Rahapliitikat saab mõjutada – raha pakkumise, intressimäärade reguleerimisega ning kursi muutmise kaudu. Pilet 4 1. Poliitilised ideoloogiad. Parempoolsus. Vasakpoolsus. Äärmusideoloogiad. Sõna ideoloogia tuleneb kreeka keelsest sõnast, mis lihtsustatud variandis tähendab maailmavaadet. Ideoloogia on idee korrastatud kogum, mis rõhutab teatud väärtusi. Kõik ideoloogiad ei ole poliitilised (nt budis, feminism, satanism). Poliitilised ideoloogiad esitavad seisukohti, kidas korraldada riigivalitsemist, milline on riigivõimu ja indiviidi suhe ja kuidas ehitata üles toimiva majanduse. PAREMPOOLSUS VASAKPOOLSUS LIBERALISM KONSERVATISM SOTSIALISM Liberalismi all Konservatismi all Sotsialism ehk mõeldakse mõeldakse ühiskondlik, näeb
Kuidas erineb see, mida peetakse osaks kirjandusloost erinevate sajandite lõikes? Varasemad kirjanduslood > kontekstikeskne lähenemine ˇ 1930-ndad positivism ja tekstikesksus, 1960-1970-ndad põhitraditsioon (autorikeskne positivism, ühiskonnakeskne marksism, tekstikeskne uuskriitika), 1990-ndad, kirjanduse uurimise mitmekesistumine kaasaegsete teooriate kaasamine (psühhoanalüüs, poststrukturalism, narratoloogia, feminism, postkolonialism, modernismikäsitlused, rahvusluse küsimus, baltisaksa kirjanduse uurimine), Fookus: 20. sajand: mitme kaanoni küsimus (kirjandus Nõukogude perioodil ja paguluses, baltisaksa kirjandus), Periodiseeringud: 1) ühiskondlik-kultuurilised määratlused (nt. ärkamisaeg) 2) kirjanduskesksed voolumõisted (realism, uusromantika) Rahvuskirjandus, kirjandus ja rahvuslik ajalugu > oma algupärase kultuuri käsitlus
Helena Läks tõusis esile Värske Rõhu kaudu. Vaimukas tsükkel ,,Marginaalsest luuletajast", Billeneeve (Pille Neeve) - alustanud kunstnikuna. Kirjutas sinna juurde luule. Isiklik lüürika, terav toon (see pole maksimumi peale keeratud ning meeletut provokatsiooni pole). Siim Sinamäe kirjutab klassikalist vormi, vabavärssi, ropendab, vahel lüüriline vorm otsingud. Sotsiaalne luule on seotud ka naisluuletajatega. Triin Soometsal ja Elo Viidingul. Feminism annab tõsise joone, mis kohtub teiste joontega. Soometsal ja Viidingul on algusest peale feministlik taust teravalt näha, ka seksuaalsuse ja kehalise enesetunnetuse teema. Soomets on varases loomingus isiklik mälusügavus ja tunnetuste maailm. Viidingu puhul paistab rohkem silma sotsiaalne seisukoha võtt. Mõlemal on mõlemad pooled olemas. Uuemal muutused, mis neid rõhuasetusi hägusemaks muudavad. Soometsa muutumine sel kümnendil on tulnud teemakohast asja: keelemängu, kõladega mängu
n Elitism: eliit ja vastueliit, ringlus, inimestel valimisrõõm n Korporatism: üldine struktureeritud huviesindus n Uusinstitutsionalism: rühmade ja institutsioonide koostoime võimusfääride pidevas kommunikatsioonis. Võimukandjad kapitaliseerivad oma seisundit, kui saab n Foucault: valitsemine kui tõhus ja tootlik elanikkonna haldamine riigi tugevdamiseks. Feminism: meeste riik Kodanikeühiskond ja riik n Kodanikeühiskond on summa institutsioone, mille liikmed tegelevad esijoones mitteriiklike tegevuste kogumiga majandusliku ja kultuurilise tootmise, majapidamiselu ja vabatahtlike ühendustega ja kes sel viisil säilitavad ja arendavad oma identiteeti, rakendades riigiinstitutsioonide suhtes mitmesugu-seid mõju- või kontrollivahendeid (Keane 1988: 14)
2. Mida tähendab küsimus ,,teadmise määrast"? Skeptikud ütlevad, et me teame väga vähe; igatahes palju vähem sellest, mida arvame end teadvat. Äärmuslikud skeptikud väidavad, et me ei tea midagi muud peale oma endi praeguste teadvuse seisundite (praegused mõtted ja kogemused). Skaala teises otsas on mitemesugused realitid, kes väidavad, et me teame kaunis palju endast ja meid ümbritsevast maailmast. 3. Mida heidab feminism ette traditsioonilisele epistemoloogiale? Feministid on väitnud, et epistemoloogia jätab teadmise subjekti (tema soo, ühiskondliku staatuse jne.) õigustamatult tahaplaanile (varjatult on teadja valgenahaline keskealine mees). 4. Iseloomustage empirismi ja ratsionalismi erimeelsust teadmise allika küsimuses! Empiristid leiavad, et ainus teadmiste allikas on kogemus. Ratsionalistid leiavad, et me saame teadmisi eelkõige läbi puhta mõistuse ja kogemusel on vähemtähtis roll. 5
