sisealadeslt Euroopasse. See sundis germaanlasi liikuma ning tervete hõimude kaupa keisririigi territooriumile elama asuma. 476.aastal kukutas germaani väepealik Odoaker toonase Lääne-Rooma keisri võimult, tunnistas ülemvalitsejana Ida-Rooma keisrit ja hakkas tema asemikuna Itaalias valitsema. Selle sündmusega lõppes Lääne-Rooma keisririik. Keskaeg- üld ajaloo psa, mis järgneb vanaajale ja eelneb uusajale, umbes 1000.a periood , so Euroopa ajaloo periood. Tunnusjooned: feodalism, katoliiklus, seisuslik ühiskond. 2. Eestlased hilisrauaajal Elatusalad. Halduslik korraldus: külad, kihelkonnad, maakonnad. Elamud. Ühiskond. Sõjaline tase. Suhted naabritega. Kasutati rauda, pronksi. Esile kerkisid mitmed käsitöö alad, rauatootmiskeskused. Olulised maaharimine, loomapidamine, küttimine, kalapüük, metsandus, talirukki -> kolmeväljasüsteem. Eluase oli suitsuvaba, paikne, pea terve Eesti ala oli asustatud. Talud kihelkonnad maakonnad.
industriaalühiskonnad Levinuim viis on ühiskondi jaotada: Traditsiooniline ühiskond rohkem allutatud traditsioonidele kui muutustele. Selline ühiskond on püsiv, valdavalt agraarse tootmisviisiga ning tööjaotuselt ja kutsealaselt vähe diferenteeritud. Kogu süsteem on üles ehitatud tarbimisele, miks jaguneb ühiskondlikust hierarhiast tulenevalt. On omakorda jagunenud veel: a. Lääne ühiskonnad eelkapitalistlik feodalism maaomandi feodaalse hierarhilise jaotuse ja tootjaga b. Ida ühiskonnad omand valdavalt kogukondlik, tootja tegutses kogukonna raames Industriaalühiskond kujunes pärast tööstuslikke revolutsioone. Kaasaegse industriaalühiskonna kontseptsiooni loomise aluseks on ühelt poolt 1950tel ja 1960tel toimunud totaalne industrialiseerimine ja tehnika imbumine ka tavaelu valdkondadesse
Kloostrikoolid, kus õpetati antiigiajast tuntud 7 vaba kunsti. Õukonda kutsuti kuulsaid õpetlasi kogu Euroopast. Arenes kloostrikultuur tõlkimine, käsikirjade ümberkirjutamine. Karl Suur ise kirjaoskamatu, kuid kujunes kultuuri kaitsjaks ja edendajaks. Feodaalsuhete kujunemine Feodalismi mõiste seletus Kitsamas tähenduses tähendab see feodaali-vasalli suhteid (vasalliteet), rõhutades just suhteid isikute vahel. Laiemas mõistes tähistab feodalism üldse feodaalühiskonda, olles keskaegse elukorralduse põhialuseks. Kujunemise põhjused Vajadus luua uut laadi sõjaväeorganisatsioon: Talurahval polnud aega, oskusi ja raha sõdimiseks. Parem sõjavägi nõudis kallist varustust ja head väljaõpet. Nii kujunesid rüütlid elukutselised sõjamehed, kes tasuks sõdimise eest said maa koos talupoegadega. Vajadus luua stabiilne võimusüsteem: Koos Lääne-Roomaga kadus ametnikele tuginev võim.
Kloostrikoolid, kus õpetati antiigiajast tuntud 7 vaba kunsti. Õukonda kutsuti kuulsaid õpetlasi kogu Euroopast. Arenes kloostrikultuur tõlkimine, käsikirjade ümberkirjutamine. Karl Suur ise kirjaoskamatu, kuid kujunes kultuuri kaitsjaks ja edendajaks. Feodaalsuhete kujunemine Feodalismi mõiste seletus Kitsamas tähenduses tähendab see feodaali-vasalli suhteid (vasalliteet), rõhutades just suhteid isikute vahel. Laiemas mõistes tähistab feodalism üldse feodaalühiskonda, olles keskaegse elukorralduse põhialuseks. Kujunemise põhjused Vajadus luua uut laadi sõjaväeorganisatsioon: Talurahval polnud aega, oskusi ja raha sõdimiseks. Parem sõjavägi nõudis kallist varustust ja head väljaõpet. Nii kujunesid rüütlid elukutselised sõjamehed, kes tasuks sõdimise eest said maa koos talupoegadega. Vajadus luua stabiilne võimusüsteem: Koos Lääne-Roomaga kadus ametnikele tuginev võim.
