Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Millised on lehtstantsimise põhilised eraldusoperatsioonid? Vali üks: a. avalõikamine, ääristamine b. tükeldamine, väljalõikamine c. ribitamine, painutamine d. ahendamine, avardamine Küsimus 8 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Millest lähtuvalt valib tehnoloog kuumsurvetöötluse temperatuuri (teraste näitel)? Vali üks: a. sulamistemperatuurist ja faaside piirkondadest b. ainult sulamistemperatuurist c. kasutatavate seadmete piirangutest d. mehaanilistest omadustest Küsimus 9 Vale Hinne 0,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Millised on nõuded külmsurvetöödeldavate metallisulamite omadustele? Vali üks: a. väike kõvadus, ebaühtlane struktuur b. madal voolavuspiir, ühtlane struktuur c. väike elastsusmoodul, kõrge Tsul d. madal tõmbetugevus, kõrge löögisitkus Küsimus 10
võimelised vastu võtma koodiparandusi reaalajas GSM- või raadioside vahendusel ja salvestama ka staatilisi mõõtmisandmeid järeltöötluseks. Osaliselt siit tulebki hinnavahe käsi- GPS-seadmetega. Kuna nende seadmete antennid ei ole nii kvaliteetsed kui RTK-seadmetel, antakse tootja poolt täpsuseks koodiparanduse kasutamise korral reaalajas tavaliselt pool meetrit. Need seadmed võimaldavad kasutada järeltöötluse korral ka L1 signaali faaside vahe andmeid, aga see seab kohe kauguse piirangud (alla 10 km) tugijaamast. Seetõttu leiab nimetatud omadus vähe kasutust. Seega on kõige otstarbekam ja mugavam kasutada GIS- mõõtmiseks spetsiaalset GIS GPS-seadet koos koodiparandustega reaalajas otse kodumaisest maapealsest tugijaamast. Kas parandite sidekandja on raadiosignaal, GSM datakõne, WiFi- või GSM-põhine GPRSühendus, ei oma tähtsust (Jürgenson 2006).
kompressioon-vaakummuundur. Viimistlustööde masinad jaotatakse veel gruppidesse vastavalt nendega tehtavale viimistlustöö liigile – krohvitööde masinad ja seadmed; maalritöö masinad ja seadmed; põrandakatte ja viimistlustööde masinad ja seadmed; plaatijate tööriistad. 3. Elektriliste käsimasinate liigitus. a) kasutatav voolu liik – alalisvool; normaalsagedusega vahelduvvool; kõrgsagedusega vahelduvvool b) vahelduvvoolu faaside arv – ühe- ja kolmefaasilised c) mootori tüüp – kollektormootorid ja lühisrootoriga mootorid d) elektriohutuse klassid – I klass (U>42;, normaalsagedusega vahelduvvool (50Hz), normaalisolatsiooniga); II klass (U>42V; normaalsagedusega vahelduvvool (50 Hz), topeltisolatsiooniga); III klass (U<42V normaalsagedusega vahelduvvool (50Hz) või U>42V kõrgsagedusega vahelduvvool (>200Hz) mida toidetakse läbi sagedusmuundurite) e) kaitstus väliskeskkonna mõjude eest –
Ühik: m 31. Lainete interferents – tekib, kui keskkonnas levib korraga mitu lainet. Interferents on nähtus, kus lainete liitumise tulemusena keskkonna mõne punkti võnkeamplituud suureneb, teisel aga väheneb. Keskkonna erinevad punktid hakkavad võnkuma erineva amplituudiga. Interferentsi tekkimiseks peavad olema lained koherentsed – sama sageduse ja lainepikkusega ning samas faasis, või faaside erinevus ei tohi muutuda. 32. Lainete difraktsioon – nähtus, kus lained painduvad tõkete taha. Tekib tingimusel, kui tõkke mõõtmed on lainepikkusest väiksemad või lainepikkusega võrreldavad. 33. Keha siseenergia – kehas olevate molekulide koguenergia. Molekulid omavad: 1) kineetilist energiat , liikumise tõttu. 2) potentsiaalset energiat, vastasmõju tõttu. Tähis: U , Ühik: J 34
1. SISSEJUHATUS, ERINEVAD ÕLID Oliiviõlid jaotatakse neitsioliiviõlideks (esimesel pressimisel saadud; ekstra – kõrge kvaliteediga), rafineeritud õlist ja neitsioliiviõlist koosnevateks oliiviõlideks (kokku segatud kuum- ja külmpressitud õlid) ning oliivijääkõlideks. Kõige kõrgema suitsemispunktiga on avokaadoõli. Rafineeritud õli suitsemispunkt kõrgem kui rafineerimata õlil. Toiduõlides küllastunud rasvhappeid on vaid 5-15%. Mida rohkem on küllastunud rasvhappeid, seda kõrgem on sulamistemperatuur. Praadimisõlis on küllastumata rasvhappeid vähem kui salatiõlis – küllastumata rasvhapped lagunevad kiiremini kõrgel temperatuuril. Seetõttu ei soovitata õli kuumutada üle 180 C – PUFA-d ja MUFA-d hakkavad lagunema ning tekivad laguproduktid ja peroksiidid. 2. KEEMILISED JA FÜÜSIKALISED O...
