7. Heal karjamaal saab 15,,16 kg piima rohu arvelt. 8. Lehmad joovad 60-80 liitrit vett päevas Noorkari 1. Alates 6..8 elukuust, kuni 6. Elukuuni vasikas. 2. Söövad päevas 25-40 kg päevas rohtu 3. Noorkarja ja lüpsilehmade vahele peaks jääma 1..2 tühja koplit 4. Karjamaa vajadus 0,3-0,4 ha 5. Koplite arv 8-10 6. Pullvasikaid karjas 30-50 looma 7. Rohukamar väheviljakas- eitooda piima, ei tohiks anda jõusööta, et kujuneks välja vastav floora ja fauna seedeorganis, võimelised kasutama suurtes kogustes rohusööta. Vasikad 1. Karjamaa vajadus 0,08-0,1 ha 2. Rajada lauda lähedale 3. Kopli suurus 0,4-0,5 ha 4. Rühma suurus kuni 30-50 vasikat 5. Rohukamar rajada aasnurmika ja valgeristiku rohkena 6. Karjatada 6-8 korda suve jooksul 7. Koplis 3-5 päeva 8. Kopleid 8-12 koplit 9. Kevadel tuleks harjutada väljas käima Lambad ja kitsed 1. Karjamaa peaks olema kuiv 2
Biokeemia 1.Biokeemia areng ja seos teiste teadusharudega. Varasem biokeemia areng oli seotud orgaanilise keemia arenguga. Omaette uurimisvaldkonnaks hakkas ta kujunema 19. sajandi keskpaiku, kui hakkas tunnustust võitma seisukoht, et elusorganismide keemia ei ole põhimõtteliselt erinev eluta aine keemiast Meditsiinilise biokeemia baasteadmised on aluseks füsioloogiale, immunoloogiale, farmakoloogiale, farmaatsiale, endokrinoloogiale, molekulaargeneetikale, geenitehnoloogiale jt uutele spetsiifilistele arengutrendidele. 2. Keemilised elemendid ja ühendid looduses ja loomorganismis Elementaarkoostis on elava ehituse/talitluse alus. Elavast leitud üle 70 keemilise elemendi hulgas on talitlusteks vajalik miinimum 27 bioelementi, mis jaotuvad inimkehas: · Põhibioelemendid: H, C, O, N, P, S, biomolekulides aatomitena ja nende kombinatsioonidest koosnevad biomolekulid · Essentsiaalsed makrobioelemendid; (vajatakse üle 100mg pä...
maismaal kuidagi eraldatud) flooras ja faunas rida omapäraseid jooni (3): (1) Ajalooline element. S.t organismide ja keskkondade sobivuses väljakujunenud element. (2) Asjaolu, et igat liiki keskkonna kohta on rohkem kui üks ideaalne liik. (3) Looduslik valik toimub lahknenud liikide puhul, mille tulemusena toimub nende kohastumine sama tüüpi keskkonnaga. Ehk saartel on võrreldes sama suure mandri-alaga vähem liike. Saarte floora ja fauna koosneb ainult nende liikide organismidest, kelle eelastel õnnestus saarele pääseda. Tänu isolatsioonile võivad saartel toimuda evolutsioonilised muutused küllaltki kiiresti ja kaaluda üles selle mõju, mille võiks omada geneetilise materjali vahetus saarel elava populatsiooni ja maismaal elava populatsiooni vahel. Biolooogide käsitluses kuuluvad indiviidid ühte liiki siis, kui nad annavad omavahel elujõulisi järeltulijaid, vahetavad vabalt geneetilist materjali
tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsioon. Konventsiooni tekst koostati ja võeti vastu Ramsaris Iraanis 2. veebruaril 1971 ning see jõustus 21. detsembril 1975. Eesti jaoks jõustus konventsioon 29. juulil 1994.Praegu on konventsiooni kohaselt nimetatud 1904 (15. november 2010) kaitstava märgala (Ramsari märgala). CITESi ehk Washingtoni konventsioon (akronüüm inglisekeelsest fraasist Convention on International Trade in Endangered Species of Wild Fauna and Flora, 'Loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioon') on rahvusvaheline valitsustevaheline leping, mis reguleerib ülemaailmse kaubitsemise tagajärjel ohtu sattunud liikide riikidevahelist importi ja eksporti. CITESi poolt määratud liike (nn CITESi liigid) on umbes 33 000.Eestis reguleerib CITESi konventsiooni täitmist Keskonnaministeeriumi looduskaitse osakond ning vastavat järelevalvet teostab Keskkonnainspektsiooni looduskaitse
veelindude elupaikade konventsioon. Konventsiooni tekst koostati ja võeti vastu Ramsaris Iraanis 2. veebruaril 1971 ning see jõustus 21. detsembril 1975. Eesti jaoks jõustus konventsioon 29. juulil 1994.Praegu on konventsiooni kohaselt nimetatud 1904 (15. november 2010) kaitstava märgala (Ramsari märgala). CITESi ehk Washingtoni konventsioon (akronüüm inglisekeelsest fraasist Convention on International Trade in Endangered Species of Wild Fauna and Flora, 'Loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioon') on rahvusvaheline valitsustevaheline leping, mis reguleerib ülemaailmse kaubitsemise tagajärjel ohtu sattunud liikide riikidevahelist importi ja eksporti. CITESi poolt määratud liike (nn CITESi liigid) on umbes 33 000.Eestis reguleerib CITESi konventsiooni täitmist Keskonnaministeeriumi looduskaitse osakond ning
Bioloogia ja keskkonnanõuded peavad olema teada. · Laialt levinud, paikne, kergesti äratuntav, loendatav ja mõõdetav. · Kitsas taluvusala antud keskkonnatingimuste suhtes. 7 · Reageerib kiiresti ja ühetaoliseltkeskkonnatingimuste muutustele. · Reageerib ainult uuritavale keskkonnatingimusele ühetaoliselt. Induktsioon ehk sissetoomine- võõrliigi sissetoomine alale, kus teda varem pole olnud. · Teadlik-eesmärgiks floora ja fauna mitmekesistamine, koosluse produktiivsuse suurendamine, uurimis-teaduslikul eesmärgil.(kultuurtaimed ja loomad, ilutaimed) · Tahtmatult-inimesele märkamatult, mitte teadlikult, kuid inimese kaudsel vahendusel.(transpordiga) Vajalik tunda liigi ökoloogiat, tema nõudeid keskonnatingimuste suhtes, harjumusi ja kohastumise iseärasusi. Mõnedest liikidest võivad saada " ebasoovitavd" asukad- kolonistid.
