Metallide magneetumine ei sõltu temperatuurist. Mittehomogeense välja korral paramagneetik tõmbub tugevamasse magnetvälja. Märgime , et paramagneetikul esineb diamagneetiline efekt, kuid paramagneetiline domineerib. Aatomi paramagneetiline magnetmoment on umbes tuhat korda suurem tema diamagnetilisest magnetmomendist. Para- kui ka diamagneetik on nõrk magneetik võrreldes ferromagneetikuga, siis ka vastasmõju välise magnetväljaga on suhteliselt nõrk. 40. Ferromagneetikud.Halliday lk 877 Ferromagneetikud on püsimagnetid. Raud, koobalt, nikkel, gadoliinium, düsproosium ja sulamid, mis neid elemente sisaldavad, on ferromagneetikud kvantfüüsika nähtuse tõttu, mida nimetatakse vahetusmõju seoseks ning mille puhul ühe aatomi elektronide spinnid mõjutavad naaberaatomite spinne. Tulemuseks on aatomite magnetiliste dipoolmomentide joondumine hoolimata aatomite juhuslikest kokkupõrgetest soojusliikumise tõttu. See püsiv joondumine on
2 I =const A = Idm A = Id m = I ( m 2 - m1 ) = I m ´ 1 2. Magnetväli aines 2.1. Aine magneetumine. Magneeumusvektor. Magneetumusvool. B = B0 + B Paramagneetikud omavad nn omamagnetmomenti. Elektroni orbitaalne liikumine aatomis kujutab endast ringvoolu I = e Diamagneetikutel omamagnetmoment puudub. Ferromagneetikud võivad olla magneetunud ka ilma välise väljata. 1 n Magneetuvusvektor J = pmi (kõikide magneetikute kohta) V i =1 Magneetuvusvool aine magneetuvusega seotud makroskoopilised voolud. Need voolud kulgevad aine pinna peal. I B
Mikrovoolude magnetinduktsioon on aine magneetuvus. Magneetuvusel ja magnetväljatugevusel sama dimensioon ja ühik. Suhteline magnetiline läbitavus näitab mitu korda erineb magnetinduktsioon aines magnetinduktsioonist vaakumis. 52. Kuidas klassifitseeritakse magneetikud? 1) Diamagneetikud. Magnetiline vastuvõtlikkus on negatiivne ja väike. <1 Ainult ülijuhis on see täpselt 1. 2) Paramagneetikud. Magnetiline vastuvõtlikkus on positiivne ja väike ja konstantne. >1 3) Ferromagneetikud. Magnetiline vastuvõtlikkus on positiivne ja suur ja sõltub välisest väljatugevusest. >>1 Neile on iseloomulik spontaanne magneetuvus. Nad on püsimagnetid. 53. Kasutades allolevat joonist tuletage Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadus. Ampere'i jõu mõjul liigub juhtmelõik l asendist 1 asendisse 2 dx võrra ja tehakse tööd. 54. Kasutades allolevat joonist, tuletage kontuuris tekkiva elektromotoorse jõu avaldis selle ühtlasel pöörlemisel. Igal ajahetkel läbib kontuuri