Võimsuse valemis cos nim võimsusteguriks. Tehnikas püütakse cos muuta võimalikult suureks. Tööstuseks kasutatakse cos parandamiseks kondensaatorpatareisid. Kolmefaasilised ahelad-Kolmefaasiliseks pingesüsteemiks nim kolmest ühel ja samal sagedusel töötavast vahelduvvooluahelast koosnevat süsteemi, kus energiaallikaks tekitab kõigi ahelate emj, mis on üksteisest erineva algfaasiga. Kolmefaasilise süsteemi üksikahelaid nim faasideks. Faaside vaheline nihe on 2/3 ehk 120°. UA=Umsint UB=Umsin(t-2/3) Uc=Umsin(t-4/3) UA , UB , UC faasipinged Uf=220V- Ul=380V-efektiivväärtus UAB-faaside A; B vaheline pinge-liinipinge. 6p.Transformaator- nim elektromagneetilist seadet, mis on mõeldud teatud pingega vahelduvvoolu muundamiseks sama sagedusega, kuid teistsuguse pingega vahelduvvooluks. 1. Transform südamik 2. Primaarmähis 3. Sekundaarmähis 4. .. 5. Puistemagnetvoog
lepinguid, milles sisaldub automaatne palgatõus inflatsiooni mõju tasakaalustamiseks. 27. Majandustsükkel ja selle faasid Majandustsükkel Majandustsükkel näitab majandusaktiivsuse muutusi ajas, mille tulemus on erinev toodangu, töötuse ja hindade tase. Faasid 1)Buum õitseng 2)Majanduselangus 3)Majanduskriis depressioon 4)Majandustõus 28. Majandustsükkli faaside tunnused Faaside tunnused Buum: Majandustsükli tipus areneb majandus hoogsalt. Ettevõtted toodavad kas täisvõimsusega või peaaegu täisvõimsusega. Tööpuudus on madal, peaaegu kõik tööotsijad suudavad leida töökohad. Investeeringud ja eratarbimine on väga kõrged. Nõudluse surve tõstab hindu, seega on tõenäoline inflatsioonioht. Majanduslangus ehk kokkutõmme: Majanduslanguseks peetakse rohkem
suhtelistes ühikutes S al k al = Sn Mähiste lülitusgrupp valitakse nii, et trafod vastaksid järgmistele tingimustele: - et takistaksid kõrgemate harmooniliste teket elektrivõrgus, - et koormus primaarmähise faaside vahel oleks võimalikult võrdne trafo sekundaarkoormuste ebavõrdsuse korral, - et piiraks nulljärgnevustakistust ühefaasilisel lühisel neljajuhtmelise võrgu toitmisel. Esimese ja teise tingimuse täitmiseks ühendatakse trafo üks mähis tähte ja teine kolmnurka. Pingetel 35...220 kV ühendatakse tähte kõrgema pinge pool. Neljajuhtmelise võrgu toitmisel lülitatakse sekundaarahel maandatud neutraaliga tähte. ElVar 3. Toiteallikad.RT.hor
, kus I on juhis kulgeva ja vooluahelat läbiva voolu tugevus U on pinge Z on vahelduvvoolu vooluringi lõigu näivtakistus. Vahelduvvoolu korral esineb kolme liiki elektritakistust: aktiivtakistus (), induktiivtakistus () ja mahtuvustakistus ().X=sqrt(Rruut+(Xc-Xl)ruudus) Vahelduvvoolu võimsus ja võimsustegur- P = I *U* cos, kus. I - voolutugevuse efektiivväärtus,. U - pinge efektiivväärtus ja - voolutugevuse ja pinge faaside vahe Voimsus on maksimaalne kui pinge ja voolutugevus on samas faasis (cos=1) R cos = Võimsus tegur Z Pingeresonants- See tähendab, et madala sageduse juures on ülekaalus mahtuvustakistus ja kõrge sageduse juures induktiivtakistus. Sujuval sageduse muutmisel võib leida sageduse, mille juures pingekolmnurk taandub sirglõiguks. Vool on pingega faasis. ja vooluringi kogutakistuse määrab ainult aktiivtakistus