Kloostrikoolid, kus õpetati antiigiajast tuntud 7 vaba kunsti. Õukonda kutsuti kuulsaid õpetlasi kogu Euroopast. Arenes kloostrikultuur – tõlkimine, käsikirjade ümberkirjutamine. Karl Suur – ise kirjaoskamatu, kuid kujunes kultuuri kaitsjaks ja edendajaks. Feodaalsuhete kujunemine Feodalismi mõiste seletus Kitsamas tähenduses tähendab see feodaali-vasalli suhteid (vasalliteet), rõhutades just suhteid isikute vahel. Laiemas mõistes tähistab feodalism üldse feodaalühiskonda, olles keskaegse elukorralduse põhialuseks. Kujunemise põhjused Vajadus luua uut laadi sõjaväeorganisatsioon: Talurahval polnud aega, oskusi ja raha sõdimiseks. Parem sõjavägi nõudis kallist varustust ja head väljaõpet. Nii kujunesid rüütlid – elukutselised sõjamehed, kes tasuks sõdimise eest said maa koos talupoegadega. Vajadus luua stabiilne võimusüsteem: Koos Lääne-Roomaga kadus ametnikele tuginev võim.
ruumis. RUUNIKIVID - Viikingite kunstis on näiteks ka arvukad mälestuskivid, nn. ruunikivid, mida püstitati meresõitjate ja sõjasangarite auks. Neil on tavaliselt ruunikirjas tekstid ja skemaatilised, aga ilmekad laevade ja inimeste kujutised. Gotlandi ruunikivi. Merovingide kunst Germaani hõimud, kes Rooma aladele tungisid, olid veel riigieelsel arengutasemel. Nende eesmärgiks oli andaminõudmine ja otsene röövimine. Hõimupealikest said ajapikku kuningad, hakkas kujunema feodalism. Germaani riigid olid algelise valitsemissüsteemiga. Pealinnu õieti polnudki ja valitsejad rändasid mööda maad ringi, et andameid vastu võtta ja kohut pidada. Nõnda tekkinuist oli tähtsaim Frangi riik, mida 5-7.sajandil valitsenud Merovingide dünastia andis nime kogu ajastule. Enamik germaanlasi oli ristiusuga tutvunud ja uued riigid olid vähemalt nime poolest kristlikud. Kirik oli sel ajal ainsaks kindlama ilmega asutuseks. Ristiusu levimine rahva
funktsioneeris paremini kui ilmalik, kirik allutas maised valitsejad. Hiliskeskajal esindas universaalriiki Saksa-Rooma keisririik reformatsioon lagundas seda sisuliselt. Uusaegne rahvusriik oli mõjukam kui universaalne riik. Isel oli kollektiivne mõttelaad. Inimene kuulus kollektiivi perekond, küla, dünastia, ordu. Traditsioonide austamine, konservatiivsus. Teine keskaja isel tunnus oli feodalism. Uusajal killustatus hääbub, asemele kerkib uusaja tsentraliseeritud riik. Riigid arenevad absolutismi poole. Suhete isiklik lähenemine, truuduse ideaal. Usalduse eest anti lääne, mis lõhkusid riigi. Lääni andmise põhimõtteks oli sõjaväe saamise vajadus. Tulemuseks oli killustatus. Kohalikule vasallile allus lääni eluolu. Talurahvas oli sunnismaine. Lään oli seotud pigem kiriku kui senjööriga. Kuningavõimu devalveeris ka vasallide maksuvabadus ning kohaliku elanikkonna raha
I arvestuse teemad 1. ANTIIKAEG – EGIPTUS, SUMERID, ASSÜÜRIA, FOINIIKLASED Nii Egiptuse kui Sumeri tsivilisatsioon tekkis niisutusel põhineva viljelusmajanduse baasil. Seejuures oli mõlemal juhul riikide tekke peapõhjuseks arvatavasti nimelt vajadus rajada ja korras hoida ulatuslikku irrigatsioonisüsteemi (niisutussüsteemi) ning lahendada rahumeelselt vee jaotamisest ja maaga seotud omandivaidlustest tingitud lahkehelisid. Esimesed riigid kujunesid lokaalsete kogukondade baasil, mille keskusteks olid üldjuhul templid. Algselt tekkisid nii Niiluse orus kui ka Mesopotaamias suhteliselt väiksed riigikesed, ent peatselt suundus areng Egiptuses ja Sumeris erinevatele radadele. Egiptuses kujunes juba tsivilisatsiooni koidikul välja tsentraliseeritud riik, mis hõlmas kogu egiptlaste universumi (suhted väljapoole jäävate aladega olid esialgu teisejärgulised), sumeritel säilis aga pikka aega (õigupool...