13. Patareidel töötaval sedme pinge on 3V ja seda läbib elektrivool tugevusega 5 mA. Kui suur on selle sedame elektriline võimsus millivattides? 15mW 14. Juhti mille takistus on 10 oomi, läbis 2 sekundi jooksul vool 2A. Mitu džauli eraldus soojusena? 80 J 15. Ajaühikus juhi ristlõiget läbinud laenguhulk on voolutugevus 8. Test 1. Magnetiliste omaduste põhjal jaotatakse ained kolmeks: a. diamagneetikud- nõrgendavad neile mõjuvat magetvälja b. ferromagneetikud: tugevdavad c. paramagneetikud: veidi tugevdavad neile mõjuvat magnetvälja 2. Milliste magnetpooluste vahel on millised jõud? a. erinimeliste pooluste vahel tõmbejõud b. samanimeliste pooluste vahel tõukejõud 3. Magnetinduktsioon on vektoriaalne suurus, suunda näitab magnetnõela põhjapoolust 4. Magnetväljas asuvale vooolusle mõjuv jõud sõltub voolu suuna ja magnetvälja suuna vahelisest nurgast. Kui magnetvälja suund ja voolu suund langevad kokku, siis jõud on 0 5
Mikrovoolude magnetinduktsioon on aine magneetuvus. Magneetuvusel ja magnetväljatugevusel sama dimensioon ja ühik. Suhteline magnetiline läbitavus näitab mitu korda erineb magnetinduktsioon aines magnetinduktsioonist vaakumis. 52. Kuidas klassifitseeritakse magneetikud? 1) Diamagneetikud. Magnetiline vastuvõtlikkus on negatiivne ja väike. <1 Ainult ülijuhis on see täpselt 1. 2) Paramagneetikud. Magnetiline vastuvõtlikkus on positiivne ja väike ja konstantne. >1 3) Ferromagneetikud. Magnetiline vastuvõtlikkus on positiivne ja suur ja sõltub välisest väljatugevusest. >>1 Neile on iseloomulik spontaanne magneetuvus. Nad on püsimagnetid. 53. Kasutades allolevat joonist tuletage Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadus. Ampere'i jõu mõjul liigub juhtmelõik l asendist 1 asendisse 2 dx võrra ja tehakse tööd. 54. Kasutades allolevat joonist, tuletage kontuuris tekkiva elektromotoorse jõu avaldis selle ühtlasel pöörlemisel. Igal ajahetkel läbib kontuuri
Gümnaasiumi füüsika laiendatud ainekava 10. KLASS MEHAANIKA Sissejuhatus gümnaasiumi füüsikasse Inimese elukeskkond sotsiaalne ja looduslik. Füüsika koht teiste loodusteaduste hulgas. Loodusteaduslik meetod. Loodusteaduslik ja täppisteaduslik käsitlus. Füüsikalised objektid ja füüsikalised suurused. Mõõtmine. Mõõtühikute areng. SI mõõtühikute süsteem. Mõõtemääramatus. Juhuslik jaotus, standardhälve. Mudelid füüsikas. Mudelite kasutamine reaalsuses. Mehaanika kui füüsikaliste mudelite alus. (koos sissejuhatusega 75h) Üldmõisted: keha, punktmass, liikumine. Kehade vastastikmõju. Vastastikmõju liigid. Aine ja väli. Ruumi mõõtmelisus. Taustsüsteem. Liikumisvormid füüsikas: kulgliikumine, pöördliikumine, võnkumine, laine. Mehaanika põhiülesanne. Liikumist kirjeldavad suurused: teepikkus, nihe, kiirus, aeg. Vektor ja vektoriaalsed suurused. Vektorite liitmine. Vektori lahutamine komponentideks. Liikumise suhtelisus. Kulgliikumise lihtsai...
