seiklustes võis lugeja ära tunda feodaalühiskonna seisused ja seisustevahelised suhted. Keskaegses ühiskonnas oli väga kindel hierarhia. Varakeskajal pandi Euroopas alus seisuslikule korraldusele. Kõik inimesed olid jaotatud kolme seisusesse e inimeste rühma. Tulenevalt seisusest oli neil ühesugune ühiskondlik- juriidiline seisund. Inimeste sotsiaalne roll, õigused ja kohustused tulenesid sellest, millisesse seisusesse ta kuulus. Seisused olid vaimulikud, feodaalid ja talupojad e lihtrahvas. Rahvalik koomika fablioos ja farsis. Fablioo - rahva lõbustamiseks loodud ning sageli sotsiaalse suunitlusega lühike värss-jutustus või naljand argielu sündmustest. Häälestus on elurõõmus,stiil jõuline,keel mahlakas,värvikustlisavad vanasõnad ja kõnekäänud, kirjutatud on fablioo 8-silbilistes paarikaupa riimuvates värssides. Fablioo lõpus esitatakse loo moraal.
- Kui vasallidele ei meeldinud kuninga poliitika võisid nad kuninga kukutada, vasallidel oli rohkem võimu - Kuningal puudusid rahalised vahendid oma poliitika, reformide elluviimiseks 4. PARLAMENT tänapäeva esinduskogu, kus loeb iga üksikisiku hääl KONSENSUS üksmeel DOMEEN kuninga maa ala §14 15 Katoliku kirik kõrg ja hiliskeskajal 1. katoliku kiriku langus IX X saj. - kiriku asju otsustasid ilmalikud feodaalid - vaimulike eluviis oli väga ilmalik - oli levinud SIMOONIA s. t. kõrgemate vaimulike kohtade ostmine raha eest 2. Tugev paavst Gregorius VII (XI saj.) ja tema reformid - Paavsti hakati valima kardinalide konklaavil (kardinalid valisid endi seast uue paavsti) - 1075 paavsti diktaat: investituuri (investira = ametitunnuste jagamine) teostab paavst nii kõrgvaimulikele kui ka - ilmalikele konflikt Saksa keiser Heinrich IV ja paavst Gregorius VII vahel ja nn
Ühiskond. Käsitöö ja kaubanduse allakäik jätkus, Bütsantsis oli see lühiajaline, Hispaanias ja Põhja-Aafrikas puudus üldse, vastupidi, oldi tihedates suhetes idamaadega. Kubandus ja linnaelu soikusid, domineeris naturaalmajandus. Varakeskajal arenes välja feodaalkord, milles vasallidele anti maatükk raha teenimiseks, seda nimetati lääniks e. feoodiks. Selle valdaja oli vastavalt läänimees e. feodaal. Aja jooksul saavutasid feodaalid suurema sõltumatuse kuningast ja pääsesid riigivõimu organitesse. Lääne hakati edasi pärandama. Paljude ajaloolaste meelest toimus Frangi riigi kokkuvarisemine kaudselt feodaalkorra kujunemise tõttu. Naturaalmajandusega ja feodaalkorraga arenes välja ka pärisorjus. Talupoegade ja orjade vaheline piir ähmastus, kuni nad kokku sulasid. Aina rohkem talupoegi andis ennast suurmaavaldaja hoole alla ja haris rentnikuna oma maad makstes iga kuu maksu. Nad muudeti sunnimaiseks, sest ilma
Põllumajandus peab suutma varustada linnad toiduga. Suutma osta tööstusektori valmis ja pooltooteid. Põllumajandus sektor peab suutma varustada tööstust toormaterjalidega. Põllumajandus sektor peab suutma mehitada kiireid arenevaid mitte põllumajandus alasid. Ennem peab toimuma põllumajandus revolutsioon, et toimuks töösturevolutsioon. Maal valitses kaks süsteemi: 1) põlise rendi süsteem (feodaal) hakkas ennem lagunema. 1646 kaotati rüütli läänid ehk feodaalid. Maa muutus kaubaks, eraomand, sai osta ja müüa. Saksamaalt jooksis piir. Põlise rendi süsteem põhja ja lääne Euroopas. 2) Pärisorjuslik süsteem hakkas lagunema 100 aastat hiljem. Ida-ja Lõuna-Euroopa. Teema 31 Tarastamine. Lääne-Euroopas oli feodaalne ja Ida-Euroopas pärisorjuslik kord. Feoodsus hakkas lagunema 1646a. Maa tuuakse turule. Pikaajaline protsess. Tarastamine uued maaüksused piiratakse (hekk, müür jne)
Keskajal tunti orje träälide nime all. Träälid moodustusid sõjavangidest või võlaorjusesse langenud isikutest. 5. Suuremad linnad 14.-16. sajandil, käsitööndus ja kaubandus (s.h. nn. sõbrakaubandus) linnades. Enne Jüriöö ülestõusu oli Eestis 8 linna (või 9, kui eraldi linnadeks arvata Uus- ja Vana-Pärnu): Tallinn, Paide, Rakvere, Narva, Haapsalu, Viljandi, Tartu ja Pärnu. Suurim linn oli Tallinn. Seal elas 16. sajandil 4 000 elanikku. Toompeal elasid feodaalid, all- linnas käsitöölised ja kaupmehed. Väljaspool linnamüüri kerkisid eeslinnad ehk agulid. Suurim agul oli Kalamaja. Suuruselt teine linn oli Tartu. Tartust kujunes kaubateede ristumiskoht. Tartul olid kaubandussidemed ka lääne suunas. Käsitööndus linnades. Linnarahvastiku põhiosa moodustasid käsitöölised, kes koondusid tsunftidesse. Igal tsunftil oli oma põhimäärustik skraa ehk sraag. Eksisteerisid rätsepate,
sotsiaalse resursi jaotuse konflikt. K. MARX - ühiskonna majanduslik organisatsioon ehk tootmisviis määrab ära ka tema sotsiaalse organisatsiooni ehk hüvede jaotusviisi. Tootmisviis = tootlikud jõud (tootmisvahendid ja tööjõud) + tootmissuhted (inimeste suhe tootmisvahendite omamisse). Iga tootmisviisi puhul on võimul ja saab suurema osa toodetud hüvedest see kiht, kelle omanduses on põhilised tootmisvahendid (feodaalse tootmisviisi puhul feodaalid kui maaomanikud, kapitalistliku tootmisviisi puhul kodanlus kui vabrikute-masinate omanikud). Üks tootmisviis asendub teisega siis, kui toimub hüpe tootmisvahendite arengus (näit. käsitööndus asendub manufaktuurse masintööstusega). Enamiku tuntud tootmisviiside puhul toimub allutatud klassi ekspluateerimine valitseva klassi poolt. Kapitalismi puhul : toote (müügi)väärtus = tooraine väärtus + masinate kulu (amortisatsioon) + tööliste palk + LISAVÄÄRTUS (omaniku kasum)