Oluline: sood, vein, maitseained, vill, kala, nahk. Tasapisi hakkab tekkima nahk ja puit. Varajase keskaja ühiskond.: Seisuste ühiskond. Talupojad pidid kirikuid ehitama ja makse maksma. Turku, Hämeenlinna ja Viipuri kolm keskust. Vaimulikud ja aadelkond. Paljud aadlikud olid rootslased, hiljem ka sakslasi ja taanlasi. Oli ka kohalikke. Vaimulikud algusest peale kohalikud. 1200-1300 asustati turku Soome vanim linn. Kauplemiskoht, sinna käisid saksa kaupmehed. Olid kirikukihelkonnad. Feodalism Soome ei jõudnud. Soomest viidi välja karusnahku ja kala, sisse toodi soola. 14.saj lõpul levis katks, sõjakäikude vähenemine. Savolased tegelesid alepõllundusega. Pirkad elasid Botnia lahe ümbruses, neid nimetati Lapis käijateks. Nende seas oli nii soomlasi kui ka rootslasi. Käisid Lapimaal nahuku ja kala kogumas ja tegid siis nendega kaupa. Võisid laplastelt makse koguda. 14. Soome 15-16. saj. algul. Soome Põhjamaade unioonis. Kes? Taani, Norra, Rootsi liit= Kalmari union. Kuidas
21. Mille poolest erinevad omavahel traditsiooniline, industriaalne ja postindustriaalne ühiskond? Traditsiooniline ühiskond rohkem allutatud traditsioonidele kui muutustele. Selline ühiskond on püsiv, valdavalt agraarse tootmisviisiga ning tööjaotuselt ja kutsealaselt vähe diferenteeritud. Kogu süsteem on üles ehitatud tarbimisele, miks jaguneb ühiskondlikust hierarhiast tulenevalt. Tradits.ühiskond jaguneb: Lääne ühiskonnad eelkapitalistlik feodalism maaomandi feodaalse hierarhilise jaotuse ja tootjaga; Ida ühiskonnad omand valdavalt kogukondlik, tootja tegutses kogukonna raames Industriaalühiskond kujunes pärast tööstuslikke revolutsioone. Kaasaegse industriaalühiskonna kontseptsiooni loomise aluseks on ühelt poolt 1950tel ja 1960tel toimunud totaalne industrialiseerimine ja tehnika imbumine ka tavaelu valdkondadesse. Industriaalühiskonna põhitunnusteks on:
Valitsev vaimsus absolutismiajastul oli 17. sajandil barokk ja 18. sajandil valgustusaeg. Industriaalühiskonnas on oluline ühelt poolt töölisliikumise teke ja teiselt poolt rahvuslik liikumine, rahvusriikide teke. ABSOLUTISM Absolutismi hiilgeajaks oli 17. sajand ja 18. sajandi algus. See hakkas juba kujunema 15. sajandi lõpul. Absolutism on feodaalriigi valitsemiskord, kus monarhile kuulub nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim. See sai tekkida siis, kui feodalism hakkas lagunema ning kapitalistlikud suhted hakkasid kujunema. Miks just siis? · feodaalid olid enne olnud väga võimsad, aga feodalismi lagunemise ajal hakkab alla käima nende majanduslik võimsus · tugevnema hakkab kodanluse majanduslik potentsiaal · see olukord võimaldab kuningal hakata piirama ka feodaalide poliitilisi õigusi, kuid kodanlusele kuningas esialgu poliitilist võimu ei anna. Järelikult oli
SISSEJUHATUS SOTSIOLOOGIASSE, 4. Milline olukord on näide sotsiaalsete normide EKSAMI KÜSIMUSED internaliseerimisest? (Internaliseeritud reegleid ja norme täidab 1. Sotsioloog tahab uurida, kuidas inimese inimene vabatahtlikult ning nende vastu haridus ja sotsiaalne päritolu mõjutavad tema eksimine toob kaasa ebameeldivaid sissetulekut. Mis on selle uurimuse emotsioone). sõltumatu(d) muutuja(d)? a) Inimene ei taha olla ilma söögita, kuna see on ...
