isa käe haiguse tõttu langes kogu koormus tema peale. 1866.aastal ilmus tema esimene luulekogu "Vainulilled" 1867 teine luulekogu "Emajõe ööbik". ballaade.,,Udumäe kuningas'', mis kajastab tema varast huvi Kreutzwaldi loomingu vastu ballaadi aluseks oli Kreutzwaldi samanimelise muistendi. Koidula on ,,Eesti Postimehes'' avaldanud ka mitmeid artikleid jututubades. 1869 Eesti I laulupeol lauldi laule Koidula sõnadele. Koidula esimeseks katseks draamaloomingu alal oli ühevaatuseline farss ,,Saaremaa onupoeg''(1870). 24.juulil 1870 tähendas tegelikult eesti teatri avamist. (,,Kosjakased'', ,,Säärane mulk '') Koidula rajas eesti rahvusliku teatri. Ballaad ,,Narva neitsi'' Fr.R.Kreutzwaldi kohamuistendi ,,Narva kaupmehe tütar''alusel. 1873.aatstal Tartus abiellus Koidula sõjaväe-ja naistearstiga, kelle nimi oli Eduard Michelson. Mehele pakuti tööd Kroonlinnas ning nad koos suundusid sinna. Vanim poeg
pimedusest ,,koiduvalgusesse". Koidula on kirjutanud ka ballaade. Üks nendest on ,,Udumäe kuningas'', mis kajastab tema varast huvi Kreutzwaldi loomingu vastu, sest Koidula oli võtnud selle ballaadi aluseks tema samanimelise muistendi. Tartus hakkas 60-ndate ja 70-ndate aastate vahetusel luule ja proosa looming vaibuma, leiab aga uue väljendusvõimaluse dramaatilises loomingus. Koidula esimeseks katseks draamaloomingu alal oli ühevaatuseline farss ,,Saaremaa onupoeg''(1870).,,Saaremaa onupoja'' lavastamine 24.juulil 1870 tähendas tegelikult eesti teatri avamist. Hiljem on valminud veel mitmeid näidendeid: ,,Kosjakased'', ,,Säärane mulk '' jt .Nende Koidula algatusel, juhtimisel ja osavõtmisel lavastatud teostega rajas Koidula eesti rahvusliku teatri. Eeltöid on tal aidanud aga teha Fr.R. Kreutzwald ja C.R.Jakobson. Koidula on meie rahvusliku teatri asutaja ja eesti algupärase näitekirjanduse rajajaid. 1873
kangelaslaulud Novell Sonett Miraakel Allegoorilised Ballaad Moralitee poeemid Madrigal Farss Õpetlikud Romanss poeemid Mis probleemid pärinevad keskajast ning on siiani aktuaalsed? Ususõjad islmamimaades, Ameerikas vallutatakse maa ja viiakse sinna koheselt misojonärid, et rahvast enda usku pöörata. Aktuaalsed on ka rahaprobleemid n.laenud, intressid jne.Ametivõimude väärkastuts näiteks kasutati kuninga võimu otstarbetult. Kihistumine on
ARVESTUS 1. Seleta lahti renessansi mõiste: Renessanss (ehk taassünd) - keskajale järgnev, antiigist ja loodusest mõjutatud vaimuliikumine eelkõige Lääne-Euroopas XIV-XVI sajandil. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, Firenzet. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca tekstidest. Tähtsal kohal oli humanism!!!!!!!!!!!!!!!!! inimene ei sõltunud enam nii palju kirikust, asju tehti enda, mitte jumala pärast individualism ja saamahimu. Ideaaliks sai üksikisik, kes teostab end iseseisvalt. Oluliseks muutus isikuvabadus sõltumatus keskaegsetest kollektiividest, ka autoriteetidest ja dogmadest. Sel perioodil toimusid suured maadeavastused, leiutati trükikunst. AUTORLUS ! KIRJANDUS: (Dante Alighieri, Petrarca, Boccaccio) Uus mahe stiil (dolce stil nuovo) (mõjutatud Platoni filosoofiast) tähendas uut filosoofilist s...
Teatriteaduse mõisted: Näidend – draamavormis kirjanduslik tekst, mis on mõeldud teatris esitamiseks Lavastus – kirjaniku, lavastajate, näitlejate, heliloojate jt koostööl loodud teos, mida esitatakse reaalses teatriruumis Etendus – lavastuse ühekordne esitamine Näitleja – reaalne inimene, kes kehastab laval tegelast Tegelane – fiktsionaalne olend draamatekstis Roll – tegelane näitleja kehastatuna Tuntud teatriteoreetikud: P.Brooke, K.Stanislavski, B.Brecht / P.Pavis, E.Fischer- Lichte, H-T.Lehmann Teatrikriitika funktsioonid: jäädvustamine, tagasiside teatrile, teatri vahendamine publikule: informeerimine, tähenduste selgitamine, hindamine ja väärtustamine antropoloogia – teadus inimesest kui liigist; hermeneutika – tõlgendusõpetus Teatrisemiootika uurib teatri märgisüsteeme, märkide loomist ja kasutamist etenduses. Performatiivsus: atmosfäär, kehalisus, sündmuslikkus (Erika Fischer-Lichte) Retseptsiooniuuringud – keskendutakse e...
Eepos suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Müüdi mõiste pärimuslik kujutelm maailma ja inimese, kultuuri, loodusnähtuste tekkimisest, seda põhjustanud üleloomulikest olenditest: jumalatest, muinaskangelastest jt. Eleegia - Eleegia on itk ehk nutulaul, ka ülekantud tähenduses kurb lugu, jutt. Eleegia on üks antiiklüürika kolmest põhivormist. Eleegiat viljelesid näiteks Tyrtaios, Archilochos ja Solon. Jambograafia - hõlmab poleemilisi, pilkelisi ja pahesid piitsutavaid luuletusi, mis pärinevad antiikkirjanduse varasalvedest, kuuludes zanriliselt antiiklüürika alla. Jambograafia rajajaks peetakse Archilochost. Meelika - üks antiikkirjanduse esimesi tähtsamaid vorme. See on tuletatud kreekakeelsest sõnast "melos", mis tähendab laulu. Üldisemalt võib meelika jaotada kaheks: monoodiline meelika ja koorimeelika. N...