kunstialased saavutused B) rahvakultuur kui `oma' kõrgkultuuri aseaine, kehastab rahvuse vaimu. 13 Probleeme: Varasemad kirjanduslood - kontekstikeskne lähenemine, 1930-ndad - positivism ja tekstikesksus 1960-1970-ndad - põhitraditsioon (autorikeskne positivism, ühiskonnakeskne marksism, tekstikeskne uuskriitika) 1990-ndad - kirjanduse uurimise mitmekesistumine, kaasaegsete teooriate kaasamine (psühhoanalüüs, poststrukturalism, narratoloogia, feminism, postkolonialism, modernismikäsitlused, rahvusluse küsimus, baltisaksa kirjanduse uurimine) Fookus: 20. sajand: mitme kaanoni küsimus (kirjandus Nõukogude perioodil ja paguluses, baltisaksa kirjandus), Periodiseeringud: 1) ühiskondlik-kultuurilised määratlused (nt. ärkamisaeg) 2) kirjanduskesksed voolumõisted (realism, uusromantika) Rahvuskirjandus, kirjandus ja rahvuslik ajalugu - oma algupärase kultuuri käsitlus
NAINE & seksuaalsus folklooris ja ühiskonnas FLKU.04.127 LINDA. ILU & IDEED1 ESSEE Kaire Nurk Ajakiri Linda, esimene literatuurlik ja ajakohane ajakiri eesti naisterahhwale2 alustas ilmumist aastal 1887 Viljandis, andes järgnevalt ligi kakskümmend aastakäiku. Avanumbri esilehel viidatakse ka ajakirja nime rahvusaatelistele seostele Kalevipoja eeposega: Linda suikus surma süles / Kaua külma kalmu al, / Nüid ta tõstab pea üles, / Nüid ta jälle ärkaval. / Ema arm ja ema süda, / Hauaski ei jahtu nad, / Neid ei murra surma oda / Igaweste miilavad! /.../ Nüid on lõhkend kalmumägi / Kõrge tänu Taarale / Nüid on lõpmas sortsi wägi, / Linda ärkab ülesse. / Tema hüüab Eesti õues: / Tõuske tütred, ärgake! / Koit ju punab taeva põues, / Miks te'e weel nüid uinute. Värsivormis pöördumine lugeja poole näib kokku monteeritud laenudest Kreutzwaldilt ja Koidulalt, sj on peategelaseks tõstetud eepose MEES-kangelase Kalevipoja asemel N...
1. Mis on poliitika ainest iseloomustavad põhimõtted (loengute alusel)? a. Inimloomuse ebatäiuslikkus b. Inimelu kollektiivsus ning vajadus ühiselu korraldada c. Ressursside piiratus ning vajadus neid kollektiivselt jagada d. Sisend, väljund ja must kast Check 2. Miks võib poliitikat nimetada kunstiks? a. Sest üks sellega piirnevaid teadusi on just kunstiteadus b. Sest Easton ütles nii c. Sest poliitikat ei pruugi alati teostada lähtudes teaduslikust teadmisest d. Sest poliitika uurimises pole tegelikult ühtki teaduslikku teooriat Check 3. Kuidas saab teostada võimu (loengu alusel)? a. Inimesi ähvardades b. Inimeste mõtlemisega manipuleerides c. Luues sõltuvus- või seotustunde d. Erinevaid sunnimeetmeid kasutades 4. David Eastoni käsitluses on poliitika a. konfliktide ja koostöö kunst b. väärtuste autoriteetne ümberjagamine üldistes huvides c. võim otsustamise, teemaseade ning mõttekontrollina d. igasugune sisend- ning väljundprots...
Väikeettevõtluse areng. Majanduses 1970. a tagasilöögid, eriti energia- ja toorainekriis. Nafta hind tõusis, paiskas segi majandussüsteemi. Tööstusriikides vähenes tootmine- tööpuudus, stagnatsioon, inflatsioon e stagflatsioon. Üldine pessimism. Kontrakultuur- eitusel põhinev kultuuriline liikumine. Roheline liikumine. Säästlikkus. Geenitehnoloogia areng. Huvi populaarteadusliku kirjanduse vastu. Avastused antropoloogia vallas. Kujunes poppkultuur ja muusika (ABBA). Teksad, punk, feminism. 4. Uuskonservatiivsed suundumused - Optimismi taastamine ja traditsioonide taasleidmine said nurgakiviks. Kõik see viis kahepooluselise maailmakorralduse lagunemiseni. Konservatiivid kritiseerisid valitsuse liiga suureks kasvanud rolli, mis oli tekitanud inimestes sõltuvuse riiklikest abirahadest ja prgrammidest inimesed peavad oma elu puudutavaid otsuseid ise tegema. Majanduse aluseks sai monaterism (valitsus saab ja peab majandust
3. Humanism 4. Ratsionalism Mida tähendab Thomas Khuni järgi paradigma? Mõistab paradigma all kõigi poolt tunnustatud teaduslikke saavutusi, mis on teatud aja jooksul teadlaste poolt probleemide asetamise ja lahendamise mudeliks. Miks paradigma on oluline teaduses? Sest paradigmal rajaneb uurimine ja õpetamine tänu oma püsivale ja üldtunnustatud mõistete, seaduste ja meetodite süsteemile. Mis näitab kõige paremini ja täpsemalt valitsevat paradigmat? Feminism Mida tähendab normaalteadus? Normaalteadus on selline uurimistöö, mis tugineb teatud saavutustele teaduse vallas. Normaalteadus ei ole orienteeritud suurte avastuste tegemisele või uue teooria loomisele. Kuidas areneb teadus paradigma idee kohaselt? Paradigma sisaldab nii teooria kui ka ettekujutuse vahenditest ja meetoditest, mida tuleb kasutada uurimistööl. Paradigma paneb aluse teadusliku uurimistöö traditsioonile. Nt Aristotelese füüsika. Mida tähendab teooria
Nt graatsilisus, eredus (värvide puhul), teravus (trompetiheli puhul). 2. reeglikesksed e-mõisted – leidub tunnuseid, mis on teose „ühtseks“ kutsumiseks piisavad. Nt sümfoonia on ühtne – teemade, motiivide, rütmide, tonaalsuse jms tõttu. 8. KUNSTI TÕLGENDAMINE 1. Selgitage pindmise ja sügava tõlgenduse erinevust. Sügav tõlgendus: teose käsitlemine mingi X teooria (freudism, feminism jms) võtmes. Neid on palju ja kunstnikul puudub võim nende üle (ei tea mis teooriaid tulevik toob) Pindmine tõlgendus: teose käsitlemine (mõistmine) teose looja (kunstniku) vaatepunktist. Selles mõttes on ainult üks korrektne tõlgendus, mille suhtes on kunstnikul eelispositsioon. 2. Selgitage kahte viisi „tähenduse“ mõistmiseks Kaks viisi semantilise-tõlgenduse mõistmiseks: 1. tõlgendamine kui tähenduse avastamine – tähendus on teose sees,