spinn on kõikidel elementaarosakestel, ka laenguta osakestel. Suhteline magnetiline läbitavus- näitab kui palju on magnetiline induktsioon aines suurem kui vaakumis. µ=B(aines)/B(vaakumis). Sõltuvalt µ väärtusest jaotatakse ained 3 gruppi. Diamagneetikud(µ<1) nõrgendab veidi talle mõjuvat magnetvälja ja paramagneetikud(µ>1) veidi tugevdab. Ferromagneetik-on aine,mis tugevdab talle mõjuvat magnetvälja kuni tuhandeid kordi. Ferromagneetikud on raud,nickel,koobalt.kasut.mäluelemendia IT-s. Elektromagnetiline induktsioon ja vahelduvvool Magnetvoog-=BScos [wb] kui kontuur pindalaga 1m² paikneb magnetväljas 1 tesla risti jõujoontega,siis magnetvoog läbi selle kontuuri on 1 weeber Wb. Kui raam on jõujoontega risti siis normaali ja jõujoonte vaheline nurk on 0º elektromagnetiline indusktsiooni nähtus- seisneb selles, et muutuv magnetväli tekitab elektrivälja- pöörisvälja
2) vabade elektronide energia ülekandumisena. Seega Metallidel on peamine ülekandemehhanism vabade elektronide abil. Seetõttu on nende k võrdeline erijuhtivusega ja temperatuuriga T: kus L on võrdne kõigile metallidele (Wiedemann Franzi konstant). Metallide soojusjuhtivus ongi suurim, väiksem on see keraamilistel materjalidel ja veel väiksem polümeeridel. Termoisolatsiooniks kasutatavatel materjalidel peab olema võimalikult väike soojusjuhtivus. 29. Ferromagneetikud ja ferrimagnetism. 13.2.1 Üldmõisted. Ferromagnetism ja ferrimagnetism Välist magnetvälja iseloomustab magnetvälja tugevus H. Silindrilise pooli poolt tekitatud magnetvälja tugevus avaldub: , Kus n pooli keerdude arv; I voolutugevus, A; L pooli pikkus, m. Magnetvälja materjali sees iseloomustab magnetiline induktsioon ehk magnetvoo tihedus B: kus materjali magnetiline läbitavus (H/m). Tavaliselt kasutatakse suhtelist magnetilist läbitavust:
98. Kasutades allolevat joonist, tuletage töö avaldis vooluga kontuuri liikumisel homogeenses magnetväljas. 99. Mis on magneetuvus? Mis on magnetväljatugevus ja miks see on vajalik suurus.? Mis on suhteline magnetiline läbitavus. 100. Kuidas klassifitseeritakse magneetikud? 1) Diamagneetikud. Magnetiline vastuvõtlikkus on negatiivne ja väike ja konstantne. Ainult ülijuhis on see täpselt 1. 2) Paramagneetikud. Magnetiline vastuvõtlikkus on positiivne ja väike ja konstantne. 3) Ferromagneetikud. Magnetiline vastuvõtlikkus on positiivne ja suur ja sõltub välisest väljatugevusest. µ >> 1Neile on iseloomulik spontaanne magneetuvus. Nad on püsimagnetid. Fe,Co, Ni,Gd Ja mõned sulamid. Ferromagnetism pole klassikalise füüsikaga põhjendatav. Curie punkt: temperatuur, mille juures ferromagneetik kaotab omadused. 101. Kasutades allolevat joonist tuletage Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadus. 102
Kui suur on selle seadme elektriline võimsus millivattides? a. 15 (N=U*I) 14. Juhti, mille takistus on 10 oomi, läbis 2 sekundi jooksul vool 2A. Mitu dzauli eraldus soojusena? a. 80 (Q=I2*R*t) 15. Ajaühikus juhi ristlõiget läbinud laenguhulk on voolutugevus. Magnetism 1. Magnetiliste omaduste põhjal jaotatakse ained kolmeks: a. Paramagneetikud veidi tugevdavad neile mõjuvat magnetvälja b. Ferromagneetikud tugevdavad neile mõjuvat magnetvälja kuni mitu tuhat korda c. Diamagneetikud nõrgendavad neile mõjuvat magnetvälja 2. Milliste magnetpooluste vahel on millised jõud? a. Erinimelised poolused tõmbuvad b. Samanimelised poolused tõukuvad 3. Magnetinduktsioon on vektoriaalne suurus, suunda näitab magnetnõela põhjapoolus 4. Magnetväljas asuvale voolule mõjuv jõud sõltub voolu suuna ja magnetvälja suuna vaheliset nurgast
