on tegemist üsna tuntud teemaga võitlusega hea ja kurja vahel, Jumala ja Saatana vahel, milles tavaliselt väljub võitjna headus ja armastus. "Faust" on lugu taltsutamatust uudishimust ja kustumatust teadmisjanust, millel ei ole positiivset lahendust teadusele tuuakse ohvriks kõik inimlik, süüta lapsed, usaldavad neitsid ja abitud vanainimesed.On arvatud et Goethe kirjutas ,,Faust ,,-i kahes osas vaheaegadega. FAUST. FAUST saksa muistendi tegelane, kes sõlmib lepingu Kuradiga. Faust on teadlane, kes otsib meeleheitlikult oma elule mõtet, kuid on masenduses selle üle et on kõigest inimene. Ta on õppinud mitmeid teadusi ja saanud doktoriks,kuid on ainult inimene Faust on inimesena üldse tavapäraselt erinev teda huvitavad sündmuste põhjused ja üldpilt, mitte niivõrd detailid.Enda arvates teadlasena ebaõnnestunud otsustab Faust end tappa aga inglid segavad vahele. Taevas sõlmivad Jumal ja Kurat kihlveo, et Kurat ei suuda Fausti hinge õigelt teelt eksitada
Goethe tõenäoliselt aastatel 17731775. Aastal 1790 ilmus trükis "Faust. Fragment". Aastal 1808 ilmus "Faust I". "Faust II" ilmus 1833. aastal, pärast kirjaniku surma. Faust (ka dr Faustus) on klassikalise saksa muistendi tegelane, kes sõlmib lepingu Kuradiga. Seda ainest on kasutanud erinevad kirjanikud, kunstnikud ja heliloojad. On arvatud, et muistendikangelase protoüübiks on 15.-16. sajandi paiku Saksamaal elanud kahtlase kuulsusega alkeemik ja maag Johan Georg Faust. Vanim kirjanduslik töötlus pärineb 16. sajandi teisest poolest. Goethe teos laiendab ja arendab oluliselt algset motiivi, sisaldades ühtlasi viiteid kristlikule, keskaja, antiigi ja Idamaa kirjandusele ning filosoofiale. Faust on romantismiajastu rahutu kangelane, teadlane, kes otsib meeleheitlikult kõiksuse sisimat olemust, kuid on masenduses oma mõistuse inimliku piiratuse tajumisest. Ta on õppinud mitmeid teadusi ja saanud doktoriks, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis
Goethe töötas oma peateose, värsstragöödia "Faust" kallal üle 60 aasta. Jutt käib kihlveost, mille sõlmisid omavahel Issand ning Kurat. Viimane üritas nimelt kõigest väest Issandale selgeks teha, et inimesed pole südames head ning et nad kalduvad meeleldi õigelt teelt kõrvale. Et vaidlusesse selgust tuua, andis Issand Kuradile vabad käed ning jättis Fausti Mefistofelese meelevalda. Viimane lubas kõik peategelase soovid täita. Niisiis käib Faust koos Kuradiga mööda ilma ringi ja naudib olukorda. Võib arvata, et esimeses osas võitiski kihlveo Kurat, kuna tal õnnestus mees enda poole saada. Kõrvaltegelane Margareta aga armub Fausti ning osa lõpus läheb armastatu naist päästma, kuid see ei õnnestu. Koos Mefistofelesega tapab peategelane oma kallima venna. Faust on suhteliselt tugeva iseloomuga noormees, kes ei lange eriti kergesti lõksu. Goethe kujutas teda uusaja teadmis- ja tunnetusjanulise isikuna. Teda häirib
seal leiduvad. Igaüks leiab sealt midagi enda jaoks, mida võib-olla teine lugeja tähelegi ei pane. Minu jaoks kujutab tsitaat ,,Küll palju tean, kuid tahan kõike teada," Fausti tegelaskuju iseloomu ja mõttemaailma väga otseselt. Kuigi ta oli õppinud paljusid teadusvaldkondi ning saanud doktoriks, tundis ta siiski, et keegi pole otseselt ta teadmistest kasu saanud. See oli peamiseks põhjuseks, miks Faust oli masendunud ning sügavalt õnnetu isiksus. Tema rahulolematus endaga ja oma mõistuse piiritlusega sai talle ka saatuslikuks, kui ta sõlmis lepingu Mefistofelesega. Mõistmine, et inimesed ei mõtle oma nina esisest kaugemale, vaid on enesekesksed ja rahulduvad saavutatuga väga kergelt, masendas Fausti veelgi. Suure pettumuse valmistas talle ka ta õpilane Wagner, kes oli samasugune nagu kõik teised. Minu mõttemaailm on väga sarnane Faustile
teist mõjutab. Tähtsaimateks tegelasteks on Mefistofele ehk kurat,Faust ja Margaret (ehk Gretchen),kes tekitas Faustis suurt huvi ja tundeid. Tähtsamad sündmused (lk 10)Direktor palub Komödandil ja Luuletajal tööle asuda. (lk 13)Issand ja Mefistofeles veavad Fausti vooruslikuse peale kihla. (lk 31-37)Issand annab Mefistofelesele vabad käed Fausti suhtes.Faust ja Wagner jalutavad lihtrahva seas,kes Fausti kiidavad,Faust räägib oma isast.Isa oli tal võidelnud katkuga.Wagner ja Faust silmavad puudlit.Faust võtab ta koju kaasa.(lk 38)Selgub puudli tõeline pale-Mefistofeles. (lk 41-43)Saades aru,et Mefistofeles on kurat,ei taha Faust teda takistavat pentagrammi ära võtta,et ta saaks ära minna.Faust jääb magama ja Mefistofeles laseb oma jüngritel pentagrammi läbi järada. (lk 47)Mefistofeles ja Faust veavad kihla:kui Faust peaks kunagi ütlema "Oh ilus hetk,oh viibi veel",siis Mefistoteles võtab ta kaasa põrgu oma teenriks,aga kuni selle hetkeni ta on Fausti teener.
pettunud. Ta arvab, et ei suuda inimestele paremat teed näidata. Faustil on palju õpilasi, ta arvab, et maailm on täis inimlikku kurjust ja pahesid, sel põhjusel pettub ta ka oma õpilastes. Mefistoteles: , kuri deemon, on tasakaalukas, intelligentne, sümpaatne tegelane, st saatan. Ta põlgab inimesi, ta on Fausti täielik vastand. Enda arvates on ta väga vajalik jõud, et maailm tasakaalus püsiks. Margarita: noor neiu, kellesse Faust armub, Mefistotelese abiga suudab ta Margarita südame võita. Kahjuks on nende armastus õnnetu, Faust tapab Margarita venna ja hukkub ka Margarita ema, kellele antakse unerohtu, et armastajad saaksid segamatult koos olla. Margarita rasestub, uputab oma lapse, pannakse seejärel vangi, kus ta hullub ja sureb. Inglid viivad Margarita hinge taevasse. Helena: Fausti teine armastatu, nad saavad ka poja Euphorioni, kuid see soovib lennata nagu Ikaros ja kukub surnuks.