6) pärisorjus 6. Miks kujunes välja pärisorjus ja sunnismaisus? Sõjakäikudest, röövretkedest ja majanduslikust kitsikusest ohustatud talupojad andsid end ülikutest suurmaavalajate kaitse alla, kohustudes selle eest oma maatüki kaitsjale loovutama. Talupoeg haris maad rentnikuna, pidi isandale regulaarselt andamit tasuma. Läänistatud maade juurde kuulusid kindlasti ka talupojad, kelle tööta ei olnud maal väärtust. Feodaalid olid elukutselised sõjaväelased ega oleks saanud ilma talupoegade tööta eksisteerida. Seetõttu keelati talupoegadel maalt lahkuda ja muudeti nad sunnismaiseks. Eesti keeles tavatsetakse sunnismaiseid talupoegi nimetada pärisorjadeks. 7. Millest kujunesid katoliku kiriku rikkused? Kirikukümnis Annetused Sakramendid- rituaalsed toimingud, mille käigus jagatakse usklikele jumala armu Simoonia- kiriku ametikohtade müük Reliikviad- pühakute säilmed
Nende suur huvi Baltimaade vastu tulenes sellest, et selle kaudu oli hea kaubelda Vene vürstiriikidega. Lisaks Saksa kaupmeestele olid aktiviseerunud ka Taani kaupmehed. 12. sajandi lõpuks olid Soome ja Baltikumi rahvad jäänud Euroopa viimasteks paganateks ning jäänud ida- ja läänekiriku vahele. Seetõttu oli nende allutamine ja ristimine ka peaaegu paratamatu. Saksa Taani enamus ja kuna tahtsid meid ristida oleme ju paganad. Huvitatud olid feodaalid tahtsid uusi maid, talupoegi. Kaupmehed uued ja head kaubateed ja kaubalinnad. Katoliku kirik - ristiusustamine 22. 3 I piiskopi tegevus Piiskop Meinhard augustiinlaste ordu koorihärra, rahulikum mees. Hakkas ristiusku levitama Väina jõe suudmes elavate liivlaste hulgas. (Ümera lahing eestlased võitsid.) (Piiskop Berthold ) Liivimaa piirkop, petsid inimesi ristimisega, tegellik plaan maa alistamine. 3 maleva manööver eestlased ei kaotanud lootust, vastupanu ei raugenud,)
rohkelt ka ornamentikat. Usulistel teemadel kujutatud piltides on rohkem rõhutatud askeesi ja kannatusi kui varasematel aegadel. VITRAAZ: · Klaasist aknad · Moodustati pildid, kus piirjoonteks olid tumedad tinaraami GOOTIKA 2 16 sajand Gootika tekkimise aeg langes kokku feodalismi valitsemisajaga. Elavnes nii riigisisene kui ka kaugkaubandus, Idamaadest hakati sisse tooma kalleid luksusesemeid. Feodaalid püüdsid oma soovide täitumist kindlustada talupoegade ja linlaste suurema koormamisega. See tõi kaasa rahulolematuse ja puhkesid talupoegade ülestõusud. Kuigi kõik need ülestõusud suruti maha, õõnestasid need siiski feodaalset ühiskonda. Selline areng kestis mitu sajandit ja sai alguse just gooti kunsti arenguaastail s o 12.-13. sajandil. Pikapeale õnnestuski paljudel linnadel saavutada sõltumatus suurfeodaalidest.
Saades tavalise ebamäärase vastuse, keiser palus Polovtside khanideltt Bonjaki jaTugorkani käest päästmist petsebeegide küüsist. Khaane kutsuti pealinna, kus neile korraldati silmipimestavalt rikkalik vastuvõtt, mis pani neid nõustuma. Oma sõna khaanid pidasid. Toimus verine lahing polovtside ja petsenegide vahel, mis lõppes viimaste täieliku hävitamisega. Armee Olukorras, kui riigil polnud enda sõjaväge, ega palgavägedeks rahalisi vahendeid ning riiki valitsesid feodaalid, loodi pealt näha thema sarnane Proniaari süsteemi, mis tegelikult oli riigi ametliku haldusjaotuse kujul legaliseeritud feodaalkord. Seega ple ime, et proniaarid, kes olid ühendatud thema ajal väljakujnenud üksustesse, oli tegelikult kõige tavalisem feodaalvägi. Distsipliin ja relvastus oli themaga võrreldes kaotiline ning kõlbmatu. Thema taktika, asendus Lääne-Euroopale omasega kaotilise ning spontaanse sõjategevusega, mis tegi armee üldjuhtimise
Pärast vallutust algas maade läänistamine- Taani kuningas ja piiskopid läänistasid palju maid, sest vajasid sõjalist jõudu. Kujunes välja Euroopale sarnased läänisuhted, s.t. maahärra oli senjöör, kes jagas maid vasallidele sõjaväeteenistuse eest. Vasallid olid põhiliselt sakslased, taanlasi väga vähe, eestlasi oli 10% (Harju-Virus). Lään- maavaldus koos talupoegadega, mida jagati sõjaväeteenistuse eest. Algselt elasid feodaalid linnustes, hiljem hakkasid rajama mõisaid (feodaalide majapidamine koos seda ümbritsevate põldude ja küladega). Püsivad mõisad tekkisid kõigepealt Harju-Virus. Algselt elas mõisnik suures talutüüpi hoones, mõis oli tavalisest talumajast suurem, tallide ja kõrvalhoonetega, ümbritsetud palktaraga. Vastuhaku korral varjus mõisnik piiskopi või ordulossi.
KESKAEG! Sissejuh. Keskaega... · Nim. Keskaeg võttis esimest korda kasut. Giovanni Andrea, Paulus II raamatukoguhoidja. · Keskaeg kestis 476-16. Saj keskpaik. Võib ka lõpetada: · 1453, kui Türklased vallutasid Konstantinoopoli ja lõppes 100 a sõda · 1492 Am avastamine · 1517 M. Lutheri teesid, reformatsiooni algus · madalmaade revolutsioon (16-17 alg) · 17 saj keskpaik, Ing kodanlik revolutsioon Keskaja periodiseerimine: Varakeskaeg 5-9 saj Iseloomustas: · Oli rahvaste rändamisaja lõpp · Ebapüsivate riikide tekkimise ja kadumise aeg · Linnade allakäik · Feodaalsuhete tekkimise ajajärk · Üleminekuperiood vanalt uuele Keskaja keskmine periood (keskkeskaeg) 9-12 saj Iselomustab: · Ristiusu levik üle kogu Euroopa va. Läänemere idarannik · Katoliku kirik sai Euroopat ühendavaks jõuks · Feodaalsuhete kinnistumise periood · Feodaalse killustatuse ja kodusõdade peri...