indutseeritud väli on algväljale vastupidise suunaga. Aatomi magnetmoment on 0. Heelium, argoon, neoon jpm Paramagneetikud magnetiline vastuvõtlikkus X on positiivne ja väike ja konstantne, väljad on samasuunalised. Aatomite magnetmoment on nullist erinev. Hapnik, liitium, alumiinium jpm Indutseeritud väli on algväljale vastupidise suunaga (summeerimine käib miinuse poole) · Ferromagneetikud, Hüstereesisilmus (+ graafik ja selle seletus) Ferromagneetik aine, mis tahkes olekus võib välise välja puudumisel olla magneetunud. Magnetiline vastuvõtlikkus X on positiivne ja suur ja sõltub välisest väljatugevusest. Raud, nikkel, koobalt jpm Hüstereesisilmus 9. Elektromagnetism · Elektromagnetiline induktsioon ja induktsiooni vool (+ tekitamise viisid) Elektromagnetiliseks induktsiooniks nimetatakse elektrivoolu tekkimist juhtivas kontuuris
peamiselt tempereeritud martensiidi kujul. Tööriistateras, mis on eriti tugev, sisaldab Cr, V, W ja Mo (1 10%). Cr, V ja W annavad eriti suure tugevuse, kuna tekivad vastavad karbiidid, mis on väga kõvad. Valmistatakse: tööriistad, lõiketerad, noad, vedrud, traat. 4) Roostevaba teras See on korrosioonikindel teras. Sisaldab Cr vähemalt 11%, vahel ka Ni ja Mo. Roostevabad terased jaotatakse sõltuvalt mikrostruktuurist ferriitsed, martensiitsed ja austeniitsed. Kaks esimest on ferromagneetikud. Roostevabade teraste hulka kuuluvad ka eriti kuumakindlad terased, mis töötavad oksüdeerivates tingimustes kuni 1000 kraadini (C). Kasutatakse gaasiturbiinides, lennukites, elektriahjudes, tuumareaktorites. 7.1.2 Malmi liigid Malm sisaldab üle 2,1% C, tavaliselt 3 4,5%. Malmi sulamistemperatuur on madalam kui terasel ja seetõttu sobib detailide valuks. Malm on ka rabe, mistõttu ei sobi töötlemiseks plastilise deformatsiooni abil. Tsementiit Fe3C on ebastabiilne ühend
peamiselt tempereeritud martensiidi kujul. Tööriistateras, mis on eriti tugev, sisaldab Cr, V, W ja Mo (1 10%). Cr, V ja W annavad eriti suure tugevuse, kuna tekivad vastavad karbiidid, mis on väga kõvad. Valmistatakse: tööriistad, lõiketerad, noad, vedrud, traat. 4) Roostevaba teras See on korrosioonikindel teras. Sisaldab Cr vähemalt 11%, vahel ka Ni ja Mo. Roostevabad terased jaotatakse sõltuvalt mikrostruktuurist ferriitsed, martensiitsed ja austeniitsed. Kaks esimest on ferromagneetikud. Roostevabade teraste hulka kuuluvad ka eriti kuumakindlad terased, mis töötavad oksüdeerivates tingimustes kuni 1000 kraadini (C). Kasutatakse gaasiturbiinides, lennukites, elektriahjudes, tuumareaktorites. 7.1.2 Malmi liigid Malm sisaldab üle 2,1% C, tavaliselt 3 4,5%. Malmi sulamistemperatuur on madalam kui terasel ja seetõttu sobib detailide valuks. Malm on ka rabe, mistõttu ei sobi töötlemiseks plastilise deformatsiooni abil. Tsementiit Fe3C on ebastabiilne ühend
ülekandumisena; 2)vabade elektronide energia plekandumisena. Metallidel on peamine ülekandemehhanism vabade elektronide abil. Metallide soojusjuhtivus on suurim. 24.Ferromagnetism ja ferrimagnetism. on vaakumi magnetiline läbitavus. Sõltuvalt väärtusest jaotatakse materjalid kolmeks: 1) ferromagneetikud (magnetmaterjalid)mille r >> 1. 2) paramagneetikud, mille r 1 3) diamagneetikud, mille r 1 Magnetmomentide tekkimine magnetmaterjalides on seotud elektronide spinnidega. Ferromagneetikutes esinevad
