Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"feodaalkord" - 242 õppematerjali

feodaalkord – Martell andis oma ratsaväele maatükke kasutada, hiljem hakati sellist maatükki nimetama feoodiks ja selle valdajaks feodaaliks. Naturaalmajanduse tingimustes oli maatükkide jagamine sobivaim viis tasuda sõjameestele teenistuse eest.
thumbnail
17
ppt

Muistne Vabadusvõitlus

Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208-1227 Paganlik kiil Euroopa ihus Baltikumi ristisõja põhjused Saksa kaupmeeste soov saada oma kontrolli alla läbi Baltikumi kulgevad kaubateed Venemaale. (1159. aastal rajati Lüübeki linn, millel olid kau-banduslikud huvid Läänemerel). Soov teha Jumalale meelepäraseid tegusid ning ristida Euroopa viimased paganarahvad. (Usuti, et surm ristisõjas lunastab kõik patud ning hing pääseb otse Paradiisi, vaatamata sellele, et inimene on varem elanud patust elu.) Balti ristisõda 1180-1290 Rahumeelne misjon ­ 1180-1198 Liivlaste ja latgalite alistamine ­ 1198-1207 Eestlaste muistne vabadusvõitlus ­ 1208­1227 Seelide, semgalite, kurelaste alistamine ­ kuni 1290 Misjon - usu kuulutamine rahumeelsel teel. Eesti- ja Liivimaa piiskopid Fulco 1165-1178 Eestimaa piiskop Meinhard 1186-1196 Liivimaa piiskop Berthold...

Ajalugu
160 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Ajaloo kontrolltöö keskaeg 7. klass

2. Kuidas keskaeg jaguneb? Varakeskaega loetakse Euroopa ajaloos ajajärku Lääne ­ Rooma keisrivõimu langusest kuni 11. sajandini. Sellel ajal käisid alla linnad, käsitöö ja kaubandus tänu Rooma aladele tekkinud germaanlaste riikidele. Seda nimetatakse Euroopa kõige süngemaks ajajärguks. Varakeskajal levis ristiusk järk-järgult ja orjus kaotas oma senise tähenduse. Selle aseme kujunes feodaalkord . Maa kuulus suursugustele sõjameestele aga maad harisid nende võimu all olevad talupojad. Kõrgkeskajal kehtis ikka veel feodaalkord, kuid taas kerkisid jõukad linnad, arenes käsitöö ja eurooplased hakkasid idamaade elanikega agaralt kauplema. Keskajaga kaasnesid ka nn ristisõjad. Nüüd oli ristiusk juba kõikjal Euroopas ja koos sellega langesid ka meie esivanemad pikaks ajaks võõra võimu alla. Hiliskeskajal hakkasid paljud keskajale iseloomulikud nähtused(feodaalkord,...

Ajalugu
106 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Keskaeg

Oluline kaubandussuhete areng. Perioodid. Vara-Keskaeg: 476a-XI sajand (euroopa ajaloo kõige mustem periood, kindlad üksused puudusid, seadusteta aeg, sel perioodil kujunesid välja uued riigid, rooma keisririigi aladele tungisid sisse germaanlased. Rooma käsitöö, linnad ja kaubandus käisid alla. Ida-Rooma kohta see ei kehti. tõusis paavstide tähtsus, hakkas levima ristiusk väljaspool Roomat. Kujunes välja feodaalkord , maa kuulus feodaalidele, maad haris talupoeg. Ida-Rooma ja Bütsantsi esile tõus. Konstatinoopol - Euroopa suurim linn. 4 sajand pkr - rahvaste rändamine, kindlat põhjust ei tea keegi, oletatakse. Hunnid asusid liikuma mööda Aasiat lääne poole, äärmiselt sõjakad hõimud, liikusid Lääne-Rooma riigi aladele. Germaanlased võtsid üle tähtsaid positsioone, Odoaakel?tappis kellegi ära (keisri?). Feodaalide suured rüüstamised. Aasta arv (476) on kokkuleppeline. Pime aeg...

Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Rüütlid

Need on inimesed, kes kunagi muistsel ajal võitlesid ja täitsid isandate käske ning tahtmisi. Tavaliselt oli nende meeste isandateks ülikud, kes ise endi toimetustega hakkama ei saanud, sellepärast neil oligi vaja mehi, kes nende eest võitleksid ja halvad tegemised ära teeksid. Lisaks pidid olema rüütlid heal tasemel, pidid omama teatud varustust. Valitses nö vasalli ja senjööri suhtel feodaalkord . Kuna isandaks oli senjöör ja ta andis vasallile maad, mida see sai harida senikaua kui senjööri käe all oli. 3 1.RÜÜTLITREENING Noortest poistest vooliti välja tugevad ja nägusad rüütlid. See käis nõnda, et noorest eas said poisid koduseid õppetunde, peale paari sellist saadeti nad tihti tähtsa mehe lossi, kus neid rüütliriituse tarvis ette valmistataks. Seal pandi neid ilusti kenasti riide, viksiti ära . Sageli olid...

Ajalugu
64 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Prantsuse revolutsioon

kammitud juuksed Tituse soeng · Moekad mehed kandsid põskhabet 22. Prantsuse revolutsiooni positiivsed ja negatiivsed tagajärjed. Positiivsed: · Prantsusmaal kadus feodaalkord , mis õõnestas feodaalkorda terves Euroopas ja samas kiirendas majanduse arengut · Kuulutati välja inimeste võrdsus, vabadused ja õigused, millest võtsid eeskuju ka teised Euroopa riigid · Siiani kasutatakse revolutsiooni ajal käibele võetud meetermõõdustikku ja kaaluühikuid · Prantsuse riigi kodanikud sidusid end oma riigi piiride, keele ja ideaalidega, see viis ka teised rahvad rahvusliku ärkamiseni · Sai alguse arhiivindus, tekkisid avalikud raamatukogud...

Ajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Prantsuse revolutsioon ja Euroopa

Miks rahvas hävitas kultuuri ja teaduse saavutusi? · See meenutas neile endist korda ja endisi valitsejaid · Omakasu · Riik ise õhutas hävitama · Harimatus ja Rumalus 2. Kuidas püüti kaitsta kultuuriväärtusi? Loodi monumentide komisjon, mille ülesandeks oli fikseerida milline monument kuulub säilimisele VI Revolutsiooni tagajärjed Positiivsed: · Prantsusmaal kadus feodaalkord , mis õõnestas õõnestas feodaalkorda terves Euroopas ja samas kiirendas majanduse arengut · Kuulutati välja inimeste võrdsus, vabadused ja õigused, millest võtsid eeskuju ka teised Euroopa riigid · Siiani kasutatakse revolutsiooni ajal käibele võetud meetermõõdustikku ja kaaluühikuid · Prantsuse riigi kodanikud sidusid end oma riigi piiride, keele ja ideaalidega, see viis ka teised rahvad rahvusliku ärkamiseni...

Ajalugu
59 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Kanada

KANADA AJALUGU Kanada põliselanikus on indiaani hõimud (algonkinid, atapaskid, irokeesid) ja eskimod. 1497 jõudis Põhja-Ameerika rannikule G. Caboto, 16. sajandil saabusid prantslased, 1543-36 uuris Saint Lawrence'i jõe piirkonda J. Cartier. Esimesed prantslaste asundused rajas 17. sajandi alguses S. de Champlain (Port Royal 1605, Quebec 1608). Koloniseeritud alasid nimetati Uus-Prantsusmaaks, seal kehtestati feodaalkord ja anti eesõigusi katolikule kirikule. 18. sajandil algas hoogne inglaste sissetung. Utrechti rahulepingu põhjal (1713) loovutasid prantslased inglastele Hudsoni lahe piirkonna, Nova Scotia ja Newfoundlandi. Pärast seitsmeaastast sõda sai Kanada (v.a. Saint-Pierre ja Miquelon) Pariisi rahu alusel Inglismaa valduseks. Inglismaa tunnustas Quebeci aktiga 1744 ilmalike ja vaimulike senjööride seniseid õigusi. Põhja-Ameerika asumaade...

