Tänu temale on säilinud K. J. Petersoni luuletused ja O.W. Masingu kirjad. Ta pidas ka vajalikuks eesti keele õpetamist gümnaasiumis. O. W. Masing oli Eesti pastor, keelemees ja õ-tähe tooja eesti kirjakeelde. Ta lõpetas Halle ülikoolis usuteaduskonna, õppis teoloogiat ja selle kõrvalt veel muusikat, joonistamist ja keeli. Lisa raha teenis ta ka tõlkimise kaudu. Ta oskas seitset eirinevat keelt milleks olid: saksa, eesti, kreeka, itaalia, prantsuse, vene ja ladina keel. F. R. Faehlmann oli Eesti kirjamees ja arst. Ta õppis ka Tartu Ülikoolis, aga tema ei õppinud usuteaduskonnas vaid arstiteaduskonnas. Faehlmanni õhutusel asutati 1838. aastal Õpetatud Eesti Selts. Ta oli ka üks Eesti eepose mõtte algataja ja tema kirjutas ka eepose põhisündmustiku. Ta oli esim. kes hakkas rahvaluulet kasutama kirjandustekstide algmaterjalina. Mõisted – buržid- korpotandist üliõpilane studeerima- õppima ülikoolis teoloogia- usuteadus
VAIMUELU JA ÄRKAMISAEG 19. TARTU ÜLIKOOLI TAASAVAMINE Soov hoida ära valgustusideede levikut Lubatud juba 1710. kapitulatsiooniaktis 1802 esmalt rüütelkonna, siis riigi alluvuses Eestlased Professorid 1826- 1850:2; 1876-1900:15 Üliõpilased 1871- 1880:68; 1881- 1890:155 Parrot primo rectori Neli klassikalist teaduskonda EELÄRKAMISAEG JA ESTOFIILID Baltisakslastest eestihuvilised ja vähesed eesti haritlased Romantism, eksootikaihalus Teaduslikud seltsid rahvakeele uurimiseks Otto Wilhelm Masing Õ-täht; Marahwa Näddala- Leht 1821-1823 ja 1825 Esimene ajaleht juba 1806! 1838 Õpetatud Eesti Selts Faehlmanni juhtiv roll Eduard Ahrensi uus kirjaviis 1843 Aluseks soome keel FAEHLMANN JA KREUTZWALD 1839 tutvutakse ÕESis "Kalevalaga" "Andke rahvale eepos ja ajalugu, ja kõik on võidetud...
· avaldas I eesti keelele ja kirjasõnale pühendatud teaduslikku väljaannet; · pidas vajalikuks eesti keele õpetamist gümnaasiumis; üks ,,Beiträge" vihik koostatud kui gümnaasiumiõpik; · alustas I eestikeelsete ja eesti keelt puudutavate käsikirjade kogumist. K. J. Peterson: · Isa poolt Eesti sugemetega, lapsepõlv möödus Riias eestimeelses peres; · Pani aluse eesti jumalate maailmale -> edasi arendas F. R. Faehlmann; · I eesti luuletaja. F. R. Faehlmann: · elas Eestis, pärast ema surma kasvas Saksa mõisniku peres; · I teadaolev eestlane, kes lõpetas ülikoolis doktoratuuri; · oma keeleteaduslike töödega pani aluse eesti keele hääliku- ja vormiõpetusele; · I eesti keele lektor Tartu Ülikoolis.
KALEVIPOEG Otsis Soomes ema ja ostis mõõga. Tappis sepa poja. Lood saadi talurahva lugudest. ,,Kalevipoja" saamislugu *1833 F.R. Faehlmann kavatseb kirjutada ,,Midagi Kalevipojast" *1836 Ilmub E.Lönnroti eepos ,,Kalevala" eesti eepose loomise inspiratsiooni allikas *1850 F.R.Faehlmanni surm. Kreutzwald alustab ,,Kalevipoja" proosavarianti *1857 Kreutzwaldil ilmub ,,Alg-Kalevipoja" käsikiri *1859 Hakkab ilmuma ,,Kalevipoja 1. Trükk eesti ja saksa keeles Täiendus: *1839 tegi Faehlmann ÕESis ettekande ,,Kalevipoja" muistenditest saksa keeles *1822 K.J.Petersoni artikkel ,,Kalevipoja" kohta (Kalevipoeg oli naisi hirmutav hiid) *1862 ,,Kalevipojast" ilmub rahvaväljaanne (Soomes Kuopia linnas) ,,Peko" Setu eepos (1980ndad) anti välja Soomes, sest setudel endil polnud raha ,,Kalevipoega" on tõlgitud 20 erinevasse keelde. ,,Laena mulle kannelt, Vanemuine." 18. saj hakatakse ,,Kalevipoega" kritiseerima (Tuglas, Aaviksoo). Kalevipoja värsistamine
Eestikeelne kirjasõna soodustas ühtse kirjakeele võidulepääsu 19 sajandi teisel poolel. Kirjakeele ühtlustamisel olid suured teened Ahrensil, kes 1843 andis välja uue eesti keele grammatika, aluseks põhjaeesti keskmurre. Euroopas kasvas huvi eksootiliste kultuuride ja väikerahvaste vastu, Eestis väljendus see estofiilide näol. Uuriti eesti keelt ja kultuuri. Ülikoolis seati ametisse eesti keele lektor. Estofiilid olid ka Kreutzwald ja Faehlmann. Faehlmann koondas ülikoolis arstiks õppides enda ümber eestlastest tudengite sõpruskonna, hiljem sai temast ülikooli esimene eesti keele rektor. Tema eestvedamisel loodi Õpetatud Eesti Selts 1838, mis seadis eesmärgiks keele, kirjanduse ja ajaloo uurimise. Teise estofiilse suurorganisatsioonina loodi 1842 aastal Eestimaa Kirjanduslik Ühing. Nende kahe seltsi toetusel ilmus 1857 rahvuseepos "Kalevipoeg" Köler - maalikunstnik Venemaal Karell - Nikolai I ja Aleksander II ihuarst
Kehtib pärisorjuslik kord Tööstuse areng, uued tootmissuhted Pärisorjus pidurdab majanduse arengut Pärisorjuse kaotamine 1816-1819 Talude rent ja päriseksostmine Eestlaste eneseteadvuse kasv Esimesed eesti soost haritlased Kultuurisündmused 1861 eepos Kalevipoeg 1865 laulu-ja mänguseltsid "Vanemuine" Tartus ja "Estonia" Tallinnas 1869 I laulupidu Tartus 1870 L.Koidula "Saaremaa onupoeg" 1872 Eesti Kirjameeste Selts Kultuuritegelased Faehlmann Kreutzwald Jannsen Koidula Jakobson Hurt Köler Tähtsus Hakati tundma end ühtse rahvana Sündis rahvuslik teater Tekkis rahvuslik kunst Pandi alus laulupidude traditsioonile Koguti ja kirjutati üles rahvaluulet Kujunes välja ühtne kirjakeel