AUSTRAALIA geograafia referaat Juhendaja: Sisukord: 1. ÜLDANDMED 2. AJALUGU 3. KLIIMA 4. PINNAMOOD 5. LOODUSVARAD 6. RAHVASTIK 7. LOODUS 8. HARIDUS 9. TERVIS NING SURMAD 10.KULTUUR 11.MAJANDUS 12.ENERGIAMAJANDUS 13.PÕLLUMAJANDUS 14.VEONDUS 15.EKSPORT/IMPORT 16.TURISM 17.SPORT 18.STATISTIKA 19.KASUTATUD MATERJAL/VIITED 1. ÜLDANDMED Austraalia on maailmajagu ja manner lõunapoolkeral. Põhjast lõunasse on mandri ulatus 3200, läänest itta 4100 km. Läänes ja lõunas piirneb Austraalia India ookeaniga, idas ja põhjas Vaikse ookeani meredega- Tasmani, Koralli-, Timori ja Arafura merega. Rannajoon on vähe liigestunud: põhjas sopistub Arnhemi maa ja Cape Yorki poolsaare vahel mandrisse Carpentaria laht, lõunarannikut uhub suur Austraalia laht. Tasmaania saart eraldab mandrist 224 km laiune Bassi väin. Kirderannikut ääristab 2300 km pikkune Suur Vallrahu Pealinn: Canberra Riigikord: Rahvaste Ühend...
Reaaldef.-keskkond on füüsikaliste, keemiliste ja biootiliste faktorite (kliima, pinnas, elusorganismid) kogumit, mis mõjutab organismi või ökoloogilist kooslust ning määrab kokkuvõttes ära nende vormi ja ellujäämise. Legaaldefinitsioone on mitmeid: näiteks a) keskkond on nii õhk, vesi kui ka pinnas (Ühendkuningriigi 1990 a. keskk.kaitseseadus); b) keskkond on kui elus ja eluta loodus- ressurss, nagu õhk, pinnas, vesi, floora ja fauna ning nende omavahelised suhted/ vastastikune mõju; vara, mis moodustab osa kultuuripärandist; maastiku iseloomulik element (Lugano keskkonnaalase tsiviil-vastutuse konventsioon a.1993). Järeldus: keskkonna mõistesse haaratakse kõik loodusressursid, keskkonnapoliitika rakendamine peab olema terviklik; keskkonna-kaitses on oluline osa ka inimtervise kaitsel; üldiseks suundumuseks on keskkonna mõiste sisu avardumine ja üha uute valdkondade lülitamine keskkonnakaitse sfääri.
fülogeneetilist infot geograafia-alase teabega. Mõiste fülogeograafia võttis kasutusele J.Avise 1987. aastal 2. Millised on A.R.Wallace'i aegset kuus põhilist zoogeograafilist tsooni? Palaearctic, Aethiopian, Indian, Australasian, Nearctic, Neotropical. 3. Mis on Wallacea ja kuidas see tekkis? Wallacea ühendab India ja Vaikse Ookeani vahelisi alasid. Läänepiiriks Wallace joon, idapiiriks Lydekkeri joon. Tekkis Wallace tähelepanekute tõttu; ta eristas Austraalia ja India fauna. 4. Mida lisas juurde Ernst Haeckel biogeograafias? Darwiniga sarnaselt arvas Haeckel, et kõik inimesed pärinevad ühest eellasest. Haeckelist alguse saanud dünaamiliste faunade meetod (horoloogia). Muuhulgas võttis termini ökoloogia selle tänapäevases mõistes kasutusele. 5. Mida olulist andis biogeograafiale Alfred Wegener, millal tema hüpoteesid aktsepteeriti? Arvas, et sarnaste fossiilide olemasolu kaugetel kontinentidel viitab selgesti nende maatükkide kunagisele koosolemisele
Osa ohustatud looduslikke liike hoitakse koekultuurina EVIKA kollektsioonis (nt orhideed), kultuurtaimedena botaanikaaedades ja kohaliku euroopa naaritsa loodusest väljasurnud populatsiooni Tallinna Loomaaias. 137. Kuidas levivad võõrliigid uutele aladele ja kuidas seda protsessi nimetakse? Liigi isendite toomine väljapoole liigi looduslikku levilat nimetatakse introduktsiooniks. Liigid levivad kas tahtliku introduktsiooni teel, mille eesmärkideks on olnud floora (taimestiku) ja fauna (loomastiku) mitmekesistamine, koosluste produktiivsuse suurendamine, võõrliikide kohanemise uurimine, kollektsioneerimine, vajadus reisidelt kedagi/midagi kaasa võtta; või tahtmatu introduktsiooni teel, mis toimub inimese teadmata, näiteks märkamatult liiklus- ja töövahenditega, igasuguse kaubaga, puiduga, laevade ballastveega, istikute mullaga, kauplemisel elusate liikidega, karantiinisüsteemi rakendamisele vaatamata. 138. Kuidas suhtuda võõrliikidesse
Eesti Maaülikool Mullateaduse ja agrokeemia osakond AGROKEEMIA LÜHIKONSPEKT Koostanud AVO TOOMSOO Tartu, 2010, Täiendatud 2020 Sissejuhatus Agrokeemia on teadus, mis tegeleb taimede toitumise ja väetamise küsimustega. Akadeemik D. N. Prjanišnikov defineeris agrokeemiat kui teadust, mis uurib kolme põhiobjekti (taim, muld ja väetis) vahelisi vastastikuseid seoseid. Kaasaegses tähenduses on agrokeemia taimefüsioloogia, mullateaduse ja keemia piirteadus, mis käsitleb nende teaduste rakendamise võimalusi põllumajanduses taimede toitumistingimuste paranemise kaudu. Agrokeemia, kui rakendusteaduse ülesandeks on oskusliku väetamise kaudu suurendada põllumajanduskultuuride saaki, parandada saagi kvaliteeti ja tõsta mullaviljakust nii, et sellega ei kaasneks keskkonnareostuse olulist suurenemist. Agrokeemia ajalugu • Kuni XIII saj. Eelajalo...
