pärisorjastamisest. Talupoegade õiguslik seisund määratleti 1696. aastal Liivimaa majandusreglemendis. Mõisarentnike kodukariõigust piirati, taluperemeeste karistamine keelati. Keelati talupoegade võõrandamine maast lahus. fikseeriti koormised. Talupoegadele anti talude päritav kasutamisõigus, ka õigus kaevata rentniku peale. Eelnev käib üksnes kroonumõisate kohta. Eramõisad jäid samaks. Talupoegadel oli õigus vallasvarale. Koormiste ülemäärast tõstmist takistas feodaalne traditsioon. Talurahva peamised protestivormid olid ülestõusud, väljarändamine, usuvahetus, palvekirjad ja hernhuutlus. Pärisorjus kaotati Eestis 1816 ja Liivimaal 1819. Enam polnud talupoeg mõisniku ori, vaid tsaari alam. Maa kuulutati täielikult mõisa omandiks. Talupoeg sai maad kasutada üksnes rendi eest. 1849/56 uued talurahvaseadused- andis talupojale võimaluse endale talu osta, raharent. Mõisnikud ei tohtinud seda mõisamaaks muuta
sotsiaalne mobiilsus sotsiaalne mobiilsus ja avatud klassisüsteem Tööjaotus Lihtne, vähespetsialiseeritud ja Keeruline, spetsialiseeritud ja ühetaoline väga mitmekesine Majandussüsteem Feodaalne, orjanduslik, küttimisel Kapitalistlik (või sotsialistlik) korilusel põhinev Majandusliku rikkuse alus ja Põllumajanduslik tootmine – Tööstuslik tootmine – vastav ühiskonnatüüp põllumajandusühiskond tööstusühiskond Linnastumine Vähene Ulatuslik
Hussiidide liikumise massiliseks muutudes arenes 2 suunda : kariklased ja taboriidid. Kariklaste põhijõu moodustasid Praha jõukad linnakodanikud ja reformatsiooni pooldavad aadlikud. Nende ideoloogideks olid ülikooli teadlased. Suuna nimetus tuli nõudest,et armukarikast antaks veini kõigile mitte ainult vaimulikele.Peale selle nõudsid kariklased veel kirikuvarade võõrandamist. Vaimulikel tuli lõpetada ilmalikesse asjadesse sekkumine, talupoegade feodaalne koormamine, annetuste kogumine jne. Taboriitide programm oli sama kuid rõhutati rohkem majanduslikku ja sotsiaalset külge. Nende põhijõu moodustasid linnarahva vaesemad kihid ja talupojad. Tunnistasid pühakutest vaid Kristust. Tuli kaotada paast ja kirikupühad , jättes alles ainult pühapäeva. Kirikutest tuli kõrvaldada toredus ja luksus. Suhtuti eitavalt kloostritesse ja munkadesse. Vaimulikud täisid ringi tavalises talupojarõivais. 1420
Euroopa ideede ajalugu 24.09.2009 IV loeng AU - kahemõtteline asi Loengu põhikäigud : au ja kuulsus varases Kreekas (8.-5 saj e.Kr) · Ühiskondlik struktuur: erinevused Lähis-Ida kuningriikidest · Piiratud valitsejavõim · Nõuandev ülikute kiht · Lihtrahva kuuletumise tingimuseks "õiglus" · Oikos (majapidamine) kui üliku võimu baas; · Konfliktid oikose ja kogukonna huvide vahel Ülikute võtlus au ja kuulsuse pärast · Ülikute sotsiaalne roll: · Riiginõukogu · Sõda · Kohtumõistmine · Välissuhtlus · Võistlus prestii i pärast: "...olla alati parim ning paista silma teiste ees" (Ilias,...
Domineeris kuulevorm, palju armastuslüürikat, askeetlikku mõtteluulet ja satiiri. Firadausi- rahvuseepos "sahname" Nizami- ""Hamsa" Teadus Islam soosis teadust, mis polnud vastuolus koraaniga. Al- Horezmi entsüklopeedia "teaduste võtmed" Ibn Mensur- araabia keele entsüklopeedia. Al- Idrisi- maailmakaart, kuhu on esmakordselt ka märgitud Eesti. Keskaja riigivõim Vasallid omandasid palju õigusi. (kohtuõigusedm maksud) ja muutusid kuningale sõltumatuks. Koghu Euroopas feodaalne killustatus. Tugeva keskvõimu suutis säilitada vaid Inglismaa, kus vasallid vandusid truudusevannet otse kuningale. Killustatust soodustas: 1) valduste paiknemine erinevates kohtades. 2) Valitseja surma korral jagati riik osadeks 3) Abielu kaudu võis riike liita, kuid kultuurilised ja õiguslikud eelised soodustasid lagunemist. Riigi saatus sõltus: 1) valitseja edukusest. 2) Valitsemise aparaadist e suur vasallide nõukogust.
TALLINNA ÜHISGÜMNAASIUM PAAVSTIVÕIM KESKAJAL REFERAAT AJALOOS TALLINN 2011 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................................2 1. PAAVSTID......................................................................................................................4 2. TUGEVAIM JA MÕJUVÕIMSAIM PAAVST INNOCENTIUS III.............................6 3. PAAVSTIVÕIM PERIODISEERITULT........................................................................7 Kokkuvõtte...........................................................................................................................9 Kasutatud kirjandus........................................................................................
Jõgeva Ühisgümnaasium Keskaegse linna elu-olu Referaat Nimi: Klass: Juhendaja: 03.10.2011 Sisukord Sissejuhatus Valisin teema ,,Keskaegse linna elu-olu", sest tahtsin saada rohkem teada keskaegsetest linnadest. Uurin kaubavahetusest keskajal, kuidas toimis käsitöö, kuidas tekkisid keskaegsed linnad ning elust keskaegses linnas. Tahan teada saada, milline nägi välja linnakodaniku kodu, kui palju erinesid keskaegsed linnad tänapäevastest linnadest ning miline oli keskaegse Eesti linna elu-olu. Linnade tekkimine Kui barbarid Rooma riigi hävitasid kadusid ka vanaaja linnad. Vaid Vahemere ääres jäid mitmed linnad püsima, kuid neid polnud võimalik võrrelda vanaaja suurte linnadega. Feodaalne killustatus ja vaid oma vajadusi rahuldav algeline tootmine ei soodustanud ka k...
