Esimesena oli elektriliste nähtuste uurimises tänapäevases mõistes teaduslikult edukas inglise astronoom ja füüsik William Gilbert. Tema aastal 1600 avaldatud raamatus ,,De magnete" eristati esimest korda merevaigu hõõrumisel tekkivat külgetõmbejõudu püsimagneti külgetõmbejõust. Tema leiutas ka ladinakeelse sõna ,,electricus", mida hakkas kasutama elektrinähtuste kohta, ja sellest tuleb elektrit tähistav sõna paljudes keeltes. Keemik Michael Faraday algupärasel mootoril polnud mingit praktilist väärtust. Esimese mootori, mis oli võimeline masinaid tööle panema, leiutas ameeriklane Thomas Davenport Rutlandist, Vermontist 1837. aastal. 5 2. PÜSIMAGNETIGA ELEKTRIMOOTORI TÖÖPÕHIMÕTTE. Magnetvälja jõujooned liiguvad põhjapoolusest N lõunapoolusesse S, kui need kaks poolust üksteise lähedusse asetada siis nad tõmbuvad, kuid kui asetada üksteise lähedusse
kasuliku tööga (Wmax), milleks antud juhul on elemendist saadav elektrienergia zFE, kus E on antud elemendi EMJ: Wmax = -G = zFE IV . Elektroodpotentsiaali teke, Nernsti võrrand Kui elektroodil toimub reaktsioon: voksoks + ze-=vredred (kus ja on vastavalt aine oksüdeerunud ja redutseerunud vormid, e- -elektron, vi -vastava vormi koefitsent), siis on tema potentsiaal arvutatav Nernsti võrrandi järgi: =0 + RT/zF ln a Oksvoks/a vred Red 0 on elektroodi normalpotentsiaal, T- temperatuur, F- Faraday arv, a- aktiivsus. Temperatuuril 298K : RT/F* 2,303= 8,314*298*2,303/96487= 0,059V ; = 0 +0,059/z log a Oksvoks/a vred Red V. Elektrokeemilised protsessid metallilise Zn ja Cu pinnal asetatuna nende soolade lahustesseVaatame protsesse metalli tsingi asetamisel elektrolüüdi lahusesse. Tähistame neid faase tähistega ja . Kumbagi faasi neutraalsete komponendi keemilise potentsiaali erinevus nendes faasides on võrdne tööga, mis oleks vajalik selle komponendi ülekandmiseks ühest
4. Põllukeemia 5. Evolutsiooniõpetus - Cuvier 5.1 Jean-Baptiste de Lamarck 5.2 Charles Darwin 11. Desinfitseerimine 6.1 Steriliseerimine 1. Elekter · 1782. itaallane Alessandro Volta ehitab esimese patarei · 1820. taanlane Hans Christian Orsted märkis, et elektrivool mõjutab kompassinõelaelekter sünnitab magnetismi. · Ostred'i seosest elektri ja magnetismi vahel järeldas inglise teadlane Michael Faraday , et kehtib ka vastupidine väide(magnet tekitab elektrit) ning leiutas 2. Positivism · 1830. 1840. välja arenenud uus filosoofiline suund · Rajajaks prantsuse filosoof Auguste Comte · Eraldas teaduse arengus 3 astet: I aste teoloogiline(usuline); maailma mõistmine ja seletamine usu abil II aste metafüüsiline; maailma seletamine filosoofiliselt, otsides seoseid ja põhjuseid arutluste abil 3
aine, näiteks metall. Elektrolüüs on keemias ja tööstuses levinud meetod, kus muidu mitte-iseenesliku reaktsiooni toimuma panemiseks kasutatakse alalisvoolu. Tööstuses on elektrolüüs oluline samm eraldamaks lihtaineid looduslikest materjalidest, Joonis 4Elektrolüüs näiteks maakidest, elektrolüütilise raku abil. 21 5. M. Faraday seadused Faraday seadus ehk elektromagnetilise induktsiooni põhiseadus ehk Faraday-Lenzi seadus ehk Faraday-Maxwelli-Lenzi seadus on seaduspära, mille järgi on elektromagnetilise induktsiooni elektromotoorjõud võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. 20.ELEKTROMAGNETLAINED JA OPTIKA 1. Elektromagnetlaine (+ joonis) Elektromagnetlaine on elektri- ja magnetväljade häirituse levik ruumis. Elektromagnetlaines ei võngu levimisel mingi keskkond.
Ilmselt oleks psüühikale kasuks, kui õnnestuks teada saada, mida unenäod ütlevad. Suutmatusel unenägusid meelde tuletada pole tõenäoliselt midagi tegemist hariliku mälunõrkusega. Psühholoogilised testid näitavad, et nagu mõned nn unustajad hoiduvad argielus erutustest, nii ei taha nad meelsasti meenutada oma unenägusid. Sageli tunduvad unustajad olevat pärsitumad, mugavamad ja paremad enesevalitsejad kui need, kellel on unenägude jaoks hea mälu. Unenägude uurija Anne Faraday järgi on unustajad valmis teistest vähem lähenema kogemuste dimesioonile, mida nii mõnedki inimesed nimetavad iseteadvuseks ja mille puhul huvitutakse väga oma sisemisest, subjektiivsest küljest. Oleme näinud, et unenäod on sõnumid meie enda sellelt osalt, millega meil harilikult pole sidet ja mille sügaval sisimas juurduvaid instinkte ja kalduvusi me harilikult endale ei tunnista. Kui kuulame ära, mida unenägudel
21. Magnetväljas liikuva juhtmelõigu otstel tekkiv pinge. U=v*l*B*sin(alpha) U-induktsioonivool l- juhtmelõigu pikkus alpha - nurk juhtme liikumise suuna ja magnetvälja suuna vahel v-juhtmeliikumise kiirus B-magnetinduktsioon 22. Elektromotoorjõud. - suurim pinge, mida vooluallikas suudab tekitada. 23. Induktsiooni elektromotoorjõud, seda mõjutavad suurused. - näitab tööd,kui induktsioonivool viib positiivse ühikulise ükskord läbi vooluringi;mõjutab magnetvoo muutumine 24. Faraday induktsiooniseadus-induktsioonvoolu tugevus oleneb magnetvoo muutumise kiirusest 25. Lenzi reegel-induktsioonivool toimib alati vastupidiselt seda voolu tekitavale põhjusele. 26. Endainduktsioon, endainduktsiooni elektromotoorjõud- Endainduktsiooniks nimetatakse nähtust, kui vooluga juhtme magnetväli indutseerib (tekitab) elektromotoorjõu antud juhtmes. Pool hakkab voolu muutumisel toimima vooluallikana, mille elektromotoorjõudu nimetatakse endainduktsiooni elektromotoorjõuks. 27
koondunud peaaegu kogu aatomi mass ja mille ümber tiirlevad elektronid (sarnane Päikesesüsteemiga) Kaasaegne aatomimudel tuuma ümber tiirlevad elektronid moodustavad elektronpilved, mille erinevates osades on elektroni leiutõenäosus erinev. Aatomi mõõtmeid pole võimalik täpselt määrata. Mitmeelektroniliste aatomite elektronkate on kihiline. 3. Isikud: I. Newton aatom koosneb mingitest osakestest M. Faraday aatomi koostisesse kuuluvad laetud osakesed I. Thomson elektroni mõiste E. Rutherford ta järeldas, et aatomis on positiivne laen, mis on koondunud aatomi keskele ja moodustab enamuse aatomi massist; planetaarse aatomi idee; määras ära aatomi piirid N. Bohr formuleeris postulaadid aatomi olekute kohta L. de Broglie tõestas, et elektronil on laine omadused W. Heisenberg ebatäpsusrelatsioon W. Paul - keeluprintsiip 4