ja mikroobid, nende asemele tulid aga suuremad ja keerukamad aeroobsed vormid. Hulkraksete teke: Hulkraksetele sobiv hapnikusisalduse tase atmosfääris kujunes välja alles vähem kui miljard aastat tagasi kuna hulkraksete organismide hingamine või loomade kudede ja mineraalse toese kujunemine on võimalik ainult piisava hulga hapniku olemasolu korral. 560 milj aastat tagasi tekkisid hulkraksed organismid Edicara fauna (käsnasid peetakse DNA võrdluses kõige ürgsemaks hõimkonnaks) mitmerakulised organismid, kelle sugulus meile tuntud hulkraksete loomadega on tänini vaidlustatud. Kambriumi plahvatus: 542 milj aastat tagasi Kambriumi ajastu algul suurenes globaalne bioversiteet plahvatuslikult. Sellele sündmusele on viidatud piltlikult kui Kambriumi plahvatusele. Kestis alates Kambriumist kuni Ordoviitsiumi kuni jõudis platoole Siluris. Ajastu esimese 20 miljoni aasta jooksul ilusid peaaegu kõigi
Osa ohustatud looduslikke liike hoitakse koekultuurina EVIKA kollektsioonis (nt orhideed), kultuurtaimedena botaanikaaedades ja kohaliku euroopa naaritsa loodusest väljasurnud populatsiooni Tallinna Loomaaias. 136. Kuidas levivad võõrliigid uutele aladele ja kuidas seda protsessi nimetakse? Liigi isendite toomine väljapoole liigi looduslikku levilat nimetatakse introduktsiooniks. Liigid levivad kas tahtliku introduktsiooni teel, mille eesmärkideks on olnud floora (taimestiku) ja fauna (loomastiku) mitmekesistamine, koosluste produktiivsuse suurendamine, võõrliikide kohanemise uurimine, kollektsioneerimine, vajadus reisidelt kedagi/midagi kaasa võtta; või tahtmatu introduktsiooni teel, mis toimub inimese teadmata, näiteks märkamatult liiklus- ja töövahenditega, igasuguse kaubaga, puiduga, laevade ballastveega, istikute mullaga, kauplemisel elusate liikidega, karantiinisüsteemi rakendamisele vaatamata. 137. Kuidas suhtuda võõrliikidesse
(Kukk T 2004 Pärandkooslused õpik-käsiraamat Tartu:Pärandkoosluste kaitse ühing 255) 13 Selgroogsed ( Rannaniitude selgroogsed) Rannaniitude oluline iseärasus selgroogsete loomade jaoks on peale avatuse ka elupaigaline mitmekesisus. Siiski pole pärandkooslused enamikele liikidele püsivaks elupaigaks, vaid nad satuvad sinna enamasti toiduotsinguil. 14 Roomajad Rannaniitude roomajate fauna kohta on andmeid vähe. Ilmselt vaid ajuti toiduotsingutel elab neil nastikut ja servaaladel ka arusisalikku. Nastik (Natrix natrix) Nastik on tumehalli, pruuni või isegi musta värvi selja ning valge kõhualusega madu, kelle pikkus võib ulatuda 150 cm-ni. Isased on emastest kuni poole lühemad - vaid kuni 70 cm. Nastiku peamiseks tunnuseks peetakse heledaid laike kukla piirkonnas, mis on tavaliselt kollased, kuid võivad olla ka oranzid, hallikad või valged. Samal ajal võib Saaremaal
parasitismi levik loomariigis. Parasiidid on erisuguse morfoloogia, füsioloogia ja süstemaatilise kuuluvusega selgrootud, keda ühendab põhitunnusena nugiv eluviis. Parasiidid moodustavad mitte süstemaatilise, vaid ökoloogilise loomade rühma. Parasiitseid liike on paljudes loomariigi hõimkondades ja klassides kõrvuti mitteparasiitsete liikidega. Mõned hõimkonnad ja klassid koosnevad ka ainult parasiitidest. parasitofauna (parasiit + ld. fauna -- rooma põllu- ja metsajumalanna) -- nugiloomastik. Parasiitide süstemaatiline loetelu teatud peremeesliigil (või peremeeste suuremal taksonil) mingil kindlal territooriumil või peremehe kogu levikualal. Tihti märgitakse parasitofaunades ka invasiooni ekstensiivsust ja invasiooni intensiivsust. parasitoloogia (kr. para -- kõrval + sitos -- toit + logos -- mõiste, käsitlus) -- parasiiditeadus, nugilisõpetus. Teadus, mis uurib taimede, loomade ja inimese parasiite
Osa ohustatud looduslikke liike hoitakse koekultuurina EVIKA kollektsioonis (nt orhideed), kultuurtaimedena botaanikaaedades ja kohaliku euroopa naaritsa loodusest väljasurnud populatsiooni Tallinna Loomaaias. 137. Kuidas levivad võõrliigid uutele aladele ja kuidas seda protsessi nimetakse? Liigi isendite toomine väljapoole liigi looduslikku levilat nimetatakse introduktsiooniks. Liigid levivad kas tahtliku introduktsiooni teel, mille eesmärkideks on olnud floora (taimestiku) ja fauna (loomastiku) mitmekesistamine, koosluste produktiivsuse suurendamine, võõrliikide kohanemise uurimine, kollektsioneerimine, vajadus reisidelt kedagi/midagi kaasa võtta; või tahtmatu introduktsiooni teel, mis toimub inimese teadmata, näiteks märkamatult liiklus- ja töövahenditega, igasuguse kaubaga, puiduga, laevade ballastveega, istikute mullaga, kauplemisel elusate liikidega, karantiinisüsteemi rakendamisele vaatamata. 138. Kuidas suhtuda võõrliikidesse
the cork-oak (Quercus suber), the holm oak (Quercus ilex), the Portuguese oak (Quercus faginea), and eucalyptus (Eucalyptus globulus). All are prized for their economic value. Laurisilva is a unique type of subtropical rainforest found in few areas of Europe and the world: in the Azores, and in particular on the island of Madeira, there are large forests of endemic Laurisilva forests (the latter protected as a natural heritage preserve). There are several species of diverse mammalian fauna, including the fox, badger, Iberian lynx, Iberian Wolf, wild goat (Capra pyrenaica), wild cat (Felis silvestris), hare, weasel, polecat, chameleon, mongoose, civet, brown bear (spotted near Rio Minho, close to Peneda- Gerês) and many others. Portugal is an important stopover for migratory birds, in places such as Cape St. Vincent or the Monchique mountain, where thousands of birds cross from Europe to Africa during the autumn or in the spring (return migration). Most of the avian species
Kaitseala silmapaistvaim pinnavorm on Antsülusjärve rannaastang, mis kulgeb pikisuunas läbi kogu praeguse Viidumäe ja jaotab kaitseala kaheks, astangust kõrgemaks ja kuivemaks metsaalaks ning madalamaks, kohati soostunud alaks. 5. Milliseid haruldasi taime-ja loomaliike seal elab? Kaitsealal kasvab üle 660 liigi soontaimi, mille seas 59 Eestis liigina kaitse alla võetud haruldust. Samblikuliike on teada 137, samblikke on leitud 207, vetikaid 287, suurliblikate fauna sisaldab üle 610 liigi, ämblikke on leitud 193 ja sipelgaid 21 liiki. Looduskaitsealuseid taimeliike esindavad näsiniin, must seahernes ja pruunikas pesajuur, kauneid käpalisi. Rohurindes rohkete nemoraalsete liikide seas leidub ka kaitstavaid haruldusi: vahelmine lõokannus, karulauk, varju-püsikluste ja mets-aruhein. Paljud haruldased taimeliigid eelistavad kasvada hõredates valgusküllastes metsades, häiludes ja metsaservades
Poliitilise filosoofia algus arvas, et riigis peab olema ka korrastatus nagu arvudes. Tegeles meditsiiniga arvas, et inimest saab ravida muusikaga. Muusika teeb kaineks!!! PLURALISMI KUJUNEMINE Pluralism mitme alge käsitlus. I etapp EMPEDOKLES maailmas on 4 juurt maa, õhk, tuli ja vesi 4 alget HIPOKRATES inimese organismis on 4 juurt veri, lima, tume ja hele sapp. Evolutsiooniteooria tekkis taimestik e floora, siis loomad e fauna ja siis inimene. Inimesed tekkisid üksikute elundite kaupa ja need elundid pidid omavahel sobima. Inimese keha ja härja pea ei sobi kokku. II etapp ANAXAGORASE etapp tema ei räägi ainest (juurtest), vaid ta räägib aineosakestest e seemnetest. Kõik koosneb seemnetest (tule seemned jne). Maa kuju on trumm. Taevakehad on kivid. Päike on hõõguv kivi. Mis on piiriks looma ja inimese vahel erinevad KÄE tõttu. Anaxagoras oli kosmopoliit määratles end maailmakodanikuna
FILOSOOFIA (Ahto Mülla) Hindeline arvestus (2 põhiülesannet 1)ainetöö 2)kontrolltöö 10 küsimust lünk-, tulp jne test + iseseisev lugemine ja loengu materjalid. Ainetöö tähtaeg nädal enne õppetöö lõppu. Läbi lugeda I.Meos ,,Kaasaja filosoofia", E. Saarinen ,,Filosoofia ajalugu tipult tipule, Sokratesest". (Antiikklassikud lk 9-74). + lisamaterjalid mis tunnis antakse. Ainetöö teemal ,,Filosoofilised probleemid Fjodor Dostojevski teostes": 20lk miinimum, 25-30lk optimaalne. Sisukord - nummerdatud Sissejuhatus 1/10 kogu töö mahust autori köögipool. Millistele allikatele toetusin, milliseid olulisemaks pean (miks?), oma probleemid mis on tekkinud, raskused, töö struktueerimine (miks just nii?) 3-4 ptk. Autori enda poolsed hinnangud ka (kuidas allikaid käsitleb jne). Kokkuvõtte aktuaalsuse tähendus Kasutatud allikad (alfabeetiline). Ajakiri akadeemia (vähemalt kolm allikat) Lisad tabelid, skeemid, ...
äärealadel. Korallrifid, mererohud ja mangroovid iseloomustavad troopika- · Vaid 1% õistaimedest on alasid. Troopika-alad on vanim mere- kohastunud eluks vee sees või selle pinnal, elupaik, kuigi aegade vältel on temp tegu on nii struktuurilt kui morfoloogialt st. kõikunud, pole kõikumine ületanud 2-5°C. ehituselt ja väliskujult erakordselt Fauna kohta on teada, et liikide arv on plastiliste rühmadega. Elu on tekkinud suurim troopikas. Vetikate puhul ei ole see vees, õistaimed ja sõnajalgtaimed on nii. Liigirikkaimad on subarktika ja evolutsiooni käigus uuesti vette asuma ja subtroopika, eriti Lõuna-Austraalia ja veetingimus-tega kohastuma pidanud, nad Vahemeri. on sekundaarsed vee-asukad.
Laialt on levinud tähkjas vesikuusk, kaelus-penikeel, vähemal määral läik-penikeel ja mitmesugused mändvetikalised. Plankton. Väga liigirikas on vetikatefloora: leidub soolalembeseid vetikaid, külmalembelisi arktilise ja alpiinse päritoluga liike. Üsna tugevasti esinevad sini-ja ränivetikate õitsemised. Loomastik on järves mitmekesine: osa loomi elab sügaval veekogu põhjas, osa liigub aktiivselt ringi, st. ujub, osa hõljub vees. Eesti magevete selgrootute fauna on rannikumere omast märksa liigirikkam. Tigusid on Eesti magevetest leitud 32 liiki. Enamik neist eelistab seisva või aeglaselt voolava veega taimestikurikkaid biotoope. Valdavalt järvedes elavad sarvtigu ja kiil-labatigu, kellest esimene on väga tavaline ja esineb ka tiikides, teine on vähemlevinud. Järvedes ja aeglase vooluga jõgedes on üldlevinud harilik keeristigu. Karpidest elab järvedes suur järvekarp ja harijärvekarp. Umbes 1850. a. Eestisse sattunud
1. Agroökosüsteem, looduslik ökosüsteem (avatus, regulatsioon, süsteemsus) Inimese loodud ökosüsteem, majandustegevus toimub taimse või loomse toodangu saamise huvides. Siia hulka kuuluvad heinamaad, metsad, veekogud, intensiivmajandatavad kultuurtaimedega põllud, aiad, koduloomadega karjamaad ja veekogud. Agroökosüsteem on avatud süsteem, sellel on iseregulatsiooni nõrkus. Ökosüsteem on tasakaalustatud tervik. Kooslus moodustab terviku, milles kõik osad on omavahel seotud. 2. GMO. Autotroofsuse-, optimumi-, miinimumiseadus, toitainete tagastamise seadus, viljavahelduse seadus, kasvutegurite kompleksuse seadus, idanemiskeskkonna mõju seadus (üldbioloogiline seadus) Autotroofsuse seadus- ainult rohelisel taimel on olemas fotsosünteesivõime, et toota org ainet. Optimumiseadus- suurim saak saadakse taimekasvutegurite optimaalsel tasemel, nende vähenemise või suurenemisega kaasneb saagilangus. Miinimumseadus- taimede sa...
