Nad tahtsid olla eesti rahvaga ühel meelel. Otto W. Maasing oli see, kes hakkas oma väljaõpetatud meestega eesti keeles rääkima. Tema jälgedes tegutsesid ka Manteuttel, Kreutzwald ja Jannsen. Viimane neist hakkas välja andma oma esimest Nädala lehte. Kirjaoskajate arv meeste seas kasvas. Levis kuuldus, et Vanataat lõi maailmaime ja Ilmarine parandas selle sobivamaks, mille üle Vanemuine kannelt hakkas mängima. 1838. aastal alustas Tartus E-Selts tööd, kuhu kuulusid näiteks Faehlmann, lektor Jurgenson, Kreutzwald, Hansen ja muud tegelased. Ahrenes, kes pani kirjutamisele põhja alla , rääkis, et ühel vanal asjal on väga visa elu ja see jääb ka siis tähtsaks, kui seda hukka mõistetakse. Need sõnad käisid eesti keele kohta. Koolmeister Eduard Mayer teeb eesti keele ja need, kes tegelevad luulega maatasa. Eestlaste kaitseks astus välja piiskop Ulhnahh. Ta arvas, et kõik, isegi tubli talupoeg suudab eesti keele ära õppida.
Tänu temale suruti Napoleon tagasi. 3. Georg Friedrich Parrot Tartu ülikooli esimene rektor, tänu kelle lähedase sõprusega keisriga kindlustas ülikoolile rahalise toetus. (Ehitati ülikoolile peahoone...) 4. Fr. R. Kreutzwald üks eesti haritlane. Eesti kirjanik ja arst. Õpetatud Eesti Seltsi üks loojaid. Kirjutas ,,Kalevipoja". Andis mõndaaega välja ajakirja ,,Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on". 5. Fr. R. Faehlmann Sai TÜ eestikeele lektoriks. Tema eestvedamisel loodi aastal 1838 TÜ juures Õpetetud Eesti Selts. 6. Johann Köler eestlasest haritlane ja maalikunstnik, kes leidis teenistust Venemaal. 7. Philipp Karell eestlasest arst, kes leidis tööd Venemaal. J.Köler ja P.Karell etendasid suurt rolli rahvuslikus liikumises. 8. Johann Voldemar Jannsen Pani aluse püsivale eestikeelsele ajakirjandusele ,,Perno Postimees" (ilmalik kirjandus). 9
Jannsen oli äratusliikumise juht, vältis konflikte Vene keskvõimu ja tsensuuriga. 1864 Eesti Postimees, 1865 Vanemuine, 1869 esimene üldlaulupidu. Venestusperiood 1881 saab keisriks Aleksander III ja algab venestusperiood. 10. Eelärkamisaeg kes olid letofiilid ja estofiilid? Nimeta mõningaid olulisi estofiile! Estofiilid on muust rahvusest eesti keelt ja kultuuri harrastanud isikud. Herder, Hupel, Merkel, Petri, Masing, Rosenplänter, Peterson 11. F. R. Faehlmann ja tema tegevus. ÕES'i loomine. 1838 loodi Õpetatud Eesti Selts, et edendada teadmisi eesti rahva minevikust ja olevikust, keelest, kirjandusest ja maast 12. F. R. Kreutzwaldi tegevus. ,,Kalevipoeg" 1857-61 koostab eepose Kalevipoeg lugude põhjal. 13. J. V. Jannsen ning tema tegevus. 1857 ajalehe ,,Perno Postimees" loomine. ,,Perno Postimehe" tähtsus ja tähendus miks peetakse just seda rahvusliku liikumise kõrgaja alguseks?
Eesti 19. sajandil 1.Pärisorjuse kaotamine 19. sajandi esimese poole talurahvaseadused (plussid ja miinused), talurahva omavalitsuse kujunemine, kirikuvahetusliikumine. *1802-1804 Esimene seadus reguleeris eluolu. Normeeriti teopäevade arvu, koormisi. Vallasvara oli talupoja enda vara. 1804 koostasid rüütelkonnad uued talurahvaseadused, millega määrati kindlaks iga talu kohustused mõisa ees. Aga talurahvas tekitas see suurt pahameelt, sest nt oli probleemiks öine rehepeks. Tekkisid rahutused, sest neile jagati uued vakuraamatud ning normid. Neid ei usutud, sest need tekitasid palju pahameelt ja segadust. 1816-1819 Pärisorjuse kaotamine-(1816 Eestimaal ja 1819 Liivimaal). Talupoega ei tohi enam osta, müüa. Võisid hakata ostma kinnisvara, teha juriidilisi tehinguid. Saadi perekonnanimed. Saadi kodanikuõogused. Talupoeg ei olnud enam sunnismaine....
oli vaba ja kuulus talurahvaseisusesse. Maa jäi mõisnike omaks ja talup. rentijaks, kuid kadus õigus talu pärandada. Teoorjus säilis. Talup. võis kolida teise mõisa, kuid mitte linna või kubermangu. Priinimede panek ja omavalitsuse loomine. · 1821- O.W.Masingu õpetlik nädalaleht ,,Maarahva nädalaleht" Kuidas harida maad, ravida haigusi. Valgustuslik · 1838- Õpetatud Eesti Seltsi rajamine, ÕES-i asutajaliikmeteks olid Friedrich Robert Faehlmann, Dietrich Heinrich Jürgenson, Friedrich Georg von Bunge, Alexander Friedrich von Hueck, Friedrich Kruse ja 2 kooli- ning 12 kirikuõpetajat. Seltsi esimeseks presidendiks sai Carl Heinrich Constantin Gehewe. Seltsi tegevus toimus saksa keeles. · 1857-1861- algas rahvuslik ärkamine. "Kalevipoja" ilmumine ÕES-i toimetistes · 1857- Eesti järjepideva ajakirjanduse algus Pärnu Postimehe ilmumine. JV Jannsen · 1869- toimus Eesti esimene üldlaulupidu
Ameerikasse 1492. aastal, Martin Lutheri teese 1517. aastal ja Leonardo Da Vinci surma 1519.aastal. Keskaja kirjandus jaguneb kaheks perioodiks: 1. Periood - 5-10. sajand (varajane keskaeg). Feodaalsuhete arenemise ajajärk. Eestimaal keelas seadus maksta talupoegadele kullas. Kuldmünte on leitud kõige rohkem linnadest (eelkõige maksti palgasõduritele, siis aadelkonnale). BOND oli Taanimaa vaba talupoeg, kes kandis ja kasutas relva/mõõka. FAEHLMANN ,,Koit ja Hämarik". visandas eesti kohamuistenditest lähtudes suure osa "Kalevipoja" põhisündmustikust ning andis loole sakslastevastase suunitluse; tema eeltöid kasutas hiljem Friedrich Reinhold Kreutzwald. Kui keelati ära tänaval piibuga käimine, ehitas ta oma piibule korstna peale. 2. Periood 10-15. sajand. Meie esivanemaid kutsuti dzuudideks. Nad elasid Peipsi ümber. Dzuudid tulid sõnast võõrad. 6.sajandi zanrid
Albert - 1199-1229 Liivimaa piiskop, Liivimaa vallutamise peaorganisaator ja juht A. Possevino- oli itaalia vaimulik ja paavsti legaat Põhja-Euroopas. Possevino juhtis sealset vastureformatsiooni A. & A. Virginius -kirikuõpetajad, tõlkisid esmakordselt eesti keelde ja kirjastasid "Wastse Testamendi" August II Tugev-oli Poola kuningas 1697 kuni surmani. Ta oli ka Saksimaa kuurvürst aastail 16941733. Oli kehaliselt tugev kuid riigiasjadega hakkama ei saanud. A.W. von Hupel-Põltsamaa pastor, viljakas literaat, kirjutas oma kaasjast palju, osales ka raamatute levitamises, ja lugemisseltside moodustamises, koos Wildega ajakiri Lühike Õpetus Aleksander I- 1801 võimule tulnud keiser,oli valmis Baltikumi sotsiaalmajanduslikke olusid muutma.Kinnitas talurahvaseadused Berthold - 1196-1198 Liivimaa piiskop, korraldas liivlaste vastu ristisõja 1198 aastal, hukkus esimeses lahingus B. von Dreiben-Liivim ordumeister,kes lasi 1343a 4.mail kutsuda Pai...