Tähtsamad kaubateed: Vahemere kaubandus Euroopast idamaadesse sellest rikastusid Veneetsia ja Genua, kust jätkasid kaubateed üle Alpide Kesk- ja Lääne-Euroopasse. Läänemerekaubandus Lääne-Euroopast Venemaale. Püha-Rooma keisririigi tekkimine ja vastasseis keisri ja paavsti vahel. Ida-Frangi ehk Saksa kuningas Otto I Purustas 955.a. Euroopat rüüstanud ungarlaste väe. Allutas Saksa feodaalid oma võimule. Sekkus paavsti kaitseks tema tülisse Itaalia feodaalidega. Lasi paavstil end keisriks kroonida. Püha Rooma riik oli tolle aja tugevaim (Saksamaa ning Põhja- ja Kesk-Itaalia). Paavstide mõju ja autoriteedi kasv: Paavst Gregorius VII (11.saj. lõpul) seadis ülesandeks vabastada paavstivõim keisrite eeskoste alt. Investituuritüli (õigus piiskoppe ametisse nimetada) Gregorius VII ja keiser Heinrich IV vahel lõppes paavsti võiduga ja keiser pidi paavstilt andeks paluma.
kaugkaubandust. Tähtsamad kaubateed: Vahemere kaubandus Euroopast idamaadesse sellest rikastusid Veneetsia ja Genua, kust jätkasid kaubateed üle Alpide Kesk- ja Lääne-Euroopasse. Läänemerekaubandus Lääne-Euroopast Venemaale. Püha-Rooma keisririigi tekkimine ja vastasseis keisri ja paavsti vahel. Ida-Frangi ehk Saksa kuningas Otto I Purustas 955.a. Euroopat rüüstanud ungarlaste väe. Allutas Saksa feodaalid oma võimule. Sekkus paavsti kaitseks tema tülisse Itaalia feodaalidega. Lasi paavstil end keisriks kroonida. Püha Rooma riik oli tolle aja tugevaim (Saksamaa ning Põhja- ja Kesk-Itaalia). Paavstide mõju ja autoriteedi kasv: Paavst Gregorius VII (11.saj. lõpul) seadis ülesandeks vabastada paavstivõim keisrite eeskoste alt. Investituuritüli (õigus piiskoppe ametisse nimetada) Gregorius VII ja keiser Heinrich IV vahel lõppes paavsti võiduga ja keiser pidi paavstilt andeks paluma.
kaugkaubandust. Tähtsamad kaubateed: Vahemere kaubandus Euroopast idamaadesse – sellest rikastusid Veneetsia ja Genua, kust jätkasid kaubateed üle Alpide Kesk- ja Lääne-Euroopasse. Läänemerekaubandus Lääne-Euroopast Venemaale. Püha-Rooma keisririigi tekkimine ja vastasseis keisri ja paavsti vahel. Ida-Frangi ehk Saksa kuningas Otto I Purustas 955.a. Euroopat rüüstanud ungarlaste väe. Allutas Saksa feodaalid oma võimule. Sekkus paavsti kaitseks tema tülisse Itaalia feodaalidega. Lasi paavstil end keisriks kroonida. Püha Rooma riik oli tolle aja tugevaim (Saksamaa ning Põhja- ja Kesk-Itaalia). Paavstide mõju ja autoriteedi kasv: Paavst Gregorius VII (11.saj. lõpul) seadis ülesandeks vabastada paavstivõim keisrite eeskoste alt. Investituuritüli (õigus piiskoppe ametisse nimetada) Gregorius VII ja keiser Heinrich IV vahel lõppes paavsti võiduga ja keiser pidi paavstilt andeks paluma.
Ordu- ja piiskopimõisates jäi endiselt tähtsamaks loonusrent. Kümnis tähendas nüüd juba veerandit viljasaagist. Järgmise sajandi alguseks mindi mitmetes eramõisates täielikult üle loonusrendilt raharendile. Osal talupoegadest õnnestus asuda linnadesse, kus vajati samuti töökäsi. 14. saj. lõpust on teada, et omavoliliselt lahkunud talupoegadele tehti trahvi. 15. saj. alguses hakati pagenud talopoegi välja nõudma ja tagasi tooma. Tekkis põhimõte ,,mees või võlg". Feodaalid hakkasid sõlmima kokkuleppeid pagenute väljaandmiseks. Kõik pagenud talupojad tuli üles anda. Nende kindlakstegemiseks, ülesotsimisekd ja tagasitöömiseks seati ametisse haagi- ehk adrakohtumikud. Varsti toimiti samamoodi ordualal. Võeti õiguseks taluinimesi, kui enda omandit müüa, vahetada, kinkida või pärandada. 16. saj. alguseks olid enamus talupoegi kaotanud isiklikud vabadused oli kehtestatud pärisorjus. Arvukaimalt oli adratalopoegi. Suuremates taludes vajati
· Usupuhastus e. reformatsioon ristiusu õpetamine, puhastamine täiendustest ja tõlgendustest · Protestantlus katoliiklusest lahku löönud kristlik usutunnistus, nt luterlus, kalvinism, anglikaani kirik jms. · Reformatsiooni eelkäijaks on ketserlus TSEHHI 14. JA 15.SAJANDIL · 13.sajandiks oli Tsehhist saanud Kesk-Euroopa suurim riik · Kuningas Otakar II Premysl tugevdas 13.sajandil riigi keskvõimu feodaalid ehk panid hakaksid otsima uusi troonipretendente välismaalt. · 1310.aastal sai võimule Luxemburgide dünastia, Heinrich VII järeltulijad. Karel I valiti 1355.aastal ka Saksa- Rooma keisriks Karl IV nime all. · Tsehhimaa Karl IV (Karel I) 1346-1389 sai Saksa keisririigi keskuseks. Praha pealinnaks, kuhu rajati 1348.aastal Praha ülikool haridust hinanti väga kõrgelt. · Rahvuslikud vastuolud tsehhide ja sakslaste vahel nii majanduslikud kui ka sotsiaalsed
veelgi. 12 Kõige rohkem võitsid sõdadest Itaalia kaubalinnas vähendades huvisfääril Bütsantsi ja muhamedlaste mõju; see- eest liiga kõrge hinnaga. Täiesti edukas oli see aga Pürenee poolsaarel ja Läänemere regioonis. ESIMENE RISTISÕDA 10961099 *osalesid prantsuse ja saksa talupojad, feodaalid, moslemid ning seldzukid. 1095.aastal palus Bütsantsi keiser Alexios I Komnenos abipalve Paavst Urbanus II-le, lootes lisaväele, kuna türgi hõimud(Seldzukkid) olid vallutanud Vike-Aasia, süüra, Palestiina ja Jeruusalemma. Paavst tõlgendades seda kui idakristlaste abipalvet laiemas tähenduses. Nii kutsus paavst Urbanus II krikukogu öeldes, et Jumal tahab seda! Eesmärk oli moslemite väljatõrjumine Pühalt Maalt ja Jeruusalemmast ning idapoolsete kristlaste vabastamine
eesmärk · lõi õpetuse riigist, täiusliku riigikorra suudavad luua ainult need, kes teavad, mis on tõeliselt hüveline, st filosoofid · Platon esitas ka kasvatamise põhimõtted: laste kasvatamisega peab tegelema riik. Hindas ideealriigina Spartat · Aristoteles (384-322 eKr), rajas Lykeioni gümnaasiumi, võttis süstemaatiliselt kokku eelkäijate tööd, just A. kaudu tunti keskajal 2. Linnad, valitsemine ja majandus Feodaalkord- feodaalid ja pärisorjad(2 klassi) Müüvad oma tööjõudu. Kapitalistlik majandussüsteem= turumajandus. Kõrgkeskajal kujuneb väja kapitalistlik kord X saj. euroopas agraar ühiskond ehk põllumjandus Linnaelu kujunes 13.saj lõpus Linnad olid käsitöö ja kaubandus keskused Naturaalmaj. lõpp (toote vahetamine toote vastu) Raha on väärtuse mõõt, sellega mõõdetakse tootes kehastunud tööd Kaubavahendus põhineb rahal mitte enam vahetuste põhjal
senjööri kutsel sõjaväkke. *Minu vasalli vasall ei ole minu vasall *Benefiitsid- Lääned (maatükid), mis olid pärandamisõiguseta *Feood- pärandamisõigusega lääned *Läänipüramiid- 1) vaimulikud- palvetasid 2)sõjamehed- kaitsesid 3) töötegijad- tootev töö (pärisorjad, poolvabad talupojad, vaad talupojad) *Feodaalkorra areng nõrgestas kuningavõimu · Feodaalide sõltuvus valitsejast vähenes · Feodaalid said õiguse olla riigivõimu esindajad · Maavaldused pärandati isalt pojale · Feodaalide tülidest tekkisid kodusõjad PILET 6 Egiptuse religioon ja kultuur Egüptoloogia. Kiri ja haridus. Religioon: panteon, templid, surmajärgsus. Teadus, kirjandus Egüptoloogia- teadus, mis uurib Vana-Egiptuse ajalugu, keelt ja kutuuri. Kiri- kujunes umbes ühel ajal tsivilsatsiooni esletõusuga IV ja III aastatuhande vahetusel eKr. Egiptuse kirjamärgid on hieroglüüfid
I Esiajalugu 1.1. Inimese kujunemine Inimese otsesed eelkäijad olid inimahvlased. Peaaju arenedes kujunes australopiteekus. On leitud vaid Aafrikast. Umbes 2,5 mln aasta eest kujunes Aafrikas osav inimene. Oskasid valmistada tööriistu. Järgmiseks unumese arengu etapiks oli sirginimene (homo erectus). On leitud Aafrikast, Euroopast ja Aasiast. Pikka aega peeti inimese eelkäijateks neandertaallaseks. Umbes 40 000 aastat tagasi ilmus Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Neandertaallased surid lõplikult välja umbes 30 000 aastat tagasi. Tark inimene arendas kõnet. Inimeste põhitegevuseks oli küttimine, korilus ning kalapüük. Arvati, et igal inimesel, loomal ja loodusobjektil on hing. Tekkis kunst: koopamaal ning pisiskulptuur. Esimene metall, mida tundma õpiti, oli vask, mis oli aga pehme. Hiljem lisati vasele tina ja saadi pronks umbes 2500aastat e.Kr. Umbes 1300 e.Kr. hakkasid hetiidid ...
G1 klassi üleminekueksam ajaloost Suulise eksami teemad PILET 1 1.Üldajaloo periodiseering ja allikad Ajaloo mõiste. Muinas- ja ajalooline aeg. Ajalooallikate liigid. Arheoloogia. Etnoloogia. ajalugu teadus, mis uurib inimkonna minevikus toimunud sündmusi Muinasaeg ehk esiaeg- ajaperiood, mille kohta puuduvad kirjalikud ajalooallikad. Ajalooline aeg on aeg, millest on säilinud mitmed kirjalikud allikad. Ajalooallikate liigid: suulised, kirjalikud, esemelised. arheoloogia teadusharu, mis uurib inimkonnaajalugu eelkõige ainelise pärandi põhjal, teostades selleks arheoloogilisi väljakaevamisi etnoloogia teadusharu, mis uurib rahvaste kombeid ja ellusuhtumist nii minevikus kui ka tänapäeval 2.Muhamed ja tema kuulutus: Hakkas kuulutama ranget monoteismi ja nõudis araablastelt Allahi austamist ainujumalana ja kõigist teistest jumalatest lahtiütlemist. Kalifaat ja araablaste vallutused: Koraan: On moslemite silmis allahi sõna, mis p...
ravitsemisega. · Saksa ordu alustas oma tegevust Preisimaal, seal tekkis Saksa orduriik, omas teatud võimu ka keskajal Eestis ( Liivi ordu ) · Templirüütlite ordu tegutses Prantsusmaal, neist kujunesid välja rahalaenajad, nad olid vaimulikud. Nad teadsid saladust Püha Kraali kohta Ristisõdade tulemused: 1) tervikuna paavsti autoriteedi langus 2) kuningavõimu tugevnemine, feodaalid surid sõdades 3) Kaubanduslik ülemvõim läks Veneetsia ja Genova käte. 4) Tekkinud ordud kandsid oma tegevuse üle Euroopasse 5) Levisid ketserlikud( katoliku kiriku vastased ) ideed 6) Vastasseisu süvenemine 3 tsivilisatsiooni vahel(Islam,Bütsants ja Lääne) 7) uute oskuste ja teadmise levik Euroopasse(paber,araabia numbrid,kreeka autorite teosed,diivan) KRISTLUS Tekkis 1. sajandil Levimisviisid:
Arvukate vähemtähtsate loonusandamite asemel nõudsid mõisnikud 15. sajandi keskpaigast alates üha enam nõudma raha 16. sajandi algul mindi mitmetes eramõisates pea täielikult üle raharendile Üha enam talupoegi hakkas linnadesse ja mujale põgenema Juba 14. sajandi lõpust on teada pagenud talupoegade karistamisest 15. sajandi algupoolel hakati pagenud talupoegi välja nõudma ja tagasi tooma Feodaalid hakkasid sõlmima kokkuleppeid põgenenud talupoegade väljaandmiseks, kelle tagasitoomiseks seati ametisse haagi- ehk adrakohtunikud Üheskoos võtsid aadlikud ka õiguse talupoega kui enda omandit müüa, kinkida, vahetada või pärandada Kehtestati pärisorjus · PÄRISORJUSE KEHTESTAMINE EESTI ALAL: Linnastumine Viljahindade Mõisate arvu Teoorjuse Talupoegade