EKSAM: 17.dets 2015 TÄHTAEG: 15.dets 2015 Üldosa 1.Geograafiliste teaduste süsteem, üldmaateaduse koht teadussüsteemis. Geograafiliste teaduste süsteem hõlmab endas järgnevaid eriteadusi: 1. maadeteadust (uurib riiki kui looduslik-sotsiaalset süsteemi) 2. geomorfoloogiat(uurib litosfääri ülemist osa: maa reljeefi, ehituse, mõõtmete, kuju, tekke ja arengu uurimine) 3. mullageograafiat (muld+selle jaotus) 4. glatsioloogiat (uurib jääd, selle teket, arengut, erinevate vormide kujunemist (liustikud, merejää, lumi jne.) ning nende jaotust maakeral.) 5. geoökoloogiat(ökosüsteemide suhted aineringluses ja energiavoos) 6. ajalooline geograafia(geograafilised avastused+ideed, süsteemide teke+areng) 7. paleogeograafia(geograafiliste objektide minevik+teke+areng, mitme miljonitagune) 8. biogeograafia(organismide ja nende koosluste levik maakeral) 9. maastikuteadus(geosüsteemide uurimine) Järgneva...
1. Perekond nulg (Abies) ja kuusk (Picea) Picea ühekojaline kõrge igihaljas okaspuu. Umbes 40 liiki põhja parasvöötmes (Kuusk on levinud Euraasias ja Põhja-Ameerikas peamiselt parasvöötmes ja arktilises kliimavöötmes) nt harilik kuusk (Picea abies), torkav kuusk (Picea pungens), kanada kuusk (Picea glauca), must kuusk (Picea mariana), serbia kuusk (Picea omorika). · Võra enamasti koonusjas, harvem kuhikjas. · Võrsed vaolised ja piklikkühmulised. · Okkad spiraalselt paljad või lühikarvased, kinnituvad ühekaupa näsakestele nõelja, teritunud või tömpja tipuga. Õhulõhed kõigil neljal tahul või ainult allküljel. · Pungad koonilised vaiguta või vähese vaiguga. · Käbid esimesel paaril nädalal püstised, hiljem rippuvad, seemnesoomus ühtlase paksusega, kattesoomused varjatud, seemne lennutiiva alaosa ümbritseb seemet ühelt küljelt lusikataoliselt. · Puidu kasutusviisid: ehitus-, taara-, paberi-...
3. Paikne üleväetamine 4. Taimedele kahjulike ühendite teke anaeroobsetes tingimustes 5. Õlireostus 6. mulla sooldumine Bioloogilise degradatsiooni alla kuuluvad: 1. Mullaelustiku ja taimede liigilisekoostise muutused seoses mulla keemilise saastumise ja liigsest tihenemises tingitud õhu- ja niiskusreziimi muutumisele 2. Võõrkultuuride kasvatamine 3. Haruldaste taimeliikide asualade hävitamine 4. Floora ja fauna koosseisu muutumine NB! Tekkeallika järgi võib degradatsiooni tinglikult jaotada looduslikuks ja inimtekkeliseks. 71. Mullastikukaardid- ja andmebaasid. Mullastikukaarte, mille kontuurid on tavaliselt kantud muldade geneetilismorfoloogilise klassifikatsiooni alusel, kasutatakse muldadeleviku iseloomustamiseks, ülevaate saamiseks muldadest kui loodusvarast ja tootmisressursist, aga ka paljude konkreetsete
1. Perekond nulg ja kuusk (üldiseloomustus, perekondade tähtsamad morfoloogilised erinevused, peamised liigid, levik, keskkonnanõudlused ning kasutamine) Perekond nulg: Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Okkad lamedad, 1 kaupa ja kinnituvad umardunud alusega otseselt siledale võrsele. Paljudel nululiikidel on okaste tipus väike sisselõige. Käbid püstised, käbisoomused varisevad pärast valmimist ja puule jäävad püstised rootsud. Puit valkjas, väga kerge, vaiku puidus vähe (käbides, seemnetes, koore all). Puit põleb halvasti aga hästi töödeldav. Perekonnas 50 liiki (siberi, euroopa, palsami, hall, kaukaasia). Levinud Põhja-Ameerikas, Kesk- ja Lõuna-Euroopas ning Põhja- ja Kesk-Aasias. Eestisse toodud 20 liiki. Puitu kasutatakse saematerjalina ehituses, puidulaastude ja saepuru tootmiseks. Viimase aasta okastest saadakse õli, mida kasutatakse parfümeerias ja meditsiinis. Vaiku liimimiseks ja meditsiinis. Tiheda ja korrapärase võ...
Arne Ader, Urmas Tartes Eesti looduskaitse Keskkonnaamet 2010 Sisukord Looduskaitse ajalugu Eestis . ...................................................................................................................................................................... 4 Looduskaitseseadus . ....................................................................................................................................................................................................8 Kaitstavad loodusob...
taanduvad subjektid 3 kategooriasse: - inimene - ettevõte, organisatsioon - ühiskond Ka nimetatud subjektid omakorda võivad olla mõne muu subjekti suhtes keskkond. Euroopa Ühendus on oma õigusaktides määratlenud keskkonda järgmiselt : 1. Euroopa Ühendus 1967: keskkond- õhk, vesi, ja pinnas nende omavahelistes suhetes ja suhetes elusorganismidega. 2. Lugana konventsioon 1993: a). Keskkond- nii elus kui ka eluta loodusressursid (õhk, pinnas, vesi, floora ja fauna ning nende omavahelised suhted (vastastikune mõju). Sisuliselt loetakse keskkonnaks ökosüsteeme, tegemata vahet looduslikel, poollooduslikel ja tehisökosüsteemidel. Keskkonda käsitletakse ressursina, millel seetõttu peaks olema väärtus, hind jne. Loodusele on aga raske määrata objektiivset hinda. b). Keskkond- vara, mis moodustab osa kultuuripärandist. Keskkond hõlmab ka kultuuripärandit, tehiskeskkonda jm sarnast. c). Keskkond- maastiku iseloomulikud elemndid.
taanduvad subjektid 3 kategooriasse: - inimene - ettevõte, organisatsioon - ühiskond Ka nimetatud subjektid omakorda võivad olla mõne muu subjekti suhtes keskkond. Euroopa Ühendus on oma õigusaktides määratlenud keskkonda järgmiselt : 1. Euroopa Ühendus 1967: keskkond- õhk, vesi, ja pinnas nende omavahelistes suhetes ja suhetes elusorganismidega. 2. Lugana konventsioon 1993: a). Keskkond- nii elus kui ka eluta loodusressursid (õhk, pinnas, vesi, floora ja fauna ning nende omavahelised suhted (vastastikune mõju). Sisuliselt loetakse keskkonnaks ökosüsteeme, tegemata vahet looduslikel, poollooduslikel ja tehisökosüsteemidel. Keskkonda käsitletakse ressursina, millel seetõttu peaks olema väärtus, hind jne. Loodusele on aga raske määrata objektiivset hinda. b). Keskkond- vara, mis moodustab osa kultuuripärandist. Keskkond hõlmab ka kultuuripärandit, tehiskeskkonda jm sarnast. c). Keskkond- maastiku iseloomulikud elemndid.