antud elemendi EMJ: Wmax = -G = zFE IV . Elektroodpotentsiaali teke, Nernsti võrrand · - · Kui elektroodil toimub reaktsioon (kus ja on vastavalt aine oksüdeerunud ja redutseerunud vormid, - elektron, - vastava vormi koefitsent), siis on tema potentsiaal arvutatav Nernsti võrrandi järgi: , on elektroodi normalpotentsiaal, T- temperatuur, F- Faraday arv, a- aktiivsus. Temperatuuril 298K V. Elektrokeemilised protsessid metallilise Zn ja Cu pinnal asetatuna nende soolade lahustesse · Vaatame protsesse metalli tsingi asetamisel elektrolüüdi lahusesse. Tähistame neid faase tähistega ja . Kumbagi faasi neutraalsete komponendi keemilise potentsiaali erinevus nendes faasides on võrdne tööga, mis oleks vajalik selle komponendi ülekandmiseks ühest faasist teise. Tsingi kristallvõrest
Mõisted: Diplomaatia-riigi välispoliitiline tegevus oma huvide kaitsel Tsartism-Liikumine, kus erinevaid tööliste ühinguid pöördusid parlamendi poole oma nõudmistega. Venestamine-venepäraseks tegema;tsaarivalitsuse poliitika riigi äärealade poliitilise autonoomia ja rahvuslike eripärade kaotamiseks eesmärgiga muuta kogu impeerium ühetaoliseks Klassitsism-antiikaja eeskujudele toetuv stiil kunstis,kirjanduses ja muusikas;rõhutab selgust,lihtsust ja reeglipärasust Romantism-kunstisuund,mida iseloomustab vaba ja julge tunnete väljendamine,loobumine klassitsismile omastest vormipiirangutest ning ainese valimine ajaloost,legendidest,saagadest ja kirjandusteostest Historitsism-peamiselt ehituskunsti suund,mis matkib ajaloolisi stiile,tekkis varauusaegsel Prantsusmaal Dekabristid-Venemaa aadlikud,kes tegid 1825.a. detsembris riigipöördekatse. Monroe doktriin-põhimõte,et Euroopa riigid ei tohi sekkuda USA siseasjadesse Missouri kompromiss-üheko...
aastas. Kuna benseenil on kõrge oktaaniarv, on see tähtis koostisosa bensiinis. Enamik mittetööstuslikust kasutusest on piiratud benseeni kantserogeensuse tõttu.Sõna "benseen" tuleb ajalooliselt "bensoiinist", aromaatsest vaigust, mida teati Euroopas juba 15. sajandil Kagu-Aasia tootena. Bensoiinist saadi happeline materjal, mida kutsuti "bensoiini lilledeks" ja mis tõenäoliselt oli bensoehape.Michael Faraday isoleeris ja identifitseeris esimesena benseeni 1825. aastal õlisest jäägist ning nimetas selle vesiniku bikaburetiks.Benseeni empiiriline valem oli ammu teada, kuid selle polüküllastamata struktuuri ühe vesinikuga iga süsiniku kohta oli raske määrata. 1865. aastal avaldas Saksa keemik Friedrich August Kekulé prantsuskeelse artikli, kus väitis, et struktuur koosnes kuuelülilisest süsinikuaatomite ringist vahelduvate üksik- ja kaksiksidemetega
4tüüpi 1. potentsiomeetria- mõõdetakse elektroodi potentsiaali, kasutatakse Nernsti võrrandit, mis annab seose E ja analüüsitava iooni kontsentratsiooni vahel; 2. voltamperomeetria- elektroodidele rakendatakse pinge,registreeritakse voolutugevust, iooni kontsentratsioon määratakse IU kõveralt kui elektroodidel toimub nn. polarisatsioon; Kui kasutatakse Hg- tilkelektroodi nimetatakse meetodit polarograafiaks; 3.Kulonomeetria- toimub lahuse elektrolüüs, põhineb Faraday seadusel 4. Konduktomeetria-mõõdetakse juhtivust, kasutatakse inertseid elektroode, juhtivus on seotud analüüsitava aine kontsentratsiooniga Potentsiomeetrilised meetodid *Analüütilisi meetodeid, mis põhinevad potentsiaali mõõtmisel nimetatakse potentsiomeetrilisteks meetoditeks. *Üldised alused. *Tüüpiline elektrokeemiline ahel potentsiomeetrias: * Võrdluselektrood | soolasild | analüüsitav lahus | indikaatorelektrood Elektrokeemiline ahel Põhimõisted
Kuid raudsüdamiku tõttu on magnetväli B(vektor) pooli sees harilikult palju kordi suurem kui B0(vektor). Selle magnetvälja suuruse saame avaldada valemiga B=B 0 + BM kus BM on raudsüdamiku poolt tekitatud magnetvälja suurus. 2 lõiku teksti on veel halliday õpikus aga see läheb suht hiina keeleks ära. 41. Piirtingimused magnetväljale. Magnetvälja jôujoontemurdumine (valikuline) 42. Elektromagnetiline induktsioon. Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadus. Elektromagnetiline induktsioon on nähtus, mis võimaldab saada elektrivoolu ilma patareita. Seda iseloomustavad näiteks nurk, suund. ε = -dΦ/dt Faraday seadus- mida suurem on magnetvoo muut ajas, seda suurem on emj. ε=- dΦ/εdt Faraday seadus ehk elektromagnetilise induktsiooni põhiseadus on seaduspära, mille järgi on juhtivas kontuuris indutseeritud emj võrdeline kontuuriga haaratud pinda läbiva magnetvoo
Indrustrialiseerimine on suurtööstuse arendamine, mis tõi kaasa põhjalikud muudatused tootmises, põllumajanduses, olmes, vaimuelus, moraalis. Tööstuslik pööre algas 17. sajandil Inglismaal, mis tõi kaasa urbaniseerumide ehk linnastumise. Euroopa riikidesse ja Ameerika Ühendriikidesse jõudis see alles 19. sajandil. See tähendab manufaktuuride asendumist masinatootmise ja vabrikutega. Positiivsed tagajärjed olid, et võeti kasutusele masinad, linnad suurenesid, alanes kaupade hind, kvaliteet paranes, toodeti rohkem tarbekaupu, paranesid elu ja töö tingimused, kuid negatiivsed tagajärjed olid, et paljud jäid töötuks, palgad olid kehvad, kasutati naiste ja laste odavat tööjõudu ning töö -ohutus puudus. Vabrikutööstuse juhtivaks haruks esimesel arenguetapil oli puuvillatööstus, mis tõi kaasa puuvillase riide laia leviku. Tähtasmad uuendajad olid Hargreavesi mehhaaniline vokk ja Cartwrighti mehhaanilised kangasteljed. Leiutised, mis veel muuu...