Väikeettevõtluse areng. Majanduses 1970. a tagasilöögid, eriti energia- ja toorainekriis. Nafta hind tõusis, paiskas segi majandussüsteemi. Tööstusriikides vähenes tootmine- tööpuudus, stagnatsioon, inflatsioon e stagflatsioon. Üldine pessimism. Kontrakultuur- eitusel põhinev kultuuriline liikumine. Roheline liikumine. Säästlikkus. Geenitehnoloogia areng. Huvi populaarteadusliku kirjanduse vastu. Avastused antropoloogia vallas. Kujunes poppkultuur ja muusika (ABBA). Teksad, punk, feminism. 4. Uuskonservatiivsed suundumused - Optimismi taastamine ja traditsioonide taasleidmine said nurgakiviks. Kõik see viis kahepooluselise maailmakorralduse lagunemiseni. Konservatiivid kritiseerisid valitsuse liiga suureks kasvanud rolli, mis oli tekitanud inimestes sõltuvuse riiklikest abirahadest ja prgrammidest inimesed peavad oma elu puudutavaid otsuseid ise tegema. Majanduse aluseks sai monaterism (valitsus saab ja peab majandust
-tehnoloogilised uuendused on muutnud maailma -kliimamuutus -loodusressursside lõppemine Partnerisuhete evolutsioonile avaldavad erilist mõju: -rasestumisvastased vahendid -isaduse tuvastamine DNA abil Vahepealne tasakaal on jälle kõikuma löönud. Uue tasakaalu otsinguid ilmestavad: -perekonnakriis -naiste võrdõiguslikkuse liikumine ja feminism Võitlus jätkub! ÜRGMEHEST DZENTELMENIKS: SOOROLLIDE MUUTLIKKUSEST KÄITUMISES (R. Mänd) · Mis on seni teada keskkonnatingimuste mõjust soolisele dimorfismile (SD) kehasuuruses ja mõnedes muudes tunnustes? Dimorfism - ehk kahekujulisus on bioloogias ühe taime- või loomaliigi morfoloogilis(t)e tunnus(t)e esinemine kahe erineva vormina ehk mille alusel saab ühte liiki jämedalt jagada kaheks. Enamasti peetakse
teatud juhtudel võib nendevaheline geneetilise materjali vahetumine selleni, et järglased on XX-mehed, kellel puudub Y ning kes kannavad SRY regiooni X kromosoomis. Imetajatel määrab soo Y kromosoomi olemasolu; X0 on naissoost ja XXY on meessoost. TDF puudumisel (= SRY geeni defektsus) avalduvad naistele iseloomulikud sootunnused. Y-liiteline tunnus on nt karvased kõrvalestad. Testikulaarne feminism. TFMi (testosterooni retseptorgeen) defektsuse korral ei kujune välja meestele iseloomulikud sootunnused. TFM on X-liiteline geen ja avaldub alles pärast testiste arengut, sest alles siis toimub testosterooni sekretsioon. Inimene näeb välja nagu naine, ent on geneetiliselt mees. Pole võimeline järglasi saama. 19. Soomääramine erinevatel organismidel. Inimesel sõltub sugu sellest, millised kromosoomid sugurakkudesse satuvad; XX
Mõiste ,,Lääne heaoluühiskond". Muusikas tuleb rock'n'roll. 1960 tänapäev. Orienteerutakse tarbimisele. Noorteliikumised, 1960 populaarsed hipid, mäss vanemate vastu (nn vanad vs noored). Vietnami sõda. Populaarsust koguvad alternatiivsed eluviisid, idamaade filosoofia, keskkonnaprobleemide teadvustamine. 1968 Pariisis mäss. Muusikas The Beatles, rock, muusika uueneb pidevalt. Popkunst, popkultuur. Kunstis ja kirjanduses keskendutakse inimese olemusele. Feminism muutub intelligentsemaks ja poliitiliselt aktiivsemaks. Samas toimub võitlus rassismi vastu Martin Luther King. 1968 Praha kevad, tsehhide üritus vabaks saada, kuid Nõukogude tankid vallutavad Praha ja üritus suruti maha. 1970-tel ilmuvad hipide asemel yuppied ehk pintsaklipslased. Neile vastandub uus liikumine punk. Lõppeb hipide vaba armastus, sest levib AIDS. Maailm muutub sallivamaks. 1980-90-dad laguneb NSVL, tekib globaliseerumine mis nüüdseks on lõppenud
1930ndate lõpp/1940ndate lõpp Itaalias ja Prantsusmaal (a la carte kommunism- igale maitsele; eri radikaalsusega parteisid) - Frankfurdi koolkond – segu moodsast sotsioloogiast, psühhoanalüüsist ja Marxi tekstide/tõlgenduste kriitikast, katse paigutada Marxi õpetusi massiühiskonna tingimustesse, (Max'i käsikirjade olemasolu rõhutamine) - kultuuriline ja analüütiline marksism, feminism Rahvuslus o Uut legitimiseerimise vorm. Uue poliitilis eeliidi hulgas 19. sajandi jooksul. Sajandi vahetusel võimendub. Võimendub 20. sajandil. o Marksism kiritiseerib teravalt. Ajaline tõusumoment langeb kokku (konkurentsi probleem); seega omavaheline kriitika on väga suur. o Rahvuslus eemaldub kihistunud ühiskonnamudelist (traditsiooniline jagamine seisustesse või klassidesse).