Seemnete idanemine sõltub: a. seemnete kvaliteedist b. keskkonnatingimustest, kuhu seemned satuvad. Tavaliselt on seemnete idanemistingimused looduses üsna soodsad va. liigkuivad ja liigniisked alad. Seemnetest arenenud tõusmete edaspidine saatus oleneb aga otseselt puuliigi bioloogilistest omadustest (kasvukiirus, valgusnõudlikkus, külmakindlus) ja keskkonnatingimustest (valgus, alustaimestiku iseloom, mulla niiskus ja toitainete sisaldus, õhutemperatuur, fauna jne). Näit mõned puuliigid (kuusk, saar) on väliskeskkonna suhtes tundlikud, neid ohustavad päikesekiirgus ja öökülm, seepärast uuenevad nad hästi vana metsa turbe all. Valguslembeliste ja noores eas kiirekasvuliste puuliikide (mänd, kask, haab) uuendus areneb paremini aga lagedatel aladel. 2.1.1 Metsapuude seemnekandvus ja seda mõjutavad tegurid. Puud ja põõsad kannavad oma elu vältel korduvalt vilja, kuid seemnesaak pole igal aastal kaugeltki ühesugune
Huumuses on keskmiselt 58% süsinikku ja 38% lämmastikku. Et huumuse tekkes osaleb mikroobne valk, on lämmastikusisaldus huumuses suurem kui selle lähteaineks olnud orgaanilistes jäänustes. Nii maismaa- kui veebiotsönoosides eristatakse produtsentide, konsumentide ja redutsentide biomassi. Biomass on tähtis ökoloogiline mõiste, mis võimaldab hinnata maismaa-alade ja veekogude tootlikkust ning töönduslike organismide varusid. Olenevalt floora ja fauna liigilisest koostisest ning elutingimustest on biomass eri aladel erisugune ja aasta vältel muutuv. Juurdekasv s.o. taimeökoloogias taimede massi, kõrguse, varre läbimõõdu, summaarse lehepinna vm. suurenemine produktsiooniprotsessi tulemusena mingi kindla ajavahemiku vältel. Juurdekasvu iseloomustatakse näit. esmase puhastoodangu kaudu. Endla Reintam, 2008/2009 29
Seire tulemuste põhjal selgub vajadus sekkumiseks, ent ei selgu mida konkreetselt on vaja teha. Olulise väljundi otsuste langetamiseks, miks ja mida konkreetselt on vaja teha, annavad seirega seotud rakendusuuringud. Rakendusuuringute põhjal saab teha omakorda täpsustusi seire metoodikas. Külastajatepoolne mõju kaitsealale võib olla väga mitmetine: • otsene külastajate poolt põhjustatud erosioon ja mulla degradeerumine; • fauna häirimine, mis olenevalt iseloomust võib lühiajaliselt esile kutsuda fauna käitumismustrite muutusi ning võib mõjutada sigimisedukust. Pikemas perspektiivis võib pidev liigne häirimine põhjustada fauna liigilise koosseisu muutusi; • floora häirimine. Külastajatepoolne liigne tallamine võib põhjustada liigilise koosseisu muutuseid taimekooslustes, põhjustades väiksema tallamistaluvusega
selgitamine. Süstemaatika rakendusaladeks on identifitseerimiseks ja klassifitseeri- miseks vastavate käsiraamatute (ka "määrajate") ning arvutiprogrammide (ka dialoogrezhiimis identifitseerimisprogrammide) koostamine; mingi ala (või kogu maailma) elusolendite inventariseerimine ja vastavate andmepankade pidamine, andmestiku koondamine bioloogilise mitmekesisuse kaitseks. Eestis on mõnikord süstemaatikaks nimetatud identifitseerimist ja floora või fauna inventariseerimist; see on ainult väike ja marginaalne osa süste- maatikast. Tänapäevane biosüstemaatika ei piirdu kirjeldamisega ja inventariseeri- misega; see on süstemaatiku töös küll tähtis, kuid ainult teadustöö esime- seks etapiks. Pelgalt andmestiku kogumisega piirdujaid hüütakse margikorja- jaiks (stamp-collectors); eelkõige amatöörteadlasi iseloomustav enesepii- rang, kui sellega kaasneb täpsus, põhjalikkus ja andmestiku teadlastele
Ökoloogia õppematerjal Mõisted Ökoloogia: Teadus, mis uurib organismide ja keskkonna vahelisi suhteid. Biosfäär: globaalne kõigi ökosüsteemide kogum, Maa elusosa – suletud ja isereguleeruv süsteem. Ökosüsteem: Biosfääri elementaarosa, milles üks biotsönoos (eluskooslus) koos sellele omase biotoobiga (elu- või kasvupaigaga) moodustab mingil piiritletaval alal aineringe kaudu reguleeruva süsteemi. Bioom: struktuuri ja funktsiooni poolest sarnaste ökosüsteemide kogumid Maal. Maismaa põhibioome 5, veebioome 2. Biotsönoos (kooslus): Mingit elu- või kasvupaika asustavate populatsioonide kogum. Floora (taimestik): mingil alal kasvavate taimede kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Fauna (loomastik): mingil alal kasvavate loomade kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Biodiversiteet (elurikkus): mingi ökosüsteemi taks...