Harald 1924 Pariis Tõstmine Tammer Aleksander 1924 Pariis Kergejõustik Kümnevõistlus Kolmpere 1924 Pariis Jaan Kikkas Tõstmine Roman Kreeka-rooma 1924 Pariis Keskkaal Steinberg maadlus Andreas Faehlmann, Georg Faehlmann, William von 1928 Amsterdam Purjetamine Wiren, Nikolai Veksin, Eberhard Vogdt Albert Kreeka-rooma 1928 Amsterdam Kusnets maadlus Arnold 1936 Berliin Tõstmine Luhaäär Aasta Koht Sportlane Ala Võistlusala Tulemus Märkused
liikumine. Seni allasurutud rahvad kujunesid küpseteks rahvusteks. Estofiilid ja esimesed eesti soost kirjamehed Eestlastele kui omaette rahvale hakkasid tähelepanu pöörama baltisaksa kirikuõpetajad ja kirjamehed, keda nimetatakse estofiilideks. Nad arendasid eesti kirjakeelt, andsid välja õpetliku sisuga kirjavara, uurisid kombeid ja tavasid. Rahvuslikku liikumist poleks ilma eesti soost haritlaste ja ühiskonnategelasteta. Esimestest Friedrich Robert Faehlmann ja Friedrich Reinold Kreutzwald. Mõlemad tundsid suurt huvi eesti keele vastu. Faelmannile tuli mõte kirjutada eeslaste rahvus eepos nagu soomlastel, Kreutzwald teostas selle ja avaldas 1857.- 1861.aastal ,,Kalevipoja,, eesti ja saksa keeles. Eelnimetatud härrad tegutsesid baltisaksa estofiilide ringkonnas, kus kõik ennast eestlasteks pidasid. Eesti Postimees ja Sakala Rahvusliku liikumise veduriks sai ajakirjandus. 1857.aastal asutas Vändrast päris
Kosutaval jalutuskäigul pargialleedel kohtab ausambaid ülikooliga seotud kuulsustele, kelle seas on imetajate munaraku avastaja Karl Ernst von Baer, esimesi aseptika rakendajaid haavaravis kirurg Ernst von Bergmann, kliinilisele hematoloogiale ja vereülekande edenemisele aluse pannud füsioloog Hermann Adolf Alexander Schmidt, topograafilise anatoomia rajaja ja välikirurgia rajajate hulka kuuluv Nikolai Pirogov, kirjamees ja arst Friedrich Robert Faehlmann, meridiaanikaare mõõtmist juhendanud ja kaksiktähti uurinud astronoom Friedrich Georg Wilhelm Struve ning luuletaja Kristjan Jaak Peterson. Toomel asub ka sammas, mis tähistab ülikooli raamatukogu ja kunstimuuseumi rajaja Karl Simon Morgensterni aeda, mille ta ülikoolile kinkis. Ülikooli peahoone TÜ muuseumid taga seisab ausammas ülikooli asutajale Rootsi kuningale Gustav II Adolfile ning sealsamas ülikooli seinal on mäletustahvel Nobeli
9. retk maailma otsa 10.mõõga needus 11.KP viimane töö EEPOSE TÄHTSUS 1. Tõstis rahva eneseteadvust 2. Eestlaste muistse iseseisvusaja väärtustamine 3. Säilitab regivärsilist rahvaluulet 4. Annab ainet teistele kunstiliikidele (kujutav kunst, muusika, ballett) 5. Tõlgitud soome, ungari, saksa, vene, läti, leedu jt keeltesse tutvustab kirjandust EEPOSE SAAMISLUGU 1. Materjali kogumist ja esialgset koostamist alustas F. R. Faehlmann. 2. Pärast sõbra surma jätkab tööd F. R. Kreutzwald. 3.Kreutzwald tegi ettepaneku kirjutada regivärsilisena ja muudab teose pikemaks - kasutab vanade eeposte eeskuju (värss), - on olemas regivärss (selle säilitamine). 4. 1853. a ilmub 12 loost koosnev ,,Alg-Kalevipoeg". 5. 1862. a ilmus rahvaväljaanne (20 lugu, ,,Soovituseks" ja ,,Sissejuhatuseks") 19 047 värssi.
Kalevipoeg Friedrich Reinhold Kreutzwaldi koostatud Kalevipoega peetakse eesti rahvuseeposeks . 19. saj algul leidsid eesti rahvavalgustajad, et ka eestil võiks olla teiste rahvastega võrdne kangelaseepos . 1839. aastal tegi Friedrich Robert Faehlmann Õpetatud Eesti Seltsis ettekande Kalevipoja muistenditest, kuid ta töö jäi pooleli kehva tervise ja suure töö koormuse tõttu . Pärast Faehlmanni surma jätkas eepose koostamist Friedrich Reinhold Kreutzwald . Esialgu pani Kreutzwald Kalevipoja lugusi kokku proosavormis, kuid pärast soomlaste ''Kalevalaga'' tutvumist otsustas ta regivärsi kasuks . Esimene rahvaväljanne ilmus 1862. aastal Soomes . ''Kalevipoega'' on tõlgitud paljutesse keeltesse täis-ja lühiversioonina . F.R. Kreutzwald Friedrich Reinhold Kreutzwald sündis 26. detsembril 1803 Jõepere mõisas Lääne-Virumaal. Kreutzwald oli eesti kirjanik ja ka arst. Kreutzwald on lõpetanud palju koole, seal hulgas ka 1833.aastal Tartu üliko...
Linnakaev ja häbipost 16.-17. Sajandil matmispaik 1951 a. Purskkaev 1998 a. Suudlevad tudengid pildid Toomemäe üldinfo Looduslik Emajõe paremal kaldal Park Palju monumente ajalugu Tekkis 6.-8. Sajand Vallutati 1030. 1061. Vallutati uuesti ja põletati 1224. Piiskopkonna keskus 19.sajandil pandi alus pargile 19. Sajandi lõpus Ingli-ja kuradisild Toomemäel asuvad monumendid Kristjan Jaak Peterson Villem Reiman Karl Ernst von Baer Ernst Bergmann Friedrich Robert Faehlmann Friedrich Georg Wilhelm Struve mälestusmärk Karl Morgensterni tähis pildid Kasutatud kirjandus http://www.taevapiltnik.ee/blog/tag/tartu/ https://www.puhkaeestis.ee/et/multimedia/tartu-raekoja-plats https://et.wikipedia.org/wiki/Raekoja_plats_(Tartu) https://et.wikipedia.org/wiki/Toomem%C3%A4gi http://wiki.gomaailm.ee/wiki/tartu/ https://et.wikipedia.org/wiki/Kuradisild Aitäh kuulamast!
