MET A/S) Distantsklamber, kaablikarbik, kaablikaitse, kaabliredeli kandur, laekinniti, perforeeritud post, sidekaevukonsool, valgustikangur mastile, veopukk jne. (Leku Metall) Metalluksed, metallväravad, lukud, trellid, garaazväravav, võred, tarad (OÜ METTÜR) Saunaahjud, soojakud, laadimissillad, grillid, suitsuahjud, kaminad (Clemson OÜ) Katuse- ja seinaprofiilid, fassaadid, villakassetid, kergeseinarovid, kandeprogiilid, isaplekid, lumetõkked, vihmarennid, erinevad garniisit (HEK group OÜ) See on ainult väike näideosa metallist tehtud kaupu. Muidugi on tohutult palju firmasid ja ettevõtteid kes tegutsevad sel alal. Paljud firmad ekspordivad oma kaupu (Euroopa Metalli OÜ), nende klientideks on Euroopa juhtivad hulgimüüjad ja tunnustatud tootjad. Paljud firmad kes tegutsevad Eestis (Eesti Metall OÜ) põhinevad
Purskkaev mõjub erinevate kunstiliikide kooslusena. · ,,Nelja Jõe purskkaev"(Fontana dei Quattro Fiumi) Arhitektuur Bernini planeeris mitmeid Rooma paleesid · ,,Palazzo Barberini"(töötas koos oma suurima rivaali Borrominiga) · ,,Palazzo Ludovisi" · ,,Palazzo Chigi" Bernini osales samuti mitmete tähtsate sakraalehitiste dekoreerimistel ning erinevate kirikute ning katedraalide osade(altarid, fassaadid jne.) loomisel. · ,,Püha Theresa Ekstaas" (1647-1652)- altar, mille Bernini pühendas Hispaania pühak Theresale. Oma müstilisi nägemusi taevalikust õnnest on Theresa kirjeldanud järgmiselt: "Siis nägin ma enda kõrval seisvat inglit lihakssaanud kujul. Ingli käes nägin ma kuldset noolt põleva otsaga; mulle paistis, et ta selle mitu korda mu südamesse torkas, ja ma tundsin, kuidas see mu sisemusest läbi tungis
Tartu Kutsehariduskeskus Iseseisev töö Jaan Punga maalinäitus ,,Eestartutaga" Koostaja: Õpetaja: 2008/2009 õ.a. Sisukord .........................................................................................................................2 1. Kujutamisobjektid ja maalitehnika .......................................................................................3 2. Jaan Punga maalitud linnavaade...........................................................................................4 3. Näituse ,,Eestartutaga" maalid.............................................................................................5 4. Muljed näitusest......................................................................................................................6 4. Kasutatud kirjandus..........
Levinuim villaarhitektuuris Sotsiaalhooned-> koolid, haiglad, kultuuri- ja haldushooned, üürikorterid Puit- ja paefunktsionalism PÄRNU: modernistliku arhitektuuri pealinn Eestis (suvitamine) Sisekujunduses art déco ja historitsism Funktsionaalsete gruppide rõhutamine Iseloomulikud jooned Traditsioonilised materjalid, vähe tehnilisi uuendusi Asümeetria Lintaken, ümaraken, nurgaaken Kaaravaga müür aedade eraldamiseks Krohvitud heledad fassaadid Kastjas kuju ja lamekatus Klaasakendega torn Tuntuimad arhitektid Ernst Jacoby Eugen Haabermann Herbert Johanson Edgar Johan Kuusik Funkarhitektuuri näited · Palitseri villa Nõmmel · Paefunktsionalism Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level
Firenze 2. Kes oli esimene suurmeister renessansiajastu arhitektuuris? FILIPPO BRUNELLESCHI 3. Nimeta tema kavandatud ehitisi Firenzes. Toomkirik, Leidlaste kodu, San Lorenzo kirik, Pazzi kabel 4. Keda peetakse tsentraalperpektiivi leiutajaks? BRUNELLESCHIT 5. Milliseid elamuid hakkasid endale renessansiajastul püstitama Firenze patriitsiperekonnad? Kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad, nelinurkne siseõu,madal katus. 6. Kuidas oli kujundatud seda laadi ehitiste fassaadid? 7. Millised muudatused tõi palazzode ehitusse kuulus arhitekt L.B.Alberti? Stiil muutus peenemaks ja kergemaks- aknad muutsid suuremaks, avanesid tänava poole. Võeti kasutusele rohkem antiikarhitektuurist laenatud detaile. 8. Milliseid teemasid käsitles Alberti kunstiteoreetikuna? ITAALIA SKULPTUUR 15. SAJANDIL 1. Millistest sündmustest saab alguse renessanssskulptuur? 2. Nimeta skulptor Lorenzo Ghiberti kaks peamist tööd. 3. Kuidas neis avaldus üleminek gootikalt renessansile? 4
algul, taastati pärast tulekahju (1194). Põhiliseks reliikviaks on siin Neitsi Maarja Loor (mis imekombel tulekahjust pääses), asub siin seniajani. Tulekahju seletatigi sellega, et Maarja soovib endale uhkemat koda (Tiina Meeri jutustab vahel ühe ilusa legendi).Pikihoone on 3-lööviline, 130 meetrit pikk, koor on 5-lööviline, hoone valmis 1260 (tulekahjujärgne taastamine). Põhjapoolse torni tipp on 16.saj. algusest (valmis 1507) ja on hilisgootilik. Väga suurejoonelised on transepti fassaadid. Kuulsad on värvilised vitraazaknad. Oli kunagi iidne keltide pühapaik. Reims: juba karolingide ajastul siin kirik. 1210 hävis tulekahjus, taastati 1212 aastast alates suure gooti kirikuna. Pikihoone ehitus kestis 13.saj.lõpuni, fassaadi ülaosa omandas oma praeguse kuju 14.saj.alguses. Tornikiivreid pole--ei jõutud. Ehitust alustas ja koori ehitas valmis meister Jean d' Orbais (ta ise suri 1231 ja jätkasid teised). Kirik sai I
Suurt populaarsust kogus sillaehitus, kus hakati kasutama raudkonstruktsiooni. Sillaehitust viisid läbi pigem insenerid kui arhitektid. Samuti muutus kandvate ja kantavate ehitusosade vahekord. Kandvad osad, mis oli varem nõrgemast materjalist (nt puit) asendati raudkonstruktsioonidega, mis võimaldas ehitada ulatuslike lagesid (nt sellist lahendust näeb Pariisi raamatukogul, kus lage kannavad peened raudpostid). Ka klaaspinna kasutamine oli tollel ajal märkimisväärne uuendus. Hoonete fassaadid muutusid selliseks, et suur osa sellest fassaadist moodustas klaaspind, alles jäid ainult klaasi ümbritsevad raamid või põiktalad. Eriline hoone, kus sellist klaasi mängu näeb on Kristallpalee, mis ehitati valmis aastaks 1851 maailmanäituse otstarbel. (Pariisi raamatukogu) (Kristallpalee 1851. aastal) (Pariisi uhkeim neobarokne ehitis) Historitsistlik arhitektuur Eestis avaldub eelkõige mõisatel, kuid ka kirikutel ja eluhoonetel. 19
Tallinn Arte Gümnaasium Referaat Klassitsism TALLINN 2015 Sissejuhatus Referaadist saate teada milliseid klassitsisme on olemas, mis on nende põhimõtted ja palju muud.Klassitsism oli 18. sajandi viimasel veerandil Prantsusmaal tekkinud kunstistiil, mis võttis otseselt eeskuju antiikkunstist Vana Kreekas ja Vana Roomas seda peeti ideaaliks. Lähtus renessaansiaja antiigiharrastusest Avaldus Euroopa maade arhitektuuris, maalis, skulptuuris, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas Klassitsism 18. sajandi teisel poolel tõusis Euroopas taas huvi antiigi vastu. Valgustusaja mõtlejad olid veendunud, et on olemas mõistuspärased loodusseadused ning nendel põhineb maailmakord. Mõistuse seadusi järgiva eluviisi eeskujusid leiti antiikajast. 18. sajandi viimasel kolmandikul tekkis antiikajavaimustuse mõjul kunstistiil, mida nimetatakse klassitsismiks. Seda nimetust kasutatakse peamiselt Kesk- ja Ida-Euroopas. Inglismaal ...