Miinusmärk tuleb kokkuleppeliselt, kuna töö on vastupidine sellele, mida meie tahame tekitada. 60. Kuidas jaotatakse aineid magnetiliste omaduste alusel? Kuidas muutub magnetväli nendes ainetes? 1. Dimagneetikud – molekulide summaarne magnetmoment on natuke väiksem ühest (nt vask) 2. Paramagneetikud – aine summaarne magnetmoment on natuke üle ühe (1.000 ja alates neljandast komakohast muutub). Näiteks alumiinium. 3. Ferromagneetikud – magnetmomentide summa on paramagneetiku omast tunduvalt suurem. Nt raud. Dimagneetikutes läheb magnetväli veidi väiksemaks, paramagneetikutes veidi suuremaks ja ferromagneetikutes kõvasti suuremaks. 61. Lähtudes Fermat’ printsiibist, tuletada murdumisseadus. Fermat’ printsiip – valgus läheb ühest punktist teise mööda sellist teed, mille läbimisaeg on minimaalne. Murdumisseadus: sinα v n =n2,1 = 1 = 2
TARTU ÜLIKOOL Tartu Ülikooli Teaduskool Veaarvutus ja määramatus Urmo Visk Tartu 2005 Sisukord 1 Tähistused 2 2 Sissejuhatus 3 3 Viga 4 3.1 Mõõteriistade vead . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 3.2 Tehted vigadega . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 3.3 Näide . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 3.4 Skinneri konstandi viga . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9 4 Määramatus ...
tempereeritud martensiidi kujul. Tööriistateras, mis on eriti tugev, sisaldab Cr, V, W ja Mo (1 10%). Cr, V ja W annavad eriti suure tugevuse, kuna tekivad vastavad karbiidid, mis on vägakõvad. Valmistatakse: tööriistad, lõiketerad, noad, vedrud, traat. 4) Roostevaba teras See on korrosioonikindel teras. Sisaldab Cr vähemalt 11%, vahel ka Ni ja Mo. Roostevabad terased jaotatakse sõltuvalt mikrostruktuurist ferriitsed, martensiitsed ja austeniitsed. Kaks esimest on ferromagneetikud. Roostevabade teraste hulka kuuluvad ka eriti kuumakindlad terased, mis töötavad oksüdeerivates tingimustes kuni 1000 kraadini (oC). Kasutatakse gaasiturbiinides, lennukites, elektriahjudes, tuumareaktorites. 7.1.2 Malmi liigid Malm sisaldab üle 2,1% C, tavaliselt 3 4,5%. Malmi sulamistemperatuur on madalam kui terasel ja seetõttu sobib detailide valuks. Malm on ka rabe, mistõttu ei sobi töötlemiseks plastilise deformatsiooni abil
1. Polükristalsed, monokristalsed ja amorfsed materjali 1)Valdav osa tahkeid aineid on polükritalse ehitusega, nad koosnevad suurest hulgast väikestest korrapäratult orienteeritud kristallides. Tekib, kui kristallide kasv algab korraga paljudes kohtades. Üksikute terade pinnal muutub kritsallvõre orientatsioon. Kui kristallisatsioon algab vormi pinnalt, on orientatsioon veidi erinev. 2)Monokristall on tahke keha, kus aatomite korrapärane paiknemine jätkub kogu keha ulatuses, st on üksainus suur kristall. Looduslikud monokritallid on tavaliselt korrapärase hulktahuka kujulised. Anisotroopia on nähtus, kus monokritall omadused eri suundades on erinevad. See on seotud osakeste erineva tihedusega erinevates suundades. Anisotroopia on seda suurem, mida ebasümmeetrilisem on kritall. Omadused on näiteks elastsusmoodul, peegeldustegur, elektrijuhtivus. Polükritalne meterjal on isotroopne, omadused on keskmised. Võimalik on valmistada polükrital...