Novell A.Tsehhov ,,Palat Eleegia J.liiv Jant O. Luts Ballaad M. Under nr.6" ,,Helin" ,,Kapsapea" ,,Merilehmad" Jutustus S. Rannamaa Pastoraal A.Alle Stsenaarium E. ,,Kadri" ,,Eesti pastoraal" Nüganen ,,Nimed marmortahvlil" Muinasjutud ja muistendid F. Ood K.J. Kuuldemäng R. Faehlmann ,,Müütilised Peterson ,,Kuu" muistendid" H. C. Andersen ,,Inetu Pardipoeg" Eluloo raamat M. Poom ,,Minu lugu" Romaannovellides A. Gailit ,,Toomas Nipernaadi" Lühirooman Mati Unt ,,Sügisball" Üksik romaan A. Kivikas ,,Nimed marmortahvlil" Romaanitsüklid diloogia L. Tolstoi ,,Anna Karenina" triloogia E. Vilde ajalootriloogia tetraloogia A. Hint ,,Tuuline rand"
Madis Kõiv Madis Kõiv Sündinud 5.detsembril 1929. Suri 24.septembril 2014. Ta oli eesti kirjanik, füüsik ja filosoof. Lähemad sidemed kirjandus- ja kultuuriseltskonnaga kuuekümnendail. Koostöö Hando Runneli, Vaino Vahingu ja Aivo Lõhmusega. Pälvinud mitmel korral Tuglase novelliauhinna. Looming "Faehlmann" "Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl." "Endspiel: laskumine orgu." "Aken" "Kolm näitemängu" "Küüni täitmine" Tunnustused - Muusika- ja Teatriakadeemia audoktor. - Tartu aukodanik. - Kultuuri elutööpreemia (2008) - Riigivapi teenetemärk. Madis Kõiv „Tali“ https://www.youtube.com/watch?v=IZIeJL7LJcc Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Madis_K%C3%B5iv http://www.delfi.ee/news/paev...
Ta oli oma aja kohta väga tark noormees, sest oskas mitmeid keeli( ladina, inglise, eesti, rootsi kreeka prantuse vene jne). Ta julges rõhutada eestlust, oli rahvuslik enesemääratlus, teadmiste kirjanduste lootus. Täitis kõik nõudmised eesti ilukirjanduses peale ühe- tema looming ei jõudnud lugejate ette. TEOSED: Ood Kuu, ,,laulja", ,,Mardi Luteruse päeval","Päevaraamat" jne. 11. Faehlmann. Eluaastad. Mida kirjutas? Tuntumad teosed. Friedrich Robert Faehlmann ( 31.12.1798) Ao mõisas Järvamaal surnud 22.04.1850, maetud Raadi kalmistule. Õppis Rakvere elementaar ja Kreisikoolis, Tartu Gümnaasiumis, 1817. Asus õppima TÜ arstiteaduskonda. Oli arst, eesti keele uurija, ÕES esimees, rahvuseepose idee algataja ja TÜ arstiteaduskonna lektor. Tuntumad teosed: ,, Suur on jumal mu ramm" ,, Emajõe sünd", ,, Koit ja
-Eestis algas rahvusliikumine -Rahvusliku eneseteaduse tõus- kultuuriüritused-Keskpunktiks oli Viljandimaa- Viljakas piirkond- jõukuse kasv.-Teine keskus oli Peterburg. Hiljem sai keskuseks ka Tartu. · 1865 ,,Vanemuise" selts · 1869 laulupidu · 1870 Eesti rahvusliku teatri sünd-Lydia Koidula kirjutas esimese eesti teatri tüki ,,Saarema onupoeg" · Looid palju erinevaid seltse. Friedrich Robert Faehlmann · Sündis Ao mõisas Järvamaal 31. detsembril 1798. aastal. · Koolihariduse omandas Rakvere kreisikoolis, Tartu gümnaasiumis ja Tartu Ülikoolis. · Juba üliõpilasena kuulas loenguid filosoofiast ja filoloogiast ning hakkas eesti keele vastu huvi tundma. · Aastast 1824 töötas Tartus arstina otsituim arst, vaeseid ravis tasuta. · Faehlmanni arstiretseptid levisid paljudes kodumaa linnades.
RAHVALUULE KOGUMINE Teadlikult hakati rahvaluulet koguma 19. saj. Enne seda aga 17 saj ilmus esimene rahvalaul Kelchi kroonikas. Eesti rahvaluule kogumise ja uurimise algatajaiks on saksa romantikud- valgustajad Herder ja Schlegel( 18 saj lõpp- 19 saj algus). Nende eeskujul ka baltisaksa haritlased Rosenplänter ja Neus. 19.saj keskel hakati rahvaluulet kirja panema. Rahvaluulet käisid kogumas Faehlmann ja Kreutzwald. Õpetatud Eesti Selts ( moodustati 1938) ja Eesti Kirjameeste Selts(1872) õhutasid rahvaluulet kirja panema. Kogumistöö üldjuhiks oli Jakob Hurt (1839-1907). Sündis Põlva kihelkonnas Himmaste külas. Õppis Põlva kihelkonnakoolis, Tartu kreiskoolis ja gümnaasiumis, Tartu Ülikoolis usuteadust, täiendas end Helsingi Ülikoolis. Töötas kofuõpetajana, gümnaasiumiõpetajana, pastorina Otepääl ja Peterburis Eesti koguduses.
eestlaste hulgas rahvusliku eneseteadvuse ärkamine ja rahvuslik liikumine Lydia Koidula Kirjanikunimega Lydia Koidula (koidu aeg) sündis 12. detsembril 1843 Vändra lähedal, elas Pärnus ja Tartus. esimene naiskirjanik, luuletaja, ajakirjanik põhiliseks luuležanriks oli isamaaluule. Tuntud luuletused: „Sind surmani“ „Mu isamaa on minu arm“ Friedrich Robert Faehlmann Eesti kirjanik ja arst Sündis Virumaal Kaarli mõisas Alustas „Kalevipoja“ koostamist Avaldas 1866 „Eesti rahva ennemuistsed jutud“ Tuntumad muistendid: „Emajõe sünd“ „Vanemuise laul“ „Koit ja Hämarik“ Friedrich Reinhold Kreutzwald Eesti ärkamisaegne suurkuju, kirjanik, rahvaluulekoguja ja arst Lõpetas eepose
PERNO postimees, millest kasvas välja Eesti Postimees (1863. aastal). Eesti liikumise vaimseks juhiks tõusis kooliõpetaja ja vaimulik Jakob Hurt. Ta pöörast tähelepanu vaimsetele väärtustele ja tahtis parandada eestlaste majanduslikku olukorda. Kogus Eesti rahvaluulet. 1869. aastal toimus Tartus esimene üldlaulupidu, mille korraldajate peakorteriks oli Jannsenite kodu. Mõte sai alguse baltisakslaste korraldatud laulupidudest Saksamaal. Raamatu ,,Kalevipoeg’’ kirjutas F. R. Faehlmann (suurema osa müütlidest). Tema eeltöid kasutades aga F. R. Kreutzwald kirjutas raamatu valmis nii eesti kui ka saksa keeles. 1880-ndatel tekkis suur lõhe – tekkisid lahkhelid rahvuslike tähtsaimate tegelaste vahel.
