5.2 Mahtuvuse mõiste Mahtuvuseks nimetatakse kondensaatori võimet salvestada elektrilaengut. Mahtuvust mõõdetakse laenguga, mis tõstab juhi pinget ühe ühiku võrra: Q C= U C mahtuvus faradites (F) Q elektrilaeng kulonites (C), 1 kulon = 1 amper · 1 sekund U juhi potentsiaal voltides (V) 1 farad on sellise elektrijuhi mahtuvus, millele 1 kuloni suuruse laengu andmine tõstab pinget 1 voldi võrra. Inglise füüsik Michael Faraday (1791—1867) on elektromagnetvälja mõiste looja. Farad on ülisuur mahtuvusühik. Praktikas mõõdetakse mahtuvusi tavaliselt mikro- ja pikofaradites. 62 1 1 mikrofarad = 1 µF = -6 F = 10 F 1000000 1 1 nanofarad = 1 nF = -9 F = 10 F 1000 000 000
laengukiiruse, magnetinduktsiooni ja laengu liikumise kiiruse ning magnetinduktsiooni vahelise nurga vahelise siinuse korrutisega. 24. Mis on elektromotoorjõud,mida see näitab? Induktsiooni elektromotoorjõud on pinge magnetväljas liikuva juhtmelõigu otstel, kui juhtmes puudub vool. Millest sõltub pinge juhtme otstel, mis tekib magnetväljas? U = vI B*sin gamma v - juhtme liikumise kiirus (m/s) l - juhi pikkus (m) B - magnetinduktsioon (T) γ - nurk kiiruse ja magnetvälja suuna vahel 25. Faraday seadus (VÜT). Induktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. ε indutseeritud elektromotoorjõud (Volt) t ajavahemik(sek) Φ magnetvoog (Wb) 26. Mida näitab elektrivälja tugevus (VÜT)? 27. Mida näitavad mahtuvus ja induktiivsus? Kuidas seotud elektri- ja magnetvälja energiatega (VÜT)? Induktiivsus iseloomustab keha suutlikkust tekitada magnetvoogu ja endainduktsiooni elektromotoorjõudu. L= lamda*Φ/lamda L.
Teise sisetakistus r 0,5 oomi Lamp mille takistus on 23 oomi Kui suur on lambi võimsus mõlema patarei puhul? Elektrivool Elektrivool vedelikes Elektrivoolu juhivad just elektrolüüdid. (aluste, hapete, soolade vesilahused, ioonid sees) positiivne elektrood on anood, negatiivne elektrood on katood Elektrolüüsis esineb elektrolüüdi keemiline toime(eraldub keemilisi aineid) Esemeid kaetakse metallikihiga et kestaks kauem.(elektrotehniliselt) Elektrolüüsi põhiseaduse avastas FARADAY Elektrivool gaasides Üldiselt on Gaasid dielektrikud. Teatud tingimustel võivad gaasid muutuda juhiks kui tahame et Gaas juhiks elektrit, tuleb gaas iooniseerida. Kuidas iooniseerida? Kõrge temperatuuriga, tõstame gaasi temperatuuri kuni muutub plasmaks(täielikult iooniseerinud gaas, plasma juhib väga hästi elektrit.) Elektrivälja abil, (äike) Täna kosmilisele kiirgusele on õhus alati ioone. Üldine nimetus on gaaslahendus
1.*** Mida uurib klassikaline füüsika ja millistest osadest ta koosneb? Mis on täiendusprintsiip? Mis on mudel füüsikas? Tooge kaks näidet kursusest. Uurib aine ja välja omadusi ja liikumise seadusi. Klassikaline füüsika koosneb staatikast, kinemaatikast ja dünaamikast. Niels Henrik David Bohr (1885 1962, Taani, Nobeli preemia 1922): Ükski uus teooria ei saa tekkida täiesti tühjale kohale. Vana teooria on uue teooria piirjuhtum. Nii on omavahel seotud erinevad valdkonnad. Puudub kindel piir valdkondade vahel. Mudel on keha või nähtuse kirjeldamise lihtsustatud vahend, mis on varustatud matemaatilise tõlgendusega. näiteks: punktmass, ideaalse gaasi mudel, absoluutselt elastne keha, ainepunkt. 2.Mis on mateeria ja millised on tema osad? Mis on ruum ja aeg? Mida tähendab aja ja ruumi homogeensus? Loetlege vastastikmõjud tugevuse kahanemise järjekorras. ...
puudumist. Magnetvälja jõujooned ei alga ega lõpe kusagil (nad on kinnised). Seepärast nimetataksegi magnetvälja pöörisväljaks. · Kolmas võrrand väidab, et magnetvälja tekitab elektrivool, kusjuures voolu all mõledakse mitte ainult tavalist laengute voogu, vaid ka Maxwelli avastatud nihkevoolu. See võrrand üldistab koge Ampére'i elektrodünaamika. · Neljas võrrand kajastab Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadust- elektrivälja tekkimist magnetvälja mõjul. Vastavalt sellele võrrandile tekitab muutuv magnetväli muutuva elektrivälja ja vastupidi. Tekib pööriselektriväli. (Ugaste 1998: 18) 5 1.2. Jaotus Elektromagnetlained jaotatakse nende sageduse ja lainepikkuse järgi gammakiirteks, röntgen
eksperimenti. Maxwell on aastal 1879 kirjutanud antud teose kohta: ,,Vaevalt me usume, et Ampére tõesti antud seaduse nende eksperimentide najal avastas. See tekitab kahtluse, mida Ampére ka ise tõendab, et ta avastas selle seaduse protsessi kaudu, mida raamatus ei kirjeldata ning et see raamat kujutab perfektset demonstratsiooni, millest on eemaldatud kõik, millele ta ise toetus." Ampére'i teooria sai aluseks 19. sajandi arendustele elektri ja magnetismi vallas. Michael Faraday avastas elektromagnetilise induktsiooni 1821. Ampére'i mõtteid arendasid edasi nii Wilhelm Eduard Weber, William Thomson kui ka James Clerk Maxwell. 4. Ampere'i seadus Ampere'i seadus ütleb, et magnetväljas asuvale vooluga juhtmelõigule mõjuv jõud F on võrdeline voolutugevusega I juhtmes, juhtmelõigu pikkusega l ning siinusega nurgast voolu suuna ja magnetvälja suuna vahel. Jõud on risti nii juhtme kui