Konventsioonis rõhutatakse märgalade suurt ökoloogilist rolli, seda eriti veelindude rände-, puhke- ja pesitsuspaikadena. Kõik konventsiooniga liitunud riigid peavad võtma meetmed märgalade kaitseks ning esitama vähemalt ühe märgala rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimistusse. . Eesti Vabariigi Riigikogu ratifitseeris Ramsari konventsiooni 20. oktoobril 1993. a. Eestis on sellesse nimekirja arvatud kümme märgala. 2. BERNI (1979) KONVENTSIOON EUROOPA FLOORA JA FAUNA NING NENDE ELUPAIKADE KAITSE KOHTA Euroopa looduskaitseleping, sõlmiti 1979. aastal ja see jõustus 1982. a. Algatajaks oli Euroopa Nõukogu. Konventsiooni eesmärgiks on Euroopa loodusliku taimestiku ja loomastiku ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Konventsioon keelustab paljud püügivahendid ja jahipidamisviisid. Looma- ja taimeliigid, mille suhtes kaitsemeetmeid tuleb rakendada esmajärjekorras, on loetletud konventsiooni kolmes lisas
5. tähe väljajätu märkimiseks (hrl luules): Tihti üksainus pehme öö / lööb õitsel' armu õit. Koidula luules on sagedased mull' ja sull'. Kaksisülakomasid kasutatakse keeleteaduslikus tekstis tähendusmärkidena. Nende märkide vahel võib seletada nii oma- kui ka võõrkeelsete sõnade tähendusi. On kaks võimalikku kuju: `tuba' või 'tuba'. Enamkasutatavaid võõrliiteid -a ld algselt grammatilise naissoo tunnus: summa, villa, fauna, floora, firma -aad pr a) tegevus, üritus: kanonaad, maskeraad, paraad, blokaad, olümpiaad; b) koht: promenaad, estraad, esplanaad; c) toit: limonaad, sokolaad, karbonaad, marmelaad, marinaad, rafinaad -aan, -an ld pr isik: intrigaan, dekaan, puritaan, kurtisaan, veteran, sarlatan, partisan 56
· Hoovustesüsteemi üldpildi määrab tuul. Süsteem on kahekihiline. · Järve majandamine · Suur osa Peipsi reostumisest tuleb Venemaalt · Vee värvus, läbipaistvus ja mineraalainete sisaldus huumusained annavad Peipsi veele pruunika tooni. Järve eri osade värvus on erinev. Värvus muutub lõunast põhja heledamaks, samas suunas suureneb ka vee läbipaistvus. Peipsit iseloomustab hea hapnikureziim. · Fauna ja floora liigirikas fütoplankton. Zooplanktonid, põhjaloomad. Peipsi on Ida- Euroopa kalarikkamaid järvi. · Peamiselt inimtegevuse mõjul on Peipsi vee toitelisus jõudsalt suurenenud ja ületanud optimaalse taseme · Maavaradest leidub Pepsis liiva ja järvemuda. Mineraalvesi. Võrtsjärv · 270 km2 · Paikneb madalas lamedas nõos · Vesikonna pindala 3374 km2 (järve akvatoorium u 8%) · Järvenõgu pärineb kvaternaarieelsest ajast
- inimene - ettevõte, organisatsioon - ühiskond Ka nimetatud subjektid omakorda võivad olla mõne muu subjekti suhtes keskkond. Euroopa Ühendus on oma õigusaktides määratlenud keskkonda järgmiselt : 1. Euroopa Ühendus 1967: keskkond- õhk, vesi, ja pinnas nende omavahelistes suhetes ja suhetes elusorganismidega. 2. Lugana konventsioon 1993: a). Keskkond- nii elus kui ka eluta loodusressursid (õhk, pinnas, vesi, floora ja fauna ning nende omavahelised suhted (vastastikune mõju). Sisuliselt loetakse keskkonnaks ökosüsteeme, tegemata vahet looduslikel, poollooduslikel ja tehisökosüsteemidel. Keskkonda käsitletakse ressursina, millel seetõttu peaks olema väärtus, hind jne. Loodusele on aga raske määrata objektiivset hinda. b). Keskkond- vara, mis moodustab osa kultuuripärandist. Keskkond hõlmab ka kultuuripärandit, tehiskeskkonda jm sarnast. c). Keskkond- maastiku iseloomulikud elemndid.
(Valk 2005: 29). Soovee ja substraadi aluselisuse- happelisuse (pH) järgi on sood: happelised pH<4,8, nõrgalt happelised pH 4,8-6,4 ja aluselised pH 6,4-8 juures. Kui soovee pH on üle 6,4, siis on reeglina tegemist kaltsiumirikka keskkonnaga. (Kink et al 1998: lk 12). Raba on unikaalne vähemuutuv ökosüsteem, kus valitsevad sellised keskkonnaolud, mida suudavad taluda püsiva elupaigana vaid vähesed taimed ja loomad. Raba floora ja fauna on liigiliselt väikesearvuline. Sagedamini esinevaid katte- ja paljasseemnelisi taimi on rabas kokku vaid paarikümne liigi ümber ning umbes sama palju on pärislehtsamblaid ja turbasamblaid, samblikke on umbes 50 ning vetikaid 150 liiki (Valk 2005: 237). Eesti rabamännikute rohu- ja puhmarindes kasvab 17 taimeliiki, sama suur on samblarindes ühtekokku metsa- ja turbasamblaliikide arv (Valk 2005: 39). Samblarindes domineerivad turbasamblad, kes jagatakse toiteelementide nõudlikkuse
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Ivar Sibul DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS Okaspuude lühikonspekt EMÜ AR, MH, LV, ME, MT ja ER erala üliõpilastele Tartu 2007 2012 © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 1 DENDROLOOGIA MÕISTE Sõna dendroloogia on tuletatud kahest kreekakeelsest sõnast: dendron tähendab puud, puitunud tüvega (varrega) taime ja logos teadust, õpetust. Dendroloogia on seega teadus puu- ja põõsaliikidest. Dendroloogia on osa süstemaatilisest botaanikast, kus taksonite kirjeldamisel ja määramisel on peamine tähelepanu pööratud lehtedele, võrsetele ja pungadele, sest õite osatähtsus on siin märksa väiksem kui süstemaatilises botaanikas (paljud puuliigid hakkavad ...
