Elektromagnetism – kiirendusega liikuvad laengud, kus on seotud omavahel elektri ja magnetväli, mõlemad väljad mõjutavad mõlemat välja Pööriselektriväli (mõiste ja eripärad) - kinniste, alguse ja lõputa jõujoontega väli, eripärad on need, et see väli pole potentsiaalne ehk seda välja ei saa kirjeldada potentsiaalse energia ja potentsiaali mõistega Elektromagnetiline induktsioon - elektrivälja tekkimine magnetvälja muutumise tagajärjel või juhtme liikumise tõttu muutumatus magnetväljas Induktsiooni elektromotoorjõud - töö, mida tehakse mitte-elektriliste jõudude ehk kõrvaljõudude poolt siis, kui laetud osake teeb suletud vooluringis ühe tiiru Faraday katsete kirjeldused Liikuv püsimagnet tekitab voolu lähedalasuvas juhtmes. Vooluga juhtme liikumine tekitab magnetvälja vahendusel voolu naaberjuhtmes Voolu muutus juhtmes tekitab vastava magnetväljamuutuse kaudu voolu naaberjuhtmes Magnetvoog - suurus, mis näitab, kuivõrd j...
3. Muudame poolide vahelist nurka. Elektromagnetiliste nähtuste kirjeldamiseks vajalik suurus võrdeline koosinusega nurgast juhtmekeeru normaali ja magnetvälja suuna vahelMagnetvoog näitab, millisel määral läbivad magnetvälja jõujooned vaadeldavat pinda. B on magnetinduktsioon S pinna pindala nurk pinna normaali ja magnetvälja vahel Üks veeber (1 Wb) on magnetvoog, mis läbib 1 m2 suurust magnetvälja suunaga ristuvat pinda, kui välja magnetinduktsioon on 1T. 8. Faraday induktsiooniseadus Induktsioonivool ja ka vastav emj on seda suuremad, mida kiiremini magnetvälja muutus toimub. i = - t - on magnetvoo muutus kontuuris t- ajavahemik, mille jooksul see muutus toimus Faraday induktsiooniseadus: Juhtmekontuuris tekkiv induktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega.
mittejuhtivast ainest saab teoks muutuva elektrivälja vahendusel. Laaditava plaadi tugevnev elektriväli paneb laengukandjad teisel plaadil liikuma. Sellist nähtust nimetatakse nihkevooluks. On ka teada, et laengukandjate liikumisega kaasneb magnetväli. Elektri ja magnetväli on ühtsed nähtused, ning neid tuleb vaadelda sõltuvalt teineteisest. Selle tõestas Faraday katsetulemuste põhjal esimesena jaatavalt soti füüsik James Clerk Maxwell. Faraday oli näidanud, et magnetvälja muutumisel tekib pööriselektriväli sõltumatult muutuse päritolust. Maxwell oletas, et ka magnetväli võib tekkida elektrivälja muutumise tagajärjel sõltumatult muutuva elektrivälja päritolust. Niisugune oletus tähendab aga elektri- ja magnetvälja vaatlemist ühtsena, millegi üldisema piirjuhtudena. Seda üldist objekti, elektri- ja magnetnähtuste ühist alget, nimetas Maxwell elektromagnetväljaks. Maxwelli järeldus leidis
*JUHID need, millel on olemas vabad laengud, juhivad elektri, nt. metallid, puhas vesi. MITTEJUHID e. isolaatorid e. dielektrikud tavaolukorras vabad laengud puuduvad, nt. plastmass, kumm, puit. POOLJUHID teatud tingimustel tekivad vabad laengud ja juhivad, tavaolukorras mitte, nt. Si. Soojendamisel takistus väheneb, tekivad vabad laengud. Aukjuhtivus aukude suunatud liikumine. Elektronjuhtivus elektronide suunatud liikumine. Pooljuht, kus võimutsevad elektronid on m-pooljuht. Pooljuht, kus võimutsevad augud on p-pooljuht. ÜLIJUHID koosnevad vaid vabadest laengutest, takistus puudub, juhivad ülihästi, plasma olekus (plasma e. ioniseeritud gaas, olekuks on vaja kõrget temp.). Iga aine plasmaolekus ioniseeritud gaas (+), vabad laengud, on miljonite temp. kraadide juures. Metalli temp. kahandamine vabadeks laenguteks jahutatud metallis on Cooperi paar (vaba laengukandja ülijuhis). *Metallid koosn. + ioonidest, mille vahel...
kiirusega. i = - t 2. Muutumatus magnetväljas liikuvas juhis tekitab voolu Lorentzi jõud, mis paneb elektronid liikuma. Lorentzi ül. on küsimus 15 all 3. Muutumatu magnetväli ei tekita voolu liikumatus juhis, kuna muutumatu magnetväljata ja liikumatu juhtmeta ei ole ka liikuvat laengut, millele mõjuks Lorentzi jõud. Faraday väljendas oma katse tulemusi sedasi, et vool tekib juhis sel juhul, kui juht või juhi osa lõikab magnetvälja jõujooni. Vool tekib juhul, kui magnet või pool liigub, kui kumbki neist ei liigu, voolu ei teki. 4. 1 veeber (1Wb) on magnetvoo ühik, mis läbib 1m2 suurust magnetvälja suunaga ristuvat pinda, kui välja magnetinduktsioon on 1 tesla (1T) 1Wb= 1T x 1m2 5. Eneseinduktsiooniks nimetatakse induktsiooni emj tekkimist vooluringis
Võnkering Teooria: Võnkering Koosneb kondensaatorist ja poolist. Kasutatakse elektromagnet lainete tekitamiseks ja raadio vastuvõtjates. Elektromagnetvõnkumiste periood võnkeringis Leitakse Thomsoni valemiga. Maksimaalne voolutugevus Kondensaator on tühi. Võnkumiste sumbumine Kondensaatori elektrivälja energia muutub voolu magnetvälja energiaks ja vastupidi. Toimub tänu takistile. Valemid: Kondensaatori energia Wp=C*U2/2 Pooli energia Wm=L*I2/2 Periood võnkeringis T=2L*C Sagedus võnkeringis F=1/T L*w=1/C*w Transformaator Teooria: Transformaator Seade vahelduvpinge ja voolutugevuse muutmiseks konstantsel sagedusel. Koosneb vähemalt kahest juhtmepoolist ehk mähisest, mis on keritud ühtsele raudplekilehtedest koostatud südamele. Lehed on pöörisvoolu vältimiseks. Kasutatakse auto süütepoolis ning elekrienerg...
d F= dp i =- Newtoni II seadus (mehaanika põhivõrrand) dt Faraday induktsiooniseadus dt 2 mv LI2 Ek = Em = Liikuva keha kineetiline energia 2 Magnetvälja energia juhtmepoolis 2
elektroodide potentsiaalide vahega: , kus 2 ja 1 on vastavalt positiivse ja negatiivse elektroodi potentsiaalid. Kui elektroodil toimub reaktsioon OksOks + ze- = RedRed, kus Oks ja Red on vastavalt aine oksüdeerunud ja redutseerunud vormid, e on elektron ja on koefitsient, siis on tema potsentsiaal arvutatav Nernsti valemi järgi. Nernsti valem: , kus 0 on elektroodi normaalpotentsiaal, T temperatuur, F Faraday konstant ja a aktiivsus. Temperatuuril 298K Seega sellel temperatuuril Elektroodi normaalpotentsiaal võrdub elektroodi potentsiaaliga, kui reaktsioonist osavõtvate ainete aktiivsused on võrdsed ühega. Normaalpotentsiaalid on toodud käsiraamatutes. Eraldi rühma moodustavad nn II liki elektroodid, kus metallelektrood asub selle metalli raskestilahustuvat ühendit sisaldavad ja viimasega ühist aniooni omava hästilahustuva soola lahuses. Näiteks hobe-hõbekloriidelektrood AgAgCl, Cl-
Zeus/Jupiter Peajumal, taeva-, tormi- ja äikesejumal Hera/Juno Abielunaiste kaitsja Poseidon/Neptunus Merede valitseja Hades/Pluto Põrgujumal Demeter/Ceres Viljajumalanna, viljakusejumalanna Ares/Mars Sõjajumal Hephaistos/Vulcanus Tulejumal Athena/Minerva Sõjajumalanna, tarkuse- ja käsitööjumalanna Apollon/Apollo Valguse, tõe, muusika ja ennustuskunsti jumal Artemis/Diana Jahijumalanna Nike/Victoria - Võidujumalanna Hermes/Mercurius Jumalate käskjalg Aphrodite/Venus Ilu- ja armastusejumalanna Dionysos/Bacchus Veinijumal Hestia/Vesta-Kodukolde jumalanna Thales- esimene filosoof ja esimene teadlane. Maailm on tekkinud veest ja ujub vee peal. Anaximandros- vanakreeka filosoof. Arvas, et maa koosneb apeironist. Demokritos- vanakreeka filossoof. Arvas, et maa koosneb tühjusest ja seda ümbritsevatest aatomitest. Pythagoras- vanakreeka filosoof ja matemaatik. Maailmakorraldus põhines arvulistel suhetel. Herodotos- kr...
mass on võrdeline elektrolüüti läbinud laengu suurusega. Elektrolüüsil eraldunud aine mass on võrdeline voolutugevuse ja el.lüüsi keskmisega m=kq, q=lt, m=klt 31.Faradays.e elektrolüüsi II:ainete elektrokeemilised ekvivalendid on võrdelised keemiliste ekvivalemitega k=ex=c(/n) ??????? 32.Joule-Lentzi seadus: Elektrivälja toimel on eraldunud soojushulk võrdub voolutugevuse ruudu,takistuse ja ajakorrutisega Q=I²Rt 33. Elektromag,induktsiooniseadus e Faraday seadus: induktseeritud emj on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega Ei=| /t|*N n-kordadearv 34.Lentzi reegel: kontuuris induktseeritud vool on alati sellise suurusega, et tema magnetvoog takistab magnetvoo muutumist. Ei= -/t , Ei= -L|s/t| 35.Sirgjuhis induktseeritud emj. Sirgjuhis induk, emj on võrdne magnetilise induktsiooni, juhtme aktiivse osa pikkuse, juhtme liikumiskiiruse ja mag.välja ning juhtme liikumissuuna vahelise nurga siinuse korrutisega. Ei=Blusin alfa 36
Põhjus pole isoleerivates kummides, sest mõned cm kummi ei saa takistada välgu läbilööki, eriti märjalt - teele sadav vesi muutub koos talvise soolatamise jääkidega nõrgaks elektrolüüdiks ja soolalahus juhib elektrit. Ka õhk on ju väga hea isolaator, ometigi võib välk läbida õhus isegi kümneid kilomeetreid, seda enam, et kord alguse saanud välk levib edasi märksa väiksema pingega, kui on vaja välgu tekitamiseks. Auto on turvaline seetõttu, et see käitub Faraday puurina: teatavasti ei saa elektronid tungida metallkarkassi sisse ja laengud „libisevad" turvaliselt mööda autokere välispinda. Faraday puurina käituvad veel lennuk (peame meeles, et oluline on elektrit juhtivast materjalist konstruktsioon), mikrolaineahi ja isegi kott, mis on ääristatud alumiiniumfooliumiga, kuid mitte rong - seal on äikese ajal siiski ohtlik olla ja on teada surmajuhtumeid. (Jänes-Kapp 2009)
-1Elektromagnetism käsitleb elektri-ja magnetnähtuste omavahelisi seoseid ning vastastikuseid muundumisi. Elektromagnetnähtustele on iseloomulik see, et elektri-ja magnetvälja ei ole võimalik vaadelda teineteisest lahus(üks muutub teiseks ja vastupidi), nende uurimise teeb raskeks tagasiside olemasolu. Tagasiside- nähtus, mille korral ühe füüsikalise suuruse muutumine põhjustab teiste suuruste sellliseid muutusi, mis omakorda mõjutabad esimest suurust(nt. Matemaatiline pendel)EM-i juures avaldub tagasiside elektri-ja magnetvälja vastastikustes muutumistes. EM induktsiooni nähtuseks nimetatakse muutuva elektrivälja tekitamist muutuva magnetvälja poolt Elektromagnetvõnkumised- elektri-ja magnetvälja perioodilised muutumised teineteiseks, nt.vahelduvvool Elektromagnetlaine-elektroimagnetvõnkumiste levimine. Saavad levida aka vaakumis, ainet pole vaja Induktsioonivool-muutuva magnetvälja korral tekkiv vool. Kui juht panna magnetväljas liiku...
suund on alati positiivselt negatiivsele. Ampere'i seadus- magnetväljas vooluga juhtmele mõjuv jõud on ruutmeetri suuruse pinna läheb magnetinduktsioon 1 T pinnaga 2. Voolu magnetväli ja selle kirjeldamine. Jõujooned. Joonised. võrdne magnetinduktsiooni, voolutugevuse, juhtmelõigu pikkuse risti. Vooluga juhe avaldab magnetväljale orienteeruvat mõju. ja juhtme ning magnetinduktsiooni vahelise nurga siinuse 12. Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadus. Magnetvälja jõujooned -mõttelised jooned, mille igas punktis on korrutisega. Seaduspära, mille järgi on elektromagnetilise induktsiooni magnetinduktsioon suunatud piki selle joone puutujat. Magnetinduktsioon - magnetväljas vooluga raamile mõjuva elektromotoorjõud võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. 3. Kruvireegel magnetvälja suuna määramiseks
Näited selle rakendamisest. Elektromagnetiline induktsioon on nähtus, mille puhul magnetvälja toimel juhtmes indutseerub (tekib) elektromotoorjõud (emj.). 11. Magnetvoog. Magnetvoog iseloomustab magnetvälja läbi terve pinna. Magnetvoog on võrdne magnetinduktsiooni, pinna pindala ja magnetinduktsiooni ning pinna normaali vahelise nurga koosinuse korrutisega. Magnetvoo ühiku sõnastus- magnetvoog on 1 Wb, kui läbi 1 ruutmeetri suuruse pinna läheb magnetinduktsioon 1 T pinnaga risti. 12. Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadus. Seaduspära, mille järgi on elektromagnetilise induktsiooni elektromotoorjõud võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. 13. Eneseinduktsioon. Lenzi reegel. Eneseinduktsiooniks nim. Induktsiooni elektromundooriumi tekkimist vooluringis voolutugevuse muutumise tõttu selles vooluringis endas. Vastavalt Lenzi reeglile takistab eneseinduktsiooni elektromudoorjõu voolutugevuse kasvamist vooluringi sulgemisel ja kahanemist selle katkemisel. 14
Elektrokeemilised analüüsimeetodid 06/10/2009 Potentsiomeetria Voltamperomeetria Konduktomeetria Kulonomeetria Elektrogravimeetria Potentsiomeetriline meetod · Mõõdetakse potentsiaalide vahet indikaatorelektroodi ja võrdluselektroodi vahel · Indikaatorelektroodi potentsiaal sõltub lahuses oleva iooni kontsentratsioonist E = E0 + RT / (nf) In c E0 konstant R = 8,314 J/K mol T temperatuur, K N laeng F = 96485 C/mol Faraday konstant Igale ühendile on iseloomulik standardpotentsiaal, mille juures see reageerib elektroodil. Potentsiomeetriat saab kasutada juhul, kui toimub mingite laengute liikumine. pH mõõtmine klaaselektroodiga pH mõõtmise puhul räägime vesinikioonidest. Ioonselektiivsed elektroodid - klaaselektroodid - tahke membraaniga elektroodid koostise modifitseerimisega saab määrata F, Cl-, Br, I- jne.
1. Mis on elektromagneetiline induktsioon? (induktsiooni seadus) Elektromagnetiline induktsioon on nähtus, kus magnetvälja muutumine tekitab elektrivälja. Faraday induktsiooniseadus – induktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline magnetvoo muutmise kiirusega. U=vBlsinα U-pinge (V), v-juhi kiirus (m/s), B-magnetiline induktsioon (T), l-juhi pikkus(m), α-nurk B ja v vahel 2. Mis on pööriselektriväli? Pööriselektriväli on elektriväli, mille jõujooned on alguse ja lõputa kinnised jooned ehk pöörised. Tekib magnetvälja muutumisel või elektromagnetilise induktsiooni tulemusena . 3
mittepõhinevaid aineid, kui nad järgivad Hückeli reeglit. Monotsükliliste ainete korral peab nende elektronide arv olema 4+2, kus on naturaalarv. Niisugusi aineid nimetatakse heteroareenideks. Nendes on vähemalt üks süsiniku aatom asendunud võõraatomi, näiteks hapniku, lämmastiku või väävli aatomiga. Kõige lihtsam aromaatne süsivesinik on benseen ja see ka avastati neist esimesena. Selle eraldas ja tuvastas eraldi ainena 1825 Michael Faraday. elektronide delokalisatsiooni benseeni molekulis kujutavad kolm alternatiivset struktuurivalemit: Areene ühendavad omadused Neil ilmneb aromaatsus. Vesinike aatomeid on võrreldes süsinike aatomitega suhteliselt vähe. Pole haruldane, et vesinike aatomeid on vähemgi kui süsinike aatomeid. Suure süsinikusisalduse tõttu põlevad nad kollaka tahmase leegiga. Neile on iseloomulikud elektrofiilne ja nukleofiilne aromaatne asendusreaktsioon. Areenide sünteesimine
Pooljuhttrioodid e. transistor-Transistor on kahe pn- siirdega kristall. Sõltuvalt juhtivustüübist on kas p-n-p tüüpi või n-p-n tüüpi transistorid. Transistori keskmist osa nim baasiks, äärmisi osasid vastavalt emiteriks ja kollektoniks. Türistorid-Türistoriks nim tüüritavat pooljuhtventiili, kus nelja vaheldumisi oleva p ja n piirkonna vahel asub lolm pn-siiret. Türistoril on kolm elektroodi: -anood A -katood K -juhtelektrood JE Elektrolüüs, Faraday seadused-Ained milles elektrivool põhjustab keemilisi muutusi, nim teist liiki juhtideks ehk elektrolüütideks. Nende hulka kuuluvad soolade, hapete või leeliste vesilahused või lahused mõne teise vedelikuga. Voolkandjateks on elektrolüüdis ioonid, milleks lahuses lagunevad lahustava aine molekulid. Vedelikest suurima -ga on vesi (=81) Kui asetada elektrolüüti tahkest juhist plaadid (elektroodid) ja rakendada neile pinge hakkavad ioonid suunatult liikuma tekitades elektrivoolu.
Elektrivoool mitmesugustes keskkondades Aineid liigitatakse elektrivoolu juhtideks ja dielektrikuteks. Juhtides on laetud osakesed, mis liikudes võivad tekitada elektrivoolu. Pooljuhid juhivad elektrit halvasti, neil on vaja eritingimusi, nt temp. suurenedes suureneb pooljuhi juhtivus. Elektrivool metallides Metallid omavad kindlat kristallvõre, mille sõlmedes asuvad pos. Ioonid. Nende ioonide vahel asetsevad vabad elektronid(aatomiga mitte seotud). Pos. laeng=neg. laeng, mis tõttu metall tavalisestes tingimustes on neutraalne. Elektrijuhtivust nim. elektronjuhtivuseks. Vena ja USA füüsikud tegid kindlaks, et kiiresti pöörleva pooli järsul peatamisel tekib pooli mähises elektrivool ja et selle voolukandjateks on neg. laenguga osakesed elektronid. Voolu suund juhis näitas, et juhis liikusid neg. laenguga osakesed. Tekkis laengu ja massi suhe q/m. Elektrivool metallides kujutab endast elektronide suunatud liikumist. Elektrivool vaakumis V...
magnetvoog on mingit kontuuriga piiratud pinda läbivate magnetvälja jõujoonte arv f-magnetvoo ühikuks 1 weeber (WB) S-pindala mida vool läbib F=BS cos alfa B-magneetiline induktsioon(T) a-nurk induktsioonivektori ja normaali vahel 1 Weeber on magnet voog mis läbib kontuuri pindalaga 1 ruutmeeter sellega ristuvas magnetvälja mille magnetiline induktsioon on 1 Tesla 3. Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadus. Kontuuris tekkiv elektromotoorjõud on võrdeline magnet voo muutumise kiirusega kontuuris. 4. Lenzi reegel, selle rakendamine induktsioonivoolu suuna määramiseks kontuuri läbiva kindla suunaga välja magnetvoo vähenemisel ja suurenemisel. Indutseeritava elektromotoorjõu ja voolu suunda saab määrata Lenzi reegli järgi: Indutseeritava emj. poolt põhjustatava voolu suund on alati niisugune, et ta töötab vastu voolu tekitavale nähtusele, s.t
Elektromagneetiline induktsioon Elektromagneetiline induktsioon on nähtus, mille puhul magnetvälja toimel tekib juhtmes elektrivool. See nähtus avaldub selles, et magnetväljas liikuvas juhtmes tekib elektrivool, kui juhe lõikab magnetvälja jõujooni. Juhtmes tekkinud elektrivoolu nimetatakse induktsioonvooluks. Selle füüsikalise suuruse avastas inglise füüsik Michael Faraday 29. augustil 1831. aastal. Oma uuringuid alustas 1822 aastal ja tal kulus oma eesmärgi teostamiseks ligi 10 aastat. On olemas isegi legend, et ta kandis taskus traadijuppi ja magnetit uurigute algusest lõpuni. Kuid tegelikult soovis ta tõestada ,et kui Oerstedi ja Amperei poolt avastatud elektrivoolu magneetiline toime peabk esinema ka vastupidiselt. Ehk kui elektrovool tekitab magnetvälja, kas siis ei võiks magnetvälja abil tekitada elektrivoolu.
Elektromagnetiline induktsioon on nähtus, mille puhul magnetvälja toimel juhtmes indutseerub (tekib) elektromotoorjõud (emj.). Selle füüsikalise nähtuse avastas inglise füüsik Michael Faraday 1831. aastal. Tüüpilisemad on kolm võimalust: 1)Juhe liigub paigalseisva magnetvälja suhtes 2)Magnetväli liigub paigalseisva juhtme suhtes 3)Juhe ja magnetväli püsivad paigal, kuid magnetvoo tihedus muutub ajas STOP: · Elektromagnetiline induktsioon on oma olemuselt alalhoidlik nähtus. Induktsioonivool soodustab alati olemasoleva olukorra säilimist. file:///D:/Temp/Magnetismi%20kontrollt%C3%B6%C3%B6.htm
suunaga, siis tekkiv jõud on suurim. 4. Lorentzi jõu valem ja defineeri tähised valemis. - F(l) = F(m) / N ; F(m) = Magnetjõud ; N= Liikuvate laengukandjate arv ; F(l) = Lorentzi jõud | F(l)=q*v*B*sin a ;q laeng ; v kiirus ; B - magnetväljas mõjuv induktsioon ; sin a -nurk osakese liikumissuuna ja magnetvälja suuna vahel 5. Milline nähtus on elektromagnetilise induktsiooni? Kelle poolt ja millal nähtus avastati? - Elektrivälja tekkimine magnetvälja muutumisel. 1831.a Faraday. 6. Millistel juhtudel tekib induktsioonivool? - Juhtme liikumise korral magnetväljas, (mille suund on vastupidine mootori korral toiteallika poolt tekitatud voolule.) 7. Sõnasta elektromagnetilise induktsiooni seadus, valem, tähised valemis. - Induktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. Ei - elektromootorijõud = DeltaF - magnetvoo muut / DeltaT - ajavahemik 8. Sõnasta Lenzi reegel. - Suletud kontuuris tekkiv induktsioonivool on suunatud
Lennutrajektoori olenevust osakese massist võimaldab neid sorteerida mass järgi – massispektromeetris, millega uuritakse aine isotroopkoosseisu või liitaine koosnemist lihtainetest Halli Efekt – magnetväli kallutab laengukandjad voolu suunast kõrvale, mille tulemusena risttahuka üks külgtahk laadub positiivselt , selle vastastahk aga negatiivselt. Nende tahkude vahel tekkivat pinget nim Halli pingeks – Uh = k1avB 23. FARADAY ELEKTROMAGNETILISE INDUKTSIOONI SEADUS 1831 avastas Faraday, et igas kinnises juhtivas kontuuris tekib magnetilise induktsioonivoo muutumisel läbi selle kontuuri poolt iiratud pinna elektrivool. See nähtus ongi elektromagnetiline induktsioon. Induktsioonivoolu suurus ei sõltu, millisel viisil kutsutakse esile magnetilise induktsiooni voo Φ muutus, vaid on määratud ainult Φ muutumise kiirusega. εi=d Φ/dt. Elektromagnetilise induktsiooni ühikuks on veeber(veb)=Tm2. Lenz tegi kindlaks reegli, mille abil
9. Millised on pööriselise elektrivälja iseärasused ja kuidas ta tekib? 10. Mida väljendab induktsiooni elektromotoorjõud? 11. Kuidas arvutada induktsiooni elektromotoorjõudu ehk pinget magnetväljas liikuvas juhtmes? 12. Mida nim. magnetvooks? 13. Kuidas magnetvoog on seotud magnetinduktsiooniga? 14. Kuidas magnetvoogu arvutada? 15. Defineeri magnetvoo ühik. 16. Millega võrdub induktsiooni emj.? 17. Sõnasta Faraday induktsiooniseadus. 18. Kuidas induktsiooni elektromotoorjõud poolis sõltub pooli keerdude arvust? 19. Sõnasta Lenzi reegel. Oska seda kasutada induktsoonivoolu suuna määramiseks. 20. Põhjenda miinus-märki Faraday induktsiooniseaduses kasutades Lenzi reeglit. 21. Milles seisneb endainduktsiooni nähtus? 22. Milline on endainduktsioonivoolu suund vooluahela sisselülitamisel ja milline väljalülitamisel? Põhjenda seda. 23. Mida iseloomustab keha induktiivsus? 24
Laeng Laeng on omadus. Laeng näitab, kui tugevasti osaleb keha elektromagnetilises vatastikmõjus. Vektoriaalne suurus. q [1C]=[1A*s] Kui kehas tekitatakse laengu puudujääk (nt. soojuslikult, hõõrdumise, kiirgusega jne), siis omandab ta vastupidise laengu. Kehas on alati täisarv elementaarlaenguid. q=+/-N*e Neutraalne aine Neutraalne aine on selline, kus kõigi laengute summa on 0. Voolujuhid, pooljuhid, dielektrikud Voolujuhid – laeng kandub hästi üle ühelt kehalt teisele Pooljuhid – teatud tingimustel kannavad (isolaatorid) Dielektrikud – ei juhi/ei kanna laenguid Anioon, katioon. Anioon – kaotanud elektroni, positiivne Katioon – saanud elektroni, negatiivne Punktlaeng Laetud keha, mille mõõtmed võib jätta arvestamata. Elektrivälja tugevus Elektrivälja tugevus näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale. (Jagame proovikehale(teine laetud keha) mõjuva jõu ja sellele kehale mõjuva laengug...
Fe vanni, mis on katoodiks. Anoodidena kasutatakse süsielektroode. Vedel Al koguneb elektrolüüsivanni põhja, anoodil eraldub CO . 2 2- C + 2O = CO + 4e 2 ????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????? 83. Faraday seadused. I seadus ·Elektrolüüsi ajal on elektroodidel toimuvates keemilistes reaktsioonides tekkiva aine hulk võrdeline elektrolüüti läbiva elektrihulgaga. ·Ehk veidi täpsemalt: elektrolüüsil eraldunud aine mass on võrdeline voolutugevusega I ja elektrolüüsi kestusega t, see tähendab elektrolüüti läbiva elektrihulgaga It. II seadus
Iga inimene ei pruugigi oma elu jooksul üles leida oma andekust. Seetõttu moodustavad geeniused ja üliinimesed kogu ühiskonnast vaid imepisikese osa. Enamik kuulub halli massi ehk lihtinimeste hulka. Samas oleme me kõik tänulikud neile, kes on kunagi elades on leiutanud, avastanud või võtnud kasutusele asju, milleta me tänapäeva elu ette ei kujutaks. Nii jääme me näiteks mäletama Isaac Newtoni ja Albert Einsteini avastusi füüsikas. Samuti ka Benjamin Franklini ja Michael Faraday pingutusi elektri kasutuselevõtul. Kõik Need isikud ning paljud teised on oma tegudega muutnud meie igapäevase elu tunduvalt lihtsamaks ning mugavamaks. Andekus aga ei pruugi alati tähendada head. Näiteks on viimase sajandiga väga kiiresti arenenud relvatööstus, sealhulgas ka massihävitusrelvad. Kõik sai alguse esimesest maailmasõjast, kus Saksamaa kasutas edukalt vastaste peal keemiarelvana kloori. Nüüdseks on areng jõudnud keerukate tuumapommide ja
m.a. Vana-Kreeka filosoof Thales. Ta avastas selle nähtuse merevaigu juures. Alles 16. sajandil tõestas Gilbert, et ka teistel ainetel on elektrilised omadused. Sõna elekter tuleneb Kreeka keelest, mis tähendab merevaiku, elektron. 18. sajandil avastati elektrilise vastastikmõju nähtus, alles 20. sajandil avastati elektrinähtust põhjustav elektriosake. Magnetismi nähtust tunti ka juba Vanas-Kreekas, kui leiti kivim, mis suutis raudesemeid enda poole tõmmata. 19. sajandil avastasid Faraday ja Maxwell nende kahe nähtuse omavahelise seose ning, et neil on mõlemal ühine allikas ehk elektron. Neid kahte nähtust (ELEKTER JA MAGNETISM) käsitletakse elektromagnetilise vastastikmõjuna. Elektriväljaga kaasneb magnetväli ja vastupidi. Looduses eksisteerivad vastastimõjujõu tüübid. 1) Gravitatsioon vastastikmõjujõud 2) Tugev vastastikmõjujõud 3) Nõrk vastastikmõjujõud
+ ja - laenguga osakesed. Pos ja neg. laeng ei saa teineteisest sõltumata hävida. Ntks kui üks keha annab teisele elektrone juurde, siis see teine keha saab neg laengu ja keha mis ära andis saab pos. laengu - nad mõlemad sõltuvad üksteisest. Elektrivälja tugevus - füüsikaline suurus, mis võrdub antud väljapunkti asetatud punktlaengule mõjuva jõu ja selle laengu suhtega. E=F/q . See on vektoriaalne suurus. Elektrivälja jõujooned - Faraday tegi ettepaneku kujutada joonte abil elektrivälja graafiliselt. Elektrivälja jõujooneks nim joont mille igast punktist tõmmatud puutuja siht ühtib väljatugevuse vektori sihiga. Jõujoon algab positiivsel laengul ja lõppeb negatiivsel või lõpmatuses. Jõujooned ei lõiku. Homogeenne elektriväli - elektriväli, mille tugevus on igas ruumipunktis suuruselt kui ka suunalt ühesugune. Jõujooned on sellel paralleelsed. (NT kae eriinim
raamat ,,Atom ja lähitulevikus", avaldati 1955. aastal ning ,,Inspiration of Science" avaldatud 1962. aastal. Tema teised teosed: Atom (1930, 6. ed. 1962), Laine mehaanika vabad elektronid (1930), Teooria ja praktika Electron Difraktsioon (1939), Inspiration of Science (1961), JJ Thomson ja Cavendish Laboratory oma päev (1965). George Paget Thomsoni tuntud auhinnad: Howard N. Potts medal (1932), Hughesi medali (Londoni Kuninglik Selts, 1939), Faraday medali (Elektriinseneride Instituut, 1960) ja juba mainitud Nobeli füüsikapreemia (1937). Kuuskümmend üks Nobeli preemia laureaadid on Chicago ülikooli üliõpilased, õppejõud või teadlased. Abikaasa Kathleen Adam Smith suri 1941. aastal. 3 George Paget Thomson suri 10. septembril 1975. aastal 83-aastaselt Cambridge'is, Inglismaal.
Vahelduvvoolu iseloom. Hetkväärtused ( i , u ) Amplituudväärtused ( Im , Um ) Efektiivväärtused ( I , U ) Tavalisel vahelduvvoolul vahetuvad i ja u harmooniliselt võnkevõrrandi järgi: i=Im*sin/cos(wt+fii) KÕIK NURGAR RADIAANIDES w=oomega vahelduvvoolu võrk koosneb el. Jaamadest, tarbijatest ja jaotussüsteemist. Tarbijad ühendatakse rööbiti juhtmed: faasijuhe (nulli või maa suhtes perioodiliselt muutuv pinge) nulljuhe (pinge maa suhtes puudub) maandus (ühend. Maaga, et maandada korpuseid) mehhaaniline generaator mehhaaniline energia muundub el. energiaks. Vooluga raam muutuvas magnetväljas, tekib induktsiooni emj Faraday seadus määratakse induktsiooni emj Em=B*S*w Kolmfaasilis voolu ühendusviisid: Kolnurkühendus neutraali pole, pinge nurkade vahel 400V Tähtühendus neutraalis pinget pole, faasipinge 230V, liinipinge 400V, koormus...
Vee elektrolüüs Anoodil eraldub hapnik O2 Katoodil eraldub vesinik 2H2 Vaskvitrioli (CuSO4) elektrolüüs Voolu lahusest läbiminekul kattub katood vasega Anoodil eraldub hapnik Faraday elektrolüüsi seadus Avastas 1833. aastal inglise füüsik Michael Faraday (1791 1867) Elektroodil eraldanud aine mass m on võrdeline elektrolüüti läbiva voolu tugevusega I ja protsessi kestusega t: m = k I t kus k sõltub aine keemilistest omadustest. Elektrolüüsi rakendamine Tehnikas: keemiliselt puhta metalli saamisel Asjade katmisel õhukese metallikihiga
kasutuselevõtt.Aurumasina kasutuselevõtt oli 18. sajandi lõpul ja 19.sajandi alguses.Suurt muutust transpordi arengus tegi aurulaeva ja veduri leiutamine. Aurumasin Kõige suurem tehniline leiutis oli elekter, mille heaks töötasid paljud teadlased.Michael Faraday avastused on aluseks tänapäeva elektrotehnikale. Michael Faraday 1830. aastal tehti olulisi avastusi fotograafias.Telegraafiaparaadi leiutas ameeriklane Samuel Morse 1837. aastal.Peale seda edastati teateid morsetähestiku abil.
piiratud ruumalas laenguid ei paikne. Seetõttu ei läbi valitud pinda ka elektrinihke või väljatugevuse voog ning järelikult on elektrivälja tugevus sellise pinna punktides null. Joonis (b):Analoogiliselt on elektrivälja tugevus null ka juhul, kui valitud pinna sees paikneb õõnsus. Juhtiva aine kihiga kaetud õõnsuses on elektrivälja tugevus null isegi juhul, kui juhtivale kattele on antud laeng (meenutagem katset Faraday puuriga). Joonis (c):Kui algselt neutraalse juhtiva keha sees paiknevasse õõnsusesse viia laeng +Q, siis indutseeritakse sama suur negatiivne laeng Qsisepinnale ning positiivne laeng +Qkeha välispinnale. Sisemise ja välimise laetud kihi vahel paiknevat kinnist Gaussi pinda ei läbi elektrinihke voog, sest pinna sees paiknevate laengute algebraline summa on null. Järelikult on elektrivälja tugevus mistahes sellise pinna punktides null. Juhtiva keha sees ei ole elektrivälja.
Inimesed: Victoria -(1837- 1901) Ta oli tasakaalukas ja arukas valitseja. Ta ei sekkunud sisepoliitilistesse pisitülidesse ega sidunud end kummagi parteiga, tõstes sel viisil monarhia autoriteeti rahva hulgas. Nikolai I - Ei kavandanud ulatuslikke reforme ega ümberkorraldusi. Oma peamise eesmärgina nägi ta kehtiva poliitilise korra säilitamist ja kindlustamist pinnapealsete ümberkorraldustega. Aleksander I - Värskelt troonile saanud valitseja oli noor, suhtlemisaldis, vabameelne, hea hariduse ja kasvatusega. Troonile asudes lubas Aleksander I valitseda riiki oma vanaema Katariina II seaduste ja südamesoovide järgi. David - Kõige järjekindlamalt klassitsistliku maalikunsti pähimõtteid järgiv prantslane. Ta osales agaralt oma aja poliitilistes sündmustes. Ta oli ka Napoleoni õuekunstnik. David oli ka osav portreemaalis. Delacroix - Üks nimekamaid romantismiaja maalikunikke . Prantslane, kelle tööd paistavad silma erksate, kontrastsete vär...
Kordamisküsimused. Viini kongress. Revolutsioon 1.Viini kongress toimus sept1814-juuni1815. Miks- panna paika uus Euroopa süsteem, tagada riikidevaheline rahu, jagada ära maa. Riigid- Venemaa, Austria, Inglismaa, Preisimaa, Prantsusmaa. 2.Metternichi süsteem- Austria peaministri Metternichi põhimõtted, mille järgi Euroopat hakati ümber korraldama peale Viini kongressi. Legitiimsus pm- määras ära valitsemiskorralduse, dünastiad; võim läks tagasi revolutsioonieelsetele valitsejatele(v.a Rootsis uus dünastia); riikide taastamine(Saksamaa riiklik koosseis muutus, liitriike ühendati) Julgeoleku pm- puhverriigid ümber Prantsusmaa(Madalmaade Kuningriik, Sveits, Saksa ja Itaalia väikeriigid) Tasakaalu pm- maade jagamine võitnud riikide vahel enam-vähem võrdsena(Euroopa+asumaad) Saksa liit- 39 riigi liit, mis pidi säilitama väikeriikide dünastiad ja taksitama Saksamaa rahvuslikku ühendamist. Nelikliit-absolutismi, püsiva...