H= μ0∗μ μ0 Kuidas klassifitseeritakse magneetikud? Diamagneetikud – Magnetiline vastuvõtlikus χ on negatiivne ja väike ja konstantne. Ainult ülijuhis on see täpselt -1. Paramagneetikud – Magnetiline vastuvõtlikus χ on positiivne ja väike ja konstatne. Ferromagneetikud – Magnetiline vastuvõtlikus χ on positiivne ja suur ja sõltub välisest väljatugevusest. Kasutades allolevat joonist tuletage Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadus. Ampere’i jõu mõjul liigub juhtmelõik l asendist 1 asendisse 2 dx võrra ja tehakse tööd: dA=I∗d Φ Olgu vooluringi kogutakistus R. Tööd teeb
FÜÜSIKA PÕHIVARA Liikumine 1. Mehaaniliseks liikumiseks nim. keha asukoha muutumist ruumis teiste kehade suhtes mingi aja jooksul. 2. Kulgliikumisel sooritavad keha kôik punktid ühesugused nihked (trajektoori). 3. Keha vôib lugeda punktmassiks, kui tema môôtmed vôib ülesande tingimustes jätta arvestamata, s. t. kulgliikumisel ja kui liikumise ulatus vôrreldes keha môôtmetega on suur. 4. Liikumine on ühtlane, kui keha kiirus ei muutu, s. t. keha läbib vôrdsetes ajavahemikes vôrdsed teepikkused (sirgjoonelisel liikumisel nihked). 5. Liikumine on mitteühtlane, kui keha läbib vôrdsetes ajavahemikes erinevad teepikkused. 6. Liikumine on ühtlaselt muutuv, kui keha kiirus muutub vôrdsetes ajavahemikes vôrdse suuruse vôrra. 7. Trajektoor on joon, mida mööda keha liigub. 8. Teepikkus on trajektoori pikkus, mille keha mingi ajaga on läbinud. 9. Kiirus on füüsikaline suurus, mis näitab ajaühikus läbitud teepikkust (nihet). v = s / t (m/s; ...
nendevaheline jõud Väljatugevus on suurem laengute lähedal Laetud kehal kogunevad laengud välispinnale Hõõrdeelekter seletub elektronide üleminekuga ühelt kehalt teisele Elektriväli tekitab induktsioonilaenguid Vool on seda suurem, mida suurem on pinge Vool on seda suurem, mida väiksem on takistus Takistus on väike, kui juhe on jäme ja lühike Pinge ei tapa, tapab vool Ferromagneetikud koosnevad domeenidest, mille paigutus määrab magneetumuse Magnetväli tugevneb ferromagneetikus Magnetväli mõjutab ainult liikuvaid laenguid Vooluga juhtme ümber on magnetväli Magnetvälja muutumine tekitab muutuva elektrivälja ja vastupidi Katse. Hõõglambi ja Hg-lambi spektri vaatamine CD abil. Miks CD valguse spektriks jaotab, pole siin üldse oluline. Katse: pideva spektri erinevatesse kohtadesse paneme punase paberi. Mujal paistab paber
kergesti. Mõned tanniidid on värvilised ning neid kasutatakse vesi-või etanoollahuste kujul puidupeitsidena puidu värvimiseks ning on ka antioksüdandid ning bioaktiivsed. Vaikhapped ja terpeenid esinevad enamasti koos vaigus(enamasti okaspuudes) ja kujutab endast paljude vees lahustumatute ühendite poolvedelat segu. Terpeenid ehk eeterlikud õlid on isopropeeni polümeerumise saadused(sellest koosneb nt viiruk). Vaik nt mürr ning draakonipuu vaik. (Magnetmaterjalid on ferromagneetikud, mis säilivad oma magnetvälja välisvälja puudumisel (Fe, Co, Ni). Pehmed magnetmaterjalid on suure magnetilise läbitavusega, kuid nendest ei saa teha püsimagneteid. Head materjalid trafode, mootorite, generaatorite südamike valmistamiseks. Kuni 4,5% Si feriiti stabiliseerimiseks. Kõvad säilitavad püsimagneti omadused pika aja vältelMagniko Fe + (24%), Ni (14%), Al (8%), Cu (3%).) Magnetmaterjalid sisaldavad põhikomponendina rauda. Pehmed magnetmaterjalid