Koopiaks on sünkroniseeritud sisendsignaali kandevsage-dusega harmooniline signaal. ·Struktuurskeemis leiab kasutust vaid üks (võrreldes eelneva skeemiga) optimaalne filter. See seletub sellega, et integraatoriga faasdetektor tugisignaali faasi õigel valikul moodustab filtri, mis on optimaalne mõlemi, 0 ja 180 kraadiste faasinihetega signaalide ( ja ) suhtes. Mittekoherentne suhtelise PM signaalide vastuvõtja. See töötab tavaliselt faaside võrdlemise põhimõttel (joon.3.3.7). ·Sobitatud filtri väljundsignaal saab signaali kestvusega võrdse viite, ·signaali lõppedes võrreldakse faasdetektoris vastuvõetud signaali faasi eelnenud signaali faasiga. ·Faasdetektori väljundsignaali polaarsuse järgi langetatakse otsus signaali faasi kohta ning sellega ka otsus sisendsignaali suhtes. 3.2.1.6. Mitme signaali avastus ja eristus- Selliseks osutub ülesanne, kui vastuvõtja sisendis võib
Homogeenses segus või süsteemis on süsteemi (segu) keemiline koostisja struktuur süsteemi mistahes osas ühesugune . Heterogeenne segu või süsteem koosneb kahest või enamast kas keemilise koostise või struktuuri poolest erinevast homog osast (faasist) Faas on heterogeense süsteemi üks homog osa. Faasid võivad erineda üksteisest füüsikalise oleku (tahke, vedel, gaas), keemilise koostise või struktuuri poolest, s.t. faaside vahel on piirpinnad. Süsteem on ruumi osa, mis võib olla piiratud piirpindadega (suletud süsteem) või mitte (avatud süsteem). Keemilise reaktsiooni kiirus ajaühikus ruumalaühiku kohta tekkinud reageerinud aine hulk. Mõõdetakse reageerivate ainete kontsentrasiooni muutusega ajaühikus. Reaktsiooni kiirus oleneb: 1)homogeenses süsteemis: a)temperatuurist (temp. kasvades reaktsiooni kiirus kasvab)(van't Hoffi
f sagedus kasutegur I vool elektriline nurk i ülekandesuhe ülereguleerimine J inertsmoment hõõre k tegur L induktiivsus haru L1,2,3 kolmefaasiline ahel lekketegur M pöördemoment magnetvoog m faaside arv, mass temperatuur n pöörlemissagedus nurk P võimsus aheldusvoog p pooluste arv nurkkiirus Q laeng 6 Lühendid A amper M mega = 106 (eesliide) ac vahelduvvool MMF magnetomotoorjõud BJT bipolaartransistor MO mooduloptimum
väheneb, nim valguse interferentsiks. Käiguvahe näitab, kui palju erinevad lainete poolt läbitud teepikkused liikumisel valgusallikast lainete liitumiskohta. Difraktsioonipildis ilmnevad ribad on tingitud elementaarlainete interferentsist. Lk 41. Difraktsiooni ja interferentsi saab jälgida kui valguslained on koherentsed, s.t. Neil on sama lainepikkus ja ajas muutumatu faaside vahe. Aatomid ei kiirga valgust mitte pidevalt, vaid lainejadadena. Laser on koherentse valguse allikas. Valguse lainelised omadused ei avaldu, kui avade mõõtmed ja nendevahelised kaugused on suured. Lk 57. Interferents tekib kiledes siis, kui liituvad kile esimeselt ja tagumiselt pinnalt peegeldunud lainejada osad. Õhukeste kilede värvus on tingitud valge valguse interferentsist.