"Faust" Goethe teosest pärineb romantismiajastule omane tegelaskuju Faust, keda autor on kujutanud kui teadmisjanulist isikut. Faust on doktor ja õppinud mitmeid teadusi, kuid arvab, et ei tea jätkuvalt kuidas parandada inimeste olukorda selles maailmas ja ühiskonnale elu headust tõestada. Tema olemus on rahutu ja masendunud ning otsib ahastavalt oma sisemist tasakaalu. Tegelane on suhteliselt tugeva iseloomuga, kes ei lange kergesti lõksu ja jääb oma põhimõtetele alati kindlaks, kuni taevas sõlmivad Kurat ja Jumal kihlveo, et Kurat ei suuda Fausti hinge eksiteele viia. Mefistofeles on kuri
See tunne ei jätnud rõhumist. Ta jõudis selgusele, et tarkuste ammutamine ei paku talle enam rahuldust. Talle näis, aastad mida ta oli pühendanud õppimisele on justkui raisatud. "Ja kõrged seinad siin täis riiuleid ja tühiasju igat liiki! Eks ole seegi tolm ja põrm, mis meid seob siia koide, pehkimise riiki! Kas seda, mis mul puudu, leian siin, et veenduda, et kõikjal ootab piin, et mõnikord on olnud pisut õnne?..." Lk22 Võib eeldada, et Faust oli üsnagi romantiline inimene. Ta tundis puudust armastusest, kellegi õrnast hingest kes jagaks temaga muresid ja rõõme. Ta muutus järjest õnnetumaks ning otsustas Mefistofelesega lepingu sõlmides. Faustile on vastandatud nn õpilane Wagner. Ta on väga uudishimulik ja õpihimuline. Tema teadmistejanu polnud veel saanud rahuldust, erinevalt Faustist. Kui Faust nägi asju halvemast poolest siis Wagner oli tunduvalt optimistlikum. See võis olla tingitud
täisulikud. · ,,Ka kurjast kasvab hea." See on tõsi, nagu ma juba ennist ütlesin Pole head kurjatata. Siit tuleb välja ka üks teose põhiprobleemidest, kus üritatakse öelda seda, et ilma üheta ei sünni teist ja vastupidi. Faust on selles teoses austatud doktor ja filosoof, kes on oma elujooksul palju raamatuid lugenud. Ta on oma elust tüdinud ning arvab, et tema teadmistest pole kasu talle ega ka inimkonnale. Faust otsutab endalt elu võtta ning mürki juua, kuid otsustaval hetkel kuuleb ta laulu noorpõlvest ning mõtleb ümber. Mefistofeles ehk kurat ise, näeb maapeal ainult pahesid. Issand arvab, et Faust valib hea ja õige tee, kuid Mefistofeles on veendunud, et Faust pöördub halvale teele. Nad veavad kihla ning issand lubab Mefistofelesel teha, mida ta tahab. Faust, kes on pühendunud maagiale, arvab, et ta ei ole piisavalt tark, et inimkonda aidata. Faust ja
Faust Faust läheb koos Homompluse Hellasesse et pääseda. Et pääseda katseklaasist ja saada Hellases inimeseks.Ta viskub merre, et läbida evolutsiooni kõige lihtsamatest vormidest inimeseni. Faust asub otsima Helenat , selle käigus kogeb ta seda , et klassikaliste viirastuste tundma õppimine on rõõmsa elutunnetuse allikas. Mitte keegi ei suuda teda aidata Helena leidmisel. Paljud aitavad tal mõista et Faust on arust ära. Ta viidi Sibüll Manto juurde ( selgeltnägija). Manto mõistis Faustimuret ja aitas teda. Ta viis Fausti allilma- surnute riiki , kust Faust pidi oma hinge jõuga Helena maa peale tagasi tooma.Ta suudab seda. Helena tuleb tagasi Menelaose lossi, kuid Mesfisto viskab ta sealt välja. Dsiis võõrustab Faust Helenat oma lossis. Pärast pidustusi suunduvad Faust ja Helena maalilisse kaljukoopasse , neil sünnib poeg Euphoris( Eufooria-illusioon). Aga Eufooriusel tekkis soov lennata
midagi. Proloog taevas(eelmäng): Jumal ja mefistofeles ehk mefisto arvavad inimesest erinevalt. Jumal arvab, et inimene on oma põhiolemuselt hea, ei soovi kellelegi halba ja kui eksibki siis püüab selle heastada ( või heale teele tagasi saada). Jumal on filantropp (inimese armastaja) Mefisto on misantroop (inimesevihkaja) Mefisto ja Jumala leping: Jumal lubab üht inimest (fausti) teelt eksitada, kui see eksitamine õnnestub ja Faust on tänu üle õnnelik, siis saab saatan Fausti hinge ja teiste eksinute hinged. Juhul, kui eksitamine ei õnnestu siis ei saagi saatan enam hingesid, sest maapeal läbinisti ausalt elada ei saa. Esimene osa: · Öö ( Fausti iseloomustus) Faust tark mees, doktor, jõudis otsusele, et elul pole mõtet ja tahab tappa ennast. Seetõttu, et väljas on kevad lükkab enesetappu edasi. Vestleb Wagneri, kes on oma elusaavutuste üle uhke.
