Ameerika iseseisvussõja mõju Kriis majanduses Rahulolematus kuninga ja kuningannaga. Finantsistide peadirektor Necker. Louis XVI 1774-1792. Võttis ametisse finantsministri Turgot, kes oli valgustusest mõjutatud, alustas reformidega. Kaotas sisetollid ja lootis suurt kasumit. Üritas maksustada aadlikke. Tsunftisundluse kaotamine. Selle vastu olid talupojad, kes kartsid kaotada oma priviligeeritud seisundi vaba konkurentsi puhul. Kaubandus anti vabaks, kuid tootmist takistasid aheldavad feodaalsuhted. 1776 saadeti Turgot erru ja reformid tühistati. Rahanduse peakontrolöriks määrati Jacques Neckler. Ta pidi riigikassa rahapuudusest päästma, kuid asus kiirelt laenama ja võlg kasvas üle pea. Finantskriisi lahendamiseks kutsus kuningas kokku seisuste esindus generaalstaadid. Sisemiste lahkhelide ja vaidluste tõttu kuulutas kolmanda seisuse esindus end 17.juunil 1789 Rahvuskoguks ning 9.juulil Asutavaks koguks. Sooviti luua uus kord.
1) Miks kujunesid Frangi riigis feodaalsuhted? Uut laadi sõjaväeorganisatsiooni teke. Germaani hõimudel kandsid relva kõik vabad mehed ja sõdisid oma põhitegevuse kõrvalt, kui olukord nõudis. Frangi riik eesotsas Karl Martelliga vajas aga paremat sõjaväge. Karl Martelli ajal loodi raskesõjavägi, see aga nõudis sõjameestelt kalli varustust ja hea väljaõppe olemasolu. Vastutasuks said nemad maad koos talupoegadega. Nii tekkis rüütlite kiht ühiskonnas. Taolise uut laadi sõjaväeorganisatsiooni loomine sai feodaalsuhete kujunemise peamiseks põhjuseks. Vajadus luua stabiilne võimusüsteem. Rooma riigi lagunedes kadus Gallia aladelt ametnikele tuginev administratsioon. Uue impeeriumi loomisel tuginesid Frangi valitsejad oma käskude ja seaduste elluviimiseks just vasallidele, kellele v...
Uspenski katedraal- moskvas. 17.saj kaetakse telkmüüridega Vassili Blazennõi kirik sai eeskujuks paljudele kirikuhoonetele. Arhitektuur muutus keerukaks, lisati treppe, galeriisid, sibulakupleid. Lääne Euroopa kunst varajasel keskajal 4-6 saj toimus Euroopas hõimude liikumine mida ajaloos tuntakse suure rahvasterändamise nime all. Võimsaim ja püsivam oli Frangi riik, mis kujunes välja 5 -6 saj. Ulatus Pürenee mägedest Reini jõeni. Merovindide 481-751dünastia ajal hakkasid arenema feodaalsuhted. 7 saj sisetülide tõttu kaotab Frangi riik suure osa oma territooriumist. Kõrgel järjel tarbenõud jne. Neid kaunistati stiliseeritud ornamentidega. levinud. loomamotiivid . Merovingid unustasid kivist ehitamise. Karolingide aegne kunst 8-10 sajand. Frangi riigi ühtsuse ja võimsuse taastas karolingide dünastia. Frangi riik: prantsusmaa, Belgia, Holland, Lääne- Saksamaa, Põhja. ja Kesk Itaalia, Kirde Hispaania. Aastal 800 sai Karl Suur ka Rooma keisriks
Karolingide renessanss: kultuuriinimeste kogunemine Aachenisse, kloostrid ja raamatute ümberkirjutamine Ludwig I Vaga 814-840 843 Verduni leping: areng Saksa-Rooma riik: Ludwig Sakslane (keiser Otto I Suur 962), Prantsuse kuningriik: Karl II Paljaspea, Itaalia kuningriik: Lothar 4. Feodaalsuhted Vasall igavene ustavus, sõjateenistus või nõuandeteenistus Senjöör kaitse nii kohtus, kui ka maadel Mõlemal omad õigused ja kohustused Väljakujunemise põhjused: 1. Sõjaväeorganisatsiooni teke 2. Stabiilne võimusüsteem läänipüramiid (kuningas kuni väikevasall) "Minu vasalli vasall ei ole minu vasall!" Domeen kuninga valdused Allood täisomanduses maa-ala
1) Miks kujunesid Frangi riigis feodaalsuhted? - Uut laadi sõjaväeorganisatsiooni teke. Germaani hõimudel kandsid relva kõik vabad mehed ja sõdisid oma põhitegevuse kõrvalt, kui olukord nõudis. Frangi riik eesotsas Karl Martelliga vajas aga paremat sõjaväge. Karl Martelli ajal loodi raskesõjavägi, see aga nõudis sõjameestelt kalli varustust ja hea väljaõppe olemasolu. Vastutasuks said nemad maad koos talupoegadega. Nii tekkis rüütlite kiht ühiskonnas. Taolise uut laadi sõjaväeorganisatsiooni loomine sai feodaalsuhete kujunemise peamiseks põhjuseks. - Vajadus luua stabiilne võimusüsteem. Rooma riigi lagunedes kadus Gallia aladelt ametnikele tuginev administratsioon. Uue impeeriumi loomisel tuginesid Frangi valitsejad oma käskude ja seaduste elluviimiseks just vasallidele, kellele vastutasuks anti maad ja kaitset. Selline süsteem tagas ka sõja korral tugevat kaitset. ...