Geograafia
53 allalaadimist
thumbnail
20
doc

10. klassi ajaloo III kursus

Prantsusmaast sõltusid Hispaania, Itaalia, Sveits, Lääne- Saksamaa ja Varssavi hertsogiriik. Nendel valitsesid tema lähisugulased. Prantsusmaa liitlased olid Taani, Austria Keisririik, Venemaa (kuni 1812). Sõltumatuteks olid jäänud Portugal, Suurbritannia, Rootsi ja Türgi. Aladel, mis olid Prantsusmaaga otseselt liidetud või mis sõltusid toimus ühiskonna moderniseerimine. Feodaalkord ja pärisorjus kaotati, kodanike võrdõigluslikus seaduste ees, kuulutati välja ka usuvabadus (kui seda veel polnud tehtud). Kõige rohkem puudutasid need reformid Saksa alasid. Napoleon liitis umbes 300 väikeriiki 100-ks riigiks. Võitlus ühendas sakslasi. Prantsusmaa pealmiseks rivaaliks oli Inglismaa. Inglismaa oli tugev merel, Prantsusmaa maal. Majanduslik tee ­ Inglismaa vastu kontinentaalblokaad. Prantsusmaal ja sõltuvatel, liitlastel keelatud Inglismaaga kokku puutuda...

Ajalugu
148 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Muistne vabadusvõitlus

Läänikord · Maahärra ehk maaisand ehs senjöör-väikeriigi valitseja Liivimaal, jagas lääne; omas kiriku-,kohtu- ja haldusvõimu · Lään ehk feood- mavaldus, mis saadi sõjaväeteenistuse eest, hiljem saadi võimalus maavaldus välja osta. · Liivi ordumeister ei jaganud lääni välja, sest tal olid olemas elukutselised sõjamehed. · Läänimees ehk vasall ehk feodaal- sai maavalduse senjöörilt sõjaväeteenistuse eest. · Läänikord ehk feodaalkord e feodalism-ühiskonnakorraldus, kus maa on senjööri poolt välja jagatud sõjaväeteenistuse eest vasallidele, kes omakorda käsutavad neist sõltuvaid talupoegi. · Aadel- keskaegne maaomaniku seisus, kelle põhiline ülesanne oli teisi kaitsta. · Aadlik- aadli seisusesse kuuluja. · Linnus- keitse otstarbel ehitatud aadliku elupaik. · Vakus- Vasalli ühine söömaaeg talupoegadega, mille käigus võeti vastu andameid....

Ajalugu
158 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Ristiusu teke ja areng

Lõpuks Martinus V ajal lõppes see. (kirikukogu valis) 1417. Ristiusu levik Ristiusk ehk kristlus kuulutab usku ainujumalasse ning tõotab igavest elu neile, kes usuvad Jeesus Kristusesse. Kristlus tekkis umbes 2000 aastat tagasi Palestiinas. Esimesel aastatuhandel levis ristiusk peaaegu üle kogu Euroopa ja mujalegi. Sellest sai usk, mida suured ja vägevad riigid tunnistasid. Keskajal tekkis feodaalkord , kus oli kaks vaenulikku poolt: feodaalid, kellele kuulus kogu maa ja võim, ning talupojad-pärisorjad, kes pidid tegema rasket tööd ja kellelt nõuti makse ja sõnakuulmist. Suurim maaomanik-feodaal oli kirik. Kõige mõjukam keskajal oli rooma-katoliku kirik, mille eesotsas oli Rooma paavst. Paavst tahtis riigi piire suurendada ja panna tervet maailma kiriku sõna kuulama. Nii said 11. sajandil alguse rooma-katoliku kiriku õhutusel mittekristlaste vastu toimunud sõjaretked - ristisõjad...

Ajalugu
67 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Suur Prantsuse kodanlik revolutsioon ja selle mõju Euroopas

Sõja algus oli Prantsusmaale ebaedukas, kuid 20. septembril 1792 võideti Preisi armeed Valmy lahingus. Austerlased sais lüüa mõni nädal hiljem toimunud Jemappes'i lahingus. Vaenlased löödi Prantsusmaalt välja, Prantsuse väed ületasid riigipiirija jätkasid nn. revolutsioonilist sõda. Tungiti Madalmaadesse, Saksamaale ja Itaaliasse. Vallutatud alad liideti Prantsusmaaga. Kõikidel vallutatud aladel kaotati feodaalkord , talupojad vabastati pärisorjusest, kukutati kohalikud valitsejad, kehtestati vabariik. Kuna oli näha, et Austria ja Preisimaa ei suuda revolutsioonilise sõjaväega võidelda, otsustasid ka teised Euroopa riigid astuda sõtta Prantsusmaa vastu. Nad moodustasid Prantsusmaa vastu koalitsiooni. Nende riikide hulka kuulusid Inglismaa, Holland, Hispaania, ning endiselt ka Austria ja Preisimaa. Ometi suutis Prantsusmaa vaenlasele vastu seista. Vaenlased...