tiirleb umber päikese. Isaac Newton (1643- 1727) - õpetused liikumise kolmest põhiseadusest, Maa õiged mõõtmed, seletused tõusust ja mõõnast, seletused jõule, mis taevakehi paigal hoiab. Karl von Linne - (1707- 1778) - klassifitseeris taimed ja loomad seltsidesse ja sugukondadesse ning andis neile ladinakeelsed nimetused. James Watt - leiutas aurumasina. Aurulaeva ja auruveduri ilmumine tähistas pööret transpordi arengus. Michael Faraday - Inglise teadlane, kelle avastused panid aluse nüüdisaja elektrotehnikale. Samuel Morse - Ameeriklane, kes leiutas telegraafiaparaadi. 3 KULTUUR Uusaja kultuur jaguneb kolmeks: Barokk 17-18 saj. Klassitsism 18-19 saj Romantism 19- 20 saj. Uuel ajal toimusid muutused kõigis elu valdkondades. BAROKK Kunstistiil, mis saab alguse 16. saj. lõpust ja kestab kuni 18. saj. keskpaigani
5 $1,000 4 $500 3 $300 50:50 2 $200 1 $100 A: Hans Christian B: Andres Celsius Oersted C: Georg Simon Ohm D: Michael Faraday © Mark E. Damon - All Rights Reserved Congratulations! Congratulations! You've Reached the $32,000 Milestone! © Mark E. Damon - All Rights Reserved 15 $1 Million 14 $500,000 13 $250,000 12 $125,000
magneesiumhüdroksiidi Volta samba abil. Ta ei saanud seda küll mitte puhtal kujul, vaid amalgaamina, sest ta töötas elavhõbedast katoodiga. Ta elektrolüüsis õigupoolest elavhõbeoksiidi ja magneesiumoksiidi segu.. Ta näitas, et magneesia on uue metalli oksiid. Selle metalli nimetas ta algselt magniumiks. Aastal 1828 õnnestus prantsuse keemikul Antoine Bussyl saada kuiva magneesiumkloriidi kuumutamisel kaaliumi kui redutseerijaga väikeses koguses magneesiumi. Aastal 1833 sai Michael Faraday esimesena magneesiumi sula magneesiumkloriidi elektrolüüsi teel. Neile katsetele tuginedes töötas saksa keemik Robert Wilhelm Bunsen 1840ndatel ja 1850ndatel välja menetluse magneesiumi saamiseks soola sulatamise teel omaleiutatud Bunseni elemendi abil. Aastal 1852 töötas ta välja elektrolüüsielemendi suuremates kogustes magneesiumi saamiseks sulast veevabast magneesiumkloriidist. Magneesiumi tööstuslik tootmine algas 1857 Prantsusmaal Henri Étienne Sainte-Claire'i ja H
Tsükleid loendatakse rõngaskolvil paikneva magneti möödumisel vastavast andurist. Tsüklid summeeritakse ja tulemus ilmub loenduri tablool liitrites või ümberarvetatuna kg. Võimalik on ka väljatrükk või suunamine otse arvutis paiknevasse infosüsteemi. 9. Elektromagnetiline vooluhulga määramise põhimõte Elektromagnetilise voolumõõturi töö põhineb elektromotoorjõu mõõtmisel, mis indutseeritakse elektrit juhtivas vedelikus. Faraday seaduse kohaselt indutseeritakse teatud kiirusega magnetvälja jõujoontega risti liikuva elektrijuhtme otstes elektromotoorjõud. Elektromagnetilises voolumõõturis töötab elektrijuhina vedelik ja indutseeritav elektromotoorjõud on võrdeline vedeliku keskmise kiirusega magnetväljas. Anduris on elektromagnet, mis tekitab ühtlase magnetvälja toru mingis ristlõikes, ning vastastikku samal läbimõõdul asetsevad elektroodid, mis on kokkupuutes vedelikuga
teras) Ühtlane, laiguline, pisteline, pilu-, hõõrde-, kontakt-, kiht-, kihtide vaheline, kristallide vaheline ja sisene, väsimus. Ühtlast ja laigulist korrosiooni vähendatakse pinna katmisega, pisteliselt sobiva materjali valikuga Piirpinna korrosioonile tuleb valida sobiv keevituse tehnoloogia ja ka materjal, Pilu korrosiooni korral tuleb pind hoida puhas jne. 31. NERNSTI võrrand Eme = EoMe + RT / nF * ln[Men+] , kus R 9,314J/kmol; T temp; n elektr. arv; F faraday arv Kui T=293K, siis Eme= EoMe + 0,059T / n * ln[Men+] Järeldused: · GE - võimalik valmistada, mille elektroodid on samast mat., elektrolüüt on sama, konstruktsioon on sama, kuid elektroodid on erineva temperatuuriga. · Konsentreeritud GE Sama temp.,materjal, kuid erinev konsentratsiooniga elektrolüüd. 32. Elektrokeemiline korrusiooniprotsess elektrolüüdi lahuse või sulatise toimel. Seisneb GE mood pinnal ja pinnaosas
Katoodil redutseeruvad vesinikioonid 2H+ + 2e H2 Anoodil oksüdeeruvad OH- ioonid 4OH- - 4e O2 + H2O (või 2H2O - 4e O2 + 4H+) M ä r k u s : Inertse elektroodina võetakse tavaliselt süsinikelektrood, mis anoodprotsessis ei oksüdeeru. Olenevalt metallist ei pruugi anoodiks olev metall "lahustuda", kuna ta võib passiveeruda või kattuda tiheda oksiidi kihiga (näiteks, Fe, Al, Pb). FARADAY SEADUSED 1. Elektroodil eralduva või reageeriva aine mass m on võrdeline lahust läbiva elektrihulgaga Q = I t, kus I on voolutugevus amprites ja t on aeg sekundites. A sek = kulon 1 mool (elektrone)96 485 kulonit=96 500 kulonit= F F = Faraday arv 2. Aine mass m on võrdeline selle aine molaarmassiga M ja pöördvõrdeline reaktsiooni üksikaktist osavõtvate elektronide arvuga z m(g) = I(A) t(sek) 1 mol M g/mol z F(A sek) Ülesanne
Magnetiline vastuvõtlikkus on positiivne ja väike ja konstantne. 3) Ferromagneetikud. Magnetiline vastuvõtlikkus on positiivne ja suur ja sõltub välisest väljatugevusest. µ >> 1Neile on iseloomulik spontaanne magneetuvus. Nad on püsimagnetid. Fe,Co, Ni,Gd Ja mõned sulamid. Ferromagnetism pole klassikalise füüsikaga põhjendatav. Curie punkt: temperatuur, mille juures ferromagneetik kaotab omadused. 101. Kasutades allolevat joonist tuletage Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadus. 102. Kasutades allolevat joonist, tuletage kontuuris tekkiva elektromotoorse jõu avaldis selle ühtlasel pöörlemisel. 103. Mis on kontuuri induktiivsus? Kasutades allolevat joonist, tuletage pika solenoidi induktiivsuse arvutamise valem. Võib öelda, et kontuuri läbiv magnetvoog on võrdeline vooluga I, seda võrdetegurit L nimetatakse kontuuri induktiivsuseks 104. Mis on omainduktsiooni elektromotoorjõud? Andke
sõnad algavad k. · Ana anood - kr. keelest tähendab tagasi elektron antakse tagasi . · Oksüdeerumine toimub anoodil mõlemad sõnad algavad täishäälikuga · Redutseerimine toimub katoodil mõlemad sõnad algavad konsonandiga. 270 Elektrokeemia 271 Naatriumi saamine NaCl-dist (protsess on veevaba). 272 Faraday esimene seadus Elektrolüüsi ajal on elektroodidel toimuvates keemilistes reaktsioonides tekkiva aine hulk võrdeline elektrolüüti läbiva elektrihulgaga. Ehk veidi täpsemalt: elektrolüüsil eraldunud aine mass on võrdeline voolutugevusega I ja elektrolüüsi kestusega t, see tähendab elektrolüüti läbiva elektrihulgaga It. 273 Faraday teine seadus
Esimene relvakonflikt mida media ulatuslikumalt kajastas oli Krimmi sõda. Sel ajal hakkas ajalehtede juurde kujunema uus amet- sõjakorrespondent. 19. sajandi teadus 11 1782. aastal oli itaallane Alessandro Volta ehitanud esimese elektripatarei. 1820 aastal avastas Hans Christian Ørsted, elektromagnetismi. Inglise teadlane Michael Faraday tuli mõttele, et magnetism tekitab elektit. Hiljem ehitas Faraday elektrigeneraatori, mis oli aluseks ka elektrimootorile. 19 sajandi II poole teaduslikule mõttele avaldas suurt mõju uus filosoofiline suund. Suuna rajaja Comete eraldas inimmõistuses ja teaduse arenguloos kolme astet. Teoloogiline, mis tähendas maailma mõistmist usu abil, metafüüsiline - üritati seletada maailma filosoofiliselt, otsides seoseid arutluse abil.
kauguselt jõuga 1N. Plancki konstant seob minimaalse võimaliku energia ja võnkesageduse. h=6,626*10-34Js. Potentsiaalide vahe mõõtühikuks on volt (V). Elektriväljas kahe punkti potentsiaalide vahe on 1 Volt kui laengu 1 Kulon üleviimisel ühest punktist teise tehakse tööd 1 Džaul. Max potentsiaalide vahe mis saab keemiliselt olla on 13V. Elektronvolt on töö, mida tuleb teha, et üks elektron viia ühe voldi võrra negatiivsemale potentsiaaline. Mis on faraday arv? F=96500. Ühe mooli elektronide liikumisel läbi potentsiaalide vahe 1 V tehakse tööd 96500 J. Faraday arv tähistab tööd, mida tuleb teha, et üks mool elektrone viia läbi potentsiaalide vahe 1V. Kvandi energia E=hv. Kus v=c/λ. Ehk E=hc/λ. Nähtava valguse lainepikkus on vahemikus u 400-700 nm Punase valguse lainepikkus 625-740 (680) nm Sinise valguse lainepikkus 440-486 nm Lainepikkus antud, arvuta footoni sagedus v = c/λ. Nt λ=680nm(tee m- deks). c=3*108m/s. v=4,4*1014s
mõjul hakkavad positiivsed ioonid liikuma katoodi poole (katioonid). Negatiivsed ioonid e. anioonid liiguvad anoodi poole. Naatriumi ioonid saavad katoodile jõudes lisaks elektroni ja katoodile sadestub metalliline naatrium. Anoodil annab kloori ioon ära elektroni ja eraldub gaasiline kloor. Seda efekti kasutatakse metallide tootmiseks nende lahustest (Al) või pinnakatete saamiseks (tsinkimine, kroomimine, hõbetamine ...). Katoodile sadestuva metalli koguse määrab Faraday seadus: (2-18) m=c×q m=c×I×t kuna q = I × t kus: m - sadestunud metalli mass g c - aine elektrokeemiline ekvivalent g/Ah võib kohata ka ühikut mg/C q - elektrolüüti läbinud laeng C Mõningate ainete c väärtused: Metall g/Ah mg/C NB! 1 g/Ah = 1000 mg/ 3600 As
Nende pinkide loomine on tärminiks, mis tähistab metallide mehhaanilise töötlemise algust tööpinkidel laastueraldamise teel - 1794. aastal. 1 METALLIDE LÕIKETÖÖTLEMISE AJALOOLINE LÜHIÜLEVAADE Sünnimaaks Inglismaa, kuid edasises hakkasid tooni andma USA ja Saksa- maa ja I Maailmasõja alguseks hõivas esikoha USA. Arengut toetavad olulisemad etapid: 1824.a Inglise teadlase Michael Faraday avastus, mis pani aluse elektri kasutamiseks inimkonna hüvanguks. Enne II Maailmasõda alanud programmjuhtimisega tööpinkide loomine ja sajandi teisel poolel pooljuhtide kasutusele võtmine masinaehituses. See on viinud ala väga kiirele arenguteele ja võib öelda, et sellega on kolm aastatuhandet kestnud rauaaeg lõppenud ja alanud on küberajastu. Ka TTK-s on toimunud viimastel aastatel kiire areng, kus kasutusele on võetud kaasaja uusimad CNC tööpingid.