sisuliselt maad, mida ei ole tihedalt asustatud ega kasutatud. (Locke, 1689). Veelgi enam võiks sellest järeldada, et loodusrahvaste koloniseerimine on Locke arvates aksepteeritav ning, kui nad otsustavad koloniste rünnata siis on nad agressorid ja nende orjastamises pole mitte midagi valet. Locke ideed olid nende kirjapaneku ajal kindlasti väga vajalikud, olles aluseks mitmetele valgustusaja filosoofidele ning aktuaalsed, sest oli veel laialt levinud feodaalne kord. Feodaalse korra ajal valitses rahvast nende provintsi kontrolliv aadlik, kelle seisus pärandati isalt pojale. See tekitas olukorra, kus ühel väljavalitul grupil, olid palju suuremad õigused ning valdused, kui enamikel teistel inimestel. Kuna valitsejad ei saanud juhtima, mitte nende oskuste või kogemuste põhjal vaid nende seisuse põhjal, tekkisid lõpuks ebapädevad juhid ning vastuseis feodaalsusele. Olles veendunud kristlane, arendas Locke välja oma ideed Piibli põhjal, mis
· Maa ja sõjalise kaitse vastastikune jagamine (?) Feodaalkord tugines feodaalsuhetel ehk vasalli a senjööri vastastikusel lepingulisel sõltuvussuhtel (investituur, vasallivanne). Senjööri ja vasalli suhe on- · Lepinguline (kaitse ustavus - Investituur (pidulik seisusesse või ametisse seadmine) · Isikuline ehk põhimõte ,,Minu vasalli vasall ei ole minu vasall" · Hierarhilisus Vasalliteedi kaudukujunes välja länipüramiid ehk feodaalne hierarhia Maavaldus feodaalühiskonnas- · Lään - Benefiits - Feood (suurfeodaalilt alamfeodaalile antud maavaldus) · Domeen (kuninga isiklik maavaldus) · Allood Feodaalne hierarhia (võimu vähenemine ülevalt alla)- 1. Jumal 2. Kuningas 3. Hertsogid ja krahvid 4. Parunid 5. Rüütlid 6. Talupojad Seisuslik kord- I seisus- ORATORES vaimulikud II seisus- BELLATORES aadlikud, feodaalid
Venemaa alistati kaheks sajandiks. Elulaad kõrgkeskajal Aadli elulaad. Rüütli relvastus: piik, mõõk. Arengu tulemus: rõngassärgid, pikkvibu ja amb, kiiver, kilp. Ratsaväe kõrval osalesid lahingus ka jalamehed (paazid, kilbikandjad aitasid oma senjööri). Rüütliväe taktika ratsutati sirgetes viirgudes kiirenevas tempos üksteise poole ja põrgati lahinguvälja keskel suure hooga kokku. Piigid purunesid ja lahing kasvas üle mõõgavõitluseks. Feodaalne killustatus tingis elulaadi linnustes, tornlinnustes, kindluskompleksides. Kindluste ründamiseks kasutati kiviheitemasinaid e. bildasid. Korraldati turniire. Abielud, kaasavara ja sellega kaasnevad probleemid tütred saadeti teismeeas mehele või kloostrisse. Probleemiallikad olid abiellumise iga ja kiriku võitlus sundabielude vastu. Rüütlikirjandus, avaldus daamikultus käidi oma südamedaamidele laulmas (trubaduurid laulsid), pühendati võidud daamidele, otsiti Püha Graali.
sooviti õigeusu kirikust võimsam olla. Algas sakslaste ja latgalite rüüsteretkega Ugandisse. Eestlased võitsid küll näiteks Ümera lahingu 1210. aastal, kuid sakslaste jõud olid liialt suured ning 1228. aastal alistus Saaremaa suurim, Valjala linnus. Sõda oli kaotatud. Eesti pärast Muistset vabadusvõitlust (1208-1227) kuni Jüriöö ülestõusuni (1343-1345) Lääne-Euroopa eeskujul kujuneb Eestis välja feodaalne killustatus, mis tähendab, peale Eestimaa alade vallutamist toimus pikka aega nende jagamine erinevate riikide ja ordude vahel. Pärast maade jagamist alustasid maaisandad oma valdused keskaegse Euroopa mudeli järgi üles ehitamist. Rajati linnuseid, kuhu pandi elama rüütlitest läänimehed, kelleks võisid enamasti saada Saksamaalt pärit vasallid, kuid samas ka kohalikud ülikud. Hiljem läänimeesteks tõusnud eestlased võtsid kiiresti omaks uued väärtushinnangud, uue keele ning
AJALUGU Ristiusk Vara-Keskajal. Lääne-Euroopa kirik oli katoliiklik. Katholikos üleüldine. Ristiusk tekkis esimesel sajandil, Kristus suri 37a. pKr. Ristiusk oli alguses keelatud, Rooma riigis. Väidetavalt ristiusus on ainujumal e. Monoteistlik. Ainujumal võis olla konkurent keisrile sellep. Keelatud ja tagakiusatud. Kuni aastani 113.a kui Milaano ediktiga tehti ristiusk võrdseks teiste uskudega/legaliseeriti. Keiser oli sel ajal Konstantiinus Suur(Püha). 381a. Ristiusk muutus Rooma riigi ainuusuks. Lääne-Rooma riigi langemine barbarite kätte tõi kaasa tagasilöögi, sest barbarid olid paganad. Pikkamööda hakkas siiski levima, enamasti linnades. Esialgu allakäinud linnades, misjonärid ristiusu levitajad paganate hulgas. Ainsana läks täiesti rahulikult Iirimaa. Püha Bonifatsius oli üks kõige innukamaid misjonäre ja sakslaste ristijad. Viimasena ristiti leedukad 1386. Kiriklik hierarhia lähtub piiskoppidest, algul koguduse ülevaataja...
