· Sotsioloogiline suund väidab, et kirjandus on ühiskondliku teadvuse üks vorme. Keskne peegelduse mõiste. Maailma peegeldatakse kujundi kaudu. 20. Saj Autonoomiateooriad: rõhutatakse sõnakunsti iseseisvat, reaalsest sõltumatut olemust. Kirjandus on subjektiivse reaalsuse väljendus. Sellest lähtuvad mitmed filosoofilis- teoreetilised suunad: näiteks fenomenoloogia (kirjandus on teadvuse fenomen, millest väljaspool pole midagi); uuskriitika, new criticism (close reading, lähilugemine, teost tuleb lugeda sõltumata välisest, rõhutati keele olulisust, kirjanduslikke võtteid (metafoor, iroonia vms); strukturalism (kirjandust vaadeldakse struktuurina, mis eraldatud ajahetkest) 6. Luuleteksti ja proosateksti erijooned Luule, lüürika, poeesia tähendab värsskõnes ehk seotud kõnes loodud teoseid Värsivorm on seotud emotsiooniga
Missuguse ühiskondlike ja kultuuriliste muutustega on need seotud? Surma kommertsialiseerumine. See ümbitseb meid igal pool, teles, lehes, internetis. Sellest on saanud norm. See on seotud viimase aja 'internetistumisega', kus arvuti taga istumine ja televiisori vaatamine on igapäevane tegevus. Samuti on meedia palju kergemini kättesaadav kui kunagi. Selle alla käib ka matusetööstus vs matuseäri. Mälestamise 'kolimine' internetiavarustesse. See on samuti internetiajastu fenomen. Nii tehakse, et ei peaks matustele kohale minema, pluss internetipõhist mälestamist näevad paljud inimesed, ka need, kes muidu matustele polnud kutsutud. Matustel mitte käimine/seal mitte pildistamine. Kunagi oli see väga suur komme, matuste piltidest tehti isegi albumeid jne. Tänapäeval on see tegevus taunitav, lahkunut soovitakse mäletada elusana, mitte surnuna.. 47. Kuidas on omavahel seotud folkloori järjepidevus ja varieerumine?
industriaalse ühiskonna teket. Moderniseerimise areng ja riigi osakaalu kasv käisid käsikäes sotsiaalpoliitika arenguga. Uute ühiskonnakihtide kaasamine poliitilisse otsustusmehhanismi. Turu reguleerituse vajaduse ilmnemine. Turu reguleerimise nõuded keskendusid vabaturumehhanismide suutmatusele reguleerida sotsiaalseid probleeme. Riigi haldusstruktuuride tugevuse kasv. Tugevama riigi teke ja sotsiaalpoliitika areng olid otseselt seotud. Altruism. See fenomen on kõige raskemini analüüstav! Osaliselt arenes ennetav tervishoid altruistlikel motiividel, teiseks oli heategevusorganisatsioonidel oluline roll paljude sotsiaalteenuste arengus. Mure ühiskonna sotsiaalse stabiilsuse pärast. Sotsiaalselt tõrjutud ühiskonnakihte peetakse ühiskonna stabiilsust negatiivselt mõjutavateks. Just sellelt pinnalt kerkisid algsed sotsiaalabiprogrammid, samuti ka algsed sotsiaalteenuste programmid (tervishoiuprogrammid).
kõrgkoolidiplomiga noorte avaldusi. Kvalifikatsiooni ja töö mittevastavus võib aga pikaajalises perspektiivis viia rahulolematuseni, mis võib nõuda avaliku sektori poolset täiendavat sekkumist täiend- ja ümberõppe koolituste rahastamise näol. Samas tuleb tunnistada, et vaadeldava õppevaldkonna kõrge populaarsus õppijate hulgas pole Eesti 9 spetsiifiline fenomen, sama arengu on läbi teinud kõik Kesk- ja Ida-Euroopa ning mitmed OECD riigid. Kokkuvõttes ei saa 2005.a. üheselt väita, et pehmete erialade väga kõrge populaarsus noorte hulgas võib tähendada neile hiljem probleeme töö leidmisel. Pakutav palgatase sotsiaal- ja käitumisteaduste valdkonna lõpetajatele on 2005.a. täiesti konkurentsivõimeline. Samas tuleb arvestada, et oma õpinguid ei ole lõpetanud noored,
1- 2 tundi päevas, nädalavahetustel rohkem. Äärmuslik oli ühe vanema vastus, et tema poeg istub teleri ees umbes viis tundi päevas. Ka 1 2 tundi on suur osa päevast ning seeläbi on TV`l võimas roll laste käitumise ja väärtushinnangute kujundamisel ning võistluses vanematelt ja sõpradelt saadavate mõjutustega. Vanemad ja sõbrad on lastel erinevad, televisioon aga kõigi jaoks üks. Seetõttu on ta mõju kergemini tuvastatav. (Veidenbaum, 2003.) 4. TARDUNUD PILGU FENOMEN Telepildi negatiivset mõju lapse füüsilise arengule aitab lahti seletada ,,tardunud pilgu" fenomen. Telepilt sunnib nägemisaistingu ebaloomulikku sundseisundisse, tekitades nö tardunud pilgu. Silmade tardumus kandub üle kehale ning ka vaimule, mille tulemusel surutakse alla aktiivsus, tahe, tunded ja mõte. Laps ei ole mitte mini- täiskasvanu, vaid samastab end jäägitult sellega, mida maailm talle pakub ja vormib
* Mans Gahrton (Rootsi kirjanik)- "Kaevame vanaema üles"; "Aadam ja Eeva"; "Rosa" * Eric- Emmanuel Schmidt (Belgia kodanik)- "Härra Ibrahim ja Koraani õied"; "Oscar ja Roosamamma" * Roald Dahl (Briti kirjanik, klassifitseerub kaasaja alla kuna Eestis hakkasid tema teosed ilmuma 1999. aastal) - "Charlie ja sokolaadivabrik"; "Vapustav härra rebane"; "James ja hiigelvirsik"; "Nõiad"; "Kaelkirjak, Pelku ja mina"; * Lois Lowry "Andja" 32. J.K Rowling ja tema fenomen kaasaegses kirjanduses. J. K. rowling on välja andnud 7 Harry Potteri raamatut, mis on võitnud hulgaliselt auhindu. Raamatute sisu: võitlus hea ja kurja vahel, mis on väga kaasahaarav, peategelasteks Fenomen: J.K Rowling lõi maailma kuhu tahaks astuda iga laps ja täiskasvanu. Potter ei ole vaid lasteraamat, tegevused arenevad seal kuni jõhkra verevalamiseni, mistõttu leiab igast vanusest lugeja endale midagi. Potter on ilmselt edukas ka seetõttu, et meie igapäevane