Mille poolest erinevad omavahel traditsiooniline, industriaalne ja postindustriaalne ühiskond? Traditsiooniline ühiskond rohkem allutatud traditsioonidele kui muutustele. Selline ühiskond on püsiv, valdavalt agraarse tootmisviisiga ning tööjaotuselt ja kutsealaselt vähe diferenteeritud. Kogu süsteem on üles ehitatud tarbimisele, miks jaguneb ühiskondlikust hierarhiast tulenevalt. Tradits.ühiskond jaguneb: Lääne ühiskonnad eelkapitalistlik feodalism maaomandi feodaalse hierarhilise jaotuse ja tootjaga; Ida ühiskonnad omand valdavalt kogukondlik, tootja tegutses kogukonna raames Industriaalühiskond kujunes pärast tööstuslikke revolutsioone. Kaasaegse industriaalühiskonna kontseptsiooni loomise aluseks on ühelt poolt 1950tel ja 1960tel toimunud totaalne industrialiseerimine ja tehnika imbumine ka tavaelu valdkondadesse. Industriaalühiskonna põhitunnusteks on:
domineerivad paralleelselt teadmiste, ratsionaalsuse, individualismi, ilmalike väärtuste arenguga. Kaasnevad urbaniseerumine, sotsiaalne mobiilsus, kirjaoskuse taseme tõus, suremustaseme langus, kommunikatsioonivahendite areng jne. Arenguprotsess Arenguetapid: Lihtsad jaotused traditsionaalne / modernne mehhaaniline / orgaaniline vähemarenendud / enamarenenud K.MARXI järgi: 1. Primitiivne kommunism 2. Orjandus 3. Feodalism 4. Kapitalism 5. Sotsialism 6. Kommunism Taseme ühiskonnas määrab kontroll tootmisvashendite üle. Defineeritakse ka arenguprotsessi põhisündmuste abil olenevalt sellest, millisest järjekorras ilmnevad, milline on vastukaja ja milllised on peamised mõjud ühiskonnale. Samuti võib vaadelda pingene traditsionaalsete ja modernsete eliitide vahel (agraar- ühiskond industriaalühiskond) Barrington MOORE eristab muutuste tüüpe: 1. Kodanlik revolutsioon 2
Samasuguse kolmikarengu teeb läbi ka iga üksikinimene. On 6 positiivset teadust: 1)matemaatika; 2)astronoomia; 3)füüsika; 4)keemia; 5)bioloogia; 6)sotsioloogia. Iga järgmine teadus eeldab eelmist ja iga järgmise teaduse uurimisala muutub keerulisemaks. Areng on olnud kiireim matemaatikas ja aeglaseim sotsioloogias. Igale mõtlemise tasandile vastab teatud ühiskonnatüüp - teoloogilisele tasandile vastab usk jumalikku õigusesse, valitsemisvorm on feodalism. Praktiline valitsus koosneb majandusinimeste kogust: pankurid, ärimehed, vabrikandid ja maaomanikud. Põhimõte: "Armastus kui printsiip, kord kui alus, edu kui eesmärk". POSITIVISM INGLISMAAL Siin on suur mõju Comte'i filosoofial. Inglastel oli vastumeelsus metafüüsikale. Inglismaal oli tol ajal suhteliselt liberaalne konstitutsioon. JEREMY BENTHAM (1748-1832): Õpetus on kasulikkuse filosoofia - sotsiaalne utilitarism. Eesmärgiks on suurim heaolu suurimale hulgale inimestele
16.sajandini. 17.sajand ilmusid uued püüdlused teheti et ikoonimaal kujutaks elu mitmekülgsemalt. Hakati kujutama ruumi, lisama detaile ja kehi plastiliselt modelleerima. Pühapiltidesse tungis olustikumotiive, suurt tõhku hakati panema ikoonide jutustavale sisule. See oli lääne-euroopa looduslähedase kunsti mõju. 19.Merovingide kunst. Germaani hõimud rändasid Rooma aldele. Nende eesmärgiks oli andaminõudmine ja otsene röövimine. Hakkas kujunema feodalism. Kõige tähtsam oli Frangi riik, mida 5.-7. sajandil valitsenud Merovingide dünastia on andnud nime kogu ajastule. Kirik oli ainus kindlama ilmega asutus. Ristiusk oli peamine üldkultuurilise ja kunstilise järjepidvuse kandja. Roomast päritud kunstivormide kõrval levisid barbarite rahvakunsti vormid. Idagoodid rajasid 5.sajandi lõpul Põhja-Itaaliasse oma riigi peallinaga Tavennas. Sinna ehitati mauseleum kunigale Theoderichile. Seda mauseleumi katab ühest kivist kupper, läbimõõduga
ka ühiskondade evolutsioonile. Jean Babtiste Lamarck Omandatud, õpitud joonte pärandumine evolutsiooniprotsessis Märksa sobivam sotsiaalse evolutsiooni seletamiseks Karl Marx ja Friedrich Engels. The German Ideology (1845-1846) Tootmisviiside areng Tootmisviis = tootmisjõud Primitiivne kommunism (tehnoloogia) + Feodalism Tootmissuhted Kapitalism (tootmisvahendite omand ja sellega Kommunism seotud suhted) Henry Maine. Ancient Law. (1861) Antiik-germaani Vana-Rooma hõimud India (ida) Inglismaa (lääs) Staatus Leping
Spordiajaloo kt konspekt I KONTROLLTÖÖ Spordiajalugu kui teadus: ajalugu teadus, mis uurib ühiskonna arenemist ja selle seaduspärasusi spordiajalugu ajaloo haru, mis keskendub spordiajaloo uurimisele (kehaliste harjutuste kasutuselevõtu põhjusi ja arengut jms.) kehakultuur ühiskonna kultuuri ja inimeste sotsiaalse suhtlemise koostisosa; hõlmab ühiskonna saavutusi spordiga seotud aladel sport mänguline, valdavalt võistlusliku ja kehalise iseloomuga tegevus kehaline kasvatus kasvatusprotsessi osa, mis on suunatud liigutusvilumuste kujundamisele, kehaliste võimete arendamisele ja spordialaste teadmiste omandamisele Spordiajaloo allikad: ainelised(igasugused esemed); etnograafilised (tavad, kombed); lingvistilised(väljandid, suuline pärimus); rahvaluule; kirjalikud; audio-visuaalsed Uurimismeetodid: rekonstrueerimine; tüpologiseerimine(tüüpide alusel liigitamine); periodiseerimine; kirjeldamine; intui...