Kirikuvanne kõrgeim kiriklik karistus, kiriku liikme kogudusest välja heitmine. Rakendati ketserite suhtes. interdikt - (, , , , ), . Inkvisitsioon oli kirikliku kohtu vorm keskaegses Euroopas. tsesaropapism keiserpaavstlus, riigi ja kiriku vahekord, kus ilmalik valitseja on ühtlasi kirikuelu juht (nt Bütsantsis, Tsaari-Venemaal, Inglismaal) cuius regio, eius religio , õigussiire õiguse ajaloolises arengus, s.h retseptsiooni mõiste ja liigid. läänipüramiid ehk feodaalne hierarhia, mille tipuks oli kuningas ja aluseks väikevasallid. Kehtis põhimõte, et ,,minu vasalli vasall pole minu vasall" kohtupäev on aegade lõpus toimuv lõplik kohtumõistmine kõigi inimhingede üle, eelneb jumalariigi tulekule maa peale. foogt oli feodalismiaegne kõrgem haldusametnik ja kohtunik. Palveränd on usulistel põhjustel kindlatesse pühapaikadesse sooritatav rännak. Sümboolselt kordab palverännak hinge Jumala poole püüdlemist.
vääriliseks ja ongi nende vääriline * Suure eneseväärikusega inimesed on auga seotud, sest au hindavad väärikad enda juures kõige rohkem 2. Cicero vabariiklase aust. Au saab põhineda ainult voorusel. Aust endast ei tule hoolida. 3. Kristlus ja au, Aquino Thomas pühakute aust. Esimene kristlik voorus on enesealandamine. Au võib taotleda ainult Jumalale, pühakute erilised teod on tehtud Jumala nimel. Au ja kristliku enesealanduse lepitamine. 4. Feodaalne au. Vallutaja au, millest saab järkjärgult õigluse ja usu eest seisja ja nõrgemate kaitsja au. 5. Rüütliau (chivarly) koodeks kõrgkeskajal. Kavaleri-ideaal. Õigluse, mitte oma isiku või isanda kaitse. Kolm peamist suunda: 1) kohustused kaaskodanike ja kaaskristlaste suhtes. 2) kohustused Jumala ees. 3) kohustused naiste ees. 6. Mandeville uhkusest ja au eri vormidest. Antiikvoorus on enesesalgamine, aadliau on eneseimetlemine.
(koosneb Vanast ja Uuest Testamendist), inimene jumala loodud olend, jumalasõna vastu eksimine patt, keskajal võitlus saatanaga, leviku kiirendajaks apostlik tegevus, õpetuse sõnum, organisatsioonide ja kogukondade kiire tekkimine 13. Keskaja piiritlus 5- 15 saj, renesanssi ja antiikaja vahe etapp, varakeskaeg (5-11 saj) feodaalse korra kujunemine, valitseb naturaalmajandus, perioodi lõpul linnade kujunemine, feodaalne killustatus, kõrgkeskaeg (11- 14 saj lõpp) valitseb feodaalne korraldus, kaubanduse areng, rahamajandus, algab tsentraliseeritud riikide teke, hiliskeskaeg (15- 16 saj algus) kapitalistliku majanduse tekkimine 14. Keskaja inimese mudel J. Le Goff`i käsitluses Ühiskond läbi imbunud religioonist, jumalaeitajaid praktiliselt ei leidu, inimene keskaja antropoloogikas- jumala loodud olend, inimeses peitusid kaks olendit:
Hoidsid isikliku vabaduse mõtet elus. Hansa liitu kuuluvad linnad kultuuriliste uuenduste vahendajad. Teatud vastukaal feodaalsele mõtteviisile ja aadlile. Miks kirik ei otsinud koostööd päriselanikega? Usaldamatus (eriti peale 1223 mässu, ei võetud eestlasi enam linnustesse); teine põhjus feodalismil põhinev mõtteviis eesti ja läti talupojad undeutsche ehk alam seisus. Vähesed tõusid sellest seisusest kõrgemale. Haridus: kiriku kaudu teatud võimalus. Hiliskeskaegne feodaalne sunnismaisus sulges selle tee. Ainult linnaeestlaste poegadel võimalus. Nii ei tekkinudki eestis oma rahvusest preesterkonda. Eestis oli kirik koloniaalvõimuks (piiskopkonnad) ja suhtumine pärisrahvasse tõrjuv. Päriselanikel 3 võimalust: - uue korra omaksvõtmine ja hüvede korral sellega kaasaminek - neutraalne kohanemine ja passiivne vastupanu - aktiivne vastupanu, sissisõda, maalt lahkumine
olid peamiselt vahendajaks Ida ja Lääne vahel. Uus Euroopa Liit (edaspidi ka EL) kujutab endast mitmekeelset ja mitmekultuurilist elukeskkonda, kus liikmesriikide kodanikud saavad ilma oluliste piiranguteta reisida, elada, töötada, õppida, sooritada otsusid ja tehinguid. Samas kehtivad ELi territooriumil erinevates eluvaldkondades liikmesriikide kodanikele teatud reeglid, õigused ja kohustused. HANSA LIIDU ESILEKERKIMINE On tihedalt seotud linnade erilise rolliga keskajal. Keskaegne feodaalne süsteem jagas ühiskonna erinevatesse sotsiaalsetesse gruppidesse, kellel kigil olid erinevad juriidilised igused. Keskvim kuulus ,,isikute ühenduse riigile", kuhu kuulusid üksikud aristokraadid ja nende perekonnad. Feodaalsüsteemis olid aristokraatiasse kuuluvatel inimestel üksteise vastu kohustused, mis tähendas seda, et indiviidide vahel eksisteeris lojaalsus ja sltuvus. Rahvuse miste ei eksisteerinud keskajal ja ka rahvusriikide poliitiline
1. Mis iseloomustab keskaega üldiselt (algus, lõpp, nime päritolu, iseloomulikud jooned)? 5.-15-sajand. "Keskaeg" (ladina keeles medium aevum, sõna-sõnalt "vaheaeg") tuli kasutusele renessanssi-aegsete autorite poolt, kes nägid oma ajas antiikkultuuri taassündi ning hakkasid "vahepealset" aega halvustama. Sellest ajast on pärit ka mõiste "pime keskaeg". Iseloomulikud jooned: Feodaalkorra kujunemine ja selle võidukäik, naturaalmajandus, linnade kujunemine, kaubanduse areng, tsunftikäsitöö õitseaeg, areneb rahamajandus, feodaalne killustatus. 2. Ülevaade Frangi riigi ajaloost varakeskajal. V saj lõpul tungis Chlodovech vägedega Galliasse, tõrjuti läänegoodid Hispaaniasse. 495 lasi Chlod. end ristida ja sundis oma rahvast usku vastu võtma. Ühines katoliku kirikuga, lähendas teda Rooma vaimulikkonnaga, kes nägi koos aristokraatiaga frankides liitlast ariaanlikku ristiusku pooldavate germaanide vastu. VI ja VII ühtsus kadus ja võim nõrgenes....
territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad Liivi ordu- eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562. Mõis- Keskajal mõis oli maaisandate ja vasallide majapidamine, kuhu koguti andameid ja kust valitseti ümberkaudseid maid Teoorjus- Teoorjus ehk teorent oli feodaalne koormis, kus talupoeg ehk teomees pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd ehk mõisategu tegema. Pärisorjus- Pärisorjus ehk pärisorjuslik sõltuvus on isiku kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste. Sunnismaisus- Sunnismaisus oli üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks. Sunnismaine talupoeg ei tohtinud feodaali loata elukohta vahetada.