liikumissuund ühtib magnetvälja jõujoonte suunaga, siis kruvipea pööramise suund ühtib elektroni liikumise suunaga. 3.7 Materjalide magneetumine Magneetumuse seisukohalt liigitatakse materjale sõltuvalt suhtelisest magnetilisest läbitavusest µ , mis näitab mitu korda on magnetvälja tihedus selles keskkonnas suurem kui vaakumis: · diamagneetikud (µ < 1), näiteks vask (µ = 0,999995) · paramagneetikud (µ > 1), näiteks õhk (µ = 1,000003) · ferromagneetikud (µ >> 1) Välises magnetväljas orienteeruvad aine elementaarmagnetid ümber, nad korrastuvad; ferromagnetid võtavad välise välja suuna. 48 Kui on ferromagnetilisest materjalist südamik, mille ümber on mähis, siis vool tekitab südamikus magnetvälja. Mida suurem on vool, seda tugevam on väli, seda suurem on magnetvoo tihedus ja magnetvoog. Ferromagneetikute suhteline magnetiline läbitavus µ pole jääv suurus, vaid sõltub väljatugevusest H.
Ainete magnetiliste omaduste kirjeldamisel kasutatakse sama süsteemi, mis dielektrike korral. Tähistades (suhteline magnetiline läbitavus), võimegi kirjutada ka magnetvälja jaoks meil juba tuttava valemi Suhtelise läbitavuse järgi jagunevad ained: · diamagneetikud, kus , st. indutseeritud väli on algväljale vastupidise suunaga, · paramagneetikud, , väljad on samasuunalised, · ferromagneetikud, . Magneetikute klassikaline teooria (elektronteooria) on keeruline, vaieldav ja ebatäpne. Juhtideeks on asjaolu, et tiirlev elektron omab nii mehaanilist (impulssmoment) kui magnetilist momenti. Et elektroni liikumissuund on vastupidine tema poolt tekitava voolu suunale, on need momendid vastassuunalised. Seetõttu tekitab välise jõuvälja mõju elektronide orbiitide pretsessiooni, millele vastav täiendav magnetmoment on välise välja suunale vastupidine
C-C sideme pikkus on 1,40 Å viisnurkades ja 1,45 Å kuusnurkades. Vastav sideme pikkus grafiidis on 1,42 Å ja teemandis 1,54 Å C 60 fullereeni keelutsooni laius on 2,2 eV. Ta kristalliseerub PTK kristallstruktuuris võrekonstandiga 14,2 Å. Võre sõlmedes asuvad fullereeni C 60 molekulid (pallikesed) on seotud van der Waalsi jõududega. Fullereenid on väga unikaalsete omadustega, nad võivad olla nii metallilise juhtivusega, isolaatorid, ülijuhid kui ka ferromagneetikud, ilma, et muutuks nende baasstruktuur. 3.3.5. Kovalentne side süsiniku aatomite vahel teemantis (joonis 2.38, 2.39). Kui eelnevalt vaadeldud juhtudel viis kovalentne side moodustunud ühendite väiksele tugevusele ja madalatele sulamistäpile, siis teemantis erandina viib kovalentne side materjali tekkele, millel on väga suur tugevus ja kõrge sulamistemperatuur (3550°C). Teemanti struktuuris on süsiniku aatomite vahel sp3 tetraheedriline kovalentne side, kus 4 sp3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