teisel poolel rääkima. Rein Veideman hakkas väga energiliselt võitlema olmekirjanduse vastu, taunima selle madalust. Sellega peetakse silmas teatavat meelelahutuslikku proosat. Püsitakse realistlikul pinnal ja liigutakse väliseid asju mööda. o Underground muutub o Noorsookultuur muutub – noorsookultuur muutub progerokiga ning loomulikult mängib rolli Ruja fenomen. Kirjanduse jaosk on vast tähtis, et sõnaline kultuur progerokikultuuris saba oluliseks. Progerokk on midagi kahtlast, kuid see legaliseerub. Pärast seda tuleb pungliaine ning see ei saa enam legaliseeruda – tekitab konflikte. Pungikultuur küll teeb mingeid katseid ameltikku kutluuri jõuda, kuid see on seotud kuidagi vastasseidusega. Vastasseisud hakkavad jälle kuidagi üksteise peale ladestuma. o 1980 – vastasseisude välja plahvatamise aeg
reguleerida iseennast ja oma suhteid sotsiaalse keskkonnaga. Isiksus kujuneb sünnipäraste eelduste, sotsiaalse keskkonna ja kasvatuse koosmõju tulemusena. Isuksuse kujunemise teooriad: Biogeneetilised kontseptsioonid isiksus on sünnipäraselt antud, Sotsiogeneetilised teooriad miljöö ja kasvatus määravad kõik isiksuse kujunemisel Fenomenistlikud käsitlused (iga isiksus on kordumatu ,), isiksus on omaette fenomen ja ei sõltu ühiskonnast ega teistest inimestest TÄNAPÄEVAL: bioloogiline faktor on eeldus, mis arendatakse elu käigus välja sotsiaalselt soodsates tingimustes.[peab aitama välja arendada] Isiksuse struktuur: Isiksus on loomult dünaamiline struktuur, mis läheb minevikust oleviku kaudu tulevikku 1) Enamasti esitatakse isiksuse struktuur 3-4 komponendina: *Temperament *Iseloom *Võimed Võimed on isiksuse komponent, mis mõjutab suurel määral teatud tegevus sooritamise efektiivsust.
pinnaga laikudena. Psoriaasi esineb umbes 2% rahvastikust, alla 5 aastastel lastel esineb psoriaasi väga harva, sagedamini haigestutakse 15 25 ja 57 60 aasta vanuselt. Lisaks geneetilisele eelsoodumusele on psoriaasi soodustavateks faktoriteks stress, mure, ülepinge, liiga rasvane ja vürtsikas toit. Nahalööve ei sügele või sügeleb vähe, lööbega kaasneb ebamugavustunne ja lõhede korral valulikkus. Haigusele on iseloomulik positiivne Köbneri fenomen (lööve tekib eelistatult trauma kohtadel). Tüüpilisemad psoriaasi paiknemise kohad nahal on küünarnukid, põlved, sääred, ristluupiirkond, juustega kaetud peanahk ( vt joonis 3 ). Psoriaas on küll eluaegne haigus, mida ei ole võimalik välja ravida, kuid raviga on võimalik hoida haigust kontrolli all. Väga positiivselt mõjuvad ürdivannid ja vesi- võimlemine, ka mudaravil on hea põletikuvastane toime. Soovitatakse ka soolaravi,
Umbes pooled tuumad pöörlevad ja laengu tôttu on neil magnetmoment. Tugevas magnetväljas orienteeruvad kôik magnetmomendid magnetväljasihis, kuid mitte täpselt paralleelselt. Tekib pretsessioon telje pöörlemine ümber magnetvälja suuna. Kui magnetväljas olevale tuumale suunata elektromagnetiline kiirgus, mis on sama sagedusega kui pretsessioon, siis "pöörab" see kiirgus tuuma magnetmomendi vektori vastupidiselt välja suunale. Tuum neelab energiat. See on NMR fenomen. Tuuma asukoht molekulis (keemiline "ümbrus") môjutab resonantssagedust teatud määral ja 2 see on aluseks NMR spektrite môôtmisele. NMR on ülitähtis orgaanilise keemia meetod. Populaarsed tuumad: 1H, 13C, 31P, 19F, sagedused 60-200MHz Elektron spinn resonants: analoogne nähtus, elektronkatte resonants magnetväljas. Ergastatakse mikrolainega 10000MHz 5
Ärkamisajal sai alguse traditsionaalse külaühiskonna lagunemine. Samuti vähenesid oluliselt sakslaste osatähtsus kultuurpoliitilikas. 1905.--1907. a aset leidnud sündmused, kui ka revolutsioon, avaldasid sügavat mõju ühiskonna üldisele vaimsusele. Rahvas hakkas aru saama ja nö. taasärkama, peale ärkamisaegseid sündmuseid, tänu millele leidis aset rahvuskultuuriliste võimaluste avardumine. Rahvuslik liikumine jätkus juba uuel tasandil (J. Tõnisson, K. Päts). "Noor-Eesti" fenomen. Ka nn. uusaja haridusmudel hakkas kindlustuma. Tekkisid erinevad koolitüübid. Algatati mitmeid reaktsioonilisi haridusreforme. Märkimisväärselt tõusis akadeemilise hariduse ja teaduse tase. 1918 algas Eesti, siis juba vabariigis, kultuuripoliitika ja riikliku toetuse ja rahva enesealgatuse ühendamine. Mille tulemasena loodi Eesti Kultuurkapital. Ühesuguse kiirusega toimus nii majanduse kui ka kultuuri areng. Eesti vabariigis oli tekkimas
Ajaloo osa eksami kordamisküsimused 1. Mis olid muistses vabadusvõitluses eestlaste lüüasaamise põhjused? Millised otsused oleksid võinud seda muuta? Eestlaste lüüasaamise põhjused olid järgmised: eestlastel puudusid liitlased; korraga tuli võidelda mitmete vaenlastega (latgalid, leedulased, liivlased, sakslased, taanlased, venelased ja rootslased); maa kurnati ära; eestlastel puudus ühtne strateegia pikemaajaliste vallutuste kaitseks; maakondade vaheline koostöö olematu; vastasteks kutselised sõjamehed, kelle relvastus oli eestlaste omast tunduvalt parem; vaenlased said sõjajõududesse pidevalt täiendusi, eestlastel polnud seda kusagilt saada. Eestlased oleksid võinud võita muistse vabadusvõitluse kui maakonnad oleksid üksteisega koostööd teinud ja omanud ühtset strateegiat pikemaajaliste vallutuste kaitseks. 2. Millistel põhjustel lagunes Vana-Liivimaa ja millised riigid konkureerisid selle allutamisele?...