3399 BEF) Tööpuudus: Tööealisest elanikkonnast (15-64a) töötab 60,3 %. Tööpuudus on suurem Valloonias, väiksem Flandrias. SKT elaniku kohta: 28 900 Rocca al Mare kool, Hanna Parman 9b 5 AJALUGU Nüüdse Belgia alam mida asustasid keltide hulka kuuluvad belgid, vallutas 57-51 e. Kr. Julius Caesar, moodustati Rooma provints Gallia Belgica. 2.-5. sajand, kui ala kuulus Frangi riigile, kinnistus ristiusk, arenesid feodaalsuhted ning hakkasid kujunema vallooni ja flaami rahvas. 843 sõlmitud Verduni lepinguga jagati Frangi riik kaheks: Belgia ala lääneosas tekkis Prantsusmaale alluv Flandria krahvkond ja idaosas Lorraine'i kuuluv Brabandi hertsogkond. 10.-12. sajandil arenes neis käsitöö (peamiselt kalevi tootmine) ning tekkis rahvusvahelise tähtsusega kaubalinnu (näiteks Gent, Brugge, Antwerpen, Brüssel, Ypres). Linnad võitlesid edukalt senjööridega ning saavutasid 13.-14. sajandil majandusliku õitsengu
· Nii kujunesid rüütlid elukutselised sõjamehed, kes tasuks sõdimise eest said maa koos talupoegadega. b. Vajadus luua stabiilne võimusüsteem: · Koos Lääne-Roomaga kadus ametnikele tuginev võim. · Frangi valitsejad toetusid oma võimu elluviimisel vasallidele, mille eest pakuti kaitset. 3. Feodaalsuhete levik a. Kujunes välja Merovingide ja Karolingide ajal Frangi riigis (5.-10. saj). b. Hiljem levisid feodaalsuhted mujale Euroopasse. 4. Feodaalühiskonna tunnused a. Vasalliteet (läänisuhe): · Karl Martelli sõjaväereformatsioonidega loodi raskeratsavägi anti sõjameestele maa koos talupoegadega, kellelt kogutud maksude eest sai soetada vajaliku varustuse. · Nii kujunes rüütlikiht. · Investituur läänistamise protseduur. · Lään (feood) vasalli kasutusse antud maa koos talupoegadega (hiljem muutus pärandatavaks).
kogu süsteemi feodalismiks e läänikorraks. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusvandega. Vasall kohustus 40 päeva aastas omal kulul senjööri sõjaväes teenima. Kui senjöör vajas vasalli teeneid kauemaks, tuli sellest eest tasuda. Vasallidel oli kohustus senjöörile nõu anda. Vasallidelt oodati ka toetust lunaraha maksmise senjööri vangilangemise korral ja kingitusi senjööri vanema tütre abiellumise puhul. Tegelikkuses olid feodaalsuhted keerulised ja senjöörid ei saanud vasallide ustavuses alati kindlad olla. Palju vasallid hakkasid nende käsutuses olevaid maidomakorda läänistama. Senjööril ei olnud õigust oma vasalli vasalle käsutada. Pealegi võtsid paljud vasallid maid lääniks erinevatelt senjööridelt, kui siis senjöörid omavahel tülli läksid tekkis küsimus, millisele senjöörile peab kuuletuma mitme mehe vasall. Tuli ka ette et vasallid rikkusid truudusvannet ja keeldusid senjöörile allumast.