1.Millistest tekstidest leiab vanimaid kirjapanekuid eestlaste kohta.Millist infot nendest tekstidest saab?Kes, miks neid tekste kirjutasid?13.saj tekkis eesti kirjakultuur. 1525.a trükiti esimene eesti keelt sisaldunud raamat.16-17.saj pandi alus eesti kirikukirjanduse traditsioonile ja eesti kirjakeelele.1739a. ilmus eesti keeles Piibel.17.saj sündis eesti ilmalik kirjandus.Esimene eestlaste loodud luuletus on Käsu Hansu ,,OH! Ma waene Tardo linn." 2.K.J.Petersoni, Fr.R.Faehlmanni, Fr. R.Kreutzwaldi tegevusest ja tähtsusest eesti kultuuriloos. -Peterson:Esimene eesti rahvusest mees, kes kirjutas eestlastele kui võrdväärsetele.Ta sõnastas mõtte, et ka eesti keel võiks käia kultuurkeelena, sest sellest keelest võiks saada haridust ja kõike sellega mis sellega seostub.14.märts sünna tal ja seda peetakse emakeelepäevana. -Faehlmann:Ta oli esimene, kes hakkas eesti rahvaluulet kasutama kirjandusteoste algmaterjalina kindlatel rahvuspoliiti...
6. Haridussüsteem Külades asutati vallakoolid Kihelkonnakeskustes kihelkonna kool Linnades anti algharidust elementaarkoolides Kubermangulinnades gümnaasium 7. Kes olid? Millega on tuntuks saanud? Parrot Ülikooli esimene rektor Cimze Juhtis saksakeelset kihelkonnakooliõpetajate seminari Ahrens Koostas 1843. Aastal uue eesti keele grammatika, võttes aluseks põhja-eesti keskmurde Faehlmann Ülikooli eesti keele lektor, estofiil, lõi Õpetatud Eesti Seltsi Kreutzwald Eesti haritlane, ajakirja ,,Ma-ilm ja mõnda, mis seal siis leida on" Köler maalikunstnik, Eesti haritlane 8. Millised olid rahvusliku liikumise eeldused? 1)Majanduslik arenemine 2)eesti haritlaste esimese põlvkonna teke 3)koolihariduse levik 4)kohaliku põliselanikkonna omaalgatuslik organiseerimine 5)kommunikatsioonivõrgu avardumine 9. Rahvusliku liikumise tegelased TV 24 ÜL 1
Heinz Valk "Ükskord me võidame niikuinii" Kevin Vene PKK 2017 Laulev revolutsioon Laulev revolutsioon aastal 1987-1991 Eestis, Lätis ja Leedus Poliitiline murrang toimus 1987. aastal seoses Hirvepargi sündmustega ning fosforiidisõjaga 1988. aastal muutus tavaliseks esitada massiüritustel isamaalisi laule Loodi uusi muusikateoseid 1988. aasta oli ka laulva revolutsiooni tippaasta. 1989. aastal toimus Balti kett Eestimaa laul Laulva revolutsiooni ajal üks silmapaistvamaid üritusi 11. september 1988 Tallinna lauluväljakul väidetavalt 300 000 inimest Ürituse ühes kõnes nõudis Trivimi Velliste esimest korda avalikult Eesti iseseisvuse taastamist. Heinz Valk Heinz Valk (õigesti Heinrich Valk) on sündinud aasatal 1936 ning on eesti kunstnik ja poliitik. Ta lõpetas 1954. aastal Tallinnas keskkooli ning pärast seda Eesti Kunstiakadeemia (tol ajal Eesti NSV Riiklik Kunstii...
· 1867 kooliõpikud · 1868-1870 3 isamaakõnet · 1874 Kurgja näidistalu · 1878 "Sakala" Kristjan Jaak Peterson Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval, 14. märtsil, tähistatakse alates 1996. aastast emakeelepäeva, mis sai 1999. aastal riiklikuks tähtpäevaks. Peterson nimetas ennast maarahva laulikuks, hindas kirjanduse rahvuslikku omapära ja pidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist. Friedrich Robert Faehlmann Peamiselt Faehlmanni õhutusel asutati 1838 Õpetatud Eesti Selts, 18431850 oli ta selle esimees. Faehlmann oli eesti eepose mõtte algatajaid. Tema eeltöid kasutas hiljem Friedrich Reinhold Kreutzwald. TEOSED Kuritöö ja karistus F. Dostojevski Juuratudeng Rodion Romanovits Raskolnikov. Raskolnikov peab ennast haruldaseks ja andekaks ning usub ennast Napoleoniga sarnanevaks. See viitab ta suurusluulule ja kalduvusele vaimuhaigusele. Erakordse
juures ja kommenteeris Forseliuse-Boeckleri teost eesti rahvausundist ning kombestikust "Der Einfältigen Ehsten...". Rahvaluulet käsitas ta rahvusliku kirjandusloomuliku alusena. 4 ,,Kalevipoja" eepose sünd 19. sajandi alguse rahvusliku liikumise tõusulainel leidsid rahvavalgustajad, et Eesti maarahva rahvuslikku eneseteadvust aitaks turgutada teiste rahvastega võrdväärne kangelaseepos. 1839 tegi Friedrich Robert Faehlmann Õpetatud Eesti Seltsis ettekande Kalevipoja-muistenditest. Rahvasuust pärinevad proosavormis hiiumuistendid pidid saama kangelasloo peamiseks aineks. Faehlmanni töö jäi pooleli suure töökoormuse ja kehva tervise tõttu. Pärast Faehlmanni surma 1850 jätkas Õpetatud Eesti Seltsi palvel tööd eeposega Virumaalt pärit ja Tartu Ülikoolis õppinud Võru linnaarst Friedrich Reinhold Kreutzwald, kes tundis hästi rahvaluulet, sealhulgas regivärssi
- mõistatused Seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline. - vanasõnad Heal lapsel mitu nime - kõnekäänud Silma torkama - romaan August Gailit ,,Toomas Nipernaadi" - lühiromaan Mati Unt ,,Sügisball" - sari H. De Balzac ,,Inimlik komöödia" - jutustus Eduard Bornhöhe ,,Tasuja" - novell Friedebert Tuglas ,,Popi ja Huhuu" - miniatuur Anton Hansen Tammsaare ,,Poiss ja liblik" - anekdoot Neeger päevitab - essee - müüt F. R. Faehlmann ,,Koit ja hämarik" - aforism A. H. Tammsaare Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus. - novellett F. Tuglas ,,Pimedas - marginaal F. Tuglas ,,Marginaal" - saaga Island ,,Vanem Edda" - lühijutt Astrid Reinla ,,Kaubamajas" Eepika ja luule vaheline liik ehk lüroeepika - eepos F. R. Reinhold ,,Kalevipoeg" - ballaad Marie Under ,,Rändav järv" - värssromaan A. Puskin ,,Jevgeni Onegin" - poeem Juhan Smuul ,,Järvesuu poiste brigaad"