,,Faust" Faust on rahutu kangelane, kes on masenduses. Taevas sõlmivad Mesfitofeles ja Jumal lepingu, milles Mefistofeles peab Jumalale tõestama, et suudab Fausti õiglt teelt eksitada. Ühel päeval jalutavad Faust ja Wagner tänaval, kui nende juurde tuleb puudel. Teada saades, et koer ei ole tige, viib Faust ta enda juurde. Koer on tegelikult Mefistofeles. Ta pakub Faustile diili, et ta suudab teha Fausti õnnelikuks. Teades, et seda ei juhtu, Faust nõustub. Nad kinnitavad lepingu verepiisaga. Kui Mefistofeles võidab, siis võib Mefistofele Fausti hinge põrgusse viia. Esimesena minnakse kööki, kus nõid annab Faustile võlujooki, mis ta palju nooremaks teeb. Peale seda kohtub Faust kena tütarlapse Margaretiga. Ta saadab Margaretale terve karbitäie ehteid ning esimese korraga ei julge Margareta neid vastu võtta ning Faust saadab talle veel ühe karbi. Lõpuks Margareta armub Fausti Sama päeva
Ta janunes armastuse järgi, kuid ei suutnud seda kusagilt leida. Nooruses ei pööranud ta sellele tähelepanu, kuid vanemaks saades avastas, et võib olla liiga hilja. Tema probleemid ja mured annavadki põhjuse moodustada leping Mefistofelesega, teoses avaldub see nii: ,, Liig vana olen mängudeks, liig noor, et olla soovideta!" (,,Ilukirjandus ja kunst" Tallinn 1946; lehekülg 70). Sellest lausest saab teada, et Faust tunneb, et miski on tema elus puudu ja kuigi mängudeks ja lõbustusteks võib liiga hilja olla, siis soovidest pole ta kunagi loobunud. 1.2 Faust ja Wagner olid teadlastena väga erinevad. Faust oli saavutanud oma elus kõik, mida saavutada andis, kuid ta ei suutnud siiski leida hingerahu. Ta õppis erinevaid teadusi, kuid ei teadnud, mida ta ise oma elult tahtis. Wagneril see-eest olid aga eesmärgid paika pandud, ta tahtis saada samasuguseks teadlaseks nagu Faust
FAUST Teos nr3 Rain Paloson 10c Johann Wolfgand von Goethe värsstragöödia täielik esimene osa ilmus 1808 ja teine osa 1832. On arvatud, et teose prototüübiks on 15.-16. sajandi paiku Saksamaal elanud kahtlase kuulsusega alkeemik ja maag Johan Georg Faust. Goethel töötas oma teose kallal üle kuueküme aasta. Peategelane Faust on teadmis- ja tunnetusjanuline inimene. Ta oli huvitatud mitmetest teadusvaldkondadest ja palju õppinud. Oliomastanud nii magistri kui doktori kraadi, kuid ikkagi valdas teda rahutus. Faust oli inimesena tavapärasest erinev -- teda huvitasid sündmuste põhjused ja üldpilt rohkem kui detailid. Talle on ülitähtis asja mõte, küsimus: miks?! Faust leidis, et maailm on täis inimlikku kurjust ja pahesid ning et inimesed ei suuda oma pisiprobleemidest näha kaugemale
Faust on täis veidrat rahutust, kes on olnud huvitunud mitmetest teadustest, õppinud palju ja saanud nii magistri kui doktori kraadi, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks inimsoole teed parema suunas näidata. Tahab endalt elu võtta mürki võttes, kuid mõtleb otsustaval hetkel ümber, kuuldes laulu noorpõlvest. Samal ajal teavas Issand ning Mefistofeles veavad kihla, et Mefistofeles ei suuda Fausti õigelt teelt kõrval kallutada. Mefistofeles arvab, et Faust pöördub kurjuse teele. Issand on aga temast hoopis teistsugusel arvamusel, tema arvates Faust valib lõpuks ikka õige tee. Issand ja Mefistofeles sõlmivad kihlveo. Varsti ilmub Mefistofeles puudli kujul Fausti ette. Faust ja Wagner istuvad kivipeal, kui neile läheneb musta värvi puudel. Faust võtab puudli endaga koju kaasa, tuleb välja, et see polnud koer vaid Mefistofeles. Faust ja Mefistofeles sõlmivad lepigu.
Mefistofeles. Mefistofeles esitab jumalale palve, et ta saaks võimaluse Fausti hing endale võita, pakkudes talle kõikvõimalikke maiseid naudinguid. Kuna jumal usub, et faustisugust meest ei anna jumalast ja vaimuannetest eemalepeletada ükski maine nauding, annab ta Mefistofelesele võimaluse üritada Fausti hinge endale võita. Järgmisena liigub tegevus keskaegsele Saksamaale, Fausti koju. Siin kirjeldab Goethe, et Faust on senini elenud teadlase elu, kes on suureks õpetajaks ja keda rahvas austab kõrgelt. Samas Fausti hing ei ole rahul. See väljendub kõige selgemalt tuntud Sokratese tõdemuses ,,Ma tean, et ma midagi ei tea." Nimelt mõistab Faust, et mida targemaks ta saab, seda rumalam ta on, kuna maailmas leidub nii palju teadmisi, et üks inimene ei ole võimeline neid kõiki omandama. Jõudes sellele tõdemusele, on Fausti meel lausa nii must, et ta üritab end peaaegu tappa, juues mürki
Saatan nimelt väidab, et inimene on oma loomult õnnetu ja armetu, igavesti nurjuv ja loodudki kannatama. Jumal aga usub inimese õilsusesse ja lausub: " Las kurja nõuga saata igat sammu siis kiusaja ka kurjast kasvab hea." Tõe väljaselgitamiseks lähebki Mefistoteles maa peale, et üritada Fausti headuse ja tarkuse teelt kõrvale kallutada. Mefistoteles pakub Faustile oma teenistust, andes talle kasutada oma võimed ja lubades talle igasuguseid imesid näidata. Vastutasuks peab Faust andma oma hinge kuradile hetkel, kui tunneb, et on eluga rahul. Kuna Faust on oma ebaõnnestumise tõttu asja tuuma otsingul sügavas depressioonis, on ta kokkuleppega nõus. Mefistotelese tegevus jääb siiski vähetulemuslikuks, sest just tema kurjus ja hävitustöö, eriti Fausti armastanud noore Margarita surm, sunnivad Fausti enda põhimõtetele kindlaks jääma. Ka Mefistoteles ise tunnistab, et "ma olen osa jõust, kes kõikjal tõstab pead ja kurja kavatseb, kuid kord saadab head.