Termodünaamika ei arvesta kehade molekulaarset ehitust. Termodünaamika I printsiip: süsteemi üleminekul ühest olekust U = Q A teise võrdub siseenergia muut üleantud soojushulga ja tehtud töö U-siseenergia muut, Q-soojushulk (J), A- vahega. töö Termodünaamika II printsiip: soojust ei saa üle kanda külmemalt kehalt soojemale eilma, et sellega kaasneks teisi muutusi nendes kehades või neid ümbritsevates kehades. II prints. entroopia e. korrapäraTUse kaudu: kui protsess on Jääval temperatuuril entroopia muudu pöördumatu, siis kasvab kinnise süsteemi entroopia ja saavutab valem: suurima väärtuse tasakaaluolekus. korrapäraSUS-negentroopia. Q-sooj.hulga muut(J), T- abs.temp(K) ...
III kursus. Elektromagnetism Elektriväli Elektrilaeng- füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilistes vastastikmõjudes. Laengu jäävuse seadus- elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv. Punktlaeng-ideaalne objekt, elektriliselt laetud keha, millel puuduvad mõõtmed. Coulomb'i seadus-2 punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga, määrab ära arvväärtuse mitte suuruse. Elektrivälja tugevus- füüsikaline suurus, selleks nim. elektriväljas pos. laengule mõjuva jõu ja laengu suuruse suhet. Elektrivälja töö- elektrivälja võime teha tööd, laengute vastastikmõjutõttu on tal olemas energia. Töö on ärakulutatud energia. Pinge- potentsiaalide vahe Elektrivälja mahtuvus- füüsikaline suurus, mis näitab, kui suure laengu viimisel ühelt kehalt teisele tekib kehade vahel ühikuline pinge. Mahtuvus 10 F näitab. Et peame juhi üh...
Langesid kaupade hinnad Palju tööõnnetusi Soodustus hariduse levik Lõhuti masinaid Tööviljakus kasvas 2. Kes on nimetatud masinate masinate/esemete leiutajad/täiustajad? AURUMASIN J.Watt AURIK R. Fulton VEDUR G. Stephenson BENSIINIMOOTOR C.Benz ELEKTRIKAARAHI - W. Siemens PATAREI A. Volta PIRN T. A. Edisson RÖNTGENITORU W. Röntgen ELEKTRIGENERAATOR M. Faraday ELEKTRILINE TELEGRAAF S. Morse 3. Seleta mõisted: INDUSTRIAALÜHISKOND tööstuse saavutustel tuginev ühiskond PROLETARIAAT palgatöölised 19. sajandil IMPERIALISM suurriikide soov oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata KONSERVATISM maailmavaade, mis eitab kiireid muutusi ja toetab ühiskonnaklasside säilimist LIBERALISM spooldab kiireid muutusi ühiskonnas, toetab kapitalistlikku vabaturumajandust UTOPISM - ??
tasakaalustatud redoksreaktsioonis liitetavate (= loovutavate) elektronide arv (sõltub koefitsentidest); F = 96485 C/mol aA + ... + bH+ + ne- cB + dH2O (elektroodireaktsioon); (E0 standardpotentsiaal, V; n elektronide arv vastavalt elektroodireaktsioonile; F = 96485 C/mol; R = 8,314 J/K·mol; T temp, K; [ ] molaarsed kontsentratsioonid, mol/l; a,b,c koefitsiendid eletroodireaktsiooni võrrandis) Logaritmi ja Faraday kontstandi suure arvväärtuse tõttu Nernsti võrrandis mõjutatavad temp ja kontsentratsioonid elektroodipotentsiaale suhteliselt vähe. Elektrolüüs elektrokeemiline reaktsioon alalisvoolu mõjul, mis reeglina viib aine lagunemisele. Elektrolüüs sulas soolas - võimaldab vältida vee elektrolüütilist lagunemist ja võib takistada muude reaktsioonide kulgemist. Anoodil eraldub näiteks Cl2 ja katoodile koguneb Na+
astronoomianähtusi füüsikateooriate alusel. Esimene areng Galileo Galilei leiutas teleskoobi . Isaac Newton avastas astronoomide vaatlustulemusi üldistades universaalse gravitatsiooniseaduse ja võttis kasutusele jõu mõiste ning näitas, et maapealsete ning taevaste kehade liikumine alluvad samadele loodusseadustele . Nendest sammudest sai alguse füüsika üks harudest mehaanika. Teine oluline areng Christiaan Huygens töötas välja mehaaniliste lainete teooria . Michael Faraday mehaaniliste lainete teooriat edasi elektri ja magnetnähtustele rakendas . Elektri ja magnetismiõpetus ühines elektromagnetismiõpetuseks. Kolmas oluline areng Võeti kasutusele energia mõiste ning Herman von Helmholtz sõnastas 1847. aastal energia jäävuse seaduse . Selgus, et soojus on vaid aineosakeste korrapäratu liikumine ning termodünaamika liitus mehaanikaga . Valgus osutus elektromagnetlaineks ja optika liitus elektromagnetismiga . Klassikalise füüsika kriis
suurem kui samadel tingimustel vaakumis. Diamagneetikutel 1 Paramagneetikutel 1 Ferromagneetikutel - on suur, see on aine, mis tahkes olekus välise välja puudumisel võib olla magneetunud. Magneetumus ruumalaühiku summaarne magnetmoment (sellega iseloomustatakse magneetiku magneetumust), tähistatakse J. J=(V) pm/V (V on vaadeldava punkti ümbrusesvõetud füüsikaliselt lõpmata väike ruumala, ) pm on üksiku molekuli magnetmoment) 15. Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadus. Elektromagnetiline induktsioon igas kinnises juhtivas kontuuris tekib magnetilise induktsiooni voo muutumisel läbi selle kontuuri poolt piiratud pinna elektrivool. Tekkiv vool on induktsioonivool. Induktsioonivoolu suurus sõltub magnetilise induktsiooni voo muutumise kiirusest (d/dt väärtusega; märgi muutudes muutub ka voolu suund). i= -/t= -' (Faraday elektromagnetilise induktsiooni seaduse matemaatiline formuleering)