*romaanid ,,Wikmani poisid" *näidendid ,,Dr Karelli raske öö" *elulooraamat ,,Kallid kaasteelised" *tõlked ,,Othello" Teemad: *ajalooline proosa kasutab ajaloolisi isikuid ja sündmusi ning mõtleb ise juurde, teosed on ajalises järjekorras. *autobiograafiline proosa + ajalooline proosa nt ,,Wikmani poisid" ja ,,Tahtamaa" Veel teoseid: ,,Kolme katku vahel" tegelaseks Russow ,,Pöördtoolitund" Jannsen ,,Taevakivi" Masing, K. J. Peterson ,,Keisri hull" Masing, Faehlmann ,,Professor Martensi ärasõit" jurist Martens ,,Kolmandad mäed" J. Köler. Iseloomulik Krossile: *mõleb sõnu välja/kasut haruldasi sõnu nt:krõllis, nigrits *moodustab ise liitsõnu nt:ämmaisand *sidekriipsutamine nt: tont-teab-mis-meelne *võõrkeelsed sõnad/laused
Fr. R. Kreutzwald ,,KALEVIPOEG" Fr. R. Faehlmann (1798 1850) · töötas arstina ja Tartu Ülikooli eesti keele õppejõuna · oli Õpetatud Eesti Seltsi looja (1838) · ettekanne ,,Kaelvipoja" kohta (1839) · ühendas ettekandes Kalevipoja-muistendid ühtseks tervikuks, luues nii tulevase eepose visandi Fr. R Kreutzwald (1803 1882) · töötas arstina · ÕES ettepanek jätkata eepose koostajana · eeskujuks soome rahvuseepos ,,Kalevala" · 12 loost koosnev ,,Alg-Kalevipoeg" (1853)
keele vastu huvi. Uurisid teaduslikult eesti keelt. Johannes Aavik · Johannes Aavik (1880-1973) oli päritolult saarlane, õppinud Tartu Ülikoolis ja Nezinis vanu keeli, Helsingi Ülikoolis keele- ja kirjandusteadust ning romaani ja soome-ugri filoloogiat. Johannes Aavik · Tõi eesti keelde soome keelest järgmised sõnad : haihtuma, hurmama, kiinduma, kogema, korvama, lakkama, moodustama, omama, süvenema, üllatama. Friedrich Robert Faehlmann · Sündinud 31.detsembril 1789 Järvamaal · Kasutas eesti rahvaluulet rahvuspoliitilistel eesmärkidel · Üks Õpetatud Eesti Seltsi asutajaid · Lõi eesti rahvusmütoloogia · Suri 21.aprillil 1850 Tartus Looming · "Suur on, Jumal, su ramm" · "Piibu jutt" · "Kalevipoja sündmustik" Friedrich Reinhold Kreutzwald · Sündis 26.detsembril 1803 Virumaal · Folklorist ja etnoloog · Lauluisa · Vana targa mehe võrdkuju · Suri 25.augustil 1882 Tartus
1843 , 1861 I ja II osa . Pildiajakiri '' Maailm ja mõnda '' ilmus aastal 1848 - 1849 . Tõlketeosena ilmus kolmeköiteline reisiraamat '' Maa - ja merepildid '' 1850 - 1861. Tema elutööks sai rahvaeepose '' Kalevipoeg '' koostamine. 1866. ilmus '' Eesti rahva ennemuistsed jutud ''. 1861. luuletuskogud '' Angervoksad ''. 1865. '' Viru lauliku laulud ''. Ta oli tihedas kirjavahetuses paljude progresiivsete kirjanike , ühiskonnateadlastega jne .. ( Koidula , Faehlmann ) 1867 - 1873. pidas ta kirjavahetust Koidulaga . Vanadusaastad veetis ta Tartus. 1877. lahkus ta Võrust ja asus elama tütre perekonda. 1879. avaldas käsiraamatu '' Kodutohter ''. Sinna pani kirja oma teadmised ja kogemused . Suri 25.augustil 1882 , maeti Tartu Jaani koguduse kalmistule . Mälestussambad on Võrus , Rakveres , Tartus , Tallinnas . Maailmavaate kujunemise aluseks oli siiras poolehoid eesti talurahvale . Ülikoolis omandas ta loodusteaduslikul alusel rajaneva maa
(1p) 2.Kihelkonnakool 3.Kreiskool 1.Vallakool 4.Gümnaasium 6.Kirjutage õige nimi.(5p) Kuusalu pastor, kes koostas uue eesti keele grammatika- Eduard Ahrens Eestlasest kunstnik, töötas Peterburis tsaari õukonnas- Johann Köler 1821-1823, 1825 ilmunud Marahwa Näddala-lehe väljaandja- Otto Wilhelm Masing Rajas Valgas kihelkonnakooli õpetajate seminari - Janis Cimze Tartu Ülikooli eesti keele lektor, Õpetatud Eesti Seltsi rajaja- Fr. R. Faehlmann 7.Kes on pildil? Millega sai ta tuntuks?(2p) Pildil on Fr. R. Kreutzwald. Ta oli eesti üks esimesi haritlasi ning rahvuseepose 'Kalevipoeg' autor, mis sai Eesti rahvusliku kirjanduse nurgakiviks. 8.Mis nime kandis 19.sajandi esimesel kümnendil ilmunud tartumurdeline ajaleht? Miks jäi ajalehe ilmumine lühiajaliseks?(2p) 'Tarto maa rahwa Näddali-Leht', mille ilmumine jäi lühiajaliseks, sest võimud sulgesid selle. 9.Näete pildil üht Läänemaa mõisahoonet
Eesti keele KT vastused 1. Maailmas on umbes 6000-7000 keelt. 2. Keelte arvu ei saa täpselt öelda, sest Maailmas on murrad ja murrakud, mida nimetatakse vahel ka keelteks. Maailmas on olemas avastamata keeli. Keeled hääbuvad pidevalt ning ei suudeta kindlaks teha millal ja kui palju. 3. Keele ülesanded: Infovahetus Suhtekorraldus Identiteediväljendus Mainekujundus Maailmatunnetus 4. Keele jätkusuutlikust mõjutavad: Põlvkondlik ülekanne Kõnelejate arv Staatus (nt. riigikeel) Geograafiline asend 5. Lingua franca- suur ja pestiizikas keel, mille taga on kultuuriline/poliitiline võim. 6. 1525.aastal ilmus esimene eesti keelne raamat (katekismus), mis ei ole säilinud. 1535.aastal ilmus esimene säilinud eesti keelne raamat (katekismus). 1739.aastal ilmus esimene eesti keelne piibel, mis pani aluse ee...
