tõusta armastuse poole o I osa episood "Öö" -Fausti pettumus senises elutöös. Fausti otsivale vaimule vastandub Wagner kui piiratud erialateadlane. episood "Linnavärava ees"- kujutab erinevatest sotsiaalsetest kihtides pärit inimesi elu selle paljukihilises koosluses. Faust, kes on avatud elukõiksusele ja Wagner, kes hoidub rahvast eemale. Ilmub Mefistoteles musta puudli näol. episood "Töötuba"- koos puudliga sisse. Faust: " Teame, et inimlaps seda ei hinda, mida ei mõista, ei tunne , ei tea, tihti ta kõike, mis kaunis ja hea, väiklaselt mõnitab, halvustab, nuriseb...." (lk 36)
Hoolamata sellest, et ta oli lugupeetud, tark, tal oli järgjaid, ei leidnud ta, et ta tegevusest oleks kellelgi kasu, ta polnud leidnud oma elumõtet, kuigi oli seda justkui terve elu raamatudest ja maailmatarkusdest leida püüdnud. Fausti tegelaskujule on omane humanistlik roll-soov parandada inimeste olukorda selles maailmas, nagu võib välja lugeda 23.leheküljel Fausti poolt laustust ”Ma oma teadmisi ei hinda, ei arva, et võiksin inimsoole teed näidata paremuse poole.” Faust on inimesena üldse tavapäraselt erinev - teda huvitavad sündmuste põhjused ja üldpilt, mitte niivõrd detailid. Ta leiab, et maailm on täis inimlikku kurjust ja pahesid ning inimesed ei suuda näha oma väikestest probleemidest kaugemale ning jõuab tõdemuseni, et olulisem kui mõte, sõna või jõud, on tegu. Teoses toodud mõiste „Faustilik hing“ tähendab jumala eitamist. See märgib rahutust, mis sunnib vaatama kaugemale kui silmapiir ulatub ning
JOHANN WOLFGANG GOETHE ,,FAUST" 1) Kelle kutsub Faust maagia abil välja? Faust on tark ja kuulus teadlane, ta üritab leida elu mõtet, kuid abitult ja tahab enda elu lõpetada. Ta kutsub välja vaimu, kellega rääkida ja ühisele nõule jõuda. Faust oli sel hetkel väga ebastabiilne ja ta lootis vaimu käest abi küsida. Ju, igatsetud vaim, sa hõljud siin! Siis ilmu, ilmu! Mis ootuspiin mu rinda lõhub, mis uus tunne ja tundmatu mind rõhub! See imejõud veab enda poole rinda. Sa pead, sa pead, kas maksku elu hinda! 2) Iseloomusta seitsme tabava omadussõnaga linnaväravate ees patseerivat rahvast! Rahvas: mitmekülgne, jutukas, lõbus, elujanulised, sõnakad, töökad, mitmekülgsed. Pill, keeglimäng ja metsik kära
Jumal aga leidis, et inimesed on tegelikult oma loomult head ning oma teekonnal headuse poole võivad nad eksida, kuid lõpuks jõuavad ikkagi välja headuseni. Inimese igapäevaelu juurde kuulub võitlus hea ja kurja vahel. Meis on peidus nii hea kui ka kurja alge. Meil on valida halva ja hea vahel ning see on meie teha kumma tee me valime, kas hea või halva. Elu koosnebki otsustest, ning kui meis on piisavalt tugevust, et kurjusest võitu saada tuleb osata seda kasutada. Faust tegi otsuse anda järele Mefistofelese meelitustele, kes lubas tema ellu põnevust ja naudinguid tuua. Et teha head tuleb saavutada harmoonia ülejäänud maailmaga. Faust oli aga maailmaga konfliktis ning tegi ka valesid otsuseid, mis põhjustasid hiljem halba. Lõpuks kui Faust taipas oma vigu oli hilja. Ta üritas päästa oma armastatut vangist, kuid see oli juba liiga hullunud. Polnud enam midagi teha, kui Faust mõistis
Ingrid Rohtla 12c Sisukokkuvõte ,,Faust" Faust on tuntud teadlane, kes ei leia, et tema tegevusest oleks kellelegi mingit õiget kasu olnud: "Ma oma teadmisi ei hinda, ei arva, et võiksin inimsoole teed näidata paremuse poole.". Pärast sellele järeldusele jõudmist otsustab ta pühenduda elu mõtte otsingule. Samal ajal sõlmivad Jumal ja Saatan (nimega Mefistofeles) kihlveo. Saatan leiab, et inimene on õnnetu, armetu ja loodudki kannatama, sest tal on mõistus. Jumal, aga, ülistab mõistust ja tõepüüdlusi
"Kasulikumad on need raamatud, mis panevad teistest enam mõtlema" Inimesed armastavad lugeda raamatuid, mis on huvitavad ja abiks maailma ning enda mõistmisel.Paljusid raamatuid lugedes tõuseb tuju, meeleolu paraneb ja muremõtted ununevad. Selliseid teoseid, mis tekitavad lugejas häid tundeid, jäävad meelde ning mõne aja möödudes loetakse raamatuid mitu korda uuesti läbi.Raamatuid uuesti lugedes avastatakse jällegi teostes midagi uut ja huvitavat. Kõige enam meelde jäänud Johann Wolfgang von Goethe värsstragöödia "Faust", raamatut oli päris raske lugeda, sest esimesel lugemisel ei saanud hästi aru, mida kirjanik on "Fausti" kirjutamisel öelda tahtnud. "Faust" ei pruugi kõikidele meeldida, lugu on taltsutamatust uudishimust ja teadmisjanust kangelasest, kelle süül hukkuvad paljud süütud tegelased. Fausti võiks võrrelda tavalise juurdleva inimesega, kes peab võitlust kiusatusega. Ta elas tavalist elu, sai proovida armastust, pet...