skaalat. Elektromagnetlaineid kasutatakse raadiolainetena, infrapunakiirgusena, ultraviolettkiirgusena, röntgenkiirgusena, gammakiirgusena ja nähtava valgusena. 31. Mida näitab temp ja kuidas on seotud osakese liikumine kiiruse ja kineetilise energiaga? Temperatuur näitab keha soojuslikku seisundit. Kineetiline ehk liikumisenergia Mida kiiremini osakesed liiguvad, seda kõrgem on temperatuur. 32. Erinevad temp skaalad Celsiusest kalvinini jne. Celsius, Faraday, Kalvin ee... 33. Siseenergia mis on? Keha siseenergia on võrdne osakeste potentsiaalse ja kineetilise energia summaga. 34. Ideaalne ja reaalne gaas? Ideaalne gaas on lihtsaima gaasi mudel: a) molekulid on punktmassid (molekulide ruumala loetakse kaduvväikseks) b) molekulide põrked anuma seintega on absoluutselt elastsed (molekuli kiiruse väärtus ei muutu põrkel. C) molekulide vahel pole vastastikmõju (tõmbe- ega tõukejõudu)
Mõõdetakse voltides, ühikuks on pinge. E= Ak/q ehk emj= kogu töö/laenguga. 21. Magnetvoog. Magnetvoog näitab, millisel määral läbivad magnetvälja jõujooned vaadeldavat pinda. Magnetvoog sõltub kogutavasse anuma diameetrist, vihma tihendusest. 22. Pööriselektriväli Pööriselektriväljaks nim elektrivälja, mis on tekkinud elektromagnetilise induktsiooni käigus. Selle jõujooned on kinnised, puudub algus ja lõpp. 23. Faraday seadus. ...ütleb, et induktsiooni elektromotoorijõud on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. E= deltaf/delta t delta f :veeber ja delta t on aeg. Nt juhtmeraami läbiv magnetvoog kasvab 2 millisekundi jooksul 5lt milliveebrilt 10milliveebrini. Kui suur emj indutseeritakse raamis. Delta t= 2ms= 2*10-3 delta f1= 5mWb= 5*10-3Wb delta f2= 10mWb= 10*10-3Wb E=? E= deltaf/delta t deltaf? Delta f2-delta f1 24. Mahtuvus. Valem. Ühik.
saaduste massiga (Lomonossov, 1756). Aine koostise püsivus: igal keemilisel ühendil on kindel kvalitatiivne ja kvantitatiivne koostis, sõltumata nende saamisviisist: C+O2=CO2 (nn daltoniidid); Tahkete ainete korral ei kehti, st koostis oleneb saamisviisist (nn bertolliidid) N: FeS0,95.. Archimedese seadus: igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. Faraday seadused: 1)Elektrolüüsi ajal on elektroodidel toimuvates keemil reakts tekkiva aine hulk võrdeline elektrolüüti läbiva elektrihulgaga. 2)Erinevatest elektrolüütidest võrdse elektrihulga läbijuhtimisel on elektroodidel eralduva iga aine moolide arv pöördvõrdeline tema loomlaengu suurusega. 2. Aine ja materjali mõiste, nende eksisteerimise olekud tavatingimustel Aine on osake, mis omab massi ja mahtu, võib esineda nii puhtana (suhteline mõiste) kui ka
Kinemaatika 1 rad on kesknurk, mis toetub raadiuse pikkusele kaarele. 1Hz on selline sagedus, mille korral keha sooritab ühes sekundis ühe pöörde (täisvõnke). Amplituud maksimaalne hälve. Hälve kaugus tasakaaluasendist ajahetkel t. Hetkkiirus e kiirus antud trajektoori lõigus võrdub seda punkti sisaldava (küllalt väikesele) trajektoori lõigule vastava nihke ja selleks nihkeks kulunud ajavahemiku suhtega. Joonkiirus v on võrdne nurkkiiruse ja pöörlemisraadiuse korrutisega. Keha kiiruseks nim vektoriaalset suurust, mis võrdub nihke ja selle sooritamiseks kulunud ajavahemiku suhtega. Kehade vabalangemiseks nim kehade langemist vaakumis. Keskmine kiirus näitab, millise nihke sooritab keha keskmiselt ühes ajaühikus. Keskmiseks kiirenduseks nim kiiruse muutu ajaühikus. Ühikuks on 1m/s 2, st ühes sekundis muutub keha kiirus 1m/s võrra. Kiirendus näitab keha kiiruse muutumist ajaühikus. Koordinaat on arv, mis näitab keha kaugu...
1. Sõnastage ja kommenteerige (millistel juhtudel on vaja neid arvestada või kasutada) järgmised keemia valdkonnas kasutatavad keemia ja füüsika seadused: elementide ja nende ühendite omaduste muutumise perioodilisus, massi jäävus kinnises süsteemis, aine koostise püsivus (millistel juhtudel kehtib, millistel mitte, näited?), Archimedese seadus, Faraday seadused. a. Elementide ja nende ühendite omaduste muutumise perioodilisus Keemiliste elementide ja (mõnede) nendest moodustunud liht- ja liitainete omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust (elementide aatommassist). Tuumalaengu kvantitatiivse muutusega kaasneb uute omadustega elemendi teke. Mendelejevi tabelis iga periood v.a. esimene algab aktiivse metalliga, lõpeb väärisgaasiga. Perioodi piires
ühendid on äärmiselt mürgised. Juba araabia alkeemikud märkasid, et isegi skorpionid pagevad ruumist, kus on elavhõbedat. Elavhõbedaühenditega mürgitati 16. sajandil Rootsi kuningas Erik XIV. Elavhõbedamürgistusse suri Inglise kuningas Charles II, kes alkeemikuna uuris elavhõbedast kulla saamist. Arvatavasti mürgitas Antonio Salieri 1791. Aastal sublimaadiga Wolfgang Amadeus Mozarti. Kroonilist elavhõbedamürgitust põdesid maailmakuulsad teadlased Carl Scheele, Michael Faraday ja Humphry Davy, kes katsetel kasutasid elavhõbedat. Möödunud sajandeil oli kübarategijatel elavhõbedamürgistus kutsehaiguseks, sest kübaravilti vormiti elavhõbedasoola lahusega. Mürgituse tunnuseks olid tasakaaluhäired, värisemine ning arusaamatu ja seosetu jutt, unetus, higistamine ja vaimne küündimatus. USAs nimetatakse iseloomulikku värisemist kübarategijate linna järgi isegi Danburry vabinaks. 1953. aastal
õnnestunud seda õigesti teha muu hulgas sellepärast, et molekulide koostis ei olnud täpselt teada. Aastal 1811 esitas Amadeo Avogadro hüpoteesi, et ühe ja sama ruumalaga gaasid ühe ja sama rõhu juures sisaldavad ühepalju molekule. See aitas kaasa molekulide koostise ning aatomite ja molekulide massi õigele määramisele. Esialgu käsitati aatomeid struktuurita kõvade keradena. 1.3 AATOMIFÜÜSIKA. Aastatel 18331834 leidis Michael Faraday elektrolüüsi uurides, et elektrivoolu lahustes peavad põhjustama elektrilaenguga aatomid ning peab eksisteerima vähim elektrilaeng (elementaarlaeng). Aastal 1897 näitas Joseph John Thomson, et gaasis võivad esineda ühe ja sama negatiivse elektrilaenguga osakesed, ning oletas, et see ongi vähim elektrilaeng. Neid osakesi hakati nimetama elektronideks. Aastal 1898 näitas Wilhelm Wien, et peavad eksisteerima ka positiivse elektrilaenguga osakesed. Neid hakati nimetama prootoniteks.