Muutus etenduse koht, neid hakati mängima suurtes saalides ja lossides. Kirik ei sallinud vennalike lõbusid. 16saj keelustati müsteeriumid. Müsteeriumid ei olnud ainuke zanr. Oli olemas ka Miraakel (imelood piibli põhjal). Esimene miraakel oli hinge müümisest kuradile. Inglismaal ja Prantsusmaal tekkis 15saj moralitee. Arenesid koomilised näidendid. Koomilised seotud siis pühade või tähtpäevadega. Rahvale meeldisid, kuid kirikutes tekitati pahameelt. Zanriteks olid sotii ja farss, sotii on narrimäng, kõike pilati. Farss on lühike mäng. Teatrihooneid veel ei ehitatud. Kasutati simultaanlavasid. Seal paiknes korraga mitu erinevat tegevuspaika. Alustati alati peakiriku juures ja liiguti edasi turuplatsile. Kui ühes linnaotsas alustati ja teises lõpetati, siis liikumise käigus toimus etendus. Loomulikult publikul oli kaasas oma söögikotid. Sellistele vaatemängudele kogunesid väga palju linnaelanikke. Ühel müsteeriumile võis olla kokku umbes 20 000 pealtvaatajat
näidendeid. Trooja sõjast, Jean D'Arc. Piibliainetest on ilmalikumad miraaklid. Need kujutavad pühakute elulugusi ja Neitsi Maarjast tehti palju miraakleid. Keskaja lõpus lisandub moralitee. Õpetliku sisuga. Keskaeg andis ka koomilise teatri osa, karnevalid ja narripühad. Farss. Veneetsias ja Saksamaal on vastlakarnevalid hästi kuulsad. Rio De Janieros on ka. Saksamaal nimetati farsse interluudiumideks. Enamasti on sisuks linnakodanike elu. Kuulus farss 15. saj - Farss Isand Pathelinist. Üks vaene, aga kaval, nurgaadvokaat võtab ühelt rikkalt kaupmehelt tüki kalevit ja ütleb, et raha on tal kodus. Kaupmees läheb rahale järele, naine ütleb, et mees pole väljas käinud, kaupmees usub teda. Tuleb Pathelini juurde üks karjus, kes on süüdi lambavarguses(oli süüdi). Pathelin ütleb, et too peaks kohtus vastama igale küsimusele "Mää". Kui advokaat läheb karjuse käest tasu nõudma, vastab kaval karjus talle mää. Sotii - Lollimäng
Mõisted: 1. dialoog- Kahe või enam inimese vahel toimuv kõnelus. 1. monoloog- Ühe kõne 1. remark- Märkus autorilt 1. draama- Draama on tõsise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend. 1. tragöödia- Tragöödia ehk kurbmäng on traagilise lõpplahendusega, traagilisel konfliktil põhinev näidend 1. komöödia- pilke eh naljamäng 1. tragikomöödia- Tragikomöödia on draama zanr, mis ühendab tragöödia ja komöödia tunnusjooni. 1. farss - ajuvaba olukord komöödias. 1. näidend- on paberil kirja pandud. Saab paberilt lugeda. 1. lavastus- Lavastajate ja näitlejate ühistöö 1. dramatiseering- proosa teksti kirjutamine näidendiks, hiljem etendus 1. etendus- Lavastuse ühekordne esitus
· Eksistentsialistlik kirjandus käsitleb inimese maailmas olemise põhiküsimusi: väärtushinnangud, vabadus, vastutus, suhe Jumalaga, armastus, surm. Eksistentsialistid panid suurt rõhku sellele, et mõtlemine peab olema seoses tegelikkusega, maailmaga, ühiskonnaga. Eksistentsialistlik mõtleja on selline mõtleja, kes rakendab oma mõttetegevust ja viib seda ellu nii seoses oma lähedastega, ühiskonnaga, globaalselt jne. Eksistentsialismi tähtsaimaks autoriks peetakse Jean-Paul Sartre'it. Tema käsitlusest lähtuvalt võib eksistentsialismi peamiseks eelduseks pidada sellele iseloomulikku inimese-käsitlust. · Jean-Paul Sartre (1905-1980) Sündis Pariisis, oli prantsuse kirjanik, filosoof, eksistentsialist. Kaitses inimõigusi, pööramata tähelepanu nende rikkumistele sotsialismimaades. Tema mässuliste ideede najal on kasvanud eriti kolmanda maailma noored. Just Sartre võttis kasutusele väljendi "kolmas maailm". Eksistentsialiste ühendab S...
sisendades rahvale väljapääsulootusi orjus-aja pimedusest ,,koiduvalgusesse”. Koidula on kirjutanud ka ballaade. Üks nendest on ,,Udumäe kuningas’’, mis kajastab tema varast huvi Kreutzwaldi loomingu vastu, sest Koidula oli võtnud selle ballaadi aluseks tema samanimelise muistendi. Koidula on ,,Eesti Postimehes’’ avaldanud ka mitmeid artikleid jututubades, kuid 1867.aastaga jõudis see lõpule. Koidula esimeseks katseks draamaloomingu alal oli ühevaatuseline farss ,,Saaremaa onupoeg’’(1870).,,Saaremaa onupoja’’ lavastamine 24.juulil 1870 tähendas tegelikult eesti teatri avamist. Hiljem on valminud veel mitmeid näidendeid: ,,Kosjakased’’, ,,Säärane mulk ’’ jt .Nende Koidula algatusel, juhtimisel ja osavõtmisel lavastatud teostega rajas Koidula eesti rahvusliku teatri. Eeltöid on tal aidanud aga teha Fr.R. Kreutzwald ja C.R.Jakobson.(teatrist veel: Näidendid ja teater). Kui aga Koidula elus leidus vabu hetki, siis pühendas ta need
Eepika - üks ilukirjanduse kolmest liigist, kujutab sündmusi, mis on olnud. Autor on just kui kõrvalseisja ning tema suhtumine kujutatavasse avaldub kaudselt. Saaga - (islandi saaga) muinasislandi jutustus; selleks nimetatakse ka germaani rahvaste vana kangelaslaulu ja Vanas Testamendis sisalduvaid iisraeli rahva esiisade lugusid. Bardid - laulikud, kes esitasid muusika saatel ülistuslaule valitsejaile ja sangareile. Vanem Edda - (kirja pandud XI-XII käsikiri koostati aga XIII saj) ei ole kindla sü¾eega ühendatud terviklik eepos, vaid koondab laule, mis pärinedes eri aegadest, paiguti üksteisele ka vastu räägivad. Arvatakse, et nad on kirja pandud XI-XII saj. selle mütoloogilised laulud pajatavad maailma tekkest. Tegelasteks on vanimad hiiud ja nendega sõjajalal olevad jumalad aasid. (Valhalla on sõjakangelaste manala, kuhu sangareid kannavad jumalikud neitsid valküürid, kes neid seal õlle ja mõduga kostitavad.) Nibelungide laul - XII j...