paremat muljet. Kukutakse kahel korral, kuid venelased toovad ta jälle tagasi. 32 Kolmandal korral loobub troonist ja saab väärikat pensioni Venemaal. Annekteeritakse tatarlaste usuliste vabadusekaitseks. Euroopa poliitiline kaart Prantsuse revolutsiooni eelõhtul Euroopa koloniaalvõi(s)tlus. Inglismaa ja Prantsusmaa koloniaalpolitiika erinevused Põhja-Ameerikas- prantslased toovad oma kolooniatesse oma korraldused, feodalism, tugev kuningavõim, ei lubata hugenotte kolooniatesse. Inglastel teistpidi- kolonistide saabumine perekonniti. Maa jagati vastavalt kolonisti staatusele. Maryland katoliiklased, Pennsylvania kveekerid, Georgia metodistid, Massachusetts puritaanid. Prantslaste eripära sellest, et toovad neegreid rohkem Aafrikast kui Inglased, aga tänu sellele prantslased saavad indiaanlastega paremini läbi. 1763. aastal sõlmitud Pariisi rahuga kaotas Prantsusmaa
Poliitiline ajalugu Suur rahvasterändamine algas 370ndatel hunnide liikumisega Ida-Euroopasse. Purustasid gootide väe, mis omakorda panid viimased liikuma. Goodid võeti Rooma teenistusse. Edasi liikudes murdsid hunnid Kesk-Euroopasse, mõjutades liikuma teisi rahvaid. Rooma riigi põhjapiir lakkas toimimast. Olulisemad rahvad, kes rändasid olid: vandaalid, ida- ja läänegoodid, hunnid, germaanlased. Eeldused: Rooma sisestabiilsuse nõrgenemine (Rooma rahu lagunemine, Caracalla edikt 212. Konstantinoopoli nimetamine uueks pealinnaks = Rooma lõhestamine 330. Põhjused: Barbarite rahvaarvu kasv ja sellest tulenev maapuudus (tuli leida uusi elupaiku), üleüldine kliima jahenemine (sundis inimesi liikuma lõunapoole). Alates 4. sajandist hunnide läände liikumine ja idagootide riigi hävitamine (põgenike tulv Rooma). Adrianoopoli lahing 378 9. august peetud lahing, milles läänegoodid purustasid Rooma keisri Valensi väe (Valens sai surma) ja tung...
Bütsantsi ja Frangi riigi omavahelised vastuolud. 4. Makedoonia dünastia 867 1057 Makedoonia dünastia keisrid üritasid seadusandlikult kaitsta vabu talupoegi suurmaaomanike, eriti kiriku ja kloostrite eest, kuid feodaalkora kujunemist see ei peatanud. Senised stratioodid muutusid järjest enam sõltuvateks talupoegadeks (paroikideks). 10.-11. saj. algus oli Bütsantsi tõusuaeg. Riigi majandusilmet kujundasid taas linnad, maal kasvas suurmaaomand, tugevnes aadel ning kujunes välja feodalism. Viimase olemasolu on küll diskuteeritav, erinedes nii idamaade tüüpilisest despootiast kui ka Lääne-Euroopa feodaalkorrast. Karl Suure kroonimine keisriks 800.a. tekitas kestvaid pingeid ida ja lääne suhetes. Kroonimine näitas, et lisaks paavstile, kes taotles Rooma pärandit vaimulikul tasandil, pretendeeris Lääs ka riiklikul-ilmalikul tasandil taas Rooma pärandile. Murenes senine
Ajaloo põhiperioodid (16.10.07) Vara-Keskaeg pärast 6 sajandit Frangi riik tekkis 5 sajandi lõpul. Tema rajaja oli Chlodovech, Merovingide dünastiast. Frangid olid alguses pigem paganad kui kristlased. Kristluse vastuvõtmine toimus teistest germaani hõimudest erinevalt. Frangid olid ariaanlased ja seega rooma kirikust erinevad. Frangi riik lagunes, sest Frangi kuningatel oli kombeks jagada oma riik poegade vahel. Pärast 6saj kohalik võim eriti lõuna pool kippus jääma kiriku kätte. Selle arengu tulemuseks tekkis neli põhilist piirkonda. Nende valitsejad olid majordoomused. Majordoomus Pippin Haristal saavutas võimu terves riigis ja pani aluse majordoomuste Pippiniitide ja hilisemate Karolingide dünastiatele. Pärast teda valitsesid kolm suurt valitsejat: 1) Karl Martell Tema ajal tungisid Prantsusmaale sisse araablased ja ta saavutas nende üle võidu. Võitluses araablaste vastu oli Karl Martell sunnitud ümber korr...