● Vähemsaastava transpordi propageerimine ● Infotahvlid-reeglid looduses käitumiseks ● Prügimajandus-operaatorfirma ● Keskkonnateadlikud giidid ● Hinnad vastavalt hooajale 19. Kuidas suurendada turismi positiivset mõju loodusele, kohalikule kogukonnale? Turism on kujunenud vōtmeküsimuseks majanduselu arenguprobleemide lahendamisel ning seetōttu tuleb lähemalt vaadelda, milles seisneb turismi fenomen. Vaatleme neid mōjusid kolmelt tasandilt: ● Loob uusi haridustasemele ja huvidele vastavaid töökohti, eriti oluline naiste ja noorte tööhõive seisukohalt; loob eeldused ääremaade arenguks ● Tagab maapiirkondade elujōulisuse ja kinnistab inimesed kodukohta ● Mitmekesistab ja elavdab kohalikku majandust ● Loob seeläbi lisatulu paljudele piirkonna elanikele
jagamine keskvalitsuse ja liidumaade vahel. Euroopa mastaabis jagatud valitsemisvaldkonnad EL tasandil ja liikmesriikide tasandil. Saksamaa on Hispaania kontekstis pakkunud välja enda liidumaade süsteemi keskuste ja regiooni vahelistest probleemidest. Viimane stabiilsuse element on konstitutsiooni kohus, mida paljudes suurtes tüliküsimustes poliitikas. Võiks öelda, et konstitutsioonikohtu fenomen on teatudmõtte s poliitilise vaidluste selgeksrääkimiste koht. Selle kõrval veel parlamendi sisene suur komisjon, mis lahendab pidevalt ülem- ja alamkoha vahelisi probleeme. Lisaks formaalsetele elementidele Põhiseadustele või seadusandlikes aktides märgitakse Saksamaa ekspordiartikli poliitilist kultuuri ja eetikat. Ta annab poliitilisele protsessidele
POLIITIKA STRATEEGILISE TEGEVUSENA Poliitika võib tunduda võistlusena või võimutagamise viisina. Üldiselt on poliitika taga siiski isiklikud huvid. KOLONEAALAJASTU JÄRGNE RIIK Riik väljendub ühiskondades erinevalt. Valitsuse roll on erinev. Uuritakse riigi organiseerimist, valitsust ja selle töötajaid. VAIKIV NÕUSOLEK Majanduslike muutuste ja migratsiooni tõttu ei pruugi kohalikud klannid inimesi enam gruppidesse organiseerida. Vaikiv nõusolek ei ole enam fenomen. Inimesed on ajaloo jooksul jäänud ükskõiksemaks, vaoshitumaks. Kergem on lasta otsused teistel enda eest ära teha ja pärast nuriseda. POLIITILINE VÄGIVALD Tülid võivad tulla nii reeglite täitmatuse, usu või muu sellise tõttu. Regaeeringud on ühiskonniti erinevad. Poliitiline vägivald võib võtta erinevaid kujusid, vaimne või füüsiline. 12 VAHETUS Antropoloogid on alati uurinud kuidas majandus integreerub ühiskonnaga. Uuritakse ka majanduslikke süsteeme
hoiakut! ,,nelinurkne ring"; ,,taevasinine roosa ingel". Erinevalt ringist ja nelinurgast (või roosast ja sinisest inglist), ei saa me neid kujutada, ega ka ette-kujutada samuti pole andmeid sellistest hallutsinatsioonidest. a) objekti mõiste: Võiks vastu väita, see venitab objektimõiste ebaharilikult avaraks! Samas, hoiakuteoreetikud ei erista süstemaatiliselt, ega defineeri olulisi metafüüsikamõisteid (vt Lowe 1995). (asi, objekt, entiteet, fenomen, nähtus, ...). Seega, kas X saab olla E-hoiaku objekt (asi vms) sõltub sellest, kuidas neid mõisteid määratleda. b) mõeldavus: Võimatud objektid saavad olla E-hoiaku objektiks! Isegi kui me ei saa neid objekte ette-kujutada, saame neist ometi mõtelda ja võtta nende objektide suhtes E-hoiaku! Probleem: väga raske eristada: 1)mõtlemist võimatust objektist 2)selle objekti suhtes E- hoiaku võtmist. 9. Selgitage kogemistingimuse ideed! b) kogemistingimused
Fonoloogiline aktsent. On keeli, kus ühtsama silpi saab rõhutada mitmel erineval moel, nii et
tähendus muutub. Tähenduse määrab siin rõhulaad rahvusvaheliselt juurdunud terminiga aktsent
(
Kodu ei tohi kujuneda hotelliks, kus last teenindatakse temalt midagi vastu nõudmata, ega gestaapoks, kus last üle kuulatakse teda ometi lõpuni ära kuulamata. Ammugi ei tohiks kodu olla kuldpuur, kus last maailma hädade eest varjus hoida püütakse. Kodu on ühiste tegemiste ja mõtlemiste paik, kus kõik pereliikmed teevad pidevat koostööd ainult siis igatsetakse sinna ka aastate pärast tagasi. (Niiberg 2007: 3 ). 1.1. Kodu kolm mõõdet Kodu on eelkõige psühholoogiline fenomen, millel on kolm mõõdet. · Füüsiline. Üksnes füüsilist mõõdet omav kodu on lihtsalt maja või korter, kus käiakse magamas nn ,,peremagala". · Psüühiline ehk hingeline. Psüühilise mõõtme kujundajaks on pereliikmete omavahelised suhted ning kodune mikrokliima. · Vaimne ehk sotsiaalne. Vaimsuse määrab see teadmiste ja oskuste pagas, mille laps laia maailma võtab kodust kaasa, oskamaks olla tulevikus täisväärtuslik
Romaani ülesehituse omapära KALEIDOSKOOPILINE PÕHIMÕTE EHK PEEGLITE SÜSTEEM Kujundid peegeldavad üksteist lõpmatult, võimendades või tühistades. Eesmärgiks luua kahetisi tähendusi, lõpetamatust. Gasparov: ,,...l e i t m o t i i v i l i s e ü l e s e h i t u s e põhimõte /.../ teatav motiiv, kord esile tulnuna, kordub hiljem, esinedes iga kord uues variandis, uute piirjoontega ja aina uutes ühendustes teiste motiividega. Sealjuures võib motiivina esineda iga fenomen, iga mõtteline märk -- sündmus, iseloomujoon, maastikuelement, mis tahes ese, lausutud sõna, värv, heli jne". · Jersalaim Moskva (kirjeldused; akendes peegelduv loojuv päike, öine kuuvalgus, äikesetorm, mis tuleb läänest ja katab linna pimedusega; kaks viieharulist küünlalühtrit Jersalaimi templi kohal (juutidel on tegelikult 7-haruline) kümme tulukest ,,asutuse" akendes samal ööl; kuldsed ebajumalakujud Puskini ausammas)
