I ALKEEMIA - EELNE PERIOOD IV saj. Keraamika, metallisulatus. Looduse teaduslik uurimine (eeldab eksperimentaalset lähenemisviisi) ei sobinud antiikkreeklase mentaliteediga; “universaalne tööriist” oli sõna. Egiptlased tundsid: kulla metallurgiat, hõbeda saamist, vaske, pronksi, rauda, pliid, elavhõbedat, keraamikakunsti, klaasi, rasv + taimetuhkseep, kangaste värvimist, nahaparkimist, toiduaine- tehnoloogiat, paljusid medikamente, kosmeetikat, lubi ehitusmater. II ALKEEMIA PERIOOD IV - XVI saj. Terviklik keskaegne kultuurinähtus, mitte vähe ja veidralt arenenud keemia. See, mis alkeemias ühtib keemiaga (ainete ja nende omaduste eristamine, reaktsioonide läbiviimine, keemialaborile sarnane sisseseade jne.) ei olnud alkeemias eesmärk omaette. Tähtis oli, et alkeemik elaks läbi jumaliku loomishetke, arendaks endas jumalikke jooni (täiustuks). III KEEMIAVALDKONDI ÜHENDAV PERIOOD XVI ...
Metallisulamid _ Rauasulamid (süsinikteras,malm, roostevabateras) _ Vasesulamid (messing, pronks, uushõbe- alpaka ja melhior) _ Niklisulamid _ Alumiiniumisulamid _ Magneesiumisulamid _ Titaanisulamid _ Tinasulamid _ Kõvasulamid _ Väärismetallide sulamid (Au, Ag, Pt, Pd) _ Metallide jootmine ja joodised Materjalide füüsikalised omadused: Tihedus, Sulamistemperatuur, Korrosioonikindlus Temperatuuri, mil materjal läheb üle tardolekust vedelasse, nimetatakse sulamistemperatuuriks (Ts). Korrosiooniks nimetatakse materjali ja keskkonna (õhk, gaasid, vesi, kemikaalid) vahelist reaktsiooni, milles materjal hävib. Sulamid _ Sulamid on metalsed materjalid, mis on kahe või enama metalli segud. _ Metalliline sulam on sulam, mille põhikomponent (üle 50%) on metall. _ Homogeensetes sulamites on erinevate elementide aatomid jaotunud ühtlaselt. _ Heterogeensed sulamid koosnevad eri koostisega kristalsetest faasidest. Sulamite eelised võrreldes puhas...
1) ühel ajal toimub nii pärisuunaline kui ka vastassuunaline protsess; 2) mõlemad protsessid kulgevad sama kiirusega ja reaktsioonisegu üldine koostis ei muutu. Tasakaal sõltub: rõhust, reagentide lisamisest, temperatuurist. Reaktsioon, mis antud tingimustel ei toimu (näiteks hapniku ja vesiniku segu toatemperatuuril ja normaalrõhul), ei toimu ka tingimuste väikese muutuse korral. Faaside tasakaal 1. Heterogeenne süsteem, faas, faasisiire. Heterogeensed – koosnevad mitmest erisuguse omadusega osast (ehk faasist). Faas - ühtlase koostisega ja konkreetses olekus olev süsteemi osa, mis on teistest faasidest eraldatud piirpinnaga. Faas võib koosneda ka mitmest ainest. Faasisiire ehk faasiüleminek- aine üleminek ühest faasist teise (ilma keemilise koostise muutumiseta).(Nt, jää sulamine, grafiidi muundumine teemandiks) Faasiüleminekud toimuvad kindla temperatuuri ja rõhu juures, mis sõltuvad ka aine puhtusest. 2