lahkumast. Timo ei tahtnud Eestist põgeneda oma arusaamade pärast, ta oli veendunud, et ta ei saa siit lahkuda, kuna sel juhul kaotaks ta oma „61. lahingu.“ – „lahingust ei põgeneta“ (lk 246). Ta ütles, et ta ei saa lahkuda, kuna ta tahab olla raudnael keisririigi ihus (lk 246). Leian, et Timo hullust on raske kinnitada, kuid kindlasti jättis pikk vangipõli oma jälje tema meeltesse. Ainuke kindel tõestus Timo hullusest on tema käitumine Laminguga, kuid seegi oli farss. Kui ta tõesti oligi hull, siis leian, et see lõi välja alles elu lõpul, kui ta keeldus põgenemast ja keisrist tema fataalne(oletatavasti) kinnisidee sai. EEVA Eeva oli pärit lihtrahva seast, seega kui Timo tema isalt tütart naiseks palus arvas too, et aadlihärra soovib omale l*tsi – „… härra tahtis ütelda, et ta tahab võtta minu tütre omale litsiks. Aga selleks isa nõusolekut ei küsta“ (lk 14). Tol ajal oli Eva üsna
Luule on teravalt satiiriline ja häälestuselt antiklerikaalne. Ülistatakse viina, armastust, ulaelu. Kirik asus rändavate kleerikute luuleharrastusi ohjeldama, seetõttu hääbub vagandide luule 14. sajandil. Populaarseks linnakirjanduse zanriks kujunes draama. Mõningaid pärandeid sai keskaegne draama antiigist. Alles 14. sajandil, kui ilmalik kultuur kiriku eestkostmise alt enam vabaneb, tekib komöödiateater, eriti Prantsusmaal ja Saksamaal. Prantsusmaal saab populaarseks farss (100- 300 värsi pikkune naljamäng, mis oma temaatikalt meenutab fablioosid. Teise liigina eisnesid sotiid- narrimängud, milles näitlejad kandsid narririideid. Sotiide ettekanne oli suuremas osas improvisatsioon. Avaramad võimalused olid keskajal kiriklikul draamal. Selle algeliseks eelkäijaks oli liturgilises teenistuses antifoonid- koguduse ja preestrivahelised vastaslaulud. 10. sajandil hakati jumalateenistustesse põimima pantomiimilise stseene piiblist. Neist kujune 10- 12
Fablioo - rahva lõbustamiseks loodud ning sageli sotsiaalse suunitlusega lühike värss-jutustus või naljand argielu sündmustest. Häälestus on elurõõmus,stiil jõuline,keel mahlakas,värvikustlisavad vanasõnad ja kõnekäänud, kirjutatud on fablioo 8-silbilistes paarikaupa riimuvates värssides. Fablioo lõpus esitatakse loo moraal. Farss oli algselt pikema usulise näidendi jämekoomiline vahemäng, kuid arenes 14.sajandil iseseisvaks draamaliigiks. Farss sarnaneb fablioode ja svankidega ning Reinuvader Rebase juttudega. Kujutamisobjektiks on argielu, tegelasteks väljakujunenud tüübid - kelm, kõlvatu munk, sarlatanist arst, truudusetu lobamokk abielunaine, nurgaadvokaat. Etendavad lood sisaldavad ohtralt nii sõna- kui ka situatsioonikoomikat. Kiriku tähtsus keskaegses vaimuelus (hagiograafia, liturgiline teater) Hagiograafiad olid ülistavad pühakute elulood, mis olid oma detailide poolest head ajalooallikad.
saj. lõpus on olemas ka juba ilmalikke näidendeid. Trooja sõjast, Jean D'Arc. Piibliainetest on ilmalikumad miraaklid. Need kujutavad pühakute elulugusi ja Neitsi Maarjast tehti palju miraakleid. Keskaja lõpus lisandub moralitee. Õpetliku sisuga. Keskaeg andis ka koomilise teatri osa, karnevalid ja narripühad. Farss. Veneetsias ja Saksamaal on vastlakarnevalid hästi kuulsad. Rio De Janieros on ka. Saksamaal nimetati farsse interluudiumideks. Enamasti on sisuks linnakodanike elu. Kuulus farss 15. saj - Farss Isand Pathelinist. Üks vaene, aga kaval, nurgaadvokaat võtab ühelt rikkalt kaupmehelt tüki kalevit ja ütleb, et raha on tal kodus. Kaupmees läheb rahale järele, naine ütleb, et mees pole väljas käinud, kaupmees usub teda. Tuleb Pathelini juurde üks karjus, kes on süüdi lambavarguses(oli süüdi). Pathelin ütleb, et too peaks kohtus vastama igale küsimusele "Mää". Kui advokaat läheb karjuse käest tasu nõudma, vastab kaval karjus talle mää. Sotii - Lollimäng
sümbolistlik ja impressionistlik aeg, mil kujunesid välja ka modernismi eeldused ja toimus areng kirjanduse psühholoogilise süvenemise suunas, Needsamad tendentsid leidsid aset ka drkirjanduses. H.Ibens- "Peer Gynt", "Nukumaja". Keskaeg- 5-15saj. Varakeskaeg- vanimad keskaegsed kloostrid, vanade käsikirjade uurimine, rahvuvah keel, lad keel- haritud inimene. Keskajal tekkis: eeposed, rüütliromaan, novell, ronett, ballaadid, madrigal, romanss, müsteerium, farss. Vaimulik luule, pühakute elulood, piiblilugude ümberjutustused, kultusdraamad. Eeposed- sisu jutustav, maailma loomine, kangelasteod, müstil sündm. *klassik E- tegelane 1heeros. *mütoloog E- rahvausul, tegel üleloomulikud. Tekkinud-rahvae. suuliselt. Iga e sisald oma maailma. Müüt- maagiline maailm. Eur 2 liiki: pimedad,sünged- germaani m; helged, optimistl- kreeka,rooma,iiri m. Vanem Edda (pole terviklik eepos) on kogumik Skandinaavia
Keskajakultuur Mis on keskaeg ja kuidas on ta endale nime saanud? Kõige lihtsam vastus keskaeg järgneb vanaajale ning eelneb uusajale. Nimetuse keskaeg on andnud sellele umbes tuhandeaastasele ajavahemikule ajaloolased, kes juba ammust ajast on armastanud jagada minevikku suuremateks perioodideks. Nimetused on alati kokkuleppelised ja nimi ei anna sisuseletust. Keskaja inimene muidugi ei teadnud, et aeg, milles ta parasjagu elab, saab hiljem nimetuse keskaeg. Kuidas nimetatakse hiljem aega, milles elame praegu, ei oska ka meie ette näha. Miks just keskaeg? Keskaja nimetus ise võeti kasutusele 15. sajandil, kui maadeavastuste tulemusel avardus inimeste maailmapilt ja muutus ellusuhtumine. Eeskuju hakati üha enam võtma vanaaja meistritelt leidis aset antiikkultuuri taassünd ehk renessanss. See uuenduste aeg lõpetaski umbes tuhandeaastase ajajärgu kultuurse antiikaja ja kiirelt areneva kaasaja vahel, va...