Ajalugu
190 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Bütsants

Oma sõna khaanid pidasid. Toimus verine lahing polovtside ja petsenegide vahel, mis lõppes viimaste täieliku hävitamisega. Armee Olukorras, kui riigil polnud enda sõjaväge, ega palgavägedeks rahalisi vahendeid ning riiki valitsesid feodaalid, loodi pealt näha thema sarnane Proniaari süsteemi, mis tegelikult oli riigi ametliku haldusjaotuse kujul legaliseeritud feodaalkord . Seega ple ime, et proniaarid, kes olid ühendatud thema ajal väljakujnenud üksustesse, oli tegelikult kõige tavalisem feodaalvägi. Distsipliin ja relvastus oli themaga võrreldes kaotiline ning kõlbmatu. Thema taktika, asendus Lääne-Euroopale omasega kaotilise ning spontaanse sõjategevusega, mis tegi armee üldjuhtimise ning erinevate väelikide tegevuse kordineerimise peaaegu võimatuks. Armee üldarv oli 52 000 inimest, millest 22 300 olid nn. Katafraktid ning kuulus osade kaupa...

Ajalugu
32 allalaadimist
thumbnail
88
rtf

Ajalugu 1. õppeaasta konspekt 10. kl

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 ­ 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu ­ purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...

Ajalugu
202 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Eestlaste muistne vabadusvõitlus

Ordu valdus Liivi ordumeister Võnnu (Cesis) Sakala, Alempois, Järvamaa Lääni korra kujunemine Eestis *Eesti alal kujunes välja Lääni kord *feood e lään ­ maavaldus, mida jagati välja sõjaväeteenistuse eest *senjöör ­ maaomanik, kes jagas välja feoode *feodaal e läänimees e vasall ­ sõjaväe teenistuse eest maa saaja *feodalism e feodaalkord e läänikord ­ ühiskonnakorraldus, kus maa on senjööri poolt sõaväe teenistuse eest välja jagatud vasallidele, kes omakorda käsutavad seal maal elavaid talupoegi *mõis ­ feodaali majapidamine, mis koosnes hoonetest ja neid ümbritsevatest põldudest ja küladest *vakus ­ isanda külaskäigud talupoja juurde (ühissöömaaeg), millega tähistati talupoegade andami üleandmist *1241 ­ Taani kuninga käsul pandi kirja kõik talud, mis tema alal olid; Liber Census...

Ajalugu
44 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Linnused ja relvastus keskajal

Keskajast lühidalt Euroopa keskaja kestuseks loetakse tavaliselt aastaid 476 (Lääne-Rooma riigi langus) kuni 1500 (renessansi, humanismi ja tsentraalvõimuga riigikorra laiema leviku algus). Sagedasti dateeritakse keskaja lõpp aastaga 1492, mil Kolumbus jõudis Ameerika territooriumile. Keskaja võib jagada kolmeks: Varakeskaeg, kõrgkeskaeg, hiliskeskaeg. Varakeskajal kujunes feodaalkord ja naturaalmajandus. Linnad tekkisid üle kogu Euroopa. Võim oli killustunud, polnud keskselt juhitud riike. Kõrgkeskajal valitses feodaalne korraldus. Arenes tsunftikäsitöö, rahandusmajandus ja tekivad esimesed pangad. Algas tsentraliseeritud riikide teke. Hiliskeskajal laienesid tsentraalvõimuga riigid laialdaselt ning toimus uusajale üleminek. Rüütlid Rüütel oli raskerelvastuses ratsasõjamees, kes kuulus madalaimasse feodaalide seisusesse. Rüütlite...

Ajalugu
71 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Aadel ja relvastus keskajal

Kooli nimi AADEL JA RELVASTUS KESKAJAL Referaat Juhendaja: AADEL JA RELVASTUS KESKAJAL Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Turniir......................................................................................................................................5 Rüütlite kasvastus....................................................................................................................5 Aadli väärtuskoodeks ja rüütellikkus...................................................................................... 6 Relvastus keskajal...

Ajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Vanavene kunst, merovingide kunst, vana egiptus jne

Karolingide kunst Frangi riigi ühtsus ja võimsus taastati Karoingide dünastia ajal (751-905). Franki riigi õitseng on Karl suure valitsemise ajal. Frankide valdustesse kuulusid tänapäeva prantsusmaa, belgia, holland, lääne ja lõuna saksamaa, põhja ja kesk itaalia, kirde hispaania. Aastal 800 krooniti karl suur rooma keisriks. Selleks ajaks oli välja kujunenud feodaalkord . Karl suur, olles küll ise kirjaoskamatu koondas oma residentsi teaduse ja kirjamehi, kes moodustasid niinimetatud akadeemia. Seal tegeldi ladinakeelse luuleloominguga , antiikaja käsikirjade kogumisega ja suur tähtsis oli ka rahvaluulel, saagadel. arhitektuur Frangi riigis kus polnud veel müüridega ümbritsetud linnu ega kindlusi olid peamisteks kiviehitisteks, lossid, kloostrid ja kirikud. Neid kasutati kaa kaitseehitistena. Kirikuehituses sai valitsevaks pasiilia...

Kunstiajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Viikingid

-550. aastatel Euroopasse tungisid, hakkasid mõned neist ka Skandinaavias elama. Mitmesaja aasta pärast (8. saj) elasid Norras, Rootsis ja Taanis nende järeltulijad, keda nimetati viikingiteks ehk normannideks Skandinaaviast pärit ründajad ehk viikingid tulid oma pikkadel laevadel, mis mahutasid kuni 200 väljaõpetatud ja julma sõjameest. Esimestena läksid liikvele Taani viikingid. Algas see umbes 700 aastal viikingite retketest Shetlandi saartele. Umbes 790 aastat loetakse viikingite Euroopa-retkede alguseks. Viikingite nimi tuleb vananorrakeelsest sõnast vikingr, mis tähendab mereröövlit või riisujat, kuid seda nimetust kasutati üldiselt kõigi inimeste kohta, kes elasid praeguse Norra, Rootsi, Taani aladel. Aastatel 983-986 avastas kuulus viiking ja rändur Eirik Punane Gröönimaa ja soodsate tingimuste tõttu kolis sinna palju viikingeid, Eiriku poeg Leif Eiriksson jõudis aasta...

Ajalugu
32 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Kõrg- ja hiliskeskaeg

duellid Philippe IV Ilus: kutsus kokku generaalstaadid, katoliku kirik läks kuninga võimu alla, hävitas templiordu INGLISMAA JA PRANTSUSMAA VÕRDLUS:1)tsentraliseeritud monarhia 2)kutsuti kokku seisuste esindused, Prantsusmaal generaalstaadid, Inglismaal parlament 3)Inglismaa kuningal oli rohkem valdusi, kui Prantsusmaa omal 4)Nii Prantsusmaa kui ka Inglismaa seisuste esindusse kuulusid vaimulik, aadlikud ja linlased 5)kuningavõimu vastased olid vaimulikud FEODAALKORD : Maasuhted: vasall andis end senjööri kaitse alla, senjöör aga andis vasallile kasutada talle maatüki koos seal elavate talupoegadega. Vasall kohustus senjööri ustavalt teenima, eelkõige tema kutsel sõjaväeteenistusse ilmuma. Vasall andis truudusevande. Lään muutus pärisvalduseks Rüütliks saamine: enamik madalamat päritolu,pidi olema vastav kasvatus, sõjaline treening. 7-aastasena oli paaz mõnes aadliperekonnas, kus õppis käitumist ja kombeid. 15-selt sai...

Ajalugu
46 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Miks eestlased kaotasid Muistse vabadusvõitluse?

Viimane omakorda kallutas veelgi sõjaedu vastaste kasuks. Viimase põhjusena, miks eestlased kaotasid Muistse vabadusvõitluse, vajab esile toomist asjaolu, et eestlased olid põlluharimise ja karjakasvatusega tegelev maarahvas, kelle sõjaline ettevalmistus ja sõjarelvastus jäi selgelt maha tollasest Lääne-Euroopast. Muinasaja lõpuks oli Eesti aladel kujunenud küll klassiühiskond, kuid Lääne-Euroopale omane feodaalkord ja kolme seisuse (vaimulikud, feodaalid ja talupojad/linlased) ühiskond puudus. Eestlastest talurahvas moodutas küll maakondlikke või kihelkondlike malevaid, kuid siiski oli tegu sõjameestega, kel puudus vastav väljaõpe ning kes sõdis ajal, mil põllutööd lubasid. Samuti puudusid tugevad kivilinnused ning rüütlite ründerelvastus puitlinnuste piiramisel oli tõhus. Ratsarüütli varustus oli kvaliteetsem ning arenenum...

Ajalugu
20 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun