ANATOOMIA EKSAM Sissejuhatus Anatoomia on õpetus organismi ehitusest. Füsioloofia on teadus elusorganismide talitlusest. Homöostaas on rakkudele stabiilse sisekeskonna tagamine; püüd säilitada füsioloogilise parameetri konstantsust. See tagatakse protsesside abil, mida reguleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel täpse regulatsiooni abil, milles on oluline koht reflektoorsel tegevusel. Näiteks, keskonnatemp tõustes, tõuseb natuke ka inimkeha temperatuur, inimene hakkab higistama, higi aurustub keha pinnalt, alandades nii kehatemp. Palavik soodustab paranemist. Palaviku korral on soojusregulatsioonikeskus nagu ümber häälestatud ,,uutele näitudele". Bakteri mürgid või muud tegurid panevad leukotsüüdid valmistama palavikku tekitavaid aineid, mis mõjutavad keskust. Need ained on näiteks interleukiin II ning mõned teised tsütokiinid. Palavikku alandavad ravimid, nagu atsetüülsalitsüülhape...
ANATOOMIA EKSAM Sissejuhatus Anatoomia on õpetus organismi ehitusest. Füsioloofia on teadus elusorganismide talitlusest. Homöostaas on rakkudele stabiilse sisekeskonna tagamine; püüd säilitada füsioloogilise parameetri konstantsust. See tagatakse protsesside abil, mida reguleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel täpse regulatsiooni abil, milles on oluline koht reflektoorsel tegevusel. Näiteks, keskonnatemp tõustes, tõuseb natuke ka inimkeha temperatuur, inimene hakkab higistama, higi aurustub keha pinnalt, alandades nii kehatemp. Palavik soodustab paranemist. Palaviku korral on soojusregulatsioonikeskus nagu ümber häälestatud ,,uutele näitudele". Bakteri mürgid või muud tegurid panevad leukotsüüdid valmistama palavikku tekitavaid aineid, mis mõjutavad keskust. Need ained on näiteks interleukiin II ning mõned teised tsütokiinid. Palavikku alandavad ravimid, nagu atsetüülsalitsüülhape...
moodustavad osa munandimanusest Milleks on oluline SRY? (mis juhtub kui see geen defektne) SRY on sugu determineeriv piirkind. Munasarjade areng toimub automaatselt, kui puudub SRY (sex-determining region of the Y chromosome) mõju - seda on vaja testiste välja kujunemiseks ja spetsiifilisuse säilitamiseks; mutatsioonid võivad põhjustada 46XY naist e Swyer'i sündroomi Mis on sekundaarne soo determinatsioon? protsess, mille käigus kujuneb emas-ja isassoole omane fenotüüp (vastavad suguorganid , rinnanäärmed, kehasuurus, häälepaelad, muskulatuur, karvakasv) tänu gonaadides (munandid, munasarjad) produtseeritud hormoonidele ja parakriinsetele faktoritele Dihüdrotestosterooni mõju sekundaarsel soo determinatsioonil - dihüdrotestosteroonita kujunevad naissoole omased välised sugutunnused, väike peenis, munandid paiknevad kõhuõõnes, eesnäärme areng häiritud Mis struktuurid arenevad Mülleri juhast, Wolffi juhast ja
Üks võimalikke jaotumisprotsessis osalevaid valke on MukB - 177 kDa suurune valk, mille ennustatud sekundaarstruktuur sarnaneb müosiini raskele ahelale. Samuti on leitud, et ka DnaK-defektsetes tüvedes on tütarmolekulide jaotumine häiritud. DnaK on molekulaarne shaperon. Raku jagunemisel osalevad valgud Raku jagunemise mehhanismide uurimiseks kasutatakse tavaliselt temperatuuritundlikke mutante, mis kasvavad normaalselt 30°C juures, kuid defektne fenotüüp avaldub 42°C juures. Seda põhjusel, et enamus raku jagunemist pärssivaid mutatsioone on rakkudele letaalse toimega. Raku jagunemisega on seotud kas otseselt või kaudselt paljud valgud. Järgnevalt on kirjeldatud neid, mille osalus selles protsessis on silmatorkavam. Primaarse tähtsusega on FtsZ, mida on 5000 kuni 20000 molekuli raku kohta. Molekulid agregeeruvad ning kogunevad raku pooldumissaiti, moodustades tsütoplasmaatilise membraani sisepinnale ringi, mis on
ning seetõttu ka luude pikenemine peatub ning organism pikemaks enam kasvada ei saa. Jämeduskasv Luude jämeduskasv toimub periosti (luuümbrise) osteoblastide poolt sekreteeritud luumaatriksi lisamisega ja seestpoolt laiendatakse luuüdiõõnsust osteoklastide kaasabil 65 9.Soo määramine 87. Soo determinatsioon Soo determinatsioon on mehhanism, millega määratakse antud liigi indiviidile iseloomulik soospetsiifiline fenotüüp (nt mees vs naine; täkk vs mära; utt vs jäär; kukk vs kana; lesk vs töömesilane või mesilasema) Enamikul loomadel on olemas nii emas- kui isassoost isendid, kes produtseerivad soospetsiifilisi sugurakke ning lahksugulise paljunemisega toodavad järglaskonda Loomariigis ei ole hermafrodism ehk mõlemasugulisus laialdaselt levinud (ca 5% liikidest). Kaladel, tigudel, mantelloomadel, korallidel, imiussidel ja nuivähkidel on hermafrodism küllaltki tavaline
BIOMEDITSIIN Biomeditsiin - teaduste kogum, mis uurib 1) inimese bioloogiat 2) haiguste tekke ning raviga seotud bioloogilisi seaduspärasusi. Meditsiini alusteadused: morfoloogia, füsioloogia, patoloogia Morfoloogia: õpetus organismi, elundi, koe ja raku ehitusest Füsioloogia on elutegevust ja selle regulatsiooni uuriv teadus Patoloogia on haigusõpetus ehk õpetus haiguslikkusest pathos (haigus), logos (teadus) Patoloogia käsitleb haiguste puhul esinevaid morfoloogilisi muutusi organite makroskoopilisel, koe (histo) ja rakkude (tsüto) tasandil Bios elu; Pathos kannatused, haigused Ontogenees ehk isendi arenemine ehk individuaalne areng: on üksiku organismi areng organismi tekkimisest küpsuseni Inimese ontogenees jaotub: 1)sünnieelseks e. embrüonaalseks ehk üsasiseseks prenataalseks ehk antenataalne 2)sünnijärgseks e. postembrüonaalseks ehk üsaväliseks postnataalseks arenguperioodiks. Embrüogenees - ...
Rakud, mille pinnal on retseptorid LDL osakeste jaoks neelavad need klatriiniga kaetud vesiikulitesse. Klatriini eraldumisel moodustuvad endosoomid. Happelise keskkonna toimel retseptorid eralduvad ja liiguvad vesiikulite membraani koostises tagasi rakumembraani, kus toimub LDL sisu kasutamine membraanisünteesil. 69. Mis on androgeenne tundetus ja millest põhjustatud? Testikulaarne feminisatsioon, mis esineb XY genotüübiga inimestel, kelle fenotüüp on XX. Põhjuseks mutatsioon X kromosoomi AR-geenis, mis kodeerib testosterooni retseptori. 70. Millised võimalused on lipiidide liikumiseks rakus ühest membraanist teise, nimetage lipiide transportivaid valke. Vesiikulitega, monomeertransport (võib olla spontaanne või proteiini assisteeritud) - fosfolipiidide üksikute molekulide liikumine neid transportivate valkude abil. Flipaas liigutab membraani ühelt küljelt teisele 71
Abiootilised tegurid - organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) ning kliimaga seotud tegureid. Adaptatsioon - organismide ehituse ja talitluse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. Adaptiivne radiatsioon - evolutsioonilise mitmekesistumise erivorm, mille puhul ühest liigist (või perekonnast) lahkneb suhteliselt lühikese aja jooksul mitmeid erinevalt kohastunud liike. Adenosiintrifosfaat (ATP) - kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine ja energiavahetuses, energia universaalse talletajana ja ülekandjana. Aegkond - geokronoloogilise skaala suurjaotustest keskmine, eooni ja ajastu vahel; eoon jaotub aegkondadeks ja aegkond ajastuteks. Aeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püroviinamarihappe molekuli...
Kordamisküsimused eksamiks (2013) Psüühikahäirete tekkepõhjused Psühhiaatria on arstiteaduse eriala, mis käsitleb psüühikahäirete levikut, etiopatogeneesi, kliinilisi avaldumisvorme, diagnostikat, ravi/rehabilitatsiooni ja ennetamist. Kliiniline psühholoogia on rakenduspsühholoogia valdkondi, mis käsitleb tervise, haiguse, ravi ja raviprotsessis osalejatega seotud psühholoogilisi probleeme. Tekkepõhjused: Bioloogilised psüühikahäired väljendavad haiguslikke muutusi ajutegevuses tingituna arenguhäiretest (nt Alzheimeri tõbi) või ajukahjustustest (nt ajutrauma). Psühholoogilised psüühikahäirete teke on tingitud hälvetest psühholoogilistes mehhanismides. Predisponeerivateks faktoriteks haiguse kujunemisel võivad olla nt looteea eripära, sünnitrauma, sotsiaalpsühholoogilsed tegurid arenguperioodis ja ka geneetika. Haigust vallandavad faktorid võivad olla nt kehalised haigused, uimastid, psühholoogilised stressorid ja sotsiaalsed muutu...
5 faktori teooria Working self- juhib ja mõjutab käitumist TEMPERAMENT- isiksuse bioloogiline alus on keha, sealhulgas aju. Isiksuseom on u 50% päritavad (kaksikutel) kuid ainult max 12% on seletatav tavaliste SNP-dega- ehk kogu populatsiooni geneetlinie variatiivsus seletab ainult väga väikese osa isiksuseomadustest. Ülejäänud variatiivsused on geeni ja keskkonna kombinatsioonidest tulenevad Ekvifinaalsus- sama käitumuslik fenotüüp võib kujuneda erineval bioloogilisel alusel- inimesed võivad olla sõbralikud/ekstravertsed erinevatel põhjustel. HARJUMUSED & TEADMISED- mõtlemine/käitumine suures osas automaatne mite kaasa sündinud. Aju ei ole optimeeritud verbaalse info säilitmiseks KULTUURIKESKKOND- sõnad käitumise reguleerijana: Assotsiatiivne tee- sõna kui stiimul võib esile kutsuda mingi käitumise ("mine too tass" ??) Sõna ratsionaalse arutelu osana
Pärilikkus – teatud hulk omadusi kandub üle vanematelt lastele Võitlus – toimub populatsiooni sees ressursside pärast Looduslik valik – piiratud ressurssidele toimub looduslik valik Kohanemine – ellu jääb see isend, kes on kõige paremini kohanenud Teooria täiustumine Geneetika “isa“ –– Gregor Johann Mendel (1822- 1884) – geneetika põhiterminid: Genotüüp, fenotüüp, dominantne geen, retsessiivne geen jne. Hugo de Vries; Carl Correns –– Mendeli taasavastamine 20. saj. DNA, geenide ja pärilikkuse edasine uurimine - Francis Crick, James Watson, Maurice Hugh Frederick Wilkins– DNA biheeliks Richard Richard “Darwini rottveiler” Dawkins ––„The Selfish Gene (1976) ––geen, kui selektsiooni juhtiv ühik Populaarsed fraasid geenidest: *Inimesel ja šimpansil on 98% samu geene
Kui rakk vajab kolesterooli ta sünteesib vajalikud LDL retseptorid ja väljutab need plasma membraanile. LDL retseptorid diffuseeruvad vabalt kuni nad seostuvad klatriiniga kaetud osakestega. LDL osakesed veres seostuvad nende rakuväliste LDL retseptoritega. Klatriiniga kaetud osakesed moodustavad seejärel vesiikulid, mis endotsüteeritakse rakku. Mis on androgeenne tundetus ja millest põhjustatud? Suguliiteline retsessiivne haigus. Esineb genotüübiga XY inimestel, fenotüüp on XX. Põhjuseks on mutatsioon X kromosoomi geenis, mis kodeerib testosterooni retseptorit. Testosteroon kontrollib nii primaarsete kui ka puberteedis avalduvate sekundaarsete sugutunnuste arengut. Kui ei seostu muteerunud retseptoriga, need tunnused ei teki. Millised võimalused on lipiidide liikumiseks rakus ühest membraanist teise, nimetage lipiide transportivaid valke. Membraanis esinevad valgud nn fosfolipiidide translokaatorid e skramblaasid, mis sageli tagavad
Kui rakk vajab kolesterooli ta sünteesib vajalikud LDL retseptorid ja väljutab need plasma membraanile. LDL retseptorid diffuseeruvad vabalt kuni nad seostuvad klatriiniga kaetud osakestega. LDL osakesed veres seostuvad nende rakuväliste LDL retseptoritega. Klatriiniga kaetud osakesed moodustavad seejärel vesiikulid, mis endotsüteeritakse rakku. 22. Mis on androgeenne tundetus ja millest põhjustatud? Suguliiteline retsessiivne haigus. Esineb genotüübiga XY inimestel, fenotüüp on XX. Põhjuseks on mutatsioon X kromosoomi geenis, mis kodeerib testosterooni retseptorit. Testosteroon kontrollib nii primaarsete kui ka puberteedis avalduvate sekundaarsete sugutunnuste arengut. Kui ei seostu muteerunud retseptoriga, need tunnused ei teki. 23. Millised võimalused on lipiidide liikumiseks rakus ühest membraanist teise, nimetage lipiide transportivaid valke.
maapinna lähedalt ning käbisid oleks lihtne korjata. Samal eesmärgil lõigatakse ka latvu. Sageli seemlaid ka väetatakse (et soodustada seemnekandvust). Peamiselt kasvatatakse seemlates mändi, vähem kuuski ja lehiseid. Praegune seemlate kogupind on 217 ha. Paljud neist on rajatud endistele (nüüd taas praegustele) talumaadele. Puude ja puistute valikul peab alati silmas pidama, et puude kasv ja välisilme e. fenotüüp sõltub ökoloogilistest teguritest. Halbades kasvutingimustes annab ka hea genotüübiga seeme halva kvaliteediga ja madala boniteediga puistu ja vastupidi: sobivates oludes võib halbade geneetiliste omadustega seeme anda rahuldavaid tulemusi... Kuna puistute selektsiooniline hindamine toimub fenotüübi alusel, peame seda puistu valiku juures arvestama. Seepärast valitakse plusspuid ja -puistuid ainult kõrgeboniteedilistest puistutest
Teadvustub ainult väike osa inimeses toimuvatest psüühilistest protsessidest. DNA/RNA- geneetilist infi salvestavad ja kannavad nukleiinhapped, nende ehituskava viivad ellu valgud. Suurem osa geene on mittetegusad ehk ei oma tähtsust käitumises, omadustes, või avaldavad mõju hiljem. Järglastele päranduvad tunnuste avaldumist mõjutavad geenid. Pärislikkusinfo individuaalne komplekt on genotüüp, selle info reliseerimisel avalduvad eripärad on fenotüüp. Paljud psühhofüsioloogilised erisused on kaasa sündinud- muusikaline kuulmine, koordinatsioon, temperament jne, isegi intelligentsustase- kui selle avaldumiseks on loodud sobivad tingimused. Ka kõrgema närvitalitluse tüüp- erutus- ja pidurdusprotsesside omadustena. Ühe protsessi domineerimine võib kujuneda psüühiliseks omaduseks. Enamvähem tasakaalustatud osakaal on sotsiaalsel ja bioloogilisel vahekorral seoses pärilikkusega. INIMESE PSÜÜHIKA ONTOGENEES
Ökoloogia õppematerjal Mõisted Ökoloogia: Teadus, mis uurib organismide ja keskkonna vahelisi suhteid. Biosfäär: globaalne kõigi ökosüsteemide kogum, Maa elusosa – suletud ja isereguleeruv süsteem. Ökosüsteem: Biosfääri elementaarosa, milles üks biotsönoos (eluskooslus) koos sellele omase biotoobiga (elu- või kasvupaigaga) moodustab mingil piiritletaval alal aineringe kaudu reguleeruva süsteemi. Bioom: struktuuri ja funktsiooni poolest sarnaste ökosüsteemide kogumid Maal. Maismaa põhibioome 5, veebioome 2. Biotsönoos (kooslus): Mingit elu- või kasvupaika asustavate populatsioonide kogum. Floora (taimestik): mingil alal kasvavate taimede kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Fauna (loomastik): mingil alal kasvavate loomade kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Biodiversiteet (elurikkus): mingi ökosüsteemi taks...
· Püsivus populatsioonide võime püsida teatud suuruses · Taastumine koosluse võime saavutada endine tase pärast mingit kahjustust Eesti ökosüsteemid · Mets 48% · Sood turvast ladestavad ökosüsteemid 23% · Järved magevee ökosüsteemid koos jõgedega 6%. · Läänemeri Keskkonnamuutuste tagajärjed · Kohastumine ja kohanemine · Pärilik kohastumine genotüüp · kohanemine ehk aklimatisatsioon fenotüüp Mürgiresistentsus · Üks milligramm mürki taimekilos tõuseb jäneses 10, rebases 100 ja kotkas 1000 milligrammi mürgini kehakaalu kilo kohta BIOINDIKATSIOON · Kõikidel organismidel on kindlad nõuded elupaiga ja kasvukoha suhtes. Kõik elusolendid reageerivad muutustele keskkonnas. · Bioindikatsioon -- keskkonnaseisundi jälgimine taime ja loomaliikide abil · Bioindikatsioon eeldab elusorganismide ja keskkonna vaheliste seoste tundmist Bioindikaatorid
PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR Psühholoogia aine Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. See on teadus, mille raames kirjeldatakse ja mõõdetakse elusorganismide, seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Psühholoogia uurib, kuidas väline mõjustus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Psühholoogia tuleneb kreeka keelsest sõnast psyche (hing) ning logos (õpetus). Esmane mõiste looja oli Philipp Melanchton. Psüühika väljendub objektiivses tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi (eelkõige aju) tegevuse tulemus. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Psüühiline tegelikkuspeegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritajate mõjumisel me...
1 Sissejuhatus 1.)Gram+ ja Gram- bakterite rakuseina ehitus ja esindajad: Gram pos rakusein koosneb peptidoglükaanide kihist. Omane on teihoiinhape, ioonide liikumine ning kaitse, antigeenne spetsiifilisus. Gram pos rakuseinaga on nt Bacillus anthracis, Lactobacillus sp. jne. Gram neg bakterite rakusein koosneb peptidoglükaanist. Olemas on välismembraan. LPS= endotoksiin. Kaitse. Poriinid. 2.)Prokarüoodi raku ja genoomi suurus: Rakk on 1-10 mikromeetrit. Genoomi suurus (bp) mükoplasma 3×105 batsill 3×106 E.col 4×106 i 3.)Eukarüoodi raku ja genoomi suurus: Rakk on 5-100 mikromeetrit. Genoomi suurus (bp) Seened: pärm 2×107 Drosophil Loomad: 2×108 a kana 2×109 inimene 3×109 Taimed: uba ...
Kaksiklipiidne membraan (kaksikkiht) 2. hüpotees- pindaktiivsed peptiidid/peptiidid + rasvhapped ja hüdrofoobsed alkoholid. Nanokerad suudavad kasvada kui monomeere (peptiide) juurde lisada ning nad suudavad jaguneda Liposoom+proteinoidid (lase kuivada) (proteinoidid lähevad liposoomikihtide vahele) + lisa vett (liposoomikihid kokku) = ÜRGRAKK Esimine pärilikkuse kandja- RNA 3 RNA võib sünteesida ka peptiidsidemeid RNA-l on fenotüüp, DNA-l ei ole RNA suudab järjestusest sõltuvalt moodustada sekundaarstruktuure RNA elu hüpotees 1. Abiootiliselt sünteesitud ribonukleotiididest RNA ahelad ja aminohapetest peptiidid 2. Isereplitseeruv RNA 3. Isereplitseeruv RNA lipiidse või peptiidse membraaniga kerakestes 4. Lihtsad rakud, RNA on kodeeriv kui ka katalüüsiv molekul 5. Sünteesitud valgud võtavad üle RNA katalüütilised rollid 6. DNA evolutsioon RNAst 7. Kaasaegne rakk Orgaanilised komponendid kosmosest
pesitsuspaika. Adaptatsioon organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, et see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. Adaptatsioon võib toimuda: a) organismi elu jooksul kohanemine e. isendiline adaptatsioon, toimub ontogeneesi jooksul e. fenotüüpne kohanemine e. aklimatisatsioon. Endla Reintam, 2008/2009 48 Fenotüüp tähendab isendi ehituslike ja talitluslike omaduste kogumit. Fenotüüpsed muutused tekivad isendi eluajal, näiteks uutele tingimustele vastuvõtlikkuse tõttu, ja on üldiselt taanduvad. Neid ei saa järglastele pärandada, kuigi fenotüüpne kohanemisvõime ja selle piir sõltuvad pärilikkusteguritest. Fenotüüpse kohanemise tõttu võivad geneetiliselt täiesti sarnased isendid areneda fenotüübilt erinevateks.