plekkseppa, ehkki veesülitite juurde kuuluv sepis (kronsteinid) on võrreldes teiste samalaadsete näidetega suhteliselt saamatu. Erilist tähelepanu väärib mõisahoone välisuks see on üks meisterlikumaid tislentöö näiteid tolleaegses mõisaarhitektuuris. Uks on kahe poolega, valgmikuga, alumine tahvel on voluutjalt laienev. Ülaosa kaunistab reljeefne rokokoodekoor selle teostus on meisterlik. Kahjuks on kaduma läinud rokokoolik koputi ja sarvenupp. Hoone teised fassaadid on mõnevõrra lihtsamad. Maja otsakülgede osas on tähelepandav, et profileeritud krohvkarniis kulgeb ainult kelbaaluse räästa all, kuna mõlemad viiluküljed on piiratud vaid laudäärisega. Tagafassaadi keskel on paiknenud palkon rõduga teisel korrusel. Hoone sümmeetriline välislahendus leiab võrdväärse peegelduse siseplaneeringus. Alakorrus on enamalt jaolt võlvitud, esindussalongid paiknevad teisel korrusel. Enamus
1945.aasta maist hakati uuesti jumalateenistusi pidama ning temast sai jällegi Eesti igeuskliku kirikuelu keskus. Raske ja vastutusrikas töö -- katedraali pühitsemine ja jumalateenistuste korraldamine -- anti Aleksei Ridegerile, praegusele Moskva ja kogu Venemaa patriarhile Aleksius Il-le. Aleksander Nevski nüüdisajal XX sajadi viimase kümne aasta jooksul tehti katedraalis kapitaalremont. Restaureeriti fassaadid, taastati (ilma kuldamata) kuplite helbeline kate, vahetati välise dekoori metallist detailid, läbiroostetanud ristid asendati uutega, mis valmistati Sankt-Peterburgis analoogselt vanadega. Vaimulikkond: Tallinna ja kogu Eesti metropoliit Kornelius (eesseisja), ülempreester Viktor Martskin, ülempreester Aleksandr Rutskin, ülempreester Leonti Morozkin, ülempreester Juvenalius Kaarma, preester Leonid Konostsjonok (käärkambriteenija), diakon Jevgeni Sokolov, diakon Dimitri Ogoltsov,
k. ,barocco' eriskummaline. Levis üle kogu Euroopa, sai alguse Itaaliast, kus pääses esile kirikuarhitektuuris. Kirik püüdis näidata oma võimu ja tugevust. Itaalia barokkarhitektid on töötanud ka Venemaal ja mujal Euroopas, seetõttu jõuab see ka Eestisse (Kadrioru loss). Arhitektuur Barokki on võrreldud tuule või mässava merega. Barokkarhitektuuris puudub rahu, sageli kavandati põhiplaanid kõverjoonelised. Kadus side hoone terviku ja fassaadi vahel. Fassaadid muutusid omaette kunstiteosteks, kuhu kuhjati kõikvõimalikke kaunistuselemente. Taotleti maalilisust, valguse ja varju mängu saavutamiseks lasti hoone osadel eenduda ja taanduda, kasutati sambaid ja poolsambaid. Sambad on paaridena, kusjuures üks sammastest sageli eendub see tekitab rahutu efekti. Fassaade liigendavad petikaknad ja nissid, kuhu paigutatakse skulptuure. Kasutati mitmevärvilisi ehituskive. Barokis esineb teatav vägivald.