1290.aastal. Viidi lõpule lätlaste eellashõimude alistamine ning pandi paika keskaegse Liivimaa piirid, mis jäid püsima ligi kolmesajaks aastaks. Leedulased ja zemaidid jäid vabaks. II PEATÜKK: Leedu laienemine ja keskaegne Liivimaa (1290-1560) Leedu laienes tugevasti ida suunas, kuid oli läänest samal ajal lakkamatult ristisõdijate rünnaku all. 1386.aastal sõlmis Leedu Poolaga dünastilise liidu ja võttis vastu ristiusu, et neutraliseerida Saksa Ordu oht. Feodaalsuhted. Eesti ja läti hõimude alale jõudisd feodaalsuhted keskajal ühes Saksa ja taani koloniaalvõimuga. Vallutajad rajasid Liivimaal linnuste ja linnade võrgu, mis puhkesid eriti õitsele 14-15.sajandil, mil oli Hansa Liidu kõrgaeg. Leedu esilekerkimine - Ajaloo lahknemine: Leedu suutis Ordu pealetungile vastupanna ja luua ühtne valitseja riik. Leedulased ja zemaidid olid piirkonna kõige tunnustatumad sõjamehed. Kaasa
Soti valgustus (Hume, Ferguson, Smith) inimsuhetest kolmes eri sfääris (eraelus, ühiskonnas, poliitikas) sõprus on privaatsfääris, aga seda tugevam vahetusühiskond (majandus), kus inimesed vahetavad teenuseid ja tooteid, toetub omakasule poliitika põhineb kasul, usaldusel, harjumusel, aga ka isamaaarmastusel Riik Keskaegse riigi põhitunnused. Erinevused uusaegsest riigist. isikulisus: riik põhineb individuaalsetel sidemetel. Feodaalsuhted, vasalliteet killustumus: riigivõimu funktsioone teostavad oma piirkonnas vasallid konglomeraatriigid: riik koosneb eri õiguskordade ja pol süsteemidega osistest dualism: vastastikuste õiguste ja kohustuste süsteem; võim jagunenud valitsejate ja seisuslike esinduskogude vahel universalism vs partikularism keskajal universalistlik maailmapilt Maailm kui korraldatud tervik Poliitika eesmärgiks universaalne kord ja õiglus Euroopa
Majandusliku arengu erijooned · Kapitalismiajastu uus majandussüsteem · Koloniaalvallutused pidurdasid teiste maailmajagude arengut · Kaubandussuhted laienesid · Maailmakaubanduse kujunemine · Kultuurialane koostöö, uute ideede levik Põllumajandus · Suured erinevused Lääne-ja Ida-Euroopa vahel · Lääne-Euroopas: o Pärisorjus kadunud o Kapitalistlikud suhted o Eraomandi teke o Feodaalsuhted · Ida-Euroopas: o Feodaalne mõisamajandus o Talupoegade pärisorjastamine · Tööstuslik revolutsioon · 19saj kujunes industriaalühiskond. Tõi kaasa: o Masintootmise o Linnastumise o Uus elulaadi o Uute majandusteooriate kujunemise Vaimumaailm · Usuline võitlus · Puritanismi alusel kujunes uue maailmavaade ja ellusuhtumine · Uus ilmalik ideoloogia valgustus o Uued riigivalitsemise ideaalid
- 843 a. Verduni lepinguga lagunes Frangi riik kolmeks: lääneosa (kujunes Prantsuse kuningriik) keskosa (kuj. Itaalia kuningriik) idaosa (kuj. Saksa kuningriik) 5. Karolingide panus kultuuri arengusse - Austati antiikkultuuri karolingide renessanss - Karl Suure õukond kui kultuurikeskus - Rajati ilmalikke koole - Kloostrites kirjutasid mungad raamatuid ümber §6 Feodaalsuhete kujunemine Lääne Euroopas 1. Feodaalsuhted rajanesid senjööri ja vasalli vastastikustele suhetele - Suhe lepinguline, lepingu sõlmimist nim. investituuriks - Suhe polnud võrdne - Suhet oli vaja elukutseliste sõjameeste ratsaväe toimimiseks - Senjöör läänistas maad vasallile - Maa läänistamise käik: pidulik tseremoonia, kus vasall annab ühel põlvel truudusvande, senjöör annab vasallile puuoksa, mulda. Vasall lubas oma isandat kaitsta, aidata rahaliselt jms
Esialgu kujunesid kapitalistlikud suhted välja kaubanduses.Uusajal kaubadussuhted laienesid, kujundades pikkamööda maailmakaubanduse. Põllumajanduses kujunesid uusaja alguseks välja väga suured erinevused Lääne- ja Ida-Euroopa vahel. Paljudes lääneriikides oli pärisorjus jäänud keskaega ning arengut mõjutasid kapitalistlikud suhted, mis inglise revol. Ajal viisid kodanliku eraomandi tekkimiseni. Valitsevad olid feodaalsuhted., mille raames olid talupojad koormatud feodaalkohustustega. 19.saj. kujunes välja industriaalühiskond, mille iseloomulikuks jooneks oli masintootmine ning linnastumine. Uus vaimumaailm Vaimumaailmas jätkus esialgu usuline võitlus, mis kõige teravamalt tõusis esile 17.saj. Inglismaal, kus puritanismi alusel kujunes välja uus maailmavaade. Selle kõrval tekkis ka uus ilmalik ideoloogia valgustus, mis andis uued riigivalitsemise ideaalid ja ühiskonnakorralduse suunad
LÄÄNIPÜRAMIID Kuninga süserään. Suurfeodaalid- krahvid, hertsogid, vürstid, grandid, parunid. Väikefeodaalid- rüütlid, hidalgod, skvaierid, junkrud HERALDIKA Ajaloo abiteadus- teadus vappidest. Rüütlite sugukonna tunnusena kasutati vappi. Vanimad on kolmnurksed. Mida keerulisemaks vapikilp muutub seda hilisema vapiga on tegu. INGLISMAA KUJUNEMINE 1066 hakkavad Inglismaad valitsema Normannid. KÕRGKESKAEG 11.(teine pool)-14. saj KESKAEGNE PÕLLUMAJANDUS IX saj-ks oli feodaalsuhted põhiliselt välja kujunenud. Kadunud olid vabade talupoegade kiht. Sõltuvate talupoegade kiht kujunes järgmiselt 1) Vabadelt kogukondlastel, põlluharijatelt võeti vägisi maa ära 2) Talupoeg andis feodaalile oma maa vabatahtlikult- vastu sai kaitset 3) Endistele orjadele anti samuti maatükk Maa ilma talupoegadeta oli väärtusetu. Seetõttu tuli talupoegi maal kinni hoida. Kujunes välja sunnimaisus- talupojal oli keelatud maalt lahkuda. Makse maksti natuuras