20). Antud definitsiooni puudujäägiks on asjaolu, et pole päris selge, mida peetakse silmas mõistega “mõtlemine”. Viimasest tuleks antud juhul välja lülitada konkreetne psüühiline protsess, sest see on alati seotud konkreetse mõtleva indiviidiga konkreetses situatsioonis. Üks indiviid võib situatsiooni eripärast tulenevalt mõelda mingit mõistet ühte viisi, keegi teine aga sedasama mõistet teist viisi. Otsustuse analüütilisus ei ole aga psühholoogiline fenomen. Tänapäevast väljendusviisi kasutades võiks lause analüütilisust defineerida järgmiselt: “Lause on analüütiline keeles K, kui tema tõesuse üle on võimalik otsustada üksnes K tähendusreeglite ja loogika seaduste alusel.” See definitsioon arvestab tänapäevast olukorda, kus teaduses on tegemist teadus- keelte paljususega. Kant lähtub tema ajal veel enesestmõistetavast eeldusest, et eksisteerib üks ühtne teaduskeel
· Välja suremine toimub globaalselt või väga geograafiliselt suures ulatuses · Põhjendusi massväljasuremistele · Globaalne jahenemine ja mandrite jäätumine suures ulatuses · Hapnikusisalduse drastiline vähenemine · Aktiivne vulkanism · Kokkupõrge suure asteroidiga Elustiku taastumisel: · Laatsaruse efekt väljasurnuks peetud taksonite fossiilide uus ilmumine · Lilliputi fenomen väljasuremise üle elanud liigid on väikeste kehamõõtmetega KAINOSOIKUMI AEGKOND algas 65,5 milj.a.t. Ajastud: · PALEOGEEN 65,5-23 m.a.t. · NEOGEEN 23-2,6 m.a.t. · KVATERNAAR algas 2,6 m.a.t PALEOGEEN · India laama kokkupõrkumine Aasia laamaga ning Himaalaja teke, P-Ameerika eraldub Euroopast, sild Aasiaga, eralduvad L-Ameerika, Austraalia ja Antarktika · Kliima soe ja niiske, troopiline, ajastu lõpul jahenemine
1. Kuidas tuleks mõista sõna ,,kirjandus"? Mille poolest eristub ilukirjanduslik tekst teistest tekstidest? a. Kirjandus on seotud keelega b. Tavaliselt kirjalik c. Ilukirjandus kuulub kunstide hulka d. Ilukirjanduslikul teosel on esteetilised või poeetilised funktsioonid e. Kunstiline fenomen tekib kommunikatsioonisituatsioonis AUTOR - TEKST - LUGEJA f. Ilukirjandus - Lugeja poolt tekib lisaväärtus g. Kirjandus on keele funktsioon (poeetiline ja integreeritud keel). Kirjandus on fiktsioon. Kirjandusteos on objekt, mis kannab esteetilist väärust. Kirjandus on intertekstuaalne ja eneserefleksiivne konstruktsioon. 2. Millised on kommunikatsioonisituatsiooni tähtsamad komponendid? Mismoodi sünnib
lemmikloomade rühmad. 5. Peremehe mõiste epidemioloogias Peremees mingi organism, keda haigustekitaja mõjutab ja kus tekib haigus või seisundi muutus. Haigustekija jõud või arens, mis kutsub esile muutuse peremehe seisundis (keemiline aine, bioloogiline tekitaja, füüsikaline tegur). 6. Keskkonna mõiste epidemioloogias Keskkond peremeest ümbritsev füüsikaline, bioloogiline ja sotsiaalne keskkond. 7. Populatsiooni-haiguse fenomen Haiguste jaotumine (levik) populatsioonis ei ole juhuslik, vaid see toimub teatud seaduspära kohaselt sõltuvalt haigust põhjustavate tegurite (determinantide) iseloomust. Kuna haiguse levik populatsioonis ei ole juhuslik, siis on võimalik välja tuua haiguse leviku profiilid: ,,epideemia" ja ,,endeemia" iseloomustavad haigusjuhtude tekkimist aja kulgedes. Epideemia korral suureneb haigusjuhtude arv teatud ajaperioodil vältel selliselt, et
tänu geenidele vaid tänu harivale keskkonnale · Samuti ei pea populatsiooniga võrreldes lühikest kasvu vanemate lapsed olema sama lühikesed nad on pigem ,,sarnasemad" populatsiooni keskmisele · Ehk kui visata nooli 20 korda märklaua poole ja sul õnnestub 18 korda tabada kümnesse, kui suure tõenäosusega suudad seda korrata või isegi parandada? · Pärilikkus on statistiline (s.t. juhuslikkusega mängiv) fenomen Populatsiooni enamus vanemad ? laps V.HALB KESKMINE V. HEA U I S U T A M I S E O S K U S Kui ema ja isa on tänu geenide unikaalsele kombinatsioonile olümpiavõitjad, siis
Mokšalastel ja mordvalastel on ka ühiste panustega joogi valmistamise traditsioon, kuju olemasolu. 40. Kuidas on uurijad eri ajastutel määratlenud religiooni ja jumalat? Rudolf Otto järgi: Religioon – inimese suhe üleloomuliku tegelikkusega ? Religioon kui müsteerium; kogemus on kui religiooni olemus; kogemused väljenduvad erinevalt kultuuriti Emilie Durkheimi järgi: Religioon – inimlik, sotsiaalne, kultuuriline fenomen ? uskumuste ja praktika, ühtlustatud kompleks, mis on suhestatud pühadusega; (Jumalad: Veedade perioodil nt Agni, Indra, Varuna, Vayu; Hinduismis Brahma, Brahmani, Višnu, Lakšmi, Krišna) 41. Iseloomusta vähemalt kolme veedade ajastu jumalat, nende olemust, “tegevusvaldkondi” ja omavahelisi suhteid. 1. Indra - õhuvalla võimsaim, tähtsaim jumal. Igavesti noor. Äikesejumal, vihma toov (seega viljakus), mao/lohe Vitra tapja seega vägev sõdalane,
mugavuse kandjast. Mugavus algas Hollandis perekeskse individuaalelamu loomisega 17 sajandil (esik -> elutuba), oma maitse, soodumus ihnsuseks kõikjal mujal kui mööbli jms osas. 18-19 sajandil prantsaslik luksus ja inglaslik kasinus (viktoriaanlus)s, mille põhiolemus on õdusus (cosyness). 20 sajandil USA tehnoloogiline massiühiskond (elektrit peeti Inglismaal vulgaarseks ehkki pirnid leiutati samal ajal (1877)) 1920 oli 60% USA kodudest elektriga. Suburbia kui täiesti uus fenomen kontsentreeritud mugavus. Ehkki algust võib neil näha 19 sajandi keskel Manchesteri rikaste seas, siis USA tegi sellest ,,kõigile" fenomeni juba 1868. Kõrgaeg muidugi 1950ndad kümne aastaga lisandus äärelinnadesse 19 miljonit inimest. Ehkki tramm jm oli kasutusel, siis LA suburbia tipp: juba 1920 rohkem autosid per kapita kui kuskil mujal. Muu kui USA keskklass rohkem linnalembene, kuid hegemoonia toimib.