peaksid konflikti puhul looduse ees üldiselt taanduma). Kuidas kaitsta? Avalik õigus, eraõigus vastutus (ex post), aga ka stiimul; maj vahendid, veenmis jm vahendid (trendi kujundamine). Kõiki asjaolusid arvestades teha otsus kaalutlusõigus. Säästev areng maj, sots, kk pooled. Mõisted: Keskkond 1) elus ja eluta loodusressursid (õhk, vesi, pinnas, floora, fauna + nende omavahelised suhted), vara, mis mood osa kultuuripärandist, maastiku isel elemendid (1993 Lugano kkkonv) 2) biootilised ja abiootilised loodusressursid, tehiskk elemendid, maastiku olulised elemendid, elukvaliteet, niivõrd kui see mõjutab/võib mõjutada in heaolu ja tervist (1994 Euroopa kkkaitse näidisseadus) 3) ökosüsteemid ja nende koostisosad, kõik looduslikud ja
Tolle aja monumentaalseim teema, mida nat��rmordid l�bi oma ikonograafia k�sitlesid, oli ettem��ratus � memento mori (�m�leta surma�), mis oli hoiatuseks, et k�ik siin ilmas, nii elus kui elutu, on ajalik. K�esolev teos oli eksponeeritud mastaapsel flaami kunsti n�itusel Londoni Kuninglikus Kunstiakadeemias 1953. aasta talvel, kus Frans Snydersilt oli v�ljas kuus t��d. Juhuslikuna n�iv ja omavahel pealtn�ha vaid emotsionaalselt seotud floora ja fauna omavad siiski s�gavamat allteksti. Inimese j�relt n�psavad lauale pandud metsmaasikaid muretud linnud, panemata t�hele kassi, kellel on lindudega omad plaanid. Teos on vaatajale avatud pingestatud lugu, mis k�neleb maise olendi patusest loomusest ja vooruse n�ilikkusest kaunite ja lopsakate, ent siiski riknema m��ratud puuviljade k�rval. ******* Saftleven, kes s�ndis ja kasvas Rotterdamis, kolis 1632. aastal Utrechti, kus t��tas mitme erineva kunstistiiliga
Wallace essee „On the Tendency of Varieties to Depart Indefinitely From the Original Type“, kus võttis kokku loodusliku valiku teooria nii nagu tema seda nägi. Seejärel saatis ta oma töö juba tänu oma geoloogilistele ja bioloogiaalastele töödele mõningast kuulsust kogunud Darwinile. Biogeograafiasse on Wallace nimi jäädvustunud nn. Wallace joonena, mis kujutab endast kujuteldavat joont Indoneesia saarestikus, kus ühel pool on fauna kujunenud Austraalia liikide baasil, teiselpool aga Aasia liikidest. 10. Gregor Mendeli roll evolutsiooniteooria kujunemisel Kõigepealt pean vajalikuks rõhutada, et Mendel ise oma rollist evolutsiooniteooria arengus teada ei saanud. Mendel oli Brno (1822 - 1884) kloostri munk, kes oma eluajal kogus mõningast tuntust meteoroloogina, mesindus- ja aiandustegelasena. Kuulsaks sai ta aga täiesti uue teadusharu - geneetika - rajajana. Tema avastatud pärilikkuse seaduspärasused aga
Lihaveiste tõug Aberdiin-angus *Pärineb Sotimaalt Aberdiini-Anguse krahvkonnast. Aretust alustati 18. sajandil. Loomad leplikud, peavad vastu kehvades tingimustes. Sobiv ristamiseks kerge poegimise ja vasikate elujõulisuse tõttu. Keskmise suurusega tõug lehmad 600...700 kg, pullid 1000 kg. Mustad, kuid on ka punakaspruune. Nudid tunnus pärandatakse kindlalt järglastele. Lehmad on küllaldase piimakusega; neil on head emaomadused. Head karjamaa- ja koresöödakasutajad. Pikaealised, taluvad hästi madalaid temperatuure. Nende liha maitseomadusi peetakse parimaks. Aastast 1917 jäi domineerima must karvavärv. Eestisse toodi seda tõugu veised Soomest 1994. Aastal. Limusiin *Pärit Prantsusmaa keskosast Limousini ja Marche`i mägialadelt. Juba 17. sajandil kasutati neid nii veo- kui ka lihaloomadena. Esimene tõuraamat ilmus1886. Aastal. Suuruselt keskmine tõug- lehmad 650...850 kg, pullid 1000...1200 kg. Värvuselt kuld- või helepruunid. Valdav...
3 gave orders 6 H 7 B hates conflict. 4 put up, resistance 5 1 staple 5 claimed victory 5 Students' own answers 2 flora and fauna 6 suffered, casualties Challenge! Students' own answers 3 layman 4 1 gun c 5 stick h 4 submerged 2 drop d 6 losing f 5C Fighting for equality 5 strapped 3 set e 7 wounds a page 41 6 dump
1) vee erikasutus; 2) saasteainete viimine paiksest saasteallikast välisõhku; 3) jäätmete käitlemine; 4) maavara kaevandamine; 5) kiirgustegevus. Hõlmatud kõik peamised keskkonnahäiringuid põhjustavad tegevused. Loeteluga ei ole hõlmatud aga mitmed keskkonna kasutamisega seotud tegevused, nagu elusorganismide loodusest eemaldamine, geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimine ega vahetu fauna või floora kasutus (st jahipüük, kalastamine, metsaraie, võõrliikide keskkonda viimine või kaitset vajavate taimeliikide looduslikust kasvukohast eemaldamine). Need tegevused ei too üldjuhul kaasa samaaegselt muid keskkonnahäiringuid. Keskkonnakasutusega seotud load • Ehitusluba; • Ehitise kasutusluba; • Kalapüügiluba • Geoloogilise uuringu luba; • Üldgeoloogilise uurimistöö luba; • Raieluba • Jahiluba Keskonnaload
9/6/2011 Eesmärk · Kursuse läbinud üliõpilane: omab teadmisi teadusfilosoofia sissejuhatusest, äriuuringute spetsiifikast, uuringu ülesehitusest ja uurimisprotsessi etappidest; teadmisi kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete andmete kogumise ja Majandusalased uurimismee...
Idanemine toimub seemnetes olevate varuainete arvel. Tavaliselt on seemnete idanemistingimused looduses üsna soodsad va. liigkuivad ja liigniisked alad. Seemnetest arenenud tõusmete edaspidine saatus oleneb aga otseselt puuliigi bioloogilistest omadustest (kasvukiirus, valgusenõudlikus, külmakindlus) ja keskkonnatingimustest (valgus, alustaimestiku iseloom, mulla niiskus ja toitainete sisaldus, õhutemperatuur, fauna jne.) Näit mõned puuliigid (kuusk, saar) on väliskeskkonna suhtes tundlikud, neid ohustavad päikesekiirgus ja öökülm, seepärast uuenevad nad hästi vana metsa turbe all. Valguslembeliste ja noores eas kiirekasvuliste puuliikide (mänd, kask, haab) uuendus areneb paremini aga lagedatel aladel. 10.1.1 Metsapuude seemnekandvus ja seda mõjutavad tegurid. Puud ja põõsad kannavad oma elu vältel korduvalt vilja, kuid seemnesaak pole igal aastal kaugeltki ühesugune
Kaili Miil SISSEJUHATUS VENE KIRJANDUSLUKKU II Lea Pild 1. september 2009 Realismi tekkimine vene kirjanduses Kaks kirjanduslikku suunda: romantism ja realism. 1840ndatel aastatel kujuneb realism kirjandusliku suunana. Realismi on defineerida kõige raskem (võrreldes romantismi, akmeismi, futurismi jms). Kõigil teistel on väga täpsed kirjanduslikud määratlused. Nad kirjutasid manifeste, kuhu pandi kirja mingi suuna määratlused. Vene realismis ei ole manifesti olemas. Realism tekib vastureageeringuna romantismile. Romantistid Puskin, Lermontov poeetidena ja Gogol proosakirjanikuna. Puskini lõunapoeemid ei ole romantilised? Lermontovi ,,Meie aja kangelane" ei ole ka romantiline, vaid realismi tunnusmärkidega teos. Romantiline on ,,Deemon". ,,Deemon" Deemon oli ingel, keda Jumal...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