Feodaaltsivilisatsiooni pealetundi kolm olulisemat suunda on: 1. Edela suund - ristisõjad Pürenee poolsaarele (rekonfista Pürenee poolsaare tagasivallutamine araablaste käest) 2. Ida suund Läänemere lõuna- ja idakalda vallutamine. Ristisõjad lääneslaavlaste, balti hõimude ja läänemeresoomlaste ehk eestlaste, liivlaste, soomlaste vastu. 3. Kagu suund Ristisõjad Lähis-Itta. Nendesse piirkondadesse viidi ristiusk ja feodaalsuhted. Ristisõdade põhjused: 1. Taheti vabastada Jeruusalemmas asuv Kristuse haud, mis oli sattunud uskmatute ehk moslemite käte 2. Paavsti kirik nägi võimalust Ida kiriku ehk Bütsantsi kiriku vallutamiseks Ristisõdasid Lähis-Itta peeti kokku seitse ja sinna vahele jääb veel laste ristisõda. Risitsõjad toimusid 11-13 sajandini. Esimesed ristisõjad toimusid Vahemere idarannikule ja viimased Põhja-Aafrikasse. Ristisõdade tagajärjed: 1
Kauplemissidemed olid minimaalsed. Naturaalmajanduse tingimustes polnud kuningatel sõjameestele rahas palka maksta võimalik. Frangi riigi kuningad hakkavad teenistuse eest maa-alasid andma sõjameestele (koos talupoegadega) -> feodalism. Feood e läänimees - maasaaja, Feood e lään - maatükk, mille kuningas ära annab. Läänistamine - maatüki äraandmine. Senjöör - maatüki äraandja, vasall - maatüki saaja. Feodaalsuhted tekivad Frangi riigi ja Karl Suure ajal. Feodaalide võimu üheks tunnuseks on linnused. Feodaalne killustatus on riigivõim, kus keskvalitsus on nõrk ja riigivõimu teostavad monarhiga vasallisidemetes olevad kohalikud võimukandjad. Valitsemise edukus eeldas valitsemisaparaadi olemasolu. Kuninga ümber kogunes suurvasallidest nõukogu, mis andis soovitusi paljudes küsimustes. Nõu anti kohtumõistmisküsimustes ja finantsasjade korraldamisel.
Kuningas Louis XV (1715-1774) ei olevat tundnud erilist huvi riigiasjade vastu ("Pärast mind tulgu või veeuputus!"); moraalne lodevus, mitmekesised orgiad, kuninga ametlikud armukesed, kes sisuliselt juhtisid riigiasju see oli iseloomulik tema valitsemisajale. INGLISMAA UUSAJAL. 17.sajandi keskpaigaks teravnesid Inglismaal ühiskondlikud vastuolud: 1. majanduse vaba arengut (=kodanluse ja uut moodi majandava aadli majandustegevust) takistasid seni eksisteerivad feodaalsuhted 2. usuelu pingestas puritaanide tagakiusamine riigivõimude poolt 3. poliitilist elu pingestas terav vastasseis absolutistliku kuningavõimu ja parlamentliku opositsiooni vahel Parlamendi ja kuninga vastasseis kulmineerus 1640.aastal ja 1642.-1649.a. toimus kodusõda. Sõjas olid vastamisi kuningas Charles I Stuarti toetajad (aadlikud, anglikaani kirik, Põhja- ja Lääne-Inglismaa) ning parlamendi toetajad (uusaadel, kodanlus, puritaanid, Kagu- ja Lõuna-Inglismaa).
Feodaaltsivilisatsiooni pealetundi kolm olulisemat suunda on: 1) Edela suund - ristisõjad Pürenee poolsaarele (rekonfista – Pürenee poolsaare tagasivallutamine araablaste käest) 2) Ida suund – Läänemere lõuna- ja idakalda vallutamine. Ristisõjad lääneslaavlaste, balti hõimude ja läänemeresoomlaste ehk eestlaste, liivlaste, soomlaste vastu. 3) Kagu suund – Ristisõjad Lähis-Itta. Nendesse piirkondadesse viidi ristiusk ja feodaalsuhted. Ristisõdade põhjused: 1) Taheti vabastada Jeruusalemmas asuv Kristuse haud, mis oli sattunud uskmatute ehk moslemite käte 2) Paavsti kirik nägi võimalust Ida kiriku ehk Bütsantsi kiriku vallutamiseks Ristisõdasid Lähis-Itta peeti kokku seitse ja sinna vahele jääb veel laste ristisõda. Ristitsõjad toimusid 11-13 sajandini. Esimesed ristisõjad toimusid Vahemere idarannikule ja viimased Põhja-Aafrikasse. Ristisõdade tagajärjed:
10b humanitaarklassi ajaloo üleminekueksami piletite vastused Pilet 1 *Lääne-Rooma ja Ida-Rooma riigid. Lääne-Rooma langus. Bütsants | Lääne- ja Ida-Rooma provintside erinevused; Constantinus Suure tegevus, impeeriumi lõplik jagunemine; Lääne Rooma lõpp; Ida-Rooma püsimajäämise põhjused; valitsemise; kultuur. Lääne-Rooma langes tänu Hunnide pealetungile Euroopas, tänu millele germaani võimud rändasid Lääne- Rooma aladele. Itaalia vallutas põhja poolt sisse tunginud germaani hõim-langobardid. Nende sissetung kiirendas tsivilisatsiooni allakäiku. Allakäigu põhjuseks peeti kohut kristlaste üle.Kujunesid sõltumatud väikesed riigid vana Lääne-Rooma aladele. Lääne provintsi alla kuulusid Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia ja Britannia-need olid ennem roomlaste vallutamist riigi ja tsivilisatsiooni tekke staadiumis. Ida- Rooma provintsile kuulusid: Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus-need olid ...