tihedusest roo E-elastsusmoodul roo-tihedus. Lainega kandub roo nihkevektori skalaarkorrutisega. A=Fs·cos α-vektorite F,s vaheline nurk. Kui α edasi ak energia. Interferentsiks nim koherenteste lainete liitmist. Koherentseks on vahemikus 00-900 ,siis töö on positiivne. Kui α on 90 0 ,siis tööd ei tehta.Kui α on nim ühesuguse sagedusega laineid, millede faaside vahe ei muutu aja jooksul. üle 900 ,siis töö on negatiivne.Töö ühik on J(dzaul).1J on töö,mida teeb jõud 1N Difraktsiooniks nim laine paindumist oma teel seisva tõkke taha. teepikkusel 1m. Suurust,mis näitab ,kui palju tööd tehti ühe ajaühiku kestel ,nim 4.Bernoulli võrrand- Statsionaarsel voolamisel ideaalses vedelikus tihedusega() võimsuseks N N=A´ N=Fv ühik on W;1W=1J/s;1Hj=736W. Energia on suurus
PALJUNEMINE JA ARENG 1. Mitoosi ja meioosi eesmärgid, tulemused, võrdlus( 3 sarnasust, 3 olulist erinevust). Mitoos eesmärk teha ühest keharakust (somaatilisest rakust) 2 samasugust rakku; asendada vanu, hävinenud ja vigaseid rakke; organismi kasvatada tekib 2 samasugust keharakku Meioos eesmärk saada 4 erinevat sugurakku (gameeti); paljuneda; tekitada uus organism tekib 4 erinevat sugurakku Sarnasused: 1. Tekivad uued rakud 2. Faaside nimetused samad ja nendes toimuv enamvähem sama 3. Mõlemale eelneb interfaas, kus toodetakse juurde DNA-d, energiat ja rakuorganelle Erinevused: 1. Mitoosi eesmärk saada keharakke, meioosil sugurakkel 2. Mitoosil eesmärk saada 2 samasugust rakku, meioosil 4 erinevat rakku 3. Mitoos somaatilised rakud; meioos gameedid 4. Mitoos diploidne kromosoomistik; meioos haploidne kromosoomistik 5. Mitoosil 4 faasi, meioosil 4+4 faasi
sõltumatu. ei muuda. 2:Keha kiirendus a on võrdeline ning 20.Lainete interferens:nimetatakse koheretsete lainete 33.Reaalse gaasi isotermid:Reaalse gaasi rõhk on samasuunaline talle mõjuva jõuga F ja pöördvõrdeline liitumist.Koherentseks nimetatakse ühesuguse väiksem kui ideaalse gaasi oma. tema massiga m a=F/m. 3:Kaks keha mõjutavad sagedusega laineid,millede faaside vahe ei muutu aja teineteist võrdsete ja ühel sirgel mõjuvate ja jooksuA=A21+A22+2A1A2cosS2S1/v;=S1- vastassuunaliste jõududega. F=-F S2;.Difraksiooniks nimetatakse laine paindumist oma 6.Impulsi jäävuse seadus:Vektorist suurust b=mv Wan der Waalsi võrrand: nimetatakse ainepunkti impulsiks
piki laine levimise sihti.Lainepikk lamda nim kaugust,mille võrra levib laine (võnkumine) ühe perioodi (T) vältel.Lmd=v·T. Lainelevimise kiirus elastses keskkonnas sõltub kahest komponendist elastsusmoodulist E ja E V = tihedusest roo roo E-elastsusmoodul roo-tihedus. Lainega kandub edasi ak energia. Interferentsiks nim koherenteste lainete liitmist. Koherentseks nim ühesuguse sagedusega laineid, millede faaside vahe ei muutu aja jooksul. Difraktsiooniks nim laine paindumist oma teel seisva tõkke taha. 4.Bernoulli võrrand- kokkusurumatu mitteviskoosse vedeliku voolutoru statsionaarse voolamise korral p1+gh1+ v12/2=p2+gh2+ v22/2 e p+ gh+ v2/2 = const Statsionaarsel voolamisel ideaalses vedelikus tihedusega (roo) on staatilise rõhu(p) vedelikusamba kaalust tingitud hüdrostaatilise rõhu (gh) ja dünaamilise rõhu (v2/2) summajääv suurus. Turbulentne voolamine .Re>-1000
tihedusest roo E-elastsusmoodul roo-tihedus. Lainega kandub roo nihkevektori skalaarkorrutisega. A=Fs·cos α-vektorite F,s vaheline nurk. Kui α edasi ak energia. Interferentsiks nim koherenteste lainete liitmist. Koherentseks on vahemikus 00-900 ,siis töö on positiivne. Kui α on 90 0 ,siis tööd ei tehta.Kui α on nim ühesuguse sagedusega laineid, millede faaside vahe ei muutu aja jooksul. üle 900 ,siis töö on negatiivne.Töö ühik on J(dzaul).1J on töö,mida teeb jõud 1N Difraktsiooniks nim laine paindumist oma teel seisva tõkke taha. teepikkusel 1m. Suurust,mis näitab ,kui palju tööd tehti ühe ajaühiku kestel ,nim 4.Bernoulli võrrand- Statsionaarsel voolamisel ideaalses vedelikus tihedusega() võimsuseks N N=A´ N=Fv ühik on W;1W=1J/s;1Hj=736W. Energia on suurus