ELEKTRODÜNAAMIKA · Elektromagnetiliseks induktsiooniks nim nähtust, milles juhtme ümber magnetilise induktsiooni muutus tekitab juhtmes elektrivoolu. · Magnetvoog näitab läbi suvalise pinna kulgevate jõujoonte arvu. = BS cos , milles magnetvoog (Wb) B magnetinduktsioon S pindala (m3) cos pinnavormile ja magnetiduktsiooni vaheline nurk · Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadus: Induktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline magnetvoo muutmise kiirusega. i = - t · Eneseiduktsioon näitab, kui palju muutub magnetvoog poolist mähises pooli läbiva voolutugevuse muutumisel. Mähise induktiivsus sõltub mähises keerdude arvust ja südamikust, kuid ei sõltu mähist läbivast voolutugevusest.
zF (3) kus Q on elektroodireaktsiooni 2 tasakaalukonstandile vastav avaldis aReRedd aOks Oks Q= (4) ja 0 – elektroodi standardpotentsiaal, V T – temperatuur, K F – Faraday arv, C/mol a – aktiivsus Standardtemperatuuril 298 K saab konstantsed suurused kokku võtta RT 8,314 298 F 96 485 = = 0,0257 ln (x) = 2,303 log (x) Seega sellel temperatuuril 0,0257 aReRedd 0 ln Oks z aOks (5)
Tülakoidide membraanipotentsiaal on ligikaudu 30 mV, mitokondrite membraanipotentsiaal on ligikaudu -160 mV 3 Aine elektrokeemiline potentsiaal on avaldatav võrrandiga. μ = μo + 2.3 RT log a + zFE+ PV +mgh μo - aine standartne keemiline potentsiaal; a - aine kontsentratsioon (aktiivsus); E - aine elektriline potentsiaal; R - gaasikonstant (8.3 J mool-1 K-1); F - Faraday konstant (96 kJ V-1 mool-1); V- aine partsiaalne molaarne ruumala; m - moolmass; g - raskuskiirendus, h – kõrgus, z - iooni laeng Elektrokeemilise potentsiaali ühikuks on J mool-1. Patch-clamp meetodi resultaatide graafilisel kujutamisel on X teljel membraanipotentsiaal (mV) ja Y teljel voolutugevus (kui oalju ioone membraani läbib, pA) Kuidas eristatakse patch-clamp meetodi resultaatide graafilisel kujutamisel + laenguga ioonide sisenemist ja väljumist?
siiski omaks ja see omandas maailmavaatelise tähenduse. 15 Elektri avastamine. Esimese elektripatarei ehitas 1782.a. itaallane Alessandro Volta (1745-1827). See koosnes kahest metallplaadist, mille vahel oli väävelhappega immutatud vildikiht. 1820.a. pani taanlane Hans Christian Orsted (1777-1851) tähele, et elektrivool mõjutab kompassinõela- järelikult sünnitab elekter magnetismi. Inglise teadlane Michael Faraday (1791- 1867) tuli mõttele, et kui elektri ja magnetismi vahel on selline seos, peaks kehtima ka vastupidine väide: magnet tekitab elektrit. Sellele tuginedes ehitas Faraday elektrigeneraatori, mis oli aluseks ka ameeriklase Joseph Henry konstrueeritud elektrimootorile. Samuel Breese Morse (1791-1872), oli esimene kes töötas välja mooduse tekstide edasiandmiseks elektrivoolu abil. Ta võtis kasutusele telegraafivõtme, millele vajutades võis
ELEKTROSTAATIKA 1)Elektrilaeng ja -väli Elektrileng(+elementaarlaeng) ja laengu jäävuse seadus(+valem, näide) Elektrilaeng on mikroosakese fundamentaalne omadus, mis iseloomustab osakeste võimet avaldada erilist (elektrilist) mõju ja ka ise alluda sellele mõjule. Elementaarlaeng on 1,6*10-19 C Elektriliselt isoleeritud süsteemis (s.o. süsteemis, kuhu ei tule elektrilaenguid juurde ja kust neid ei lahku) on elektrilaengute algebraline summa jääv. q1+q2...+qn=const Elektriväli(välja kujutamine jõujoontega/joonis) Elektriväli-Laengu elektriväli on materiaalne objekt, ta on ruumiliselt pidev ja võib mõjutada teisi elektrilaenguid." Elektrivälja tugevus(valemid ja mõõtühikud) Elektrivälja tugevus = väljapunkti asetatud ühiklaengule (q 0=1C) mõjuv jõud 2)Elektriväli aines-dielektrikud Polaarne ja mittepolaarne dielektrik, dielektrikd välises elektriväljas(joonis) Mittepolaarse dielektriku aatomid (molekulid)...