· Luterlus oli seadustatud; katoliku kiriku kõrvale astus eraldi luteri kirik. Usutülid jätkusid ka edaspidi. · Martin Luther suri 18. veebruaril 1546. Philipp Melanchthon suri 19. veebruaril 1560. Mõlemad maeti Wittenbergi lossikirikusse kõrvuti. 32. REFORMATSIOON SVEITSIS: ZINGLI JA CALVIN · Kujunes elanikkonna omavalitsusel põhinevate territoriaalüksuste e. kantonite süsteem moodustades Sveitsi Liidu. 16. sajandi alguses 13 kantonit. · Feodaalsuhted polnud välja kujunenud säilinud külakogukond, arvukas vabatalupoegade kiht. Looduslike olude järgi: metsakantoniteks ja linnakantoniteks. · Metsakantonid: raskesti läbipääsetavate mägede vahel, põlismetsad. Viljavajadust rahuldati sisseveo abil. Põlluharimise asemel piimakarjakasvatus, juust. · Linnakantonites: peamine maaviljelus. Genfi ja Zürich: suur tähtsus viinamarjakasvatusel ja veinitootmisel; ka käsitöö ja kaubandus
stabiilne võimusüsteem. Koos L-Roomaga kadus ametiisikul tuginev võim. Vasallid võisid mõista kohut ja koguda makse ning nii said vasallidest kohalikud asevalitsejad. Frangi valitsejad toetusid oma võimu elluviimisel vasallidele, mille eest pakuti kaitset.Frangi majordoomuse võim põhineski just arvukatel vasallidel ja neist moodustatud sõjalistel kaaskondadel. b) Feodaalsuhete levik Feodaalsuhe kujunes välja Merovingide ja karolingide ajal Frangi riigis (5-10 saj). Hiljem levisid feodaalsuhted mujale Euroopasse. c) Feodaalühiskonna tunnused: · Vasalliteet (läänisuhe) Karl Martelli sõjaväereformiga loodi ratsavägi-anti sõjameestele maa koos talupoegadega, kellelt kogutud maksude eest sai soetada vajalikku varustust. Kujunes rüütlite kiht. Läänistamise proteduuri nimetati investituuriks. Lään(feood) oli vasalli kasutusse antud maa koos talupoegadega (hiljem muuts pärandavaks) Läänimes oli feodaal, ta oli maa omanik. Domeen oli kuninga maavaldus (need vähenesid, sest
Eesti keskajaks võib pidada perioodi 13. sajandi algusest 16. sajandi teise pooleni, teisisõnu ristiusustamise algusest Liivi sõjani. See on ajavahemik, mida Lääne-Euroopa ajaloos käsitletakse kõrg- ja hiliskeskajana. Alates 13. sajandi algusest kajastub Eesti ajalugu järjekindlalt kirjalikes allikates. Vallutuseelses Eestis valitsenud poolfeodaalsete suhete ja paganlike uskumuste kõrvale ilmusid Euroopa keskaega kujundanud olulisemad tegurid -- katoliku kirik ja fikseerunud feodaalsuhted, mille kandjateks Eesti oludes olid välismaised kolonistid. Sellest tulenevalt on Eesti keskaja ajalugu paljuski Lääne katoliikluse ja administratiivse süsteemi juurutamise, s.t võõrvõimu ajalugu. Eesti keskajast säilinud allikmaterjal on katkendlik ja ebaühtlane: nii mõnigi üksiknähtus või terve ajalõik on kirjeldatav iseäranis värvikalt ja sündmusterohkelt, ent teiste sündmuste või nähtuste kohta puuduvad teated sootuks. Paremini tuntakse 13
Abielus Marie-Antoinette, kes kulutas palju raha lõbustuste jaoks. Kuningas määras rahanduse peakontrolöriks Jaques Turgot'i. Ta otsustas ellu viima hakata suurt reformide programmi. Kavatses kaotada feodaalsed privileegid ning aadli ja vaimulike maksuvabastuse. Tahtis sisse seada kohaliku omavalitsuste jne. ° Reforme alustades lähtus ta lihtrahva kõige hädalisematest vajadustest. Viljakaubanduse edikt. Ta lootis, et see stimuleerib viljakasvatuse arengut. Jättis arvestamata feodaalsuhted. Viljasaak oli aga reformijärgsel aastal kehv ja hinnatõuse seostati Turgot reformidega rahutused. ° Reformid põrkusid privilegeeritud seisuste ja tsunftimeistrite vastupanule ja vähem kui kaks aastat pärast reformide algust saatis kuningas Turgot erru. Kõik reformid tühistati. Tulemusi ei andnud ka teised rahanduse peakontrolöride katsed. Võlgade kustutamiseks nähti väljapääsu maamaksu kehtestamises. Selle läbiviimiseks vajati aga ühiskonna tippude nõusolekut. 1787