kirjeldab selles aspektis globaalsete faasisiirete teooria, mille kohaselt Universumi jahtumisel tekkisid osakeste energia või temperatuuri mingil kindlal väärtusel Universumile uued omadused (toimus glo- baalne faasisiire). Globaalsete faasisiirete teooria jagab Universumi arengu Plancki ajastuks (esimesed 1043 s = Plancki aeg), kiirgusdominantseks ajastuks (Plancki ajastule järgnev sekund) ja ainedominantseks ajastuks (ülejäänu kuni tänapäevani). Esimene faasisiire 1043 s peale Universumi tekkehetke, osakeste energia väärtusel 1019 GeV ja tempera- 31 tuuril 10 K, viis Universumi Plancki ajastust (kus vastastikmõjud ehk interaktsioonid olid täiesti 32 eristamatud ja Universumis toimivad füüsikaseadused meile täiesti arusaamatud) Suure Ühenduse ajastusse. Viimasele oli omane kvarkide ja antikvarkide (aine ja antiaine) tasakaal (arengu inflat-
osakeste energia või temperatuuri mingil kindlal väärtusel Universumile uued omadused (toimus glo- baalne faasisiire). Globaalsete faasisiirete teooria jagab Universumi arengu Plancki ajastuks (esimesed 1043 s = Plancki aeg), kiirgusdominantseks ajastuks (Plancki ajastule järgnev sekund) ja ainedominantseks ajastuks (ülejäänu kuni tänapäevani). Esimene faasisiire 1043 s peale Universumi tekkehetke, osakeste energia väärtusel 1019 GeV ja tempera- tuuril 1032 K, viis Universumi Plancki ajastust (kus vastastikmõjud ehk interaktsioonid olid täiesti eristamatud ja Universumis toimivad füüsikaseadused meile täiesti arusaamatud) Suure Ühenduse ajastusse. Viimasele oli omane kvarkide ja antikvarkide (aine ja antiaine) tasakaal (arengu inflat-
sageli kahemõõtmelises teljestikus temp koostis. Koostist saab esitada ühel teljel, kuna ühe aine 20%-ne sisaldus tähendab teise aine 80%-st sisaldust. Diagrammilt saab lugeda, millisel temp antud kahest ainest koosnev segu sulab või aurustub ning milline on seejuures auru koostis (lenduvamat komponenti on aurus rohkem kui vedelikus). Erinevus: eksisteerivad pinnad (alad), kus on tasakaaluks kaks faasi (mitte jooned). 17. Faasisiire e faasiüleminek on aine üleminek ühest faasist teise. Vedel gaas aurustumine kondenseerumine. Vedel tahke sulamine tahkumine. Tahke gaas sublimatsioon kondensatsioon. Keemistäpp e keemistemperatuur temp, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga. Tasakaaluline aururõhk e küllastunud aururõhk vedeliku auru rõhk vedeliku kohal tasakaaluolekus. Aurustumissoojus energiahulk, mis on vajalik ühe mooli vedeliku
sageli kahemõõtmelises teljestikus temp – koostis. Koostist saab esitada ühel teljel, kuna ühe aine 20%-ne sisaldus tähendab teise aine 80%-st sisaldust. Diagrammilt saab lugeda, millisel temp antud kahest ainest koosnev segu sulab või aurustub ning milline on seejuures auru koostis (lenduvamat komponenti on aurus rohkem kui vedelikus). Erinevus: eksisteerivad pinnad (alad), kus on tasakaaluks kaks faasi (mitte jooned). 17. Faasisiire e faasiüleminek – on aine üleminek ühest faasist teise. Vedel – gaas – aurustumine ↔kondenseerumine. Vedel – tahke – sulamine ↔tahkumine. Tahke – gaas – sublimatsioon ↔ kondensatsioon. Keemistäpp e keemistemperatuur – temp, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga. Tasakaaluline aururõhk e küllastunud aururõhk – vedeliku auru rõhk vedeliku kohal tasakaaluolekus.