Alati ei tasu minna lihtsama vastupanu teed, tegudel on tagajärjed, mille peale tuleb varakult mõtlema hakata. Kui seda ei tehta, siis võib inimene eksiteele sattuda ja asuda ennast petma. Samas võivad just need tegurid viia peas kumisevate mõtisklemapanevate küsimuste vastusteni. Goethe raamatus "Faust" oli peategelaseks intelligentne õpetlane, kellele kuulus lausa doktorikraad. Ta soovis muuta inimeste olukorda Maal paremaks, püüdes edasi anda oma tarkuseteri. Kahjuks aga Faust ei leidnud, et tema tegevusest oleks kellelegi mingit õiget kasu olnud, kuigi ta oli väga tuntud teadlane ja tal oli palju õpilasi: "Ma oma teadmisi ei hinda, ei arva, et võiksin inimsoole teed näidata paremuse poole." Pärast sellele järeldusele jõudmist otsustas ta oma ülejäänud elu pühendada elu mõtte otsingule. Jaan Tätte on öelnud, et tavaliselt inimesed elavad mõttega: "Elame kõigepealt selle elu kuidagi ära ja siis vaatame, mis edasi saab". Kahjuks peab konstateerima, et
raha, võim, kunst. Õnneni ta elusana ei jõua, kuid tema rahulolematus saab lõpu alles taevas, Jumala poole minnes. Teos on lihtne võitlus hea ja kurja vahel. 2. Mida tähendab mõiste ,,faustilik hing"? See on hing, mis on kuradile müüdud, millegi lühiajalise vastu (õnn terveks maapealseks eluks näiteks). 3. Selgita loetud teose põhjal järgmist väidet On inimlik püüelda ettepoole ning kahjuks sel teel vigu teha. Faust tahtis kogeda ülimat õnne ja ta tegi selle saamiseks ka vigu, sattudes kuritegelikule eluteele. 4. Miks saab väita, et ,,Fausti" esimene osa on romantilise alatooniga? Faust armus ühte tüdrukusse, ning nad hakkasid kurameerima. See polnud sellel ajal sobilik kui abielus polnud. 5. Milline on teoses naise sümbol? Naise sümboliks on romantika, armastus. 6. Iseloomusta põhjalikult Fausti.
käsitlemist leiab. Teema väljaselgitamiseks küsida, millest teos räägib. Teose probleem on mingi eluline ja üldine küsimus, mille teos tõstatab. Teose idee on see, mida teema kohta öeldakse või kuidas teemasse suhtutakse. Ideed aitab tuvastada, kui küsida, mida autor on tahtnud öelda. Sageli on ideed võimalik väljendada vanasõnaga. 1. Sõnasta „Fausti“ põhiteema, probleem ja idee. Faust müüb oma hinge kuradile maha, sest tahab tunda ülimat õnne. Selle saamiseks proovib ta kõike, mida inimene õnneks saab pidada – armastus, peod, raha, võim, kunst. 2. Milliseid alateemasid võib „Faustist“ veel välja tuua? (Vähemalt 5) a) Haridus - Faust õppis targaks kaua, kuid nüüd tunneb, et tal ei olegi reaalselt neid teadmisi vaja.
Inimesel on komme alles tagantjärgi asju kahetseda ja tänu sellele ongi elu keeruline. Kui me mõtleks enne hästi asja üle järgi, mida tegema hakkame ja analüüsiks, kas see teeb ikka head või halba, siis ei oleks meie elu nii keeruline. Samas võib olla ei saa lugeda inimloomust keeruliseks, sest kõik inimesed teeksid nii nagu teised, näiteks, kes loobuks vabatahtlikult rahast, armastusest, perest, sõpradest ja nooreks olemisest- mitte keegi ma arvan. Nii ka Faust, ma ei saa öelda, et tema käitumine olla noor ja aidata teisi on inimloomuse keerulisus, tema suurim soov oli saada ravida katku ja inimesed õnnelikuks teha. Kõige suurem keerulisus peitub selles, et inimesed on liiga usklikud kõige suhtes, nad usuvad kõike, mida neile räägitakse. Nii ka uskus Faust natuke liiga umbuslikult Mefistofelest. Mefistofeles oli tegelane, kes ei pidanud erilist lugu inimestes, ega ka Jumalast. Mefistofeles läks Fausti juurde
,,Faust" Teadlasena on Faust uurinud sõnu ja mõtteid, kuid pole leidnud jõudu ega suutnud taibata, kus ja kuidas tuleks neid kasulikult rakendada. Seetõttu on aastate pikkune töö olnud vaid skolastika, mis ta meeleheitele viib. Samasugust rahulolematust on Goethe tundnud, ta tõdeb: ,, Ka mina olen ekselnud igasuguste teaduste valdkonnas ja aru saanud nende tühisusest." Pühendus: Teos on pühendatud kaugetele aegadele ja vanadele sõpradele.
Tegelaste võrdlus Ma valisin võrdluseks tegelased nagu Faust, Hamlet, Zadig ja Sganarelle teosest ,,Arst vastu tahtmist". Mu valik oli selline kuna nad kõik on teoste peategelased ning nende tegevus oli teostes kõige rohkem välja toodud. Võrdlen siis nende meeste väärtushinnanguid ning seda, kuidas need mõjutasid tegelaste käitumist. Esiteks siis mees nimega Faust. Faust oli inimene, kes jäi alati oma põhimõtetele kindlaks. Ta tahtis elus eelkõige õppida ja areneda. Sellepärast ta väärtustaski teose alguses ülimat haritust, olles ka ise saanud doktori- ning magistrikraadi. Üsna peagi pühiti selline mõtlemine Faustil peast. Ta sai aru, et olgu ta ükskõik kui haritud ja tark, ei aita see tal elu tõeliselt elada ning õnnelik olla. See viis ta suuremasse depressiooni ning arvatavasti oli see peamine põhjus, miks ta sõlmis lepingu Mefostofelesega
,,Faust" on Goethe elutöö, mida ta kirjutas 60 aastat. See on kunstisaavutuse kõrgeim tase ning ta oli ajalooline tegelaskuju. Faustist on loodud veel ka teisi teoseid. Teose osad (5-maagiline number) 1. Pühendus 2. Eelmäng teatris (3 osalejat: tetridirektor, näitleja, kirjanik) 3. Proloog taevas (tuleb välja teose põhiprobleem; 3 peainglit + Mefisto+ Jumal=5) 4. ,,Faust" I osa (kohtumine Mefistofelesega, Faust ilusa hetke otsingul) 5. ,,Faust" II osa (jätkab ilusa hetke otsimist, Hiljem, kui ta tagasi Saksamaale naaseb saab tema elu eesmärgiks töö teiste inimeste õnne nimel, Jumal arvab, et Faust pole muudetud loomaks ning ta on teinud mõitsuse abil ka häid otsuseid; Kui Faust sureb võitlevad inglid Fausti hinge pärast ja võidavad) Teema ja probleemid Inimese elumõtte otsingud läbi raskuste püüdlemas edasi armastuse, teadmiste, tõe, vabaduse poole
Faustusest julgest mõtlejast, keda teadmishimu sundis saatanaga liitu heitma. Sellest vaimustatuna kirjutas Goethe oma kuulsaima teose. "Fausti" kallal töötas Goethe üle kuuekümne aasta, teose algvariant "Alg-Faust" valmis "tormi ja tungi" aastatel, täielik esimene osa ilmus 1808 ja teine osa 1832. Goethe kujutas uusaja Fausti kui teadmis-ja tunnetusjanulise inimesena selle esimeses osas. Faust on täis veidrat rahutust, kes on olnud huvitunud mitmetest teadustest, õppinud palju ja saanud nii magistri kui doktori kraadi, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks inimsoole teed parema suunas näidata. Samal ajal teavas Issand ning Mefistofeles veavad kihla, et Mefistofeles ei suuda Fausti õigelt teelt kõrval kallutada.