Teise katseklaasi lisada spaatliga tahket korrosiooniinhibiitorit -- urotropiini ning loksutada. Võimalikult korraga asetada esimesse ja teise katseklaasi puhas raudtraat (puhas kirjaklamber). Fikseerida, mis järjekorras ja millise intensiivsusega tekib lahustesse sinist värvust. Teha järeldus, kas inhibiitor aeglustas puhta raua korrosiooni. 4. Katseandmed. CuSO4 = 0,25M HCl = 0,1M FeSO4 = 0,2M Universaalne gaasi konstant: R = 8,314 J/K*mol Faraday konstant: F = 96485 C/mol 5. Katseandmete töötlus. 1) 1.1 Reaktsioonivõrrand: Zn + 2HCl = ZnCl2 + H2> Oksüdeerujuaks on H. 2H+ + 2e = H2> Redutseerujaks on Zn. Zn 2e =Zn2+ Vasktraadi lisamisel vase pinnalt ei eraldu vesinikku. Vask ei reageeri lahjendatud soolhappega, sest ta ei suuda välja tõrjuda vesinikku. Kui vasktraat viia kontakti tsingiga, siis hakkab vase pinnalt eralduma vesinikku
Vahelduvvoolu läbiminek kondensaatori plaatide vahel paiknevast mittejuhtivast ainest saab teoks muutuva elektrivälja vahendusel. Laaditava plaadi tugevnev elektriväli paneb laengukandjad teisel plaadil liikuma. Sellist nähtust nimetatakse nihkevooluks. On ka teada, et laengukandjate liikumisega kaasneb magnetväli. Elektri ja magnetväli on ühtsed nähtused, ning neid tuleb vaadelda sõltuvalt teineteisest. Selle tõestas Faraday katsetulemuste põhjal esimesena jaatavalt soti füüsik James Clerk Maxwell. Faraday oli näidanud, et magnetvälja muutumisel tekib pööriselektriväli sõltumatult muutuse päritolust. Maxwell oletas, et ka magnetväli võib tekkida elektrivälja muutumise tagajärjel sõltumatult muutuva elektrivälja päritolust. Niisugune oletus tähendab aga elektri- ja magnetvälja vaatlemist ühtsena, millegi üldisema piirjuhtudena. Seda üldist objekti, elektri-
Valmistati salongid, kus kohaolijad said viibida ja sädemeid vaadata. 1769 aastal paneb James Watt aluse aurumasinale ja sellega paneb paika tööstusühiskonna arengusuunda. Kõikjale ehitatakse aurumootorite jõul töötavaid laevu ja vabrikuid. Füüsikuid hakkab huvitama soojuse, energia ja töö seostest ning samm sammult arenebki välja soojusõpetus. 1820 aastal avastab H. C. Orsted elektromagnetismi ning füüsika võtab hoopis uue suuna. Tema avastus arendab edasi füüsikat Faraday, kes avastab induktsiooni seaduse, mis on elektri tootmise vundament. Elektri tootmiseks ei ole vaja muud kui piisavalt kiiresti pöörlevaid turbiine ja selle ülesandega saab hakkama aurumasin mis on juba läbi teinud tohutu arengu. 60 aastat peale elektromagnetismi avastamist ehitatakse esimene elektrijõujaam, sellega on elektromagnetism ja termodünaamika teineteist leidnud. Elektrijõujaamad ja telegraafikaablid moodustavad võrgustiku mida võib nimetada mineviku internetiks
), mis andis elektrone ära, sai POS laengu. Elektrivälja tugevus See on füüsikalie suurus, mis võrdub antud väljapunkti asetatud punktlaengule mõjuva jõu ja selle laengu suhtega. E=F/q. Kasutades Coulobumi seadust: Elektrivälja tugevus on vektoriaalne suurus. Kogu väljatugevus mingis punktis võrdub kõikide väljatugevuste vektorite summaga. Elektrivälja jõujooned Joon, mille igast punktist tõmmatud puutuja siht ühtib väljatugevuse vektoi sihiga. Inglise teadlane Faraday mõtles selle välja. Elektrivälja jõujooned algavad POS laengutel ja lõppevad NEG või suunduvad lõpmatusse. Jõujooned ei lõiku. Nad on välja jaotuse kirjeldamise näitlik viis ja nad pole reaalsemad kui meridiaanid ja paralleelid gloobusel. Homogeenne elektriväli Elektriväli, mille tugevus on igas ruumipunkts nii suuruselt kui ka suunalt ühesugune. Nt 2he erinimeliselt laetud metallplaadi vaheline elektriväli on homogeenne. Homogeense elektrivälja jõujooned on üksteisega
Kõikide metallide elektrokeemiline korrosioon toimub suuremas osas galvaani elemendina.
Standardpotentsiaal galvaanielemendi elektromotoorjõud, milles üheks elektroodiks on
vesinikelektrood, teiseks uuritav elektrood
Kui ehitada metallidest galvaani element, siis hävib see elektrood, mille potentsiaal on
negatiivsem.
RT
Nernsti võrrand EMe = EMe
0
+ ln[ Me n + ] (F Faraday arv 96485C/mol)
nF
Järeldused : on võimalik koostada galvaani element, milles mõlemad elektroodid on samast
elemendist, millised on ühe ja sama kontsentratsiooniga elektroodide lahuses, kuid on
erinevate temperatuuride juures ja vastupidi.
Elektroodide polarisatsioon positiivse elektroodi muutumine negatiivsemaks ja negatiivse
positiivsemaks.
Akumulaatorid jaotatakse happe- ja leelisakumulaatoriteks
tühjene min e >
Kõikide metallide elektrokeemiline korrosioon toimub suuremas osas galvaani elemendina.
Standardpotentsiaal galvaanielemendi elektromotoorjõud, milles üheks elektroodiks on
vesinikelektrood, teiseks uuritav elektrood
Kui ehitada metallidest galvaani element, siis hävib see elektrood, mille potentsiaal on
negatiivsem.