Kogu sulamise jooksul on temperatuur jääv. Tahkiseid, millel puudub kindel sulamistemperatuur, kristallvõre (ruumvõre) ja anisotroopsus, nimetatakse ( klaas, pigi, vaha, või, rasvad jne.). Faasiks nimetatakse termodünaamilise süsteemi kõigi ühesuguse keemilise ja füüsikaliste omadustega osade kogumit, mis on süsteemi teistest osadest eraldatud piirpinnaga. Näiteks vesi (ka udupiiskadena) ja veeaur moodustavad kaks eri faasi. Faasisiire on aine üleminek ühest faasist teise. Näiteks jää vesi aur või jää aur (jäätanud pesu kuivamine ) või aur jää (õhuniiskusest tekkinud jäälilled aknal) Mõnikord loetakse omaette agregaatolekuks plasma olekut. Plasma on osaliselt või täielikult ioniseerunud gaas. Plasma koosneb ioonidest, neutraalsetest aatomitest, elektronidest ja footonitest (kiirguste üliväiksed osakesed). Ta tekib väga kõrgel temperatuuril ja ioniseeruva kiirguse mõjul
· Gaasiline Aatomid,molekulid Vastastikmojud vaikesed,vaba liikumine Puudub kindel kujub, · taidab kogu ruumala · Plasma Ioonid, aatomid, vabad elektronid Olek sõltub: · Oleku muutus soltub aine temperatuurist ja rõhust. Enamikku aineid saab temperatuuri ja rõhu muutmise teel viia ule mis tahes agregaatolekusse. · Kui naiteks kristalli temperatuur touseb, muutub molekulide vonkumine umber tasakaalupunktide nii ulatuslikuks, et kristall sulab. Toimub faasisiire, milles tahkis muutub vedelikuks. · Kui vedelik kuumutada piisavalt korge temperatuurini, tekivad kogu vedelikus aurumullid (keemine) ja vedelik muutub gaasiks (aurustumine). 14. Mis on keemilise reaktsiooni järk? Milline on reaktsiooni kiirus 0.-ndat ja 1.-st järku reaktsioonides (graafikute abil)? Mis on iseloomulik 2. järku reaktsioonidele (võrdlus 1. Järku reaktsiooniga)? · Reageeriva aine kontsentratsiooni astmenaitajat reaktsiooni kineetilises vorrandis
Mehaanika. Mehaaniline liikumine keha asukoha muutumine ruumis mingi ajaühiku jooksul. Liikumise pidevus ruumis tähendab, et oma liikumisel peab keha läbima kõik trajektoori punktid. Liikumise on pidev ajas tähendab seda, et keha ei saa olla ühel ja samal ajahetkel kahes erinevas kohas. Punktmass ühe punktina ettekujutatav keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata. Punktmass on mudel. Punktmassina võime keha vaadelda siis, kui nihe on tunduvalt suurem keha mõõtmetest. Trajektoor joon, mida mööda keha liigub Liikumise liigid : 1 Trajektoori järgi a) Sirgjooneline b) Kõverjooneline c) Ringjooneline 2 Kiiruse järgi d) Ühtlane liikumine mistahes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused. e) Mitteühtlane liikumine Liikumise suhtelisus erinevate taustkehade suhtes võib liikumine olla erinev. Teepikkus iseloomusta...
vedelasse olekusse. Aurumine aine läheb vedelast gaasilisse olekusse. Tahkumine ehk kristallisatsioon aine läheb vedelast olekust tahkesse. Sulamine aine läheb tahkest olekust vedelasse. Sublimatsioon aine üleminek tahkest olekust gaasilisse. Härmatumine aine üleminek gaasilisest faasist tahkesse. Rekristallisatsioon faasisiire, mille korral muutub kristalli struktuur. 3.2. Gaaside kinemaatiline teooria 3.2.1. Ideaalse gaasi rõhk, kui temperatuuri funktsioon 3.2.2. Molekulide kaootilise liikumise kiirus ja keskmine vaba tee pikkus
Tegu on väga ioniseeritud gaasiga; mõnikord peetakse seda olekut gaasilise oleku vormiks. Plasma koosneb peamiselt laetud osakestest: positiivse laenguga ioonidest ja negatiivse laenguga elektronidest. Oleku muutus sõltub aine temperatuurist ja rõhust. Enamikku aineid saab temperatuuri ja rõhu muutmise teel viia üle mis tahes agregaatolekusse. Kui näiteks kristalli temperatuur tõuseb, muutub molekulide võnkumine ümber tasakaalupunktide nii ulatuslikuks, et kristall sulab. Toimub faasisiire, milles tahkisv muutub vedelikuks. Kui vedelik kuumutada piisavalt kõrge temperatuurini, tekivad kogu vedelikus aurumullid (keemine) ja vedelik muutub gaasiks (aurustumine). 15.=16.Termodünaamika I seadus ehk energia jäävuse seadus ütleb: energia ei teki ega kao, vaid muundatakse mingiks teiseks vormiks. U= q + Suletud süsteemi siseenergia muutus U üleminekul algolekust lõppolekusse on võrdne süsteemile antava soojushulga q ja tema heaks tehtava töö summaga.