J.W. Goethe “Faust” (1808; 1832/33) Palun kirjutada vastused vihikusse 1. See teos on Goethe elutöö. Miks? Tuleta meelde Goethe varasem looming. XVII ja XVIII sajandil levis Saksamaal palju rahvaraamatuid doktor Faustist ning pole midagi imestada, et legend väsimatust, uljast ning õnnelikust targast doktor Faustist pani rahva kujutlusvõime liikuma. Suust suhu liikusid rahva seas jutustused uskumatuist imetegudest, millega olevat doktor Faust hakkama saanud. „Fausti“ kallal töötas Goethe üle kuuekümne aasta. Suure tõeotsija kuju erutas teda juba noorusest peale ja saatis kuni elu lõpuni. Gothe võttis seda rahvalegendi sügavalt filosoofilises käsituses ning tegi suurejoonelise rahvuseepose. Poeet ei muutnud ka žanri, milles Fausti kuju oli rahva teadvuses omandanud. 2. „Fausti“ saamislugu (ainestik, eeskujud, valmimine). Käsikirjaline „Alg-Faust“ valmis Goethel juba „tormi ja tungi“ perioodil 1772.-1773. a
muu tegemisest, kui nad sellest ise kasu ei saa. Samamoodi, nagu keegi ei ole üdini aus ja siiras, võib ka väita, et keegi pole üdini kuri ja õel. Kuigi jah, nende inimeste võitluses hea ja kurja vahel on võitjaks kuri. Koolis kohustusliku kirjanduse nimekirjas olev tragöödia „Faust“ räägib arstist, kes pidas heitlust hea ja kurja vahel. Otsides elu mõtet, andis talle elurõõmu kurjuse kehastus Mefistoteles, kes pakkus Faustile lõbutsemist ja rõõmu. Teose vältel pidas Faust siseheitlust - kas jääda endale kindlaks ja püsida headel radadel, või tunda rõõmu ja kurjust? Lugedes J.W.Goethe filosoofilis-dramaatilist teost mõistsin, et raamat räägib kogu inimsoost ning sellest, kuidas igas inimeses on olemas Faust – mõtlev, kaaluv ning siseheitlust pidav inimene. Johann Wolfgang Goethe on öelnud: „Teel tõe poole peab inimene läbi elama vastandlikkusi –tundma elu tumedamat poolt.“ Sellepärast võibki väita, et kõigi elus tuleb hetk, mil nad
öelnud: ,,Iga inimene on süüdi kõiges heas, mida ta ei ole teinud." Kui aga inimene suudab Luciferi ninapidi vedada ning kavaluse abil kurjast hea vormida, siis lõppkokkuvõttes on tulemus siiski positiivne. Kindlasti tuleb aga olla tähelepanelik ja ettevaatlik, et Mammoli ahnus liigselt endale üle ei kanduks ning probleemi tekkides kohe lihtsama vastupanu teed ei mindaks. Teoses ,,Faust" pidas haritud arst suuri heitlusi hea ja kurja vahel. Faust otsis elus mõtet ning üritas leida vastuseid lahendamata küsimustele. Rusutud teadlasele pakkus elurõõmu kurja kehastus Mefistoteles. Kõike-eitav vaim pakkus Faustile hullutavat lustivett ning vulgaarset kõrtsielu, rõõmu nooremast ning elujõulisemast kehast ning kõige puhtamat tunnet maailmas, armastust. Kogu teose käigus pidas aga teadlane suuri siseheitlusi kas jääda enda tõekspidamiste juurde ja headele radadale või alluda kurjale, ning üritada tunda elust rõõmu
rakendades manipuleerida lihtinimese psüühikaga. Kuradil õnnestub tekitada inimese mõttemaailmas vaid lühiajalist segadust ja mõistmist. Hiljem seletavad asjaosalised toimunut ikka enda reaalsusest lähtudes - püüd lihtsustada keerulist kui inimaju enesekaitsevahend. Kurat pole võimeline muutma inimkonna mõtlemise toimimise aluseid. Millisena näevad käsitletavad kirjanikud saatana toimet inimesele? Kurat pole üksnes negatiivne nähtus, temaski peitub midagi head. Kui Faust küsib Mefistofelese kui põrgudeemoni käest, kes too õieti on, vastab kurat: "Ma olen osa jõust, kes kõikjal tõstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head." Nendes värsiridades paljastab Goethe saatana tõelise olemuse - tema pealtnäha halbade tegude taga peitub kõikevõitev headus. Kurat päästab tõelisi väärtusi ja aitab inimest tõe leidmisel. Selleks peab indiviid kõigepealt läbima puhastustule, mis seisneb kannatamises.