Kordamine. Keskaegne ühiskond ja eluolu 1. Keskaja ruumiline ja ajaline piiritlemine. Keskaega võib ruumiliselt piiritleda alaga, kus religiooniks oli katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhines ja valitsev kord feodalism ehk läänikord. Ajalisel piiritlemisel ei ole ajaloolastel ühist seisukohta. Alguseks pakutakse kõige sagedamini 476.aastat, mil kukutati viimane Lääne-Rooma keiser Romulus Augustulus Germaani väepealiku poolt. Keskaja lõpuks peetakse aga aastaid: · 1453.aasta, kui Konstantinoopol vallutati türklaste poolt. · 1492.aasta. Columbus avastas Ameerika. · 1517.aasta, katoliku kirikust eraldus luteriusk. 2. Keskaja põhiperioodid, nende lühiiseloomustus. Tavaliselt jagatakse keskaeg kolmeks põhiperioodiks: 1) Varane keskaeg (4.-5.sajand 10.sajand). Rooma riigilt päritud tsivilisatsioon ja traditsioonid hak...
f) Suhted naabritega: - Sugulasrahvastega (liivlased, soomlased, karjalased) suhted head - Lõunanaabrite latgalitega (idalätlastega) esinesid tülisid ja relvakonflikte, leedulased tegid eestisse rüüsteretki - Eestlaste rüüsteretksed skandinaaviasse 1187 vallutati ja põletati rootsi tähtsaim linn sigtuna. - Idanaabrite oht vähened feodaalne killustatus vana-vene riigis, kuid esines vastastikusi sõja- ja rüüsteretki. - Muinasaja lõpul valitses läänemere idakaldal jõudude tasakaal g) Muinasusund: · Vägi eriline jõud, mida omab iga elusolend ja mida on ka sõnades: loitsimine, nõidumine, ravitsemine · Hing inimese isikupära kandja ja oluline keha elushoidmiseks. · Animism kogu eluta ja elusa looduse hingestamine · vaimud, haldjad ja jumalad kaitsesid loodust
nimetati "pühaks tuleks" mis sõi inimesi, või viidati neile muu hüüdnimega. Halb toitumine ja vilets meditsiin mis osanud valida vananaiste retseptide ja elukaugete teooriate vahel, tekitas hirmäratavaid füüsilisi hädasid ja arengumaa tasemel suremuse. Mõistagi oli eluiga ääretult lühike ja tõenäoliselt ei ületanud keskaja Euroopas 30 aastat. Haigused mõjutasid enamus ühiskonna kihte, kuid just vaeste klass, keda feodaalne eskpluateerimine sundis elama toitumispiiri äärel, kannatasid nende all kõige rohkem. Loetelu keskaegsetest haigustest: pidalitõbi, mädanik, gangreen, sügelised, haavandid, kasvajad, ekseem, roos. Ka skrofuloos oli väga iseloomulik keskajale. Vähem arvukamad polnud ka avitaminoos ja puuded. Langetõbi ehk püha Vituse tants. Ka lastehaigused aitasid suremusele kaasa hambavalu, krambid, rahhiit, voolmed. Igal haigusel olid omad pühakud kelle poole tuleb palvetada, nt. püha
Antiik Platon Armastus Armastus on tõe, headuse ja ilu tunnetamise ühendus. On aga ka eros meeleline armastus armastus abikaasa vastu. Tajutakse meeltega. Viitab ka Sokratesele, et armastus ei saa olla täiuslik, sest siis ei oleks püüdlusi. Inimene, kes midagi armastab, taotleb head, mis selles leidub. Armastus on iha head jäädavalt vallata. Õnnelik elu kooskõlas loomutäiusega. Kõik pürgib hüve/headuse poole ning kõige elava eesmärgiks on õnn. Valitsemisest Ideaal on filosoofide valitsemine (seega monarhia või aristokraatia). Kaks võimalust: kas filosoofid haaravad võimu või kuningas hakkab filosoofiks. Demokraatlik inimene tahab ju vabadust kuritarvitada. Türannia kasvab just sellest demokraatias valitsevast seadusetusest. Epikuurlased Õnn on teatud seisund (rahulikkus). Saavutatakse vooruse läbi. Õnnelik elu on elu sõprade ringis, eemal poliitikast. Aristoteles Sõprus Leidis, et linnriike hoiab koos just sõprus. Sõprus ise...
veini kõigile, mitte ainult vaimulikele · Nõudsid palju muud · Kirikuvarade sekulariseerimist · Vaimulikel tuli lõpetada ilmalikesse asjadesse sekkumine · Neile pidi tähendama surmapattu · patukaristuskustutuskirjade müük · talupoegade feodaalne koormamine · annetuste kogumine... · need nõudmised esitati 1419 aastal programmina ka keisrikotta · taboriidid · programm sama kui kariklastel kuid rohkem rõhutati · majanduslikku · sotsiaalset külge
kontrakultuure. Jürgen Habermas ja ,,Avalikkuse struktuurimuutus" 6 poliitilise avalikkuse rolli ja struktuuri muutus Habermas eristab nelja ajaloolist avalikkuse vormi: 1. hellenistlik avalikkus; Antiik-Kreekas oli polis avalik sfäär debattide ja ühistegevuste jaoks. Kodanikud ei tegelenud tootmisega, aga nende staatus sõltus nende rollist majapidamise peana. 2. feodaalne (representatiivne) avalikkus; Kesk- ja varauusaegsetes feodaalriikides oli kitsas ring võimulolijaid (kuningas ja aadlikud), kes representeerisid oma võimu publiku ees ilma igasuguse poliitilise aruteluta. Avaliku ja erasfääri vahel pole eristust, kuningas on kuningriigis ainuke ,,avalik" asi. Pole diskussiooni ega kollektiivset tegevust, publik ainult vaatab ja kiidab heaks. Avalikkus tähendab võimu ja staatuse presenteerimist, staatuse demonstreerimist publiku
TALLINNA VANALINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Maarja Põllu TALUPOEGADE OLUKORD EESTIS 13.- 19.SAJANDIL Referaat Juhendaja: Küllike Kaplinski Tallinn 2012 13. sajand 13. sajandil, peale vabadussõda, mille Eesti oli kaotanud, sõlmisid vallutajad eestlastega maakonniti lepinguid, mis panid eelkõige paika kaotajate ehk eestlaste kohustused, kuid ka mõningad õigused. Maahärrad andsid oma vasallidele kodukariõiguse ning 1315. aastal kõrgema kohtuvõimu õiguse Harju ja Virumaal. Kes oli vastu võtnud ristiusu, teda kuulutati vabaks ning tema maaomand jäi esialgu püsima. Usuga kaasnesid ristiusuliste kohustused, milleks olid kümnis ja hinnus. Kümnis tähendab 1/10 osa talu saagist, mida algul tasuti põhiliselt viljas, kuid hiljem nõuti ka karjakümnist ning osa metsas...