Saksamaal. Vanadest kultuurmaadest erinevalt traditsioonide koorma puudumine hõlbustas funktsionalismi vastuvõttu, teisalt aga kultuurikihi hõredus ei loonud pinnast arhitektuuriavangardiga sügavamaks haakumiseks. Funktsionalismile eelnenud arhitektuuri võib Eestis nimetada 1920. aastate traditsionalismiks. 1920. aastate traditsionalism kujutab endast kohaliku luterliku baroki moderniseeringut, mida iseloomustavad rasked väikeste ja väheste avadega ehituskehad ja kõrge kelpkatus, fassaadid on liigendamata ja kaunistusteta. Eesti 1920. aastate traditsionalism võib võrreldes Soome ja Rootsiga tunduda saksapärane, kuid saksa Heimatkunsti jaoks on ta liiga põhjamaiselt lihtne ja karm. 1920. aastate traditsionalism oli siiski väga loogiline sissejuhatus uue vabariigi arhitektuuri. Kuna Eesti Vabariigi tekkega olid eestlaste jaoks probleemid lahendatud, sest maareform jagas baltisaksa aadlike suurmaavalduse eesti
Tallinna kiriku ja ka Tallinna raekoja tornikiivrid. Baroki.tunnused.taltsutamatu.tunnete.avaldamise.püüd,kire,paato se.ja.ilmekuse.rõhutamine. kunst taotleb rahutust ja liikuvust, vormide mitmekesisust ja kontrastsust, sellega käib käsikäes vormide ülekuhjamine ja nende moonutamine ilmekuse rõhutamise otstarbel, raskepärasus ja mõõtmete kolossaalsus.maaliline. Sageli kavandati isegi ehitiste põhiplaanid kõverjoonelised. Hoonete fassaadid muutusid omaette kunstiteosteks, kuhu rajati kõikmõeldavaid kaunistuselemente. detailid: sambad, poolsambad ja pilastrid antiigipäraste kapiteelide ja baasidega, ümarkaared ja rahvalikkus.konservatiivsus,arukus,narrus.elementidega rahvarõivad Kirjuta lahti. Lk: 112-115 Prantsuse arhitektuur 17.sajandil. Louvre`i loss,3korrust,1.korrusele toetusid võimsad paarissambad,fassaadi keskel katusega paviljon.(claude perrault) Versailles` loss.nimi
Katariina II Katariina II ka Katariina Suur, sünninimega Sophie Friederike Auguste, päritolult Anhalt-Zerbsti printsess, sündis 2. mai 1729 Stettinis. Oli Venemaa keisrinna aastatel 17621796. Ta oli Peeter III abikaasa ning Paul I ema. 1744. aasta jaanuaris reisis Sophie Friederike Auguste koos emaga keisrinna Jelizaveta Petrovna kutsel Venemaale. Reis kulges Berliini ja Tallinna kaudu. 1744. a. asus elama Venemaale, abiellus 1745 Vene troonipärija, oma teise põlve nõo , hilisema keisri Peeter III-ga. Andekas neiu õppis kiiresti selgeks vene keele ning võttis omaks vene õigeusu, millesse ta 1745. a. ümber ristiti. Tema uueks ristinimeks sai Katariina (Jekaterina Aleksejevna). Katariina sai väga hea hariduse, mis võimaldas tal pidada kirjavahetust tolleaegse maailma tuntud filosoofide, näiteks Voltaire'ga (kes on nimetanud teda "Põhjala täheks"). Katariina ning Peetri abielu oli sõlmitud riiklikel kaalutlustel, a...
Ammende villa on ks parimaid varase juugendstiili niteid Eestis. Ammendede kaupmeheperekonnale kuulunud uhke, suure aiaga villa valmis 1905. aastal. Maja fassaadid ja interjrid olid klluslikud, detailiderohked ja mitmekesised, samas stiilitundlikult vljapeetud. Prast I Maailmasda perekond laostus ning villa mdi Prnu linnale. Majas on asunud suvekasiino ning klubi. Tnaseks on villa restaureeritud luksuslikuks hotell-restoraniks, saades vljapeetum ning juugendlikum kui kunagi varem. Majas saab sageli nautida muusikakontserte ja kunstinituseid ning kaunist aiarohelust. Ammende villa on teliseks prliks Prnu rannapiirkonnas.
film "Mineviku varjud", "Eesti Päevalehe" poolt organiseeriti esimest korda iluduskuninganna valimine. Äärelinnades hakkasid tegutsema ärid, kohvikud, töökojad, juuksurid jne. Hoogustus ka elamuehitus. Paljud suurettevõtted suutsid jalule jääda ja moodustus ka palju uusi. 1920. aastate arhitektuuri peamiseks stiiliks oli moderniseeritud luterlik barokk, mida iseloomustavad rasked väiksed ja väheste avadega ehituskehad ja kõrge kelpkatus, fassaadid olid liigendamata ja kaunistusteta. Riik hakkas aktiivselt keskenduma ehitustegevusse ja külamaastiku ilmesse. Arhitektuuriliseks muutuseks taludes oli see et palgi asemel võeti kasutusele tsementkivi, hiljem tellis. Uute tuultena hakati ka seinapinda heledaks värvima. Vooderdama ja värvima hakati ka välisseinu. Enim propageeriti välisvärvidest rootsipunast. Soosituks sai rahvusromantismist pärit skandinaaviamõjuline hööveldamata lauast vertikaalne laudis, mille
põhimõtteliselt kaheks tüübiks: Mittetuulutatav soojustuse liitsü liitsüsteem: Krohvitud fassaadisoojustus mineraalvillast vahtpolü vahtpolüstü stüreenist, reenist, Massiivseinte fassaadid. Tuulutatav fassaadi soojustussü soojustussüsteem Puidust vä välisvooder, Tellisvoodriga kaetud soojustus, Looduskivist fassaadid, Plekiga kaetud soojustus, Fassaadiplaadid, Kivipinnaga vahtpolü vahtpolüuretaanist soojustuskihiga armeeritud liitpaneel, Riputatud fassaadikivide sü
-kaubandus käis läbi Narva; põhjused: Riik hakkas linnadele ettekirjutusi tegema, paljud linnad olid läänistatud 6. Milline Eesti linn saavutas Rootsi ajal oma kõige suurema õitsengu? Narva saavutas oma õitsengu.Põhjused: manufaktuuritootmise põhikeskus, idakaubandus suundus kõik Narva, kogu kaup liikus läbi Narva. 7. Milline ehitusstiil valitses Rootsi ajal? Eestis valitses Barokk. Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümeetria, kaarjad fassaadid, mõõtmete suurenemine, skulptuuride rohkus, hakati kas. ovaale ehituse juures. 8. Millal avatiTartu ülikool? Kes oli asutaja?i 1632. a. Johan Skytte 9. Millistes linnades asus ülikool Eestis Rootsi ajal?ülikoolid asusid Tallinnas, Tartus, Pärnus 10. Millal, kuhu rajati Rootsi ajal gümnaasiumid?1630. a asutati Tartu akadeemiline gümnaasium, järgmisel aastal avati gümnaasium Tallinnas 11. Millal ja kus asutati Forseliuse seminar? 1684. aastal asutati Tartu lähedale Piiskopimõisa