Faust Faust on doktor. Ta on depressioonis. Ta ei hinda oma teadmisi. Faust on oma toas, kirjutab. Kutsub välja vaimu. Faust ja Wagner tulevad linna. Rahvas koguneb nende ümber. Nad austavad Fausti, kui haritud doktorit. Nende juurde tuleb koer. Nad lähevad koos koeraga töötuppa. Ilmub kurat, nimega Meifistofeles. Kurat tahab Faustiga lepingut sõlmida. Selle lepingu sisu on järgmine: Maa peal teenib kurat Fausti, põrgus aga Faust kuradit. Nad löövad käed.Lõbusate tudengite jooma seltskond. Lauldakse, juuaks. Faust ja kurat astuvad sisse. Nad läksid sinna, et Faustil mustad mõtted meelest läheksid ja meel muutuks heaks ja rõõmsaks. Mefistofeles laulab ja pakub veini. Minnakse Mefistofesele kallale. Faust ja Mefistofeles lahkuvad nõiakööki. Faust soovib nõiajõuga nooreks saada. Mefistofeles räägib ahvidega. Tuleb nõid ja pakub Faustile jooki. Kui Faust selle suule tõstab, tõuseb kerge löök
Kas valida Hamleti või Fausti tee? William Shakespeare'i ,,Hamlet" ja Johann Wolfgang Goethe ,,Faust" mõlemad on kirjanduse suurkujud ning nendest räägitakse palju ning võrreldaks üksteisega, et kumb väis parema tee. Nii Faust kui ka Hamlet otsisid elu mõtet. Hamlet leidis elu mõtte enesest kiiremini ülesse kui Faust- Faustil läks natuke kauem aega. Kui mina saaksin valida kas olla Hamlet või Faust, siis ma valiksin Fausti. Öeldakse, et nad on väga sarnased, kuid neil on ka erinevusi päris palju. Fausti tee valiksin ma sellepärast, et Faust kandis alati vastutust oma tegude eest, ei varjanud oma möödalaskmisi, Hamlet seetõttu püüdis alati leida oma tegudele õigustust peites enda siis hullumaski taha. Faustil oli eesmärgiks leida inimese elumõte, kuid Hamlet see vastu lähtus ainult endast ja enda kättemaksust. Kuid kui nüüd mõelda selle peale, et Hamlet oli noorem
Johann Wolfgang von Goethe ,,Faust" 1.1. Teose algul on Faust väga rahulolematu. Teda painab elutüdimus. Ehkki ta oli elus väga palju õppinud ja teadis palju, ei osanud ta seda hinnata. Faustil oli tunne, et tal on siiski teadmistest puudu ning ta ei saa inimkonnale kasulik olla. Ta ütleb (I Osa ,,Öö"): ,,Mis, vaene togu, sain ma sest? Pole teragi targem endisest. Magistriks sain, doktoriks isegi, ja juba aastat kümme nii ma ninapidi ratastringi vean õpilasi, vaeseid hingi, ja näen, et midagi ei tea
Faustlik ellusuhtumine Maailmas pole vist palju inimesi, kes on sellise ellusuhtumisega nagu oli Goethe kirjeldatud Faust. Kui selliseid inimesi oleks rohkem, oleks arvatavasti maailmas juba leitud ravim vähile või välja mõeldud uus,puhas ja efektiivne energia allikas, sest just need inimesed soovivad inimkonna olustikku parandada. Nad tahavad, et nende tegusid mäletataks. Faust oli ajalooline kuju, ta oli üks saksa humanistidest. Ta oli tegelikult legend saksa rahva seas. Ta oli andunud teadusejünger, kellele oli suureks probleemiks oma mõju teistele inimesele ja maailmale. Faust seadis endale kõrgeid eesmärke. Ta veendumuseks oli,et tähtis on endast maha jätta märk. Faust on ideedest tulvil geenius,kes võib palavalt armastada või vihata kuid seda tehes inimeste muredele osavõtlikuks jääda. Teda ajas vihale,see kuidas inimesed keskendusid ainult enda
Valik ei ole kindlasti lihtne, kuna valida on kahe halva varjandi vahel. Kergem oleks ju surra kohe kui seda läbi ebaõnnestumiste ja kannatuste oodata, seega hea meelega ei tahaks olla kummagi nende tegelase nahas. Kuna sellest valikust aga sõltub mu kirjanduse hinne ja olen kohustatud seda tegema, arvan, et reaalsem valik oleks Hamlet. Analüüsime siis tegelasi. Miks Hamlet? Shakespeare'i peategelane Hamlet on märksa realistlikum ja elulähedasem kui seda on Faust. Hamletil olid maailmast head arusaamad, ta oli tarkuses ja intelligentsis oma aja inimestest ees. Tema lahendused olukordadele meeldisid mulle ka. Näiteks kus ta mängib meelega lolli, et hoida madalamat profiili ja kus jätab ise tapja ellu kannatama nähes teda palvetamas. Minuarust väga hästi lahendatud. Tema elu on ka paljuski teguderohkem ja põnevam võrreldes Faustiga, samas on see ka palju traagilisem. Ta eesmärk
W. von Goethe teose „Faust“ samanimelise peategelasega. Nad mõlemad on väga ühiskonna- ja enesekriitilised inimesed. Nad ei salli seda, kuidas ühiskond on muutunud ja kuidas inimsed on hakanud käituma. Nad ei suuda olla rahul neid ümbritseva ühiskonnaga ja oma eluga. Harry oli alguses kinni selles ajas, kus elas Mozart ja Goethe, sest see oli tema jaoks see ühiskond, kus tema oleks tahtnud elada. Mõlemad tegelased nii Harry Haller kui ka Faust on väga haritud inimesed, kuid nad tunnevad, et nende eludes on midagi puudu. Mõlemad soovivad oma ellu midagi, mis nende üksluist elu muudaks. Nende rutiinne elu on neid viinud masenduseni, ning nad hakkavad oma ellu otsima midagi uut. Faust otsib oma ellu mõtet. Ta tahab tunda armastust, olla õnnelik ja jälle noor. Harry Haller seevastu otsib aga viisi kuidas kõige piinarikkamalt surra, mitte füüsiliselt, vaid vaimselt. Nad hakkavad ka oma otsinguid erinevalt teostama.