Kas revolutsioonipärandit on püütud 19. ja 20. sajandi jooksul kõrvale heita nii riiklikus plaanis kui kodanikuühenduste kaudu? • Prantsuse Revolutsiooni suur võit oli kindlasti rahvustunde lõplik juurdumine ja rahvuse sünd. • Revolutsiooni kaudu Prantsusmaa absoluutne monaria hävis, kaotati vana feodaalsüsteem, kehtestati kodanikuvabadused (talupoeg sai maaomanikuks). • Prantusmaal ilmus oma raha (frangid), kaoti sissetolli piirid. • Kaotati feodaalne maavaldus, ilma kompensatsioonita • Kaotati kirikukümnis - dîme • biens nationaux’de müümine lõi rikka maakodanluse • Maksudes kaotati seisuste privileegid, samuti piirkondlikud erinevused • Kehtestati ühtne mõõdusüsteem • Kaotati gildid • Vähendati riigi sekkumist majandusellu Kirik sai prantsuse enamiku kirikuga, inimesed sai võrdsed seaduse ees, nemad said isikuvabadust, töövabadust, vabategevust
kaupade vahetuses. Kaupade tootmine vajaduste rahuldamiseks on loomulik, sest inimese vajadused on väikesed. Kaupade tootmine inimese ihade rahuldamiseks on aga ebaloomulik, sest ihad on piiramatud. /1, lk.322/ Skolastiline mõtteviis jääb majandusteaduses aega Rooma Impeeriumi langusest kuni merkantilismi esilekerkimiseni Lääne-Euroopas. Kaupade omandamine inimeste elus ei omandanud nii suurt rolli kui tänapäeval. Feodaalne majandus oli põllumajanduslik ja seda reguleerisid eelkõige traditsioonid ja kõrgem võim, selle korra lagunemise tingis tehnoloogia areng. Skolastikutest mõtlejad olid haritud mungad, kes püüdsid pigem kirjeldada reegleid vastavalt kiriklikele dogmadele, kui analüüsida majanduslikku tegevust. Aquino Thomas oli selle perioodi üks olulisemaid autoreid, kes liitis religioossed dogmad Aristotelese seisukohtadega. Üheks olulisemaks käsitluseks sel perioodil on
1. Kuidas jaguneb hilis-ja kõrgkeskaeg? Kõrgkeskaeg 11.-13. sajand. Hiliskeskaeg 14.-15. sajand. Kõrgkeskaeg: valitseb feodaalne korraldus kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad tsunftikäsitöö õitseaeg kaubanduse areng algab tsentraliseeritud riikide teke Hiliskeskaeg: kõrgkeskajale omased tunnused asenduvad uusaja tunnustega kapitalistliku majanduse teke 2. Iseloomusta kõrgkeskaja tehnloogia arengut.
· Kapitalismiajastu uus majandussüsteem · Koloniaalvallutused pidurdasid teiste maailmajagude arengut · Kaubandussuhted laienesid · Maailmakaubanduse kujunemine · Kultuurialane koostöö, uute ideede levik Põllumajandus · Suured erinevused Lääne-ja Ida-Euroopa vahel · Lääne-Euroopas: o Pärisorjus kadunud o Kapitalistlikud suhted o Eraomandi teke o Feodaalsuhted · Ida-Euroopas: o Feodaalne mõisamajandus o Talupoegade pärisorjastamine · Tööstuslik revolutsioon · 19saj kujunes industriaalühiskond. Tõi kaasa: o Masintootmise o Linnastumise o Uus elulaadi o Uute majandusteooriate kujunemise Vaimumaailm · Usuline võitlus · Puritanismi alusel kujunes uue maailmavaade ja ellusuhtumine · Uus ilmalik ideoloogia valgustus o Uued riigivalitsemise ideaalid o Uued ühiskonnakorralduse suunad
· Prantsuse kuninga positsioon tugevam, ühtsem riik · Inglismaal olid segadused Rooside sõda · 15.saj lõpus Tudorite dünastia tugevndasid riiklikku ühtust · Kujunema hakkas absoluutne monarhia 01. RIIGID KESKAJAL: Hilary Karu 9 2009 veebruar SAKSAMAA · Feodaalne killustatus · 919.aastal sai Heinrich I kuningaks, liites saksid ja frangid · 936.aastal Markiide süsteem. Otto I Suure vallutused · 2.02.962.aastal sai Otto I Rooma keisriks peatas ungarlaste pealetungi Euroopasse KEISRIRIIK · Kuuvervürstid(linnriikide tähtsad mehed) valisid valitseja tema suguvõsast designatsioon. Kuningas oli väejuht, rahu hoidja, võim tugines riigivaldustele. · Karolingide ajal tekib hõimudemokraatia
feodaalsüsteem=feodaalkord=feodalism ühiskonnakorraldus, kus maa on antud alamatele, seda maad harisvad feodaalidest sõltuvad talupojad aadlike ja alamate suhe oli täselt paigas läänistamine laenuks andmine, maatüki jagamine läänimees feodaal maatüki saaja suurfeodaal hertsogid ja krahvid väikefeodaal parunid ja rüütlid lään feood maa, mille eest tuli teenida feodaali sõjaväes feodaalne hierarhia feodaalide reastamine tähtsuse järgi senjöör isand, kes jagas maad vasall maatüki saaja, kes võis seda edasi anda ''Minu vasalli vasall pole minu vasall'', st kohustas veid isiku ees, kellel otseselt alluti kohustused on oma senjööri ees peamine on teenida tema sõjaväes Feodaalkorra kujunemine hakkas kujunema Frangi riigis 8. sajandil vajati paremat sõjaväge ja stabiilset võimusüsteemi
Kohustuseks oli maksta loonusrenti. · seisuslik ühiskond keskaegse kujutlema põhjal jagunes ühiskond komeks peamiseks seisuseks: vaimulikud, kes kõigi eest palvetavad , sõjamehed, kes kõiki kaitsevad ja töötegijateks, kes kõiki oma tootva tööga ülal peavad. Sellist ühiskondapeeti Jumala poolt seatuks. · naturaalmajandus Kõik eluks vajalik valmistati kohapeal ja kaubandus oli nõrgalt arenenud. · feodaalne killustatus Riigi jagunemine iseseisvateks maavaldusteks (nt. Frangi keisririik 3.ks 843.) 9.Euroopa invasioonide ajastul a) Araablased ja kalifaadi kujunemine: · islami kujunemine ja selle põhitõed islami kaupmees Muhamed(570-632)hakkas islmai usku-alumist jumala tahtele. Kuulutama. Pärast tall osaks saanud ilmutust(silma - alistuma, Allah-jumla). Ärritunud meka kaupmehed sundisid ta linnas tlahkuma. Islami ajaarvamise alguseks 622 a. Mihamed põgenes
Eestlaste naabrid olid: 1) Idaslaavlased: a) 9.-10.sajandil olid venelaste suhted eestlastega sõbralikud. Eestlased aitasid näiteks Oleg'il Kiievit vallutada. Venelased nimetasid eestlasi tsuudideks. b) 11.sajandil soovisid vene vürstid oma valdusi laiendada, 1030.aastal korraldan J.Tark sõjakäigu Eestisse ja rajas lühikeseks ajaks sinna oma tugipunkti Jurjevi. c) 12.sajandil algas Venemaal feodaalne killustatus, eestlaste oht nõrgenes. 2) Balti hõimud: keerulised olid suhted latgalitega, pidevalt korraldati vastastikuseid rüüsteretki. Ohtlikuks vaenlasteks olid Leedu hõimud, kes korraldasid eriti julmi sõjakäike naaberrahvaste vastu. 3) Skandinaavlased: suhted vaenulikud: a) 900.aastal tegid Norra kuningapojad Halfdan Valge ja Halfdan Must sõjakäigu Eestisse ja lahingu käigus tapsid eestlased H.Valge.