Kontrolltöö teemal VÕÕRSÕNA XI klass 1. Kirjuta tsitaatsõna asemele eestikeelne väljend! 1. Vaatasime uut (action-filmi) põnevusfilmi 2. Riiulil on suur valik (aftershave) habemeajamisjärgseid palsameid 3. Kõik TV-kanalid näitavad (reality-show) tõsielusarju 4. Jaan istub (laptop) taga.sülearvuti 5. Valitsuse (briefing) oli puruigav.koosoleks 6. Peeter on ametilt (copywriter) reklaamtekstide koostaja 7. Semud võtsid toidu (drive-in) müügist.sissesõidu 8. Naise (make-up) oli laiali.meik 9. Tiina on ametilt (marketing) spetsialist.turndus 10. Tudeng ostab riided (second-hand). taaskasutus 11. Filmi (soundtrack) meeldib mulle.teema muusika 12. Kursuslased osalesid mitmes (workshop).töötoas 13. See mees olevat (gay).Gei 14. Teose (copyright) kuulub meile.autoriõigus 15. Kinos on kombeks süüa (popcorn).popkorni 16. Meie (team) töötab hästi.meeskond 17. See on linna parim auto(service).teenindus 18. Filmitähte piirasid (paparazzo).ajakirjani...
Rahvuslik liikumine (Rahvuslik ärkamine) Etapp Saksamaa Eesti Elitaarne-Kirjanikud, kunstnikud jt. Fichte Estofiilid, Kreutzwald, Faehlmann Tippharitlased, rahvusliku eliidi kujunemine. Haritlaste liikumine-tudengid, Goethe, Herder, Schiller, Jena Jannsen, Koidula, Jakobson, Hurt, haritlased, kooliõpetajad. ülikool. 1818 ülesaksamaaline palvekirjad, EÜS üliõpilasliit. Seltsiliikumine- põhisuunitlus Meestelauluseltsid, 1845 esimene Laulu- ja mänguseltsid, esimene kultuuriline, haaras masse nii saksa laulupidu
19. sajandil. Nii ülikooli hoonete kui ka Toomemäe tollasel kujundamisel on olulist rolli mänginud arhitekt Johann Wilhelm Krause tegevus. Tartu Toomemägi oli Venemaa keiser Paul I kingitus Tartu ülikoolile. Seda ala kasutati varem karjamaana, kuid muudeti 19. sajandil avalikuks pargiks. Parki rajati romantiline kividest küngas Musumägi ning haljastati endine liivakarjäär - Kassitoome. Toomemäel asub ohtralt skulptuure (K. E. von Baer, N. Pirogov, Fr. R. Faehlmann, Fr. G. W. Struve, K. J. Peterson jt) ning arhitektuurilise väärtusega hooneid: endine Toomkirik (praegune TÜ Ajaloo Muuseum), Tähetorn, Vana Anatoomikum, Riigikohus, Ingli- ja Kuradisild. Praegu on toomemäel muuseumid, kool, kirik, park jpm. Keyyo
Kreutzwald (1803 1882) Kalevipoja koostaja, Eesti keele terminite kasutuselevõtt, rahvavalgustuslikud teosed ( ,,Viinakatk"), eesti rahva kultuuripärandi jäädvustamine ( Eesti rahva ennemuistsed jutud) Faehlmann (1798 1850) Kalevipoja idee looja, Õpetatud Eesti Seltsi loomine, müütilised muistendid( Koit ja hämarik, Vanemuise laul) 1846. Kirjutas uues kirjaviisis luuletuse ,,Püha jutt". Peterson( 1801 1822) Ühendas antiikluule ja rahvaluule elemendid, tõi eesti kirjandusse oodi ja pastoraali. Koostas rootsi keele grammatika, tõlkis Soome "Finnische Mythologie", mütoloogia rootsi keelest saksa keelde. 1835 ,,Kalevala"/ 1853 alg ,,Kalevipoeg" ideena 1857 anti välja teaduslik ,,Kalevipoja" väljaanne / 1862 anti välja rahva ,,Kalevipoja" väljaanne 1857 Perno Postimees, J.V.Jannsen / 1864 Eesti Postimees , Jannsen 1869 esimene üldlaulupidu 1870 ,,Saaremaa onupoeg" esimene näidend, Koidula 1872 Eesti kirjameeste selts ...
Keskaeg: 5.-15.saj - suur rahvasteränne - filosoofia tugines usule - ristiusk Roomas ametlikuks - "Jumal on harmoonia ja inimene peab alluma, ei võrdsusta end temaga. - inimest talutati kui last - kloostri-, rüütli-, linnakirjandus. allegooriline romaan - inimese eesmärk: täiustada vaimu - haridus ja filos. tasemel (lad.kl) - ehituses ja arhitekt. kõrge tase - käsitöö areng, esimesed ülikoolid - kunstis gooti ja romaani stiil - loodi palju eeposeid (ajalool. mahukas jutust. teos värs.) - "rebase- ja roosiromaanid" TEOSED: Gilgames (3eKr, sumeri) Ilias (6.saj eKr, Vana-Kreeka) Beowulf (anglosaksi) Rolandi laul (prantsuse) Mahabharata (1eKr, india) Renessanss(taassünd) 14.-16.saj - varem keskuseks usk, nüüd inimene - antiikkultuuri taassünd - suurem ilmalikkus - individualism (tasakaalus keha, vaim, mõistus, tunded) - humanism (vaade inimese vaatevinklist) TEOSED: Dante Alighieri "Jumalik komöödia", "Uus elu" Petrarca - sonetid Giovanni...
saj algul vähe ja kooliõpetus oli madalal järjel. Alles pärast 1816. – 1819. a talurahvaseaduste maksmapanekut hakati laiendama vallakoolide võrku ja asutama kihelkonnakoole. Pisut paremas olukorras olid linnad, kus asutati kreiskoole ja gümnaasiume. Suurt osa hariduse levitamisel etendas Tartus 1828. a asutatud Õpetajate seminar. Tartus töötas ka ülikool, kus omandasid kõrghariduse eesti rahvusliku kirjanduse rajajad FR. R. Faehlmann ja Fr. R. Kreutzwald. Kujunevad eesti kirjakeele põhijooned. Aluseks võetakse elav rahvakeel, uuendatakse eesti keele ortograafiat, ja rajatakse uus kirjaviis; lausestus muudetakse rahvapärasemaks, täiendatakse sõnavara. Johann Heinrich Rosenplänter, eesti kultuuritegelane, andis välja teaduslikku ajakirja “Beiträge...”, mis ilmus 20 köites. See sisaldas kirjutisi eesti keele õigekirjutuse, sõnade käänamise ja sõnavara kohta
Euroopas saksa keele vahendusel. Rahvastiku haritlaskonna kujunemine Euroopas 18. sajandil kasvav huvi eksootiliste ja väikerahvuste vastu leidis uuel sajandil Eestis väljenduse estofiilide liikumisena. Baltisakstastest Eestihuvilised- estofiilid- uurisid eetsi keelt ja kultuuri, avaldasid ilukirjandust, andsid välja ajalehti ja kooliraamatuid ning asutasid mitmesuguseid teaduslikke seltse. Estofiilidega liitusid ka esimesed eesti keele haritlased Fr. R. Kreutzwald, D. H. Jürgenson, Fr. R. Faehlmann. Faehlmanni eestvedamsiel loodi 1838. aastal Tartus ülikooli juures Õpetatud Eesti Selts, mis seadis eesmärgiks ,,edendada eesti rahva ajaloo ja tänapäeva, tema keele ja kirjanduse kui ka tema poolt asustatud maa tundmist" . Teise olulise estofiilse suurorganisatsioonina loodi 1842. aastal Tallinnas Eestimaa Kirjanduslik Ühing. Nende kahe organisatsiooni toel anti välja rahvuseepos ,,Kalevipoeg" .