1) Klassikaline sõnumil põhinev mõjutus. 2) Topeltsisenduse mõjumehhanismid. 3) Puhtakujuline afekti ülekandemehanism. 4) Kontekstuaalse hinnangu ülekande. Mitteteadvustatud mõjuvahendid - sarnasused, assotsioonid, poolteadvuses vastu võetud sümboolne mõte, midagi meenutavad kujundid, ebamäärane üldmeeleolu. Tajupsühholoogilised mehhanismid reklaamis: 1) Kontrast. 2) Tajuorganisatsioon (geštaltfaktorite mõju) - figuuri moodustamine reeglites ning figuuri ja fooni fenomen. 3) Alalävine taju. 4) Visuaali taju spetsiifika reklaamis. Figuuri tunnus: 1) Esileulatavus, hea reaalne või näiv kontuur, läheduse ja terviklikkuse mulje. 2) Fooni tunnuseks on kauguse, tahaplaanile jäämise mulje, ebaterviklikkus. 11 Visuaali taju spetsiifika reklamis: 1) Tasakaal - vormitasakaal ja vormiväline tasakaal. 2) Liikumine. 3) Proportsionaalsus. 4) Järjepidevus (согласованность). 5) Ühtsus (terviklikkus).
21 Vähesed või ükski sõber 20 Joonisel0 3 selgub, et 10. 11.klass 10.klass ja 11. klass 12.klass oluliselt üksteisest ei erine, kuid 12. klassi õpilastel moodustub mitteuskujatest sõpradest kõige suurem hulk gümnaasiumi osas. Samuti võib järeldada joonis 1a põhjal (kus oli välja toodud, et 12. klassis on kõige vähem uskujaid), et kummituste fenomen on üldiselt vähem levinum abiturientide ja eeldatavasti nendevanuste sõprade seas. !24 Joonis 4. Sõprade kummitustesse uskumise mõju vastaja kummitustesse uskumisse (%) Joonis 4 100 95 80 Kõik või enamik sõpradest usub 75 Vähesed või ükski sõber ei usu 48 52 50
9.-10. sajandi vahetusel rajati Bagdadis teadaolevalt esimese vaimuhaigla. Selles kasutati (Rhazes) nii mitmedki somato- ning psühhoteraapia võtteid (viimasest olgu mainitud emotsionaalset stressi). Võib tõdeda, et araabia (islami) kultuuris oli vaimuhaigetesse suhtumine humaansem kui toonases kristlikus tsivilisatsioonis. 16 Euroopa kirik ei käsitlenud hinge (so inimeseks olemist) aju talitluse produktina, hing oli metafüüsiline fenomen. Vaimuhaigust käsitleti pigem hinge haigusena (kuigi hinge ja mõistuse vahekorra üle võis skolastilisel tasemel diskuteerida). Vaimuhaigustest rääkides oli keskaeg Euroopas kindlasti suhteliselt ,,pime" aeg toimunut võiks nimetada demonomaaniaks. Vaimuhaigeid käsitleti kui ,,kurjast vaimust vaevatuid", ,,seestunuid". Kõnesolevate haiguste puhul võis rääkida neist kui märgist (stigmast) jumaliku karistuse kohta asjaosalistele või inimkonnale
Heaoluriik on ebatõhus – lubab rohkem, kui on võimeline ellu viima Heaoluriik on ebaefektiivne – heaolu teenused jms efektiivsuse piiridest all Heaoluriik on despootlik Heaoluriik on vabaduse piiraja --- Vaesuse defineerimine: Vaesus kui ressursside vähesuse (ebapiisavuse) küsimus Vaesus kui ressursside jaotuse küsimus Vaesus kui individuaalne mure – seotud isiku patoloogiaga, motivatsiooni, distsipliini vms puudumisega Vaesus kui ühiskondlik fenomen – inimese elutingimused ja saatus on tihedal seotud ühiskonna ja selle korraldusega --- Nälg arenguriikides: Rääkides näljast globaalses võtmes tähendab see toidu tarvidust või puudust riigis. Selle definitsiooni kohaselt ei tohiks arenenud riikides nälga olla. FAO (The United Nations Food and Agriculture Organization) konstateerib, et 2011/12 aastal kannatas 7,1 miljardist maakera inimesest kroonilist alatoitlust 870 miljonit. 852 arengu- ja 16 miljonit arenenud riikide elanikku.