Kõige rohkem antropolooge on USAs. Kultuuriökoloogia, peamiselt Põhja-Ameerikas, kasvas välja Steward'i ja White'i õpetustest. Nad näitasid kollaboratsiooni antropoloogia ja bioloogia vahel. SÜMBOOLNE JA KOGNITIIVNE ANTROPOLOOGIA Neid teooriaid on pärast II MS korduvalt arendatud. Juhtiv teoreetik Clifford Geertz. Briti sotsiaalantropoloogia oli kuni 1960ndateni valdavalt sotsioloogiline. Alates 1970ndatest hakkas veelgi agaramalt levima hoopis feminism. Sümboolne antropoloogia sisaldab sügavalt universalismi. Noam Chomsley generatiivne grammatika püüdis leida sarnasusi keelte vahel. 3 VÄLIVAATLUS JA SELLE TÕLGENDAMINE VÄLIVAATLUS Etnograafiline välitöö on kõige olulisem allikas, mille kaudu uuritakse ühiskondi ja kultuure. Paljud antropoloogid teevad seda ise. Välitöölisi koheldakse erinevalt. VÄLIVAATLUSEL Välivaatluse eesmärgiks on kohalikust elust osa saamine nii palju kui vähegi võimalik. Materjali
Kultuuris hakkas domineerima progressiusk. Levis arusaam, et kõik on inimkätes, inimmõistus määrab maailma arengu. Mõju avaldasid tööstusrevolutsioon Euroopas, urbaniseerumine, kiriku lahutamine riigist, naisliikumine. Uued teadused, füüsikalised uuringud, seksoloogia, inimkeha uuringud. 1895 avastab Freud inimeste unenägude saladused.inimest juhib alateadvus, mitte inimene ise, nagu senini arvati. I teadvustatud feminism euroopa kultuuris New woman. Suureneb seksuaalne vabadus. Viitab sõltumatusele ja iseseisvusele. Tehnoloogia kiire areng (telefon, telegraaf grammofon. 1895 kinokunst) Arvati et inimmõistuses on jõud, mis avastab, loob valgustab ja korrastab maailma. Paralleelselt sellega räägiti ka allakäigust, rahvas hääbub sõdades, revolutsioonides. Jõuti selleni, et teaduslikel rakendustel peab olema vastutus inimese ees. (sõjad, Teine maailmasõda, Hirosima, Nagasaki)
versiooni sissejuhatuses eraldi rõhutatud naiste võrdset kohtlemist. Seaduseelnõu autorid on oma apsakast aru saanud ja püüavad nüüd poolehoidu võita rõhutades, et tegelikult kaitseb see seadus ka meeste õigusi. Paraku osatakse ühiskonnas meeste analoogseid probleeme veel vähem märgata ja laialt on levinud arvamus, et mingid naised üritavad nüüd endale mingeid privileege välja kaubelda. 4. Võrdõiguslikkus, võrdsus, feminism, homoseksuaalsus kõik on sama. Tohutu segadus terminitega, mis osaliselt on tingitud kindlasti vaidlejate madalast mõttetegevuse määrast. Üheltpoolt tüüpilised teemaarendused sellest, kuidas nüüd peavad naised-mehed võrdselt kraavi viskama või rinnalt tõukama, kuidas passist sugu kaotatakse või erinevad sootunnused kirurgiliste vahendite abil ühtlustatakse. Teisalt haledad kurtmised, et mingid vähemused nõuavad jälle mingeid õigusi. 5
suurendamisele suunatud tegevus. Poliitiline süsteem inimeste võimusuhed. Poliitiline reziim võimusuhted keerulistes poliitilistes süsteemides. Peamised poliitilised ideoloogiad on Poliitiline ideoloogia ideede süsteem, mis põhjendab konservatism, liberalism, kommunism & sotsialism, mingit poliitilist korda ning on aluseks poliitikute natsionalism, fasism, rohelised, feminism, anarhism. tegevuseks. Ei ole reaalselt võimalik olla nii parempoolne kui ka Max Weber võim on ühe inimese võimalus teostada liberaalne. enda tahet vaatamata teise inimese vastuseisule. Majanduselu valdkonnad: Domineerimine- ühe inimese võimalus leida mingi Majanduse kolm aspekti: inimgrupi poolt kuulekust teatud spetsiifiliste · hüvede tootmine ning elatusvahendite hankimine korralduste suhtes
determinatsiooni häiretest (nt Y-kromosoomi translokatsioon X-kromosoomi). Pseudohermafrodismi korral sekundaarsed sootunnused ei ühti gonaaditüübiga, see tuleneb sekundaarse soo determinatsiooni häiretest. Näited: Klinefelteri sündroom: 47, XXY (Sry geen X kromosoomis; meessoo tunnused, aga naiselik kehaehitus ja kehv karvakasv), Turneri sündroom 45,X0 (steriilsed naised), testikulaarne feminism (pseudohermafrodism - primaarsed meessuguorganid sekundaarsete naissugutunnustega, puudub testosterooni retseptor), Swyeri sündroom: 46,XY (naissoo tunnused, ei tooda munarakke), naissoo pseudohermafrodism (primaarsed naissuguorganid sekundaarsete mehe sootunnustega, androgeenide üleproduktsioon munasarja või neerupealiste poolt). Aju soolised erinevused, aju maskuliniseerumist määravad tegurid