suuremaid etteheiteid Eestile. "Kuna Eestis pole sellist seadusesätet, mis puudutaks inimkaubandust ja seksuaalse ärakasutamise eesmärgil inimeste välismaale transportimist, siis paljudel juhtudel ei saa politsei ja teised ametiasutused kurjategijaid vastutusele võtta," ütles Niedre. "Inimkaubandusega seotud kuriteod jagunevad teiste nimetuste alla ning sageli ei jõua need isegi kohtuarutluseni või tehakse tõsisest kuriteost menetluse käigus farss." USA karistas, Eesti säästisNiedre toob näiteks Roman Valdma juhtumi, kes värbas koos kahe kaasosalisega aastatel 1999-2003 naisi Eestist USA-sse massaazisalongidesse tööle. Seal sunniti neid vägivalla abil seksikaubandusse. Kui Valdma Bostonis kinni võeti, määrati ta maksimaalseks kolmeks aastaks vangi, lisaks nõuti ligi miljon krooni trahvi ning konfiskeeriti mehe korter ja auto. Seevastu tema Eestis kinni peetud abilised pääsesid karistuseta
septembril 1949 ajalehes ,,;Picture Post”: ,,Hitler tahtis kõike muud, kuid mitte ainult maailmasõda… Pärast sõja lõppu langesid tähtsamad Saksa arhiivid meie kätte ja meil on võimalik saada selget ettekujutust sellest, kui erakordselt suurt hirmu tunti Saksamaa juhtivates ringkondades sõja ees… ” Gallia väepealik Brennus on öelnud ,, Häda võidetuile! Vae victis!” Tõesti. Ainult võitjad otsustavad, millised olid sõjakuriteod. Nürnbergi protsess oli farss. Paljudel juhtudel pandi sakslastele süüks tegusid, mille olid sooritanud kommunistid. Ühel kohtuistungil ütles Göring : „Kui ma istun sellel pingil, siis peaksid minust paremal istuma Stalin ja vasakul Churchill.” Nürnbergi kohtualuseid peksti ja ülekuulaja ütles ette, mida ta kuulda tahab. Sakslaste kaitsjaid ähvardati nii suuliselt kui füüsiliselt, et liitlaste kuritegusid ei toodaks välja
MODERNISM- Modernism on suund, mis kujunes välja 20.saj alguses kirjanduses.Puudub klassikaline kompositsioon. Sündmuste loomulik kronoloogia on lõhutud.Sisemonoloog. Tekkis vastukaaluks realismile.Tekkis tänu suurtele muutustele ühiskonnas ja teaduse arengule, näiteks urbaniseerimine ja tööstusrevolutsioon. Romaani kujundikeel on tavalugejale raskesti mõistetav. Reaalsed situatsioonid põimuvad fantaasiaga (müüdid, unenäed jne.)POSTMODERNISM-1960/70. Aastatel väljakujunenud ja kõiki kunstialasid hõlmav suund;lähtudes seisukohast, et kellelgi ei saa olla universaalset teadmist, tõstab esile erinevusi ja arvamuste paljusust;modernismile vastandudes kannab osalt edasi selle väärtusi.Futurism-Oli anarhistlik kirjandusvool, mis tekkis Iitaalias ja Venemaal Esimese maailmasõja eel. Eitati mineviku traditsioone hallustati endist kultuuri ja senist keelekasutust. Püüdsid leida kunstis uusi vahendeid oma kaasaja aina kiirenevba elutempo ning tun...
Tallinna Polütehnikum Multimeedium MM-16 MS(Office) programmid Referaat Karl Maide Juhendaja:Kaupo Nõlvak Tallinn 2016 0 Sisukord 1.Microsoft Word..................................................................................................... 3 1.1Üldiselt........................................................................................................... 3 1.2 Failivormingud............................................................................................... 3 1.3 Ajalugu.......................................................................................................... 3 1.4Vastuvõtt........................................................................................................ 4 2.Microsoft Access................................................................
Maailmakirjandus Sissejuhatus. Keskaja lõpp- 17. sajandil Madalmaades, Inglismaal feaodalismi lõpuga. Renessanss- nimetuse andis kunstiteadlane Giorgi Vasari oma raamatus "Itaalia kõige kuulsamate arhitktide, maalijate ja skulptorite elulood" (1550). Sünnikoht Itaalia. Ajavahemikus 1300 1350 lõpeb keskaeg ja algab renessanss. Keskaeg. Ajastu ja elulaad Kiriklik kultuur Muutus lubatud usundiks Constantinus Suure ajal. Kohustusliku usundina keiser Theodisus esimese ajal. Rooma lagunemisel püüti poliitilise võimu ühtsust asendada vaimse võimuga. 410. ründasid Rooma linna läänegoodid- kirjaniku Augustinuse (354-430) kajastus sündmusest: inimesel, kes valmistub igaveseks eluks ei ole mõtet taga nutta maist riiki. Rooma kultuuri pärijad lihutasid end filosoofiaga, vaimulikud religiooniga. Teoloogiline filosoofia- skolastika. Skriptoorium- mungad kirjutasid antiikkäsikirju ümber. Piiskop Gregorius: "...austa seda, mida põletasid, põleta se...
INIMKAUBANDUS EESTIS Referaat Viljandi 2011 1 Sisukord Sissejuhatus .........................................................................................................................................3 1. Inimkaubandus.................................................................................................................................4 1.1 Inimkaubandus: Mis see on?......................................................................................................4 1.1.1 Inimkaubanduse vormid.....................................................................................................4 1.1.2 Inimkaubanduse ajaloost....................................................................................................5 1.2 Töötingumused ja tagajärjed ohvrite jaoks................................................................................5 ...
sajandist, Põhja-Prantsusmaalt. Teemaks ajalugu, isandad ja sõjaskäigud. Suurt osa Keskaja kirjanduses mängisid teoloogilised teosed, millest enamus pärinesid Katoliku vaimulikkonna sulest. Keskaja kirjanduse arenguetapid: 1) Varakeskaeg 5.-10. saj. ladinakeelsus, rahvustunde mahasurumine 2) Klassikaline keskaeg 11. 15. saj. linnade kasv, intellektuaalne aktiivsus, rahva- ja rüütlikirjanduse areng Kirjanduszanrid: romaan, novell, sonett, ballaad, romanss, müsteerium, miraakel, farss Suur osa keskaja kirjandusest oli anonüümne. RENESSANSS 14.- 16. sajandil. Renessanss = taassünd. Keskajale järgnev antiigist ja loodusest innustunud vaimuliikumine, mis sai alguse Itaaliast. Renessanssi ajal peeti inimest heaks, mitte aga veatuks. Ideaalseks peeti harmooniat ja õnnelikkust Maa peal. Oluliseks sai isiksus ja individuaalsus. Valitsevaks sai Humanistlik mõtlemine: inimlikkuse ja inimese kaitse; inimese vabastamine kiriku, seisuslike normide ja maise võimu orjusest.
