vires (puhkus taastab jõu). Kosutaval jalutuskäigul pargialleedel kohtab ausambaid ülikooliga seotud kuulsustele, kelle seas on imetajate munaraku avastaja Karl Ernst von Baer, esimesi aseptika rakendajaid haavaravis kirurg Ernst von Bergmann, kliinilisele hematoloogiale ja vereülekande edenemisele aluse pannud füsioloog Hermann Adolf Alexander Schmidt, topograafilise anatoomia rajaja ja välikirurgia rajajate hulka kuuluv Nikolai Pirogov, kirjamees ja arst Friedrich Robert Faehlmann, meridiaanikaare mõõtmist juhendanud ja kaksiktähti uurinud astronoom Friedrich Georg Wilhelm Struve ning luuletaja Kristjan Jaak Peterson. Toomel asub ka sammas, mis tähistab ülikooli raamatukogu ja kunstimuuseumi rajaja Karl Simon Morgensterni aeda, mille ta ülikoolile kinkis. Ülikooli peahoone TÜ muuseumid taga seisab ausammas ülikooli asutajale Rootsi kuningale Gustav II Adolfile ning sealsamas ülikooli seinal on mäletustahvel Nobeli preemia saanud
KORDAMISKÜSIMUSED EESTI 19. SAJANDIL Õpik lk. 128-139, 146-155. 1. Millised Venemaa poolt peetud sõjad ja kuidas mõjutasid ka Eestit? Krimmi sõda (1853-56)-eestlased nekrutiteks ja 25.aastaks teenima, lükkas edasi 56.a talurahvaseadust; Napoleoni sõjad- Eesti tpgi võeti maakaitseväkke. 2. Pärisorjuse kaotamise põhjused: Kriis põllumajanduses, viljahinna langus, p. Orjus ei toonud tulu, levisid vabaduse ja võrdsuse ideed, Aleks. I oli reformimeelne(soosis kaotamist); Eeldused: Valgustusideede levik, tähelepanu pööramine inimõigustele, kriis põllumajanduses, talurahvaülestõusud, moderniseerimine. 3. Millised muudatused toimusid järgmiste talurahvaseadustega Eesti-ja Liivimaal: 1802 ja 1804- Talurahva regulatiiv 'Igaüks'- õigus omada vallasvara, reguleeriti koormisi, tahteti talu pärandamise õiguse lastele pärandada (E); Sarnane L-maal- koormised reguleeriti vastavalt ta...
Toomemäel asub ohtralt skulptuure ning arhitektuurilise väärtusega hooneid - endine Toomkirik - praegune TÜ ajaloo muuseum, Tähetorn, Vana Anatoomikum, Riigikohus, Ingli- ja Kuradisild. Inglisillal, Toomemäe sümboolsel väraval, on kiri ,,otium reficit vires" (puhkus taastab jõu). Kosutaval jalutuskäigul pargialleedel kohtab ausambaid ülikooliga seotud kuulsustele, kelle seas on Karl Ernst von Baer, Ernst von Bergmann, Hermann Adolf Alexander Schmidt, Nikolai Pirogov, Friedrich Robert Faehlmann, Friedrich Georg Wilhelm Struve ning Kristjan Jaak Peterson. Toomel asub ka sammas, mis tähistab ülikooli raamatukogu ja kunstimuuseumi rajaja Karl Simon Morgensterni aeda, mille ta ülikoolile kinkis. Ülikooli peahoone TÜ muuseumid taga seisab ausammas ülikooli asutajale Rootsi kuningale Gustav II Adolfile ning sealsamas ülikooli seinal on mäletustahvel Nobeli preemia saanud keemikule Wilhelm Friedrich Ostwaldile. Anatoomikumi taga
1. Nimeta sinu arvates kolm kõige rohkem eestlaste elu 19. sajandil mõjutanud sündmust .Põhjenda oma valikut. 1. 1857 Johann Voldemar Jannsen hakkas välja andma „Perno Postimeest“ Sellega pani ta aluse eestikeelsele ajakirjandusele. 1866 – Uus vallaseadus. Talurahva omavalitsus vabanes mõisnike eeskostest. 1870.1880. – Kehtestati koolikohustus nõue. 2. Millised olid talurahva koormised 19. sajandil? Teorent, naturaalandamid, rahamaksud, pearaha, nekrutiandmine, nekrutite varustamine, sõjaväe majutamine ja küüt, sõjaväekohustus, teede korrastamine, magasiaida ehitamine, kooli ehitamine, kirikumaksud, vaeste hoolekanne. 3. Talurahva käärimine 19. sajandil: seletage, kuidas oma olukorda üritati parandada, milline oli nende tegevuse tulemuslikkus ja tooge võimalusel näiteid. Majanduslik olukord ei paranenud. Talude rendilepingud olid ikka piiranguteta, 1840 puhkes näljahä...
pastoraalid. Oma oodides tugineb ta kreeka, rooma ja saksa ülevatele luuleteostele. Peterson ülistab inimmõistust ja vaimu, sõprust ning armastust (,,Inimene", ,,Sügise", ,,Sõprus"). Friedrich Robert Faehlmanni õhutusel asutati Õpetatud Eesti Selts. 1843.a 1850.a oli ta selle esimees. Oma ettekannetes ja kirjutistes oli Eesti mineviku romantiline austaja, eesti rahva vaimumaailma ja keele rikkuse imetleja. Faehlmann oli eesti eepose mõtte algatajaid. Tema eeltöid kasutas hiljem Fr.R.Kreutzwald. Aastatel 1840-1852 ilmus Faehlmannil mitu saksakeelset kunstmuistendit (,,Loomine" ja ,,Vanemuise laul"), milles eesti rahvamuistendite motiive kasutades on välja arendatud pseudomütoloogiline eesti jumalatemaailm. Eesti keele alal uuris ta astmevaheldust, sõnade muutmist ja tuletamist ning tegi mõningaid ettepanekuid vana kirjaviisi täpsustamiseks. Ta
20. Selgita (nt A. Viirese artikli põhjal), kuidas kujunes Taara eesti rahvusliku (kunst) mütoloogia oluliseks jumalaks (nt kust on see nimi pärit ja kuidas on seda tõlgendatud? Kelle kaudu ja kuidas sai Taara laiemale avalikkusele tuntuks?) Taarat mainitakse Läti Henriku Liivimaa kroonikas. Teda mainitakse kui "suurt jumalat" Tharapitat. 17. sajandil tõlgendati seda kui skandinaavia äikesejumalat Thori, mis oli 19. sajandil valdavalt aksepteeritud. Taara võtsid omaks Faehlmann ja Kreutzwald ja kirjutasid temast oma teostes, Faehlmann kirjutas temast muistendites kui peajumalast "Vanaisast" ning üritas ka tõestada, et eestlased olid Taaraga monoteismini jõudnud. Massidesse jõudis teadmine Taarast Jakobsoni kooliraamatute kaudu, kus teda kirjeldatakse sõjajumalana. 21. Selgita (nt A. Viirese artikli põhjal), kuidas kujunes Vanemuine eesti rahvusliku (kunst)mütoloogia oluliseks jumalaks (nt kust on see nimi pärit ja 2 kuidas on seda tõlgendatud
anatoomikumi". Samuti sai seal tutvuda Tartu Ülikooli arstiteaduskonna meditsiiniliste kollektsioonidega. 19. novembril 2011 oli viimane päev, mil sai külastada vana anatoomikumi ja sealset ekspositsiooni. Eesti arstiteaduse sünnikodu on hetkel läbimas uuenduskuuri, mille järel saab vanast anatoomikumist Tartu Ülikooli teaduse populariseerimise keskus. Tartu Ülikooli Arstiteaduskonna meditsiinikollektsioone saab külastada Teaduskeskuses AHHAA. Friedrich Robert Faehlmann (Fählmann; 31. detsember 1798 Ao mõis 22. aprill 1850 Tartu) oli eesti kirjamees ja arst. Sündis Ao mõisa eestlasest valitseja pojana, võeti 7-aastasena pärast ema surma mõisaomaniku perekonda kasvatada. Õppis 19saj algul Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Kuulas ülikoolis ka filoloogia- ja filosoofialoenguid ning hakkas huvi tundma eesti keele vastu. Ta rajas Tartu ülikoolis teed kardioloogiale. Faehlmann töötas Tartus arstina, ta oli ka ülikoolis eesti keele lector.
kunstmuistendeid. Ajaloolistes jutustustes idealiseeriti muistset priiuseaega ja kirjutati rahva teadvusse ettekujutus 700-aastasest orjaööst. Ärkamisajal hakati tähelepanu pöörama oma rahvuslikkusele ja enda kultuuripärandi säilitamisele. Võeti ette tervet maad hõlmavaid üritusi ning pandi alus järjepidevatele teatritele ning ajalehtedele. inimesi ärkamisajast: Johann Voldemar Jannsen, Carl Robert Jakobson , Jakob Hurt, Friedrich Robert Faehlmann, Johann Köler, Jaan Adamson, Lydia Koidula, Friedrich Reinhold Kreutzwald http://www.htg.tartu.ee/ajalugu/5b_r%FChmat%F6%F6_%E4rkamsiaeg.doc 4.esimesed laulupeod - I lp 1869 Tartus. Laulupeo korraldamise põhjuseks toodi pärisorjuse kaotamise sünnipäevaks. Esimesel päeval vaimulikud laulud, teisel päeval ilmalikud laulud. Koorides ainult mehed. Kokku lauljaid 822 + pillimängijad. Kõlasid ka kaks A.Kunileiu lugu "Sind surmani" ja "Mu isamaa on minu arm". II lp samuti Tartus 1879.
baltisaksa literaadid, valgustajad ja estofiilid. Estofiilide tegevus eesti keele ja kultuuri uurimisel Õpetatud Eesti Seltsis (asutati 1838) valmistas rahvuslikku ärkamist ette. Eelärkamisajal tekkis ühtne kirjakeel, laienes koolivõrk ja eestlaste haridustase kasvas, millega kaasnes eneseteadvuse kasv ning maailmapildi avardumine. Hakkas kujunema rahvuslik aktiiv, mille tuumikuks olid tol ajal kirkuõpetajad ja koolmeistrid. Friedrich Robert Faehlmann - ,,Kalevipoeg" Friedrich Reinhold Kreutzwald - ,,Kalevipoeg" Rahvusliku ärkamise algus Ühiskonnaelus toimusid suured muutused ka täna raudteede, tööstuse, linnade arengu läbi. Majandusliku aluse pani murrang omandisuhetes - talude päriseksostmine ja eestlastest maaomanike kihi tekkimine. Kultuuris toimus suur edasiminek: kirjaoskus sai üldiseks, eestikeelne trükisõnas kasvas, aegapidi tekkis laiahaardeline eestikeelsete kultuurikanalite võrk
0 6.Eestlaste pronksimedalivõidud 1912 Stockholm Mart Kuusik Sõudmine Sai kolmanda koha, kuid see pole kindel, kas ta sai pronksmedali. Võistles Tsaari-Venemaa koosseisus. 1924 Pariis Jaan Kikkas Tõstmine 1924 Pariis Harald Tammer Tõstmine 1924 Pariis Aleksander Kolmpere Kergejõustik Kümnevõistlus 1924 Pariis Roman Steinberg Kreeka-rooma maadlus Keskkaal 1928 Amsterdam Albert Kusnets Kreeka-rooma maadlus 1928 Amsterdam Andreas Faehlmann, Georg Faehlmann, William von Wiren, Nikolai Veksin, Eberhard Vogdt Purjetamine 1936 Berliin Voldemar Väli Kreeka-rooma maadlus 1936 Berliin August Neo Kreeka-rooma maadlus 1936 Berliin Arnold Luhaäär Tõstmine 1952 Helsingi Bruno Junk Kergejõustik Käimine 1956 Melbourne Bruno Junk Kergejõustik Käimine 1968 México Anatoli Krikun Korvpall 1968 México Jaak Lipso Korvpall 1968 México Priit Tomson Korvpall 1972 München Georgi Zazitski Vehklemine 1976 Montreal Raul Arnemann Sõudmine
viie sajandi. Mitmel erineval ajastul ümberehitatud majade hulgas võib leida omapäraseid hooneid. 19. sajandil ja 20. sajandi esimesel poolel oli Pikk tänav peamine Rakvere äritänav, kus asusid nii pank, kauplused, restoranid, võõrastemajad. Rakvere Pikk tänav on tähtis kogu Eesti ärkamisajale. Pikk tänav 32 ehitati 1809. aastal Rakvere elementaarkool, kus said hariduse Eesti rahvuseepose Kalevipoeg kavandaja F.R. Faehlmann ja looja F.R. Kreutzwald. Samas koolis oli hiljem õpetajaks Eesti rahvusliku liikumise üks juhte, kirjanik ja seltsitegelane Juhan Kunder. Pikk 40 alustas 1807 tööd kreisikool, seal jätkasid ka Kalevipoja autorid oma õpinguid. Kreisikoolis õppisid kunstnikud Carl Timoleon Neff, Karl Ludvig Maibach. Faehlmanni ja Kreutzwaldi sõber Jakob Johan Nocks töötas kreisikoolis õpetajana. Hiljem on siin
Tänu selle eest, et meil on siiski üsna palju müüte säilinud, peame kindlasti ütlema ühele tuntud eesti müütide kogujale Friedrich Reinhold Kreutzwaldile, kes on koostanud rahvaluuleainelisi teoseid (,,Eesti rahva ennemuistsed jutud", ,,Kalevipoeg"). Rääkides eesti mütoloogiast, ei tohi mainimata jätta ka Friedrich Robert Faehlmanni, kes eesti kohamuistenditest lähtudes visandas suure osa ,,Kalevipojast" (,,Kalevipoja" pani lõplikult kokku Kreutzwald). Just Faehlmann arendas saksa ja antiikmütoloogia eeskujul välja pseudomütoloogilise eesti jumalatemaailma. Tänu Faehlmanni tegevusele hakati ka muudes maades huvi tundma eesti rahvaluule vastu ja samas mõjutasid need positiivselt kogu eesti kirjandust ja ka kujutavat kunsti. Meie mütoloogias on mitme eri nimetusega hingeloomi, keda usuti inimese sees elavat. Arvati, et surnud ja ka elavate inimeste hinged esinevad loomade või lindudena.
c)Kirjasõna levikut soodustas ühtse kirjakeele võidulepääs: · 1843.a. koostas Kuusalu pastor Eduard Ahrens põhjaeesti murdelise uue eesti keele grammatika. 5. Estofiilid ja eesti haritlased. a) Estofiilid baltisakslastest eestihuvilised: · uurisid keelt ja kultuuri · avaldasid õpikuid, ajalehti · asutasid seltse b) Esimesed eesti haritlased liitusid estofiilide tegavusega : · F.R. Faehlmann arstiharidusega TÜ eesti keele lektor, 1838 Õpetatud Eesti Seltsi asutaja · F.R.Kreutzwald "Kalevipoeg" (1857) · Johann Köler Peterburis tegutsenud maalikunstnik Eesti kultuuri areng 19.saj. lõpul ja 20.saj. algul. Kujunes välja professionaalne rahvuskultuur. 1. Haridus. a)Uuendused alghariduses. · 1870.a. kehtestati 3-aastane vallakoolikohustus (3 talve) · laienes õpetuse sisu (kirjutamine, arvutamine,
(18.saj)-1802 taasavati Tartu Ülikool(esimene rektor G.F.Parrot). Seal töötasid: astronoom W.Struve, füüsik M.H.Jacobi, embrüoloogia rajaja K.E. von Baer, kirurg ja anatoom N. Pirogov ja N. Lumin-avastas vitamiinid. Tarus oli Emajõe Ateena: Professorite Instituut, Veterinaarja Instituut, joonistuskool( K.A.Senff). Tallinnas töötas eesti keele sõnastiku autor F.J.Wiedemann. Kunstnikud: G.F. von Kügelgen. Tartus ilmus ,,Inland". 1838 loodi Õpetatud Eesti Selts mille rajas F.R. Faehlmann. Klassitsim:Tartu Ülikooli peahoone( J.W. Krause), mõisad(Saku, Riispere, Mäo, Hõreda, Ääsmäe).Romantism:maailmavaade mis otsis ja leidis üllaid kangelasi ning väärt ideaale minevikust. Kaasnes huvi rahvaluule ja muinasjuttude vastu. Romantik oli ka K.J.Peterson. ,,Kalevipoeg" on samuti romantistlik. Eestlasi hakati vaatama kui salapärast mustset rahvastm kes on kaotanud oma maa ja vabaduse, kuid kes hoiab elus esivanemate varandust.
eestlaste rahvakombestiku ja -uskumuste üle kõlab kriitilisi noote valitsevate olude kohta, mis kutsusid esile aadli ägeda meelepaha. Mitmel puhul, eriti 1843, põhjustasid Kreutzwaldi sõnumikud "Inlandis" sekeldusi ametivõimudega. "KALEVIPOEG" Kreutzwaldi suurim loominguline saavutus on rahvuseepose "Kalevipoeg" koostamine eesti folkloori ainestikul. Seda ülesannet, mille oli algatanud Faehlmann, asus Kreutzwald lahendama pärast sõbra surma 1850. Ta oli juba 1840. aastate teisel poolel tegelnud rahvalaulude kirjandusliku töötlemisega , millised kogemused tulid kasuks eepose koostamisel. "Kalevipoja" algredaktsioon valmis 1853, kuid ei pääsenud trükki tsensuuritakistuste tõttu. Kreutzwald jätkas teose täiendamist ja viimistlemist, põhjaliku ümbertöötamise tulemisena valminud lõplikus redaktsioonis 20 loost koosnev "Kalevipoeg" ilmus 1857-61 annete kaupa
Sellele võlgneme suure tänu eelkõige Läti ja Saksa haritlastele, tänu kelle loodud organisatsioonide eestvedamisel sai see võimalikuks. Esimene samm ärkamiseks oli tehtud. Selleks, et vastata küsimusele, kuidas ja millistel tingimustel saab rahvuskultuur üldse areneda, tuleb natuke rohkem ajas tagasi minema-eelärkamisaega. 1.1 Eelärkamisaeg Ärkamisaja esimesel poolel olid rahvuskultuuri ja eestluse liikumise valdavaks kandijaks estofiilid. Tuntuimad neist on F.R. Faehlmann ja J.H. Rosenplänter. Viimase eestvedamisel, kes ise oli oma ametilt kirikuõpetaja, hakkas juba 1813. aastal Pärnus väljaandma ajakirja "Beiträge zur genauern Kennstniss der ehstnischen Sprache"(Autori märkus "Sissemaksed täpsed teadmised eesti keele" (otsetõlge Google Translater)). Juba varsti koondusid selle väljaande ümber eesti keele, kultuuri ja rahvuse huvilised Eestis. Teiseks suurkujuks eelärkamisajal oli F.R. Faehlmann. Tema suurim teene oli, et ta
regilaulutekstide ülestähendused näiteks pärinevad 1660. aastatest. Seoses romantismi ja rahvusliku ärkamisega elavnes huvi Eesti rahvaluule vastu 19. sajandil. Esimesed selles vallas olid baltisaksa estofiilid. Johann Heinrich Rosenplänter andis välja eesti keele uurimisele pühendatud ajakirja ja kutsus üles koguma rahvapärimust. Arnold Friedrich Johann Knüpffer kogus ja andis välja Kadrina rahvalaule ja jutte. Alexander Heinrich Neus kogus ja avaldas regilaule. Friedrich Robert Faehlmann pani oma kunstmüütidega aluse eesti pseudomütoloogiale ning kogus Kalevipoja-muistendeid rahvuseepose tarbeks. Friedrich Reinhold Kreutzwaldi töös võib näha eestikeelse folkloristika algeid. 1888. aastal avaldas Jakob Hurt üleskutse "Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele", kutsudes kõiki kirja panema rahvamälestusi ehk vanavara, sisuliselt rahvaluule tähenduses. Hurdale tegi kaastööd ligi 1400 korrespondenti, kujunesid
Homerose eeposed annavad lugejale väga värviküllase pildi Vana Kreeka ühiskonnast, kus on alanud sugukondliku korra lagunemine. Eepos on inimeste fantaasia poolt loodud kus on aluseks müüdid, muistendid, ajaloolised pärimused ja rahvalaulud. Väga kaua aega peeti Homerose eeposeid täielikult väljamõeldiseks ja kaunika muinaslooks. Homerose eeposed tegid suurt mõju teiste laulude tekkimisele.Homerose eepose järgi hakkas Faehlmann ja Kreutzwald tegema rahvapärimusi ja laule Kalevipojast (Eesti eepos). Eeposeid saab lugeda skandeerides. Üheksa päeva nii pildusid meid kesk merd kalarohket hukatust ulguvad tuuled. Ent kümnendal siis juba saime lootosesööjate maale, kes lilledest toidavad endid. Kaldale läksime seal, vett värsket astjaisse tõime, kaaslased roogagi võtsid me kiirete laevade juures. Kui aga maitseda saanud me sööki ja jooki jo
senise mõisa- ja talumajanduse. Vabaneti tööst mõisapõllul. Talupõldude tükeldatus kadus. Mõisapõldudel hakkasid tööle mõisamoonakad palgatöölised. Sarnased seadused võeti 1856. a . vastu ka Eestis. 7.Eesti haritlaskonna teke ja kujunemine. Eesti esimesed haritlased kasvasid välja taasavatud Tartu Ülikoolist. Eesti keelt ja kultuuri uurisid ja arendasid baltisakslastest eestihuvilised estofiilid. Esimesed eesti haritlased Kreutzwald, Faehlmann ühinesid estofiilide tegevusega. Osa eesti haritlasi, nagu Köler, Karell leidsid teenistust Venemaalt. 8.Baltisakslaste osa Eesti kultuuri arengus.(3 näidet ja 3 põhjendust) 1) Arendasid eesti keelt ja kultuuri estofiilide tegevus pani aluse meie kultuuri ja keele uurimisele. 2) Tõid Eestisse euroopalikku kultuuri Baltisaksa kultuurielu oli seotud Lääne- Euroopa vaimsete suundumuste ja arengutega. Tõid seda ka Eestisse.
Tartus toimus I üldlaulupidu. 1878 ilmus esimene Sakala, väljaandjaks Carl Robert Jakobson. ISIKUD Karl XI Karl XII Gustav II Adolf Bengt Gottfried Forselius Johan Skytte Ignatsi Jaak Pakri Hansu Jüri Heinrich Stahl Johan Hornung Johann Reinhold von Patkul Peeter I Katariina II George Browne Woldemar von Lauw Otto Fabian Rosen Anton Thor Helle August Wilhelm Hupel Kristjan Jaak Peterson Friedrich Reinhold Faehlmann Friedrich Reinhold Kreutzwald Johann Voldemar Jannsen Lydia Koidula Jakob Hurt Carl Robert Jakobson Johann Köler Philipp Karell MÕISTED Adrakohtunik(Eestimaal), sillakohtunik(Liivimaal) olid kohalike mõisnike hulgast valitud kohtunikud avaliku korra tagamiseks, kes uurisid talupoegade väiksemaid kuritegusid ja karistasid neid. Reduktsioon maade/mõisate riigistamine, tagasivõtmine
Hiljem tuli rahvaluule. Rahvaluuletekstide kirjanduslikel töötlustel on olnud oluline roll on eesti kirjanduses rahvuskirjanduse sünnist saati kuni praeguseni. Näiteks on Friedrich Reinhold Kreutzwald kirjutanud mõjuka muinasjututöötluste kogu "Eesti rahva ennemuistsed jutud". Rahvajuttude töötlusi on kirjutanud ka prosaistid August Jakobson ja Juhan Kunder, luuletajaist Marie Under ja Villem Grünthal-Ridala jt. Rahvaluule eeskujul on kunstmuistendeid loonud Friedrich Robert Faehlmann, Aime Maripuu, Herta Laipaik jmt. Viimaste kümnendite autoreist ohtralt rahvajutusüzeid enamasti muistendeid ja naljandeid Andrus Kivirähk, tema tuntuimad sellelaadsed teosed on romaanid "Rehepapp" ning "Mees, kes teadis ussisõnu". F.R. Kreutzwald F.R. Faehlmann M. Under Eesti kohta võid öelda ,et meie kodumaa lauldi vabaks. See on ka tõsi. Veel hilisematel aegadel, enne 20 saj. lõppu hakkasid tekkima erinevad kirjanduse seltsid.
Viirese artikli põhjal), kuidas kujunes Taara eesti rahvusliku (kunst)mütoloogia oluliseks jumalaks (nt kust on see nimi pärit ja kuidas on seda tõlgendatud? Kelle kaudu ja kuidas sai Taara laiemale avalikkusele tuntuks?) Taarat mainitakse Läti Henriku Liivimaa kroonikas. Teda mainitakse kui “suurt jumalat” Tharapitat. 17. sajandil tõlgendati seda kui skandinaavia äikesejumalat Thori(my boy Thor, God of Thunder), mis oli 19. sajandil valdavalt aksepteeritud. Taara võtsid omaks Faehlmann ja Kreutzwald ja kirjutasid temast oma teostes, Faehlmann kirjutas temast muistendites kui peajumalast “Vanaisast” ning üritas ka tõestada, et eestlased olid Taaraga monoteismini jõudnud. Massidesse jõudis teadmine Taarast Jakobsoni kooliraamatute kaudu, kus teda kirjeldatakse sõjajumalana. 21. Selgita (nt A. Viirese artikli põhjal), kuidas kujunes Vanemuine eesti rahvusliku (kunst)mütoloogia oluliseks jumalaks (nt kust on see nimi pärit ja kuidas on seda tõlgendatud
Neuland, Arnold Luhaäär, Nikolai Stepulov, August Neo, Ilmar Kullam, Heino Kruus, Joann Lõssov, Edvin Vesterby, Hanno Selg, Aleksandet Tsutselov, Jaak Lipso, Rein Aun, Jaan Talts, Nikolai Poljakov, Toomas ja Tõnu Tõniste, Andrus Veerpalu, Jüri Jaanson, Jüri Jaanson ja Tõnu Endrekson, Kristina Smigun-Vähi. Pronksmedalistid: Mart Kuusik, Jaan Kikkas, Harald Tammer, Aleksander Kolmpere, Roman Steinberg, Albert Kusnets, Andreas ja Georg Faehlmann, William von Wiren, Nikolai Veksin ja Eberhard Vogdt, Voldemar Väli, August Neo, Arnold Luhaäär, Bruno Junk (x2), Anatoli Krikun, Jaak Lipso, Priin Tomson, Georgi Zazitski, Raul Arnemann, Ivar Stukolkin, Jüri Tamm (x2), Allar Levandi, Toomas ja Tõnu Tõniste, Aleksei Budõlin, Indrek Pertelson (x2), Jaak Mae, Aleksander Tammert. 23.Nimeta 7- võistluse kavas olevad alad. 60/200 m jooks, kaugushüpe, kuulutõuge, kõrgushüpe, 60/100 m tõkkejooks,
rinnakujuga. Kuigi mälestussamba kavandi saamiseks kuulutati välja võistlus, ei rahuldanud võistlustulemused komiteed ja büst mälestussamba jaoks telliti kujur V. Mellikult. Faehlmanni kuju valati pronksi Tartu Põllutööriistade ja Masinavabrikus "Tegur" Avamistseremooniast võttis osa üle 1000 inimese. Kõne pidas K. E. Sööt, kes ühtlasi esines aruandega komitee tegevusest ning andis mälestusmärgi edaspidiseks ülikooli hoole ja järelvalve alla. Friedrich Robert Faehlmann (1798 - 1850) oli eesti rahvusliku kirjanduse rajajaid, arst ja demokraat. Kuradisild Kuradisild ehitati 1913. aastal Vene tsaaride Romanovite dünastia 300. juubeliks - seda meenutavad sillal olevasse pronkspärga paigutatud aastanumbrid 1613-1913. Esimene, teravate kaartega uusgooti sild ehitati 1808. aastal J. W. Krause projekti järgi Kust on tulnud Kuradisilla nimi, ei ole teada. Kirjanduses pakutakse mitut varianti
Täielikul kulul ilmus kalevipoeg 1857-1861. aastatel koos saksa keelse tõlkega.2 1 Vikipeedia http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Kreutzwald-k%C3%B6ler.jpg 2 Epner, Luule, Kristi Metste, Sirje Olesk 2005. Vanem Eesti kirjandus. Tallinn: koolibrii, lk 5358. 2. Eepose algus 19. sajandi alguse leidsid rahvavalgustajad, et Eesti maarahva rahvuslikku eneseteadvust aitaks turgutada teiste rahvastega võrdväärne kangelaseepos. Nii tegi Friedrich Robert Faehlmann Eesti Seltsi ettekande kalevipoja-muistenditsest. Pärast Faehlmanni surma jätkas kalevipoja kirjutamist Eesti Seltsi palvel Friedrich Reinhold Kreutzwald, kes tundis hästi rahvaluulet. Ta kogus lisamaterjali ja asus lugusid algul proosavormis kirja panema. Pärast kui ta oli tutvunud Kalevaga siis ta otsustas kirjutada regivärsiliste vormidena. Oskar Kallise "Kalevipoeg laudu kandmas" (1914) Kalevipoeg valmis 1853 aastal. Eepos koosneb 2 sissejuhatusest ja 20 loost. Eepos
müüa, vahetada ja osta. 16. Anton Thor Helle saksa päritolu vaimulik, keele ja kirjamees, aitas kaasa eestikeelse piibli tõlkimisele. 17. August Wilhelm Hupel on Baltimaade teatmekirjanduse alusepanija ja koduuurimise algataja. 18. Kristjan Jaak Peterson Kirjanik ,pärit Viljandimaalt, nimetas ennast maarahva laulikuks, hindas kirjanduse rahvuslikku omapära ja pidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist. 19. Friedrich Robert Faehlmann kirjamees ja arst, täiustas Eesti keelt, 20. Friedrich Reinhold Kreutzwald "Kalevipoeg", esimene inimene kes nimetas end eestlaseks 21. Johann Voldemar Jannsen Perno Postimees, rajas põllumeeste seltse, 1. üldlaulupidu, 1865 laulu ja mänguselts Vanemuine 22. Lydia Koidula eesti kirjanik, Johann Voldemar Jannseni tütar, abistas isa ajalehetöös, 23. Jakob Hurt rajas Eesti Kirjameeste Seltsi, Aleksandrikooli, Peterburi Jaani kiriku kirikuõpetaja. Baltiaadlike vastane
Hestia- tagasihoidlik ja neitsilik, koldetule ja perekonna kaitsja. Dionysos- veini ja teatrijumal · Klassitsism- Tekkis 17.sajandi Prantsusmaal, sel ajal loodi Prantsuse Akadeemia ja hakati keelt ja kirjandust rangelt normeerima. Lüürika kängus. Tõusis esile näitekirjandus, eriti komöödia. Klassitsistide eesmärk oli kujutada loomingus kaasaja elule iseloomulikke jooni. NT Moliére, Kristjan Jaak Peterson, Friedrich Robert Faehlmann, Friedrich Reinhold Kreutzwald. · Romantism- Sai Euroopas valitsevaks kunstisuunaks 18. Sajandi lõpul, Eestisse jõudis see 19.sajandi keskel (rahvuslik ärkamisaeg). Romantikutele oli oluline inimese sisemaailm, tema tunded ja mõtted, mis vastanduvad tegelikkusele argipäevale. Hindasid eelkõige loodust, jumala kätetööd. Kesksed mõtted on: armastus (kõike haarav tunne, mis võib olla ni inimese, looduse kui ka isamaa vastu), vabadus ja usk
AJALUGU 11C Ajaloo allikad ja eesmärgid ARHEOLOOGILISED PERIOODID 1. Kiviaeg-2,5 miljonit aastat tagasi- 3 tuhat aastat eKr. paleoliitikum- Eestis asustus puudus, jääaeg. Korilus ja küttimine. mesoliitikum-keskmine kiviaeg, osati vibu teha, savinõusid, kangast kuduma, vanemad asulapaigad Eestis. Väga tähtis oli toit. Polli küla Pärnu jõe ääres, Kunda lammas. Oskasid tuld kasutada. neoliitikum- noorem kiviaeg. Asva asula Saaremaal. -------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- - Emajärgne sugukond Kiviajal ehk matriarhaat. 2. Pronksiaeg (tina + vask)- 3000a eKr - 1000a eKr. Põlluharimine-korilusest sai alguse. Karjakasvatamine-küttimisest. 3. Rauaaeg- 1000 eKr-13 saj. - esimesena hakkasid maailmas rauda kasutama hetiidid, elasid Kesk-Aasias. Hakkavad tekkima üksikpered ja varanduslik ebavõrdsus. -------------...
tõlkis rootsi keelest saksa keelde Chr. Gananderi "Mythologia Fennica" ("Soome mütoloogia"), mis ilmus Beiträges 1822. Uskudes, et eesti mütoloogia sarnaneb soome omaga, lisas Peterson tõlkele oma arvamusi eesti muinasusu kohta; selle teksti kaudu tulid eesti rahvausundisse soome muinasjumalad Väinämöinen, Ilmarinen, Lemminkäinen jt, pannes aluse meie pseudomütoloogiale Petersoni kogutud materjali põhjal arendasid Faehlmann ja Kreutzwald hiljem välja eesti rahvusmütoloogia. Suri Riias, maetud sealsele Jakobi kalmistule, kuid tema haua täpsem asukoht on teadmata. Elgi Reemets. K. J. Peterson Vaip "Kristjan Jaak Peterson", 1978. Vill, põime. esimene eesti (Eesti tarbekunsti- ja luuletaja disainimuuseum)
tal oli üle-eestiline tähtsus. ,,Vanemuine" õhutas ja näitas eeskuju pasunakooride, laulukooride ja näiteringide loomiseks. ,,Vanemuine" ja J. V. Jannsen panid aluse laulupidude traditsioonile (1869, 1879 ja 1894). 1870. aastal loodi rahvuslik teater just tänu ,,Vanemuise" seltsile. ,,Vanemuise" seltsis peeti ka kõneõhtuid, kus C. R. Jakobson pidas oma kolm isamaakõnet (sisaldavad Eesti ajaloo uudset käsitlemist). 1.1.4. Eesti rahvuseepos ,,Kalevipoeg" Kalevipoja idee autor on F. R. Faehlmann, ta esitas oma idee 1839. aastal Õpetatud Eesti Seltsis peetud ettekandel. Kuid Faehlmann ei saanud sellega eriti palju tegelda ja enamuse materjalidest kogus ja kirjutas eepose valmis F. R. Kreutzwald. Põhiliseks lähteaineks on eestlaste muistendid, kuid arvatakse, et osa on ka Kreutzwaldi väljamõeldis. Eepos on kirjutatud regivärsilises rahvalaulu vormis, umbes üks kaheksandik värsse on algupärased. ,,Kalevipoeg" on väga tähtis
Aleksander Kümnevõistl 1924 Pariis Kergejõustik Kolmpere us Kreeka-rooma 1924 Pariis Roman Steinberg Keskkaal maadlus Amsterda Kreeka-rooma 1928 Albert Kusnets m maadlus Andreas Faehlmann, Geor g Amsterda Faehlmann, Willi 1928 Purjetamine m am von Wiren, Nikolai Veksin, Eberhard Vogdt Kreeka-rooma 1936 Berliin Voldemar Väli maadlus Kreeka-rooma 1936 Berliin August Neo maadlus
Valgustajate ülim püüdlus oli juurutada ühiskonnas haridust ja teadmisi. Usuti kindlalt, et inimkonna hädades on süüdi vaimupimedus, harimatus ja keskajast pärit dogmaatika ja fanatism. Nende teiseks ideaaliks oli nn loomulik inimene. Teadmiste talletamiseks loodi entsüklopeediaid. Tuntuim entsüklopedist oli Denis Diderot. Valgustusaja kirjanikud on: Montesquieu, Voltaire, Diderot, Rousseau, Schiller, Goethe, Defoe, markii de Sade, Faehlmann. Valgustusajal olid hinnatud romaanid ja draamad.Valgustusaja olulisemad ideed on: vastuhakk autoriteedile (kulmineerus 1789.a revolutsiooniga), ratsionalism (mõistuspärasus), valgustusidee (pedagoogikateaduse algus), kultuurioptimism, tagasi looduse juurde, humaniseeritud kristlus (jäeti välja dogmad), inimõigused (võitlus tsensuuri, neegerorjuse vastu ja naisteõigused). 2. Jonathan Swifti peateos on ,,Gulliveri reisid". Teost iseloomustavad sõnad
, levik ei ületanud Baltikumi piire. RAHVUSLIKU HARITLASKONNA KUJUNEMINE. · ESTOFIILIDE LIIKUMINE-kasvav huvi eksootiliste ja väikerahvaste vastu . - Estofiilid baltisakslastest eestihuvilised uurisid eesti keelt ja kultuuri, avaldasid ilukirjandust, andsid välja ajalehti ja kooliraamatuid ning asutasid mitmesuguseid teaduslikke seltse. - Liitusid ka eesti haritlased: Fr. R. Kreutzwald, D.H.Jürgenson, Fr. R. Faehlmann. · Õpetatud Eesti Selts- 1838.a Tartu ülikooli juures, Faehlmanni eestvedamisel. - Eesmärgiks edendada eesti rahva ajaloo ja tänapäeva, tema keele ja kirjanduse kui ka tema poolt asustatud maa tundmist. · Eestimaa Kirjanduslik Ühing- loodi 1842 Tallinnas, estofiilne suurorganisaktsioon. · ,,maa sool" rahvakoolide õpetajad, kellest sai kandev jõud rahvuslikus liikumises. RAHVUSLIKU LIIKUMISE EELDUSED JA SIHID.
inimsulade ajaloost, samuti jutustusi kohaliku majanduse, kultuurielu ja ühiskonna ajaloo alalt, jutustusi väljapaistvatest isikutest, sõdadest, taudide esinemisest jne. Legendilaadsed muistendid Muistendid, mis jutustavad või on seotud ristiusust ja Piiblist tuntud isikute elu ja tgevusega. Nt: Jeesus Kristus, Neitsi Maarja, pühakud (Püha Jüri jt), jne Kunstmuistendid Kunstmuistendid on nagu kunstmuinasjutudki kirjutatud elukutseliste kirjanike poolt (nt Friedrich Reinhold Faehlmann „Müütilised muistendid“ – “Emajõe sünd”, “Koit ja Hämarik”, jt) Kalevipoeg 2.0 MÕISTATUSED Mõistatuses esitatakse vabalt valitud tunnuste alusel mõne eseme lühike poeetiline kirjeldus. Mõistatus omapärase ülesandena või teravmeelse küsimusena on koostatud selleks, et oleks võimalik väga kaudse iseloomustuse abil mõistatada kirjeldatud eset. Mõistatuse lahendus ja sisu Mõistatuse lahendus on tavaliselt ühesõnaline.
Vanim eesti kirjandus: tunnusediseloomustus, mõjutajad, tolleaegne ajalooline taust jne Rahvaluule ehk folkloor jutustab meie esivanemate elu väga ilmekalt(rahvalaulud, luule ehk poeesia, müüdid, mõistatused, kõnekäänud, vanasõnad). Rahvaluule tõesus väljendub meie kommetes ja tavades. Tegemist on suure, hõlmamatu varandusega, mida tuleb koguda ja säilitada. 1. 19.saj keskel hakkasid eestalsed ise kirja panema 2. innukad eestvedajad Faehlmann ja Kreutzwald( hiljem Hurt) Rahvuskirjandus kirjandus avaramas tähenduses hõlmab rahvaluulet ja kõike kirjapandut, kitsamas tähenduses üksnes ilukirjandust ehk belletristikat, s.o kirjutatud sõnakunsti. Selle ajaloolise eksisteerimise põhiline vorm on rahvuskirjandus, mis aga ei välista avatust ning kontakte teiste rahvuskirjandustega. Eesti rahvuskirjanduse tekkimist valmistas ette sajanditepikkune aeg. Meie kultuuri alglätted ulatuvad kaugesse minevikku
1) Milline olukord oli pärast Põhjasõda ja mis on Balti erikord (halduslik, privileegid) - Peale Põhjasõda oli maa laastatud, eestlasi arvati ~120 000 hulka.Põllud kasvasid sööti, koduloomad olid hävinud, paljud talud jäid tühjadeks. Viletas seisus olid ka mõisad. Toitu oli vähe, oli üldine vaesus. Tühjaks jäänud taludesse kolisid uued inimesed,rahvaarv hakkas kasvama. - Balti erikord, Venemaa vajas baltisaksa aadliku poolehoidu, seda hakati saavutama sõja ajal alanud restitutsiooniga:mõisate tagasi andmine nende endistele omanikele. Aadlikel säilis omavalitsus, kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Vene võimu esindajateks määrati kindralkubernerid,keda aitasid valitsusnõunikud. 2) Aadlimatrikkel, miks koostati ja milleks? - 1730-40ndatel koostati rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad- aadlimatriklid. Ainult immatrikuleerit...
Eepos on kokku pandud Kalevipoja ainelistest muistenditest ja regivärsilistest rahvalauludest. Teisisõnu: "Kalevipoeg" on Kalevipoja-muistendeil põhinev Friedrich Reinhold Kreutzwaldi koostatud regivärsiline kunsteepos, mida peetakse eesti rahvuseeposeks. 19. sajandi alguse rahvusliku liikumise tõusulainel leidsid rahvavalgustajad, et Eesti maarahva rahvuslikku eneseteadvust aitaks turgutada teiste rahvastega võrdväärne kangelaseepos. 1839 tegi Friedrich Robert Faehlmann Õpetatud Eesti Seltsis ettekande Kalevipoja-muistenditest. Rahvasuust pärinevad proosavormis hiiumuistendid pidid saama kangelasloo peamiseks aineks. Faehlmanni töö jäi pooleli suure töökoormuse ja kehva tervise tõttu. Vormi kujunemine. Pärast Faehlmanni surma 1850.aastal jätkas Õpetatud Eesti Seltsi palvel tööd eeposega Virumaalt pärit Tartu Ülikoolis õppinud Võru linnaarst Friedrich Reinhold Kreutzwald, kes tundis hästi rahvaluulet, sealhulgas regivärssi
Kangelaste järeltulijad: Kalevipoeg (Kalevide, ka Sohni); Endel, Ilmarine poeg; Juta, Vanemuise tütar Hiiud: nõid oma kolme lapsega; metsa-, vee-, maa- ja õhuvaimud (algjad, maa-alused, hännad jms) Põrgu: kurat oma käsilastega Faehlmann tutvustas eesti laulujumalat Wannemunne (hiljem Wannemuine) 1838. aastal Õpetatud Eesti Seltsis. 1840. aastate teisel poolel, mõni aeg pärast suhtlemist Elias Lönnrotiga Tartus, lisas Faehlmann laulujumalale kaaskonna (Ilmarine, Lämmeküne, Wibboane), kelle nimed meenutasid «Kalevala» tegelasi. #kalevala #liar #teguonrahvasuustpärit tegeleaste ja lugudega, mille ta üles korjas #liar "butgood work" Algusest peale väitis Faehlmann, et tema lood Vanemuisest jt. pärinevad rahvasuust, mis võimaldas tal ühelt poolt romantismi laadis vabalt fabuleerida, teiselt poolt aga anda oma müüdiloomingule eestilik ilme. See tähendas ühtlasi analoogia printsiibist loobumist. 11
Kultuur 18.-19.sajandil Pärast Balti kubermangude liitumist Vene riigiga jäi vene kultuurimõju pea olematuks. Samas tihenesid kontaktid saksa kultuuriga, sest baltisaksa noored omandasid hariduse Saksamaal , paljud Saksamaalt saabunud haritlased leidsid tööd Baltikumis. Kirikuelu 18.sajandil. Kirik jäi 18. sajndil tähtsamaks vaimse kultuuri kandjaks. Pärast Põhjasõda valitses luteri kirikus raske olukord, puudus oli kirikuõpetajatest, kirik sõltus rüütelkondadest. Levima hakkasid mitmed usuvoolud. 18.saj. I poolel levis pietism, mis taotles elu kõlbelisemaks muutmist ja usu sügavamat tunnetamist. Pietistid püüdsid usku rahvale lähendada, nende teeneks tuleb lugeda, et 1739 ilmus Piibli eestikeelne tõlge( tõlkija A.T. Helle). 1730-aastatel jõudis Eestisse Saksamaalt pärit hernhuutlus e vennastekoguduste liikumine. Vennastekogudused püüdsid tegutseda luteri kiriku raamides, moodustades omaette kogudusi, mi...
hoidmissest" ja "Kodutohter". Eriti suurt viha kandis Kreutzwald kõigi volditud mustkuubede vastu, isegi surivoodil sallimata ühegi tolle klanni esindaja varju. Hoidsid ju pastorid rahvast pimeduses ja kurnasid talupoegi kui ehtsad feodaalisandad, jutlustades samal ajal kuuletumisest ülemaile. Kreutzwald ja "Kalevipoeg" Kreutzwaldi loomingu suurimaks saavutuseks peetakse eesti rahvuseepose "Kalevipoja" koostamist. Mõtte algatajaks oli Faehlmann, kes alustas ka materjali kogumist. Osalt Faehlmanni suutmatuse tõttu ühendada katked terviklikuks teoseks, teisalt ka sõbra surma tõttu 1850. aastal, võttis ülesande õpetatud Eesti Seltsi palvel enda peale Kreutzwald. Paar nädalat hiljem Tartusse kirjutades tähendab ta: "Kalevipoeg peab minu elutööks saama, kui mitte surm enne selle lõpetamist mind ei sunni sulge käest viskama. "Paikene, kulla surm!" tahan teda siis paluda: "viivita natuke aega, kuni tööga valmis saan
Siis pandi piirid kinni ja sõdade tõttu ülikool suleti ning taasavati 1802. Tartut hakati taastama ja oli palju klassitsismi. Iga suur vallutaja (ka Napoleon) armastan klassitsismi. Tartut hakatakse ülikooli pärast nimetama teaduselinnaks. Üliõpilastest peetakse lugu ja saadakse aru ,,rebaste" naljast. Tänu ülikoolile saavad ka inimesed tööd juurde kojamehed, riidehoiutädid, õpetajad, professorid. Eestlased hakkasid rohkem koolis käima (K.J. Peterson, Masing, Faehlmann, Kreutzwald) Aleksander I lõpetab pärisorjuse ja tema auks Ingli sild. Puruks pommitatud toomemäe asemele tehakse inglise stiilis park. Sakslased toovad Eestisse kartuli, mustavalged lehmad. Kui läheb aeg edasi ja inimesed arenevad mõistuselt, luuakse Õpetatud Eesti Selts. Koole tekib juurde ja talurahvas läheb kooli. Koolikatsumused võrreldi koolide tasemeid. Eesti talupoeg kuulutati kõike paremini lugevaks talurahvaks Euroopas.
vasteks on soome Waine-moinen (Ganander 1822, lk. 2627). Tegelikult oli "soome Orfeus" Waina-Möinen Baltimail saanud tuttavaks juba Garlieb Merkeli tuntud teoses "Die Vorzeit Lieflands" I (1798, lk. 228) avaldatud vastava pildi vahendusel. Siit tulenevalt esitas Faehlmann oma saksakeelseis eesti muistendeis ühe peamise eesti jumalana hallihabemelise Vanemuise, kes tegeles peamiselt laulmisega (Faehlmann 1840, lk. 4244; Faehlmann 1852). Sel varasel perioodil esitati ja arutati eesti mütoloogia küsimusi vaid saksa keeles, mistõttu need eestlaste hulgas olid kättesaadavad vaid kitsale haritlasringile. Laiemalt läks uus mütoloogia rahva hulka alles Kreutzwaldi "Kalevipoja" rahvaväljaande vahendusel 1862 (2. trükk 1875). Eepose avavärss "Laena mulle kannelt, Vanemuine!" juhib eriliselt tähelepanu ühele pseudomütoloogia kesksemale kujule. Nimi Vanemuine esineb eeposes küll vaid 3 korda, Taara aga ligi 50 korda
laulu tuules ___________ taevani tõustes üles igavikku ___________________? ( ood ,,Kuu") Tema loomingust ilmus raamat ,,Laulud, päevaraamat ja kirjad" ______ a.Sündis (kus?) _________, õppis (kus?) ____________________, kõndis jalgsi Riiga, maetud (kuhu?) __________, ausammas (kus?) ___________________, temast juttu Jaan Krossi raamatus ____________________. Temast algab eesti _________________ kirjandus. FRIEDRICH ROBERT FAEHLMANN 1798-1850 1 Avaldas (mitu?) ___ rahvaluulelist müüti _________ keeles (näit ______________________________, __________________________, ,,Vanemuise laul" jt; kaua arvati, et see on meie algupärane (mis?)