Kuid Balti Hertsogiriigi loomine katkes seoses Saksamaa kapituleerumisega 11.11.1918, päev enne seda andsid Saksa sõjaväevõimud Tallinnas võimu tagasi Eesti Ajutisele Valitsusele, mis tuli kokku Tallinnas 11.11. ja sellega asuti taastama Eesti Vabariiki. Vestlusteema: Võõrvõimude vahetumine Eestis a) millistest võõrvõimudest on jutt? b) muudatused c) kuidas kaardi abil neid muudatusi ära tunda? 1. muistne vabadusvõitlus 1208-1227 Osalesid Saksa, Rootsi ja Taani feodaalid vs. eestlased ja lätlased. Rooma paavs organiseeris ristisõdu- lubati vaba maad. Tagajärjed: territoriaalsed muutused- Taanile läks Põhja-Eesti (Eestimaa Hertsogkond) ja ülejäänud osa Eestist jagati ära piiskoppide ja ordu vahel: Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop, mõõgavendade ordu. Lätis valitses Kuramaa piiskop, Riia piiskop ja mõõgavendade ordu. Periood: MUISTNE ISESEISVUSAEG, järgnes "pime orjaaeg." 2. Jüriöö ülestõus 1343-1345
Industriaalühiskonnas on oluline ühelt poolt töölisliikumise teke ja teiselt poolt rahvuslik liikumine, rahvusriikide teke. ABSOLUTISM Absolutismi hiilgeajaks oli 17. sajand ja 18. sajandi algus. See hakkas juba kujunema 15. sajandi lõpul. Absolutism on feodaalriigi valitsemiskord, kus monarhile kuulub nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim. See sai tekkida siis, kui feodalism hakkas lagunema ning kapitalistlikud suhted hakkasid kujunema. Miks just siis? · feodaalid olid enne olnud väga võimsad, aga feodalismi lagunemise ajal hakkab alla käima nende majanduslik võimsus · tugevnema hakkab kodanluse majanduslik potentsiaal · see olukord võimaldab kuningal hakata piirama ka feodaalide poliitilisi õigusi, kuid kodanlusele kuningas esialgu poliitilist võimu ei anna. Järelikult oli kuningal võimalus valitseda suhteliselt sõltumatult. Absolutismi tunnused: 1
· kuninga võim nõrk; · Euroopa rakukeste-laadne poliitiline struktuur, kus ainike ühendav jõud ja korra tagaja kiri; · monarhi sissetulek põhiliselt enda mõisates. 5. Mis on ständestaat, mis on tema tunnused ja millal ta Euroopas välja kujunes? Ständestaat ehk seisuslik riik kujunes välja 13-15. saj. Tunnused: · tekkis seoses linnade arenguga. · Mõiste sisu- ühtsema õigusruumi teke, territoriaalsus, parlamentide teke. · Üksikud linnad ja feodaalid siiski veel keskvõimust üsna sõltumatud. 6. Mida andis modernse riigi arengusse absoluutse monarhia periood (16-18.saj.)? · Püsiv armee · Tsentraliseeritud maksundussüsteem · Bürokraatia · Püsivad diplomaatilised suhted riikide vahel ja rahvusvahelise süsteemi kujunemine. 7. Millal hakkab Läänemaailmas levima üldine valimisõigus (meessoost kodanikud olenevalt saatusest saavad valimisõiguse)? Kui enne oli valimisõigus seotud eraomandiga, siis 19
linnus vallutamist. *Maasilinn- saarlastel tuli ehitada ordule sinna karistuslinnus ja lõpetada Kuressaare piiskopilinnuse ehitamine. 16. Maarahvas 14.-16. saj. Lk. 67-70 (talurahva olukord peale jüriöö ülestõusu, haagi-, ehk adrakohtunikud, pärisorjus, adratalupojad, üksjalad, vabatalupojad, maavabad) *Talurahva olukord peale jüriöö ülestõusu- Talurahva laialdane karistamine ja ühes sellega ka seadusetus. Talupoegase õigustega arvestasid feodaalid nüüd märksa vähem kui enne ülestõusu. Sõnakuulmatuse korral rakendati maarahva suhtes üha enam toorest sõjalist jõudu. Talurahva koormisi tõsteti. Talukoha eest rendi tasumisel hakkas esikohale tõusma teoorjus, seda eriti eramõisates. Kümnis ei tähendanud enam kümnendikku vaid ulatus kuni veerandini viljasaagist. *Haagi-,ehk adrakohtunikud- pagenud talupoegade kindlakstegemiseks, ülesotsimiseks ja tagasitoomiseks ametisse seatus isikud.
6. Kelle poole pöördus kuningas finantskriisi lahendamise asjus? Miks just selle inimese poole? 7. Mida soovitas see inimene kuningal teha? Kas see oli hea soovitus? Põhjenda oma arvamust! 8. Kuninganna süüdistas Suure revolutsiooni puhkemises Neckeri? Ehk polekski ilma Neckerita revolutsioon puhkenud? Põhjenda. 9. Mida tead kolmandast seisusest Prantsuse kuningriigi päevilt? 10. Suur Prantsuse revolutsioon andis hävitava löögi feodaalkorrale. Kes on feodaal? Kes olid Eesti ajaloos feodaalid? II PARLAMENTAARNE REVOLUTSIOON Suure Prantsuse revolutsiooni eelmänguks saigi Generaalstaatide kogunemine 5. mail 1789 Versailles's. See väikelinn asub umbes 30 km kaugusel Pariisist; siin elas kuningas ja siit juhiti riiki. Koosolekute tarbeks kohandati kuningalossi läheduses paiknev Väikeste Rõõmude palee (l'hôtel des Menus-Plaisirs), mis pidi mahutama 1139 saadikut. Prantsusmaal oli ikka rasketel aegadel
FILOSOOFIA 1. Positivism. Eriteaduste emantsipeerumine. Loodus ja vaimuteaduste eripära otsingud. Historitsism. Fenomenoloogia. Positivismi esindajad olid A. Gomte ja J. S. Mill.Sisuks on filosoofia ülearuseks kuulutamine.Positiivne tähendus oli, et eksperimendid on andnud käegakatsutavaid tulemusi.Iseloomustas selgus, täpsus ja rakentatavus.Ei ole vaja enam midagi muud, kui positiivseid eriteadused.Positivismiga tekkis 3suurt muret. 1.Vaimuteadused ei saa olla positiivsed st. ei saa olla selgeid rakendavaid tulemusi.Ajaloos ei ole võimalikud eksperimendid. 2.Positivism hakkas puutuma inimesi e. hakkas nendega tegelema.Comte ütles, et matem., astronoomia jne. on teadused.Samuti peeti sotsioloogiat teaduseks.Inimesele läheneti positivismiga- mõõdeti inimesi.19. saj. lahtertati inimesi seda nim. eugeenikaks.Otsiti ideaal inimese mudelit. 3.Instrumentaalne mõtlemine.Mõeldakse efekti rütmis ja keegi ei esita met...