Müütilised muistendid Friedrich Robert Faehlmann Müütilised muistendid on raamat, mis räägib vahvatest müütidest Eestimaa kohta. Sealsed seiklused ja sündmused on vahvad ning mõtlema panevad. Kõige meeldejäävam muistend minu jakoks oli "Emajõe sünd". See rääkis loomadest, kes Vanaisa käsul hakkasid Emajõge kaevama. Kõik sai alguse sellest, et loomad olid muutunud isekateks ning õelateks. Koguni murdsid teineteist. Nii otsustaski Vanaisa, et neil on kuningat vaja. Selleks, et kuningas vastu võtta, pidid
Baltisaksa kultuuri edendajad *akadeemik Ferdinand Johann Wiedemann töötas Tallinnas ja Peterburis- eesti keele sõnastiku autor *Johann Wilhelm Ludwig von Luce tegutses Saaremaal(põllumajandus, etnograafia jm.) *Carl Abraham Hunnius uuris Haapsalus ravimuda omadusi jm. *Reinimaalt pärit kunstnik Gerhard Franz von Kügelgen-kindel koht saksa kunstiajaloos | *19.saj oli baltisaksa kultuurielu kõrgaeg | *Õpetatud Eesti Seltsi rajajaks oli arst ja ülikooli eesti keele lektor Friedrich Robert Faehlmann Arhitektuur Tartu Ülikooli peahoone on klassitsism Rahvusliku ärkamisaja eeldused *talude päriseksostmine *olude parandamine *uus elavnemine vennastekoguduste liikumises *tauniti rahvarõivaid, rahvapille *muusika(uutmoodi lauluvara ja huvi koorilaulu vastu) *priikslaskmine *vallaomavalitsus *Romantism Rahvusliku ärkamisaja ettevõtmised, tegelased J.V.Jannsen:*rahvusmeelne *kultuuriline liitlasteks eestlased | J.Hurt:*kultuur *haridus *mõõdukas poliitikas *luterliku kiriku kaitse
KALEVIPOEG ,,Kalevipoeg" Friedrich Robert Faehlmann. Kunsteepos. 1839- tegi Friedrich Robert Faehlmann Õpetatud Eesti Seltsis ettekande Kalevipoja-muistenditest. Pärast Faehlmanni surma jätkas ÕES palvel tööd Friedrich Reinhold Kreutzwald. Algul hakkas lugusid kirja panema proosavormis, hiljem otsustas regivärsilise vormi kasuks. Eesti vanem rahvalaul pigem lüüriline kui eepiline. 1853- algredaktsioon, 12 lugu. Hiljem juurde 8 lugu. Esimene rahvaväljaanne Soomes Kuopios 1862, 1000 eksemplaris. Kokku ilmunud 18 trükki. 2 sissejuhatust, värsse üle 19 000.
Ilmumisaeg, tähtsus, mida sealt lugeda saab. 3. Mis on kroonika- defineeri ja too näiteid. 4. Masing koolikirjaniku, ajakirjaniku ja keelemehena. 5. Vanim eestikeelne raamat. 6. eestikeelne Piibel - ilmumisaasta, tõlkija, tähtsus. 7. Eestikeelse kirjasõna algus. 8. K. J. Petersoni looming. 9.Ood, pastoraal. 10. Rahvusliku ärkamisaja eeldused, tekkimine. 11. Rahvusliku ärkamisaja üritused. Tea aastaarve! 12. Rahvusliku ärkamisaja kirjanikud Faehlmann, Kreutzwald (vaata eelmise kursuse materjalidest), nende teened. Bornhöhe. 13.Rahvusliku ärkamisaja tegelased Jannsen, Jakobson, Hurt, nende tegevus ja teened. 14. Võitlus vana ja uue kirjaviisi vahel. 15.Rahvusliku ärkamisaja luuletajad (välja arvatud Koidula). Oska nimetada vähemalt 3 pluss nende looming. 16. L. Koidula looming. 17. Rahvusromantism. 18.Rahvusliku ärkamisaja hääbumise põhjused. Vastused 1
kirjutas isamaalisi luuletusi( "Sügismõtted", "Kodu") humoorikad jutustused näidendid: "Säärane mulk", "Saaremaa onupoeg" 9. Johann-Voldemar Jannsen Asutas "Perno Postimehe", asutas laulu- ja mänguselts "Vanemuine", organiseeris esimese üldlaulupeo Eestis, pani aluse Tartu Eesti Põllumeeste Seltsile 10. Friedrich Reinhold Kreutzwald Looming - "Eesti rahva ennemuistsed jutud", mõjutas tugevalt kogu rahvusliku liikumise aja vaimuelu Kalevipoeg - algatajaks oli F. R. Faehlmann, kes hakkas koguma materjali Kalevipoja juttidest, kuid see jäi tal pooleli surma tõttu. Selle lõpetamise võttis enda peale Kreutzwald. Ta kirjutas eepose regivärsiliselt. Oli eestlastele väga tähtis 11. Jakob Hurt Sündis 1839 aastal.Õppis Põlva kihelkonnakoolis, Tartu kreiskoolis ja gümnaasiumis, Tartu Ülikoolis usuteadust. Oli eesti rahvaluule-ja keeleteadlane ning ühiskonnategelane. Pidas mitut ametit: guvernant, Tartu gümnaasiumiõpetaja, pastor.