RT
Nernsti võrrand EMe = EMe
0
+ ln[ Me n + ] (F Faraday arv 96485C/mol)
nF
Järeldused : on võimalik koostada galvaani element, milles mõlemad elektroodid on samast
elemendist, millised on ühe ja sama kontsentratsiooniga elektroodide lahuses, kuid on
erinevate temperatuuride juures ja vastupidi.
Elektroodide polarisatsioon positiivse elektroodi muutumine negatiivsemaks ja negatiivse
positiivsemaks.
Akumulaatorid jaotatakse happe- ja leelisakumulaatoriteks
tühjene min e >
16. Ultrahelikulumõõtturi töö põhineb nähtusel, et ultraheli leviku faktiline kiirus liikuvas keskkonnas sõltub ultrahelikiiruse ja keskkonna liikumise kiiruse vektorite vastastikuses suhtes. Kui näiteks ultraheli ja vedelik liiguvad ühes suunas, siis aeg, mille jooksul heli läbib vedelikus teatud vahemaa L. Elektromagnetilised kulumõõturid. Elektromagnetilise e. induktsioonkulumõõturi töö põhineb elektromontoorjõu mõõtmisel, mis indutseeritakse elektrit juhtivas vedelikus. Faraday seaduse kohaselt indutseeritakse teatud kiirusega magnetväljajõujoontega rist liikuva elektrijuhtme otstes elektromontoorjõud. Vedelikus tekkiva elektrivoolu sound mainitud seaduse jõrgi on risti nii vedeliku vooluse kui ka magnetvoo suunaga. Elektromagnetilises kulumõõturis töötab juhtmena vedelik ja indutseeritav emj. On võrdeline vedeliku voolamise keskmise kiirusega magnetväljas. 17.Vedeliku nivoo mõõtmisviisi valikut mõjutab oluliselt vedelikule oluliselt mõjuv rõhk.
4§ELEKTROMAGNETILINE INDUKTSIOON 18. induktsioonivoolusuund Seni vaatlesime ajas muutumatuid elektri ja magnetvälju. Ajas muutuv magnetväli tekitab elektrivälja ja ajas muutuv elektriväli tekitab magnetvälja. Elektromagnetiline induktsioon on elektrivoolu tekkimine suletud juhtme keerus, kui see paikneb ajaliselt muutuvas magnetväljas. Mida kiiremini muutub magnetvälja jõujoonte arv, seda suurem on tekkinud voolutugevus. Magnetvälja jõujoonte arvu muutumise põhjus ei ole oluline. See võib muutuda näiteks voolutugevuse muutumise tõttu väljatekitavas juhis või kontuuri liikumise tõttu mittehomogeenses magnetväljas, kus üleminekul ühest ruumipunktist teise jõujoonte tihedus muutub. Joonis 1.Vaatleme katset. Teravikul võib vabalt pöörelda varras, mille otstesse on kinnitatud 2 alumiiniumrõngas. Ühes neist on pilu. Piluga rõnga ja magneti vahel vastastikmõju ei teki, sest pilu tõttu ei teki rõngas induktsioonivoolu. Magneti lähendamisel ...
Iooni liikumiskiirust elektrivälja tugevusel V = 1 V/cm nimetatakse iooni liikuvuseks (u). Ühikuks tuleb (kiirus väljatugevuse ühiku kohta): kiirus : väljatugevus cm/s : V/cm = cm2 V1 s1. Ioonide liikumiskiirustest sõltub lahuste elektrijuhtivus. Lahuse ühe iooniliigi j erijuhtivus on avaldatav kui = z C u F j j j j ja selle iooniliigi molaarne juhtivus = / C = z u F j j j j j kus F on Faraday konstant (96 485 C/mol) Tähistame katioonide ja anioonide liikuvused vastavalt u+ ja u. Liikuvusele avaldab mõju ioonide vastastikune elektrostaatiline toime. Lahuse lahjendamisel see toime väheneb ja lõpmata suure lahjenduse korral puudub. Seega on lõpmata lahjas lahuses ioonide liikuvus (seetõttu ka juhtivus) maksimaalse väärtusega, vastavalt katioonidel u+0 ja anioonidel u0. Elektrijuhtivuse tegur e on avaldatav ülekandearvude kaudu kui u+ + u- fe =
jõudu. 23. Millest sõltub magnetväljas liikuva juhtme otstel tekkiva pinge suurus? Kiirusest, juhtme pikkusest ja induktsioonist. 24. Mis on elektromotoorjõud ja mida näitab? Elektromotoorjõud on maksimaalne pinge, mida antud vooluallikas üldse suudab tekitada. See näitab, kui suure töö teevad kõrvaljõud selleks, et toimetada vooluringi suvalises punktis paiknev positiivne ühiklaeng läbi kogu ringi samasse punkti tagasi. 25. Faraday seadus. Induktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. 26. Mida näitab elektrijõu tugevus? Kui suur on kehade vastastikmõju. 27. Mida näitavad induktiivsus ja mahtuvus? Kuidas seotud elektri- ja magnetvälja energiatega? Induktiivsus näitab, kui suure magnetvoo muutuse tekitab selle juhi korral ühikuline voolu muutus. Mahtuvus näitab, kui suure laengu viimisel ühelt kehalt teisele tekib kehade vahel ühikuline pinge. 28
U=E*d (U-pinge, E-väljatugevus) Wp=qU/2 > Wp=cU2/2 (Wp-pot.en, q=e-laeng=-1,6*10-19c, c-mahutavus) Coulomb`i seadus-F=k*q1q2/r2 (F-jõud, k=9*109N*m2/c2) Mahtuvuse-C=q/U> q=C*U> U=q/C Takistuse sõltuvus materjalist ja mõõtmetest-R=*l/s (l-juhi pikkus, s-m2) Ohmi seadus seadus I=U/R. Voolutugevus I A, mA, kA I=U/R Pinge U V, mV, kV U=IR Takistus R , k, R=U/I Elektrivoolu töö J, kJ A=Pt A=IUt Elektrivoolu võimsus P W, kW, MW P=IU P=A/t Elektrivoolu toimel soojushulga Q J, kJ Q=I2 Rt arvutamine Tihedus kg/m3, g/cm3 =m/v Erisoojus c ...