et see teos võib viia ka teiste suitsiidikatsetejateni, kes hakkavad ennast samastama romaani peategelasega. J.W.Goethe. "Faust" I osa 1. Kirjuta sidus 7-lauseline üldistus teose põhisündmustest ja olemusest. Teos räägib teadlasest, kes on hea ja siiras, ning kes ei talu maailma pahedust ja halba. Ta on edukas ja tal on palju õpilasi, kuid ta tunneb, et ta pole maailma jaoks midagi head teinud. Peale Jumala ja Saatana kihlvedu Faust viia halvale teele õnnestubki Saatanal meelitada Faust kurikavalale lepingule alla kirjutama. Faust avastab täiesti uue maailma, ta armub ja lõpuks õnnestub tal ka oma armastatu süda võita, seda muidugi Mefistofelese abiga. Paraku pidi nii tema kui ka tema armastatu Margaret nende õnne nimel maksma. Lõpuks satub Margaret vanglasse ja läheb hulluks, et ei tunne enam isegi Fausti ära. Peale Margareti surma suudavad inglid ta päästa ja viivad ta taevasse. 2.Sõnasta korrektselt sisutiheda väitlausena romaani a) põhiprobleem
Inimloomuse keerulisus Inimesi on maailmas väga palju erinevaid, nii välimuselt kui ka iseloomult. Kuid mitte kõik ei saa sündides kaasa olemust, mis tingimata jääb terveks eluks. Kuid mis siis muudab meid? Nimelt võib inimene totaalselt muutuda ka oma eluaja jooksul ning selleks ei ole vaja paljut. Lihtsalt juhtub midagi sedavõrd uskumatut või traagilist, mis jätavad organismi armid, peale mida on muutused paratamatud. Goethe raamatust „Faust“ tooksin näiteks välja selle, kus Faust, kes oli väärt teadlane, muutus oluliselt tänu jumalale Mefistofeles. Teose alguses oli Faust väärt teadlane, kes avastas eluvee ning sellega aitas päästa inimesi. Kuid lõpu poole oli tema ju põhjustajaks kahe inimese surmas, Gretheni elu rikkumises ja praktiliselt ka omaenda lapse surmas. Oleks ta käitunud teisiti, oleks kõik läinud ilmselt mööda teist rada. Faust, kes algselt ei tahtnud vastu võtta Mefistofelese pakkumist muutis oma otsust raamatuvältel,
Kokku hoides oleks olnud võimalik kaugenemise vastu võidelda. Nimelt see “miks-mina-miks-mitte-tema- mäng" saigi neile saatuslikuks. J.W.Goethe „Faus Faust on teadlane, kes on õppinud mitmeid teadusi ja saanud „Faust“ on lugu taltsutamatust uudishimust ja Värssnäiden t“ doktoriks, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi. Ta on teadmistejanust, millest ei tulene mitte ühtegi d. masendunud. Taevas sõlmivad Jumal ja Mefistofeles(Kurat) ideaalselt perspektiivi – tekib rahuldamatus, kihlveo, et kurat ei suuda Fausti hinge õigelt teelt eksitada
JA TEOSTEST. Õpilased kirjutavad konspekti. III Goethe "Faust"I Teos on eelnevalt läbi loetud 1. Tutvu materjalidega Interneti leheküljel www.zone.ee/markoh/kirjandus.htm a) Milliste kirjutaja ja kirjandusteadlaste seisukohtadega oled nõus, millistega mitte? b) Mida arvad teosest sina ise? 2. RÜHMATÖÖ (vastata suuliselt ja illustreeri oma vastust näidetega tekstist) 1. RÜHM ptk "Öö" a) Millega tegeleb Faust, mis teda vaevab? Mida otsib? b) Mida arvab Faust inimestest? c) Millise lahenduse ta oma probleemidele leiab? 2. RÜHM ptk "Linnavärava ees" ja "Töötuba" d) Kuidas suhtub Faust linnarahvasse ja lihtrahvas Fausti? e) Mis oli Fausti arvates kõige algus f) Kirjelda Fausti ja Mefistofelese kohtumist, millise ettepaneku teeb Mefisto Faustile? 3. RÜHM ptk "Auerbachi kelder" ja"Nõiaköök"
“; „Ma olen kõike eitav vaim. Kõik see, mis sünnib iga tund, on otsast peale äpardund ja väär, et jälle saada olematuks. Seepärast on mu eluring kõik, mida hüüab paheks, patuks ja hävituseks inimhing.“ Inimesed on Jumalast loodud ja ei ole võimalik neid viia sellisele eksiteele. Nad kõik taipavad, et on olemas ainult üks õige tee. Mefistofeles arvab, et Fausti eksirännakud on tingitud kurjusest. Ta ei taipa, et Faust on otsingul ja sellel teel võib teha vigu, aga need viivad õigele teele veelgi lähemale. 2. Kurjust võib nimetada edasiviivaks jõuks, sest koos headusega tekib konflikt, mille järel tekib areng. Ainult headusega tekiks stagnatsioon. Hea ja halva piiri tunnetus sõltub liiga palju subjektiivsest arvamusest. Näiteks ajal, kui vaheldub üdini hea ja üdini halb, nähakse olukorda kokkuvõttes halvana. Eelistatakse pigem stabiilset olukorda, kus ei toimu ka suurel määral head
asju, näiteks kui ta ei lasknud Berliozi sugulasel korterisse number 50 kolida. Põhjuseks oli see, et ta tahtis seal ise elada, kuid see ei õigusta tema teguviisi. Teisalt vaadates Woland viis meistri ja Margarita taas kokku. Kuradi puhul on sageli ettetulev see, et keegi sõlmib temaga lepingu, ise teadmata, mis temast endast saab. Võib juhtuda, et antakse oma hing kuradile või hoopis jätab saatan oma lubaduse üldse täitmata. Goethe teoses "Faust" sõlmib Faust lepingu Mefistofelesega, kes on seal raamatus kuradiks. Mefistofelesel on nii inimlik kui ka deemonlik olemus. Sama on ka "Meistris ja Margaritas", kus Margarita nõustub kuradiga koostööd tegema, lootes vastutasuks saada kokku oma armastatuga. Woland on küll paheline ning saatanlik, kuid ta peab oma lubadusest kinni. Arvan, et pole olemas täiesti halba ega ka üdini head inimest. Kõikidel on omad head ning halvad omadused
sisimas üksik ja õnnetu. Samas ka üksik vanaproua, kes elab koos kolme kassiga ühetoalises korteris ning elatub üürikesest pensionist, võib olla oma õnne tipul, kuna tal polegi midagi rohkemat vaja. Sestap ongi õnne mõiste suhteline ja muutlik ning iga inimese jaoks erinev. Käsitletud kirjandusest meenub tahes tahtmata J. W. Goethe luuleteos ,,Faust". Juba peategelase nimigi on paljulubav, sest tähendab ju see ladina keeles ,,õnn". Faust oli figureeriv kuju aukartust äratav ja teiste poolt imetletud. Fausti suurimaks probleemiks oli fakt, et suurem osa inimesi elab oma elu ära, ise mõtlemata oma elu põhjuste ja eesmärgi üle. Ta lootis midagi rohkemat inimkonnale anda, kuna tal endal midagi enam saavutada ei olnud ning oli ka mõelnud oma elu eesmärkidele selle põhjustele. Kuid olles saavutanud kõik, mida elul pakkuda, tundis ka temagi siiski, et midagi on vajaka. Pikaks kujunenud eksirännakutel ja
Goethe järg Et ligi jõuda lõpmatule, kõik lõplik enesesse sule. Kui haruldane, rikas pärandus: aeg on mu põld, aeg on mu varandus Tema esimene Fausti versioon on teada 70 algusest, aga see jäi käsikirjalikuks ja on alles hiljem avastatud. See räägib õpetlasest, kes oma hinge müüs. Goethe on nüüd tuntud kirjaniku ja mõtlejana. Saksi Weimari prints kutsub ta enda õukonda tööle, kui praktilise elu tegija. Goethe nõustub ja läheb. Tegeleb sedal erinevate valdkondadega: mäekaevandus, rahandus, põllumajandus. Püüab korraldada valitsemisaparaati, et eelarvet kontrolli alla saada. Tegeles ka botaanika ja anatoomiaga. Looming on sel ajal tagaplaanil, ta on rohkem ühiskondlikult aktiivne. Pärast 10 aastat töötamist läheb ta tervist parandama ja siirdub Karlovivaari, on seal mõne kuu ja siis etteteatamata sõidab Itaaliasse kaheks aastaks, kus uurib antiikautoreid, kunsti. See on tema jaoks väga rikastav reis. Edaspidi jääb saatma tema loomingut an...