"Kalevipoeg" rajas aluse eesti rahvuslikule kirjandusele ja kuulub samal ajal ka maailmakirjandusse. See on innustanud mitmeid eesti kirjanikke ja kultuuritegelasi ning sisaldab hulgaliselt muistened Kalevipoja-nimelisest vägimehest. Teose ilmumisajal oli "Kalevipoeg" igati tunnustatud, kuna mõjutas suurelt eesti kirjakeele arengut ja pani aluse rahvuslikule kirjandusele. Tänu "Kalevipojale" kogus tuntust kirjanik F.R.Kreutzwald, kuigi selle tegelikuks algatajaks oli Faehlmann. Tänapäeva inimesed kahjuks tolle suurepärase raamatu olulisust ei mõista, sest praeguseks ajaks on eesti keel juba välja kujunenud ja me ei kipu üldsegi mõtlema selle peale, kui tähtis see tegelikult on. Mina isiklikult arvan, et kui poleks olnud "Kalevipoega" ja Kreutzwaldi, siis oleks isegi võimalik, et seda teost poleks kunagi avaldatud ja eesti kirjakeell oleks vähem arenenud. Eepos "Kalevipoeg" on ka üheks maailmakirjanduse osaks ja teda võib võrrelda soomlasete "Kalevalaga"
Hakati tunnetama ennast kui rahvust seda soosis eestikeelse kirjanduse levik, pärisorjuse kaotus, majandusliku elu edenemine, eesti soost haritlaste tekkimine, omamoodi võitlus vene keskvõimu ja baltisakslaste vahel. Rahvusliku ärkamisaja tähtsamad ettevõtmised olid: - 1857. hakkas ilmuma Jannseni toimetamisel Perno Postimees, mis pani aluse süstemaatilisele ajakirjandusele Eestis - 1864. Eesti Postimees - 1857. 1861. ilmus Õpetatud Eesti seltsi toimetamisel ,,Kalevipoeg" Faehlmann kogus lood, Kreutzwald pani kirja - 1865. asutati esimene laulu- ja mänguselts Vanemuine, millele järgnesid Tallinnas Estonia, Pärnus Endla, Võrus Kannel, Viljandis Koit - 1869. esimene üldlaulupidu, Tartus. 50 aastat pärisorjuse kaotamisest, üheks initsiaatoriks oli Jannsen. Osaleda võisid vaid mehed, sest mõeldud oli rahva moraalile. - 1870. esimene teater Vanemuine (asjaarmastajatele), esimene etendus Koidula ,,Saaremaa onupoeg", selle järel Estonia teater.
Eepilist loomingut on olnud pea kõigil maailma rahvastel, aga vähestel on leidunud sellist kirjameest, kes koguks kokku rahva suus levinud jutud ning need üheks suureks teoseks kokku vormiks. Eeposes ,,Kalevipoeg" kujutletakse eesti rahvuskangelast Kalevipoega kui töörügajat, võitlejat ja igati võimast teomeest kes hoolis oma rahvast. Tuleks aga mõelda, et miks ometi on eeposel ,,Kalevipoeg" nii suur osatähtsus eesti kultuuriloos? ,,Kalevipoega" hakkas algselt kirjutama F.R Faehlmann, kes pani aluse algsele versioonile Kalevipojast. Ta jättis eepose kirjutamise hoopis pooleli ning selle võttis üle F.R Kreutzwald, kes hakkas ,,Kalevipoega" täiendama arstiameti kõrvalt. Kirjandus- ja rahvaluuleteadlaste ringides seoti üsna pikka aega eeposte sündi kirjaoskuse tekkimisega mis tähendabki seda, et alles eeposed tegid võimalikuks kultuuri tekkimise ja arengu. On öeldud, et kui rahval pole eepost, siis pole rahvust ennastki olemas. Ka
Talurahvareformid-,,Iggaüks.." 1802;Pärisorjuse kaotamine;vallasvara pärandumis õigus;tunnistatakse talurahva õigust vallasvarale, talude kasutusõiguse ärandamine. Liivimaal said talupojad omandiõiguse vallasvarale, võisid maad osta nind talu järglastele pärandada. Omavalitsus-vallakohus,koolide ülalpidamise kohustus, magasivilja kogumine, vaeste hoolekanne Riiklikud ja kogukondlikud koormised-pearaha nekruti andmine/teede korrastamine, magasiaida ja kooli ehitamine jms tööd vallas 1866.a.vallareform- olulisem tagajärg oli omavalitsuse vabastamine mõisnike eestkoste alt. Valla täiskogu- volikogu-vallavanem-vallavalitsus Tartu Ülikool- 1632-avamine,1710 suleti, 1802 taasavati; 4teaduskonda:usu,arsti,õigus,filosoofia;õppetöö ladina ja saksa keeles;õppejõud saksamaalt;esimene rektor G.F. Parrot Parrot-Ülikooli esimene rektor VonBaer-embrüoloogia rajaja Ühtluskool-neljaastmeline ühtluskool:kihelkonnakool ja kreiskool maakondades, gümnaasium...
Tartu (Jannsen ,,Postimees" 2. Peterburg (J.Köler, Carell tsaariarst) 3. Viljandi (Mulgimaa) Aleksandrikooli loomine ja Palverkirje aktsioon (oli vaja luba ja raha) Tähtsus: 1. organiseeriv 2. muuta maarahvas moodsaks ja teadlikuks rahvaks 3. ajakirjanduse e. kommunikatsiooni levik (Jannsen postipapa) ETAPP EESTI Elitaarne kirjanikud, kunstnikud jt. Estofiilid, Kreutzwald, Faehlmann tippharitlased, rahvusliku eliidi kujunemine Haritlaste liikumine tudengid, haritlased, Jannsen, Koidula, Jakobson, Hurt, kooliõpetajad palvekirjad, EÜS Seltsiliikumine, põhisuunitlus kultuuriline, Laulu- ja mänguseltsid, esimene laulupidu, haaras masse nii elukutse kui tegevusalade põllumeeste seltsid, karskusseltsid järgi
,,Müütilised muistendid" Fr. F. Faehlmann Kokkuvõte 1. LOOMINE Lugu jutustab maailma loomisest Vanaisa poolt, kes elas kõrgel taevas. Ta oli loonud kangelased, et kasutada nende nõu ja nende oskust maailma ilustamisel. Vanemuine vanim kangelastest, hallid juuksed ning habe. Tollel oli vanaduse tarkus. Tal oli luulekunsti- ning lauluanne. Kui vanaisal oli mure, siis lasi ta Vanemuisel kannelt mängida ja laule laulda. Ilmarine parimas meheeas, palju jõudu. Temale oli antud kunstianne.
lahkuminek". 8. Faehlmanni müüte nimetatakse vahel ka müütilisteks muistenditeks, sest tegelasteks on jumalad, kuid räägitakse millegi tekkest. MÜÜT MUISTEND 1) fantastika 1) rahvajutt 2) jumalad või pooljumalad 2) elavaks peetud inimesed või loomad 3) maailma loomine 3) tekkelugu 9. 10. Nii Faehlmann kui ka Kreutzwald õppisid Tartu Ülikoolis, mõlemad ka arstiteaduskonnas. 11. Armastuse kolmnurk armastus kolme inimese vahel. 12. Tragöödia kurbmäng, näidend 13. Endla teater avati 1911 draamaga ,,Libahunt" 14. Estonia avati 1906 Vanemuine avati 1906 15. Libahundi saatus teatrilavadel muutus väga edukaks. Libahunt saavutas edu Karl Menningu lavastuses. 16. Eesti teatri sünniaastaks loetakse 1870, mil Vanemuise seltsis etendatakse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