avaldatud standardtingimustes paikneva puhta vee keemilise potentsiaali ow suhtes. ( w ow ) Vw w= Defineerige aine elektrokeemilise potentsiaali mõiste ja ühikud w ow Vw = + 2.3 RT log aw + zFEw + P +mwgh ow - vee standartne keemiline potentsiaal; aw - vee kontsentratsioon (aktiivsus); Ew - vee elektriline potentsiaal; R - gaasikonstant (8.3 J mool-1 K-1); F - Faraday konstant (96 kJ V-1 mool-1); Vw - vee partsiaalne molaarne ruumala; m - moolmass; g - raskuskiirendus, h - kõrgus z - aine osakese laeng w - vee tihedus Elektrokeemiline potentsiaal on töö, mida tuleb teha mooli iooni toomiseks standartsest olekust kindlasse konsentratsiooni. Osmolaarsuseks nimetatakse Erinevate lahustunud ainete osmootsete rõhkude summa. Nimetage veepotentsiaali väärtust mõjutavad tegurid
Faraday I seadus : elektrolüüsil eraldunud aine mass on vôrdeline elektrolüüti läbinud voolutugevuse ja voolu kestmise ajaga. m = k . I . t k - on aine elektrokeemiline ekvivalent, mis näitab kui suure aine massi eraldab elektroodile 1C suurune laeng. k = m / q (kg/C) Faraday II seadus : kôikide ainete elektrokeemilised ekvivalendid on vôrdelised nende keemiliste ekvivalentidega. k = M / ( F . n ) , siin F = e . Na = 96 500 C/mol on Faraday arv. Sôltuva gaaslahenduse püsimiseks peab pidevalt môjuma mingi ionisaator, mis vabu laenguid juurde tekitab, muidu gaaslahendus lakkaks. Sôltumatu gaaslahenduse puhul on pinge saavutanud nii suure väärtuse, et selle tagajärjel saavad laetud osakesed sedavôrd suure kineetilise energia, mis pôrgetel tekitab juba ise uusi ioone. Vabad laengud tekivad pôrkeionisatsiooni tulemusena. 1
33. Millest olenevad reaalsed elektroodide potentsiaalid (Nernsti võrrand ja sellest tulenevad järeldused). Elektrokeemilise korrosiooni kemism. Millest oleneb elektrokeemilise korrosiooni kiirus ? Selgitage, mis on metallide korrosioonis anoodipiirkond ja mis katoodipiirkond ? Millistel põhjustel need tekivad (moodustuvad) ? Nernsti võrrand: EMe = E°Me + RT / nF * ln[CMen+], kus R - 8,314J/kmol; T - temperatuur; n - üleminevate elektonide arv; F Faraday arv (96485c/mol); Kui T=298K, siis E me = E°Me + 0,059 / n * ln[CMen+]. Järeldused: 1) on võimalik valmistada GE, millede elektroodid on ühest ja samast elektroodi materjalist, elektrolüüt on sama, konstruktsioon on sama, kuid elektroodidel on erinevad temperatuurid. Sellist elementi nimetatakse temperatuuri GE-ks; 2) on võimalik valmistada GE ühest ja samast elektroodi materjalist, samal temperatuuril, kuid erineva kontsentratsiooniga elektrolüüdi lahuses
ja teiste rakkudega, tsütoskeleti valkude seostumine membraaniga. 20. Kirjutage lahustunud ühendi elektrokeemilise potentsiaali võrrand ja milliseid suurusi võrrandi liikmed tähistavad. Millistes ühikutes elektrokeemilist potentsiaali mõõdetakse. Elektrokeemiline potensiaal: =0 + 2.3 RT log a + zFE. Mõõdetakse J/mol 0 - aine standartne keemiline potensiaal a - aine kontsentratsioon (aktiivsus) E - aine elektriline potensiaal R - gaasikonstant (8.3 J/mol * K) F - Faraday konstant (96 kJ/V*mol) z - aine osakese laeng T - temp Kelvinites(!) 21. Defineerige membraanipotentsiaal, millistes ühikutes mõõdetakse. pindade laengud? lahuste laengud? Membraanipotentsiaal - ioonide kontsentratsioonide erinevus raku sise- ja väliskeskkonna vahel. Mõõdetakse voltides. Tsütoplasmapoolne külg on negatiivsem väliskülje suhtes. Loomsete/taimsete rakkude tsütoplasmas on palju K +, vähe Na+ ja Ca+2 ioone. Veres Na+ kontsentratsioon suht kõrge. 22
FÜÜSIKA RIIGIEKSAMI TEOORIA MEHAANIKA: Mehaaniline liikumine: Keha mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse tema asukoha muutumist ruumis teiste kehade suhtes aja jooksul. Mehaanika põhiülesandeks on liikuva keha asukoha määramine mis tahes ajahetkel. Ühtlane sirgjooneline liikumine keha läbib mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed teeosad mööda sirgjoont. Ühtlaselt muutuv liikumine keha kiirus muutub (suureneb või väheneb) mistahes võrdsetes ajavahemikes võrse suuruse võrra, kiirendus a on const ehk jääv, kas positiivne (kiirenev) või negatiivne (aeglustuv). Taustsüsteem koosneb: Taustkehast, sellega seotud koordinaadistikust, ajamõõtjast (kellast) Taustsüsteemi abil saab mingi keha liikumist määratleda kvantitatiivselt. Teepikkus on keha poolt läbitud trajektoori osa pikkus. Nihe on suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukohta lõppasukohaga. Hetkkiirus väljendab keha kiirust mingil ajahetkel. Kiirendus näitab...
Mehaanika Mehaaniline liikumine ühtlane sirgjooneline liikumine - Ühtlaseks sirgjooneliseks liikumiseks nimetatakse sellist liikumist, mille puhul trajektooriks on sirge ja keha läbib mistahes võrdsetes ajavahemikes on võrdsed teepikkused. ühtlaselt muutuv liikumine - Ühtlaselt muutuvaks liikumiseks nimetatakse liikumist, mille puhul keha kiirus muutub võrdsetes ajavahemikes võrdsete suuruste võrra. taustsüsteem - Taustsüsteem on mingi taustkehaga seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. teepikkus - Trajektoor, mille keha läbib teatud ajavahemiku jooksul. nihe - Sirglõik, mis ühendab keha liikumise algusasukohta lõppasukohaga. hetkkiirus Keha kiirus teatud ajahetkel. kiirendus Näitab kui palju muutub kiirus ajaühikus. liikumise suhtelisus Keha liikumine sõltub taustsüsteemi valikust. Ei ole olemas absoluutselt liikumatut taustsüsteemi. Seega mehaaniline liikumine on alati suhteline. liikumisvõrrand Võrrand, mis kirje...
Füüsika eksami kordamine 1)Liikumise kirjeldamine: Taustsüsteem: koordinaadistik + käik (on võimalik aja mõõtmine) Kohavektor Trajektoor: joon, mida mööda keha liigub Kiirus: asukoha muutus jagatud aja muutusega, kohavektori tuletis aja järgi Kiirendus: kiiruse muutus jagatud vastava ajaga, kiiruse tuletis aja järgi 2)Sirgjooneline ühtlaselt muutuv liikumine: Keha liigub sirgjoonelisel trajektooril, kusjuures tema kiirendus on nii suunalt kui suuruselt muutumatu ning samasihilise kiirusega. Realiseerub olukorras, kus keha liigub muutumatu jõu toimel (näiteks vabalangemine raskusjõu väljas. , kus akiirendus, vkiirus, taeg. Peale integreerimist saame , kus v0keha algkiirus ajahetkel t=0 Vastavalt kiiruse definitsioonile , seda uuesti integreerides saadakse teada koordinaadi sõltuvus ajast , kus x koordinaat 3)Kõverjoonelise liikumise kiirendus: Kõverjoone lõikusid saab aproksimeerida ringjoone lõig...
Füüsikaline Maailmapilt Füüsika aines ja teaduslikud meetodid: mudelid, keel, põhjuslikkus. Makroskoopiliste kehade liikumine ja selle põhjused; Newtoni seadused. Kehasüsteemide liikumine – aine molekulaar-kineetiline teooria, olekuparameetrite muutumise seaduspärasused. Suure tihedusega molekulaarsüsteemid. Soojus – aineosakeste kaootilise liikumise energia. Elektromagnetism: elektrilaengud ja nende liikumine magnet- ja elektriväljas. Valguse dualism – osakeste voog versus elektromagnetlainetus. Mikromaailma ehituskivid – elementaarosakesed. Kvantmehaanika põhiideed. Relatiivsus maailma käsitlemisel: erirelatiivsusteooria postulaadid, energia ja massi ekvivalentsus ning aegruumi kõverdumine. Universumi teke, struktuur ja evolutsioon. Füüsikas avastatud seaduspärasuste rakendatavus teistes teadustes. Õpimeetodid: loengud, seminarid. Iseseisev töö: töö kirjandusega ja harjutusülesannete lahendamine. 1 MAKROSKOOPILISTE KEHADE LIIKUMINE...