algas 476 pKr Rooma keisririigi lagunemisega ja lõppes 1492 pKr, mil Kolumbus avastas Ameerika. Periodiseering: varakeskaeg (5.11. sajand), kõrgkeskaeg (11. sajand 14. sajandi lõpp), hiliskeskaeg (15. sajand 16. sajandi algus). Keskaja kirjandus on tugevalt seotud ristiusustamisega. Mõjutused on järelkaja antiikmaailmast, rahvalood, piibel ning ristiusk. Kirjanduszanrid: Proosas: romaan, novell. Lüürikas: sonett, ballaad, romanss. Draamas: müsteerium, miraakel, farss.. Tekivad rõhuline silbisüsteem ja lõppriim. Suur tähtsus oli eepikal ja saagadel. Martin Luther (teesid, 1517). Kolumbus (Ameerika avastamine 1492). Egill Skallagrimson (skald-islandi laulik), Benoit de Sainte-Maure (rüütliromaan ,,Trooja romaan"), Chretien de Troyes (nimekaim prantsuse truväär), Wolfram von Eschenbach (saksa laulik, ,,Parziwal"), Gottfried von Strassburg(saksa laulik, ,,Tristan"), Rutebeuf ( nimekaim fablioo autor, draamade autor), Francois Villon
kui tegelaseks oli Lucifer, toodi see stseen kirikust välja, nii muutus teater järjest ilmalikumaks, kirikunäidendi kôrval kujunes ilmalik teater, kunagiste zhonglööride asemele olid tulnud rändnäitlejad oma plaanvankriga. Näidendi etendamine linnas oli üks rahvapidustuse osa, algas see rongkäiguga, etendus oli liikuv, üks vaatus ühes kohas, teine teises, selleks olid valmis ehitatud vastavad paviljonid. Linnakirjandusse lisandusid uued näidendi liigid: farss lühike jämekoomiline lugu moralitee kôlbelise sisuga sotii e. narrimäng narripühadel Tristani ja Isolde lugu Kuningapoeg Tristan on jäänud orvuks ja röövitud norra kaupmeeste poolt. Poiss pögeneb ja satub oma onu Marci ôukonda, kus kasvab üles ja temast tahetakse pärijat teha. Tristan on vapper vôitleja, kuid ükskord saab ta haavata mürgitatud relvast, teda ei osata ravida, Tristan sôuab merele teadmata suunas, et surra
ruumi, nende eest maksti 300-350 reaali. Eriti tulusad olid näitlejatele autosakraalide näitamised, kuigi neid etendati vaid kord aastas linn võis trupile maksta 6000 reaali!!! (I näitleja siis sai selles 450 reaali!, I daam kuni 600 reaali!!!). Publik oli temperamentne: võis näitleja välja vilistada, võidi loopida tomatitega vms. Publik korrigeerib seda, mida näitleja laval teeb. 6) Prantsuse teatri eellugu (müsteriaalse teatri lõpp, farss, ,,Plejaad", A. Hardy) ja klassitsismi tekkimine. Tugeva rahvusteatri tekkimiseks vaja eeldusi: stabiilsust ühiskonnas, tarvis rahu ja tugevat keskvõimu. Sellistes tingimustes tekibki teater. Teatristardi tingimused soodsamad kui teistes euroopa riikides, üsna varakult (14.sajandiks) olid tekkinud tugevad teatritekstid (nt Teofilise miraakel jne). 16. sajandi alguses puhkeb reformatsioon, jaluletõusmiseks kulub palju aega.
automatiseerunud tegevus, ebakohane käitumine, jne. 3) Sõnakoomika kalambuurid, paradoksid, iroonia ja sarkasm dialoogis, automatiseerunud kõne, keelelised kontrastid (murre/kirjakeel, släng/peenutsev kõnepruuk jne.), alogismid, ootamatud assotsiatsioonid jms. Suurelt jaolt just vaimukal dialoogil põhineb nn. salongikomöödia. 19. Millised on komöödia alazanrid? 1) Farss on jämekoomilist tehnikat kasutav, enamasti olustikulise sisuga näidend (eesti omavasteks sobib "jant"). 2) Jant 3) Vodevill on lühike kergesisuline komöödia laulu ja tantsuga. Vodevill välistab rämeduse, see on kerge komöödia kupleede ja tantsunumbrite, keeruliseks aetud intriigi ja vaatajat naerutava dialoogiga. 20. Nimetage ja defineerige draama alazanrid. 1) Olmedraama domineerib argielu reprodutseerimine elusarnasuse põhimõttel; konfliktidki on
Spiilmanid rändartistid ja muusikud keskaegsel Saksamaal. Trubatuurid keskaegsed luuletajadrändlaulikud Prantsusmaal. Viljelesid eeskätt armastusluulet. Fabiloo värsivormis rahvanaljand keskaegses prantsuse kirjanduses. Liturgiline draama otsene piiblitekstide illustratsioon. Miraakel keskaegne draama jumalaema ja pühakute elust ning imetegudest. Farss keskaegses prantsuse teatris algul põhinäidendi jämekoomiline vahemäng, hiljem iseseisev tüüptegelastega lühikomöödia. Sotii narrimäng, sageli improviseeritud ülikoomiline stseen või lühinäidend, mille näiliselt süütute naljade taga peitus tihti poliitiline satiir. 2. Islandi eepika: Vanem Edda on Islandi vanade eepiliste laulude kogumik. ,,Vanem Edda" ei ole kindla süzeega tervik, vaid koondab 11.12. sajandil kirjapandud mütoloogilisi
Novell Hümn Tragikomöödia Lüroeepiline · novellett, miniatuur, Ood Lühikomöödia rahvalaul skets, etüüd, · humoresk, satiir,följeton Eleegia · jant e farss Värssromaan pamflett · vodevill Jutustus Satiir Draama Olukirjeldus Epigramm Valm Epitaaf Rahvajutt: Mõttesalm · muinasjutt, naljand, Läkitus anekdoot, muistend, legend, pajatus, Pastoraal vanasõna, mõistatus,
Loomaeepos. Keskaegne draama: varaseim keskaegne draama liturgiline. Alguses ladina keel, siis mindi üle rahvuskeelele. Näitlemise võtsid enda peale tavalised linnakodanikud. XIV-XV saj muutus draama järjest enam rahvalikuks lõbustuseks. Piibliepisoodidele üles ehitatud näidendeid nimetati müsteeriumideks. Miraaklite teemadeks olid apostlite ja jumalaema imeteod. Kolmas keskaegse draama žanr: moralitee, õpetlik näidend enamasti allegooriliste tegelastega. Koomiline teater: farss (lühinäidendid). Suuri sarnasusi Itaalia renessansi commedia dell’ arte’ga. Francois Villon: prantsuse luuletaja. Sünniaastal põletati Jeanne d’ Arc. Hoolimata ümbruse keskaegsusest paistab Villoni luule silma oma aja piire ületava individuaalsusega, mis teeb temast moodsa prantsuse luule eelkäija. Seotud kaklustesse, röövimistesse. „Väike testament“, „Suur testament“. Ballaadid, surmatantsu motiiv: pihtimuslik luule. Pilkeluule,
FONEETIKA KONSPEKT Kõneaktil on 9 faasi, need jagunevad Rääkija faasid e. kõnemoodustus: - mõte - keeleline vorm - närvisignaalid - häälduselundite tegevus e. artikulatoorne foneetika (uurib, kuidas häälikut hääldatakse, missugune kõneorgani asend on aluseks ühele või teisele häälikule) õhuosakeste võnkumine e. helilained e. akustiline foneetika (häälikute materiaalne olemus e. õhuvõngete füüsikaline struktuur, mis häälikut õhus edasi kannavad; häälikute tajumine missugused hääliku akustilised tunnused on tajumise seisukohalt olulisemad ja kuidas mõjuvad naaberhäälikud hääliku äratundmisele, ka tajufoneetika e. pertseptiivne foneetika) Kuulaja faasid e. kõnetuvastus: - kõrva tegevus e. auditiivne foneetika - närvisignaalid - keeleline vorm - mõte. Kõik kolm suurt foneetika alljaotust püüavad selgitada hääldamisliigutuste, akustiliste tunnus...