-kaubandus käis läbi Narva; põhjused: Riik hakkas linnadele ettekirjutusi tegema, paljud linnad olid läänistatud6. Milline Eesti linn saavutas Rootsi ajal oma kõige suurema õitsengu? Narva saavutas oma õitsengu.Põhjused: manufaktuuritootmise põhikeskus, idakaubandus suundus kõik Narva, kogu kaup liikus läbi Narva. 7. Milline ehitusstiil valitses Rootsi ajal? Eestis valitses Barokk. Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümeetria, kaarjad fassaadid, mõõtmete suurenemine, skulptuuride rohkus, hakati kas. ovaale ehituse juures.8. Millal avatiTartu ülikool? Kes oli asutaja?i 1632. a. Johan Skytte9. Millistes linnades asus ülikool Eestis Rootsi ajal?ülikoolid asusid Tallinnas, Tartus, Pärnus 10. Millal, kuhu rajati Rootsi ajal gümnaasiumid?1630. a asutati Tartu akadeemiline gümnaasium, järgmisel aastal avati gümnaasium Tallinnas 11. Millal ja kus asutati Forseliuse seminar? 1684
kunstiteaduses inventsiooniks(leiutamiseks). Läänemere äärsetes maades said eeskujuks Cornelis Florise Antwerpeni raekoda (1561- 1568) ja Lieven de Key Lendeni raekoda(1597-1604) ja vaekoda (1602-1603) Maneristliku arhitektuuri põhitunnused olid sarnased renessansiaegse ehituskunstiga: ka siin olid põhjaks Vitruviuse reeglid, mis nõudsid ordersüsteemi ja sümmeetria rakendamist. Erinevus oli elementide väga ekspressiivne käsitlus- siledad fassaadid muutusid jõulisteks ja väljapürgivateks, rusteeritud seinapinnad. Fassaadipindasid ja interjööre ilmestati piltidega. Muutusid ka orderi proportsioonid- see tõsteti kõrgele poodiumile, samba pind kaeti dekooriga või tehti sellest figuraalne hermpilaster . pilgupüüdjaks sai fassaadi võimas nikerdportaal ning sageli rõhutati sissepääsu vabatrepiga.Euroopas enim levinud embleemiraamatud olid Andrea Alciati ,,Emblematum Liber"(1531) ja Cesare Ripa ,,Iconoloogia"
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Kultuurhariduse osakond Kultuurikorralduse õppekava Carolyn Mets "Barokk Eesti arhitektuuris" Essee Juhendaja: Holger Rajavee Viljandi 2018 Oma esseega süvenen barokki, mis valitses Eestis ning täpselt Eesti arhitektuuris 16.-17. sajandil. Enne aga räägin üldiselt, mis on barokk, kus ta tuli ning kuidas see Eestit mõjutas. Barokk sai alguse 16.sajandi lõpus Itaaliast. Selle nimetust on kõige kergem seletada sõnaga "ebatavaline", oma ülepaisutuste, liialduste ja kirega pakub antud stiil vaatajale palju ootamatut ja üllatab teda. Barokki tundeküllast jõudu kasutas tooma-katolik kirik, püüdes suurendada rahvahulkade usutunnet. Seda soosisd ka isevalitsejad, kes leidsid selles hea võimaluse oma suuruse ja võimu näitamiseks. Nii saigi barokk kuulsamaks katoliku usuga maades või sea...
Iseloomsutus: Range vorm, lihtne siluett, lagedad pinnad, pilastrite ja sammaste rohkus. Arhitektuur võimsamad hooneid ja võidukaari kaunistati skuptuuridega. maalikunst: Hakatakse uuesti rõhutama rahu ja tasakaalu Maalid koloriidi vaesed, ei olnud valguse ja varju efekte, temaatika oli antiikne või mütoloogiline teostus ülev ja suursugune Ajalooteema kõrval viljeldi ka portreemaale. arhitektuur: Omane oli sümmeetria, tasakaal ja suurejoonelisus, Hoonete fassaadid moodustasid võimsaid ja mõjusaid ansableid. Eestis esindavad kõrg klassitsisliku arhitektuuri peamiselt mõisahooned.(Raikküla mõisahoone.) Klasssitsism prantsusmaal: varaklassitsism: JACQUES GERMAIN SOUFFLOT , kavandas Pariiisi Pantheoni ja Varaklass. parimad näited: Kunstid Akadeemia hoone , Gostinõi Dvor ning Marmorpalee. Itaalia arhitekt: GIACOMO QUARENGHI on huvitivaim Smolnõi instituut. -- võib näha ka tallinnasadmiral S. Greighi kreeka templit meenutavat hauamärki..
Purskkaev mõjub erinevate kunstiliikide kooslusena. · ,,Nelja Jõe purskkaev"(Fontana dei Quattro Fiumi) Arhitektuur Bernini planeeris mitmeid Rooma paleesid · ,,Palazzo Barberini"(töötas koos oma suurima rivaali Borrominiga) · ,,Palazzo Ludovisi" · ,,Palazzo Chigi" Bernini osales samuti mitmete tähtsate sakraalehitiste dekoreerimistel ning erinevate kirikute ning katedraalide osade(altarid, fassaadid jne.) loomisel. · ,,Püha Theresa Ekstaas" (1647-1652)- altar, mille Bernini pühendas Hispaania pühak Theresale. Oma müstilisi nägemusi taevalikust õnnest on Theresa kirjeldanud järgmiselt: "Siis nägin ma enda kõrval seisvat inglit lihakssaanud kujul. Ingli käes nägin ma kuldset noolt põleva otsaga; mulle paistis, et ta selle mitu korda mu südamesse torkas, ja ma tundsin, kuidas see mu sisemusest läbi tungis. Ma kannatasin
1. Historitsismi olemus ja liigid 2. Näiteid Tallinna historitsismi kohta (12 näidet) 3. Juugendi üldiseloomustus (koos näidetega) 4. Teatrite ehitus Eestis 20.saj algul 1. Historitsism mõne vanaaegse stiili jäljendamine, hakkas kujunema1820.-30.ndail Euroopas kunstialadel: sisekujunduses, pargi- ja sakraalarhitektuuris. Historitsismi ehk neostiilide aeg kestis Eesti mõisaarhitektuuris kuni Esimese maailmasõjani. Sel ajastul ehitati väga palju uusi mõisahooneid ning veel rohkem ehitati vanemaid hooneid ümber. Valdav enamik Eesti mõisaid on saanud endale midagi külge historitsismiajastust. 19. saj historitsismile oli omane vormide laenamine erinevatest ajastutest ja stiilidest. Siiski tõuseb esile kaks põhilist inspiratsiooniallikat. Esiteks klassikaline antiik ja teiseks Euroopa keskaeg kõrvuti mitmesuguste eksootiliste või arhailiste kultuuride ning rahvakunstiga, mille tõstis kilbile romantism. Ka Eesti historitsistlikke mõisam...
Arvukalt säilinud surnutelaternaid surnuaedades seest õõnsad sambad, ülaosas aknasarnased avad, kuhu asetati tähtpäevadel küünlaid. - Lõuna-Prantsusmaa: antiigi järgimine, kohati Väike-Aasia ja Bütsantsi elementide ülevõtmine. Saal (üks liigendamata ruum) -ja kodakirikud (löövid ühe katuse all). Mõned kirikud imiteerisid Rooma kirikute motiive (protorenessanss). Saint Gilles kirik. - Lääne-Prantsusmaa: kuppelkirikud. Eri tüüpi kirikud, mille fassaadid olid rikkalikult skulptuuridega kaunistatud. Tõenäoliselt olid eeskujuks Konstantinoopoli Hagia Sofia ja Veneetsia Püha Marcuse katedraal. Notre Dame la Grande, Fort Perigeux. - Kesk-Prantsusmaa: empoorkirikud (2 korrust, suured galeriid 2.korrusel). Notre Dame du Port, Le Puy. - Burgundia piirkond: hästi jõukas. Olid imposantsemad ehitised, domineeris basiilika. Cluny kloostri ehitamisel mitu etappi.