roo temperatuuridel algpikkusel l0 järgi. Suurust ,mis isel ruumipaisumise sõltuvust keha ainest Lainega kandub edasi ak energia. Interferentsiks nim koherenteste lainete liitmist. ja välistingimustest ,nim ruumipaisumisteguriks.=3 Vt=V0(l+t) Ruumipaisumistegur Koherentseks nim ühesuguse sagedusega laineid, millede faaside vahe ei muutu aja jooksul. näitab ,kui suure osa algruumalast temp 0 0 suureneb ruumala ,kui keha soojendada 1 0 võrra Difraktsiooniks nim laine paindumist oma teel seisva tõkke taha. (1+t) joonpaisumis binoom (1+t) ruumapsiumis binoom 4.Bernoulli võrrand- Statsionaarsel voolamisel ideaalses vedelikus tihedusega() on staatiline rõhk(p), vedelikusamba kaalust tingitud hüdrostaatilise rõhu(gh) ja dünaamilise rõhu(v2/2)summa jääv suurus
jaotumisel liikuva, mida nimetatakse ka mobiilseks faasiks, ja liikumatu, mida saab nimetada ka statsionaarseks, faasi vahel. Mobiilse faasi agregaatolekust sõltuvalt eristatakse gaasi-, vedelik- ja ülekriitilise fluidumi kromatograafiat. Statsionaarse faasina võib kasutada adsorbenti, ioniiti, biospetsiifilist sorbenti, poorset geeli või kandja pooridesse seotud vedelikku. Sõltuvalt statsionaarse faasi iseärasustest ja lahutatavate ainete ning faaside vahelistest vastasmõjudest eristatakse järgmisi kromatograafia liike: · jaotuskromatograafia, · adsorptsioonkromatograafia, · afiinsuskromatograafia, · ioonvahetuskromatograafia, · geelkromatograafia. Kromatograafiat kasutatakse lipiidi, süsivesikute, valgude, aminohappete jt biomolekulide lahutamiseks.Kromatograafiat võib teha kas kinnises süsteemis kolonnis(kolonnkromatograafia), või lahtises süsteemis paberil või kromatograafilisel plaadil(nt. planaarkromatograafia).
Polüuretaanid on ühed tugevamad elastomeerid Läbipaistev, tugev, abrasiivkulumiskindel, hea survetugevusega, kütusekindel Kasutatakse: rehvid, kütusemahutid, hammasrattad, laagrid, autode stanged, tööstuslikud pingid, polstrid, jalanõude tallad jne. 10. Komposiitmaterjalid. Komposiitmatejalide liigitus maatriksi koostise ja armeerivate elementide kuju järgi. Komposiitmaterjaliks (KM) (composite material) nimetatakse kahest või enamast osast (faasist) koosnevaid materjale, kusjuures faaside omadused ja orientatsioon on selgelt erinevad ja kontrollitavad.KM on heterogeenne, st. omadustelt mitteühtlane. Tema omadused on määratud koostisse kuuluvate faasidega. Tavaliselt on üks faasidest kõva ja tugev, teine plastne ja elastne. Armatuur ehk sarrus (reinforcement) on KM kõva ja tugev faas, mis annab KM-le tugevuse, jäikuse ja tagab mehaaniliste omaduste säilimise tööolukorras. Maatriks (matrix) on KM plastne ja elastne faas, mis annab materjalile vormi, monoliitsuse
millised arvulised väärtused neil on? Eristatakse pinget liinijuhtmete vahel e. liinipinget (väärtusega 400V) ja pinget liini- ja neutraaljuhtme vahel e. faasipinget (väärtusega 230 V). 47. 6.3.3. Missugune tähtsus on võrgus neutraaljuhtmel? Tarbijate tähtlülituse korral tagab neutraaljuhe praktiliselt võrdse pinge kõikidele liini- ja neutraaljuhtme vahele ühendatud tarbijatele, sõltumata üksikute faaside koormusest. 48. 6.3.4. Millal tekib neutraaljuhtmes vool ja kuidas see vool on seotud faasivooludega? Ebasümmeetrilisel koormusel tekib neutraaljuhtmes vool IN, mis avaldub faasivoolude vektoriaalse summana: I = I1+I2+I3. 49. 6.3.5. Kuidas mõjutab neutraaljuhtme katkemine tarbijat sümmeetrilisel ning 50. ebasümmeetrilisel koormusel? Liinipinge enamkoormatud faasis väheneb, vähemkoormatud faasis aga suureneb võrreldes nimipingega
JS s.o. jaotusseade; tarbijad peavad olema vahetult lähedal elektrijaamale. mõjust isolatsioonile ning isolatsiooni loomulikust vananemisest. Lühiste tekitajateks võivad olla Toide energiasüsteemist pingetel (6...20) kV ka linnud ja loomad, kui nad sattuvad eri faaside voolujuhtivate osade vahele. Lühise tekkimisel vooluringis takistus tunduvalt väheneb, mis tingib voolu järsu suurenemise. Samuti tekib süsteemi teatud osades, eriti aga lühisekoha läheduses pinge märgatav alanemine. Küllalt võimsate