eakatele abivajajatele, seega - means-tested. Hiljem vaesustest asendatakse universaalse flat-rate hüvitisega. Sotsiaalkaitse tugines sotsiaalse kodakondsuse printsiibile “citizenship as social right”. Skandinaavia HR väljakujunemine, 20. saj. Keskpaik: Sots–dem/universaalne/ Skandinaavia heaoluriik Heaolu riik: Ulatuslikud avalikud teenused, Maksud on tähtsamad kui sots.kindl. maksed, Tööturu osapooled (korporatism) tähtis vaid mõnel maal (SWE, DNK), Sots-dem. parteid ja feminism olulised (tõend võimu ressursi mudelile) 3 Kommunistlik HR: müüdid ja tegelikkus Müüdid: Seal polnud HR-i. Kõik said täpselt samapalju, valitses võrdsus. Riik oli heaolu põhipakkuja. Tegelikkus: korporatiivse HR jooned: Töökohapõhised heaoluprogrammid (Bismarcki pärand), Kolmepoolne otsustusmehhanism (kompartei+valitsus+a/ü). Sotsiaalfondid eraldiseisvad riigieelarvest.
Mis on teadmine? Mis on teadmise (tunnetuse) allikad? Millal on uskumus õigustatud? Kas ja kuidas on teadmine (tunnetus) võimalik? Kas teadmiste süsteemi saab rajada kindlale vundamendile? Mida tuleks teha, et teadmist saavutada? 2. Mida tähendab küsimus „teadmise määrast“? Teame väga vähe, igatahes palju vähem sellest mida me arvame end teadvat. Me ei tea midagi muud peale endi praeguste teadvuse seisundite(mõtted, kogemused). 3. Mida heidab feminism ette traditsioonilisele epistemoloogiale? Jätab teadmise subjekti (soo, ühiskondlik staatus) kui ebaolulise õigustamatult tahaplaanile.(igapäevaelus võetakse naiste juttu vähem tõsiselt, mustanahalise, lesbi korral sama probleem). 4. Iseloomustage empirismi ja ratsionalismi erimeelsust teadmise allika küsimuses! Empiristid väidavad-et ainus teadmise allikas on kogemus. Platoni ratsionalismi -kogemus ei saa anda tõelist teadmist, ainus allikas on inimmõistus.
eesmärgiks. Me õpime tundma erinevaid traditsioone, koolkondi, autoreid kes kõik esindavad mingil määral erinevaid arusaamu kultuurist. · Kultuurifilosoofia. Kulturwisshenschaft. Kultuuriajalugu · Kultuuriantropoloogia 1 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 11 · Kultuuriantropoloogia 2 · Kultuurisotsioloogia 1 · Kultuurisotsioloogia 2 · Kultuuriuuringud (cultural studies) · Postmodernistlikud ja poststrukturalistlikud kultuuriteoo · Feminism. Postkolonialism. Globaalkultuuri teooriad. · Kultuuripsühholoogia. Kognitiivsed kultuuriteooriad. · Psühhoanalüütilised kultuurikäsitlused · Kultuurisemiootika · Kultuuriökoloogiad Oluline on pöörata tähelepanu käsitletavate autorite erialakeele kasutusele e metakeelele. S.t. siis mitte seda, kas nad kirjutavad ingl, pr, sks vm keeles, vaid milliseid mõisteid ja väljendeid nad kasutavad kultuurist rääkides. Nt
stories, many points of view, many truths. Postmodernity is all about many alternative truths. There is only your point of view. During postmodernism, people are disturbed by the loss of certanty, as a result some writers as a reaction to this, turn to traditional and simplistic view of world. Another metanarrative is the metanarrative of rich male writers, this metanarrative gave way to alternative narratives. Postcolonial narratives, feminism literature, working class literature, gay literature, which represent their own truth. There is no one image like in classical literature. Multiple points of views, history became another consumer good. According to jameson, there is a flattening of history, every period is equal, history is entertainment. Major difference between modernism and postmodernism lies in the attitude of self discovery. In modernity there was a search for self, a final finding of it. There is constant
Alexis de Tocqueville 1835: Algharidus kättesaadav kõigile, kõrgem väga vähestele. Lugupidamise võrdsus enamus immigrante põgenes jäiga hierarhilise ühiskonna eest ameeriklased ei kummarda aristokraatide ees. Kas see ei laiene ka vaimuaristokraatidele? Euroopas, eriti Prantsusmaal, aukartus alles, Ameerika läheb teise äärmusse. Kultuurisõda(sõjad): "klassivõitlus nn elustiili küsimustes": Pärinevad 1960ndatest. "Kuumad teemad" ("hot-button" issues): - Feminism - Abort - looduskaitse (sh loomakaitse) - tulirelvad - religiooni ja riigi lahutatus - seksuaalne orientatsioon Religioon ja riigi lahututus: - Evolutsioon - Koolipalvus - Tüvirakkude uurimine - Samasooliste abielu, seksuaalne sallivus - Eraelu puutumatus (kaasa arvatud poliitikutel), seksuaalne sallivus Intellektuaalide kultus Prantsusmaal, Ameerikas silt "intellektuaal" võtab presidendikandidaadilt kõik võimalused