,,Faust" I osa I osa alguses kohtame Fausti tema gooti stiilis kabineti vaikuses. Meie ees on teadusjünger, kes pärast kauaaegset askeetlikku endasalgamist peab mõrult tõdema inimesele pile midgai teada antud. Neid pettumis mõtteid väljendab ta oma kuulsas monoloogis. Monoloogis väljenduv ahastus haihtub, Faust elab üke seesmise kirgastumise ja tunnistab oma vaimusugulust sellega, kes kuulutab. Fausti otsimis rahutus selgineb veelgi teise teadlasetüübi Wagneri najal, kes tuimas rahulolus sulgub oma kabinetti nagu tigu karpi. Taas kisub faust kõhklustesse. Teda vapustab maailma kurjus, mis pesitseb inimestes. Meeleheites ulatub käsi mürgipeekri järele, ent peatub oamti meenuvad elu kaunidus ja inimväärtused. Olla või mitte olle, - see küsimus on ka Goethe kangelase kellele
Faust · Millise kokkuleppe sõlmisid Saatan ja Jumal? Issand ning Mefistoteles veavad kohla, et Mefistofeles (ehk saatan) ei suuda Fausti õigelt teel kõrvale kallutada. · Millise kokkuleppe sõlmivad Faust ja Mefistofeles? Kokkuleppe, et kui Faust kaotab oma rahutuse ja hakkab elu nautima, võidab kihlveo Mefistofeles. Nagu saatanale kombekson, siis see leping kinnitati veretilgaga. · Miks Faust teose alguses enesetappu tahab teha? Ta jõuab järeldusele, et olulisem kui mõte, sõna või jõud, on tegu. Samal põhjusel on ta pettunud oma õpilases Wagneris, keserinevalt temast endast ei juurdle probleemide üle sügavuti, vaid rahuldub saavutusega. Kõik see viib Fausti meeleheitele ja ta tahab mürki juues enesetappu teha, aga inglid peatavad teda. · Kuidas saatan üritab Fausti pahale teele viia? Ta viib teda näiteks õllekeldrisse, aga
Goethe ,,Faust" 1) Goethe võttis rahvalegendi filosoofilises käsitluses 2) Töötas teose kallal 60 aastat 3) Faust I ilmus 1808, Faust II ilmus 1832 4) Faust I - Faust väikeses maailmas, Fausti isiklikud tunded. Faust II Faust suures maailmas, laiahaardelisemad probleemid 5) Teosel mitu tasandit: 1. autori aeg 2. üldinimlikkus 3. Goethe seisukohad, mis on seotud kirjandusega- Goethe kui kunstnik. ,,mitte koor vaid tuum" ,,tõeline kunstnik ei tohi kohaneda publiku maitsele" 6) Seisukohad- ,,otsingustes ja püüdlustes on edasiviiv jõud" - Jumal; ,,inimese piinad tulenevad mõistusest" Mefistofeles
Mis on Faustlik ellusuhtumine? Paljud inimesed ei suuda mõelda oma elu eesmärkide peale ja püüelda millegi poole. Kid Faustile oli suureks probleemiks oma elutegevuse tähtsus ja mõju teistele inimestele. Paljudel pole huvi asjade vastu, mis maailmas aset leiavad, kuid Faust oli erinev. Faust oli tark ja ta oli teadur. Ta tahtis, et inimesed jääksid teda ja tema tegusid mäletama. Ta püüdis alati edasi õppida, kuid lõpuks jõudils järeldusele, et temast pole olnud abi mitte kellegile ja ta hing oli rahutu. Tema suurimaks sooviks oli tunda hinges rahuldust ja olla oma eluga rahul kuna ta ei suutnud seda siis ta kippus oma elu kallale. Ta oli vaimselt ebastabiilne ja nõrk. Fausti tarkus aitas teda teoses tekkindu probleemides. Faustil oli oma elust ükskõik ja ta
tema pisikesel viga on. Kurjale teele minnes ei pruugi lõpptulemus alati negatiivne olla. Ka headusega võib inimene teistele kurja tekitada. Sellest tuleneb ka vanasõna:" Ükski heategu ei jää karistamata." Kui aga inimene suudab vanapaganat ninapidi vedada ning kavaluse abil kurjast hea vormida, siis lõppkokkuvõttes on tulemus siiski positiivne. Teoses ,,Faust" pidas haritud arst suuri heitlusi hea ja kurja vahel. Faust otsis elumõtet ning üritas leida vastuseid küsimustele millele tal vastust polnud. Rusutud teadlasele pakkus elurõõmu Mefistoteles. Nõiad pakkusid talle, aga rõõmu nooremast ning elujõulisemast kehast ning kõige keerulisemat asja maailmas, armastust. Kogu teose käigus pidas aga teadlane suuri siseheitlusi kas jääda endale truuks ja headele radadale või alluda kurjale, ning üritada tunda sellest tulenevat rõõmu
Valgustusajastu Sügav usk mõistuse jõusse ja inimväärikusse ning hariduse ja kultuuri nõutamine rahvahulkadele Filosoofid, entsüklopedistid, pedagoogid ja poliitikud Tegelased Faust (peategelane) Mefistofeles kuri deemon (peategelane) Margareta Fausti armastatu (peategelane) Wagner Fausti õpilane Marta Margareta naabrinaine Valentin Margareta vend Jumal Maavaim Õpilased Faust Tark ja kuulus teadlane Magister ja doktor Ühiskonnas teda austati Oli õpetaja Ei osanud oma teadmisi hinnata - alahindas ennast Soov leida elu mõte Mefistofeles Kuri deemon Endast heal arvamusel Usub, et inimkond on teel hukatusse Sõlmib lepingu Issandaga Ilmub Fausti juurde puudlina Teenib Fausti "Ma olen osa jõust, kes kõikjal tõstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head." Margareta 14aastane naiivne neiu
Kas Faust on Goethe moodi? Goethe ja Faust autor ja tema looming. Kindlasti on neil sarnasusi, sest kuna Fausti karakter antud versioonis on Goethe poolt loodud, siis peab temas olema üle kantud kirjaniku enda olulisemad iseloomujooned ja eripärad, miks muidu tahaks Goethe nii täpselt kujundada iseloomu, mis juba välimäärajatest lähtudes tema enda omale nii sarnane. Ma usun, et kuna ,,Faust" on Goethe elutöö, tähtsaim teos, siis otsustabki autor oma mõtteid avaldada just selle