saj alguses, vanim säilinud tekst 1284 Umbes 100 käsikirja Esmakordselt publitseeris August Ludvig v. Schlözer 1757 Kuigi Vana-Vene riik oli Bütsantsiga tihedates sidemetes, on seadustes seda mõju vähe Tavaõigus ja vürstide antud seadused (Jaroslav võitleb Svjatopolkiga, saab Kiievi vürstiks, annab seaduse) a. Piiras veritasu kohustust b. Kriminaalkaristused (vanemas kihistuses pole sotsiaalset vahet, hilisemas on) c. Feodaalsuhted (maksukogumine jms) d. Kaubandus e. Protsess: tunnistajad, ordaalid 121 paragrahvi Vladimir Monomahh (1053-1125) a. Omandisuhted (vürsti maaomand, pärimine jms) b. Talupoegade sõltuvussuhted Arheograafiline komisjon a. Kogus ja andis välja Vene riigi ajaloo allikaid, sh õigusajaloolisi Sakslaste tehtud algus unustati Riigiõiguslik koolkond: Sergei Solovjov a
Seeläbi hakkas läänikord Euroopas levima. Alguses Frangi riigis, hiljem ka Frangi riigist sõltuvatel aladel. Kuna tekkinud riiki sai võrrelda kunagise Rooma impeeriumiga, kroonitigi Karl Suur ka enda soovil keisriks (lisaks oli ta ka lihtsalt kuningas). Aga Verduni lepinguga jaotus riik kolmeks, millest praegu on ka kolm riiki alles. Ida-Frangi aladele tekkis Saksamaa, läände Prantsusmaa ja lõunapoolsetele aladele Itaalia. Lõpuks viisid feodaalsuhted välja selleni, et kuninga keskvõim hakkas nõrgenema ja suurfeodaalid said enda kätte päris palju võimu. Näiteks nad said endale tähtsad funktsioonid nagu maksude kogumine ja kohtumõistmine. 4. Feodaalsuhete kujunemine Varakeskaja jooksul kerkis esile võimukorraldus, mis tugines senjööri ehk isanda ja tema sõjamehest sõltlase ehk vasalli suhtel põhinevale feodaalkorrale. Feodalism kujunes välja Frangi riigis, kui valitsejaks oli Karl Martell. Ta viis läbi
Võitluseks diktaator Diazi vastu ühendasid oma jõud nii talurahvas kui ka rahvuslik kodanlus. Kukutanud Diazi, tuli võitlust jätkata veel mitmesuguste kontrrevolutsiooniliste jõududega. Nii puhkes Mehhikos kodusõda, millesse sekkusid ka Ühendriigid. USA tahtis teha Mehhikost enda mõjualuse riigi. 1917. a. jaanuaris võeti Mehhiko Asutava Kogu poolt vastu konstitutsioon, mis oli demokraatlik ja antiimperialistlik. Keelustati igasugused feodaalsuhted, piirati välismaalaste omandiõigust maale ja maavaradele, nähti ette maa jagamist talupoegadele, kehtestati 8- tunnine tööpäev, sotsiaalkindlustus jne. 20-ndatel aastatel olid Ladina-Ameerikas veel ulatuslikud sisepiirkonnad asustamata. Immigratsioon Euroopast jätkus ja mandrit alles hõivati. Esimese ja Teise maailmasõja vahelisel perioodil ei tekkinud Ladina-Ameerikas veel ühtki uut riiki. Suurbritannia senine
Dobb and the Neo-Marxian School • François Perroux, 1903-1987. 19. Adam Smith kui „majandusteaduse looja“ ja tema teos „Uurimus rahvaste rikkuse loomusest ja põhjustest“. A. Smithi isa oli Šotimaal tolliametnik ja ema suurmaaomaniku tütar. Aastail 1751 – 1764 oli Smith filosoofiaprofessor (moraalifilosoofia õppetooli juht) Glasgow ülikoolis, 1764 -1766 viibis Prantsusmaal ja Šveitsis, kus kohtus nii füsiokraatide kui ka entsüklopistidega. Lääne-Euroopas püsisid veel feodaalsuhted, kuid ilmnesid juba ka uue kapitalistliku ühiskonnakorra alged. Suured leiutised 18. saj. teisel poolel: ketrus- ja kudumismasinad, 1784 aurumasin, 1797 treipink, mille lõiketera oli juhitav, 1807 aurulaev, 1825 esimene raudtee, 1876 telefon. 1759. a. avaldas Smith oma kogutud loengud eetikast ja moraalist pealkirja all „Moraalitundmuste teooria“. 1776. a. ilmus Adam Smithi ligi 10 aastat kirjutatud teos „Uurimus rahvaste rikkuse loomusest ja
jäävate käsitööliste tegevust linnades piirata. Selle tulemusel kolisid era käsitöölised linnast maale ning kujunesid manufaktuurid tooraine, tootjad ja kauba ostjad olid geograafiliselt üksteisest eemal. Tekkisid esimesed ettevõtted. Selle tulemusel said algselt sõltumatutest käsitöölistest palgatöölised. Üha enam rolli mängima hakkasid rahalised suhted ning selle tulemusel omakorda hakkasid tähtsust kaotama feodaalsuhted. Maaomand hakati kinnistama ühe isiku külge. Sõjaväekohustus järjest enam hakkas muutuma palgaarmeeks. Järjest enam suurenes jalaväe tähtsus eelkõige tehnilise arengu tõttu. 14saj võeti kasutusele tulirelvad ning 15saj ka püssid ning kahurid. Endiselt küll kasutati ambe mis olid algsetest tulirelvadest siiski tõhusamad. Ammud aga olid raskesti ja pikalt laetavad ning tõhusaimad olid vibud. Peale selle tulid lahinguväljadele 14saj piigimehed. Sveitsi palgasõdurid mõtlesid