1770-1790 aastatel hakkas barokk tasapisi segunema antiikeeskujudel põhinevate rangemate vormidega, mis taandusid lopsakuse ees. Tumedad liigendatud seinapinnad asendusid suurte ja heledatega, aknad muutusid kitsamaks ja kõrgemaks, hoonetele ilmusid Vana-Kreeka ja Vana-Rooma eeskujul sambad, kolmnurkfrontoonid ja portikused. (vt.foto.2) (foto.2) Hoone peakorruseks on esimene korrus, kus paiknesid esindusruumid. Siseruumide osas on hoone tagasihoidlik, kuid seda rikkalikumad on ta fassaadid. Nii esifassaadi kui ka tagakülje keskosa kaunistavad ainulaadsed stukktahvlid. Üheksateistkümnenda ja kahekümnenda sajandi vahetusel lisati peahoone tagaküljele väike historitsistlik veranda. 2.2 Klassitsistlik stiil 1840-1850 aastateks oli rangete klassitsistlike vormide aeg läbi ning läbisegi hakati kasutama kõikide ajalooliste arhitektuuristiilide (romaani, gootika, renessanss, barokk, klassitsism) detaile või siis püüti jäljendada mingit konkreetset ajaloolist stiili
Pärast 1775. aasta tulekahju pääses linn ohust muutuda sõjaväelinnaks, laastus seegi, mis veel südalinnas alles oli. 18. sajandi lõpul algas Tartu uuestisünd. Tartu ajaloo uus lehekülg algas aastal 1802, mil Tartus taasavati ülikool saksa-ja ladinakeelsena. Selle peahoone, Vana Anatoomikumi, tähetorni ja Toomemäele rajatud pargi kavandajaks oli Johann Wilhelm Krause (1757-1828), kes oli ka hea joonistaja. Linn hoonestati uute põhimõtete järele. Sirged tänavad, vaated, suured fassaadid, mis nummerdati 1809. aastast. Klassitsismiajastul kasvas Eesti kultuurielus maalikunsti ja graafika osatähtsus. Hakkas kujunema uusaegset tüüpi kunstielu, mille tähtsateks osadeks on kunstinäitused ja oma kohalik kunstiharidus. Tartu Ülikool tugineb kindlale ajaloolisele vundamendile. Osa teaduspärandist, mis sai alguse akadeemiliste kollektsioonidena, asub ülikooli muuseumides ja on tänapäeval avatud kõigile huvilistele
Gaudi perekonnas ei olnud kunagi olnud ühtegi arhitekti. Ta nägi asju alati nii, nagu need olid, mitte nii, nagu keegi teine soovis, et need oleksid. Terve oma elu kannatas Gaudi liigesepõletiku all ja seetõttu oli Gaudil raskusi koolile tähelepanu suunamisega. Selle asemel meeldis talle hoopis jalutada ja uurida loomi, taimi taevast, pilvi, vett, kive ja mägesid. Kui vaadata Gaudi tööd, siis võib tunduda, et ta oli väga keerulise mõistusega inimene. Tema hoonete fassaadid näevad välja nagu mingit sorti sürrealistlikud barokilaadse kontseptsiooniga pinnad, tegelikult on need inspireeritud looduslikest vormidest. Läbi aegade on arhitektid lähtunud projekteerimises kainest mõistusest, matemaatikast ja geomeetriast- Gaudi eiras seda kõike, tema tahtis kujutada looduslikke vorme täpselt sellistena, nagu nad looduses esinesid, ilma neid lihtsustamata ja mingitesse vormidesse surumata. Ta arvas, et kui need vormid olid looduses miljoneid aastaid
* nt keiser Constantinuse triumfikaar 6. foorum- *väljak, mis ümbritseti esinduslike hoonetega *fassaade ilmestasid sambad *hooned foorumi ümber olid sümmeetrilised *paraadlik eripära *monumendid, sambad, triumfikaared Tarajanuse foorum-*pääses ühest suurest kaaravaga väravast*väljakut ümbritsesid fassaadid, mida kujundasid sammaste read*väljaku keskel Tarajanuse ratsamonument*väljaku tagaküljel Basilica Ulpia*Tarajanuse sammas matuseurniga, alus + 19 silinderjast marmorplokki, h 3 m, kunagi tarajanuse pronksfiguur, 200 m pikkune reljeefriba ümbritseb sammast spiraalina- ajalooline reljeef*monumentaalne rahu altar- legend rooma asutamisest ja Augustus perega rongkäigus
kirikuis peaaegu puudub. Seinu lõhestavad kõrged värvilised vitraažaknad. Need koosnesid tuhandetest värvilistest klaasitükkidest, mis liideti tinaraamistiku abil värvilisteks pindadeks. Vitraažikunst tipnes gooti katedraale kaunistavate ümmarguste roosakendega. Need sümboliseerisid igavikku ja jumalariigi saladusi. Skulptuur Gooti skulptuuri peaülesandeks oli kirikute kaunistamine. Paljud kirikud, eriti fassaadid, olid lausa skulptuuritega üle külvatud. Saksamaal hakati valmistama värvitud puuskulptuuridega kaunistatud tiibaltareid. Need meenutasid omalaadseid õhukesi kappe, millel võis olla ees mittu paari uksi ehk tiibu. Kokkuvõte Keskajal kirik oli väga vajalik. Kirik õpetas, andis kodu, juhtis ja aitas. Oli palju reforme, probleeme, aga ilma kirikut inimesed hakkama ei saanud.
BITUUMENMATERJALID · leektäpp Olemus ja liigitus · lahustuvus vees Hea keemilise püsivusega, veetihedad, värvilt mustad või tumepruunid. · lahustuvus kloroformis Toa temp. tahked, sitked või vedelad. Temp. tõstes vedelduvad sujuvalt. · viskoossus - vedelatel bituumenitel Bituumenite baasil valmistatakse: · murdumistäpp - teebituumenitel · bituumenemulsioone Pehmumitäpp · asfaltmörte ja -betoone Kuuli ja rõnga meetodil. Standartne metallrõngas valatakse bituumenit täis; peale ·...
Seetõttu on puitkiudplaadi sisepinna talveperioodi keskmine temperatuur u 2 kraadi kõrgem ja suhteline niiskus u 9% madalam. See ei tähenda, nagu kipsplaati ei saaks üldse kasutada. Ka temal on häid omadusi, mis mõnel puhul on teiste materjalide ees eeliseks. Kipsplaadil on väiksem õhujuhtivus, mis aitab suurendada hoonete õhutihedust (lisaks sisemisele auru- ja õhutõkkekihile). Kipsplaatidega saab anda ka hoonele jäikust. Põranda ja välisseina soojustamine Puidust fassaadid lüüakse soojustamise järel üle voodrilaudadega, võib paigaldada vertikaalselt, horisontaalselt või kaldselt. Fassaadi välisvoodriks on sobivam kuuselaud, immutamise korral aga mänd. Kvaliteedi hindamisel on määravaks puidus esinevad oksad. Puitfassaadi saab soojustada ka pillirooga, mis on kindlasti loodussõbralikum kui vill või vahtplüstürool.Pilliroog alla võib panna ka tuuletõkke plaadi,kõik see kaetakse krohviga , mis kokku moodustab hea soojapidava fassaadi.
poolsammastega seinad, sammastel eeskoda. Triumfikaar-ühe või kolme kõrge kaaravaga massiivne kiviseina jupp. Püstitati suurte võitude jms auks. Liigendavad (pool-)sambad. Friisitaoline ülaosa, tihti eraldatud horisontaalse karniisiga; see korrus oli atika. Seintel seletused. Varasemaid villasid ei kasutatu enam linnades, pigem mitmekordsed üürimajad (tellistest ja betoonist). Hästi planeeritud linnad: 2 suurt ristuvat teed, mille ristumiskohtadele kujunesid foorumid. Fassaadid sammastega. Hooned sümmeetriliselt. Reeglipärasus, kuid monumentide poolt häiritud. Monumentidel hobuste jalgade asend (http://www.snopes.com/military/statue.asp): 1. Kõik jalad maas-loomulik surm, läbis lahingud vigastamata 2. Üks jald õhus-lahingus haavatud (ja võimalik, et suri haavadesse) 3. Kaks jalga õhus-suri lahingus 1. Akveduktid 2. Colosseum jt amfiteatrid 3. Kaared, võlvid ja kuplid 4. Termid 5. Triumfikaared
unistuslik meeleolu. 13.Eesti barokk- Tsiviilehitisi püstitati kõige rohkem Narvas, mis oli Rootsi ajal Eesti tähtsaim linn. 1659 a. tulekahju järel ehitati uued hooned ühtses hollandipärases barokliku klassitsismi stiilis. Elamud olid kõrge sadulkatusega ja pikema küljega tänava poole. Paljudel majadel olid raidkivist ornamentikaga kaunistatud portaalid. Saj. lõpul liigendati jõukamate majade fassaadid pilastritega. 17saj. on säilinud Kuressaare raekoda ja vaekoda. Barokkstiili silmapaistvaim puunikerdaja 17saj. 2 poolel oli Christian Ackermann, kes on teinud nt. Tallinna toomkiriku altari ja kantsli. Kadrioruloss. Barokkstiil oli eeskujuks jõukamatele baltisaksa mõisnikele oma härrastemajade ehitamisel, nt. Palmses. Baroklikke sisekujunduse osi on säilinud paljudes mõisates ja linnamajades. Rokokoostiili parim näide oli Põltsamaa lossi sisekujundus, kuid see hävis 2 MS.
(6) Samasugune teadmatus ja legendid kehtivad ka Clapham Junctioni roobaste kohta, kus terve kaljune pind on täis veetud küllalt sügavaid paralleelseid roopaid. Kes? Millal? Miks? Mismoodi? Aga üle kogu kõnnumaa levis fantastiline ja täiesti reaalne metstüümiani aroom... Ja Malta linnad! Mööda rannikuäärt sõites jääb sageli tähele panemata, millal üks linn lõpeb ja teine algab. Ikka valged majad, võrratud fassaadid, kirikud, kindlused, sadamad. Lahed täis igat sorti laevu, alates kirkavärvilistest luzzu'dest, lõpetades lõbusõidu- ja sõjalaevadega.(6) 7 KOKKUVÕTE Töö on kirjutatud Euroopa riigist Maltast, selle turismindusest ja riigi omapärast. Käesolev töö kirjutati, et pakkuda võimalusi reisida Maltasse, näidata ja tutvustada riiki, mis paljude inimeste jaoks on olnud tundmatu paik.
ühiskonnas moeideoloogiaks eesti kunsti- ja kultuurimaastikul. Postmodernism jõudis Eestisse 1980ndatel, kui oli stagnatsiooniaeg, olid paneelmajadega linnaosad ja kolhoosid. Postmodernismile olid omased viilkatused, sambad, kaared, ristiga aknad, astmikumotiivid. Pindasi hakati krohvima ning värvid muutusid erksamaks:hakati kasutama valget ja musta, sinist ja roosat. Arhitektuuris oli neoratsionalistlik joon: väga selge struktuur ja lagedad fassaadid. Tähtsal kohal olid aknad ja postid, hakati tegema musta-valge-ruudulisi põrandaid. Väga palju ehitati dekoratiivseid sambaid ja poste ning tehti seintele vitraaze ja seinamaalinguid. Hakati panema rohkem rõhku ka ajaloolisele arhitektuurile, näiteks hakati kopeerima ajaloolist mööblit. Kujundati ajaloolisi interjööre, arhitektuur oli nö ,,moodne vanas". Postmodernistlikus stiilis on näiteks Eesti Panga hoone, mis on ehitatud 1998.aastal.