ennetab pingemaksimumi /2'ndik perioodi vorra Rc=1/C. Induktiivse takistuse puhul on https://cdn.fbsbx.com/v/t59.2708-21/11418134_10005305299...=7195bbc5cfbee92b2ba4ef98da5f1103&oe=5A5D45D5&dl=1 14.01.2018, 18F47 . 9 15 voolutugevuse max pinge mksimumist /2'ndik perioodi vorra hiljem. RL=L Faaside vahe pinge ja voolutugevuse vahel- Ohmi seadus vahelduvvooluringis(näitab kuidas 3 takistust koos mõjuvad)- Vahelduvvoolu korral kehtib seos , kus I on juhis kulgeva ja vooluahelat läbiva voolu tugevus U on pinge Z on vahelduvvoolu vooluringi lõigu näivtakistus. Vahelduvvoolu korral esineb kolme liiki elektritakistust:
000 faasi ja ühendit). · Kahe kooseksisteeriva faasi eraldamine on võimalik ainult siis, kui mõlema faasi · kristallstruktuur on teada või saab neid määrata. · Täielikuks ruumipunktide analüüsimiseks tuleb kasutada spetsiaalset mikrodifraktsioonimeetodit. 23. Millised on TEM rakendused? · Materjalide iseloomustamine ja uurimine väga suurte suurenduste abil. · Anorgaaniliste faaside, sadestite, ja saasteainete koostise ja kristallstruktuuri kindlaksmääramine. 24. Millises vahemikus onTEM kiirendav pinge? Kuni 3 MkV 25. Mis on elektronkahur? Elektronkiir tekitatakse elektronkahuris. Elektronkahur-katood. Katood - on V kujuliselt painutatud 0,1 mm W traat. 26. Mis on massi paksuse kontrast TEMs? Objekti alad, mis on suurema tihedusega või paksemad ,kallutavad elektrone rohkem kui nurga võrra kõrvale ja ei satu ekraanile - tume ala ekraanil
lähtekivimi koostisega. 2. Osakesed, mis on tekkinud keemilise ümberkujunemise teel. Need osakesed on liblekujulised, nende paksus on pikkusest10 kuni 100 korda väiksem. Osakesed on väga väikesed. Pinnaseks nimetatakse ehituse all olevaid ja ehitusest tingitud jõudude ja protsesside mõjusfääri jäävaid kivimeid. Pinnast vaadeldakse harilikult kolmefaasilise süsteemina: tahke kivimiskelett, tühikutes olev vesi ja õhk. Looduslikes oludes võib konkreetse ehituse all nimetatud faaside vahekord oluliselt muutuda. Vastavalt faaside vahekorrale eraldatakse : Ühefaasilised pinnased. Kuivad pinnased. Ainsa faasi moodustab jäik kivimiskelett. Tühikutes on ainult õhk. Kahefaasilised pinnased. Need on veega küllastunud pinnased. Faasideks on kivimiskelett ja tühikuid täitev vesi. Kolmefaasilised pinnased. Faasideks on kivimiskelett ja tühikuid täitev vesi ja õhk. 2. MILLISEL KAHEL KUJUL ESINEB VABA VESI PINNASES? KIRJELDADA
piires väljendub selles, et valgud ei paikne membraani kaksikkihis sümmeetriliselt ning lipiidikaksikkihi väliskiht ei koosne samadest lipiididest kui sisekihi lipiidid. Membraani omadusi om võimalik muuta temperatuuri muutmisega. Kui alandada temperatuuri siis muutuvad membraanilipiidid jäigaks ning nad pakitakse omavahel tihedalt kokku. Liiga kõrgel temperatuuril väheneb membraani paksus ning suureneb selle pind kuna lipiidid muutuvad elastsemaks ja liikuvamaks. Membraani faaside ülemineku temperatuur sõltub täiesti membraani koosseisu kuuluvatest lipiididest.Ülemineku temperatuuri on võimalik täpselt määrata juhul kui membraan koosneb vaid üht tüüpi lipiididest. Kui membraan koosneb erisugustest lipiididest, on faasiülemineku temperatuurivahemik. Membraanivalgud jaotauvad välimisteks (perifeerseteks) valkudeks, sisemisteks (integraalseteks) valkudeks ning ankurdatud valkudeks. Perifeersed valgud on harilikult globulaarsed ning nad
eristab käsi-GPS-seadmetest tõsiasi, et nad on võimelised vastu võtma koodiparandusi reaalajas GSM- või raadioside vahendusel ja salvestama ka staatilisi mõõtmisandmeid järeltöötluseks. Osaliselt siit tulebki hinnavahe käsi-GPS-seadmetega. Kuna nende seadmete antennid ei ole nii kvaliteetsed kui RTK-seadmetel, antakse tootja poolt täpsuseks koodiparanduse kasutamise korral reaalajas tavaliselt pool meetrit. Need seadmed võimaldavad kasutada järeltöötluse korral ka L1 signaali faaside vahe andmeid, aga see seab kohe kauguse piirangud (alla 10 km) tugijaamast. Seetõttu leiab nimetatud omadus vähe kasutust. Seega on kõige otstarbekam ja mugavam kasutada GIS-mõõtmiseks spetsiaalset GIS GPS-seadet koos koodiparandustega reaalajas otse kodumaisest maapealsest tugijaamast. Kas parandite sidekandja on raadiosignaal, GSM datakõne, WiFi- või GSM-põhine GPRSühendus, ei oma tähtsust (Jürgenson 2006).