Sise mise ringi m o odustavad dol m enid. On veel kaks väikse mate kivide ringi. Kauge mal ümbritses rajatist kraav ja muldvall. ROMAANI KUNST Ro maani stiil on keskaja esimene kunstistiil. Esi mene iseseisev kunstinähtus LääneEuroopas peale antiiki. Kestis: 10.-12. sajand. Ro maani stiilis il mneb juba selgelt eri maade o mapära. Juhtiv maa Prantsusmaa. Ajalooline taust: On feodalis mi aeg. Valitseb feodaalne killustatus. Naturaalmajandus, j õukust vähe veel. Ka feodaalid elasid lihtsalt. Linnu vähe. Rikkai m ja m õjukai m jõud keskaja Lääne Euroopas ristiusu kirik (katoliku kirik just). Se etõttu suure m osa ro maani kunstist seotud usu ja kirikuga. K õige ilme ka malt avaldub ro maani stiil arhitektuuris, eriti kirikuehituses. Arhitektuur Arendati edasi hoonetüüpi ni me ga basiilika, millele lisandusid mitmed uued osad. võlvik nelinurkne ala, mis kaetud ristv õlviga nelitis nelinurkne osa, mis tekib pikihoone ja p õikhoone ristumisel
metallidega. Kuigi tootmistegevus on veel tagasihoidlik, elavneb see üha tänu kaupmeeste tulekule tootjate ning tarbijate vahele. Pööre feodaalses tootmises põhjustas ka pöördeid riiklikus korralduses. Tekkis vajadus ühtse territooriumi ja ühtse poliitilise võimu järele. See aga tähendas ühtse rahasüsteemi, rahvuslike kaalude ja mõõtude süsteemi loomist, ühtset maksude ning tariifide korraldust jne. Selliste süsteemide loomine oli võimalik vaid siis, kui feodaalid allutada ühtsele keskvõimule. Monarhid kontrollisid arenevat kaubatootmist, kogudes niimoodi vajalikke rahalisi vahendeid tsentraliseeritud võimu teostamiseks. Nad lõid feodaalidest sõltumatu palgasõdurite armee ning bürokraatliku ametnike „armee”. Tsentraalset võimu toetasid igati linna kaupmehed, sest ühtne keskvõim soodustas kaubandustegevuse arengut. Ka väikemaaomanikud toetasid monarhe, sest olid huvitatud kaubalisest põllumajandusest,
MAAILMAKIRJANDUS 2009/2010 kevad 10. märts Põhja-Itaalias oli levinud uudne lähenemine luulele dolce stil nuevo. On seostatud kahe luuletajaga Guido Guinizelli ja Guido Cavalanti. See oli 13.sajandi lõpul. Uut stiili kandis uus suhtumine. Uus armastuse konseptsioon, mida luuletajad hakkavad väljendama. Alged on "prantsuse trubaduuridel" (12.sajand). Südamedaam oli enamasti kättesaamatu, rüütlid õhkasid tema poole, kuid tihtipeale oli see abielunaine, aadlidaam. Rüütlikultuuri raamides oli armastus üsnagi maine, isegi, kui see oli kättesaamatu. Kuid Itaalias oli teistmoodi. Seda mõjutab antiigist Platoni filosoofia. Platooniline armastus, selle levik kirjanduses, haarab peagi kogu renessansikirjanduse. Platoni puhul jaguneb olemine kaheks maine ja vaimne (jumalik) olemine. Vaimne olemine oli väga tugev, kuni tänapäevani. Platon oli tolle aja kõige olulisem filosoof. Arvati, et seda on võimalik väljendada või...
Järelikult on toode konkurentsivõimeline. Kaubamärgi mõiste vihjab, et kaubamärk on olemuslikult seotud tähistatava tootega Kaubamärgiga sarnanevate märkide olemasolust on andmeid muistsest Egiptusest ja Kreekast, kus käsitöölised ning kunstnikud oma tooteid kindlale valmistajale osutavate lipikutega tähistasid. Nüüdisaegsete kaubamärkidega sarnanevaid märke on leitud näiteks Pompeji varemetest. Varasel keskajal kasutasid feodaalid oma maavalduste ja sõjas liitlaste vaenlastest eristamiseks kõikvõimalike märke sh. erikujundusega kilpe. On leitud 11. sajandist pärinevaid kaubamärke kandvaid mõõku, esimesed paberivalmistajate vesimärgid on pärit 13. sajandist. 19.sajandil muutus kaubamärkide kasutamine juba massiliseks ja enam hakati tähelepanu pöörama kaubamärgi esteetilisele küljele. Kuna kaubamärkide kuritarvitamine muutus aina sagedasemaks, seati sisse
Kutsuti venemaale kunstnikke ja saadeti vene noori välismaale õppima. Vene arhitektuuris valitses barokk. Ka Eestis, mis põhjasõja ajal liideti venemaaga, muutus arhitektuuri iseloom olulilselt. Peterburi lähedus sai tähtsaks ja sealse stiili mõjude üheks näiteks võib pidad Kadrioru lossi Tallinnas. Pilet 13 1. Gooti kunst 12-16 sajand. Elavnes nii riigisisene kui ka kaugkaubandus, Idamaadest hakati sisse tooma kalleid luksusesemeid. Feodaalid püüdsid oma soovide täitumist kindlustada talupoegade ja linlaste suurema koormamisega. See tõi kaasa rahulolematuse ja puhkesid talupoegade ülestõusud. Kuigi kõik need ülestõusud suruti maha, õõnestasid need siiski feodaalset ühiskonda. Selline areng kestis mitu sajandit ja sai alguse just gooti kunsti arenguaastail s o 12.-13. sajandil. Pikapeale õnnestuski paljudel linnadel saavutada sõltumatus suurfeodaalidest. Ka gootikas oli kunstidest esikohal arhitektuur. Kõige
Louis Blanc tema peatöö 1839 ,,tööorganisatsioon". Igalt ühelt vastavalt tema võimetele ja vajadustele. Selleks sai kommunistide loosung. Riigi ülesanne kindlustada kõigile töö. Nõudis, et kehtestatakse üleüldine valimisõigus. Luuakse töökojad, mis tõrjuks välja erakapitali. Charles Fourier pidas teadust oluliseks. Nägi, et ideaalset ühiskonda ei saavutata, kuigi inimühiskond liigub koguaeg ülespoole etappide kaudu. Ürgkogukond feodaalid kapitalistid sotsialistid. Nõudis, et kauplemine tuleks ühiskonnast kaotada. Louis Blanqui asutas organisatsiooni ,,Aastaajad", et kasvatada endale jüngreid. Tema eesmärk oli riigivõim kukutada, kaotada jumal ning kaotada valitsus. Asemele töötajate proletariaarne vabariik. Proovis pariisis ka riigipööret korraldada, kuid see kukkus läbi. Karl Marx (1818 1883) Engelsi hea sõber. Ei Marx ega Engels polnud töölisklassi esindajad