Mehaanika. Mehaaniline liikumine – keha asukoha muutumine ruumis mingi ajaühiku jooksul. Liikumise pidevus ruumis tähendab, et oma liikumisel peab keha läbima kõik trajektoori punktid. Liikumise on pidev ajas tähendab seda, et keha ei saa olla ühel ja samal ajahetkel kahes erinevas kohas. Punktmass – ühe punktina ettekujutatav keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata. Punktmass on mudel. Punktmassina võime keha vaadelda siis, kui nihe on tunduvalt suurem keha mõõtmetest. Trajektoor – joon, mida mööda keha liigub Liikumise liigid : Trajektoori järgi a) Sirgjooneline b) Kõverjooneline c) Ringjooneline Kiiruse järgi a) Ühtlane liikumine – mistahes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused. b) Mitteühtlane liikumine Liikumise suhtelisus – erinevate taustkehade suhtes võib liikumine olla erinev. Teepikkus – iseloomustab keha liikumist, mõõdetakse mööda t...
Mehaanika. Mehaaniline liikumine keha asukoha muutumine ruumis mingi ajaühiku jooksul. Liikumise pidevus ruumis tähendab, et oma liikumisel peab keha läbima kõik trajektoori punktid. Liikumise on pidev ajas tähendab seda, et keha ei saa olla ühel ja samal ajahetkel kahes erinevas kohas. Punktmass ühe punktina ettekujutatav keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata. Punktmass on mudel. Punktmassina võime keha vaadelda siis, kui nihe on tunduvalt suurem keha mõõtmetest. Trajektoor joon, mida mööda keha liigub Liikumise liigid : Trajektoori järgi a) Sirgjooneline b) Kõverjooneline c) Ringjooneline Kiiruse järgi a) Ühtlane liikumine mistahes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused. b) Mitteühtlane liikumine Liikumise suhtelisus erinevate taustkehade suhtes võib liikumine olla erinev. Teepikkus iseloomustab keha liikumist, mõõdetakse mööda tra...
o ümaramatel ja sümmeetrilisemate molekulidega ainetel on sulamistemperatuuri (Ts) ja keemistemperatuuri (Tk) erinevus väiksem; o ühe ja sama aine erinevate kristallmodifikatsioonide olemasolu sõltub selle aine koostisesse kuuluvate elementide aatomite omadustest. Hästi tuntud on fosfori ja väävli erinevad kristallmodifikatsioonid. Graniit koosneb samuti kolmest faasist (mineraalist): kvarts, päevakivi ja vilk, kuid nendevaheline faasisiire ei ole võimalik. Aurustumine Iga vedeliku ja mitmete tahkete ainete (I2, UF6 jt) kohale tekib selle vedeliku aur. Osa vedeliku molekule, mille kineetiline energia on piisav, läheb gaasifaasi, osa molekule gaasifaasis, mille kineetiline energia kahaneb, seotakse uuesti vedelikuga. Gaasifaasis olevad molekulid moodustavad vedeliku pinna kohal keskkonna, mida nimetatakse auruks. Auru mõistet kasutatakse tavaliselt gaasifaasi kohta temperatuuridel, kus on võimalik vedela ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