- Gaasikromatograafiat - Adsorbenti - Vedelikkromatograafiat - Ioniiti - Ülekriitilise fluidumi kromatograafiat - Biospetsiifilist sorbenti - Poorset geeli - Kandja pooridesse seotud vedelikku Sõltuvalt statsionaarse faasi iseärasustest ja lahutatavate ainete ning faaside vahelistest vastasmõjudest, kasutatakse erinevaid kromatograafia liike: Kromatograafilisi meetodeid kasutatakse aminohapete, valkude, süsivesikute, lipiidide jt biomolekulide segude lahutamisel. Kromatograafilist protsessi võib läbi viia nii kinnises süsteemis kolonnis (kolonnkromatograafia) kui ka lahtises süsteemis: paberil või kromatograafilisel plaadil (planaarkromatograafia). KOLONNKROMATOGRAAFIA:
XLR-prof, TRS-pulkühendus 6,35mm(proffid);RCA-kodu, 3,5mm TRS- kodu;Vähem tarvitatavad – SB/DIF-optiline ühendus(kodu ja prof);Ühenduste vastupidavuse ja töökindluse erinevus(suurus, lukustus, suur kontaktpind) b. Kuidas toimib balansseeritud heliühendus ja mis on selle eelis balansseerimata heliühenduse ees? Balansseeritud heliühendus on ühendus, mille puhul sama helisignaal edastatakse kaabli kaudu kahte vastandfaasi, eeliseks on faaside vastuvõtvas pooles kokku pannes on võimalik kaablisse jõudnud müra jms eraldada. 14. Video monteerimine: a. Mis on video monteerimise eesmärk? Eemaldada üleliigne info ja tuua vaatajani info, mis on loogiline ja vigadeta.Jutustada lugu. b. Mis on enamlevinud üleminekud, mida kasutatakse monteerimisel? Lõige, sulatus- otse ühest pildist teise või läbi värvi c. Mis on 180 kraadi reegel ja kuidas see toimib?