Goethe "Faust" Kokkuvõte teosest "Faust" selle teose kallal töötas Goethe üle kuuekümne aasta, teose algvariant "Alg-Faust" valmis "tormi ja tungi" aastatel, täielik esimene osa ilmus 1808 ja teine osa 1832. Goethe kujutas uusaja Fausti kui teadmis-ja tunnetusjanulise inimesena selle esimeses osas. Faust on täis veidrat rahutust, kes on olnud huvitunud mitmetest teadustest, õppinud palju ja saanud nii magistri kui doktori kraadi, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks inimsoole teed parema suunas näidata. Samal ajal teavas Issand ning Mefistofeles veavad kihla, et Mefistofeles ei suuda Fausti õigelt teelt kõrval kallutada. Varsti ilmub Mefistofeles puudli kujul Fausti ette ning peagi kaks viimast sõlmivad lepingu, et
Kõige paremini on need hea ja kurja rollid välja toodud teoses ,,Faust" .Goethe esimesed kirjanduslikud teosed olid ,,Wilhem Meistri õpiaastad",Götz von Berlichingen",,,Iphigeneia Tourises", ,,AlgFaust", ,,Egmont", ,,Torquato", ,,Tasso" , ,,Rooma eleegid", ,,Noore kunstniku kannatused",,Wilhem Meistri rännuaastad" ja ka loomaeepos ,,Reinuvader Rebane".Goethe tegi teostest järgesid.Algul valmis näiteks ,,AlgFaust" ja siis alles ,,Faust" I ja II. FAust Raamatu peategelaseks ongi Faust ise. Fauston klassikalise saksa muistendi tegelane, kes sõlmib lepingu Kuradiga. Faust on rahutu kangelane, teadlane, kes otsib meeleheitlikult kõiksuse sisimat olemust ja elu mõtet.Teoses jääb mulje, et Fausti sõber Wagner nagu kutsubki esile Faustis mõttetuse tunde.Wagner on Fausti vastand.Wagner on teadlane kes vaimustub konkreetse teema uurimisest ning on kindel et kõigel on mingi mõte ja eesmärk.Ta on leidnud selle, mida ta
Analüüs Faust Kokkuvõte/ülevaade Faust- inimene, kes haletses ennast ja arvas, et pole oma õppimistest targemaks saanud. Tal puudus ka au ja toredus, maja ja oma maa. Ta tahtis ühendust võtta mõne imeväega nagu vaimuga, et poleks enam vaja teeselda oma tarkust. Ta leidis raamatust maavaimu märgi ning lausus seal juures olevad sõnad. Vaim ilmus, kuid varsti lahkus, kuna Faust tardus ta nägemisest ja ta arvas, et Faust ei mõista teda. Faust märkas ühel päeval puudlit, kel justkui helgiks taga hele tuleke, kuid Wagner selgitas Faustile, et see on tavaline koer. Mees otsustas siiski puudli endaga kaasa võtta. Hiljem ilmutas puudlist ennast välja Mefistofeles, kes lausus enda kohta: ,, Ma olen osa jõust, kes kõikjal tõstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head." Faust otsustas temaga lepingu sõlmida, et saaks Kuradit teenida
inimeste saatuse üle. Saatan leiab, et inimene on õnnetu, armetu ja loodudki kannatama, sest tal on mõistus. Jumal, vastupidi aga, ülistab mõistust ja tõepüüdlusi. Tõe väljaselgitamiseks lähebki Mefistoteles maa peale, et üritada Fausti headuse ja tarkuse teelt kõrvale kallutada. Ka siis jääb Jumal endale kindlaks ja lausub: " Las kurja nõuga saata igat sammu siis kiusaja ka kurjast kasvab hea." Niisiis satub Faust üleinimlike jõudude keerisesse, üritades samas leida oma isiklikku ülimat tõde elu mõtet. Faust on inimesena üldse tavapäraselt erinev teda huvitavad sündmuste põhjused ja üldpilt, mitte niivõrd detailid. Ta leiab, et maailm on täis inimlikku kurjust ja pahesid ning inimesed ei suuda näha oma väikestest probleemidest kaugemale ning jõuab tõdemuseni, et olulisem kui mõte, sõna või jõud, on tegu. Samal põhjusel pettub ta oma õpilases Wagneris, kes
J. W. Goethe ,,Faust" 1. Pühendus, eelmäng teatris, proloog taevas, Faust ja Mefisto, Faust ja Margarete. 2. Faust otsis meeleheitlikult kõiksuse sisimat olemust, kuid oli masenduses kuna tajus oma mõistuse inimlikku piiratust. Ta teadis väga palju, kuid sellest ei piisanud temale. Ta tundis, et ei tea veel midagi, mis suudaks näidata inimsoole teed parema suunas. Tal oli taltsutamatu uudishimu ja kustutamatu teadmisjanu. 3. Faust juurdles probleemide üle sügavuti, Wagner oli rahul iga saavutusega. Faust oli saavutanud oma elus kõik, mida saavutada andis, kuid ta ei suutnud siiski leida hingerahu. Ta õppis erinevaid teadusi, ise ei teadnudki mida elult tahta. Wagneril olid see-eest eesmärgid paika pandud, ta tahtis saada samasuguseks teadlaseks nagu Faust. Wagner vaatas kõigele ratsionaalse inimese pilguga. Kui puudel neil järel hakkas käima, arvas Faust et too teeb nõiaringe, juureldes selle üle
Goethe ,,Faust" Raamat algab sellega, kui taevas sõlmivad lepingu kurat Mefistofeles ja jumal. Mefistofeles peab tegema Fausti(teadlane) õnnelikuks, siis saab ta tema hinge põrgusse viia. Lugu ise algab sellega, kuidas Faust istub oma kabinetis ja haletseb ennast. Peagi läheb ta oma sõbra Wagneriga tänavale ja peagi saabub nende ette puudel. Puudel läheb koos Faustiga tagasi kabinetti ja seal tuleb välja, et see puudel on hoopis Mefistofeles. Nad sõmivad lepingu, et Mefistofeles teeb Fausti õnnelikuks ja kui see hetk saabub, siis asub Faust Mefistofelese teenriks põrgus. Nad asuvad teele ja esimene koht kus nad peatuvad on kõrts, kus on kari tudengeid ja Mefistofeles ja Faust ühinevad nendega