elektrilaengud, sel juhul on nende ostutite kalded erinevad. Samaliigilise laenguga elektroskoopide ühendumisel jaotub kummalegi elektroskoobile pool neil olnud laengu suurusest. Ühesuuruste eriliigiliste elektrilaengutega kehade ühendamisel nende elektrilaengud kompenseeruvad ehk neutraliseerivad teineteist ja kehad kaotavad laengu. Peatükk 4 . elektriväli 1) Elektrivälja mõiste võttis kasutusele Michael Faraday ja James Clerk Maxwell 2) Elektrilaenguga kehasid ümbritseb elektriväli, mis vahendab laetud kehade vastastikmõju. Paigaloleva laetud keha elektrivälja nimetatakse elektrostaatiliseks väljaks. 3) Inimene ei tunneta oma meeleorganitega paigaloleva laetud keha elektrivälja. 4) Elektrivälja põhitunnuseks on see, et elektriväli on tugev laetud keha läheduses, laetud kehast kaugel on elektriväli nõrk.
või sees liigutada püsimagnetit. Tekkimise viisid: 1)Välise magnetvälja muutmine, liigutades püsimagnetit mähise sees 2) Liigutades mähiseid üksteise suhtes 3) Muutes esimest mähisest kulgev vool ka reostaadiga või sulgedes ja avades ahelat (?) 4) Pöörates kinnist kontuuri välises muutumatus magnetväljas · Faraday' seadus ja Lenz'i reegel (+ valem) Michael Faraday (1831): Ajas muutuv magnetväli tekitab elektrivälja ja ajas muutuv elektriväli omakorda magnetvälja Kontuuris indutseeritud elektromotoorjõud i on võrdeline kontuuri läbiva magnetvoo muutumise kiirusega. "" näitab tuletise vastupidisust elektromotoorjõuga Lenz'i reegel: Indutseeritud magnetvoo muutus on alati vastupidine seda põhjustava magnetvoo muutusega. Magnetvoog on magnetiline induktsioon risti läbi mingi pinna.
suuda neid avaldada. 1788 Lagrange avaldab teose "Analüütilne mehaanika", kus kasutab variatsioonarvutust üldistatud mehaanikaprobleemide lahendamiseks. 1789 Lavoiser avaldab esimese kaasaegse keemiaõpiku tänapäevases mõttes. 1790 John Fitch laseb käiku esimese praktikas kasutatava aurulaeva. 1791 Alexis Prevost näitab, et "külmus" ei voola külmematelt kehadelt soojematele. 1791 22. septembril sünnib Michael Faraday. 1792 William Murdoc avastab valgustusgaasi. 1793 Herschel avastab hulga kaksiktähti. 1793 Lagrange, Laplace, Lavoiser ja teised määratakse Suure Prantsuse Revolutsiooni juhtide poolt välja töötama uut kaalude ja mõõtude süsteemi. 1793 Eli Whitney leiutab masina puuvilla puhastamiseks. 1794 Lavoiser giljontineeritakse Suure Prantsuse Revolutsiooni käigus. 1795 Lagrange, Laplace ja teised ellujäänud kuulutavad välja
23. Mida näitab Lorentzi jõud? Millest sõltub magnetväljas liikuva juhtmeotstel tekkiva pinge suurus? Lorentzi jõuks nimetatakse elektromagnetväljas liikuvale elektrilaengule mõjuvat jõudu. Lorenzi jõudu saab määrata vasaku käega. 24. Mis on elektromotoorjõud,mida see näitab? On vooluallika maksimaalne pinge ja näitab kui suur kogu töö tehakse, et ühikuline positiivne laeng viia läbi kogu vooluringi. Ühik on V 25. Faraday seadus (VÜT). Faraday induktsiooniseadus ütleb, etinduktsiooni emj on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. Induktsiooni elektromotoorjõud on pinge, mis tekib magnetväljas liikuva juhtme otste vahel. Magnetvoog näitab milmääral läbivad magnetvälja jõujooned vaadeldavat panda. 26. Mida näitab elektrivälja tugevus (VÜT). elektriväljatugevus on füüsikaline suurus, mis võrdub antud väljapunkti asetatud punktlaengule mõjuva jõu ja selle laengu suhtega. 27. Lenzi reegel
· Agregaatolek toatemperatuuril: tahke · Kõvadus Mohsi järgi: 2 3. Ajalugu Esimene, kes magneesiumi ühendeid süstemaatiliselt uuris, oli soti füüsik ja keemik Joseph Black. Aastal 1808 sai Humphry Davy magneesiumi, elektrolüüsides niisutatud magneesiumhüdroksiidi Volta samba abil. Aastal 1828 õnnestus prantsuse keemikul Antoine Bussyl saada kuiva magneesiumkloriidi kuumutamisel kaaliumi kui redutseerijaga saada väikeses koguses magneesiumi. Aastal 1833 sai Michael Faraday esimesena magneesiumi sula magneesiumkloriidi elektrolüüsi teel. Neile katsetele tuginedes töötas saksa keemik Robert Wilhelm Bunsen 1840ndatel ja 1850ndatel välja menetluse magneesiumi saamiseks soola sulatamise teel omaleiutatud Bunseni elemendi abil. Aastal 1852 töötas ta välja elektrolüüsielemendi suuremates kogustes magneesiumi saamiseks sulast veevabast magneesiumkloriidist. Magneesiumi tööstuslik tootmine algas 1857 Prantsusmaal Henri Étienne Sainte-Claire'i ja H.
r=mv/qB sinab) gaasis või vedelikus c)vaakumis, kui 0
11.klass. III Kurssuse järelvastamine. Coulombi seadus.(sõnastus ja valem,tähtede tähendused) Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga ja sõltub keskkonnas, kus laengud paiknevad. q1 q 2 N⋅m2 F =k k =9⋅109 r2 C2 F – laengutevaheline jõud (N), q1;q2 – laengud c, ε – suhteline dielektriline läbitavus, r – laengute vahekaugus (m) Kirjuta elektrivälja tugevuse definitsioonvalem, tähtede tähendused valemis ja mõõtühik. Elektrivälja tugevuseks nimetatakse elektrivälja punktis laengule mõjuva jõu ja F N laengu suuruse suhet. Valem: E= q Ühik: 1 C Kus tekib elektriväli?Mill...