RT = 0 - ln Q zF (3) kus Q on elektroodireaktsiooni 2 tasakaalukonstandile vastav avaldis aReR edd a Oks Q = Oks (4) ja 0 elektroodi standardpotentsiaal, V T temperatuur, K F Faraday arv, C/mol a aktiivsus Standardtemperatuuril 298 K saab konstantsed suurused kokku võtta RT 8,314 298 F = 96 485 = 0,0257 ln (x) = 2,303 log (x) Seega sellel temperatuuril 0,0257 aReRedd = - 0 ln Oks z aOks (5) või 0,0591 aReRedd = - 0 log Oks
23. Millest sõltub magnetväljas liikuva juhtme otstel tekkiva pinge suurus? Kiirusest, juhtme pikkusest ja induktsioonist. 24. Mis on elektromotoorjõud ja mida näitab? Elektromotoorjõud on maksimaalne pinge, mida antud vooluallikas üldse suudab tekitada. See näitab, kui suure töö teevad kõrvaljõud selleks, et toimetada vooluringi suvalises punktis paiknev positiivne ühiklaeng läbi kogu ringi samasse punkti tagasi. 25. Faraday seadus. Induktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. 26. Mida näitab elektrijõu tugevus? Kui suur on kehade vastastikmõju. 27. Mida näitavad induktiivsus ja mahtuvus? Kuidas seotud elektri- ja magnetvälja energiatega? Induktiivsus näitab, kui suure magnetvoo muutuse tekitab selle juhi korral ühikuline voolu muutus. Mahtuvus näitab, kui suure laengu viimisel ühelt kehalt teisele tekib kehade vahel ühikuline pinge. 28
R. toimib kolmemõõtmeline aktivatsioonienergiat,ku rakus.1.regulatoorset.pr ruumiline ehitus kaugel id ei muuda otsessidele, asuvate aminohapjäk tasakaalu.Kiirened ka membraanide vahel aleha pöördereaktsioon,selleg ioonkanaleid, muudab kokkupakkimisel,kvater a tasakaalu füüsikokeem. tingimusi naar-ruumiliselt saabumine.2.Aktivatsio rakuvälises kk- korrastatud mitme onienergia vähenemise s,mõjustab peptiidahela saavutab katalüsaator metabolism.Lipiidid komb.Transportvalkug siirdeoleku sihtmärgina:toime a ravimid seostuvad stabiliseerimise põhineb membraani pöörduvalt(polaarsete teel.Ensüüm tagab lipiidse kaksikkihi rav läbi membr rakku optimaalse lõhkumisel.nt. viimiseks)pöördumatul reacts.,keskkon...
IV. ELEKTROMAGNETILINE INDUKTSIOON §18. Induktsioonivoolu suund Seni vaatlesime ajas muutumatuid elektri- ja magnetvälju. Ajas muutuv magnetväli tekitab elektrivälja ja ajas muutuv elektriväli tekitab magnetvälja. Elektromagnetiline induktsioon on elektrivoolu tekkimine suletud juhtmekeerus kui see paikneb ajaliselt muutuvas magnetväljas. Mida kiiremini muutub magnetvälja jõujoonte arv seda suurem on tekkinud voolu tugevus. Magnetvälja jõujoonte arvu muutumise põhjus ei ole oluline. See võib muutuda näiteks voolutugevuse muutumise tõttu välja tekitavas juhis. See võib muutuda näiteks välja tekitavas juhis või kontuuri liikumise tõttu mittehomogeenses magnetväljas, kus üleminekul ühest ruumipunktist teise jõujoonte tihedus muutub. (Joonis 1). Vaatleme katset- teravikul võib vabalt pöörelda varras, mille otstesse on kinnitatud kaks alumiiniumrõngast. Ühes neist on pilu. Piluga rõnga ja magneti ah...
sisekihtide elektronid. Gammakiirgus kiirgust väljastavad radioaktiivsel lagunemisel aatomite tuumad. Gammakiirguse laineomadusi on raske uurida, sest lainepikkus on väiksem aatomi mõõtmetest. 14. Mida näitab temperatuur ? kuidas on seotud osakese liikumise kiiruse ja kineetilise energiaga? Temperatuur iseloomustab keha soojuslikku seisundit. Mida kiiremini osakesed liiguvad, seda kõrgem on temperatuur (kineetiline energia ehk liikumisenergia). 15. Erinevad temp skaalad. Celsius, Faraday, Kelvin, Reaumur 0K = -273C 20C = 293K 16. Siseenergia ? Keha siseenergia on võrdne osakeste potentsiaalse ja kineetilise energia summaga. 17. Ideaalne gaas ? + võrrand ? Reaalne gaas ? Ideaalne gaas on lihtsaima gaasi mudel: a) molekulid on punktmassid (molekulide ruumala loetakse kaduvväikseks) b) molekulide põrked anuma seintega on absoluutselt elastsed (molekuli kiiruse väärtus ei muutu põrkel. c) molekulide vahel pole vastastikmõju (tõmbe- ega tõukejõudu)
21. Magnetväljas liikuva juhtmelõigu otstel tekkiv pinge. U=v*l*B*sin(alpha) U-induktsioonivool l- juhtmelõigu pikkus alpha - nurk juhtme liikumise suuna ja magnetvälja suuna vahel v-juhtmeliikumise kiirus B-magnetinduktsioon 22. Elektromotoorjõud. - suurim pinge, mida vooluallikas suudab tekitada. 23. Induktsiooni elektromotoorjõud, seda mõjutavad suurused. - näitab tööd,kui induktsioonivool viib positiivse ühikulise üksord läbi vooluringi;mõjutab magnetvoo muutumine 24. Faraday induktsiooniseadus-induktsioonvoolu tugevus oleneb magnetvoo muutumise kiirusest 25. Lenzi reegel-induktsioonivool toimib alati vastupidiselt seda voolu tekitavale põhjusele. 26. Endainduktsioon, endainduktsiooni elektromotoorjõud- Endainduktsiooniks nimetatakse nähtust, kui vooluga juhtme magnetväli indutseerib (tekitab) elektromotoorjõu antud juhtmes. Pool hakkab voolu muutumisel toimima vooluallikana, mille elektromotoorjõudunimetatakse endainduktsiooni elektromotoorjõuks. 27
O1. Variant 1. Laengute 2. Variant1. Elektrivälja vastastikune mõju, columbi tugevus- Laengud mõjustavad seadus - Jõud, millega üks üksteist elektrivälja punktlaeng mõjub teisele on vahendusel. Iga laeng muudab võrdeline mõlema laengu ümbritseva ruumi omadusi : suurusega ja pöördvõrdeline tekitab seal elektrivälja. laengute vahelise kauguse Elektrivälja iseloomustavat ruuduga. Ühenimeliste suurust E nim. elektrivälja laengute korral on jõud tugevuseks antud punktis. 2. positiivne(tõukuvad) ja Elektrivool - Asetades erinimeliste laengute korral on elektrijuhi elektrivälja hakkab jõud negatiivne(tõmbuvad). juhis olevatele vabadele 2)Kondensaator - laengutele mõjuma e...