· populaarne oli ka vennasteliikumine demokraatlik, talurahva seas levinud Seltsiliikumine muutus populaarsemaks teadus, üliõpilaskorporatsioonid, klubid jne. Tegutses üle 50 seltsi. Arhitektuuris valitses klassitsism, eriti tuli välja mõisaarhitektuuris. Estofiilide liikumine baltisakslastest eestihuvilised, kes uurisid eesti keelt ja kultuuri, avaldasid ilukirjandust, ajalehti ja õpikuid. 1838 Õpetatud Eesti Selts. Lõi Faehlmann ja seadis eesmärgiks edendada eesti ajaloo, keele ja geograafia tundmist. 1842 Eesti Kirjanduslik Ühing MAJANDUS 19. SAJANDIL MÕIS JA TALUD 19. sajandil algul peamine majandusüksus mõis. · Edenemise aluseks viljatootmine · peamiseks viinaköökides valmistatud viin · väljaminekud hakkasid suurenema paremad toidud, mõisahäärberid jne · oluliseks tooraineks sai kartul
püüdsid end vägisi sakslastena näidata, neid nimetati kadakasakslasteks. Rahvusliku haritlaskonna kujunemine Euroopas 18.saj. kasvav huvi eksootiliste ja väikerahvaste vastu leidis uuel sajandil Eestis väljenduse estofiilide liikumisena. Baltisakslastest eestihuvilised-estofiilid- uurisid eesti keelt ja kultuuri, avaldasid ilukirjandust, andsid välja ajalehti ja kooliraamatuid ning asutasid mitmesuguseid teaduslikke seltse. Liitusid Kreutzwald, Jürgenson, Faehlmann. Tema eestvedamisel loodi 1838.aastal Tartus ülikooli juures Õpetatud Eesti Selts, mis seadis eesmärgiks edendada eesti rahva ajaloo ja tänapäeva, tema keele ja kirjanduse kui ka tema poolt asustatud maa tundmist. 1842. Aastal loodi Tallinnas Eestimaa Kirjanduslike Ühing.
raamatud 19. sajandil võeti Eesti ühtse kirjakeelena kasutusele Põhja-Eesti keskmurre. Vastava uue eesti keelse grammatika koostas 1843. aastal Ed Ahrens. 14. Kiriklikud olud ja usuliikumised. Prohvet Maltsvet. Õpik lk. 149. 15. Baltisakslaste kultuurielu. 16. Estofiilid. TV lk.46-47 ül. 3 ja 5. Estofiil - Baltisakslased, kes olid huvitatud eesti keelest ja kultuurist ja püüdsid neid arendada. Estofiilidega liitusid ka esimese põlve haritlased nt Kreutzwald, Faehlmann, J.Köler (kunstnik), dr.Karell (keisrite Aleksander II ja Nikolai I ihuarst). Estofiilid lõid kaks suurt organisatsiooni: a) Õpetatud Eesti Selts (ÕES), 1838. aastal Tartus, Faehlmanni ettevõtmisel b) Eestimaa Kirjanduse Ühing 1842. Tallinnas. Mõlemad organisatsioonid uurisid eesti ajalugu, eesti keelt- ja kirjandust. Nende eestvedamisel anti välja Kalevipoeg. Sajandi lõpupoole hakkas liikumine vaibuma, sest ühelt poole algas venestamine, teiselt
Vabavärss tuli eesti luulesse tagasi alles 20. sajandi alguses. Peterson rõhutas oma eestlust ka väliselt: ta olevatki kandnud ,,talupojakuube" musta pikka maamehe vammust. Ka eestikeelne luuletamine polnud sel saksakeelse kultuuri ajastul tavaline. Tema rahvuslik enesemääratlus, tema eestlus oli ,,haritud, mõtleva, filosofeeriva isiksuse teadlik valik" (Mart Mäger). 2 Friedrich Robert Faehlmann (17981850) Pärast Rosenplänteri ,,Beiträge" seismajäämist tekkis eesti keele ja rahvaluule uurimises mõneks ajaks otsekui paigalseis. Hiljem hakkas eestihuvilisi haritlasi koondama 1838. aastal Tartu ülikooli juurde asutatud Õpetatud Eesti Selts (ÕES), mille üks asutajaid ja kauaaegne president Faehlmann oli. ÕES oli esimene eesti keele ja rahvaluule ning eestlaste ajaloo uurimiseks asutatud teaduslik ühing.
algkoolid, mingit eriala sai õppida maakonnakeskustes asuvates kreiskoolides (tänapäevased kutsekoolid), kubermangulinnades tegutsesid gümnaasiumid, kõrgharidust sai Tartu Ülikoolist, Kunda seminarist ja Valgas Simse seminarist. 3.Vaimuelu tegelased Janis Cimze -oli sakslane, juhatas kihelkonna õpetajate seminare, mis olid mõeldud eetlastele ja lätlastele. O. W. Masing andis eesti keelele õ tähe, eestikeelse ajalehe ,,Maarahva Nädala Lehe" väljaandja. Fr. R. Faehlmann oli Tartu Ülikooli eesti keelne rektor, õppis ja töötas arstina, oli ,,Kalevipoja" algataja. Fr. R. Kreutzwald kirjutas meie rahvuseepose ,,Kalevipoeg", andis välja ajakirja ,, Maa-ilm ja mõnda, mis seal leida on" V Rahvuslik liikumine 1. Eeldused, aeg, sisu, keskused. Eeldused: Rahvas oli isiklikult vaba, pärisorjus oli kaotatud ning nad olid maj. iseseisvad. Olid olemas rahvuslikud haritlased kooliõpetajad, köstrid, pastorid. Rahvas oli enamasti kirja- ja lugemisoskaja
MUINASAEG - 600-1227 Ingvar- Rootsi kuningas, tegi u 600 sõjaretke Eestisse, langes lahingus eestlase vastu. Jaroslav Tark-Kiievi vürst, kes vallutas 1030 Tartu ja nimetas selle Jurjeviks. Hiltnius- u 1070 läänemeremaade rahvaste piiskopiks määratud munk, tagastas saua 2 aastat hiljem. Fulco- u 1167 Eestimaa piiskopiks määratud Prantsumaalt pärist munk, külastas 1170 paiku Eestit. Nicolaus- Norras Stavangeri kloostris elav eestlasest munk, kes määrati Fulco abiliseks. Meinhard-augustiinlaste ordu koorihärra, kes levitas liivlaste seas ristiusku. 1186-1196 esimene Liivimaa piiskop. Theoderich-munk, kes oli Meinhardi abiline, 1191 läkitas Meinhord Eestimaale misjonitööd tegema, hiljem Eestimaa piiskop, langes Lindanise lahingus, Mõõgavendade ordu rajaja. Kaupo-Toreida vanem,lasi end Theoderichil ristida,temast kujunes sakslaste usin abiline ristiusu levitamises. Berthold-1196-1198 Liivimaa piiskop, korraldas liivlaste vastu ristisõja 1198...
Juhan Leinberg. Baltisaksa kultuurielu: · Seltsiliikumised · Arhitektuuris valitses klassitsism · Suured saavutused kirjanduses Juliane von Kridener ,,Valerie" · Tartu Ülikool Rahvusliku haritlaskonna kujunemine: · Estofiilide liikumine uurisid eesti keelt, kultuuri, avaldasid ilukirjandust jne. · Ülikoolis seati ametisse eesti keele lektor. · Fr. R. Kreutzwald, D.H. Jürgenson, Fr. R. Faehlmann liitusid baltisakslaste estofiilse tegevusega. · 1838. Faehlmanni eestvedamisel loodi Tartus ülikooli juures Õpetatud Eesti Selts. · 1842. Loodi Tallinnas Eestimaa Kirjanduslik Ühing. · 19.saj teisel poolel moodustasid kujuneva eesti haritlaskonna põhituumiku rahvakoolide õpetajad. RAHVUSLIK LIIKUMINE EESTIS · Rahvuslik liikumine periood, kus on iseloomulik rahvusliku eneseteadvuse kasv,
Saaremaal kandis hiiumuistendite peategelane Suure Tõllu, Hiiumaal Leigeri nime. Kalevipoja muistendid koos regivärsiliste rahvalauludega olid Friedrich Robert Faehlmannile ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldile aineseks eepose "Kalevipoeg" ettevalmistamisel ja kirjutamisel. "Kalevipoeg" on Friedrich Reinhold Kreutzwaldi koostatud kunsteepos, mida peetakse eesti rahvuseeposeks. 19. sajandil hakkasid eestlased arvama, et neil oleks vaja ka oma rahvuskangelast. 1839 tegi Friedrich Robert Faehlmann Õpetatud Eesti Seltsis ettekande Kalevipoja-muistenditest. Rahvasuust pärinevad proosavormis hiiumuistendid pidid saama kangelasloo peamiseks aineks. Faehlmanni töö jäi pooleli suure töökoormuse ja kehva tervise tõttu. Pärast Faelhmanni surma jätkas eepose koostamist Võru linnaarst Friedrich Reinhold Kreutzwald. Algul kirjutas ta ,,Kalevipoega" proosavormis, kuid hiljem regivärsilises vormis. "Kalevipoja" 12 loost koosnev algredaktsioon (tuntud ka kui "Alg-Kalevipoeg") valmis 1853
EEPIKA suurima mahuga kirjanduszanr; mis omab vastet pragmaatilises keele-kasutuses: mittefiktsionaalne jutustamine (ajalookirjutus; elulugu, reportaaz jne) Narratoloogia Jutustamise strukturalistlik analüüs (vrd Ihonen 1996: 10) kõige sagedamini kasutatakse romaanide analüüsimisel Narratiivsed tekstid (`narrare' ld. jutustama) Mõned küsimused, mida võib esitada eepilisele tekstile Kas on tegemist fiktsionaalse või faktoloogilise suunitlusega tekstiga? Mille järgi tunneme me ära, et tekst on fiktsionaalne? Kes jutustab? Millisest perspektiivist me `näeme' tegevustikku? Kuidas väljendub jutustaja? Milline on jutustuse ajaline struktuur? Kuidas on diskursuse tasand seotud story tasandiga? Kes peale jutustaja veel kõneleb? Kuidas on võimalik, et me ei kuule mitte üksnes tegelaste keelelisi ütlusi, vaid ka nende mõtteid ja tundeid? Milline on antud teksti suhe teiste (varasemate) tekstidega? Loo aeg loo sündmustele kuluv aeg T...
Tegelevad eesti keelse ilukirjandusega rahva õpetamine, kasvatamine. Teadlik tähelepanu pööramine eesti kultuurile: Tartu ülikooli taasavamine? Või lihtsalt avamine? (A) ÕES Õpetatud Eesti Selts, eesmärgiks eesti keele ja kultuuri õpetamine, õppimine. Esimeseks presidendiks Faelhmann. Tallinna eliit loob analoogi EKS Eesti Kirjameeste Selts nendeks nimetatakse küll kõiki haritud mehi. Tartu ülikooli jõuavad eestlased II Faehlmann esimeste hulgas, I veel K. J.Peterson, III Kreutzwald. Kunsti valdkonnas kõik baltisakslased õppinud kas Düsseldorfis, Peterburis vms. Ka sinna jõuavad eestlased; I Kohler lõpetas Peterburi kunstide akadeemia. Teateri valdkonnas läks moodi, tekib Tln saksa teater. Kujunes 3 kohalikku keelt - eesti, saksa, vene. Muusikaelu intensiivistus. Lauluseltsid. I saksa lauluselts 1893. Gertrud Mara. 1857 orgunniti I baltisaksa laulupäev.
Tegemist on äriideega, mille kaudu on võimalik veeta oma puhkust vabas nö metsikus looduses. Rätsa puhkekodu on enamasti spersialiseerunud inimestele, kes väärtustavad aktiivpuhkust tava puhkusele. On tegemist üsna orginaalse ideega, kuna seal puuduvad otsesed konkurendid, kuid peab arvestama sellega, et kõik ei pruugi teada kus kohas on Rakke vald ja veel enam Räitsvere küla. Kuid selle koha üheks suuremaks eeliseks on see, et seal on sündinud mitmed tuntud isikud nagu F. R. Faehlmann, K. E. von Bear jpt, kelle auks on pantud sinna mälestuskivid. Nende isikute järgi peaks Eesti rahvas ka enam vähem teadma, kus asub Rakke. Mina peaksin selle äriidee elluviima, kuna olen elanud ja kasvanud põhiliselt Räitsvere külas. Ma ei saa küll öelda, et ma tunnen seda kohta nagu oma viit sõrme, kuid siiski arvan, et suudan paremini seal puhkekodu rajada kui keegi teine. Lisaks on minu üheks suuremaks
tänava piirkonnast. Suures osas tänu tsaarivõimule ehitati linn siiski hilisbaroki ja klassitsismi stiilides üles. Elanike arv 18.saj lõpus oli umbes 3000. 19. sajandil toimus Tartus vilgas ehitustöö, taasavati ülikool ning linnast hakkas kujunema klassitstlik arhitektuuripärand. Tartus sai alguse eestlaste rahvuslik ärkamine. Eestlased hakkasid kaasa lööma äritegevuses, ülikooli asusid õppima eesti rahvusest mehed, näiteks: Kristjan Jaak Peterson, Friedrich Robert Faehlmann ja Friedrich Reinhold Kreutzwald. 1869. aastal toimus Tartus Eesti I Üldlaulupidu, millest sai alguse tänapäevani kestev eestlaste iseseisvumistahet meenutav ja austav laulupidude traditsioon. 19. sajandi lõpus tomunud venestusajal nimetati Tartu ametlikult ümber Jurjeviks ning ülikoolis kehtestati õppekeeleks vene keel. Siiski jäi Tartu eestlaste rahvusliku liikumise keskuseks ning kultuuri arenemise kohaks. Esimese maailmasõja käigus 1914 1918
EESTI LASTEKIRJANDUS. KONTROLLTÖÖ TEEMAD JA KÜSIMUSED. 1. Definitsioonid: aimekirjandus- teabe- e populaarteaduslik kirjandus. Tutvustab üldarusaadavalt ja huvitavalt teaduse saavutusi ning probleeme. Eesmärk on anda edasi teadmisi ning ilukirjanduslik narratiiv on pigem vahend, et köita lugeja tähelepanu ning muuta teaduslik tekst lapsele paremini arusaadavaks. lasteentsüklopeedia- lühikese ja informatiivse tekstiga ning võimalikult natuurilähedaste piltidega teos, mille põhirõhk on sageli illustratsioonidel. fantaasiakirjandus- ebareaalseid ja üleloomulikke elemente, imepäraseid tegelasi või sündmusi käsitlev kirjandus; igapäevamaailma probleeme käsitletakse metafoorselt. Laias tähenduses kogu see kirjandus, mis ei tegele otseselt ja eelkõige harjumusliku, igapäevaelulise elu reaalse kujutamisega (siia alla kuulub nii ulmekirjandus, absurd, aga ka kunstmuinasjutud). Tihedalt seotud folkloori, muina...
http://www.abiks.pri.ee Aastaarvud 1632 Tartu Ülikooli asutamine 1680 Suur reduktsioon 1689 ilmub I Läti keelne piibel 17001721 Põhjasõda 1710 Eesti läheb Venemaa koosseisu 1721 Uusikaupunki rahu, lõppes Põhjasõda 1739 Esimene eesti keelne piibel 17831796 Katariina II asehalduskord 1809 Soome läheb Vene koosseisu 1857 hakkab ilmuma ajaleht "Pärnu Postimees" 1860 1880Ärkamisaeg, rahvusliikumine Eestis 1865 asutatakse laulu ja mänguselts "Vanemuine" (Jansen) 1869 Eesti esimene Üldlaulupidu 1870 I raudtee Eestis 1872 Eesti kirjameesteseltsi asutamine (Hurt, Jakobson) 1878 hakkab ilmuma ajaleht "Sakala" 1906 I eesti keelne gümnaasium 1907 rajatakse Eesti kirjan...
(üle50 seltsi). Arhitektuuris valitses klassitsis(mõisad, postijaamad, kõrtsihooned). Kirjanduses-enamik teoseid käsitles kohalikke olusid ning levik ei ületanud Baltikumi piire. Estofiilid-Baltisakslastest Eesti huvilised.uurisid keelte kultuuri, andsid välja ilukirjandust, ajalehti, kooliraamatuid ja avasid teaduslikke seltse. Nende tegevuse tulemusena seati sisse Eesti keele lektori koht Tartu Ülikoolis. Nendega liitusid eestlastest haritlased Krutzwald ja Faehlmann, kelle algatusel loodi 1838 õpetatud Eesti selts, eesmärgiga "edestada eesti rahva ajaloo ja tänapäeva kirjanduse, keele kui ka tema poolt asustatud maa tundmist". 1842 eestimaa kirjanduslik ühing Tallinnas. 1863 ilmus rahvuseepos "Kalevipoeg". Estofiilidega liikusid ka mõned eestlased välismaal-tuntumad J.Kölner(kunstnik) ja P.Karell(keisri ihuarst). Rahvuslik liikumine ja venestamisaeg:
Kahe valdkonna suurimad kultuurisaavutused 19.sajandil: 1. Haridus – Tartu Ülikooli taasavamine; anti välja aabits; rajati seminare rahvakoolide õpetajate koolitamiseks. 2. Eestikeelne kirjasõna – anti välja eepos „Kalevipoeg“; koostati uus grammatika; anti välja ajakirju ning ajalehti. 14. Esimesed eesti haritlased: Faehlmann – õppis ülikoolis arstiks; hiljem sai temast eesti keele lektor. Tema eestvedamisel loodi 1838.aastal Tartus ülikooli juures Õpetatud Eesti Selts. Kreutzwald – rahvuseepos „Kalevipoeg“ (1857-1861) autor; Võru linna arst. Köler – Eesti rahvusliku maalikunsti rajaja. dr. Karell – keiser Nikolai I ja Aleksander II ihuarst. „maa sool“ – rahvakoolide õpetajad, kellest sai kandev jõud rahvuslikus liikumises.
Tallinna Ülikool Eesti Humanitaarinstituut EESTI KULTUURI TEKKE- JA OLEMISEELDUSED NING TINGIMUSED Referaat Koostaja: Kerli Puusepp Rühm: WE-1 Tallinn, 2012 Sissejuhatus Kajastan oma referaadis Eesti kultuuri tekke- ja olemiseeldusi keskajast ärkamisajani. Räägin veidi lähemalt erinevatel ajaperioodidel aset leidnud kultuurilise tähtsusega sündmustest ning samuti üleüldisest eluolust, eelkõige talupoegade omast. Räägin lähemalt ka reformatsioonist ning selle mõjust haridusele. Juttu tuleb ka rahvahariduse tõusust, lugemisoskuse kasvust ning eestikeelse kirjasõna tekkest. Lisaks saab referaadist teada ärkamisaja põhilised muutused, mis eestlaste eneseteadvust kasvatasid ning tänu millele sai eestlastest kultu...
1 Eesti proosa ja draama põhisuundumusi ja autoreid aastatel 1956–65. Proosa: ühiskondlik rõhuasetus, dokumentaalsuse taotlusi, romantilisi jooni, esiplaanil noorus. Noorsookirjanduse iseseisvumine. Autorid: Juhan Smuul, Lennart Meri, Lilli Promet, Raimond Kaugver, Veera Saar, Aimée Beekman, Vladimir Beekman, Silvia Rannamaa („Kadri“, „Kasuema“). Draama: seis oli vilets, positiivseid näiteid alles alates 60.-test (Juhan Smuuli teosed). 60.-te teisel poolel tugev draamalaine Autorid: Juhan Smuul, Egon Rannet, Ardi Liives, Boris Kabur 1. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid aastatel 1956–65. Allegoorilisus, retoorilisus, romantilisus ja rõõmsameelsus, inimlik soojus, intellekti ja tunnete koostöö, suure ja väikese, kosmilise ja isikliku ühendamine, avatud ruum, avastamine ja ehitamine. Autorid: Deboora Vaarandi, Uno Laht, Ilmi Kolla, Lehte Hainsalu, Paul Haavaoks, Jaan Kross, Ellen Niit, Ain Kaalep. 2. Artur Alliksaare luul...
Rahvaluules on ainestikku, et on olnud vana inimese kuju olemas. Analoogia printsiibi kohaselt võttis tegelased Kalevalast üle (Vanemuine, Ilmarine, Lämmenküne, Viboane). Kalevipoeg oli audentne tegelane, aga teised olid väljamõeldised. Faehlmanni panteon peajumal Vanaisa ehk Taaraga (kelle poegade hulka kuulus Vanemuine) oli tema enda sõnul monotheistlik. Soome mütoloogiast, millele pärast „Kalevala” ilmumist (1835) sai osaks suur rahvusvaheline tähelepanu, üritas Faehlmann koguni kohmakal moel distantseeruda, et luua n.-ö. tõupuhtamat eesti mütoloogiat, mis ühtlasi kinnitaks eestlaste kõrgemat kultuurilist arengutaset enne ristiusustamist. Faehlmann ühe käega laenas Soomest, aga teise käega püüdis seda varjata ning eesti mütoloogiat soome omast eraldada. Samamoodi haakis ta germaanlaste ja skandinaavlaste Thorist lahti vanade eestlaste Taara. 11. Kust pärineb nimi Vanemuine? Kirjelda [nt A. Viirese artiklile toetudes]
Taara omaks, Fahelman üritas isegi tõestada et Taaraga olid muistsed eestlased jõudnud monoteismini. Mõlemad seostasid Taarat Tartuga kui „vana õnnistatud Taara paik“. 19. Kust pärineb nimi Vanemuine? Kirjelda (nt A. Viirese artiklile toetudes) protsessi, mille vahendusel sai Vanemuisest “vanade eestlaste” laulujumal? Vanemuine tuleb Soome mütoloogiast, kust tuntakse Väinamöiset kui Kalevala peategelast (väinämö soome keeles tähendab laulikut). Faehlmann mugandas tema ja palju teisi soome mütoloogiast tuntud tegelasi oma saksakeelsetesse muistenditesse, esitledes neid eestlaste jumalana. Kreutzwaldi „Kalevipoja“ ilmumise järel jõudsid paljud jumalad ja vägilased sh Vanemuine rahva hulka. Kangelasi aitas tutvustada ka Faehlmanni muistendite eesti keelde tõlkimine ja nende avaldamine Perno Postimehes. Carl Robert Jakobson lisas „muistsed jumalad“ ka oma „Kooli Lugemise raamatusse“, mis oli ligi 30 aastat peamine koolilugemik
Faehlmanni pseudomütoloogilised muistendid Valgustusfilosoofia, loodusteaduslik haridus, usuline vabameelsus, tihe kokkupuude talupoegadega, ajas toimuvad arengud ning ametist tulenevalt laialdased kontaktid intelligentsiga kujundasid Faehlmanni tõekspidamisi. Faehlmanni osaliselt rahvaluulele tugivead 8 müüti. (Vanemuise laul, Emajõe sünd, Loomine jt, trükis saksakeelsetena 1840-1852) said peagi tuntuks võõrkeeltes ning kujundasid positiivse suhtumise eesti kirjandusse- rahvaluulesse. Faehlmann loob romantiliselt üleva pildi Emajõe kallastel asunud muistsete eestlaste kaunist kodust, nimetab Tartu toomemäge laulujumala Vanemuise asupaigaks, püüdes nii mütoloogiat konkretiseerida. Eesti kirjanduse kauneimaid ja poeetilisemaid müüte on ,,Koit ja Hämarik". Rahvasuu järgi kohtuvad jaanipäeva paiku Koit ja Eha ja sellest lähtuvalt arendas Faehlmann romantilise armastusloo Vanaisa noortest ja ustavatest teenritest, nende puhtast armastusest. Koit ja
Vana-Kreeka kirjandus Kreeka kirjandusloo võib jaotada perioodeks. 1) arhailine periood 2) klassikaline periood 3) hellenismi ajajärk 4) rooma impeeriumi periood Zanrid 1) tragöödia 2) komöödia Homeros On nii kreeka kui kogu euroopa kirjandusloo alguses. Arvatakse, et tegu oli pimeda laulikuga kes kirjutas ,,Ilias" ja ,,Odüsseia". Mõlema eepose süzeed on võetud heroilistest muistenditest. Mehe eluloost ei ole ühtegi usaldusväärset allikat. Luule arhailine luule - Tyrtaios, Solon - õpetuslikud, sententslikud värsid lüürika - Alkaios, Sappho oli pikka aega seoses muusikaga, laulde, tantsude jms. Dramaturgia Tragöödia loomingut kannab usk maailma harmoonilisusse ja stabiilsusse, mida traagilised konfliktid rikuvad.( Esindajad: Sophokles, Euripides ja Aischylos) Komöödia 1Sai alguse pilkelauludest ning muutus mõnitavaks zanriks, kus kasutati vaba keelepruuki. Samuti ei puudunud poliitikute ning ühiskonna pilastamine läbi satiiriliste...
Üldiselt jäi ta aga võimudele lojaalseks. Tõnissoni peetakse Eesti rahvusliku ideoloogia rajajaks. Ta õhutas väärtustama eestlust ning tuginema iseenda jõule. Tähtsaks rahvusliikumise juures tuleb pidada ka eestikeelse trükisõna arengut ja sellega seonduvate isikute tegevust. Tähtsamatena tooksin välja Friedrich Robert Faehlmanni ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi, kes olid juba 19. sajandi esimesel poolel alustanud rahvusliku tegevusega. Faehlmann hakkas rahvusloomingu alusel koostama eesti rahvuseepost "Kalevipoeg", kuid tema varajane surm ähvardas tööseisata. Siiski jätkas tegevusega Kreutzwald ning tema pingutuste tagajärjel "Kalevipoeg" ka trükis 1857-61 ilmus. Luule alal kerkisid esile Lydia Koidula, 8 Mihkel Veske ja Ado Reinvald. Proosakirjanikest tuleks esile tõsta Juhan Kunderit ja Eduard Bornhöhed. Viimane kirjutas juba tema eluajal äärmiselt laia
tõusud ja mõõnad 19.-20. sajandil Eeldused: · pärisorjuse kaotamine · eestlasest peremehekihi tekkimine · eestlastest haritlaskond (paljud kasvasid herhuutlastena üles, mis väärtustas haridust) · majandusolud (vabamad seadused, sissetulekute suurenemine, talude päriseksostmine) · valgustuslike ideede jõudmine Eestisse Algus · 1838 Õpetatud Eesti Selts Kreutzwald ja Faehlmann o koguti eestikeelseid muistendeid ja rahvaluulet o arendati eestikeelset õppekirjandust o koondati eestlastest haritlasi · 1857 Kalevipoeg · 1857 - Perno Postimees Jannsen Kõrgaeg · koguti raha ja saadeti palvekirju, et rajada eestikeelset kõrgemat kooli Aleksandrikomiteed Hurt (rahvaluule koguja, ajalehtede Sakala ja Eesti Postimees juures)
tõusud ja mõõnad 19.-20. sajandil Eeldused: pärisorjuse kaotamine eestlasest peremehekihi tekkimine eestlastest haritlaskond (paljud kasvasid herhuutlastena üles, mis väärtustas haridust) majandusolud (vabamad seadused, sissetulekute suurenemine, talude päriseksostmine) valgustuslike ideede jõudmine Eestisse Algus 1838 – Õpetatud Eesti Selts – Kreutzwald ja Faehlmann o koguti eestikeelseid muistendeid ja rahvaluulet o arendati eestikeelset õppekirjandust o koondati eestlastest haritlasi 1857 – Kalevipoeg 1857 - Perno Postimees – Jannsen Kõrgaeg koguti raha ja saadeti palvekirju, et rajada eestikeelset kõrgemat kooli – Aleksandrikomiteed – Hurt (rahvaluule koguja, ajalehtede Sakala ja Eesti Postimees juures)
Balti erikord ja keskvalitsus Balti erikord Venemaa polnud kindel oma vallutuste püsivuses ning seepärast oli neile oluline baltisaksa aadli toetus. Balti aadli poolehoiu võitmiseks alustati juba sõja ajal restitutsiooniga. Baltikumi valitsemise põhijooned kinnitati Uusikaupunki rahuga, mis sätestasid Balti erikorra alused. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldused. Koostati aadlimatriklid. Balti erikord aitas säilitada siinse maa kultuuri ja omapäras, välistades Vene kolonisatsiooni, mis oleks võinud kohalikele saatuslikuks kujuneda. Balti erikord võimaldas tihedamaid sidemeid Lääne- Euroopaga ja tagas ühtekokku kiirema arengu. Kehtima jäi luteriusk, asjaajamine saksa keeles ja tollipiir. 19.saj koostati ka Balti kubermangude kohalike õigusnormide kogu Balti provintsiaalseadustik. (aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ja eesõiguste kogu). Esimesed osa avaldati 1845.a ja kolmas osa 1846.a. * See kinnitas veelgi...
ka uhked. See on ajajärk, kus estofiilid hakkavad end ka uut moodi määratlema, nt tulevad kasutusele mõised liivimaalane, eestimaalane (mitte sakslane jne). Tegemist on haritlastega. 18. sajandil alguse saanud, aga 19. sajandi alguses esile tõusnud estofiilide tegevus päädib sellega, et nad hakkavad soovitama, et eestlased saaks asju ajada eesti keeles. Varasema eestikeelse kirjavara taga ei ole eestlased, vaid estofiilid. 1830. aastatel kerkib esile F.R Faehlmann (1798-1850). 1830. aastate estofiilide hulgas on ka märkimisväärne osa eesti päritolu inimesi, kelle liidriks Faehlmann kujuneb. Oli Järvamaa talupoja järeltulija, tema isast oli saanud Ao mõisa valitseja. Poeg pannakse esialgu õppima Rakvere kreiskooli, õpib ka Tartu gümnaasiumis. Tollal kaks võimalust: õppida edasi teoloogiks või arstiks. Faehlmann otsustab õppida arstiks. Tema eesti keele oskuse juurde kuulus ka see, et hakkas hiljem Tartu
Valgustusfilosoofia, loodusteaduslik haridus, usuline vabameelsus, tihe kokkupuude talupoegadega, ajas toimuvad arengud ning ametist tulenevalt laialdased kontaktid intelligentsiga kujundasid Faehlmanni tõekspidamisi. Faehlmanni osaliselt rahvaluulele tugivead 8 müüti. (Vanemuise laul, Emajõe sünd, Loomine jt, trükis saksakeelsetena 1840-1852) said peagi tuntuks võõrkeeltes ning kujundasid positiivse suhtumise eesti kirjandusse- rahvaluulesse. Faehlmann loob romantiliselt üleva pildi Emajõe kallastel asunud muistsete eestlaste kaunist kodust, nimetab Tartu toomemäge laulujumala Vanemuise asupaigaks, püüdes nii mütoloogiat konkretiseerida. Eesti kirjanduse kauneimaid ja poeetilisemaid müüte on ,,Koit ja Hämarik". Rahvasuu järgi kohtuvad jaanipäeva paiku Koit ja Eha ja sellest lähtuvalt arendas Faehlmann romantilise armastusloo Vanaisa noortest ja ustavatest teenritest, nende puhtast armastusest
õppima minna. Selts ise kujunes suhteliselt suureks. 1838. aastal asutati Õpetatud Eesti Selts, kuhu kuulusid enamuses pastorid aga ka professorid ja muude ametite esindajad (arst tuleb esimesena meelde). Selts kujunes olulisimaks teadusseltsiks, kus tegeldi eesti maa, rahva (kultuuri) ja mineviku uurimisega, juhiks pikka 8 aega Faehlmann. Oli algusest peale suht estofiilne, alles sajandi keskpaiga järel baltisaksastus "kurja" Schirreni eestvõttel. Selle seltsi tegevus andis eestlastele tagasi tema ajaloo - Kalevipoja näol - idee eeposest oli tulnud Soome Kalevalast, mis avaldati 1835. Publamise koha pealt oli olulisim Eestimaa Kirjanduse Ühing (1842 Tln-s), mille toetusel enti välja: LUB, Monumenta Livoniae Antiqua (I-V), Scriptores Rerum Livonicarum (2 tk),
Hoogustus ka seltsiliikumine, mis hõlmas nii laulukoore, teadusseltse, üliõpilaskorporatsioone, klubisid jne. Arhitektuuris valitses klassitsism, mis avaldus peamiselt mõisaarhitektuuris. Tallinn kustutati ka kindluse nimekirjast ja mitmele bastionile rajati park. Alguse sai ka estofiilide liikumine, baltisakslased, kes uurisid eesti keelt ja kultuuri. Ülikooli seati ametisse ka eesti keele lektor. Selle liikumisega liitusid ka Kreutzwald, Faehlmann, kellest viimane oli hiljem ka ülikooli eesti keele lektor. Faehlmann lõi ka 1838. aastal Õpetatud Eesti Seltsi. 1842. loodi Tallinnas ka Eestimaa Kirjanduslik Ühing. Nende kahe organisatsiooni toel anti välja ka ,,Kalevipoeg". 11. Majandus 19. saj 19. sajandi algul oli põhiline majandusüksus mõis, Mõisamajanduse edenemise aluseks oli viljatootmine. Peamine sissetulekuallikas aga viinaköökides teraviljadest põletatud viin, mille ostis ära Vene kroonu
Kreutzwald, Jakobson, Faehlmann), see jäi aga valdavalt haritlaste, formeeruva intelligentsi piiridesse ja laiemat kõlapinda ei saavutanud. Kirikuvastasusest kui ateismist lähtuvast ideoloogiast ei ole siinkohal kindlasti mõtet rääkida. Kirikuvastasuses mängisid kindlasti rolli ka ärkamisaegsete juhtfiguuride omavahelised vastuolud (Hurt-Jakobson). Neist tendentsidest tulenevalt esineb XIX sajandi II poole eesti kirjanike teostes kirikuvastaseid elemente, nt Vilde, Peterson, Faehlmann, Kreutzwald. XX sajandi alguses jätkus sekulariseerumine. Linnastumisega seoses toimusid suured sotsiaalsed murrangud ning inimesed eraldusid seetõttu (kodu)kirikust. Linna kolinud inimesed leidsid tihtipeale tööd suurettevõtetes, need olid aga kanaliteks, mille kaudu jõudsid Eestisse uued vasakpoolsed meeleolud. Tähtis roll on siin Venemaalt tulnud revolutsioonilistel ideedel, mis enamasti olid ka ka teravalt kiriku- ja usuvastase hoiakuga. Seda aega iseloomustab ka siiras
süzeed rahvusvahelised Müüdi puhul tegemist teise maailmaga, meie loogika vastaselt Muistend ütleb alati kindla fakti, tegemist tänapäeva maailmaga F.R.FAEHLMANN Sündis vaba talupoja peres Isa mõisavalitseja Kasvas peale vanemate kodust mõisnike juures Läks Tartu ülikooli Lõpetas doktori kraadiga Tema eestvõttel 1836 loodi Tartus õpetatud Eesti Selts(sisaldas saksa rahvusest mehi) Faehlmann rõhutas, et eesti keel on kultuurkeel, millega saab luua kunstteksti Hakkas looma kunstmuistendeid Kasutas Soome ,,Kalevala't". Lõi 8 kunstmuistendit, esitas eheda rahvaluulena Nendes püüdis luua terviklikku jumalate kogu Põimis lugudesse koha- ja usumuistendeid Üldine plaan polnud Eesti kultuuriga seotud ,,Maailma loomine"-vanaisa e. Taara kõige tähtsam ,,Emajõe sünd.Paradiis. Loomade töö. Tasu ja karistus"-seletusmuistend
FLKU.05.091 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Kevadsemester 2018: kordamisküsimused eksamiks 1. Eesti proosa ja draama põhisuundumusi ja autoreid aastatel 195665. Tugev tsensuur. Eestis on Nõukogude võim, suured repressioonid, esteetiline kaanon, eeltsensuur toimib endiselt, kuid leeveneb. Mängitakse peitust, nagu oleks kõik endine, kuid päris endine enam olla ei saa. Sulaaja proosa: ühiskondlik rõhuasetus (1950ndate alguses sotsialistlik realism, võlts optimism. Sotsialistlik realism hakkab tagasi muutuma realismiks. Psühholoogilised armastuslood ei tõuse esile, vaid ühiskondlikud panoraamid ja sotsiaalse väljakäiguga realism), dokumentaalsuse taotlusi (võlts dokumentaalsus muutub päris dokumentaalkirjanduseks, nt Smuuli ,,Jäine raamat"), romantilisi jooni (pärisrealistlikud taotlused põimuvad romantilise esteetikaga), noorsookirjanduse iseseisvumine (see tõotab proosakirjandu...
seas tekkis huvi eesti keel ja rahvakultuuri vastu. Anti välja rahva tarbeks emakeelset kirjasõna. 1806. aastal ilmus Tartus "Tarto maarahwa Näddali-Leht".1821-1823 ja 1825. aastal Otto Wilhelm Masingu toimetusel "Maarahwa Näddala-Leht". Kultuurielu elavnemist soodustas aastal 1802 taasavatud Tartu Ülikool, mis kujunes ülevenemaalise tähtsusega teaduse- ja kultuurikeskuseks. 1840. aastail hakkas tähelepanu äratama eesti talurahva seast pärinevate demokraatide (F.R. Faehlmann ja F. R. Kreutzwald) tegevus. Hariduse alal loodi Eestisse külakoolide võrk. kuigi muistne iseseisvus oli maarahva poolt ammu unustatud, oli ometi läbi raskete aastasadade alles jäänud üht-teist väga väärtuslikku. Selle hulka kuulus keel, rahvaluule, rahvamuusika, kunstipärane kodukäsitöö ning tugev külaühiskond. Rahvuslik ärkamine. Venestamine. J. Tõnisson ja K. Päts Mis eestlasi ärkamisaja künnisele tõi? Tänu paremale haridusele osa eestlasi saksastus, kuid
võttiski jalad maha(317-319) ja Kalevipoeg suri. Taevas otsustati, et Kalevipoeg läheb Allilma valvama, jalgade puudumisel anti talle hobuse keha ning käe lõi ta kaljusse kammitsasse(320) Kalevipoeg-tugev, vaikne, väga verehimuline, kättemaksuhimuline, uudishimulik ....................... *Vanemuine on laulujumal 19. sajandi keskpaigast alates välja kujunenud rahvusromantilises eesti kunstmütoloogias, mille peamised loojad olid Friedrich Robert Faehlmann ning Friedrich Reinhold Kreutzwald. Vanemuise kuju loomise allikaks oli tõenäoliselt Kristjan Jaak Petersoni poolt saksa keelde tõlgitud ja kommenteeritud ning 1822. aastal Johann Heinrich von Rosenplänteri ajakirjas "Beiträge zur genauern Kentniß der ehstnischen Sprache" ilmunud Kristfrid Gananderi "Mythologia Fennica" ("Finnische Mythologie"). Peterson märgib oma kommentaarides, et eesti rahvaluules on viiteid laulujumalale, kelle nime ei nimetata, kuid kelle lähedaseks
9. KLASSI EESTI KEELE EKSAMI KORDAMISMATERJAL VÄLDE Eesti keeles on rõhu ülesandeks tähistada sõna algust ehk eesti keeles on rõhk esimesel silbil. I välde lühikese silbi pikkuse tinglik nimetus. Esineb ainult lühikestes silpides. Lühikesed silbid ei saa omakorda esineda üheski teises vältes peale I välte. Pearõhuline silp on lühike ja sellele ei järgne k, p, t. Nt ka-la, ja-nu-ne-ma, ve-de-le-ma II välde pika silbi pikkuse tinglik nimetus. Esineb ainult pikkades silpides. Pearõhuline silp on pikk. Pearõhulisele lühikesele silbile järgneb k, p, t. Nt koe-rad, ham-mas-test III välde kolmanda välte puhul on tegemist ekstra rõhuga, millega võib hääldada pikki silpe. Pearõhulist pikka silpi hääldame ülipikalt. Sõna on ühesibiline. Tavaliselt võib sama häälikulise koosseisuga silpe hääldada kas tavalise rõhuga (II vältes) või ekstra rõhuga (III vältes). ...
järgneva 44 aasta jooksul. Riikidest olid Amsterdamis edukaimad USA ja Saksamaa, Eesti sai 16. koha. Kokku võideti seitse medalit. Olümpiavõitjateks tulid kreeka-rooma maadluse sulgkaalus Voldemar Väli ning vabamaadluse kergekaalus Osvald Käpp. Tõstmise raskekaalus pälvis hõbemedali Arnold Luhaäär. Pronksmedali teenisid välja Albert Kusnets kreeka-rooma maadluses ning purjetajad Nikolai Vekšin, William von Wiren, Eberhard Vogdt ja Georg Faehlmann 6 m jahtide klassis. Parima kuue hulka pääses kreeka-rooma maadluses Eduard Pütsep. Eesti maadlejad tõestsid enda võimekust, mida oli demonstreeritud aasta varem Budapestis toimuvatel EM-võistluses kreeka-rooma maadluses, kus eestlased jagasid riikide arvestuses Ungariga esimest kohta. 12 Kadi Hinrikus Eesti Spordi Ajalugu
Fr. Parrot, ta sai hästi läbi toonase tsaari Aleksander I-ga, see tähendas, et ülikool sai väga laialdase autonoomia, allus vaid Peterburi haridusministeeriumile. Ülikoolile eraldati päris suured rahasummad, seda kasutati ülikoolihoonete ehitamiseks, osad neist siiamaani kasutusel. Õppetöö toimus saksa keeles, kuigi venemaal. 1803.a seati sisse ka eesti keele lektori ametikoht, ülikooli jõudsid ka esimesed eestlased. Eestlastest esimesed kõrgharitlased: Kreutzwald ja Faehlmann. Ka baltisakslaste seas tekkis eesti keele ja kultuuri huvilisi, keda on nimetatud estofiilideks, rajasid Õpetatud Eesti Seltsi 1838.a, see tegeles eesti keele arendamisega (andis välja kooliraamatuid), eesti ajaloo uurimisega. 1802.a pandi paika koolikorralduse alused kogu Venemaal. Kõige madalam kihelkonnakool (selle juures võis olla ka eraldi aste vallakool). Linnakool kandis nime elementaarkool, see oli enamasti saksakeelne
sõprussuhted pigem privaat- kui avalikku sfääri. Võimalik, et kirjeldatud vastuolud vanade ja noorte käsituses privaatsusest ja avalikust infost viitavad uue avalikkuskontseptsiooni saabumisele. Sõprusest saab jälle avalik asi. Ning avaliku fotoalbumita inimest vaadatakse tööintervjuul kui veidrikku, kes üritab koolitunnistuseta juhtivale kohale kandideerida. Reit ongi elu. Mitte sugugi vähem kui kirjandusselts, kuhu Kreutzwald ja Faehlmann omal ajal kuulusid. (Kärdi 2009: 17) 15 KASUTATUD ALLIKAD Aasvee, K. & Maser, M (2009). Ülevaade Eestis 2001/2002. ja 2005/2006. õppeaastal toimunud kooliõpilaste tervisekäitumise uuringutest (HBSC uuring) teiste riikide taustal. [2009, november 11] http://www.eestiarst.ee/eesti_arst/arhiiv/article_id-1374 Kamerov, K. (1996, november 22). Elu, kool, haridus. Õpetajate leht. Hulkki, E. (2007, veebruar 27)
Välja oli kujunemas ka iseseisev eesti kultuuriväli. Baltisakslaste vaatepunktist olid kõik tekkivad eestlaste seltsid, ajalehed, laulupeod jne pelk saksa kultuuri peegeldus, kõrgkultuuri matkimine talupoeglikul tasemel, millel puudus iseseisev tähendus ja millesse parimal juhul suhtuti üleoleva heatahtlikkusega. 1838.a asutati Õpetatud Eesti Selts, mille rajajaks oli eestlane, arst ja ülikooli eesti keele lektor Friedrich Robert Faehlmann. Klassitsism ja romantism (lk 156) 19.saj I poolel valitses kultuuri-ja kunstielus klassitsism. Näitekirjandus jälgis antiikdraamade reegleid, kujutav kunst antiikkunsti kaanoneid ja arhitektuuris matkiti antiikset vormikõnet. Üheks kaunimaks ehitiseks sai Trt Ülikooli peahoone, mille projekteeris Johann Wilhelm Krause. Üldse kujunes klassitsistlikuks kogu Trt südalinn. Tln-s moodustus enam-vähem klassitsistlik hooneteansambel Lossi platsi näol Toompeale,kuid see rikuti hiljem A
Talurahvarahutused ● Soov välja rännata (kuuldused nn maa jagamisest lõunas) ● 1841. a “Pühajärve sõda” (Mõisnik väitis, et maad ei jagata. Talupoeg ei uskunud.) (...) ● Usuvahetusliikumine (1845. a kuuldus, et kes vahetab usku, saab maad) Kirjasõna ● Kalendrid ● 1806. a - Tartu Maa Rahwa Uus Näddalileht ● (..) Rahvusliku kirjanduse kujunemine. ● K. J. Peterson - esimene rahvuslik poeet ● F. R. Faehlmann - muistendite kogumise algataja ● F. R. Kreutzwald - eepose “Kalevipoeg” koostaja Talupoegade õigusliku olukorra muutumine. ● Ühine passikorralduse seadus 1863. a - talupojad, kes olid 21+, kelle seaduslikud koustused olid täidetud ja, kelle lähidsugulaste ülalpidamine oli kindlustatud, võisid taodelda 3 kuuks kuni 3 aastaks passi, et minna impeeriumi ükskõik kuhu paika või linna elama. Soodustas väljarännet Venemaale.
teha ja teised naudivad. Esimesed 25 a ei olnud üliõpilaste seas ühtegi eestlast. Õppejõudusid oli eestastest ainult 5. Kõige rohkem oli sakslasi(85), venelasi. 19.saj lõpuks oli umbes 1800 õpilast. Nende seas poolakas, sakslased, lätlased, rumeenlased. BALTI SAKSA KULTUUR 19.saj provinsistumine. Estafiil - inimene, kes tunneb huvi eesti keele ja kultuuri vastu. Asutavad 1838.a seltsi. Nad püüavad rääkida omavahel eesti keeles. F.R Faehlmann ja Kreutzwald käisid Rakvere kreiskoolis. Rokokoo- Põltsamaa mõis Historitsism Lasila mõis Romantism maalikunstis ja kirjanduses ÄRKAMISAEG JA RAHVUSLIK LIIKUMINE I Mõisted Rahvuslik liikumine-rahvusest teaduslikuks saamine. Rahvuse tunnused: ühine päritolu, keel, kultuur, terrotoorium, ühtekuuluvustunne, identiteet. Rahvuslik liikumine-rahvuslikult mõtestatud tegevus, mis taotleb rahvusliku enesemääramist, mille kõrgem vorm on omariiklus II Eelärkamise aeg
Samuti asuti kodifitseerima provintsiaalõigust, mille tarbeks teostati ka massilisi arhiiviuuringuid, mille baasilt kujunes suures osas ka baltisaksa professionaalne ajalookirjutus. Hoogustus ka baltisakslaste ühiskondlik tegevus, loodi mitmeid uusi haridusseltse, sealhulgas ka estofiilseid. Esile kerkisid ka mõned eesti soost haritlased, nagu Kristjan Jaak Peterson luuletajana, Friedrich Robert Faehlmann kirjaniku ja arstina, samal kombel ka Friedrich Reinhold Kreutzwald. Suures osas Faehlmanni algatusel loodi 1838. aastal Õpetatud Eesti Selts, mis oma suunitluselt oli kõige selgemalt estofiilsem ja mis oma tegevuse esimestel aastakümnetel tegeles peamiselt Eesti vanavara korjamise ja süstematiseerimisega. Kujunema hakas ka rahvuseepos "Kalevipoeg". Pärast talupoegade pärisorjusest vabastamist nende eluolus kohe kardinaalseid muudatusi ei toimunud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