Vastused: 1. Inimese kujunemine Ahvinimene (inimahv) inimese otsene eelkäija, polnud kohastunud puu otsas elamisega, asus elama lagedale maastikule, hakkas kõndima Australopiteekus e. lõunaahvlane kujunes 3,5 mlj a.tagasi peaaju arenemisega, 1. lüli inimahvide ja inimeste vahel, leitud vaid Aafrikast, kõndimisel kasutas ka käsi Homo habilis e. osavinimene 2,5 mlj. a.tagasi Ida-Aafrikas, valmistas esimesi tööriistu (ühest otsast teritatud ovaalsed rusikasuurused kivid), surid välja pole meie otsesed esivanemad Homo erectus e. sirginimene 1 australopiteekuse liike, 1,5 mlj. a.tagasi, Aafrikas, Euroopas, Aasias, valmistas tööriistu Neandertallane 700 000 a.tagasi Saksamaal Neandertali orust 1. luustik, suri välja 30 000 a.tagasi, osa teadlasi peab neid Homo erectuse ja Homo sapiensi vaheastmeks, osa üheks Homo erectuse alamliigiks; lühikesed, laiaõlgsed, jässakad, längus laup, pikk kuklaosa, massiivne alalõug; pole tegelikult ...
kilomeetrini (18mil elanikku). Riiki hoiti koos relvajõul ja tugeva valitseva all. Majandus süsteem oli mahajäänud, kuid nende kultuuriline panus oli märkimisväärne. Karl Suure poeg Ludwig Vaga (814-840) päris isa võimu, kuid ta pojad jagasid Verduni kokkuleppes (843) Karl Suure impeeriumi kolmeks, millest hiljem kujunevad Saksa-Rooma riik, Prantsuse kuningriik ja Itaalia kuningriik. Merovingidedünastia 5-8 sajand. Sel ajal hakkasid arenema feodaalsuhted. 7. saj kaotab sisetülide tõttu suure osa oma territooriumist. Küllalt kõrgel järjel oli metallitöötlemine (relvad, ehted, tarbeesemed). Neid kaunistati stiliseeritud ornamendiga, väga levinud olid loomamotiivid. Eriti kasutati paelornamenti. Kloostrites kirjutati ümber käsikirju ja säilitati neid (skriptoorium). Raamatutesse suhtuti suure lugupidamisega, neid kaunistati. Käsikirjade jaoks kasutati pärgamenti väga tugev ja vastupidav. Unustati ära kivist ehitamine.
liigendavad petiknisid ja ilustusteta karniisivöö kupli all, kuplist otsekui välja ulatuvad ribid lisavad ehitusele raskepärasust. Varase keskaja riikidest oli üheks püsivamaks Frangi riik, mis tekkis 5.sajandil tänapäeva Prantsusmaa, Saksamaa, Põhja-Itaalia ja Hispaania (Kataloonia) territooriumil. 5.- 8 sajandini valitses seda frankide hõimukuningas Merovech`ist lähtuv merovingide dünastia. Sel perioodil hakkasid sugukondliku korra rüpes arenema feodaalsuhted ning juurduma paikne eluviis. Ristiusu levik soodustas aga kiviehituse traditsioonide taaselustamist, mis vahepeal sootuks ununud oli. Tõsi, selleaegne arhitektuur ei saavutanud kõrget taset. Rajati eeskätt varakristliku arhitektuuri eeskujudele tuginevaid sakraalehitusi, oma olemuselt olid need aga massiivsemad, robustsemad ja kohmakamad. Ehitustesse püüti lülitada antiikajast pärinevaid detaile, eriti sambaid
Hiljem hakkas islami aladel domineerima Osmanite riik, mille valitsejad said kaliifi tiitli. 3. Frangi riik Lääne-Rooma aladel tekkis arvukalt germaanlaste riike ja riigikesi. Üsna suur kaos ja üldine allakäik. Tugevaimaks kujunes frangi riik. 19 Clodovech I ajal (481 – 511) vallutasid frangid enamuse Galliast (tänapäeva Prantsusmaa). Merovingide dünastia ajal hakkasid kujunema feodaalsuhted. 7 sajandil läks tegelik võim majordomuste kätte. 751 võttis majordomus Pippin Lühike endale kuninga tiitli ja pani aluse Karolingide dünastiale. Tema poeg Karl Suure (768 – 814) ajal oli frangi riigi hiilgaeg – vallutati Lombardia (Põhja-Itaalia) ja Saksimaa ning Baier. Aastal 800 kroonis paavst Karli keisriks – sellega tunnistas Katoliku kirik Karli Rooma imperaatoriks. Toimus ka teatav kultuuriline taaselavnemine- karolingide renessanss.