valmistama. Pärast sagedast piibli uurimist muutus ta religioosseks ja tänas jumalat pääsemise eest. Crusoe pääses saarelt tänu sellele, et ta aitas ühe randuva laeva kaptenil laev oma kontrolli alla taas saada. Crusoe veetis saarel 28 aastat Goethe ,,Faust" Faust on teadlane, kes on õppinud mitmeid teadusi ja saanud ,,Faust" on lugu doktoriks, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi. Ta on taltsutamatust uudishimust masendunud. Taevas sõlmivad Jumal ja Mefistofeles(Kurat) ja teadmistejanust, millest kihlveo, et kurat ei suuda Fausti hinge õigelt teelt eksitada. ei tulene mitte ühtegi
12.Epistoraalne romaan+ näited:Romantilise kallakuga kiriromaan. Goethe "Noore Wertheri kannatused". 13.Arenguromaan+ näited: Jälgitakse mingi inimese arengut. Goethe "Wilhelm Meisteri õpiaastad" ja "Wilhelm Meisteri rännuaastad". 14.Ballaad:lüroeepiline teos,pikem jutustav luuletus.Enamasti põhineb rahvajutuudel ja tihti peale traagilise lõpuga.Goethe "Metsavaim". 15,"Faust": "Faust" on Johann Wolfgang von Goethe värsstragöödia. Faust on romantismiajastu rahutu kangelane, teadlane, kes otsib meeleheitlikult kõiksuse sisimat olemust, kuid on masenduses oma mõistuse inimliku piiratuse tajumisest. Ta on õppinud mitmeid teadusi ja saanud doktoriks, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks näidata inimsoole teed parema suunas. Taevas sõlmivad Jumal ja Kurat (kuri deemon Mefistofeles) kihlveo, et Kurat ei suuda Fausti hinge õigelt teelt eksitada.J.n.e 17.Schilleri looming: on Goethe kõrval 18. sajandi saksa
Valgustuskirjandus 1. 18. Saj vaimne liikumine, mis tähistas demokraatlike ideede levikut, tõusva kodanluse vastuseisu iganenud poliitilistele süsteemidele ja demograafilisele kirikuidealoogiale. Iseloomulik on sügav usk mõistusesse ja väärikusse. Ülim väärtus inimene. Kõik, mis inimesele kahju teeb tuleb maa pealt kaotada, õigeks tunnistati see, mis inimesele õnne ja kasu toob. Looduse ees on kõik võrdsed. Valgustusideed Euroopas said alguse Inglismaalt Euroopa valgustuse palge kujundasid prantslased Voltaire ja Rousseau. Hakati koostama entsoklüpeediaid. 2. Prantsuse valgustuskirjandus Valgustajad pidasid inimeste hädade põhjuseks harimatust ning vaimupimedust. Õnneliku elu pidid kindlustama mõistuse ja teadmiste levitamine. Nende filosoofia teiseks ideaaliks oli inimene. Filosoofide ide...
,,Fausti" üldine ülesehitus meenutab Dante ,,Jumalikku komöödiat". Teoses teeb Goethe tegelaste läbi kriitilisi üldistusi ühiskonnaelu ja poliitika kohta. Ta annab fantaasiale voli ja läbi allegooriliste tegelaste toob esile elukülluse ja vaatepunktide paljususe. ,,Fausti" lõppvaatuses toob Goethe välja, et ka õilsast püüdlusest ajendatud loov tegu nõuab ohvreid ning selle kaaslasteks maises elus on peaaegu vältimatult inimlik valu ja mure. Lõpuks tunneb peategelane Faust ülimat õnne ja oma elukohuse täitumist. Mefistofelese lootus saada pärast Fausti maist surma tema hing endale aga jääbki täitumata.
Ta tegeles eelkõige poliitilise filosoofiaga. Ta on valgustuse, tormi ja tungi ning Weimari klassitsismi tähtis esindaja. Tema tähtsaimad teosed on ,,Terpsichore" (1795), ,,Kalligone" (1800), ,,Die Sonne und der Wind" Jonathan Swift (1667 1745) oli Iiri kirjanik ja filosoof. Tema tähtsaim teos on "Gulliveri reisid". 18) J. W. Goethe ,,Faust" kui valgustusaja teos. Johann Wolfgang von Goethe (1749 1832) oli saksa kirjanik ja loodusteadlane. Faust I osa Faust on doktor. Ta on depressioonis. Ta ei hinda oma teadmisi. Faust on oma toas, kirjutab. Kutsub vaimu välja. Faust ja Wagner tulevad linna. Rahvas koguneb nende ümber. Nad austavad Fausti, kui haritud doktorit. Nende juurde tuleb koer. Nad lähevad koos koeraga Heraklestöötuppa tapabsiss. Ilmub Hüdra kurat, : Hüdra iganimega Meifistofeles.