Plaan luua tugev rahvusriik. List ütles et tuleb selleks tootmisjõude suurendada. Suurtööstust arendada. See oli prioriteediks. Friedrich List oli põllumajandustollide vastane aga pooldas tööstustolle. Nii kaua kui riik tugevneb on vaja tolle. Põllumajandus, kaubandus ja tööstus pidid jõudma kõige kõrgemasse faasi. Preisi tee Üleminek kapitalismi(saksa idaosa üleminek kapitalismi). Erines Lääne-Euroopa arengust sellega et feodaalne süsteem Lääne-Euroopas lagunes Teemad 22 ja 23 on puudu Teema 24 Moderniseerimisaja üldiseloomustus Suurte maadeavastuste algus (1500), üleminekuaeg aeg, kus kujunesid välja institutsioonid ning elukorraldus, peale seda olid muutused, mida enne ei olnud, tööstuspöörde algus (Inglismaa, Madalmaad). Moderniseerimisperiood ehk tööstuspöörde ajajärk. 1) majandus struktuurid: Urbaniseerumise kõrgem tase
(renessansi, humanismi ja tsentraalvõimuga riigikorra laiema leviku algus). Sagedasti dateeritakse keskaja lõpp aastaga 1492, mil Kolumbus jõudis Ameerika territooriumile. Keskaja võib jagada kolmeks: Varakeskaeg, kõrgkeskaeg, hiliskeskaeg. Varakeskajal kujunes feodaalkord ja naturaalmajandus. Linnad tekkisid üle kogu Euroopa. Võim oli killustunud, polnud keskselt juhitud riike. Kõrgkeskajal valitses feodaalne korraldus. Arenes tsunftikäsitöö, rahandusmajandus ja tekivad esimesed pangad. Algas tsentraliseeritud riikide teke. Hiliskeskajal laienesid tsentraalvõimuga riigid laialdaselt ning toimus uusajale üleminek. Rüütlid Rüütel oli raskerelvastuses ratsasõjamees, kes kuulus madalaimasse feodaalide seisusesse. Rüütlite seisus kujunes välja Lääne-Euroopas alles 10. - 11. sajandil vabadest sõjasulastest, kes teenete või vapruse eest rüütliks löödi
vasallidele ehk sõjameestele sõjateenistuse eest maatükke kasutada. Selline maatükk= lään e feood. Selle maatüki valdajat nimetati vastavalt läänimees või feodaal. Feodaalkord lagunes sellepärast, et feodaalidel oli lõpuks liiga suur võim ja kuningavõimust sõltumatus. Feodaalsuhete kujunemise põhjused: 1) Vajadus luau uut laadi sõjaväeorganisatsioon 2)Vajadusluua stabiilne võimusüsteem Feodaalne hierarhia: 1)Süserään – kuningas; 2)Senjöör – suurfeodaal; 3) Vasall-rüütlid 4) Linnad. valitsemine ja majandus 10-11 sajandil toimus põllumajanduses suur murrang – inimesed tulid malt linna elama – võimalikuks sai linnade varustamine toiduainetega. linnad kujunevad eelkõige kaubanduskeskustena ning nad paiknevad soodsas kauplemiskohas. Kaubanduse ja linnade areng andis omakorda tõuke käsitöö arengule – tekkis käsitööliste kiht.
aastast valitsesid Marimaal idagoodid, 7. sajandist bolgarid, 1236. aastal tulid mongolid-tatarlased, 1552. aastal aga venelased). (Fenno-ugria, 2010) 9. sajandil sattusid marid sõltuvusse volga bulgaaridest ning osa nende asualast kuulus Volga-Kaama-Bulgaaria riigi koosseisu. 12. sajandi lõpus tuli läänepoolsetel maridel rinda pista venelaste jätkuvate röövretkede ja vallutuspüüetega. 1236. aastal kuulus maride asuala Kaasani khaaniriiki, kusjuures säilis mari feodaalne ülemkiht ning maridel oli teatav autonoomia. 1552. aastal vallutasid Moskva väed Kaasani, kuid maride allutamine võttis veel mõnikümmend verist aastat aega. 1553-1587 peeti maride allutamise eesmärgil maha kuulsad tšeremissi sõjad, mille tagajärjel jagati Marimaa suurfeodaalidele ja kloostritele ning sinna asutati vene talupoegi, mis on ka märk venestamise survest. Paljud marid põgenesid 17.-18. sajandil oma põlistelt asualadelt ning see oli tingitud vägivaldsest õigeusustamisest
maksustada ning nad taandusid omakorda põhja poole, osalt nad assimileeriti. Konflikt saamide (Põhjala) ja karjalaste (Kalevala) vahel kajastub muuseas "Kalevalas". Saamipäraseid kohanimesid leidub Karjalas tänini. Laadoga ja Äänisjärve vahelisel alal (vene k. Mezozerje) segunesid karjalased samuti põhja suunas liikunud vepslastega. Nii tekkisid aunuse- ja lüüdikarjalased. Karjalaste kannul levis põhja ja ida suunas ka Novgorodi võimkond. Karjalaste feodaalne ülemkiht venestus. Põhjapoolsetel saami aladel tegutsesid karjalased Novgorodi maksukogujatena (koguti eelkõige karusnahku). Karjala asustus levis ka lääne suunas. Nüüdses Savos oli tollal ilmselt samuti hõre saami asustus. Saame põhja poole surudes segunesid karjalased seal itta liikunud hämelaste ja pärissoomlastega ning panid nõnda aluse savolastele. Läänes laiendas seni paganlike ja riikluseta läänemeresoomlaste alade arvel oma valdusi katoliiklust esindav Rootsi
kuna neegreid sunniti töötama kellast kellani ja teatud palga eest, et eurooplased saaksid kätte kohvi ja vasemaaki. See viis hererote ülestõusuni 1904-1906.a. Ladina-Ameerikas olid vastupanud talupoegade-peoonide ja suurmaaomanike vahel. Kus suruti veriselt maha peoonide katsed saada endale maaomandit(Feodaalset tüüpi majandus, hasiendad ja fazendad, mida harisid sõltlastest peoonid, rentnikud). · Aafrikas oli agraarne majandus aga Ladina-Ameerikas oli feodaalne majanduskord. · Ladina-Ameerikat iseloomustas vägivallapoliitika, poliitilist elu iseloomustasid sõjalised riigipöörded(sarnaneb Hiinaga. Demokraatlik ühiskonnastruktuur ei ole veel välja kujunenud ja sõjavägi suudab ainsana viia ellu sihipärast poliitikat). Aafrikas toimus välisriikide sissetung ja elanikke orjastati! Aafrika enda elanikke oli suhteliselt lihtne alistada ja vägivallapoliitikat ei pidanud
1783. aastal Baltikumile. Eest- ja Liivimaa kubermangu etteotsa nimetatud ühise asevalitseja, asehalduri järgi on see nii nime saanud. Pearaha Mis oli ka Venemaal käibel Peeter I aegadest, laiendati Eesti- ja Liivimaale. Üldine isikumaks. Maksuelanikkonna arvelevõtmiseks tehti hingeloendusi. Vakuraamat Kuna talumaa kuulus mõisnikule, tuli selle kasutamise eest tasuda mõisale koormisi, mille üle peeti arvet vakuraamatutes. Teorent - feodaalne maarent, kus talupoeg ehk teomees pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd ehk mõisategu tegema. Teotöö jagunes nädala- ja abiteoks. Ühe adramaalise talu nädalateonorm 17.18. sajandil oli 6 teopäeva. Vastavalt talu suurusele (külvipinnale) tuli teha teotööd. Tegu jagunes kaheks: 1) korraline tegu, mis sisaldas: - rakmetegu - mees hobuse või härjapaari ja töövahendiga aastaringi
EUROAKADEEMIA Kelly Koort Rahvusvahelised suhted Riigi tekkimine Referaat Juhendaja: Tatjana Kalin Tallinn 2015 I Riigi ajalooline areng Lääne riigi ajalugu algab Vana-Kreekast. Platon ja Aristoteles kirjutasid polisest ehk linnriigist, kui inimkonna ideaalvormist, mis suutis rahuldada kogukonna religioossed, kultuurilised, poliitilised ja majanduslikud vajadused. Tänapäevasele riigile on lähedasem Vana-Rooma vabariik (res publica). Res publica oli õigussüsteem, mis määras kõigi Rooma kodanike õigused ja kogustused. 16. sajand, Niccolò Machiavelli ja Jean Bodin. Need autorid käsitlesid riiki kui korra ja stabiilsuse tagajat, mis leidis kehastuse valitseja isikus. Kui Macchiavelli jättis kõrvale valitseja moraalse külje ja keskendus tema tugevusele ning elujõule, siis Bodin leidis, et võimust iseenesest ei piisa, vaid valitsemine peab edasik...
Rahvakultuuris säilis keskaegne põhi ka 17.sajandil. Siiski avasid kontaktid linnadega mõningaid võimalusi teatud uuendustega tutvumiseks ja nende levikuks talurahva seas. 4. Rootsi aeg 17. sajandi algupoole jagasid Eesti ala Rootsi (Põhja-Eesti), Poola (Lõuna-Eesti, Tartu-, Viljandi- ja Pärnumaa) ning kolmanda võimuna Taani, kes oli omandanud Saaremaa. Rootsi võimu perioodil püsis keskaja jooksul välja kujunenud seisuslik ja feodaalne ühiskond endisel kujul. Siiski andis mõisate reduktsioon talurahvale uusi lootusi. Nimelt oli see suunatud aadlike vastu ning näitas, et nüüd on olemas võim, millega peavad arvestama ka mõisnikud. Muidugi püsis feodaalkord Eesti alal kogu Rootsi mõjuvõimu aja. Kroonumõisates muutus talupegade olukord siiski kindlamaks. Eesti talurahva seosukohalt oli eriti suure tähenduse Rootsi suurvõimu perioodil kavandatud ja teoks tehtud talurahvakoolide asutamine
Üleminek muinasajast keskaega. Talurahva olukord 1. Feodaalsete riikide teke Vana-Liivimaal. Osata kanda kaardile nii riike kui maahärrade residentse. Pärast vallutusi tekkis Vana-Liivimaal 6 feodaalriiki, neist Eestis asus 4. Sellega oli kujunenud feodaalne killustatud ja alanud keskaeg. a) Taani kuning Eestimaa hertsogkond, maahärraks Taani kuningas, residents Tallinnas. b) Liivi orduriik, maahärraks ordumeister, residents algul Riias, hiljem Võnnus. c) Tartu piiskopkond, maahärraks piiskop, residents Tartus. d) Saare-Lääne piiskopkond, maahärraks piiskop, residents algul Lihula, edasi Vana- Pärnu, siis Haapsalu. 2. Seisused ja maapäevad. 15.sajandi 20
tuumaenergi 0% ja muud energiaallikad 4,1 % (2007a) Elektrit toodetakse 44, 83 miljardit kW ja tarbitakse 48, 02 miljardit kW aastas. Eksporditakse 1, 906 miljardit kW ja imporditakse 8 371 kW aastas. 5.2. Põllumajandus Põllumajanduslik Portugal on olnud Lääne Euroopa kõige vaesem riik. Sajad tuhanded inimesed on tööd leidnud Kesk - Euroopas. 1974. aasta revolutsioon viis läbi maareformi, mille tulemusena lammutati Lõuna Portugali peaaegu feodaalne maaomandsüsteem ja majapidamised anti ühistena talupoegadele. Tähtsamad põllumajanduse kultuurid on nisu, mais, rukis ja kartul, aga ka mandlid, oliivid, viinamarjad ja viigimarjad. Põllumajanduses on hõivatud 10% tööjõulisest elanikkonnast ja SKT- st moodustab see 3%. 5.3. Kalandus Portugalis asub üks tähtsamaid püügipiirkondi maailmas. Seal püütakse makrelle, ansoovisi ja sardiine, viimane neist on enimlevinud. Kalatoodanguid eksporditakse
nurga ning lõpuks ületama veel ühe tõstesilla. Suuri, mitme kindlustusvööndiga linnuseid võisid endale lubada üksnes suurfeodaalid. Väikefeodaalid pidid leppima sootuks tagasihoidlikuma eluasemega ja paljudel rüütlitel polnudki oma linnust. Nad elasid siis tavaliselt oma senjööri linnuses ja moodustasid tema kaaskonna. Seesuguste tugevalt kindlustatud feodaallosside aeg sai läbi alles XIV sajandil, mil ühes kuningavõimu tugevnemisega kadusid feodaalne killustatus ja lakkamatud kodusõjad. Feodaalide relvastus koosnes pikast piigist, sõjakirvest ehk taprist ning kahe teraga sirgest mõõgast. Kaitseks olid mõeldud teravatipuline kiiver, kilp ja turvistik. Frangi riigi perioodil kaitses rüütli keha metallplaatidega kaetud nahkvammus ehk soomusrüü. XI sajandil hakati enam kandma rõngassärke. Selle peale tõmmati sageli veel pikk linane särk. Raudrüüd, mida me muuseumis
VARAKESKAEG Rooma rahu lõpp lääne-rooma riigi languse ja geodaaltsivilisatsiooni sünni prelüüdiks oli Pax Romana- Roma rahu lagunemine. Rooma rahu reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid. Rahu legunemist kiirendas Caracalla edikt. Impeeriumi langus palju barbareid tuli lääne-rooma aladele rahvaarvu kasvu ja ilmastiku jahenemise tõttu. Barbarid vallutasid rooma nii kiiresti, kuna paljud nende liikmed elasid kas orjade või vabade inimestena juba varem rooma aladel. 5 saj alguseks tungis läänegootide hõimuliit impeeriumi südamesse, rüüstas 410.a rooma linna ning rajas 418.a rooma keisririigi aladele esimese barbarite kuningriigi. Nende eeskuju järgisid vandaalid, kes tungisid koos alaanidega rooma aafrika-provintsi ja panid seal aluse oma kuningriigile. Üks barbarite väejuhte Odoaker kukutas 476.a viimse lääne-rooma keisri Romulus Augustuluse. Feodaalsuhete kujunemine Feodaalsuhted rajanesid kahe inimese vahelistel nn vasallsidemetel. Vasa...
• Majanduspoliitika – (riiklike) abinõude kogum, mis on suunatud majanduslike eesmärkide saavutamiseks; • Eesmärgid jagunevad korra-, struktuuri- ja protsessipoliitilisteks või põhilisteks, teisesteks ja alleesmärkideks • Aluseks ideoloogiad ja majandusteooriad: liberalism, konservatism, sotsialism, globalism jt. 2.2. Majanduskorra tüübid • Agraar-, industriaal-, teenindus- ja infoühiskonnad • Orjanduslik, feodaalne, kapitalistlik (turumajanduslik), sotsialistlik kord • Uue - rahu ja õiglust tagava ideaalkorra otsingud (Platoni päikeselinnas kuni eluni teistel planeetidel) 2.3. Turumajanduskorrad • Liberaalne (vaba)turumajandus (Adam Smith, Milton Friedman, USA) • Riigi reguleeritud turumajandus (John Maynard Keynes) • Sotsiaalne turumajandus (Ludwig Erhard, Saksamaa) • Riigikorporatiivne turumajandus (Jaapan)
Kutsuti kokku kirikukogu, et valida üksainus paavst - ei õnnestunud ja mitu aega valitses kaks paavsti. Lõpuks Martinus V ajal lõppes see. (kirikukogu valis) 1417. Ketser - oli inimene, kelle usuline tõekspidamine ei ühtinud katoliku kiriku üldtunnustatud õpetusega. Inkvisitsioon on katoliku kiriku kohtupidamine ketserite üle, eesmärgiga neid veenda ja vajadusel karistada. 8. Mis on naturaalmajandus, feodaalkord (vt vihikust, §6); feodaalne killustatus (§13 lk.75), kuidas hakkasid tekkima tänapäevaste parlamentide eelkäijad (lk 78; 77). Naturaalmajandus on keskajal valitsev majandusviis, kus kõik eluksvajalik tehakse ise ja tarvitatakse koha peal. Kauplemissidemed olid minimaalsed. Naturaalmajanduse tingimustes polnud kuningatel sõjameestele rahas palka maksta võimalik. Frangi riigi kuningad hakkavad teenistuse eest maa-alasid andma sõjameestele (koos talupoegadega) -> feodalism
Vabadus ja sõltuvus antiikajast 19. sajandini 02.09.09. ,,The probleem of slavery in the western culture" 1. Kuidas periodiseeritakse orjuse ajalugu lääne tsivilisatsioonis (3 faasi)? Orjad on alati olnud ühiskonna osa, varaseimad orjad olid vangid. Herakleitos veendunud, et inimkonnas vältimatuks osaks konfliktid, mille ellujääjad pannakse enda jaoks tööle. Servus (ori) servire (teenima)-servatus(säästma). Varakult müüdi ja osteti, levinuim orjusesse sattumine oli sünni läbi. Otsustav ema staatus, kui isa vaba, siis laps ikka ori, sest isadust on raskem tõestada. Prantsuse annaalides ajaloolane Block orjuse kaotamine tähtsaim sündmus ajaloos. Kui 18. sajandil see läänes kaotati, ütles Block selle kohta, et roo kaalukaim sündmus. Orjuse faasid antiikaeg kuni 18. sajandi orjus püsib katkematu niidina erinevates vormides. Orjust peetakse iseenesest mõistetavaks korraks. Esimene kriitika Saksa aladel 15. sajandist. Kriitika alge...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