Atlanta (Georgia): Scholars Press. Redford, Donald B. 1984. Akhenaten. The Heretic King. Princeton: Princeton University Press. Shafer, Byron E. (toim) 1997. Temples of Ancient Egypt. Ithaca: Cornell University Press. Stadnikov, Sergei 1998a. Igavesest ja kaduvast M. Waltari ajaloovisioonis ning selle egüptoloogilisest taustast. Stadnikov, Sergei. Vana-Egiptuse kultuurilugu. Valitud ar- tikleid, tõlkeid ja esseid. Tallinn: Kodutrükk, lk 301322. Stadnikov, Sergei 1998b. Universalism kui fenomen. Universalistlikud tendentsid Egip- tuse kuningate ideoloogias. Stadnikov, Sergei. Vana-Egiptuse kultuurilugu. Valitud artikleid, tõlkeid ja esseid. Tallinn: Kodutrükk, lk 93142. Summary On a Possible Characteristic of the Governing System of Pharaoh Amenhotep IV (Akhenaten) Tarmo Kulmar Key words: Amenhotep IV (Akhenaten), earliest totalitarianism, ideology, monothe- ism, New Kingdom of Ancient Egypt, religion, state power
· Alternatiivne taimekaitsemehhanism viiruste vastu. · Paljud viirused paljunevad kaksikahelalise RNA abil. · Taimed tunnevad need molekulid ära ja lõikavad lühikesteks fragmentideks (restriktsiooniensüümid). · Taimedel on alguses näha kahjustuse märke, aga need kaovad, kui RNA vaigistamine töötab. · Lisaks taim jätab viiruse järjestuse mällu, et tulevikus kiiresti reageerida. (loeng 8) Geneetika rakendused:miks vajalik osta sertifitseeritud seemet? - Heteroos Universaalne fenomen, kus F1 põlvkond on paremate agronoomiliste või saagi omadustega, võrreldes mõlema vanemaga. Geneetline mehhanism ei ole täpselt teada Heteroos (Hybrid vigor) suurendab: · Tootlikkust (saak/ühik/ajaühik, 15-20% saagi lisa) · Majanduslik kasu Kaks hüpoteesi, miks inbreeding on kehv Üledomineerimine (Overdominance) : geneetiline varieeruvus annab eelise populatsioonis, nii, et heterosügootidel on eelis mõlema homosügoodi ees. Inbriiding vähendab
Ühte stiili ei saa teisele eelistada, kõigel on miskit head. Olenemata eestvedamise stiilist on edu saavutamine võimalik ainult juhul, kui see stiil sobib antud sitatsiooniga. 65. Milline on motiveerimise definitsioon? Motivatsiooni kui kontseptsiooni aluseks on mingi liikumapaneva jõua olemasolu indiviidi sees, mis ajendab teda tegutsema eesmärkide suunas. 66. Mis on motivatsiooni olemus? · Individuaalne fenomen · Tahtel põhinev ja kavatsuslik · Mitmetahuline tegutsemise tung · Väline motivatsioon · Sisemine motviatsioon 67. Nimetage vähemalt kolm rahuloluteooriat · Maslow vajaduste hierarhia/teooria · Alderfer ERG-teooria (Olelusvajadus soov füüsilise ja materiaalse heaolu järele.Seotusevajadus soov rahuldada suhtevajadust.Kasvuvajadus soov jätkata arengu ja enesearendamise järele) · Herzberg kahe faktori teooria 68
kättesaadavus * Juhtumi tundmine * Vajalik ja võimalik ajaressurss Replication: 1. Sarnane kordusjuhtum. Literal replication “predicts similar results” 2. Vastanduv kordusjuhtum. Theoretical replication “predicts contrasting results but for predictable reasons” (Yin, 2003: 47). Sampling: 1. Teoreetiline valim – valida juhtumid mis kordavad ja/või laiendavad arenevat teooriat. Eesmärk on teor. määratletud. 2. Eesmärgistatud valim – olukordade otsimine kus vaadeldav fenomen kõige tõenäolisemalt võib aset leida. • Eisenhardt (1989): uuringuks sobivad juhtumid, mille uurimine : – Täiendab uusi teoreetilisi kontseptsioone – Täpsustab olemasolevaid ja tunnustatud teooriaid – Vastanduvad uuritavas nähtuses varem uuritud juhtumitele – Kordavad varem uuritud juhtumeid Üldistatud eesmärgipüstitused juhtumiuuringus (Hartley, 2006): – Avastuslik uurimus (exploratory research) – Kirjeldav uurimus (descriptive research)
5. A. H. Tammsaare proosa- ja draamalooming. 1878-1940. Tema puhul tekivad ka biograafilised müüdid. Ta nimi pärit sünnikohast, kuigi kodu kutsutakse nüüd Vargamäeks. Tammsaare õpib Treffneris, Tõe ja Õiguse II osa kirjeldab ka tema koolikogemust. Edasi TÜ-sse, liitub õpilasseltsiga ''Ühendus'' Ta ei olnud väga seltsiv, kuid kujunes seal seltskonna keskpunktiks. Sai tuberkuloosi, läks venna juurde, trippis Kaukaasia mägedesse, Tartus tehti maooperatsioon. Klassiku fenomen tekib 1920-30ndate jooksul. Looming: proosas uusromantiline vahemäng 00-20ndate lõpuni. Tammsaare on uusrealistliku pöörde algataja 1920ndate alguses. Kohe alguses oskas kirjutada väga tähenduslikke tekste. Nt 1903 Tähtis päev, lugu karjapoisist, kes sai vaba päeva, aga ei oskanud midagi ette võtta, unistus sai tegelikuks aga kui see kätte jõudis, siis see tähendus tuhmus. 1907 Raha-auk 1913 Vanad ja noored koondab Tammsaare varasemat lühiproosa loomingut
Sisesekretsioon Sisesekretsiooni näärmed- saadavad oma produkti verre või rakuvahelisse ruumi. Välissekretoorsed näärmed- saadava oma produkti keha pinnale- higi ja rasunäärmed, ka keha õõntesse- suhu, makku, soolde. Sisesekretoorsed näärmed jagunevad: · Klassikaline- kuuluvad need näärmed, mis on hästi tuntud sajandeid, aastakümneid; neile ühiseks iseloomulikuks tunnuseks on see, et nad koosnevad suurest hulgast ühesugustest näärmerakkudest. Kuuluvad: Ajuripats ehk hüpofüüs, käbinääre, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, harknääre, neerupealised, sugunäärmed, pankreas. Nendest sugunäärmed ja pankreas on seganäärmed- neil on nii välis kui sisesekretoosed osad. Pankreas: välis- pankrease nõre, sisaldab seedeensüüme- osaleb toitainete lõhutsamisel, sise- produtseerib hormoone Sugunäärmed: sise- suguhormoone, välis- meestel seemnevedelikku (sisalda...
Brändid – kaubad, kuulsad inimesed, mõjuvõimsad organisatsioonid, hästituntud regulaarsed üritused. Reklaamipsühholoogia – psühholoogia haru, mille raames rakendatakse üldisi psühholoogia seaduspärasusi inimese kui reklaami vastuvõtja käitumise analüüsimiseks, seletamiseks, ennustamiseks ja reklaamide ja inimtüüpide liigitamiseks reklaamitegevuse sislustest probleemidest lähtudes. MÕJUMEHHANISMID, PSÜHHOLOOGILISED EFEKTID JA SEADUSPÄRASUSED REKLAAMIS Reklaam mõjub siis kui: Aitab rahuldada isiku jaoks olulisi vajadusi Identifitseerimine – isik tunneb end ära reklaami kangelase rollis Osalusmäär – reklaami erinev mõju madala ja kõrge osalusmäära ehk kaasamise tingimustes Hoiakud – reklaami toime käib hoiaku kaudu Emotsioonid – kauba/teenusega ning sihtrühma isiksusega sobiv meeleolu suurendab mõju Margiteadvus – mõjuressurss on suur tugeva margiteadvusega kaupadel, tee...