loob pildi ideaalsest ühiskonnast, pakub teed selle saavutamiseks 3. Vasakpoolsus: rohkem ühiskonna kui terviku kesksed, tegutsevad selle huvides. Indiviidi huvid tagaplaanil (Sotsid, Keskerakond). Vasakäärmus- kommunistid Parempoolsus: Indiviidid ja tema vabadus oluline. (Reformierakond, IRL). Paremäärmus- natsionaalsotsialistid (Saksamaa) ja fasistid (Prantsusmaa). Esimesed poliitilised ideoloogiad tekkisid keskaja lõpul (utoopiad). On ka mittepoliitilisi ideoloogiaid (budism, feminism, asketism). Kõik parteid ja liikumised tuginevad tänapäeval mingile poliitilisele ideoloogiale, see määrab nende ideaalid, eesmärgid ja vahendid nende saavutamiseks. (Kuidas korraldada sots. suhteid, rahvakaasamine valimistesse) Liberalism Tekkis 17.-19. saj kodanlike revolutsioonide käigus. J. S. Mill " Vabadusest". Rajaja John Lock, Inglismaal 1839 1. ülim väärtus: indiviidi vabadus, indiviid on olulisem kui kollektiiv või riik 2. inimõigused, humanism, sallivus. 3
Näiteks kuju ümarust tuntakse nägemise kaudu ära ühtviisi (distantsilt näeb tervikut korraga), kompimise kaudu teistviisi. Inimene märkab meeletaju, kujutluse, mõistuse ja taibu kaudu erinevalt. Meeled peavad kuju aineliseks, kujutlus vaatleb ilma aineta. Mõistus ületab kujutluse ja vaatleb üksikliike üleüldiselt. Taibu silm on veelgi ülendunum ning jätab üleüldisuse valdkonna maha, et teadvuse puhta nägemisega saada kätte lihtne idee ise. 3. Mida heidab feminism ette traditsioonilisele epistemoloogiale? Feministid on väitnud, et epistemoloogia jätab teadmise subjekti (tema soo, ühiskondliku staatuse jne.) õigustamatult tahaplaanile (varjatult on teadja valgenahaline keskealine mees). 4. Iseloomustage empirismi ja ratsionalismi erimeelsust teadmise allika küsimuses! Empiristid leiavad, et ainus teadmiste allikas on kogemus. Ratsionalistid leiavad, et me saame teadmisi eelkõige läbi puhta mõistuse ja kogemusel on vähemtähtis roll. 5
vastumeelsust. Tähtsamaks peetakse majanduse arengut, mille nimel ollakse valmis ohverdama elukeskkond. Feminiinsed ühiskonnad kulutavad suhteliselt palju raha maailma vaeste abistamiseks, riigikaitsele erilist rõhku ei panda. Riikidevahelised konfliktid lahendatakse läbirääki- miste ning kompromissidega. Oluliseks peetakse keskkonnakaitset. Naisi on poliitikas suhteliselt rohkem kui äris. Isegi feminism sõltub kultuurist. Maskuliinne feminism nõuab naistele samu õigusi, mis on meestel, st õigust olla niisama tugev nagu mees, õigust pääseda ametikohtadele, kus varem olid ainult mehed (naised soovivad töötada hävituslenduritena, laevakaptenitena jne). Sageli ei kaasne sellega aga naise vabanemine. Vastupidi, naisele langeb kahekordne koormus – olla edukas nii tööl kui ka kodus
sõjaliselt. · Itaalia, Prantsuse ja Soome KP-d mõistsid invasiooni hukka · 19.1.1969 pani Prahas Vaclavi väljakul end põlema üliõpilane Jan Palach. 1960. aastad · Hippieliikumine USAs, mis levis ka Euroopasse. 1960-ndate teisel poolel väga võimas Vietnami sõja vastane liikumine. · Ka Euroopas levis uusvasakpoolsus. · Loosungiteks sai: Keelamine on keelatud! · Tekkisid uued ideoloogiad: feminism, must radikalism,"roheline" ideoloogia, aga ka hedonism (seksuaalrevolutsioon) jne. Terrorism Euroopas · Palestiina terrorism Euroopas. · 1972 Müncheni olümpiamängude ajal tungis palestiina terrorirühm "Must September" olümpiakülla, võttis pantvangi ja mõrvas 11 iisraeli sportlast. · 1970. aastatel tekivad Euroopa päritolu "urban querilla" tüüpi liikumised · Saksamaal RAF · Itaalias "Punased Brigaadid". · Prantsusmaal Action Directe. · 27.7
vaadetele( Marxi 1844a eelsed käsikirjad publitseeriti alles 1932) - Frankfurdi koolkond- segu oodsast sotsioloogiast ja psühhoanalüüsist ja Marxi tekstide/tõlgenduste kriitikast , kats e paiguatada Marxi õpetusi massiühiskonna tingimustesse. Lingvistiline marksismi käsitlus , psühholoogiline marksismi käsitlus ( valitsejad panevad oma võimu maksma läbi keele või psühholoogiliste eetoditega.) - Kultuuriline ja analüütiline marksismi, feminism .Kui saabub naiste poolt valitsetav maailm tuleb see palju inimlikum. Lääne- ja Kesk-Euroopas marksistlikud jõud marginaliseeruvad II MS järel. Kommunism polF praktika , mis pol tegemisel võtab erinevaid vorme ,olenevalt ajast ja piirkonnast, kus seda praktiseeritakse, kuid mis väidavad ennast pärinevat marksismist . II MS väljuvad kõige kommunismilembeliste riikidena Prantsusmaa ja Itaalia. Itaalias on komm kujunenud põhiliseks põrandaaluseks Mussolinivastaseks jõuks