Sündis uus klaas mida hakati nimetama ränikivi klaasiks ehk flintklaasiks. See klaas oli pehmem, raskem, puhtam ja rohkem säravam kui mõni teine klaas. Flintklaasist valmistati kausse ja klaase ning kõrgekvaliteedilisi kristalltooteid. Üks esimesi optilise klaasi valmistajaid oli sveitslane P.L.Guinand, kes avastas umbes1814 aastal et homogeneetiline klaas (ühtlane) on võimeline rohkem suurendama, kui klaasisulam valada kindlasse vormi. 1827 aastal hakkas Michael Faraday Inglismaal optilise klaasi kvaliteeti täiustama. Ta avastas meetodi kuidas puhastada klaasisulamit kõrvalistest ainetest ja konstrueeris plaattinast sulatusnõu. 1839 aastal alustasid vennad Chance`d Inglismaal suures ulatuses optiliste prillide tootmist. 1876 aasta alguses katsetasid Ernst Abbe ja Otto Schott Saksamaalt suure hulga erinevate keemiliste oksiididega klaasi tootmist ning arendasid välja hulgaliselt uusi optilise otstarbega klaase.
28. Milles seisneb Avogadro seadus? Miks see ei leidnud pikka aega üldist tunnustust? Avogadro seadus: samades tingimustes sisaldavad võrdsed ruumalad gaase võrdse arvu osakesi. See ei leidnud pikka aega tunnustust, sest polnud kooskõlas Berzeliuse vaadetega. (Tema arvas, et kuna vee valem on HO, siis vesinik kogus võtab 2 korda suurema ruumala kui hapnuku võrväärne kogus. Toetas ruumalaliste suhete seadust.) 29. Millised on Faraday (elektrolüüsi)seadus(t)e põhiseisukohad? 1) elektroodil eralduva aine mass on võrdeline läbijuhitud elektrihulgaga 2) elektroodil eralduva metalli mass on võrdeline metalli ekvivalentmassiga 30. Nimetage olulisemaid Faraday poolt kasutuselevõetud termineid (mõisteid) keemias. Elektrolüüs, elektrolüüt, elektroodid, ioonid (anioonid, katioonid) 31. Kes töötas esimesena välja orgaaniliste ühendite analüüsi põhimõtted? Kes
Samuti võib madalal rõhul vedelikust eralduda temas lahustunud õhk. Õhu ja vedeliku auru mullid kaovad, kui rõhk vedelikus uuesti suureneb. Mullide tekkimine ja kadumine toimub suure sagedusega, kuni 1000 korda sekundis, see põhjustab lööke ning vibratsiooni. Metalli pinnaga kokku puutudes tekitab kavitatsioon metalli pinnakihis pulseerivaid pingeid, mis põhjustavad metalli väsimist ja kulumist. 8.!!!!!!!!! 9.!!!!!!!!!!! 3) 1 2. Faraday seadus ehk elektromagnetilise induktsiooni põhiseadus ehk Faraday-Lenzi seadus ehk Faraday-Maxwelli-Lenzi seadus on seaduspärasus, mille järgi on elektromagnetilise induktsiooni elektromotoorjõud võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. Elektromagnetiliseks induktsiooniks nimetatakse elektrivoolu tekkimist juhtivas kontuuris (näiteks suletud juhtmekeerus), kui muutub selle kontuuri pinda läbiv magnetvoog. Magnetvoo muutumise võib esile kutsuda kontuuri liikumine magnetväljas
Kuidas klassifitseeritakse magneetikud? Diamagneetikud – Magnetiline vastuvõtlikus χ on negatiivne ja väike ja konstantne. Ainult ülijuhis on see täpselt -1. Paramagneetikud – Magnetiline vastuvõtlikus χ on positiivne ja väike ja konstatne. Ferromagneetikud – Magnetiline vastuvõtlikus χ on positiivne ja suur ja sõltub välisest väljatugevusest. Kasutades allolevat joonist tuletage Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadus. Ampere’i jõu mõjul liigub juhtmelõik l asendist 1 asendisse 2 dx võrra ja tehakse tööd: dA=I∗d Φ Olgu vooluringi kogutakistus R. Tööd teeb vooluallikas ja see kulub vooluringi soojendamiseks ja Ampere’i jõu tööks:
4 Elektromagnetiline induktsioon 4.1 Elektromagnetilise induktsiooni mõiste Elektromagnetiline induktsioon on nähtus, mille puhul magnetvälja toimel juhtmes indutseerub (tekib) elektromotoorjõud (emj.). Selle füüsikalise nähtuse avastas inglise füüsik Michael Faraday 1831. aastal. Tüüpilisemad on kolm võimalust: 1) juhe liigub paigalseisva magnetvälja suhtes 2) magnetväli liigub paigalseisva juhtme suhtes 3) juhe ja magnetväli püsivad paigal, kuid magnetvoo tihedus muutub ajas 4.2 Juhtmes indutseeritav elektromotoorjõud Igas juhtmes, mis magnetväljas liikudes lõikab jõujooni, tekib elektromotoorjõud (emj.); kui aga juhtmeotsad on omavahel ühendatud, s.t. vooluring on suletud, tekib selles vool.
P = KD1/l K jaotuskoefitsient lahustuvus membraanis jagatud lahustuvus vees D1 aine difusioonikonstant membraanis (cm2 s-1) l membraani paksus (cm) Siin on kontsentratsiooni ühikuteks (mol/cm3) Membraanpotentsiaal Kui membraani erinevatel külgedel on ülekaalus erimärgilised laengud, siis esineb membraanil elektriline potentsiaal ehk membraanpotentsiaal (V) Laenguarvuga Z iooni liikumisega läbi membraanpotentsiaali kaasneb vabaenergia muutus G `= ZF F Faraday arv ehk ühe mooli elementaarlaengute laeng F = 96 500 C/mol või 96,5 kJ mol-1 V-1 Arvestades ka kontsentratsiooni gradienti saame väljast sisse mineval suunal G = RT ln(Cin/Cout) + ZF = in out Kui sees on ülekaalus negatiivne laeng, siis on negatiivne Kui sees on ülekaalus positiivne laeng, siis on positiivne Rakumembraanide on ligikaudu 100 mV (-0,1V) Tasakaalolek on membraanpotentsiaali poolt mõjutatud ja Cout ei võrdu Cin ning RT ln(Cin/Cout) = -ZF
4 Elektromagnetiline induktsioon 4.1 Elektromagnetilise induktsiooni mõiste Elektromagnetiline induktsioon on nähtus, mille puhul magnetvälja toimel juhtmes indutseerub (tekib) elektromotoorjõud (emj.). Selle füüsikalise nähtuse avastas inglise füüsik Michael Faraday 1831. aastal. Tüüpilisemad on kolm võimalust: 1) juhe liigub paigalseisva magnetvälja suhtes 2) magnetväli liigub paigalseisva juhtme suhtes 3) juhe ja magnetväli püsivad paigal, kuid magnetvoo tihedus muutub ajas 4.2 Juhtmes indutseeritav elektromotoorjõud Igas juhtmes, mis magnetväljas liikudes lõikab jõujooni, tekib elektromotoorjõud (emj.); kui aga juhtmeotsad on omavahel ühendatud, s.t. vooluring on suletud, tekib selles vool.