Parem sõjavägi nõudis kallist varustust ja head väljaõpet. Nii kujunesid rüütlid elukutselised sõjamehed, kes tasuks sõdimise eest said maa koos talupoegadega. Vajadus luua stabiilne võimusüsteem: Koos Lääne-Roomaga kadus ametnikele tuginev võim. Frangi valitsejad toetusid oma võimu elluviimisel vasallidele, mille eest pakuti kaitset. Feodaalsuhete levik Kujunes välja Merovingide ja Karolingide ajal Frangi riigis (5.-10. saj). Hiljem levisid feodaalsuhted mujale Euroopasse. Feodaalühiskonna tunnused Vasalliteet (läänisuhe): Karl Martelli sõjaväereformatsioonidega loodi raskeratsavägi anti sõjameestele maa koos talupoegadega, kellelt kogutud maksude eest sai soetada vajaliku varustuse. Nii kujunes rüütlikiht. Investituur läänistamise protseduur. Lään (feood) vasalli kasutusse antud maa koos talupoegadega (hiljem muutus pärandatavaks). Läänimees (feodaal) maa omanik.
Parem sõjavägi nõudis kallist varustust ja head väljaõpet. Nii kujunesid rüütlid elukutselised sõjamehed, kes tasuks sõdimise eest said maa koos talupoegadega. Vajadus luua stabiilne võimusüsteem: Koos Lääne-Roomaga kadus ametnikele tuginev võim. Frangi valitsejad toetusid oma võimu elluviimisel vasallidele, mille eest pakuti kaitset. Feodaalsuhete levik Kujunes välja Merovingide ja Karolingide ajal Frangi riigis (5.-10. saj). Hiljem levisid feodaalsuhted mujale Euroopasse. Feodaalühiskonna tunnused Vasalliteet (läänisuhe): Karl Martelli sõjaväereformatsioonidega loodi raskeratsavägi anti sõjameestele maa koos talupoegadega, kellelt kogutud maksude eest sai soetada vajaliku varustuse. Nii kujunes rüütlikiht. Investituur läänistamise protseduur. Lään (feood) vasalli kasutusse antud maa koos talupoegadega (hiljem muutus pärandatavaks). Läänimees (feodaal) maa omanik.
Parem sõjavägi nõudis kallist varustust ja head väljaõpet. Nii kujunesid rüütlid – elukutselised sõjamehed, kes tasuks sõdimise eest said maa koos talupoegadega. Vajadus luua stabiilne võimusüsteem: Koos Lääne-Roomaga kadus ametnikele tuginev võim. Frangi valitsejad toetusid oma võimu elluviimisel vasallidele, mille eest pakuti kaitset. Feodaalsuhete levik Kujunes välja Merovingide ja Karolingide ajal Frangi riigis (5.-10. saj). Hiljem levisid feodaalsuhted mujale Euroopasse. Feodaalühiskonna tunnused Vasalliteet (läänisuhe): Karl Martelli sõjaväereformatsioonidega loodi raskeratsavägi – anti sõjameestele maa koos talupoegadega, kellelt kogutud maksude eest sai soetada vajaliku varustuse. Nii kujunes rüütlikiht. Investituur – läänistamise protseduur. Lään (feood) – vasalli kasutusse antud maa koos talupoegadega (hiljem muutus pärandatavaks). Läänimees (feodaal) – maa omanik.
sisemaale. Otsustavaks heitluseks sai Seitsmeaastane sõda (175663), mis Ameerika kolooniates algas Old French and Indian War nime all juba 1754. aastal. Peamiseks võitlustandriks kujunes Ohio org. Montreali vallutamisega 1760 murdsid inglased välja Suure Järvistuni. 1763. aastal sõlmitud Pariisi rahuga kaotas Prantsusmaa peaaegu kõik oma koloniaalvaldused Põhja-Ameerikas, sh Kanada ja Louisiana. Vaid Kanada Quebecki provintsis jäid püsima feodaalsuhted, samuti prantsuse keel ja katoliku usk, kuid juba Inglismaa ülemvõimu all. Inglise kolooniate piir Hispaania valdustega kulges siitpeale piki Mississippi jõge. Inglasi saatis edu ka Lääne-Aafrikas ja Indias, kus 1761. aastal vallutati idarannikul asuv prantslaste halduskeskuse Pondichéry. Inglise koloniaalpoliitikat toetas tegusalt aastatel 1757-61 peaministriks olnud William Pitt Vanem. Seitsmeaastase sõja kaugeleulatuvaimaks tagajärjeks on inglise keele domineerimine nii Põhja-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