Talllinna Kuristiku Gümnaasium Referaat Joseph Black Tallinn 2016 Sisukord 1.Sissejuhatus........................................................................................................ 3 2.Joseph Blackist.................................................................................................... 4 2.1.J. Blacki elust.................................................................................................... 4 3.Süsihappegaas.................................................................................................... 6 3.1.Süsihappegaasi ajalugu.................................................................................... 7 3.2.Süsihappegaasi eraldumine ja tootmine...........................................................8 3.3.Süsihappegaasi tööstuslik tootmine.................................................................8 3.4.Süsihappegaasi kasutusalad...........
vajalikud mehhanismid. Veejõu kasutamise tõttu tuli ehitada vabrikud suurte jõgede juurde. Osaliselt kasutati tuuleenergiat. 1765.a konstrueeris James Watt universaalse aurumasina, mis andis võimaluse kasutada seda paljudes majandusharudes. 19.saj keskpaigas sai kivisöest peamine lihtmasinate kütus, mis lahendas paljud varasemad energiaprobleemid. 1800.a leiutas Alessandro Volta esimese elektrielemendi ehk patarei (talletas elektrivoolu). Michael Faraday valmistas elektrigeneraatori, mis võimaldas hakata tootma elektrivoolu suurtes kogustes, hiljem leiutas ka elektrimootori. Vabrikutööstuse areng tõi kaasa ühiskonna ümberkihistumise ehk uue klassikoostise. Ühiskond jagunes kolmeks: Ülamklass, keskklass ja alamklass. Ülemklassi moodustasid aadlikud, keskklassi vabrikuomanikud, pankurid, haritlased- neid nimetati kodanlasteks ning nad moodustasid 20% ühiskonnast.
aastal itaallane Alessandro Volta. See koosnes kahest metallplaadist mille vahel oli väävelhappega immutatud vildikiht. Järgnevalt ehitasid ka teised teadlased elektripatareisid ehk genreaatoreid, mis muutsid keemilise energia elektriliseks. Teadus 19. sajandil 1782. aastal oli itaallane Alessandro Volta ehitanud esimese elektripatarei. 1820 aastal märkasHans Christian Ørsted, et elekter sünnitab magnetismi. Inglise teadlane Michalel Faraday tuli mõttele, et magnetism tekitab elektit. Hiljem ehitas Faraday elektrigeneraatori, mis oli aluseks ka ameeriklase Joseph Henry elektrimootorile. 19 sajandi II poole teaduslikule mõttele avaldas suurt mõju 1830.-1840. aastali välja töödatud uus filosoofiline sound- positisv, mille rajaja oli prantsuse filosooof Auguste Comete. Comete eraldas inimmõistuses ja seega ka teaduse arenguloos kolme astet. esimene oli teoloogiline, mis tähendas maailma mõistmist usu abil
s.t. d/dt vaartusega. d/dt margi muutumisel muutub ka voolu suund.Lenz tegi kindlaks reegli, mille abil vqib leida induktsioonivoolu suuna. Lenzi reegel utleb, et induktsioonivool on alati suunatud selliset, et ta mqjub vastu teda esilekutsuvale pqhjusele. Elektrimootori ja elektrigeneraatori ehitus ja töö põhimõte 2.Magnetvoog = BScos (1Tm2 = 1Wb veeber) B-magnetiline induktsioon, S- pind, mida lqikab jqu jooned( ) - nurk 3. Faraday induktsiooni seadus 1 = -/t Induktsionni elektromotoorjõud (1) on võrdeline kontuurigaümbritsetud pinda läbiva magnetvoo () muutumise kiirusega (/t) Lenzi reegelinduktsioonivool on alati suunatud selliset, et ta mqjub vastu teda esilekutsuvale pqhjusele. . -. , (>0), , , , , .. . ( :<0), . . . 4.Eneseinduktsiooni nähtus Endainduktsioon vooluringi indutseerib iseendas elektrivoolu (lisaks põhivoolu
Koodeki, multimeedia konteineri ja metafaili mõisted. koodek - surub heli ja video multimeedia konteinerisse ja ka pakib need lahti multimeedia konteiner - fail nt avi, kus on nii heli kui ka videopilt metafail - failitüüp, mis võib endas hoida mitmeid erinevaid tüüpi andmeid, nt graafikafailide puhul nii vektor- kui ka rastergraafikat ISO-OSI Mudeli füüsiline kiht. Meediumid: Koakskaabel, keerdpaar (UTP, STP, CATx), fiiberoptiline kaabel, raadiokanal. koakskaabel - faraday puuriga varjestatud juhe, faraday puuris on elektriväli, mis kaitseb sisemist juhet ja selle voolu vampiiriliides - lõikab koakskaablisse augu, millest läbi võtab “hambaga” voolu. Hiljem hakati kasutama T-otsikut. terminaator - märgib juhtme lõppu, sinna sumbub vool. keerdpaar - ei kiirga palju välja, sest mõlema keerdunud juhtme ümber keerleb vool vastassuunas STP - shielded twisted pair (varjestatud) UTP - unshielded twisted pair (pole varjestatud)
operatsioone paljakäsi ja instrumente pesti harva. See põhjustas patsientide suremist haavapalavikku ja väga tihti tuli ette ka lapsevoodipalavikku. Elekter Elekter oli 18. sajandi suurleiutis, mida hakati peamiselt kasutama 19. sajandil. Esimese patarei ehitas Volta. See koosnes kahest metallplaadist ja nende vahel olevast väävelhappega immutatud vildikihist. Avastati ka, et elekter mõjutab kompassinõela, järelikult ka magnetiga saab teha elektrit. Faraday ehitas 1831 generaatori. Maxwell aga tuli lagedale väitega, et elekter ega magnet kumbki mitte ainult ei mõjuta teineteist, vaid on ka üksteise lahutamatud osad. Sellepärast sai teadus endale uue suuna: elektromagnetism. Telegraaf, telefon, grammofon, fotograafia Elektri abil tekstide edastamise leiutas mees nimega Morse, leööe järgi on saanud nime ka teatud sümbolitest koosnev Morse kood. Ta võttis kasutusele telegraafivõtme