Järelikult on toode konkurentsivõimeline. Kaubamärgi mõiste vihjab, et kaubamärk on olemuslikult seotud tähistatava tootega Kaubamärgiga sarnanevate märkide olemasolust on andmeid muistsest Egiptusest ja Kreekast, kus käsitöölised ning kunstnikud oma tooteid kindlale valmistajale osutavate lipikutega tähistasid. Nüüdisaegsete kaubamärkidega sarnanevaid märke on leitud näiteks Pompeji varemetest. Varasel keskajal kasutasid feodaalid oma maavalduste ja sõjas liitlaste vaenlastest eristamiseks kõikvõimalike märke sh. erikujundusega kilpe. On leitud 11. sajandist pärinevaid kaubamärke kandvaid mõõku, esimesed paberivalmistajate vesimärgid on pärit 13. sajandist. 19.sajandil muutus kaubamärkide kasutamine juba massiliseks ja enam hakati tähelepanu pöörama kaubamärgi esteetilisele küljele. Kuna kaubamärkide kuritarvitamine muutus aina
tavaliselt kodusõjad. Tsentraliseeritud kuningavõimu ajal oli kuninga üks esimesi ülesandeid hakata täüsemalt reglementeerima vasalli ja senjööri suhteid. Vaimulikud rüütliordud Johanniitide ehk hospitalide ordu Templiordu Saksaordu Mõõgavendadeordu 20. Tunnitöö 02.02.2012 Millised muutused olid toimunud inimeste elulaadis keskajal võrreldes vanaajaga? Miks? Karls Suure riigi lagunemise tagajärjel hakkasid feodaalid suuremat tähelepanu pöörama elupaiga kindlustamisele. Nii tekkisid linnused. Puit ehitisi hakati asendama kivist ehitistega. Vaesemad inimesed nagu rüütlid elasid tagasihoidlikes tornlinnustes, aga suurnike linnused olid kaitstud mitmekordsed kindlustus müürid ja sageli oli neil määratud ka lossiülemad ehk kastellaanid. Kuna Euroopas kadus paljudel sõjameestel nii öeld ,,töö'', hakati korraldama turniire, kus nad said rahvale oma oskusi demonstreerida. Ülikute ja rüütlite
#Lõppvaatus Saaremaal (Jaanuar, 1227). Muhu ja Valjala linnuse vallutamine. Eestlaste muistne iseseisvusaeg oli lõpule jõudnud. Pärast vabadusvõitlust : 1917 toimus revolutsioon, kubermanguks sai Jaan Poska. Põhja-Eesti oli vallutatud Taanlaste poolt, nimetati Eestimaaks või Harju Viruks. -2- MAARAHVAS XIV-XVI SAJANDIL Talurahvaolukord, sotsiaalne ja rahvuslik koosseis. Peale ülestõusu arvestasid feodaalid talupoegade õigustega märksa vähem, kui enne ülestõusu. 15. sajandil hakkas Lääne-Euroopas arenema manufaktuurtööstus ja kasvasid linnad. Seetõttu suurenes teravilja sisseveo vajadus. Lääne-Euroopa (eriti Madalmaade) kaupmehed külastasid sageli Eesti sadamaid ning maksid hästi vilja, eriti rukki eest. 16. sajandi keskpaigus suurenes mõisate arv Eestis juba 500-le. Soodsate turustamisvõimaluste arenedes kasvas feodaalide huvi teraviljasaakide suurenemise üle ning
Luterlus seadustatud, kuigi usutülid jätkusid. 37.Reformatsioon Inglismaal Inglismaa majanduslik areng 16.saj. arenesid kapitalistlikud suhted suured kaubateed Atlandi ookeanil, Läänemeri oli tähtis ühendustee, Inglismaa nende vahel, hoogustus laevaehitus, arenes meresõit; manufaktuuritööstus, klaasi- ja seebitootmine; kalevitööstuse areng, suurendas nõudmist lambavilla järele, villahindade tõus, lambakasvatuse laiendamine, paljud feodaalid tegid oma põldudest lammaste karjamaad, talupojad aeti maadelt ära, karjamaad piirati tarade, hekkide või kraavidega tarastamine, tekkis tööjõu ülejääk, osa talupoegi läks manufaktuuridesse, enamik vaesus, muutusid kerjusteks, varasteks Henry VIII 1509-1547, suur võim, lõi hiilgava õukonna, aristokraatia koondati kuninga juurde, õukond mõjutatud humanismiideedest ja renessansskultuurist, soosis kunsti, kutsus Inglismaale itaalia arhitekte;
6. Kelle poole pöördus kuningas finantskriisi lahendamise asjus? Miks just selle inimese poole? 7. Mida soovitas see inimene kuningal teha? Kas see oli hea soovitus? Põhjenda oma arvamust! 8. Kuninganna süüdistas Suure revolutsiooni puhkemises Neckeri? Ehk polekski ilma Neckerita revolutsioon puhkenud? Põhjenda. 9. Mida tead kolmandast seisusest Prantsuse kuningriigi päevilt? 10. Suur Prantsuse revolutsioon andis hävitava löögi feodaalkorrale. Kes on feodaal? Kes olid Eesti ajaloos feodaalid? II PARLAMENTAARNE REVOLUTSIOON Suure Prantsuse revolutsiooni eelmänguks saigi Generaalstaatide kogunemine 5. mail 1789 Versailles’s. See väikelinn asub umbes 30 km kaugusel Pariisist; siin elas kuningas ja siit juhiti riiki. Koosolekute tarbeks kohandati kuningalossi läheduses paiknev Väikeste Rõõmude palee (l’hôtel des Menus-Plaisirs), mis pidi mahutama 1139 saadikut. Prantsusmaal oli ikka rasketel aegadel
Lääne-Frangi riik (Prantsusmaa) Karlile, Ida-Frangi riik (Saksamaa) Ludvigule ja Kesk-Frangi riik Lotharile Edasised jagamised: 855 jagatakse Kesk-Frangi riik: Itaaliaks, Burgundiaks ja Lotringiks. 870 jagatakse Lotring Lääne- ja Ida-Frangi riigi vahel. 880 Lotringi lääneosa läks Prantsusmaalt Saksamaale. Välisintervetsioonide ajajärk: Viikingid ja nende riigid: Taani viikingid (nn suur vägi) rüüstasid Lääne-Euroopat, tihti maksid feodaalid või kuningad neile lunaraha. Nora viikingid asustasid Islandi, Gröönimaa. Rootsi viikingid kauplesid idateel. Viikingite riigid: Normandia (Prantsusmaa läänistas selle viikingitele), Danelaw (koosnes mitmetest riikidest), Inglismaa kuningriik (alates 1066,mil selle vallutas Normandia hertsog William Vallutaja) Sitsiilia (1060 vallutasid viikingid Sitsiilia ja lõid seal oma kuningriigi). Ungarlased asusid 9. saj. lõpul elama Pannooniasse (tänapäeva Ungari). Vallutasid osa
Rootisis. PÕLISRAHVA ÕIGUSLIK OLKUKORD HALVENEB. o Kes olid ristiusu vastuvõtnud, need kuulutati pm vabadeks, nende maaomandid jäid püsima kuid ometi muutusid majanduslikud tingimused talurahva jaoks raksemaks. o Kaubandus ja meresõit jäeti linnakodanike hooleks, kuigi oli väga oluline talurahva elatusallikas. o Põlluharimise viisid ja tööriistad jäid endisteks, võõrsamaised feodaalid ei aidanud kuidagi kaasa arengule. o Ristimisega olid kaasas ka „ristiusuliste kohustused“. o Põhiliseks koormiseks oli kümnis ehk kümnes osa talu saagist. Maksti ajapikku igatviisi. o Hinnus oli kindalaks määratud naturaalmaks. o Lisaks pidid talupojad ülalpidama preestrit ja maksma erilist kirikumaksu, lisaks trahvid ja kingitused mida aadlikud võisid nõuda kohtumõistmisel.