), millega olid keelatud pärisorjade kaebused oma peremeeste peale. Pärisorjad aga kaebasid massiliselt. Kaebamine oli karistatav, kuna seda peeti ülestõusu katseks. Situatsioon oli normaalne, kuna pärisorjade arv oli suur (üldse elas Venemaal 45 milj. inimest, kus 200 000 aadlikku omasid 21 milj. pärisorja ja riik 15 milj). Põhjused, miks reformid läksid nii aeglaselt, peituvad Venemaa 18 sajandi ajaloolises taustas. Seda ühiskonda iseloomustas veel 17 sajandi lõpulgi primitiivne feodalism, mis oli keskaegse Tatari okupatsiooni tagajärjeks. Avalik- ja eraõigus ei olnud teineteisest lahutatud. Haldus- ja kohtuvõim segunesid. Nii võis süüdi mõista ja karistuse täide viia tsaar haldusakti alusel tema alamate suhtes ja feodaalse maavaldaja poolt nende alamatele. Igas mõisas oli oma kohus. Euroopas oli sel ajal juba teine süsteem. Enamus Venemaa elanike haridustase oli väga madal. Raamatud olid haruldased, puudus juriidiline kirjandus. 18 sajandi keskel avati Venemaal 2
Tööline seega võõrandub oma tööst (ta ei kontrolli seda) ja töö produktist (tema poolt loodud produkt on tema jaoks täiesti võõras). Ühiskonna areng Ajalugu kujutab endast tootmisviiside vaheldumist. Marxi põhjal võib eristada viit ühiskonnatüüpi e. tootmisviisi e. formatsiooni, mis peaksid vahelduma allpool toodud järgnevuses: - ürgühiskond (klassideta ühiskond, primitiivne kommunism); - orjanduslik ühiskond (orjapidajate ja orjade klass); - feodalism (feodaalide ja talupoegade klass); - kapitalism (kapitalistide ja tööliste klass); - kommunism (klassideta ühiskond, arenenud kommunism). Tootmisvahendid arenevad ühtlaselt tõusvas joones seoses inimeste arvu kasvuga ja tööriistade ning teadmiste täiustumisega. Tootmissuhted arenevad aga ebaühtlaselt, kuna valitsev klass ei taha loobuda oma privileegidest ja püüab seega arengut takistada. Seetõttu jääb tootmissuhete areng tootmisvahendite arengust
Uusaeg I Mõiste Uusaeg areng 1. Mõisted keskaeg ja uusaeg hakkasid arenema hiliskeskaja renessanssringkondades (15 saj. II poolel) 2.Cristoph Keller: MaailmaAjalugu (1675-96) I Antiik (Vanaaeg) II Keskaeg III Uusaeg 3. Läänemaailma traditsiooniline tõlgendus: Uusaeg algab aasta 1500 paiku (1450-1550) - Renessanss - Konstantinoopoli langemine (1453) - Maadeavastusretked (1492,1498) - Reformatsioon (1517-...) - Itaalias 15.saj. II poolel - Põhjamaades 1520-1540 4. Nõukogude liidu marksistlik tõlgendus: Uusaja algus inglise nn kodanlik revolutsioon (1640-1689) 5. Tänapäeva tõlgendus: Uusajani viinud üldine areng algas juba südakeskajal ja ülemineku aeg kestis rohkem kui kakssada aastat kuni 17.saj. alguseni. Varauusaeg 1450 -... Uusaeg ja uusim aeg ning lähiajalugu Uusim aeg algab Prantsuse revolutsioonist (1789): - Seisusliku ühiskonna lagunemine - Demokraatia (Ühisk. õigused , pol. õigus...
Rootsi filosoof Eric Ryding näitas, et ajaloolase arutluses on kogu aeg kaks taset — nii üksik kui üldine. Ryding ei tegelnud II Maailmasõjaga, aga näitas, et ajaloolased üldiselt ikka seletavad sündmusi. Kas viide üldisele on seletamise juures üldse vajalik? See on omaette vaidlusteema ning sellest tuleb juttu edaspidi. Kas ajaloolased vajavad klassifikatsioone? Ilmselt on see nii. Tekib vaid küsimus, kes peaks neid tootma: demokraatia, feodalism. . . Kui ajaloolased toodavad neid ise, siis järelikult on üldisega tegelemine ajaloo osa. Kui sel- lega aga tegelevad teised, siis epistemoloogiliselt14 ei ole ajalugu omaette distsipliin. Pigem võib seda pidada bürokraatia või administratsiooni erilii- giks. Kas ajaloo teooria peab üldiseks olemiseks hõlmama inimkonda selle al- gusest lõpuni? Vastus on “ei”. Näiteks feodalismiteooria. . . Loone lubab selle juurde veel naasta.