situatsioon, positiivse lahenduseta olukord, õnnetu lõpp, värsskõne (N: ,,Hamlet", ,,Libahunt") o Komöödia koos tragöödiaga vanimaid liike, teose koomika peaks vaatajat naerutama. Võib jagada kolmeks: situatsioonikoomika (naljakas olukord), karakterikoomika (naljakas tegelas), sõnakoomika (naljakad väljendid). (N: Vilde ,,Pisuhänd") Farss labasevõitu situatsioonikoomika Jant lihtne lühike naljalugu Skets lõbus-irooniline lühinäidend või dialoog Satiir mingi ük pahe, kitsaskoha tervameelne hukkamõist Vodevill kerge komöödia segatud tantsu ja intriigiga Tragikomöödia ja must komöödia koomika ja traagika on tihedalt põimunud, grotesk kõrvutab erinevaid nähtusi
1. Keskaja üldiseloomustus Henriku Liivimaa kroonika XIII saj Filid eepiliste pärimuste tundjad ja bardid Alguseks loetakse aastat 476, kui viimane lüüriliste laulude looja Lääne-Rooma keiser Romulus Augustulus Suur umbusk - nõiaprotsessid tõugati troonilt. Ristiusustamine ja sõjad Lõpuks nimetatakse Inglise kodanliku Monarhia revolutsiooni algust 1640. Hansa liit ja tsunftid Orjandus feodalism Uus inimtüüp ja väärtused Antiiktsivilisatsioon varemetes Katk Kaubateede metsistumine - kauplemise Rüütliturniirid ohtlikkus Haritud on see, kes tunneb antiiki Kristlus ...
etendavad pearolli nn. intriigikomöödias. · Sõnakoomika - kalambuurid, paradoksid, iroonia ja sarkasm dialoogis, automatiseerunud kõne, keelelised kontrastid (murre/kirjakeel, släng/peenutsev kõnepruuk jne.), alogismid, ootamatud assotsiatsioonid jms. Suurelt jaolt just vaimukal dialoogil põhineb nn. salongikomöödia. 19. Millised on komöödia alazanrid? · farss - labasevõitu situatsioonikoomikal, füüsilistel naljadel, liialdustel ning tüüptegelastel põhinev naljalugu · jant - lihtne lühike naljalugu · skets- lõbus-irooniline lühinäidend või dialoog, enamasti lühem kui jant · vodevill - Vodevill välistab rämeduse, see on kerge komöödia kupleede ja tantsunumbrite, keeruliseks aetud intriigi ja vaatajat naerutava dialoogiga.
draama). Draama oluliseks tunnuseks on tegevuslikkus. Draama on orienteeritud teatrile. Kirjanik peab näidendit kirjutades kas otseselt või kaudselt silmas teatrit ning selle tehnilisi võimalusi. 4. Millised on teatrikunsti liigid (ja nende alaliigid)? Teatrikunsti põhiliigid on lüürika, eepika ja dramaatika ehk draama. Teatrikunsti zanrid on tragöödia, komöödia ja draama. Tragöödia alaliigid: tragikoomika ja absurd. Komöödia alaliigid: farss (labasevõitu situatsioonikoomikal, füüsilistel naljadel, liialdustel ning tüüptegelastel põhinev naljalugu), jant (lihtne lühike naljalugu), skets (lõbus-irooniline lühinäidend või dialoog, enamasti lühem kui jant), satiir (mingi ühiskondliku pahe või kitsaskoha teravmeelne või irooniline hukkamõist). Tragöödia ja komöödia piirimaile jäävad tragikomöödia ja must komöödia, kus koomika ja traagika on tihedalt põimunud.
draama). Draama oluliseks tunnuseks on tegevuslikkus. Draama on orienteeritud teatrile. Kirjanik peab näidendit kirjutades kas otseselt või kaudselt silmas teatrit ning selle tehnilisi võimalusi. 4. Millised on teatrikunsti liigid (ja nende alaliigid)? Teatrikunsti põhiliigid on lüürika, eepika ja dramaatika ehk draama. Teatrikunsti zanrid on tragöödia, komöödia ja draama. Tragöödia alaliigid: tragikoomika ja absurd. Komöödia alaliigid: farss (labasevõitu situatsioonikoomikal, füüsilistel naljadel, liialdustel ning tüüptegelastel põhinev naljalugu), jant (lihtne lühike naljalugu), skets (lõbus-irooniline lühinäidend või dialoog, enamasti lühem kui jant), satiir (mingi ühiskondliku pahe või kitsaskoha teravmeelne või irooniline hukkamõist). Tragöödia ja komöödia piirimaile jäävad tragikomöödia ja must komöödia, kus koomika ja traagika on tihedalt põimunud.