peamine jõud olid aga salaagendid, kes imbusid kõikjale: kaardiväkke, ministeeriumi, sõjaväkke. Informaatoriteks said kõrgkihi esindajad. Venemaal öeldi, et agente oli kõikjal, isegi supi sees. Otto Wilhelm Masing (1763 1832) Oli eesti pastor ja keelemees, tõi eesti kirjakeelde ,,õ" tähe. Teoses saatis T. Von Bock Eeva, ning seltsiks tema venna Jakobi, pastor Masingu juurde viieks aastaks õppima. J. W. von Goethe teoses kirjtuas Timole pühendusega luuletuse. F. R. Faehlmann (1798-1850) J.H Rosenplänter (1782-1846) M(mõisted): · Dekabristide ülestõus - detsembris 1825. aastal Peterburi Senati väljakul toimunud relvastatud vastuhakk Venemaa keisrile Nikolai I-le. · Ajalooline romaan- kirjandusteos mis käsitleb ajaloost võetud ainestikku, mida autor küllaltki vabalt kasutab. · Polkovnik - Vene sõjaväeline auaste, mis vastab kolonelile. · Hull teisitimõtleja, rebel · Husaar - ratsaväelane K(koht):
vaja, palju ametnikke, kirikuõpetajaid jne Skytte initsiatiivil ta oli valmis võtma talupoegi nii gümnaasiumisse kui ülikooli sõnades oldi valmis neid vastu võtma, aga neil puudus vajalik ettevalmistus, sest nende haridustase oli täiesti olematu ja nad poleks teiste seas hakkama saanud esimesed eestlased pääsevad ülikooli õppima alles 19. sajandil, KJP, Kreutzwald, Faehlmann ühed esimeste seast, viimased talupoja päritoluga 1632-1656(1665) ülikooli tegevus, 65 pannakse kinni 1690-1699(1710) taasavatakse gustaviaana karlina nime all vms nihutatakse pärnusse, sest pihta hakkab uus sõda pärnu alistub vene vägedele ja ülikool pannakse 1710 seal kinni tol ajal oli ülikoolil päris suur raamatukogu teaduskond: filosoofia, usk, õigus ja arst üks nendes teaduskondadest kiratseb (usuteaduskond)
just tänu "Vanemuise" seltsile. "Vanemuise" seltsis peeti ka kõneõhtuid, kus C. R. Jakobson pidas oma kolm isamaakõnet (sisaldavad Eesti ajaloo uudset käsitlemist). Laulu- ja mänguselts "Estonia" Loodi 1865. aastal. Osales 1869 Eesti esimesel üldlaulupeol, kus "Estonia" meeskoor sai I järgu diplomi (dirigendiks oli E. Bergmann). Tänu "Estonia" seltsile algatati "Estonia" Teatri teatri ja kontserdihoone ehitamine. Eesti rahvuseepos "Kalevipoeg" Kalevipoja idee autor on F. R. Faehlmann, kes esitas selle idee 1839 Õpetatud Eesti Seltsis peetud ettekandel. Faehlmann ei saanud sellega eriti palju tegelda ja enamuse materjalidest kogus ja kirjutas eepose valmis F. R. Kreutzwald. Põhiliseks lähteaineks on eestlaste muistendid, mis on Kalevipojaga (eesti rahvamuistendite hiidvägilane), kuid arvatakse, et seal on osa ka Kreutzwaldi välja mõeldud. Eepos on kirjutatud regivärsilises rahvalaulu vormis, umbes üks kaheksandik värsse on algupärased.
· 1843.a. koostas Kuusalu pastor Eduard Ahrens põhjaeesti murdelise uue eesti keele grammatika. 5. Estofiilid ja eesti haritlased. a) Estofiilid baltisakslastest eestihuvilised: · uurisid keelt ja kultuuri · avaldasid õpikuid, ajalehti · asutasid seltse b) Esimesed eesti haritlased liitusid estofiilide tegavusega : · F.R. Faehlmann arstiharidusega TÜ eesti keele lektor, 1838 Õpetatud Eesti Seltsi asutaja · F.R.Kreutzwald "Kalevipoeg" (1857) · Johann Köler Peterburis tegutsenud maalikunstnik Eesti kultuuri areng 19.saj. lõpul ja 20.saj. algul. Kujunes välja professionaalne rahvuskultuur. 1. Haridus. a) Uuendused alghariduses. · 1870.a
see lahkub (nt lapse lappe pesed järves, siis järv lendab minemasp ongi Järvamaal nii vähe järvi) 16. Selgita (nt A. Viirese artikli põhjal), kuidas kujunes Vanemuine eesti rahvusliku (kunst)mütoloogia oluliseks jumalaks (nt kust on see nimi pärit ja kuidas on seda tõlgendatud? Kelle kaudu ja kuidas sai Vanemuine laiemale avalikkusele tuntuks?) Vanemuine tuleb Soome mütoloogiast, kust tuntakse Väinamöiset kui Kalevala peategelast (väinämö soome keeles tähendab laulikut). Faehlmann mugandas tema ja palju teisi soome mütoloogiast tuntud tegelasi oma saksakeelsetesse muistenditesse, esitledes neid eestlaste jumalana. Kreutzwaldi „Kalevipoja“ ilmumise järel jõudsid paljud jumalad ja vägilased sh Vanemuine rahva hulka. Kangelasi aitas tutvustada ka Faehlmanni muistendite eesti keelde tõlkimine ja nende avaldamine Perno Postimehes. Carl Robert Jakobson lisas „muistsed jumalad“ ka oma „Kooli Lugemise raamatusse“, mis oli ligi 30 aastat peamine koolilugemik
tähtsamaid kanaleid oli Tartus ilmunud sisukas nädalaleht ,,Inland", kus avaldati mitmeid pikemaid kirjutisi Eesti aja- ja kultuuriloost. 19.saj oli baltisakslaste kultuurielu kõrgaeg. Kujunenud baltisaksa kultuurivälja võib pidada laia saksa kultuurivälja üheks osaks, n-ö kultuuriprovintsiks, oma tugevate kohalike eripäradega. 1983. aastal asutati Õpetatud Eesti Selts, mille rajajaks oli eestlane, arst ja ülikooli eesti keele lektor Friedrich Robert Faehlmann. Selts ühendas eesti keele ja pärimuse vastu huvi tundvaid baltisakslasi, estofiile. Klassitsism ja romantism 19.saj esimesel poolel valitses kultuuri-ja kunstielus klassitsism. Näitekirjandus järgis antiikdraamade reegleid, kujutav kunst antiikkunsti kaanoneid ja arhitektuuris matkiti. Üldse kujunes Tartu südalinn klassitsistlikuks. Tallinnas moodustus enam-vähem klassitsistlik hooneteansambel Lossiplatsi näol Toompeale, kuid see rikuti hiljem Aleksander Nevski katedraaliga
Eesti valitsemine Vene riigi koosseisus Kujunesid välja eeldused Eesti omariikluseks Balti erikord kinnistus veelgi, sest 19. sajandil koostati Balti provintsiaalseadustik Provintsiaalseadustik aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ning eesõiguste kogu Ajakirjandus ründas Balti erikorda, kuid siiski jäi Aleksander II valitsusaja lõpuni see põhiosas püsima Eesti ala valitsemises toimunud muutused peale Katariina II surma: a) tühistati asehalduskord b) kinnistatitaastati Balti aadli eesõigusi c) tegevust alustasid kohtu ja omavalitsusorganid d) koostati Balti provintsiaalseadustik Kindralkuberner Kuberner · kindralkubermangude (Balti kubermangud) · kubermangus olulisim võimuesindaja administratiivaparaadi kõrgeim juht · allus senatile · teosta...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