Teiseks on geograafiast pagendatud kõik võimsad tunded ja kired. Mõte, et inimese maastikele võiks rakendada samasuguseid tõgenduslikke võtteid, nagu me kasutame m6ne romaani, luuletuse, filmi v6i maali uurimisel on üpris võõras. Minu eesmärk on uurida just seda pakkuda viise kuidas käsitleda geograafiat sarnavord inim-kui sotsiaalteadusena. Üksikud inimgeo on seda lähenemisviisi kasutanud alates 1970 a. Olles seotud sotsiaalsete liikumistega, feminism jne. see on viinud humanistliku geograafia suunas. Maastik Inimgeograafias on maastik alati tihedalt seostatud kultuuriga ja nähtavatest vormidest. Ta on nägemisviis, välismaalima vaatepildiks, visuaalne tervik. Ta tõusis esile renesseansi ajal, tähistades uut laadi suhet inimeste ja nende keskkonna vahel. Oluliseks sai perspektiiv, mis võimaldas kahes mõõtmes taasluua realistliku illusiooni kolmemõõtmelisest ruumist. Nt maalikunst, luule, kirjandus jne
mõisa ei läheks. Ta püüdis olla sõltumatu ning hakkas meestele vastu. Kuid on liiga hilja ja Prillup langeb masendusse. Ta joob tihti ning jääb lõpuks külma käes vankril tukkuma ning külmub surnuks. Kremer pakub Marile, et annab Marile kõik, mis tal vaja on. Mari keeldub, sest tahab sõltumatu olla: ,,Ma tahan linnas varblane olla, mitte kanaarilind."Mari kolib lastega linna. Raamatu põhiprobleemid on: pereprobleemid, abielu, feminism, väärtushinnangud, eetika, kahetsus. Romaani stiil on omapärane: Vilde kasutab võõrkeeli, laused on pikad. Kasutab murdekeelt, keel on voolav. Vähe monoloogi ja dialoogi. Kirjeldusi on vähe, kuid need on pikad. 2.KLASSITSISM JA VALGUSTUS MAAILMAKIRJANDUSES Klassitsismi filosoofiline alusidee väljendub Rene Descartes'i sõnades: ,,Cogito, ergo sum" ehk ,,Mõtlen, järelikult olen olemas". See seab esiplaanile mõtte, mitte meelelise kogemuse. Klassitsismi iseloomustab:
läbielamine. Näit: neurootiku elus saab toimuda muutus vaid siis, kui teised muutuvad. Absoluutne sõltuvus teistest. Raev - keskkond ei toeta idealiseeritud kujutlusi. Raevu eksternaliseerimine: - Ärritumine teiste inimeste omaduste peale, mida ise endas vihkab. - Pidev hirm, et teised ärrituvad omaduste peale, mida ise endas vihkab. - Kehaliste hädada konstrueerimine: peavalu, väsimus jne. VII FEMINISM: Naiste alaväärsus on kultuuriline fenomen. Emakakadedus (womb envy). Näit: meeste loovus on emakadeduse ilming. Kultuuriliselt pannkse paika viisid kuidas konstrueeritakse neuroosi. Kõikides kultuurides inimesed erineva neuroosi tasemega. Isiksus on mõeldud oma ärevuste ja hirmude ohjeldamiseks. VIII PSÜHHOTERAAPIA: Produktiivsed suhted. Sisemine arengupotentsiaali teadvustamine.
Interior or psychological realism a variant form. In literature, regionalism or local color refers to fiction or poetry that focuses on specific features including characters, dialects, customs, history, and landscape of a particular region. American Literary Regionalism has been the subject of scholarship for the past several decades and has been a central site for scholarly debate on a variety of methodologies including Feminism and New Historicism. This subfield of American literary studies has been traditionally located in the latenineteenth century. Local Colorism or Regionalism as first appeared in the late 1860s and early seventies in America. Hamlin Garland defined local colorism as having "such quality of texture and background that it could not have been written in any other place or by anyone else than a native." The ultimate aim of the local colorists is, as Garland indicates, to create the illusion of an
a klassitsim, romantism, realism; zanrilised, retoorilised ja stilistilised: narratiiv etc.; massimeedia (foto-, TV, filmi, raadio, ajalehtede/ajakirjade koodid). Tehnilised ja kokkuleppelised (nt formaat). TÕLGENDUSLIKUD [nende osas ei ole üldist kokkulepet, et on semiootilised] pertseptuaalsed (eriti visuaalne); ideoloogilised: laiemas mõttes teksti "kodeerivad" ja "dekodeerivad", kitsamas igasugused -ismid (individualism, liberalism, feminism, rassism, materialism, kapitalism, progressivism, konservatism, sotsialism, objektivism, populism). Need kolm koodide tüüpi suhestuvad kolme teadmise (knowledge) valdkonnaga: maailma kohta (sotsiaalne teadmine); meediumi ja zanri (tekstuaalne teadmine); suhe (1) ja (2) vahel (modaalsed otsustused). PIERRE BOURDIEU (1930-2002) SOTSIOLOOGILINE KULTUURIANALÜÜS Habitus -- eelsoodumuste kogum teatud viisil tegutseda, mõelda, hinnata, tunda