Eesti ja rahvusvaheliste suhete teooriad Realism o Polaarsus o Geopoliitika – pääs merele Liberalism o Majandus Konstruktivism o Indentiteet ja ajalugu – mõjutab Eestit väga, Eesti dedfineerinud end kui anti- Venemaa Välispoliitika ulatus 26.9 – maailma jaotamine Muutujad, mis mõjutavad riikide käitumist o Poliitika o Majandus o Kultuur Geopoliitika Riikide ruumiline fenomen suhetes teiste riikidega (Maa-Meri) Rivaalsus – poliitika pool Erinevad geopoliitikad o Teoreetiline-praktiline – Teoreetiline – see mida teevad akadeemikud, püütakse seletada riikide käitumist arvestades geograafilisi näitajaid Praktiline – enam ei harrastata, Hitler kasutas (kuidas saksa riik peab arenema jne) o Traditsiooniline-uus
Viimane saab alguse 14. saj keskpaiga Itaaliast. Uusaja maailmavaateks kujuneb humanism (inimlik ja haritud). Tähelepanu nihkub inimesele. Samas jääb oluliseks religioon. Dünaamiline eksperimentalism, empriiline teadus. Valitsejad vabanevad moraalinormidest (makjavelism). Autoriteetide vaidlustamine. Ideede levikule aitab kaasa trükikunst (Gutenberg 1455). Reformatsioon pakub lihtinimestele piibli tõlgendamist. Reformatsioon on põhil Kesk- ja Põhja-Euroopa fenomen. Reformatsioon aitab levitada kriitilist mõtlemist. Uute protestantlike kirikute teke. Piiblid kohalikes keeltes (1520ndad). Mitmed usupuhastajad tekitavad erinevaid protestantismi voole. Uued kirikud alluvad kuningale. Olulseks muutub elementaarne lugemisoskus (piiblitekstide lugemisoskus). Kirjasõnas võetakse kasut rahvuskeeled. Renessanss ja reformatsioon ei mõjuta Ida-Euroopat. Kolmas vabanemise tunnus oli maadevastamine. Muutub arusaamine
◦ abielu püsivuse retsept: positiivne suhtumine partnerisse, pühendumus suhtele ja partnerile, jagatud eesmärgid ja väärtused tühja pesa sündroom, sest lapsed saavad täiskasvanuks ja lahkuvad kodust ◦ 2 võimalust edasiminekuks: ▪ kui suhte põhiline eesmärk oli lapsed koos üles kasvatada, siis nüüd kaob ühine eesmärk, võib viia lahutuseni > "teise ringi" fenomen (mehed võtavad noore naise, tegelikult teaduslikku tõestust ei ole, et seda esineks palju just selles vanuses) ▪ teine võimalus on, et laste suureks saamine annab just võimaluse pühenduda omavahelisele suhtele "mitte nii väga tühja pesa sündroom" - kui lapsed elavad kodus ja vanemate kulul ◦ viimase aja fenomen, Eestis veel väga mitte
Setu puhul on levinud usundi käegakatsutavus. Näiteks teadmine, et Neitsi- Maarja võib maa peale tunda ning teda võib näha ja katsuda on valdav. Kodukäija / Rahuta surnu Enamik surnuid lõpetab oma eksistentsi normaalsel viisil, lõpetab suhtlemise elavatega. Vahel näitab surnu end unes, kuid tõsisemat suhtlemist enam ei toimu. Samas on ka juhtumeid, kui surnud jäävad tugevamalt maise ilmaga seotuks ning hakkavad end kodus ilmutama, segades inimeste argist olemist. Kodukäija kui fenomen on rahvusvaheline fenomen, see ei ole midagi Eestile ainuomast. Kodukäija ilmingud on elavatele enamasti ebamugavad: hääled, koputamised, kobistamised, sammud, majapidamistoimetuste hääled. Kodukäija võib ka asju ümber paigutada, sahtleid välja tõmmata, mööblit liigutada/ümber lükata. On aga ka neutraalseid koduskäimisi, kus keegi lihtsalt käib ja toimetab, teeb seda, mida varem tegi. Ei tee midagi halba, vaid on lihtsalt enda omas ruumis. Mõningal juhul on olemas
kujunevate variatsioonide summana” (Lotman 1990: 205– 206). Teisalt pole põhjust vastupanu mõistet kultuurinähtustele liiga kategooriliselt ega üheselt üldistada; nii mõnigi loovisik on küsimärgi alla seadnud oma loomingu 25 (retrospektiivse) ületõlgendamise poliitilises võtmes (vt. Paul-Eerik Rummo seisukohta seoses näidendi „Tuhkatriinumäng” retseptsiooniga – Karja 2001: 361). Nõukogude eesti teatriloo käsitluses omandavad tähenduslikkuse nn. telefoniõiguse fenomen, dokumentide puudumine ja arvustusliku retseptsiooni lünklikkus, nii dokumentide kui ka kriitika ebausaldusväärsus jms. Stalinismi- aegse teatriloo uurimise kontekstis on allikakriitiliste ja psühholoogiliste probleemidena osutatud mh. (bürokraatlike) allikate rohkusele ja hierarhiale, subjektiivse või suulise ajaloo kaasamisega seotud küsimustele ning uurija positsiooni määratlemise vajadusele (Hion 2002: 87–90). Näiteks ei paku 1940.
lummava pimeduse tunne." (JUNG 2004:30) Kõrvaltvaatajana on raske hinnata, kas tegemist on mina-teadvuse nõrkusega või hoopis võimega leida müstilist sidet ümbritsevaga ning tabada asjade näilisest sügavamat olemust. Igal juhul on hiljem Jungi teostes küllaltki tihti jälgitav taoline ambivalentsus - ei ole võimalik päris täpselt aru saada, kas ta räägib psüühikasisestest või psüühikavälistest nähtustest. Antud temaatikaga seostub tihedalt veel üks fenomen: Jung nägi ennast kahese isiksusena. Esimene pool temast, keda ta nimetas ,,isiksus 1", oli tüüpiline koolipoiss, kelles ei olnud midagi erilist. ,,Isiksus 2" oli väärikas, autoriteetne kuju, kes Jungile väga meenutas 18. sajandi aadlikku. Ka hilisemas elus taoline erisus säilis - ,,isiksus 1" tegeles välismaailmaga ning sotsiaalse poolega, samas kui ,,isiksus 2" sai mõjule Jungi vaikuses ja eraldatuses viibides ning sõnastas hämmastavalt küpset ning ajatut tarkust
interpretatsiooni ja esitatud seisukohtade põhjendamise abil. Õigusteaduse õppimisel võib eristada kahte sorti aineid – positiivõiguslikke e dogmaatilisi ja alusaineid. Esimeste raames käsitletakse õiguse üldobjekti teatud osa – distsipliini (lepinguõigust, haldusõigust vms), teiste raames õpitakse aga tundma mingit kindlat lähenemisviisi õigusele (õigusdogmaatika, õiguse sotsioloogia jne). Õigusteadus on kompleksne fenomen ja koondab endasse terve perekonna “õigusteadusi”. Kokkuvõte artiklist: Narits. R. Õigusteadus. - Juridica, 1995, 3, lk. 86 Peaks olema kirjutatud märksõnast „õigusteadus“, aga ei ole. Selline jutt on hoopis: „1995, Eesti taastab ja loob oma rahvuslikku õiguskorda. See on huvitav ja mahukas töö. Kahtlemata on siin oma kindel osa ja koht juristidel – nii teadlastel kui ka praktikutel. Kuid selline
Kumbki neis eraldi ei ole surmav, kuid koos on nad väga suure tõenäosusega hälbe põhjustajad. 14 4.Minu arvamus Mesilaste surm on väga suur probleem, kuna nad on meile olulised taimede tolmendajatena. Seega, kui teadmata asjaoludel neid suurtes kogustes sureb, peab leidma selle põhjuse. Kuna pere kokkuvarisemise hälve on alles üsna hiljutine fenomen, siis tundub kõige loogilisem, et põhjustajaks peab olema mingite tegurite kombinatsioon mitte ainult üks faktor, sest viimasel ajal ei ole midagi nii uut leiutatud, mis just nüüd hakkaks mõju avaldama. Minu esimene mõte oli, et süüdlane võiks olla liigne saastatus või mingi kiirgus. Olles uurinud seda teemat sügavuti, olen üsna kindel, et teadlaste viimane uurimistöö, mis väidab, et põhjustajaks on
mõjutavad seda reaalsust. Tuleb kõik vaatenurgad lihtsalt arvesse võtta. nayavAda- vaatenurgast sõltumine. Inimese vaimse arengu analüüs. 17. sajandil oli üks hiline filosoof veel. Analüüsiti, millisel moel jIva oma olemusest teadlik on. Tõeline mõistmine- objekt-info viiele meelele- manas- jIva-jJAna Metafüüsiline teadmine- seda ei saa vahetult tajuda. Eetiline teadmine-väärtushinnangud. Epistemoloogiline- subjekti ja objekti tunnetus. Teadmine on subjektiiven fenomen, kuigi lähtub objektiivsest kogemusest. Dzainism eristab teadmist, mida annavad pühakirjad.... Räägitakse ka üleloomulikust teadmisest: selgeltnägemine (info, mida meeltega ei saa, aga kaasa sündinud-taeva ja põrgu olendid), inimestele oleks kasulik teadmine oma eelmistest eludest, teadmine minevikust ja olevikust võimalik välja arendada ja trügida teiste olendite teadvuse sisse ja täiuslik informatsioon. India templiarhitektuur 3 saj. e. kr-8/9 saj. p. kr
33. Taju apertseptsioon. Taju sisu ja suunitluse sõltumine inimese isiklikest kogemustest ja omadustest. Apertseptsioon annab tajule aktiivse suunatuse ja väljendab tajuja teatud suhet tajutavasse. Eristatakse püsivat ja ajutist apertseptsiooni. 34. Teadvuse mõiste. Teadvus on aju suurte poolkerade koore tegevuse ehk kõrgema närvitegevuse funktsiooniks, psüühika kõrgeim vorm. 35. Teadvus kui fenomen. Teadvus kui tunnetuse, tunnete ja tahte kogemine, läbielamine. Tunnused: Subjektiivsus, muutused, järjepidevus ja selektiivsus. Chalmers, 1996: teadvuse "kerged" ja "rasked" probleemid ehk kuidas teadvus on seotud ajuga. "Kerged" on vaimsed protsessid: kuidas näeme ja eristame objekte, näiteks, banaani õunast. "Rasked" on teadvuse subjektiivsus ja seos neuroprotsessidega ehk kuidas neuro on seotud subjektiivsusega. 36. Teadvuse funktsioonid.
on seletatud ka postmodernismi mõiste kaudu. Uuemal ajal on ideeks, mis aitab seletada ühiskonnas toimuvaid muutusi, muutunud riskiühiskond. Majanduslik muutus: siin domineerivad märksõnad nagu postfordism, millest tuleb pikemalt juttu majanduse peatükis. Sotsiotehnilised, tehnoloogilised muutused: info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate revolutsioon. Kuna muutusi on toimunud erinevates sektorites ja erinevate teemadega seoses, tekib alati ka küsimus, kas infoühiskond on fenomen, mis hõlmab peamiselt lihtsalt mõnda majandussektorit või väikest hulka sotsiaalseid tegevusi, või on see midagi märksa suuremat ja olulisemat? Infoühiskond ei ole lihtsalt sotsiaalteaduslik või majandusteaduslik kontseptsioon. See mõiste kuulub poliitilisse sõnavarasse ja poliitikute, ajakirjanike ja avalikkuse kõnepruuki ning seetõttu on selle mõistega seotud diskursused ja tähendused hägusad. Vaieldamatult on infoühiskonna mõiste seotud siiski informatsiooni ja teadmiste
Sisesekretsioon Sisesekretsiooni näärmed- saadavad oma produkti verre või rakuvahelisse ruumi. Välissekretoorsed näärmed- saadava oma produkti keha pinnale- higi ja rasunäärmed, ka keha õõntesse- suhu, makku, soolde. Sisesekretoorsed näärmed jagunevad: · Klassikaline- kuuluvad need näärmed, mis on hästi tuntud sajandeid, aasta kümneid; neile ühiseks iseloomulikuks tunnuseks on, et koosnevad suurest hulgast ühesugustest näärmerakkudest. Kuuluvad: Ajuripats ehk hüpofüüs, käbinääre, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, harknääre, neerupealised, sugunäärmed, pankreas. Nendest sugunäärmed ja pankreas on seganäärmed, sest neil on nii välis kui sisesekretoosed osad. (pankreas: välis- pankrease nõre, sisaldab seedeensüüme-osaleb toitainete lõhutsamisel, sise- produtseerib hormoone; sugunäärmed: sise- suguhormoone, välis- meestel seemnevedelikku (sisaldab seemner...
Organismiline kultuurikäsitlus- Diskreetsetes süsteemides on esmane tinglik ja käitumisest sõltumatu märk, kontinuaalsetes on olulisem tekst, milles märgid on kujutavad ja käitumisega seotud. Esimesel juhul loovad keele märgid, teisel juhul tekst. Lotman näeb analoogiat peaaju poolkerade, keele, teksti ja kultuuri vahel ja seega on tema kultuurikäsitlus organismiline ja kultuur ise defineeritav kui inimese ja maailma vahel eksisteerivate seoste süsteem. Kultuuri fenomen 1978- Mõtlev objekt võib:säilitada ja edasi anda infot (valdab kommunikatsioonimehhanisme ja mälu), valdab keelt ja võib moodustada õigeid teateid; viia läbi algoritmilisi operatsioone nende teadete õigeks transformeerimiseks; moodustada uusi teateid. Kultuur-indiviidiülene intellekt: Kujutab endast mehhanismi, mis korvab individuaalse teadvuse puudujääke ja on selles mõttes tema vältimatuks täienduseks. Et olla vastastikku kasulikud, peavad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