· 3 sarnasust ja 3 erinevust Faustiga 1. Mõlemat meest ühendab meeletu teadmiste janu. Nad mõistavad, et nad teavad küll üpriski palju, ent kui võrrelda seda kõigi teadmiste hulgaga, pole see mitte midagi. 2. Alkeemikud mõlemal oli huvi selle vastu ja mõlemad olid hinnatud arstid. 3. Ei olnud huvitatud niisama lõbutsemisest. Kui Jehuda hasisit proovid oli see vaid katsetamiseks ja kui Faust läks üliõpilaste peole, oli see vaid seetõttu, et oli teinud just selle kihlveo ja Mefistofeles teada sinna vedas. Erinevused 1. Kui Faust oli mitu korda ka armunud ja nägi oma suhte päästmiseks vaeva, ei olnud Jehuda kedagi teist peale lapsepõlvearmastuse Mirjami, kelle vastu tal vaid kerge meeldimine oli. 2. Faust oli elust tüdinenud, Jehuda aga vastupidi. Ta just püüdis põgeneda kohtadest, kus tundis, et hiljem on raske eluga pääseda. 3
Romantismi üldiseloomustus KIRJANDUS Sõna ,,romantism" tuleneb 17./18. sajandi kirjandusest, kus see mõiste oli seotud rüütliromaaniga Romantilise romaani eelkäijaks oli Rousseau romaan ,,Julie ehk Uus-Heloise" Saksamaal tegutses kirjanduslik liikumine ,,Torm ja tung" KUJUTAV KUNST Arhitektuur jagunes historitsismiks ja eklektikaks Peamiselt avaldus romantism maalikunstis ja graafikas Kuulsamad kunstnikud olid Goya,Turner ja Delacroix Ainestik põhines ajalool,legendidel ja saagadel Romantiline laul Kooride ja lauluseltside asutamine Ilmnes Viinis 18.sajandi lõpus Muusika ja sõna ühtsus Romantism muusikas Klaver ei ole enam saatjarollid vaid on Ilmaliku muusika osatähtsus suurenes väljendusrikkalt võrdne solistiga Sümfooniline Eel- ja järelmängu...
Toob välja universaalset, mis on iseloomulik inimesele, mitte ainult kas ida- või läänekultuurile. Selle luulekogu inspireerijaks on Marianne. Mõtiskleb luules inimeste, elu mõtte üle, nagu ,,Faustis". Esimese ,,Fausti" versiooni kirjutab 1770. aastatel. Lõplik versioon ,,Faustist" ilmub 1801. aastal. Teine ,,Fausti" osa on erudeeritum ja antiikaegsete teadmiste näitamine. Võrdle Wagnerit ja Fausti. · Wagner on minu meelest optimistlikum kui Faust. Faust tahtis enesetappu sooritada, aga Wagner arutles inimtunnete üle. Ta ei pidanud üksildasi sügavamõttelisi monolooge. Wagner on pigem rohkem elunautija kui Faust seda on. · Wagner näitab oma emotsioone rohkem välja (lk30) kui Faust. Ta kohati ka liialdab ja paisutab emotsioonide ja vaimustusega üle. · Wagner ei tundu nii kindlameelne kui Faust. Faustil oli kindel põhimõte, ta jäi endale alati kindlaks, usaldas ennast, aga Wagner kahtles paljudes asjades.
Ta tegeles eelkõige poliitilise filosoofiaga. Ta on valgustuse, tormi ja tungi ning Weimari klassitsismi tähtis esindaja. Tema tähtsaimad teosed on ,,Terpsichore" (1795), ,,Kalligone" (1800), ,,Die Sonne und der Wind" Jonathan Swift (1667 1745) oli Iiri kirjanik ja filosoof. Tema tähtsaim teos on "Gulliveri reisid". 19. J. W. Goethe ,,Faust" kui valgustusaja teos. Johann Wolfgang von Goethe (1749 1832) oli saksa kirjanik ja loodusteadlane. Faust I osa Faust on doktor. Ta on depressioonis. Ta ei hinda oma teadmisi. Faust on oma toas, kirjutab. Kutsub vaimu välja. Faust ja Wagner tulevad linna. Rahvas koguneb nende ümber. Nad austavad Fausti, kui haritud doktorit. Nende juurde tuleb koer. Nad lähevad koos koeraga töötuppa siss. Ilmub kurat, nimega Meifistofeles. Kurat tahab Faustiga lepingut sõlmida. Selle lepingu sisu on järgmine: Maa peal teenib kurat Fausti, põrgus aga Faust kuradit. Nad löövad käed, et kui Faust kunagi hüüab: "
„Trubaduur“ (1853) ja „La traviata“ (1853). Viimati oli ooper „Estonia“ laval 40 aastat tagasi, mil peaosas särasid unustamatud Georg Ots ja Tiit Kuusik. 4. Faust- Charles Gounod’ Klassikaline Fausti-lugu jõuab Estonia lavale Gounod’ tuntuima ooperi näol, millele annavad ootamatu lahenduse Dmitri Bertman ja Ene-Liis Semper, kelle käsitluses tuli rahvusooperis 2007. aastal lavale mitmeid auhindu võitnud Erkki- Sven Tüüri „Wallenberg“. Faust müüb oma hinge saatan Mefistole ja saab temalt vastu nooruse, et võrgutada Margarete, kelle süütu saatuslik ilu on teda lummanud. Kuid saatanaga kaupa tehes pole võitjaid – ühe hetkega on Faust võimeline alandama meest, kes Margaretet jumaldab, tapma tema venna ja tõukama naise hullumeelsusesse. Gounod’ muusika võlub eriti kaunite meloodiatega – äratundmisrõõmu pakuvad Margarete juveelilaul III vaatusest ning sõdurite koor II vaatusest. 5. La Traviata- Giuseppe Verdi
Johann Wolfgang von Goethe Johann Wolfgang von Goethe (28. august 1749 Frankfurt Maini ääres 22. märts 1832 Weimar) oli saksa kirjanik ja loodusteadlane. Johann Wolfgang von Goethe sündis õigusteaduse doktori pojana ja sai kodus mitmekülgse hariduse. Aastatel 17651768 õppis Leipzigi ülikoolis ja 17701771 Strasbourgi ülikoolis õigusteadust. Vahepealse aja (umbes poolteist aastat) viibis ta Frankfurdis, paranes teda tabanud haigusest. Pärast õpingute lõpetamist hakkas tööle Frankfurdis advokaadina.Õppides Strasbourgis, tutvus ta Johann Gottfried Herderiga, liitus tormi ja tungi nimelise liikumisega ja sai peagi selle juhiks.Aastal 1775 kutsus Saksi-Weimari hertsog Karl August Goethe Weimari õukonda, kus ta teenis kõrgetel ametipostidel elu lõpuni.Aastal 1782 tõsteti Goethe aadliseisusesse.Aastatel 17861788 reisis Itaalias.Aastal 1794 tutvus Goethe Friedrich Schilleriga, kes asus elama Weimarisse. Weimari...