Koidula oli võtnud selle ballaadi aluseks tema samanimelise muistendi. Koidula on ,,Eesti Postimehes'' avaldanud ka mitmeid artikleid jututubades, kuid 1867.aastaga jõudis see lõpule. Tartus toimub ka mitmete kirjanikega kirjavahetus (sellest pikemalt- Suhted teiste kirjanikega).Tartus hakkas 60-ndate ja 70-ndate aastate vahetusel luule ja proosa looming vaibuma, leiab aga uue väljendusvõimaluse dramaatilises loomingus. Koidula esimeseks katseks draamaloomingu alal oli ühevaatuseline farss ,,Saaremaa onupoeg''(1870).,,Saaremaa onupoja'' lavastamine 24.juulil 1870 tähendas tegelikult eesti teatri avamist. Hiljem on valminud veel mitmeid näidendeid: ,,Kosjakased'', ,,Säärane mulk '' jt .Nende Koidula algatusel, juhtimisel ja osavõtmisel lavastatud teostega rajas Koidula eesti rahvusliku teatri. Eeltöid on tal aidanud aga teha Fr.R. Kreutzwald ja C.R.Jakobson.(teatrist veel: Näidendid ja teater)
VANAKREEKA TEATER V sajand eKr oli Antiik-Kreeka ühiskonna õitseaeg. Sel perioodil kujunes Atika maakonna ja selle pealinna Ateena osa kogu Kreeka kultuurielus niivõrd oluliseks, et kogu ajajärk (V-IV sajand) nimetati kirjandusloos atika ajajärguks. Juhtivaks kirjandusliigiks sai DRAAMA kreeka keeles 'tegevus' kirjandusliik, milles sündmustest jutustamine asendus nende näitliku esitamisega ning kuulaja vaatajaga. Antiikteatris tähendas draama tegevuse kujutamise viisi. Neid oli kaks: traagiline ja koomiline. Mõlema algus oli seotud rituaalidega, mis ajapikku muutusid vaatemängulisemaks ning meelelahutuslikumaks. o Rahvaste kommetes on ikka olnud tähtsal kohal jäljendavad, miimilist laadi mängud, kuna tegevuse imiteerimine pidi kaasa aitama selle õnnestumisele. Taoliste mängude iseloomulikuks jooneks oli maskeerimine, jumala või looma maski kandmine, sest maski kandev...
POEETIKA Luule keeleline looming Ilukirjanduslik lüüriline, eepiline, dramaatiline tekst Poeetika luulekunsti, laiemalt ilukirjanduslikkuse õpetus. Kirjanduslikkus toimib seostes teose, autori, keele, teiste tekstide, maailma ja lugeja vahel kirjandusele võib läheneda mitmeti. Lähilugemine teose tõlgendamine selle struktuurist lähtuvalt. Psühholoogiline vaatlus, elu- ja loomingulooline vaatlus teose tõlgendamine läbi selle autori Ühiskondlikud teooriad teose tõlgendamine läbi selle tähenduse ehk läbi selle seose maailmaga Intertekstuaalne lähenemine teose avamine teiste tekstide taustal Lugejakeskne analüüs teose avamine läbi selle vastuvõtu ehk lugeja reaktsiooni. Sõnakunstis on olulisel kohal kujundid, ilukirjandus ongi kunstilise keelekasutuse tulemus. Ilukirjanduse mõistmine algab kujunditest aru saamisel. Ilukirjandusel on tavaliselt mingi väärtus vaimne, keeleline, moraalne, ajalooline jne Kujundi...
kajastab tema varast huvi Kreutzwaldi loomingu vastu, sest Koidula oli võtnud selle ballaadi aluseks tema samanimelise muistendi. Koidula on ,,Eesti Postimehes'' avaldanud ka mitmeid artikleid jututubades, kuid 1867.aastaga jõudis see lõpule. Tartus hakkas 60-ndate ja 70-ndate aastate vahetusel luule ja proosa looming vaibuma, aga Lydia Koidula leiab uue väljendusvõimaluse dramaatilises loomingus. Koidula esimeseks katseks draamaloomingu alal oli ühevaatuseline farss ,,Saaremaa onupoeg''(Ilmus aastal 1870). ,,Saaremaa onupoja'' lavastamine 24.juulil 1870 tähendas tegelikult eesti teatri avamist. Hiljem on valminud veel mitmeid näidendeid, nagu näiteks: ,,Kosjakased'', ,,Säärane mulk '' jt .Nende Koidula algatusel, juhtimisel ja osavõtmisel lavastatud teostega rajas Lydia Koidula eesti rahvusliku teatri. Eeltöid on tal aidanud aga teha Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Carl Robert Jakobson. Ka
isa abistama, kuid oma isa käe haiguse tõttu langes kogu koormus tema peale. Nüüdsest hakkas L.Koidula avaldama artikleid, mis sügavalt muutsid konservatiivse maailmavaate kui ka loomingulisi traditsioone. Samuti artiklites avaldus ka Koidula ühiskondlik aktiivsus, patriootiline andumus ja uudne kunstiline sõna, mis kõik väga üllatas lugejaid. Koidula esimeseks katseks draamaloomingu alal oli ühevaatuseline farss ,,Saaremaa onupoeg''(1870).,,Saaremaa onupoja'' lavastamine 24.juulil 1870 tähendas tegelikult eesti teatri avamist. Hiljem on valminud veel mitmeid näidendeid: ,,Kosjakased'', ,,Säärane mulk '' jt .Nende Koidula algatusel, juhtimisel ja osavõtmisel lavastatud teostega rajas Koidula eesti rahvusliku teatri. esteetika. Keeruline tundekompleksidega mehe-naise suhteid intrigeerivalt käsitlev looming.