Astmikvõlv sundis samas maiasid leppima peamiselt ühekorruseliste hoonetega ning selle tulemusena olid siseruumid väikesed. Hiline eelklassikaline ajajärk Ajapikku muutusid nii arhitektuur kui ka usukultused. Sel perioodil hakati kujutama avalikes kohtades religioosseid ja kosmoloogilisi teemasid, mis lõuna poolel vastavalt lõigati kivisse, näiteks Izapas Vaikse ookeani rannikul, madalmaal aga rajati hoonete fassaadile. Hilise eelklassikalise ajajärgu fassaadid madalmaal kaunistati jumalate suurte stukkmaskidega, mille ülesandeks oli treppide ääristamine. Mõnel pool muutus stukkskulptuur vägagi massiivseks, siin võib mainida El Miradori, Uaxacttùnis Petenis, Cerrsoses ning Yaxunàs põhjapoole jääval madalmaal. El Miradori stukkmaskid olid umbes 10 meetrit laiad, peaaegu 5 meetrit kõrged ning 2-3 meetri paksused. Mõned kunstiajaloolased arvavad, et sellised fassaadid kujutasid tausta avalikele usulistele
vimbergid. Portaalid koosnesid mitmest üksteise sisse asetatud järjest vähenevast portaalist, moodustades perspektiivportaali, jättes sissekutsuva mulje. Keskmise portaali kohal asus roosaken, sellest kõrgemal nn. kuningate galerii. 15. ja 16. sajandi algust nimetatakse hilisgootika ajajärguks. Arhitektuuri konstruktsioon jääb samaks või lihtsustub, kuid rohkem on kaunistusi, mis pole seotud konstruktsiooniga. Näiteks tulevad kasutusele võrk- ja tähtvõlvid. Kirikute fassaadid on tavaliselt ülekuhjatud ehisviilude, tornikeste ja kujudega. Gooti kirikute lahutumatuks osaks kujunevad ka vitraazid. Nende ülesanne polnud kaunistus, vaid neilt oli võimalik lugeda kui religioosseid jutustusi. Gooti stiilis skulptuur. Gooti stiilis on skulptuuride eripära see, et nende näod on realistlikud ja neil on õnnis ilme. Skulptuur on palju vähem seinaga seotud. Gooti stiilis polnud anatoomia nii tähtis (püüeldi edastada nägu)
propageeriv, õpetlik ja moraliseeriv. Klassitsism jaguneb kaheks: 1 Varaklassitsism – kuni aastani 1800 2 Kõrgklassitsism – peale aastat 1800 Lehekülg 2 - 29 3. Arhitektuur klassitsismi ajajärgul - anna üldiseloomustus ja too näiteid eri maade tuntumatest ehitustest ( 8-10 näidet). Klassitsistlikule arhitektuurile olid omased sümmeetria , tasakaal, suurejoonelisus . Hoonete fassaadid moodustasid võimsaid ja mõjusaid ansambleid. Eeskuju võeti mitte ainult vanadelt kreeklastelt ja roomlastelt, vaid arvatavasti ka Vanast- Egiptusest, kuna seal olid veelgi uhkemad ja võimsamad ehitised. Klassitsistlik arhitektuur levis kogu Euroopas ja väljaspool selle piiregi. Kõige tavalisemad ehitised olid sümmeetrilised, suurte siledate seinapindadega, fassaadi keskosa meenutas kreeka templi otsakülge - seal eendus sammastik, mida ülal kroonis kolmnurkne
pinna katmine, maalimine. Optilised om olenevad klaasi koostisest ja tema töötlemisviisist. Püsivus norm ting on püsiv, kahjust tek leelis, fluor jafosforhape. Tugevus suurendamiseks lihvitakse klaasi servad, kõvadus 5-7 Vead võivad olla struktuuris, pinnakvaliteedis, ekspluatatsioonis. Liigid lehtklaas: läbipaistev, värvitu, kasut aknaklaasina Valuklaas läbipaistmatu, värviline, reljeefne, matt Floatklaas värvitu/line, kasut aknad, fassaadid, peeglid Karastatud klaas termiline: klaas kuum 650C jahut kiiresti suruõhuga. Omab suuremat püsivust tule temp, puruneb kildudeks, on kriimustatav. Keemiline: klaas aset vedelikku, kus toim iooni vahetus, klaasi tugevus tõuseb 3-4X. Töödeldud pinnaga klaas liivapritsiga, -hapetega. Lamineeritud klaas klaasilehtede ühendamine kile abil, servad peavad olema kaitstud õli ja niiskuse eest. Tulekindel klaas peab vastu tulele kindla aja, ei lase leeke ega suitsu läbi
Tema surma järel juhtis töid 10 arhitekti, vahepeal töö seisis. 1547 sai ehitustööde juhiks Michelangelo. Tema alustas kupli ehitamist (lõpetati küll teiste poolt). Kiriku ees olev eeskoda ja väljak koos sammaskäikudega ehitati 17. sajandil, barokkstiilis. Peetri kirikut peetakse kauneimaks kuppelehitiseks. · palazzo`d itaalia rikaste elamud. See elamutüüp on ruudukujulise põhiplaaniga, siseõuega keskel. Fassaadid on kaetud jämedalt tahutud kiviplokkidega (selline müüritis, kus kivide esikülg on jäetud tahumata, on rustika). · Prantsusmaal on palju renessanss-stiilis losse, eriti palju on neid Loire`i jõe orus. Need on tõelised muinasjutulossid, rikkalikult kaunistatud, tornide ja katuseakendega. Üks tuntumaid on kuningas François` I Chambord`i /samboori/ jahiloss. (364 ruumi, katus nii rikkalikult kujundatud, et näeb välja kui omaette linn).
Klassitsism 1. Milline on klassitsismi seos antiikkunstiga? Klassitsistlikule arhitektuurile olid omased sümmeetria, tasakaal, suurejoonelisus. Hoonete fassaadid moodustasid võimsaid ja mõjusaid ansambleid. Eeskuju võeti mitte ainult vanadelt kreeklastelt ja roomlastelt, vaid arvatavasti ka Vanast- Egiptusest, kuna seal olid veelgi uhkemad ja võimsamad ehitised. 2. Arhitektuur klassitsismi ajajärgul anna üldiseloomustus ja too näiteid eri maade tuntumatest ehitustest(8-10näidet) Klassitsistlik arhitektuur levis kogu Euroopas ja väljaspool selle piiregi. Kõige tavalisemad ehitised olid sümmeetrilised, suurte siledate seinapindadega,
Sagenes Ilmalikest ehitistest oli vägevust. Rajati suuri funktsioonita ehitisi kivihoonete ehitamine. tüüpiline siseõuedega paleeansambleid, mis triumfikaari, ausambaid. plazzo mitme korruse pidid rõhutama valitse- kõrgused sambad ja jate võimu ja vägevust. avarad aknad. Koostati Liigendatud fassaadid, korrastatud tänavate ja ümarad ovaalsed väljakutega linnaplaane. vormid, sambad. Riietus oli keskaegse Palju uut tuli Mehed hakkasid Püüti vältida mõttetut inimese sotsiaalse rõivamoodi. Moodi tuli kandma pikki, vabalt peenutsemist ja taotleti kuuluvuse peamine kleidi sügav väljalõige
SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Ehituses on aina rohkem hakatud vaatama tulevikku ning hakatud otsima kauakestvamaid materjale. Klaas on üks neist materjalidest ja tänapäeval on see ehituses väga laialdaselt levinud. Klaas on oma olemuselt küll üpriski lihtne ehitusmaterjal, kuid samas on ta keeruline paljude kasutusvõimaluste poolest. Tootmisprotsessi erinevates etappides saab klaasile anda mitmeid omadusi, mis omakorda tähendab projekteerijate ja ehitajate jaoks väljakutset valida õiges olukorras õige klaasitoode. Klaasi termiline töötlemine ning lamineerimine on kõige olulisemad klaasi struktuurseid omadusi ning välimust mõjutavad tootmise etapid. Erinevad klaasilahendused on samal ajal nii ainulaadsed ja silmailu pakkuvad kui ka praktilised ja kauakestvad. Käesolevad referaadis on käsitletud klaasi kui materjali omasuded, liigid ning kasutusalad. ...