saatana arhetüüp, don Juani arhetüüp Margarete vallutamisel, lepingu motiiv, olemise probleemid (Hamlet), kingituse arhetüüp, viited teistele tekstidele nagu nt ,,Dekameron", piibel, ,,Don Juan", ,,Jumalik komöödia" 53. Levinuim rändarhetüüp on hea ja kurja vaheline võitlus 54. Vargamäe Andrese ja Fausti sarnasus: Fausti selja taga Issand, Andrese suhe piiblisse tõsine ja püha. Faust ja Mefistofeles vastandid, Andres ja Oru Pearu vastandid. Surmastseenide sarnasus näitab Tammsaare kavatsuslikku sarnasusetaotlust Goethe teosega.
kirjutatud? Defoe "robinson Crusoe elu ja kummalised seiklused" Swift ,,Gulliveri reisid" Reisi jutustused päeviku vormis, romaanid. · ,,FAUST" 1. kes on raamatu autor, mis kirjanduszanriga on tegu? Mitmest osast koosneb? Autor on goethe. Värssdraama I osa 1808, II osa 1832 2. kaua Goethe raamatut kirjutas? Kas Fausti tegelas kuju mõtkes ta ise välja? Kokku kestis raamatu kirjutamine üle 60 aasta. 3. mis kihlveo Jumal ja Mefistofeles sõlmisid ? kes olid Faust ja Mefistofeles, mis lepingu nad sõlmisid? Miks Faust oli masendunud, rahulolematu? Et suudab hukata Fausti hinge. Mefistofeles: langenud ingel, kes iseloomustab inimeste elu. Faust: õpetlane, kes pole laidnud elu mõtet. 4. iseloomusta Fausti ja Mefistotelest kui vastandpoolusi. 5. mida Mefistofeles pakub Faustile? Millest Faust leiab elumõtte? 6. mida Mefistofeles võidab kihlveo? 7. miks Margarete hukkub?
Nähes seda ooperit oli märgata kuidas ta oli kord laval ja kord rõduboksides peaksin mainima, et ta oli päris kärme. Orkester jäi ka silma aga vahest tekkisid momendid, kus polnud soliste väga kuulda, mida nad seal laulavad. Dirigendi töö oli seda reguleerida, kurvastuseks polnud seda väga tähelepanna. Teades seda dirigenti oli ta kogemusest päris omal tasemel aga miski pärast ei näinud seda sellel päeval. Peategelane Faust aga ei tundnud olevat nagu peategelane vaid rohkem oli ta, kui kõrvaltegelane. Tegevus toimus tema ümber aga pilt jäi temast väga kahvatu teiste kõrval. Marguerite sama oli nagu särav täheke seal laval tema väljendas emotsiooni väga hästi ja tema hääl seal kõrval lõid sellised emotsiooni lained, mida ma veel kogenud polnud. Näitlemine oli ka tema tugevam külg ilma hääleta, see muidugi ei ütleks mitte midagi kuna enamus lainet tuli tema häälest mitte tema näitlemisest.
AUTOR TEOS SISU Goethe ,,Faust" Faust on romantismiajastu rahutu kangelane, teadlane, kes otsib meeleheitlikult kõiksuse sisimat olemust, kuid on masenduses oma mõistuse inimliku piiratuse tajumisest. Ta on õppinud mitmeid teadusi ja saanud doktoriks, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks näidata inimsoole teed parema suunas. Taevas
Jäädvustab Doriani ilu maali peaple. Doriani hakkab paeluma Henry maailmavaade ning tema julgustuse kaudu asubki ta seda järgima. Ta õppis nautima kõike. Ta soovis, et ta ei vananeks ning tulemuseks oligi see, et kõik ta patud kandusid tema portreele ning välimuse poolest jäigi ta nooreks. Basil aga oli Henry vastu ning püüdis Greyd suunata patuvabale teele, mis tal aga ei õnnestunud. Dorian Grey sõlmib saatanliku lepingu, nagu oli seda teinud ka Faust ja Mefistofeles. Faust oli elumõtte otsinguil. Samuti võib väita, et Dorian oli samasugusel teel, sest talle hakkas kohe meeldima Henry maailmavaade ning ta tahtis kõike seda läbi proovida, millest Henry kõneles. Ta tuli maalt suurlinna ning tal oli võimalus elada elu hoopis teistmoodi. Honore de Balazac ,,Geenius on see, kes teeb alati oma mõtted teoks." Dorian ei kõhklenud enam oma mõtete võimalikkuses ning põhimõtteliselt tegutses nii, nagu parasjagu talle meelepärane oli.
maha. Inimene ei tohiks oma tundeid ja südant moraali tõttu alla suruda. ,,Faust" kahe osaline tragöödia, vanast elus pettunud teadlasest, kes pole olnud õnnelik. Teeb saatanaga lepingu, et kui saatan suudab ta teha õnnelikuks, saab saatan ta hinge. Ta saab osa noorusest, seksist, pidudest, ilust, kuid ei saa täiuslikult õnnelikuks, seoses sellega saavad aga paljud Faustiga seotud inimesed haiget. Faust saab õnnelikuks tööst, Faust saab taevasse. Õnn peitub tegevuses ja võitluses parema elu nimel. 7. Schiller Saksa valgustaja. Torm ja tungi liige. Kuulsaks sai luuletuste, värssdraamadega, hiljem kirjutas ka ballaade. ,,Röövlid" Karl Moorist, keda ta vend oli laimanud, kellest isa selletõttu lahti ütelnud hakkab kandma maski, et oma röövlikambaga õiglust ühiskonnas taastama. Nad riisuvad, tapavad rahva
Azazello on samuti kaaskonnas, Azaz on vanades müütides üks langenud inglitest. Korovjev ehk Fagott on ka kaaskonnas, fagott tähendab prantsuse keeles absurdsust. Hella on pealtnäha kaunis naine, kuid tegelikult on ta vampiir. Korovjev ja Peemot olid nagu kojanarrid, kes tohtisid tõtt rääkida. Meistri sümboliks on M-täht, M on aga vana-juudi tähestikus 13. täht. Sümbolina on Meister ümberkujunemine, suremine ja taassünd. Ta on otsija, nagu oli ka Faust. Meistris on palju Bulgakovit ennast. Margarita prototüüp on Jelena, mehele pühendunud abikaasa. Margareta Faustis oli puhas ja kaunis. Jesua on noorem kui Piibli Jeesus oli 27, kuid Piiblis 33. On võimalik, et Bulgakov teadis teooriatest, mis väidavad, et kristuse sünniaeg oli paar aastat vale. Jesual oli vaid üks jünger Matteus. Viimaste sõnadega kiidab Jesua hegemooni, mitte Jumalat. Pontius Pilatus oli 26 36 juudamaa valitseja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