Retsensioon "Faust" Käisin 12. novembril Kuressaare Linnateatris vaatamas Aare Toikka lavastust "Faust". See on uues võtmes tehtud dramaatiline näidend, mis räägib vanamehest nimega Faust, kellel on aastatega tekkinud kopsakas teadmistepagas. Paraku pole mees leidnud midagi, mis suudaks inimkonda täielikult aidata. Taevas sõlmivad Jumal ja Kurat Fausti hinge peale kihlveo. Mefistofeles pakub Faustile noorendavat võlujooki ning mõjutab teda võrgutama ja petma süütut Margaretat. Lõpuks noor neid hukkub ja Faust ei suuda teda päästa. Lavastaja Aare Toikka on teinud minu arvates suurepärast tööd. Ta on suutnud vaatajateni tuua midagi enneolematut ja fantastilist
Miikael räägib sellest kuidas maa ja meri tormis muutuvad. Mefistofeles ütleb, et ta ei tea midagi päikesest ja taevast kuid ta teab inimeste tööst ja vaevast. Tema meelest on mõistus see, mis inimese elu raskeks teeb. Ta ütleb, et mõistus peaks inimesi loomadest eraldama, kuid teeb inimesed hoopis nendest hullemaks. Inimeste põlv on maa peal nii halb, et isegi kurat ei taha neid enam kiusata. Issand ja Mefistofeles vaidlevad selle üle, et millise tee valib Faust. Kas halva või hea. Issand usub, et kuigi pime tung veab inimlast, ta siiski aimab, ihkab õiget rada. Mefistofeles usub aga, et ahvatlused viivad Fausti kiirelt halvale teele. Vedasidki kihla selle peale, et millise tee valib enda jaoks Faust. Issand lubab Mefistofelesel Fausti halvale teele meelitada, uskudes, et Faust valib ise õige raja. Jumal ütleb, et see kes otsib, ikka eksib teelt. Ehk mõistus panebki inimesi piire katsetama ja asju(ka halbu) lähedamalt uurima
kade. Mefisto e.misantroop e. Inimestevihkaja. Mefisto & jumala vaheline leping- Jumal lubab üht inimest (Fausti ) eksitada mis tahes vahenditega teelt. Kui eksitamine õnnestub ja Faust on tänu Mefistole õnnelik, saab Mefisto endale Fausti hinge ja kõikide teiste eksinute hinged. Juhul kui eksitamine ei õnnestum, ei saa kurat enam ühtegi hinge endale põrgusse,sest maapeal läbinisti ausalt elamine polegi võimalik. Esimene osa : ÖÖ ( Fausti iseloomustus) Faust on tark vana mees, kuid tema elu tundub talle mõttetu ning ta tahab end ära tappa. Selle tõttu, et väljast kostab muusikat ja laulu ning on kevad, otsustab ta oma surma edasi lükata. Ta vestleb Wagneriga,kes on endast vaimustuses ning leiab,et tema elu on elamist väärt. LINNAVÄRAVATE EES ( Mefisto kohtumine Fasutiga ) Mefisto ilmub musta puudlina. Faust kutsub Mefisto kaasa oma koju. Kui nad on saanud töötuppa ilmutab Mefisto end vaimuna
"Faust" Kokkuvõte "Faust" selle teose kallal töötas Goethe üle kuuekümne aasta, teose algvariant "Alg-Faust" valmis "tormi ja tungi" aastatel, täielik esimene osa ilmus 1808 ja teine osa 1832. Goethe kujutas uusaja Fausti kui teadmis-ja tunnetusjanulise inimesena selle esimeses osas. Faust on täis veidrat rahutust, kes on olnud huvitunud mitmetest teadustest, õppinud palju ja saanud nii magistri kui doktori kraadi, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks inimsoole teed parema suunas näidata. Samal ajal teavas Issand ning Mefistofeles veavad kihla, et Mefistofeles ei suuda Fausti õigelt teelt kõrval kallutada. Varsti ilmub Mefistofeles puudli kujul Fausti ette ning
"Faust" Johann Wolfgang von Goethe Auli Lass ja Alice Post "Faust" · Värssdragöödia · Algvariant 1773- 1775 · Trükki ilmusid "Faust. Fargment" 1790 "Faust I" ja "Faust II" 1833 "Faust" Romantism · Teose tegevis varieerub nii ajas kui kohas · Huvituti paljudest teadustest ja maagiast · Looduse ülistamine Tegelased · Faust · Margareta · Mefistofeles Faust · rahutu tegelane · Teadlane · Masenduses inimliku piiratuse tajumisest · Soovib näidata inimsoole teed paremusele · Ei ole oma tööga rahul · Jääb alati oma põhimõtetele kindlaks Margareta · Tänu temale pääses Faust taevariiki · Märkas, et Mefistofeles pole see, kellena ta näib · Sügavalt usklik Mefistofeles · Kuri deemon · Ei pea inimestest lugu
`'Faust'' See on värsstragöödia mida peetakse Goethe peateoseks. I. osa 1808, II. osa 1832. Ainet sai Goethe 16. Saj legendist. Kirjanik kasutab folkloorile omaseid tegelasi(groomed, nõiad, nümfid, inglid jne..). Teose filosoofiline alus Filosoofia põhiküsimus on teaduse ja mateeria vahekorrast. idealistide arvates on primaarne teadus, mis on loonud kui avastanud mateeria. Materialistic avadavat, et primaarne on mateeria, mille pika arengu tulemuseks on teadus. Faust arutleb filosoofia põhitõe üle ja jõuab järeldusele, et tõeline väärtus on vaid TEGU. Pühendus Goethe kirjutab, et fausti tegelased on teda juba varem huvitanud. Ta on tahtnud neid püüda, kuid need on hajunud. Eelmäng teatris teatri direktor, kirjanik ja näitleja vestlevad teatrist. Direktorit huvitas ainult raha. Näitleja unistuseks on see, et talle plaksutatakse. kirjanik esitab lavastusele kõrgemad nõuded.