kuuski ja lehiseid. Praegune seemlate kogupind on osast- esimese palgi, männikutes jääb puit pidurdades nende kasvu või viies neid hukuni. 217 ha. Puude ja puistute valikul peab alati silmas suhteliselt kvaliteetseks ja on kasutatav. Kahjustuse astme järgi võib kahjurid jaotada : pidama, et puude kasv ja välisilme e. Fenotüüp Diagnoosimine: 1. Primaarsed kahjurid, need kes kahjustavad sõltub ökoloogilistest teguritest. ·juurekaela laienemine, pudelikujuline juurekael terveid puid, nõrgestades neid või viies hukule - 11. Metsakaitse ·võrade hõrenemine männivaablased, maipõrnikas, männikärsakas.
IHF aktivaator H-NS aktivaator/repre (S. t. positiivselt, E. c. K12 ssor negatiivselt) csgG - välismembraani lipoproteiin, vajalik CsgA ja CsgB sekretsiooniks csgE periplasmaatiline seondub CsgG-ga ning oluline normaalse amüloidpiili formeerumiseks csgF periplasmaatiline, seondub ka CsgG-ga, kuid rakk moodustab mõningaid amüloidpiilisid, fenotüüp sarnaneb csgB- fenotüübiga Curlisid ekspresseeritakse enterobakterites madalal temperatuuril soolavaeses keskkonnas (N, P ja Fe). CU-piilid (chaperone-usher) ehk fimbriad on biofilmi moodustumisel olulised adhesioonimolekulid. CU-piilid jaotatakse 6 klaadi, mis omakorda jagunevad alarühmadeks. CU (chaperon-usher) piilid transporditakse periplasmasse ning polümeriseeritakse välismembraanis asuva värativalgu (ingl k usher) abil pikaks mitteharunenud polümeeriks
Sisukord üldbioloogia konspektile I. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS....................................................2 II. RAKUBIOLOOGIA (RAKU EHIUS JA TALITLUS)....................................21 III. PALJUNEMINE JA ARENG..................................................................33 IV. GENEETIKA......................................................................................49 V. EVOLUTSIOON..................................................................................65 VI. ÖKOLOOGIA....................................................................................79 VII. AINEVAHETUS................................................................................86 VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA..............................................................94 1 Loeng I 07.09.11 Üldbioloogia eesmärgid: 1.) lihtsus vajalikul tasemel, 2.) luua seoseid erinevate ...
Võib rakkudesse sattuda nii, et rakku nakatatakse 2-ahelalise või üheahelalise viirusega – viirusliku päritoluga. 2-ahelalisest tehakse 22 nukleotiidilisi 2-ahelalisi ja siis 1-ahelalisi RNA-sid - Pärilik DNA modifitseerimise muster - päritav histoonide koht-spetsiifline modifitseerimine - prioni nähtus (valguline pärilikkus) - Hsp 90 osa vaikivate mutatsioonide kogunemisel – heatshock proteins, tekitab fenotüübilise vaigistamise. Mutantne geen avaldub, aga mutantne fenotüüp mitte. Muul ja hinni täiesti vastandid. Hinnis on kokku saanud halvad omadused. Muul: isaseesel ja emashobune. Hinni on vastupidine. mRNA vaigitamine C. elegans rakkudes - 2-ahelaline RNA suunab RNA lagundamist - DICR I toodab väiksemad jupikesed sellest 2-ahelalisest RNA-st lagundatakse → üheahelalised RNA-d. Märklaud RNA-sse tehakse auk sisse, ei saa midagi edasi toimuda RNAi - dicer valk (Rnaas III ortoloog) seondub 2-ahelalise RNA-ga 41
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