inimesel on vaba tahe/ei ole (miks on kl 16-17 kõik tänavad autosid täis . miks inimesed seda .tahavad.?) # eelpool mainiti 2 definitsiooni, see küsimus koondab suurt osa vastuoludest * Ja mis siis on teaduse ülesanne (teadmisehuvi)? 1. ennustamine ja kontroll (palju kaasaegsest sotsiaalteadusest) - töö, 2. mõistmine, hermeneutiline huvi (vrd. Weber, .verstehende. sotsioloogia, fenomenoloogia) - keel, 3. vabanemine (marksism, feminism jne) - võim, kriitiline teooria? - nendest tingitud erinevad traditsioonid nii teooria kui meetodite osas. * ka siin kursusel tuleb juttu paljudest erinevatest suundadest, kindlatest klassikutest. Tihti on ühe ja sama teema kohta erinevaid teooriaid, definitsioone, käsitlusi. Tähtis on nendes orienteeruda, oma vaatenurga saab sotsioloog valida * NB: teor. ja met. pluralism on sotsioloogias normaalne nähtus! Kuna uurimusteema on
1. L. Tolstoi elu ja looming 1828 1910. Lev Nikolajevits Tolstoi. Tolstoi vanemad on kõrgaristokraadid, isa on krahv ja ema poolt kuulub Volkonskite suguvõssa. Lapsepõlv on niisugune omamoodi. On 2 aastane, kui ema suri, ja 9 aastane, kui ta päris orvuks jäi. Kokku oli selles peres 4 poega ja ka õde, kokku 5 last, kõik kasvavad üles orbudena. Sündis pärismõisas Jasnaja Poljana. Hooldajad, sugulased kasvatasid neid lapsi ikkagi väga hästi, niivõrd kuivõrd, loomulikult kasvasid nad üles härrandlikena, väga rikkast, jõukast perest, kus oli normaalne, et igal poisil oli oma toapoiss, ja kus oli normaalne, et inimene ise midagi ei teinud. Kui oli abielus ja kolis laste koolitamise eesmärgil Moskvasse, otsustas elu muuta, kui lapsed olid täiskasvanud, otsustas ise ennast riidesse panema hakata. Lapsed kasvavad aadlikena ja üsna isekatena üles, neile ei tule pähegi mõelda, et talupoegadel ka mingid õigused on või et nendele tuleks miski...
evolutionsteoretiska idéer i till exempel novellen Odlad frukt och romanen Hemsöborna: Arv och miljö driver personerna genom handlingen mot deras "naturliga" öden. I den historiska övermänniskoromanen Tschandala, utgiven på danska 1889 och på svenska 1897, hävdar han det relativa i människovärdet och de högre stående människornas rätt att undertrycka de lägre stående. Här har Strindberg övergivit sin socialistiska och demokratiska uppfattning. Även tidens feminism återfinns som en tråd i hans författarskap. Han gick i polemik mot både sedlighetsvänner och, som han såg det, alltför radikala jämlikhetsidéer: bland annat var han starkt kritisk till Ibsens Ett dockhem. Strindbergs relationer till kvinnor var dock allt annat än oproblematiska vilket visade sig i Giftas: kritiken mot familjen som samhällsinstitution övergår i ett uttalat kvinnoförakt. Strindberg återupptog sin tidigare roll som samhällskritiker åren efter 1900 med romaner som
aktiivne on tarbija ja tarbitava äravahetamise mängus kaduma läinud. See on mõjunud laiemalt inimese identiteedile - on tekkinud nartsissistlik mina. Hetk kõhklemist enne kauba vastuvõtmist on kujutlemiseks - kuidas ma olen selle asjaga, selle kaubaga. Kas ma olen selline, nagu ma tahan olla? Vaateaken lõhub kujutluse, justkui oleks tegelikkusel ja kujutletaval erinevus tänapäeva maailmas, tegeliku ja võltsi, tegeliku mina ja võltsi mina vahel. Elizabeth Wilson (1985) Feminism ja mood Kas moekas kleit on naise allutamine või vabastamine?Kas see on tühi konsumerism või sümboolne võitlus? Kas isiksust luuakse või surutakse alla? Mehi peetakse naise seksuaalsuse loojaks ja sellisena seksuaalsus, mis avaldub kleidis, ei saa kunagi olla ,,tegelik" või ,,vaba" ,,isiksuse" oma. Teiselt poolt jällegi - naine teeb mis tahab ja on tunkesid kandev lesbi või pitsi kandev Mai Loog. Kas pornograafia on naiste piiramine? Aga kui naisele meeldib pornograafia?
võtted, mitte enesemanifesteerimine. Aega peale 1960-ndaid kutsutakse postmodernismiks. Modernismi taustaks on suured muutused ühiskonnas, teaduses, tehnikas, moes: · tööstusrevolutsioon Euroopas ja urbaniseerumine · teaduse ja tehnika areng · Freudi psühhoanalüüs · Einsteini relatiivsusteooria · Nietzsche üliinimese teooria · Naisliikumine ehk feminism · Kiriku lahutamine riigist kiriku mõjuvõimu kadumine Suured avastused ja muutused ühiskonnas tekitavad alati uusi hoiakuid, sageli ka umbusku ja pessimismi. Inimene tunnetab, et ta ei mõista enam maailma, tal tekib ebakindlus, ohutunne, pessimism. Inimese kohanemisvõime vajab aega. Tuleb muuta oma tõekspidamisi, moraalitõdemusi. Elulaadi uudsus tekitab inimeses sisepingeid. Modernismi sünd ongi seotud suurte nihetega
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte.......
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