Mineraloogiliselt koosneb liivakivi põhiliselt kvartsist. Tsementeerivaks materjaliks liivaterade vahel on enamasti peenike kvartsipuru, kaltsiumkarbonaat või rauaoksiidid. Rauaoksiidid annavad liivakivile ka punaka värvuse. Puhtast kvartsist koosnev liivakivi on valget värvi. Liiv, millest liivakivi on moodustunud, on setitatud reeglina, kas vooluvee või tuule poolt. Liivakivi on enamasti kihiline, sageli esineb põimkihilisus. Kasutatakse ehitusmaterjalina - treppide, monumentide, fassaadid juures, aiateedel. Suurepärane kattekivi ja kerge müürikivi. Graniit on kristalliline tugev, silikaati sisaldav tardkivim, mida kasutatakse väga erinevatel viisidel. Mineraalidest sisaldab peamiselt kvartsi, päevakivi ja vilgukivi. Omadused: Graniit on suure kõvaduse ja külmakindlusega ning seda loetakse üheks maailma vastupidavamaks kivimiks. Seda leidub paljudes värvitoonides ja omapäraste mustritega. Kasutatakse ehitusmaterjal - treppide, skulptuuride, valgustite, purskkaevude,
dekoratiivse iseloomuga tööd Peetri tooli Peetri kirikus. Bernini mõju all seisid kõik tolle aja itaalia skulptorid, mitte ainult tema arvukad õpilased, vaid ka teised, temaga võistlevad meistrid. Midagi uut ega huvitavat pole neist ükski loonud. Arvukalt tekib tol ajal eriti puhtdekoratiivse laadiga töid. Just nüüd täituvad Rooma ja ka teiste Itaalia linnade väljakud ning pargid arvukate kaevude ja monumentidega, kirikute ja losside fassaadid külvatakse üle ülirikkalike plastiliste ilustustega, kirikutes luuakse need lugematud altarid, hauamonumendid, seina- ja laekaunistused, mis oma materjali toreduse ja vormikõne efektsusega mõjuvad peaaegu väsitavalt. Armu heitmata kõrvaldatakse sealjuures, kujundatakse ümber ja moonutatakse minevikukunsti mälestisi. Maalikunst Ka maalikunstis ei saa rääkida mingist järsust lahtiütlemisest senisest kunstiviisist; muutus tekib siingi pikkamööda
Kuivsegusid segatakse silindrilises anumas mikser-tüüpi käsiseguriga. Kuivsegude kasutamisel saab segusid teha väikeste koguste kaupa ja segu tardumise oht seetõttu praktiliselt puudub. Puudub ka vajadus ehitusplatsi segusõlme järele. Põletamata tehiskivi 10. Silikaattellise põhilised kasutuskohad ning liigid? reakivi, silikaattellis, lõhestatud ja klombitud tellised ning õõnesplokke. Seinad ( kandvad ja mitte kandvad ) fassaadid, müürid, korstna pitsid. Ei tohi kasutada vundamentides ja soklites ( külmakindlus ja veekindlus ) ega kolletes korstendes madalam tulekindlus savitellistest. Odavam. 10. Loetle põhilisi kipsplaadi kasutuskohti. Kipsplaate kasutatakse siseseinte ja lagede katteks ja kergete vaheseinte ehitamiseks. Eriti tugevaid plaate kasutatakse ka põrandate alusena 11. Bituumenite omadused- positiivsed ja negatiivsed.
• Vanalinnas on säilinud tänava võrk, kinnistute piirid. • Põhijoontes säilinud ka keskaegne ruumijaotus vanalinna hoonetes. Kaupmehemaja • Elamu tähtsaim ruum oli koda („diele“), mis täitis võõrastetoa, tööruumi, köögi ja sööitoa ülesandeid. • Kojatagune tuba „dornse“ oli ainus kõetav ruum majas. • Ülemistel korrustel olid laoruumid, kuhu pääses kojuast trepi kaudu. Elamute fassaadid • Majad olid sarnased, sest keskajal peeti omapäratsemist häbiväärseks. • Elamute fassaade kaunistati „petikute“ ehk kõrgete teravkaareliste niššidega ja „etikukividega“ (ukseni viiva trepi külgedel olevate kivipinkide raid tahvlitega) • Mõnikord kaunistati ka majasiseseid ukseavasid ehk siseportaale. Ühiskondlikud hooned vanalinnas • Raekoda- kõige kaunim ühiskondlik hoone Tallinna vanalinnas (alustati 13.saj, laiendati 15.saj.)
19. sajandi lõppedes algas Manhattani saarel New Yorgis, mis oli Põhja- Ameerika peamine rahvusvaheline kaubanduse ja rahanduse sõlmpunkt, massiline kõrghoonete ehitus ja arendus. Teised varajaselt kõrghoonestatud linnad olid lisaks Chicago kõrval veel: Philadelphia, Detroit, Cleveland, Boston, Baltimore ja Pittsburgh. Nood kõrghooned olid enamasti rohkete ornamentide ja skulptuuridega kaunistatud ning neil puudusid kaasaegsed postmodernistlikudklaaslahendused. Hoonete aknaavadega fassaadid olid valmistatud kivimaterjalidest, mida toetasid terasest raamsõrestikud. Kunstiliselt olid läbivad prantsuspäraselt toretseva beaux-arts ning eksootiliselt elegantse art déco arhitektuuristiilide iluideaalid, või muud historitsistlikud esteetikad, nagu algselt populaarne uusgootika. Tänapäeval kannavad need hooned endas ajaloomälestusmärgilist tähendust möödunud ajastustest. Sageli väidetakse, et maailma esimene pilvelõhkuja oli 1885.
Tekib ettekujutus inimesest, kui vastuolulisest ning keskkonnast ja kaaskodanikest sõltuvast indiviidist. Armastati kujutada mitmesuguseid röövimisstseene. Rõhutati ka mõistuslikkust, tasakaalukust ja kirgede ohjeldamist. Barokk-kunsti inimene oli rõhutatult maine, lopsakate kehavormidega, pingul musklitega. Arhitektuur, skulptuur - Barokki on võrreldud tuule või mässava merega. Barokiarhitektuuris puudub rahu, kõik liigub ja lainetab. Fassaadid muutusid omaette kunstiteosteks, kuhu kuhjati kõikmõeldavaid kaunistuselemente. Dekoratsioon mattis konstruktsiooni. Ehitise ilmekuse ning maalilisuse tõstmiseks kasutatakse mitmevärvilisi ehituskive. Skulptuuris viljeldi peamiselt dekoratiivplastikat, mis pidi kaunistama hoonete fassaade, interjööre ja parke. Rohkesti kujutati mitmesuguseid püha-kuid. Skulptuuris eelistati maalilisust, mis saavutati rohkete detailide, arvukate põimumiste, teravate valguse ja varju kontrastidega.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