Faust I osa Faust on doktor. Ta on depressioonis. Ta ei hinda oma teadmisi. Faust on oma toas, kirjutab. Kutsub vaimu välja. Faust ja Wagner tulevad linna. Rahvas koguneb nende ümber. Nad austavad Fausti, kui haritud doktorit. Nende juurde tuleb koer. Nad lähevad koos koeraga töötuppa siss. Ilmub kurat, nimega Meifistofeles. Kurat tahab Faustiga lepingut sõlmida. Selle lepingu sisu on järgmine: Maa peal teenib kurat Fausti, põrgus aga Faust kuradit. Nad löövad käed, et kui Faust kunagi hüüab: “ On ilus hetk, viibi veel” siis peab ta surema. Lõbusate tudengite jooma seltskond. Lauldakse, juuaks. Faust ja kurat astuvad sisse. Nad läksid sinna, et Faustil mustad mõtted meelest läheksid ja meel muutuks heaks ja rõõmsaks. Mefistofeles laulab ja pakub veini. Minnakse Mefistofesele kallale. Faust ja Mefistofeles lahkuvad nõiakööki. Faust soovib nõiajõuga nooreks saada. Mefistofeles räägib ahvidega
Soovitu saamiseni jõutakse ka erineva ajaga, kui üldse. Päris paljud inimesed usuvad, et miski mõjutab leidmise kiirust. On ka inimesi, kes mõtlevad põhjalikult järgi enne tegutsemist. Vahel kaheldakse, kas tahetu saavutamiseks vajalik läbitav tee on ikka õige. Inimestel on palju erinevaid soove. Mõnda neist on lihtsam täita, teisi aga võib olla isegi võimatu. Leida tahetakse päris palju. Kes tahab leida teed edukama karjäärini, parema pereeluni, rohkemate elukogemusteni jne. Faust otsis ülimat õnne ning selle kogemiseks müüs ta oma hinge kuradile. Selline asi tundub mõeldamatu ning kohe ei oska öeldagi, mida peaks ise tegema, et tahetut saavutada. Üks asi, mida mina elus tahan, on hea töö ehk siis ma tahan olla materiaalselt kindlustatud, kuid ma ei taha pidada ametit, mis neelaks kogu mu aja ning mida pidades ma ei tunne end hästi. Selleni jõudmiseks pean põhjalikult uurima, mis ameteid üldse on
Aare Toikka ,,Faust" Käisin 11. novembril Kuressaare Linnateatris vaatamas VAT Teatri etendust ,,Faust". Teatrimäng oli tehtud Friedrich Wilhelm Murnau tummfilmi ning Johann Wolfgang Gothe ja Christopher Marlowe samanimeliste teoste ainetel. Goethe on ise ,,Fausti" kohta kirjutanud järgmiselt: ,, Mis on su tuum, maailm ja elu, aeg ja ruum?" ning just selle küsimuse lahendamisele oli õpetlane Faust terve oma elu pühendanud. Kuigi eakas doktor aitas tihti kohalikke nende igapäevaste murede lahendamisel, ei suutnud ta leida ravimit katku vastu ning sõlmis paganliku Mafistofelesega saatusliku lepingu. Kui kirjeldada lühidalt Aare Toikka tehtud lavalist kujundust, võib julgelt öelda, et lihtsuses peitub geniaalsus. Heili Sibrits on Postimehes kirjutanud: ,,Visuaalselt toetub Toikka ,,Faust" aga saksa filmikunsti suurteosele, mis omakorda seab näitlejad ja lavastaja raamesse
Tavaliselt inimesed ei mõtle ise oma elu põhjuste ja mõtte üle, kuid see oli Fausti jaoks peamine probleem. Ta oli väga tark mees, tuntud teadlane, kellel oli palju õpilasi. Ta leidis, et see ei ole üldse tähtis ning otsustas asuda oma elumõtte otsingule. Tema ,,abiliseks" oli kurat Mefistoteles, kes sõlmis jumalaga kihlveo, et suudab viia Fausti hinge halvale teele. Kurat andis Faustile võlujooki, mis muutis ta nooruslikumaks ning selle tõttu võrgutas Faust ära noore neiu, kes sai tunda nii armastuse võlu kui ka valu. Margareta oli väga nooruke neiu, kui Faust teda tänaval kohtas. Mehele meeldis tüdruku vooruslikkus, puna huultel ning sära silmis. Isegi Margareta nipsakus ei häirinud teda vaid hoopis vastupidi. Faust käskis Mefistotelesel see tüdruk temani toimetada. Peale võlujoogi joomist oli Faust hoopis teine inimene, ta tahtis igat tüdrukut, keda nägi. Naiivse Margareta
maailmas. Ta oli väga tark mees, kes on õppinud paljusid teadusi: mõtte-, arsti- ja õigusteadust. Ta oli ka Vana ja Uut seadust uurinud ning ta soovis parandada inimeste olukorda maailmas, ent mida rohkem ta õppis, seda kindlamalt kasvas teadmine, et ta ei suuda midagi olulist korda saata. Tal oli nii magistri- kui ka doktorikraad, kuid sellest hoolimata ei suutnud ta leida rahu või tunda elust rõõmu. Faust on suhteliselt tugeva iseloomuga noormees, kes ei lange eriti kergesti lõksu. Margareta, tänu kellele pääses ka Faust taevariiki, on ainuke tegelane, kes taipas, et Mefistofeles pole see, kes ta näida püüdis. Kuna ta oli sügavalt usklik, siis ta sai aru, et Mefistofelese puhul on tegemist kelmiga. Mefistofeles, kuri deemon, kes esineb juba keskaegses Faustist rääkivas rahvaraamatus, on tegelane, kes ei pea just eriti inimestest lugu ja keda loomadest eraldab vaid mõistus. Samuti
Goethe ,,Faust" kokkuvõte Faust algab proloogiga taevas, kus Mefistofeles ja Issand vaidlevad hea ja kurja üle, mis lõppeb kihlveoga Mefistofeles arvas, et Faust pöördub kurjuse teele ja Issand ütles, et Faust valib ikka õige ja parema tee. Faust on väga austatud doktor, kes on elu jooksul väga palju raamatuid lugenud. Ta on meeletult haritud ja tark, kuid ta arvab, et elul pole mõtet - miski ei ole hea ning ei suuda hingerahu tuua. Ükski tark raamatki ei vasta talle, mis on elu mõte. Olles elust tüdinud, kavatses ta mürki juua ja endalt elu võtta, kuid viimasel hetkel kuulis ta laulu, mil ta noor oli ning ta mõtles ümber.