kajastab tema varast huvi Kreutzwaldi loomingu vastu, sest Koidula oli võtnud selle ballaadi aluseks tema samanimelise muistendi. Koidula on ,,Eesti Postimehes'' avaldanud ka mitmeid artikleid jututubades, kuid 1867.aastaga jõudis see lõpule. Tartus hakkas 60-ndate ja 70-ndate aastate vahetusel luule ja proosa looming vaibuma, aga Lydia Koidula leiab uue väljendusvõimaluse dramaatilises loomingus. Koidula esimeseks katseks draamaloomingu alal oli ühevaatuseline farss ,,Saaremaa onupoeg''(Ilmus aastal 1870). ,,Saaremaa onupoja'' lavastamine 24.juulil 1870 tähendas tegelikult eesti teatri avamist. Hiljem on valminud veel mitmeid näidendeid, nagu näiteks: ,,Kosjakased'', ,,Säärane mulk '' jt .Nende Koidula algatusel, juhtimisel ja osavõtmisel lavastatud teostega rajas Lydia Koidula eesti rahvusliku teatri. Eeltöid on tal aidanud aga teha Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Carl Robert Jakobson. Ka
Näiteid vormiliselt täielikult kokkulangevatest sõnadest, mille tähendust eristab vaid palatalisatsioon õlgne (laiaõlgne) õl'gne (õlgedest) Laen- ja võõrsõnade peenendamine on stabiliseerimata, nt blond, fond : om. fondi. Frikatiivid v ja f moodustavad eesti keeles ainsa helilise ja helitu konsonandi vastanduse Mõnikord käsitletakse neid sama foneemi nõrga ja tugeva allofoonina Aga pigem on siiski põhjendatud nende käsitlus kahe eraldi foneemina, nt varss farss Eesti keeles ei ole aspireeritud klusiile (kh, th, v.a lausungilõpulises positsioonis). Mida konsonantühenditest tead, kahe-kolme-nelja- või viieliikmelised, sõna algul või lõpus. Fonotaktika - Sõnastruktuuri reeglistik , millele peavad alluma kõik keele sõnad. Moodustades sõnu viiest häälikust [k l n a e], võime saada järgmisi kombinatsioone, nt: knael, klena, nkale, nleka, kanel, kenal, lekan, laken, lenak, nalek, aklen, lanke, nekla, ankle, enlka, leakn, naekl jne
fantastika ebatõeline, mõttekujutuslik. Kirjanduses fantaasiaga seotud kujutlused, mõtted, tegelaskujud. Näiteks Friedebert Tuglase (18861971) fantastilis-sümbolistlikke novelle sisaldav kogu "Saatus" (1917). farss komöödia liik, jämekoomiline olustikulise sisuga lühinäidend, millel oli suur menu 14. ja 15. sajandi Prantsusmaal. Farsse iseloomustavad kindlad tegelastüübid, nagu patune munk, hooplev palgasõdur, truudusetu abielunaine jt. Tuntuim prantsuse farss on anonüümne "Isand Pathelin". Hiljem taandus farss jämekoomiliseks jandiks. Faust ka Doktor Faust; saksa õpetlane, kes legendi järgi müüs oma hinge kuradile, et saavutada võim inimeste ja looduse üle. Faust kehastab inimese püsivat elu- ja teadmisjanu. Fausti kuju on kasutanud oma värsstragöödia Johann Wolfgang von Goethe (17491832). fili'd vanade keltide laulikud-jutuvestjad, kes olid ka ennustajad ja kuningate nõuandjad.
katoliiklus, siis on see Venemaa kokkuvarisemine. Samuti väärib märkimist, siin, et kui Dostojevski tahtis kohtuda paavst, ta ei antud luba ning seetõttu toimus vimm kogu oma elu. Prince annab seejärel kõne, kuidas õilis ja hea see kõrge ühiskond on ja kuidas hea kõik inimesed. On irooniline, et prints näeb nendes kõrgklassi inimesed nagu oleks hea, kui nad varjata, kes nad tegelikult on koos sotsiaalse mask. See lahke ja heatahtlik väljavaated Myshkin percieves neid on vaid farss. Tõsi, suur ühiskond on klammerdumine mäda niidid, mis vaevu hoidke seda koos. Prince saab väga põnevil läbi kõik see jutt; nii palju, et ta lööb üle suur vaas, siis satub epilepsiahoo. Silmis "ja Yepanchins, prints on häbistas neid. Järgmisel päeval, General Ivolgin sureb. Prints mingil määral aru oma rumalus päev varem, kuid hullem asjad on veel ees. Aglaya võtab ta temaga näha Nastasya. Kohtumisel asemel läheb sujuvalt ootuspäraselt (eriti arvestades toon mis Nastasya
1.2. kelmi-, 2.1.3.kriminaal-; 2.2. Ajalooline-, 2.3. Perekonna-, 2.4. Psühholoogiline-, 2.5.Arengu- (kujunemis-), 2.6. Ulme-, 2.7. jne, 3. Novell, 4. Jutt, 5. veste, 6.miniatuur, 7. skits, 8. humoresk, 9. jutustus, 10. valm, 11. rahvajutt 11.1.muinasjutt, 11.2. muistend. · Lüürika. 1. rahvalaul, 2. hümn, 3. eleegia, 4. satiir, 5. epigramm, 6. epitaaf, 7.läkitus, 8. pastoraal. · Dramaatika. 1. tragöödia, 2. komöödia, 3. tragikomöödia, 4. farss, 5. vodevill, 6. draama 6 Eepika omadused: laiaulatuslikkus, kangelaslikkus, sündmusrohkus, objektivism. Isiksust kujutatakse tavaliselt väljaspool olevat maailma. Isegi siis, kui on olemas jutustaja, on eepiline maailm alati laiem, suurem, mitmekülgsem sellest subjektiivsest jutustaja vaatepunktist. On olemas nn objektiivsuse jääk, mis kehastub nt saatuse
kajastab Aadama ja Eeva patutegemist. Madu kasutab ära naise psühholoogiat, ahvatleb, meelitab teda õuna maitsma. Aadam on pika taibuga ja temast räägitakse vähe. Madu meelitas teda sellega, et ta saaks nii iseseisvust juurde ja ta pole kehvem kui meessugu. Kahte tüüpi lavad. Simultaanlavadel mängitakse mitmes kohas laval korraga (linn, küla, kirik, põrgu). Miraakel – pühakute imeteod, moralitee – õpetlikud moraalinormidega lood (ligimesearmastus, jumalaarmastus), farss – koomiline, labane, kunstlik, ebaloomulik näidend, tüüptegelastega näitemäng, sotii – improviseeritud näitemäng, sõltub esinäitleja ja trupi improvisatsioonioskusest ning sellest, mis teema intrigeerivam oli selles paigas, sest seda siis pilgati, sotsiaalne pilkamine 11. Renessansi kirjandus. Dante Alighieri Renessansi kirjandus Renessanss sai alguse Itaalias. Renessanss on periood pärast keskaega, kui antiiki ja loodust eriti tähtsaks peetakse
- Karakterkoomika keskmes 1 tegelane. Koomiline tegelane on tavaliselt üldistatud tüüpi: teeskleja, hoopleja, narr. - Situatsioonikoomika keeruline koomika loomisviis, kus luuakse naljakad olukorrad, nt commedia dell' arte. Nende mängimine on näitleja jaoks treeningu eest. - Sõnakoomika koomiline efekt luuakse veidrate väljenduste, ebakohasuse, murdekeele, metafooride kaudu. Komöödia alazanrid: · farss olustikulised, põhiliselt situatsioonikoomikal rajatud tekstid. Juured keskajast, kui piibliteemaliste suurte näidendite keskel olid farsilaadsed etendused. Algselt tähendas vaimuliku draama koomilist vahepala. · jant jäme situatsioonikoomikal põhinev näidend. Eesti teater on arenenud külajandist. · vodevill peenem, peenutsev kõrgklassikoomika. Kerge komöödia kupleede, tantsunumbrite, keerulise intriigi ja lõbusa dialoogiga.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