Peategelane annab säästud kaitsefondi, hingestab kolhoosiauuli. Võitles uute masinate kasutuselevõtu eest. Veenab ka teisi kolhoosi astuma. 38 Riisikasvataja juhindub Mitsurini ideedest, Aibarsa on kolhoosi komsomolide esindaja. Sõrbai sõbrustab vene inseneri Polevoiga. Üks esimese sõjajärgseid romaane, milles räägitakse looduse alistamisest. 39 Tähtsamad tegelased on jõumees Bulanbai, kehvikud Zabai, Baizan, töölised-revolutsionäärid Bõkov, Jelizaveta Andrejevna, feodaalid Igilik, Zuman, kapitalistid Rjazanov, Ushakov. Tegevusaeg on 19. sajandi keskpaik. Kasahstanis rajatakse esimesi tehaseid. Jõumees Bulanbai kasvab rahvajuhiks. Kapitalistid astuvad feodaalidega sobingusse tööliste vastu sobingusse. 40 Nende loomingust ilmus ,,Loomingu Raamatukogus" (1980, 27/1179) kolm novelli. astus Leningradi Ülikooli Filoloogiateaduskonda. Seal õppis 1928. aastani, edasi siirdus Kesk-Aasia Riiklikku Ülikooli aspirantuuri, mille lõpetas 1930. alguses
Sissejuhatus kunstiajalukku 1. Kunsti liigid · kujutav kunst · tarbekunst · sõnakunst · lavakunst · arhitektuur · tantsukunst · helikunst · filmikunst 2. Kujutava kunsti liigid · maal o monumentaalmaal (seina-, laemaal) o dekoratiivmaal (esemeil) o tahvelmaal (puidul või lõuendil) o miniatuur (pärgamendil) · skulptuur o ümarplastika o reljeef · graafika o joonistus (söejoonistus, pliiatsijoonistus, tusijoonistus) o estamp- e. paljundusgraafika kõrgtrükk (puulõige, puugravüür, linoollõige ) ...
Loomi karjatati mai algusest kuni oktoobrini, umbes viis-kuus kuud. Talvel peeti loomi laudas või rehealuses ning söödaks oli peamiselt hein ja põhk. Mesindus Mesi ulatub soomeugri aega, kuid millal hakati mesilasi pidama, pole kindlalt võimalik määratleda. Igatahes 13. sajandi dokumentides on sageli märkusi mesipuude ja meekarjamaade kohta. Kroonik Henriku järgi oli liivlaste ja latgalite 1212. a. ülestõusu põhjuseks tüli Võnnu orduvendadega mesipuude pärast. Hiljem hakkasid feodaalid talupoegadelt meeandamit nõudma. Meega võis asendada ka võlgujäänud viljakümnist. Mesi oli enne suhkru kasutuseletulekut tähtis toiduaine. Sellest kääritatud jook mõdu võistles veel 16. sajandil õllega. Kirik vajas suurel hulgal vaha küünalde valmistamiseks. 15. sajandil algas mesinduse langus, mida on võimalik seletada külvipinna suurenemise, reformeeritud kiriku väiksema vahanõudlusega ja 16.-17. sajandi suurte sõdadega. Kuni 19
Juba lapsena huvitus Walter Scott Sotimaa ajaloost, tema poeetilistest legendidest ja rahvapärimustest. Ta armastas kuulata jutustusi keskaegseist lossidest ja rüütlite kangelastegudest, deklameeris vanu soti ballaade, luges innukalt Shakespeare'i ajaloolisi kroonikaid ja rahvalaulukogusid. Selle armastuse oma kodumaa vastu, kus paljude sajandite vältel rõhusid rahvast inglise feodaalid, säilitas kirjanik kogu eluks. W. Scotti kirjanduslik tegevus jaguneb kahte selgesti eraldatavasse perioodi. Esimesel perioodil (1796 1814) kirjutab ta peamiselt luulet (ballaade ja poeeme). Teisel perioodil (18141832) läheb W. Scott üle proosale, loovutades poeesias esikoha noorele Byronile ja hakkab kirjutama ajaloolisi romaane, mis moodustavad kõige väärtuslikuma osa tema loomingulisest pärandist. W.Scotti tuntuimateks romaanideks
Euroopa riikides. Itaalia feodalismi eripäraks oli kaubalis-rahaliste suhete säilimine ning linnade rohkus. Milano, Lucca ja Pisa (hiljem ka mitu muud linna) saavutasid poliitilise sõltumatuse juba 11.sajandil, umbes samal ajal tekkisid linnades ka tsunftid. Linnriikide arengut soodustasid ka ristisõjad, viimaste tagajärjel koondus Idamaade ja Lääne-Euroopa keskaegne kaubavahetus itaalia kaupmeeste kätte. Saksa feodaalid püüdsid Itaalia linnriike küll alistada, aga tagajärjetult. Itaalia alade eripäraks oli ka kirikuriigi tekkimine 8.sajandil, mis pani aluse paavsti ilmalikule võimule ning soodustas sakraalarhitektuuri arengut. Romaani stiil tekkis Itaalias 10.-11-sajandil ning kestis 13.sajandi keskpaigani. Itaalia romaanikas eristatakse tavaliselt nelja - Lombardia, Toskaana, Lõuna-Itaalia ja Veneetsia koolkonda
Või hoopis riigivõimu teostaja oma territooriumil, kel hulgaliselt mitmesuguseid funktsioone ja ülesandeid? Feodaal pidi ju oma talupoegi teiste feodaalide eest kaitsma; oma alamate vahelisi tüliküsimusi lahendama; nende lapsi koolitama; talupoegi näljahäda korral abistama; esimese öö õiguse raames seksuaalteadmisi levitama ja mida iganes. Ehk olid feodaalid hoopis tolleaegse ühiskonna eliit, kes tundis endal vastutust ja kohustust piirkonna ja kogu maailma arengut suunata. Võib-olla ei tegutsenud nad vaid ainuüksi kasusaamise nimel. Tänapäeva Eestis terminiga “maffia” ilmselgelt liialdatakse. Igasugune kuritegevus – isegi kui see on organiseeritud ja struktureeritud – pole veel “maffia”. Maffiaks võib seda
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕIS...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