Faust J. W. Goethe Tegelased: Peategelaseks raamatus ,,Faust" on nimitegelane Faust. Faust on haritud, palju õppinud doktor, kes on aga tüdinud elust, nägemata oma teadmistel, ja ka elul, enam mõtet. Ta oskab manada vaime ja tunneb erinevaid nippe, muuhulgas suudab ta ka Kuradit vangistada. Ta haaras kohe kinni pakkumisest minna reisile, et leida elu mõte. Faust oli valmis end tapma, kuid siis meenus talle tema nooruspõlv. Fausti huvitavb üldpilt, mitte detailid. Ta on kindel oma põhimõtetes ja ta ei kaldu teelt kõrvale. Teiseks oluliseks tegelaseks pean Fausti juhti tema rännakul, Kuradit ehk Mefistofelest. Ta on vedanud kihla Issandaga, et tema juhatusel läheb Faust halvale teele. Ta ilmub musta puudlina, Kuradi märgina, kuid Faust püüab ta kinni. Ta teeb hiljem Faustiga lepingu: Mefistofeles teeb kõik,
Margareta- võõraste valikute ohver Goethe teos ,,Faust" räägib teadlasest, kes on õppinud mitmeid teadusi ja saanud doktoriks, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks näidata inimsoole teed parema suunas. Taevas sõlmivad Jumal ja Kurat kihlveo, et Kurat ei suuda Fausti hinge õigelt teelt eksitada. Nii saabubki Mefistofeles Fausti juurde ja pakub teadlasele lepingut: Faust on kohustatud Kuradit teenima ning leping lõpeb siis, kui Faust tunnistab end õnnelikuks - siis võib Mefistofeles tema hinge põrgusse viia. Faust nõustub, kuna usub, et sellist hetke ei saabu iial. Et meelitada Fausti ütema sõnu "Oh ilus hetk, oh viibi veel!" , pakub Mefistofeles talle noorendavat võlujooki ning õhutab teda võrgutama süütut ning vaga Margaretat. Sellega on tehtud esimene valik muuta Margareta elu loomulikku kulgu. Alustuseks kingib Faust Margaretale kauneid ehteid. Margareta on nende üle väga
Dmitri Bertman ning peaosades astusid lavale Oliver Kuusik, Pavlo Balakin Margarete, Aare Saal ja Helen Lokuta. “Faust”i näol on tegemist 19. sajandi ühe populaarseima Prantsuse ooperiga ning väärib märkimist, et kui Gounod 1893. aastal suri, oli selleks ajaks „Fausti“ Pariisis esitatud juba üle tuhande korra. Ameerika Ühendriikides oli see niivõrd populaarne, et 19. sajandil alustati mitu aastakümmet New York’i ooperihooaega just nimelt „Faustiga”. Doktor Faust oli teadlane, kes oli terve oma elu püüdnud kõiki maailma varjatud saladusi tundma õppida. Ometigi mõistis ta oma surmatunnil, et sugugi kõike ta siiski ei tea ning tõeline elu jäigi elamata. Teadmisjanu, unistusi ja isegi Jumalat maha needes, kutsub ta kogemata enda ette saatan Mefisto. Saatan pakub Faustile kuulsust, rikkust ja võimu, kuid oma parimad päevad läbi elanud teadlast ahvatleb vaid noorus, mille abil ta armuda ja elu võlusid nautida saaks. Ta sõlmib
Kui teadlikud me oleme maailma eksistensiaalsetes küsimustes ja loomingu hindamises. Eksistensialism on filosoofiline ja kirjanduslik vool, mis lähtub inimese mõistmisel tema eksistensist. Eksistensialism rõhutab vajadust rakendada mõtlemist isiklikus ja ühiskondlikus elus. Läbi aegade on inimesi konstantselt vaevanud mitmed tähtsana kõlavad küsimused, sellised, mis käsitlevad selliseid probleeme nagu: elu, surm ja armastus. Näiteks: Miks enne surmamõistetule surmava süsti tegemist see süstal steliseeritakse. See on selline küsimus millele õiget ega vastust ei ole olemas. Samamoodi on näide tuua Bulgakovi teosest "Meister ja Margaritast", kui teose alguses arutavad Mihhail Berlioz ja Ivan Nikolajevits jumala olemasolu pärast. Nemad on arvamusel, et pigem ei kui kui nende vestlusesse sekkub tundmatu, kes räägib kõik võimalikud teooriad ja võimalused ja üldse räägib maailmaelust palju asju, siis Ber...
Ma usun, et kui inimene sünnib, on tema iseloomu kõik algmed juba välja kujunenud. Kindlasti kohaneb inimene ka teda ümbritseva keskkonnaga, aga selline kohandumine ongi inimese muutumine ajas. Raamatu alguses võib mõista Fausti all kui üht väga heatahtlikku vana meest, kes on pühendanud kogu oma elu teiste inimeste aitamisele. Raamatu keskosas saame teada, et tegelikult kui Mefistofeles andis talle võimaluse olla taas noor, muutus Faust väga kiiresti äärmiselt egoistlikuks ja ainult enesele mõtlejaks. Teise peamise tegelase, Margareta, näitel sain teada kui lihtsalt võib üks ennast alahindav tütarlaps halvale teele minna. Neiu lasi ennast ära osta, et saaks nautida magusamat elu ning saatus maksis talle seetõttu kätte. Ta sai oma elule kohutava lõpu. Margareta muutus loo käigus jumalakartlikust neiust ahneks ning unustas oma tõekspidamised sootuks
Faust kokkuvõttev töö 1. Eelmäng teatris sõnum on see, et tööst, teenimisest.Nad arutavad selle üle, milline peaks olema saksa ideaalne näidend. Teatri direktor tahab, et rahvas tuleks teatrisse, komödiant väljendas kirge, tundeid, teravmeelt ja tarkust- kõik on head, kuid meeles pea- ka narrust sekka sega, Luuletaja tahtis seda, kes palju toob, see meeldib paljudele ja rahul olles lahkuvad siis kõik. 2. Faust on kõik läbi uurind: mõtte-, arsti- ja õigusteadusest ja ka uut ja vana seadust. Teadlase pettumuse põhjuseks võis olla see, et Faust ei saanud enam targemaks ja tahtis teadmisi juurde saada. 3. Faust oli rahulik ja tema hing oli õigel teel, Mefistoteles aga kurjajuur ja üritas Fausti halvale teele viia. Fausti ja Mefistofelese leping lõppeb siis, kui Faust kiidab ennast õnnelikuks, siis võib Mefistofeles Fausti hinge põrgusse viia, siis on
Otsiv ja eksiv Faust Fausti 1808. aastal ilmunud esimene osa kujunes populaarseks juba autori eluajal. Kakskümmend aastat hiljem alustas autor teise osa kirjutamist, mis ilmus postuumselt 1833. aastal. Faust on maag ja õpetlane, kes on teelt eksinud, leidmata lohutust ka Jumalast. Ta on elus pettunud ning depressioonis. Kuigi suurte teadmistega, tundub talle, et ta pole suuteline neid edasi andma oma õpilastele. Teose algul veab langenud ingel Mefistofeles Issandaga kihla, et on suuteline hukutama
Maria Faust Group 17. aprillil külastasin Arensburgi restorani, kus toimus saksofonist Maria Fausti kontsert. Esitajateks oligi M. Faust ja tema kaasmängijad ehk Group. Teised liikmed olid pärit Taanist, kus noor neiu sai muusikahariduse. Kontsert oli üles seatud uue plaadi tutvustamiseks, mis on peagi välja tulemas. Üle Saaremaa oli kohale tulnud üsna palju rahvast, kuna restoran oli täis. Tegemist oli siiski kuulsa saarlannaga, kes ,tema sõnul, esines Saaremaal esimest korda. Bändi kuuluvad Maria Faust, kes on altsaksofonist, Tormod Melaas Holm
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