Vabadus ja sõltuvust antiikajast 19.sajandini Marc Bloh: ,,Orjuse kaot on üheks kõige kaalukamaks muutuseks inimesse ajaloos". Tp u 27 milj inim orjuses. Ajaloos pole ühtegi kultuuri, kus poleks mingi hetk orjust esinenud. Eksam 10.01, 17.01, korduseksam 21.01. Orjust ühe def võimatu defineerida. Nt Brasiilisas Tupinamba orjad, kes ei töötanud ja keda koheldi hästi, olid rituaalselt hiljem ära söödud. Orjadel erinevates kultuurides erinev seisund. Orjus on institutsioon( õiguslik vahekord). Prja seisus on kultuurlüh seadustega määratletud. Reeglina olid orjad omandiõiguslikud objektid, kes kuulusid kellegi oomandisse ning nende isand omas nende üle suurt võimu. Orjad olid üh kõige madalam seisus. Reeglina eemaldati neilt võimalus järglasi saada või vähemalt välistati see (pereõigused puudusid). O.Patterson- orjad olid üh surnud. St üh orjadel puudus võimalus ptsida abi ja toetus üh, va oma isandalt. Sätes...
postindustriaalseks. 1. Traditsiooniline ühiskond rohkem allutatud traditsioonidele kui muutustele. Selline ühiskond on püsiv, valdavalt agraarse tootmisviisiga ning tööjaotuselt ja kutsealaselt vähe diferenteeritud. Kogu süsteem on üles ehitatud tarbimisele, miks jaguneb ühiskondlikust hierarhiast tulenevalt. On omakorda jagunenud veel: a. Lääne ühiskonnad eelkapitalistlik feodalism maaomandi feodaalse hierarhilise jaotuse ja tootjaga b. Ida ühiskonnad omand valdavalt kogukondlik, tootja tegutses kogukonna raames 2. Industriaalühiskond kujunes pärast tööstuslikke revolutsioone. Kaasaegse industriaalühiskonna kontseptsiooni loomise aluseks on ühelt poolt 1950tel ja 1960tel toimunud totaalne industrialiseerimine ja tehnika imbumine ka tavaelu 72
Kaks või enam etnilist rühma on segregeeritud ja esinevad arusaamad, et oma etniline rühm on teistest puhtam. Tabud ja mõnikord seadused, mis takistavad segaabielusid. USA, Lõuna-Aafrika (intiimsuhted ja abielud varem seadusega, praegu nõrgemat laadi sotsiaalsete normidega keelatud valgete ja mustade vahel). * Majanduslik kommentaar: tööjõu mobiilsus on takistatud => majanduslik areng ja kapitalism on võimatu. - Seisus: Feodalism Euroopas, Venemaal. Mitte-religioosne alus (vrd. kast): seadused. Ka endogaamia. Jäik tööjaotus. Straatumitel on erinevad kohustused ja õigused. * Vaimulikud, aadel, kodanlased, talupojad (Prantsusmaal riigipäevadel esindatud 3 seisust; Rootsis 4 . talupoegade esindatus oli Euroopas haruldane). * Erinevus kast-seisus: Kaste ei saa vahetada, seisused on aga mingil määral vahetatavad ja abielud seisuste vahel mingil määral võimalikud. Kodanik tubli sõjas => aadel kuninga käsul.
Lenin muidugi sellega nõus olla ei 3. loeng.Kultuurisotsioloogia I. Marxism ja postmarxism. Andreas Ventsel 13 saanud, sest Venemaal kapitalism kui selline puudus või oli lapsekingades ja seega polnud kindlasti ammendanud oma tootlike jõudude kasvu potentsiaali. · Ühiskond läbib oma arengus mitu järjestikust tootmisviiisi. Kapitalis on selles reas viimane antagonistlik (seesmiselt konfliktne) tootmisviis. Tootmisviisid järgnevad endale kindlas korras (orjandus feodalism - kapitalism). Marxil oli ka ürgkommunismi idee. Kapitalismikontseptsiooni puhul tuleb rõhutada mõningaid aspekte: · Tootmisekasvul on kapitalismis majanduslikud piirid · Majanduslikud tingimused sunnivad töölisklassi võitlema kapitalistide ja kapitalismi vastu. See võitlus kukutab kapitalismi. Miks see nii on? Liberaalset majandusteooria lihtsustades võib öelda: vabas kaubavahetuses saavad kõik, vähemalt pikas perspektiivis, tagasi
paavstide valimine olnud Rooma ülikute ja keisrite mõju all. 1356. aastal seadustas keiser Karl IV keisri valimised (seadustas valijameeste valiku ja enamusreegli). Inglismaal ja Prantsusmaal oli troonipärimisel valdavaks esisünniõigus. Ükskõik, kuidas kuningas ka troonile ei saanud, valitses ta ikka Jumala armust, kui Jumala vikaar (asemik), kes on kuningale vastu, on kuradist. Nagu antiikajal oli oluline linn-riik, nii oli keskajal feodalism, milles selliseks "iseenesest piisavaks" üksuseks oli külakogukond. Keskaegne ühiskond oli lokaalne, keskvõim ei suutnud kaitsta ei kohalike inimeste elu ega vara. Külainimesed osutasid teeneid kuninga vasallile, oma patroonile ning patroon tagas neile kaitse. Kohustused isanda ja vasalli vahel, ükskõik, millisel tasemel see ka ei olnud, olid alati vastastikkused. Isanda ja tema vasallide seas ülestõusnud probleemide lahendamiseks kasutati feodaalkohut
midagi riigist kui mõttelisest suurusest. Valdavaks ideeks oli et kuningatrooni kas päritakse või kuningaid valitakse, kuid kuningad valitsesid alati Jumala armust. Need kolm asja ei pruukinud vastanduda, võisid olla ühe asja erinevad küljed. Võis olla nii, et kõigepealt valiti, siis seadustati troonipärimine rahvaga koos otsustades. Ja kõik toimus Jumala armust. Nagu antiikajal oli oluline linn-riik, nii oli keskajal feodalism, milles selliseks "iseenesest piisavaks" üksuseks oli külakogukond. Keskaegne ühiskond oli lokaalne, keskvõim ei suutnud kaitsta ei kohalike inimeste elu ega vara. Külainimesed osutasid teeneid kuninga vasallile, oma patroonile ning patroon tagas neile kaitse. Kohustused isanda ja vasalli vahel, ükskõik, millisel tasemel see ka ei olnud, olid alati vastastikkused. Isanda ja tema vasallide seas ülestõusnud probleemide lahendamiseks kasutati feodaalkohut
järjest uusi jooni ja oma muutumise käigus areneb temast välja vastuväide algsele väitele ehk siis antitees, mis on täiustunud tees. Nähtus aga muutub järjest enam keeruliseks, kuni temast kujuneb välja teesi ja antiteesi sulam ehk süntees, mis on oma olemuselt teesi uus kvaliteet (nt on ühiskond feodaalses järgus, ühiskond aga täiustub, muutub keerulisemaks ja ükskõik missuguste sotsiaalmajanduslike nüansside toel areneb feodaalsest ühiskonnast välja kapitalism = feodalism kui tees, kapitalism kui süntees). Comte'i staadiumi teooriad tulenevad tegelikult Hegeli poolt välja pakutud teooriast, mis samuti iseloomustas ühiskondade arengut ja ühiskonda edasi viivaid ideid (maailmaarengu ideele), ning oli: 1. Tees e väide 2. Antitees e vastuväide 3. Süntees, kui teesi ja antiteesi sulam. Võrreldes teesiga on süntees teine kvalitatiivsem, on teesi kvalitatiivse hüppe väljendajaks.
eelkõige feodaalkatoliiklikes maades, kus kodanlus polnud veel suuteline võimu haarama (Itaalia, Hispaania, Flandria ja osaliselt Prantsusmaa). Igal maal omandas barokkarhitektuur erinäolise ilme. Selle peatüki all tuleb meeles pidada, et renessansi mõjud olid 16. saj Itaalias siiski veel väga tugevad, barokile üleminek toimus aeglaselt ja sujuvalt, ühendades algselt elemente eri stiilidest. Manerismist: selle teket õhutas 16. saj II poolel tollased võitlused, kus feodalism ja katoliiklus asusid vastupealetungile ja ajaloos räägitakse erilisest vastureformatsiooni ajastust. Ka Itaalia kultuurielus hakkas sõdade ja majanduse allakäigu tagajärjel inimeste usk inimmõistuse jõusse ja maailma harmooniasse kaduma. Kunstnikud ei lähtunud enam elust, nagu nad siiani olid teinud ning hakati lähtuma sajandi suurmeistrite loomingust. Eriti massiliselt võeti eeskujuks Raffaeli ja Michelangelo teoseid, nende "maneeri". Lahkumine kõrgrenessansi
Gregorius VII-t; kõikjal on tunda vaimulikku mõju, mitte kuskil aga inimest; igal pool kastivaimu, mitte kuskil rahvast. Siis aga tulevad ristisõjad. See on suur rahvaliikumine. Iga rahvaliikumine aga, olgu selle põhjuseks või sihiks mis tahes, raputab alati surve alt üles vabadusvaimu. Uuendused hakkavad endale teed rajama. Algab zakeriide *, prageriide *, liigade* tormine ajajärk. Autoriteet lööb kõikuma, ainuvalitsus lõheneb. Feodalism nõuab võimu jagamist vaimulikega, oodates rahva paratamatut esileilmumist, kes lõviosa alati endale saab: quia nominor leol. Aadel hakkab läbi murdma vaimulikust seisusest, linnakogukond aadlist. Euroopa nägu muutub. Ja ühes sellega ka arhitektuur. Nagu tsivilisatsioon, nii ka arhitektuur pöörab uue lehekülje ja uus ajavaim leiab paraja olevat sinna oma uut sisu peale kirjutada. Ristisõjad andsid arhitektuurile teravkaare nagu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