katoodile, siis saavad nad sealt juurde puuduvad elektronid ja sadestuvad neutraalsete vase aatomitena katoodi pinnale. Seda protsessi nimetatake elektrolüüsiks. Negatiivsed SO4 ioonid liiguvad vastupidises suunas. Nii tekib elektrivool elektrolüüdis. See kujutab endast positiivsete ja negatiivsete ioonide suunatud liikumist. Elektrolüüsil kehtib Faraday elektrolüüsi seadus – Katoodil sadestunud aine mass on võrdeline voolutugevuse ja ajaga. Elektrolüüsi teel saab esemeid kätta õhukeste metallikihiga. m=k*I*t m – mass(kg) k – antud metalli elektrokeemiline ekvivalent (kg/c) I – voolutugevus(A) t – aeg(s) k on antud tabelis 17. Lk 134 (Al3+) – 0,093 mg/c (Ni2+) – 0,30 mg/c (O2-) – 0,0829 mg/c (Zn2+) – 0,34 mg/c
FÜÜSIKA KORDAMISKÜSIMUSED II *Mis on vahelduvvool? Vahelduvvool on elektrivool, mille suund ja tugevus perioodiliselt muutuvad. *Mida näitab vahelduvvoolu amplituud, hetk ja efektiivväärtus? Kuidas on omavahel seotud? Vahelduvvoolu amplituud on voolutugevuse maksimaalne võimalik väärtus. Voolutugevuse hetkväärtus näitab voolutugevust konkreetsel ajahetkel. Efektiivväärtus on keskmine voolutugevus vahelduvvoolu võrgus. Kõik iseloomustavad vahelduvvoolu perioodi vältel. *Faasjuhe? Nulljuhe? Maandusjuhe? Faasjuhe on juhtmeliik, mis omad pinget maa suhtes. Nulljuhe on juhtmeliik, millel puudub pinge maa suhtes ning tänu millele tekib kinnine vooluring. Maandusjuhe on juhtmeliik, mis on ühest otsast ühendatud seadme metallkestaga ning teisest otsast maaga, voolutugevus suureneb järsult ja rakendub kaitse. *Miks kasutatakse kaitsmeid? Kuhu need ühendatakse? Kaitsmeid kasutatakse elektrivoolu võrgus vooluringi katkestamiseks, nend...
52. Kuidas klassifitseeritakse magneetikud? 1) Diamagneetikud. Magnetiline vastuvõtlikkus on negatiivne ja väike. <1 Ainult ülijuhis on see täpselt 1. 2) Paramagneetikud. Magnetiline vastuvõtlikkus on positiivne ja väike ja konstantne. >1 3) Ferromagneetikud. Magnetiline vastuvõtlikkus on positiivne ja suur ja sõltub välisest väljatugevusest. >>1 Neile on iseloomulik spontaanne magneetuvus. Nad on püsimagnetid. 53. Kasutades allolevat joonist tuletage Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadus. Ampere'i jõu mõjul liigub juhtmelõik l asendist 1 asendisse 2 dx võrra ja tehakse tööd. 54. Kasutades allolevat joonist, tuletage kontuuris tekkiva elektromotoorse jõu avaldis selle ühtlasel pöörlemisel. Igal ajahetkel läbib kontuuri erinev magnetvoog. See on vahelduva emj. Generaator. 55. Mis on kontuuri induktiivsus? Kasutades allolevat joonist, tuletage pika solenoidi induktiivsuse arvutamise valem.
52. Kuidas klassifitseeritakse magneetikud? 1) Diamagneetikud. Magnetiline vastuvõtlikkus on negatiivne ja väike. <1 Ainult ülijuhis on see täpselt 1. 2) Paramagneetikud. Magnetiline vastuvõtlikkus on positiivne ja väike ja konstantne. >1 3) Ferromagneetikud. Magnetiline vastuvõtlikkus on positiivne ja suur ja sõltub välisest väljatugevusest. >>1 Neile on iseloomulik spontaanne magneetuvus. Nad on püsimagnetid. 53. Kasutades allolevat joonist tuletage Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadus. Ampere'i jõu mõjul liigub juhtmelõik l asendist 1 asendisse 2 dx võrra ja tehakse tööd. 54. Kasutades allolevat joonist, tuletage kontuuris tekkiva elektromotoorse jõu avaldis selle ühtlasel pöörlemisel. Igal ajahetkel läbib kontuuri erinev magnetvoog. See on vahelduva emj. Generaator. 55. Mis on kontuuri induktiivsus? Kasutades allolevat joonist, tuletage pika solenoidi induktiivsuse arvutamise valem.
Takistuse sõltuvus temperatuurist. Ülijuhtivus. Voolutugevus, pinge ja takistus juhtide jada- ja rööpühenduse korral. Juhtide kombineeritud ühendused. Elektrivoolu soojuslik toime. Elektrivoolu töö ja võimsus. Joule-Lenzi seadus. Alalisvooluallikad. Kõrvaljõud. Vooluallika elektromotoorjõud. Vooluallika sisetakistus. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta. Klemmipinge. Vooluallika tööreziimid. Vooluallikate jadamisi ja rööbiti ühendamine. Elektrivool vedelikes. Elektrolüüs. Faraday I seadus elektrolüüsi kohta. Elektrolüüsi rakendusnäiteid. Elektrivool gaasides. Sõltuv ja sõltumatu gaaslahendus. Kasutusnäited. Elektrivool vaakumis. Termoemissioon. Elektronkiir, elektronkiiretoru. Elektrivool pooljuhtides. Klassikaline elektronteooria. Tsooniteooria. Juhi, pooljuhi ja dielektriku elektrijuhtivuse põhjendamine tsooniteooriaga. Pooljuhtide omajuhtivus ja selle rakendus: termotakisti, fototakisti, pooljuhtdetektor. Pooljuhtide legeerimine. Elektronjuhtivus
kus keegi pole vaene ning puudub kus kapitalistid on hävitatud ning puudub ebavõrdsus ebavõrdsus 3)tootmisvahendid on ravha ühisomandiks 3)tootmisvahendid on riigi omad 4)kõik peavad käima tööl 5)valitseb plaanimajandus 13. Milline oli marksistide loosung? Selgita selle mõtet. Kes oli loosungi autor? ,,Kõigi maade proletaarlased, ühinege!" loosungi autoriks oli Karl Marx ning see tähendab 14. Mida leiutasid A. Volta, M. Faraday, Th. A. Edison, W.Röntgen, S. Morse, G. Bell, R.Diesel, C.Benz, J. Watt, R.Fulton, G.Stephenson. · A.Volta patarei · M.Faraday elektrigeneraator, elektrimootor · Th.A.Edison elektrilambi leiutamine · W.Röntgen röntgenitoru leiutamine · S.Morse elektrilise telegraafi leiutamine · G.Bell telefoni leiutamine · R.Diesel diiselmootori leiutamine · C.Benz bensiinimootori leiutamine · J.Watt aurumasina leiutamine · R
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