Uheks peamiseks galvaanielementi iseloomustavaks suuruseks on nullvoolu- potentsiaal Eg , mis defineeritakse kui: w Eg = zF w --maksimaalne t¨oo¨, mida v~oib saada elemendi t¨oo¨tamisel vabaneva energia kasutamisel; z -- elementaarprotsessis u¨le kanduvate elektronide arv (meie n¨aites z = 2) ; F -- Faraday konstant (¨uhe mooli elektronide laeng kulonites); F = 96485 C/mol. T¨oo¨ w saab t¨aielikult ¨ara kasutada vaid l~opmata aeglase reaktsiooni korral. Kuni viimase ajani kasutati samas t¨ahenduses m~oistet "elektromotoorj~oud", kuid seda peetakse n¨uu¨d ebasoovitatavaks, sest olemuselt ei ole tegemist "j~ouga" (emj-i ei m~oo~deta njuutonites, vaid voltides). YKI0020 Keemia alused Toomas Tamm 2011
32. Millest olenevad reaalsed elektroodide potentsiaalid (Nernsti võrrand ja sellest tulenevad järeldused). Elektrokeemilise korrosiooni kemism. Millest oleneb elektrokeemilise korrosiooni kiirus? Selgitage, mis on metallide korrosioonis anoodi- piirkond ja mis katoodipiirkond? Millistel põhjustel need tekivad(moodustuvad)? Nernsti võrrand: E = EMeo+RT/nF*ln[CMe n+], kus R - 8,314 J/kmol; T - temperatuur; n - üleminevate elektonide arv; F Faraday arv (96485 C/mol); Kui T=298K, siis EMe = E°Me + 0,059 / n*ln[CMe n+]. Järeldused: 1) on võimalik valmistada galvaanielement, millede elektroodid on ühest ja samast elektroodi materjalist, elektrolüüt on sama, konsentratsioon on sama, kuid elektroodidel on erinev temperatuur. Sellist elementi nim. temperatuuri galvaanielemendiks; 2)on võimalik valm. galvaanielement ühest ja samast elektroodimaterjalist, samal temp-l, kuid erineva konsentratsiooniga elektrolüüdi lahuses
10. Kirjutage lahustunud ühendi elektrokeemilise potentsiaali võrrand ja milliseid suurusi võrrandi liikmed tähistavad. Millistes ühikutes elektrokeemilist potentsiaali mõõdetakse. µ = µo + 2.3 RT log a + zFE µo - aine standartne keemiline potentsiaal; a - aine kontsentratsioon (aktiivsus); E - aine elektriline potentsiaal; R - gaasikonstant (8.3 J mool-1 K-1); F - Faraday konstant (96 kJ V-1 mool-1); z - aine osakese laeng Mõõdetakse (milli)voltides. 11. Defineerige membraanipotentsiaal, millistes ühikutes mõõdetakse. Membraanipotentsiaal on membraani erinevatel külgedel esineva elektriliste potentsiaalide vahe, mis on tingitud laetud osakeste erinevast konsentratsioonist kummalgi pool membraani. Sõltuvalt rakutüübist ja organismist, jääb loomarakkude membraanipotentsiaal vahemikku 20-200mV. Mõõdetakse (milli)voltides. 12
William Gilbert inglise füüsik, algatas elektri- ja magnetnähtuste teadusliku uurimise, ehitas ajaloos esimese elektroskoobi. Käsitas soojust kui keha aineosakeste liikumist. 9 Benjamin Franklin amreerika füüsik, leiutas piksevarda ja oma töödega pani aluse elektrostaatikale. Oma tööde tulemused avaldas raamatus ,,Eksperimente ja vaatlusi elektrist" (1751.a). Michael Faraday - oli inglise füüsik, kes rajas õpetuse elektri- ja magnetväljast, avastas elektromagnetilise induktsiooni nähtuse ja voolu keemilise toime seadused. Leiutas voltmeetri, uuris ainete magnetomadusi ja tõestas katsete abil valguse ja magnetnähtuste seose.. Moritz Hermann Jacobi vene füüsik ja elektrotehnik. Leiutas 1834. aastal alalisvoolu elektrimootori, mida katsetas 1838. aastal paadimootorina Neeva jõel. Leiutas galvanoplastika
Elektrilaeng- on mikroosakeste fundamentaalne omadus, mis iseloomustab osakeste võimet avaldada erilist (elektrilist) mõju ja ka ise alluda sellele mõjule. Füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektromagnetilist vastasmõju. Põhjustab teda ümbritsevas ruumis elektrivälja tekke, mida on võimalik avastada teise elektrilaenguga. 1.Neid on kahte tüüpi: positiivne (prooton) ja negatiivne (elektron). 2.Eksisteerib vähim positiivne ja negatiivne laeng, mis on absoluutväärtuselt täpselt võrdsed. Elementaarlaeng- q=1.6*10-19C. 3. Erimärgiliste laengute vahel mõjub tõmbejõud, samamärgiliste vahel aga tõukejõud.4. Elektrilaeng ei eksisteeri ilma langukandjata.5.Elektrilaeng ei sõltu taustsüsteemist. Elektrilaengu jäävuse seadus- Elektriliselt isoleeritud süsteemis (kuhu ei tule elektrilaenguid juurde ja kust neid ei lahku) on elektrilaengute algebraline summa jääv. q1+q2+...=const. Mingi pos elektrilaengu +q tekkimisega kaasneb alati temaga absol...
Elektroodil tekkiv potentsiaal sõltub lahuses olevatest ioonidest ja nende ioonide kontsentratsioonist - sellist süsteemi on võimalik kasutada ioonide tuvastamiseks ja nende kontsentratsiooni määramiseks. Elektroodi potentsiaali sõltuvust ioonide kontsentratsioonist lahuses kirjeldab matemaatiliselt Nernst´i võrrand = 0 - ln(), kus E elektroodi potentsiaal, V E° elektroodi standardpotentsiaal, V R universaalne gaasikonstant, 8,314 J/(K·mol) F Faraday konstant, 96485 C/mol T temperatuur, K n määratava iooni laengu absoluutväärtus või reaktsioonis osalevate elektronide arv a potentsiaali määratava iooni aktiivsus. Esimesse rühma kuuluvad gaasielektroodid, millest tuntuimaks on vesinikelektrood. Teise rühma kuulub ka laialdaselt võrdluselektroodina kasutusel olev kalomelelektrood, kus elavhõbe asub elavhõbe(I)kloriidiga küllastatud KCl lahuses.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