5.2 Mahtuvuse mõiste Mahtuvuseks nimetatakse kondensaatori võimet salvestada elektrilaengut. Mahtuvust mõõdetakse laenguga, mis tõstab juhi pinget ühe ühiku võrra: Q C= U C mahtuvus faradites (F) Q elektrilaeng kulonites (C), 1 kulon = 1 amper · 1 sekund U juhi potentsiaal voltides (V) 1 farad on sellise elektrijuhi mahtuvus, millele 1 kuloni suuruse laengu andmine tõstab pinget 1 voldi võrra. Inglise füüsik Michael Faraday (1791--1867) on elektromagnetvälja mõiste looja. Farad on ülisuur mahtuvusühik. Praktikas mõõdetakse mahtuvusi tavaliselt mikro- ja pikofaradites. 62 1 1 mikrofarad = 1 µF = -6 F = 10 F 1000000 1 1 nanofarad = 1 nF = -9 F = 10 F 1000 000 000
ELEKTROMAGNETISM ELEKTRIVÄLI Elektrilaeng füüsikaline suurus, mis näitab, kuivõrd keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. Valem: q=It Ühik: Üks kulon 1C=1A1s Laengu kolm tähendust: 1. keha omadus osaleda elektromagnetilises mõjus 2. füüs. suurus selle omaduse kirjeldamiseks 3. aineosakeste kogum, millel on laeng kui omadus Laengu jäävuse seadus väidab, et elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv surus. Punktlaengud laetud keha, mille mõõtmed on tühiselt väikesed võrreldes nende vahekaugusega. Coulomb'i seadus kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruuduga. q1 q2 F jõud (ühik: 1N) 9 F = k 2 k- võrdetegur (k=910 Nm2/C2) r r laengutevahelinekaugus (ühik: 1m) q laeng (ühik:...
Elektrivool gaasides Sõltuv ja sõltumatu gaaslahendus. Ionisatsiooniprotsessid ja juhtivuse teke gaasides. Gaaslahenduse kui mitteoomilise juhi mittelineaarne volt-ampertunnusjoon. Huumlahendus. Kaarlahendus. Sädelahendus. Koroonalahendus. Rakendusi: ionisatsioonikambrid ja -loendurid, türatron, gasotron, elektrikaarkeevitus, gaaslaserid, valgustid. Elektrivool elektrolüütides Esimest ja teist liiki juhid. Dissotsiatsiooniprotsessid ja juhtivuse teke lahustes. Faraday kaks seadust elektolüüsi kohta. Rakendusi: galvaanika, happe- ja leelisakud, ainete saamine ja rikastamine elektrolüüsi abil. Kaarlahenduse AES Elektrivoolu (kuni 30 A) toimel tekitatakse kaarlahendus Katoodi ja anoodi vahel tekib laetud gaas (plasma), mille temperatuur on ligi 5000 K Saadavates emissioonspektrites on palju jooni, aga vähe neid, mis vastavad ioonidele Tahkete proovide korral sõltub emissiooni intensiivsus proovi maatriksist, seetõttu
5.2 Mahtuvuse mõiste Mahtuvuseks nimetatakse kondensaatori võimet salvestada elektrilaengut. Mahtuvust mõõdetakse laenguga, mis tõstab juhi pinget ühe ühiku võrra: Q C= U C mahtuvus faradites (F) Q elektrilaeng kulonites (C), 1 kulon = 1 amper · 1 sekund U juhi potentsiaal voltides (V) 1 farad on sellise elektrijuhi mahtuvus, millele 1 kuloni suuruse laengu andmine tõstab pinget 1 voldi võrra. Inglise füüsik Michael Faraday (1791—1867) on elektromagnetvälja mõiste looja. Farad on ülisuur mahtuvusühik. Praktikas mõõdetakse mahtuvusi tavaliselt mikro- ja pikofaradites. 62 1 1 mikrofarad = 1 µF = -6 F = 10 F 1000000 1 1 nanofarad = 1 nF = -9 F = 10 F 1000 000 000
(g/mol (grammi mooli kohta)) Molekulmas - arv, mis näitab, mitu korda on ühe molekuli mass suurem kui aatommassiühik (amü). Mool - ainehulk, milles sisaldub Avogadro arv (6,022 × 1023) loendatavat osakest. (mol) Avogadro arv ise defineeritakse aatomite arvuna 12 grammis süsiniku isotoobis 12C. Avogadro konstant NA seob omavahel mitmeid teisi konstante. Gaasikonstant R ja Boltzmanni konstant k on omavahel seotud valemiga R = NA*k Faraday konstant F ja elementaarlaeng e on omavahel seotud valemiga F = NA*e 8. Valiku reeglid: Peakvantarv n väärtustega 1,2,3... määrab ära orbitaali energia e. Orbitaali kauguse tuumast (e. millisel elektronkihil elektron asub). Peakvantarv võetakse perioodi järgi. Näiteks kolmas periood, siis n-i väärtus ongi 3. Orbitaalkvantarv l väärtusega 0,1,2....n-1 määrab ära orbitaali kuju (st piirkonna kus elektroni leidumine on kõige tõenäosem)
Kahjuks ei mõjutanud tema ideed eriti teisi filosoofe, sealhulgas ka Aristotelest. Aristoteles pidas seda teooriat väärtusetuks ning kui ta ütles seda ülejäänud rahvale siis hakatigi uskuma, et see idee oli alusetu. Enam kui 2000 aastat ei uuritud kreeklaste arvamusi. Alles 1800 aastate alguses hakkas see inimestele huvi pakkuma. Tänapäeva aatomiteooriale pani aastal 1807 aluse John Dalton. Aastatel 1833 1834 leidis M. Faraday elektrolüüsi uurides, et aatomid sisaldab vähimlaengut. Aastal 1897 leidis Joseph John Thomson, et gaasis võivad esineda ühe ja sama negatiivse elektrilaenguga osakesed, ning oletas, et see ongi vähim elektrilaeng. Neid osakesi hakatigi nimetama elektronideks. Aastal 1898 näitas Wilhelm Wien, et peavad eksisteerima ka positiivse elektrilaenguga osakesed. Neid hakati nimetama prootoniteks. Aastal 1911
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