8-10 aastat Tomat Maavitsalised Külviaja mõju seemnete idanevusele on leidnud praktilist tõestust Maria Thuni (Thun, 2010) poolt läbiviidud pikaajalistes katsetustes. Vanal ajal jälgiti praktiliste põllumajanduslike tööde puhul taevailminguid üsna iseenesestmõistetavalt. Looduses valitsevast rütmilisest korrast, mis tuleneb päikese, kuu ja teiste planeetide rütmilisusest arvestatakse tänapäeval ehk kõige enam kuu faaside mõjuga külvile. Jälgides seemnete idanemist mullas, on täheldatud, et enne noorkuud külvatud seemned jäävad ootama järgnevat täiskuud, s.o. oma õiget idanemisaega, kuid ooteaeg kahandab seemnete elujõudu. Kuu faaside mõju seemnete idanemisele on leidnud katselist tõestust. Kui seemned panna mulda 2 päeva enne täiskuud, siis idanevad nad kiiresti ja annavad tugevaid, terveid taimi, samas 2 päeva enne noorkuud maha pandud 11
Milliste elektrivõrgu töökindlus- ja kvaliteedinõuetega on Eestis probleeme? 49. Selgita elektrisüsteemi sünkroonsuse mõistet. Milliste riikidega sünkroniseeritult töötab Eesti elektrisüsteem? (generaatorite sünkroonne töö ja vajalik pingenivoo). Energiasüsteemi kõigi generaatorite rootorid peavad pöörlema sünkroonselt, s.t generaatorite rootorite vaheline nurk, täpsemalt elektromotoorjõudude faaside erinevus ei tohi ületada kindlat väärtust. Eesti kuulub ühtsesse sünkroniseeritud süsteemi koos Venemaa, Valgevene, Läti ja Leeduga. 50. Millisel sagedusel töötab Eesti elektrisüsteem, mis põhjusel võib see muutuda ning kuidas sagedust reguleeritakse? · Sagedusel 50Hz. · Sageduse reguleerimine · Tarbijaid tuleb varustada elektrienergiaga nimisageduse juures. Seejuures peab
Sulamistemp.- on temp. mille juures on tahke ja vedel faas tasakaalus rõhu 1 atm. Korral. Aine sulamissoojus on energiahulk ,mis on vajalik 1 ühe aine mooli sulatamiseks sulamistemperatuuril.(enamus tahketest ainetest tahkumisel vähendavad ruumala ja tihedus suureneb erandiks on vesi). Sublimatsioon- nim. tahke aine üleminek gaasilisse faasi jättes samas läbimata vedelikulise faasi Olekudiagrammid- seovad erinevate faaside püsivuspiirid suletud süsteemis. Tihti kasutatakse p-T diagrammi. Olekudiagrammilt saab määrata aine olekut erineval temp. ja rõhul samuti keemis ja sulamistemp. Erineval rõhul. Kolmikpunkt- punkt kus tahke vedelik ja gaas on tasakaalus. Nende kõik parameetrid on selles punktis võrdsed. Kriitiline punkt- kõrgeim rõhu ja temp. kombinatsioon, mille korral gaasifaas ja vedelikufaas on tasakaalus. Kriitiline temp
temperatuuril. Sulamine on endotermiline protsess, tahkumine eksotermiline protsess. Aine sulatamiseks kulub energiat (soojust); sulamise käigus soojus neeldub, kuid aine temperatuur ei muutu. Sublimeerumine on aine üleminek tahkest olekust gaasilisse ilma vedelat olekut läbimata. Kergesti sublimeeruvate ainete kohal saab mõõta aururõhku samuti kui vedelike kohal. Sublimeerumiseks kuluvat energiat nimetatakse sublimatsioonisoojuseks. 5. Faaside tasakaal heterogeensetes süsteemides. (Heterogeenne süsteem on füüsikalis-keemiline süsteem, mis koosneb vähemalt kahest faasist.) Gibbsi faaside reegel • Kui meil on k komponenti (ainet) ja p faasi, siis vabadusastmete (süsteemi kirjeldamiseks vajalike muutujate) arv f avaldub: f = k – p + 2 • Ühekomponentses süsteemis seega f = 3 – p • Ühekomponentses süsteemis ei saa tasakaalus olla korraga rohkem kui 3 faasi.
1/2= 4; Lisaks võreelemendi tippudes olevaile aatomeile paiknevad aatomid iga tahu keskel diagonaalide sõlmpunktides. c)Lihtne kuupvõre Tähis K6, koordinatsiooniarv 6; Baas n=1; Aatomid paiknevad ainult võreelemendi sõlmpunktides(tippudes). d)Heksagonaalvõre - Lihtne heksagonaal võre H6; Kompaktne heksagonaal võre H12; Lihnte heksagonaal võre Tähis H6; koordinatsiooni arv 6; Baas n=2; Kompaktne heksagonaal võre Tähis H12; Koordinatsiooni arv 12; Baas n=6; 2.Metalliliste faaside kristallvõred a)Asendustardlahus asendustardlahuse korral asenduvad lahustuva komponendi aatomid osa lahustajakomponendi aatomeid(joonis 1.33a, lk30). Asendatud võib olla piiraatud arv aatomeid siis on tegemist piiratud lahustuvusega või mis tahes hulk aatomeid, mistõttu sellist lahustuvust nim. piiramatuks. Piiramatu asendtardlahuse tekkimise eeltingimuseks on: 1)Komponentide tüübilt ühesugused kristallvõred.
elektripaigaldis töö teostamiseks kaitselahutati tuleb kindlalt tõkestada eksliku tagasilülitamise eest eelistatavalt nende ajamite lukustamisega. Kõrvalise sekkumise vältimiseks tuleb paigaldada keelu sildid. Pinge puudumist tuleb kontrollida elektripaigaldise kõigil poolustel töökohal või sellele võimalikult lähedal. Pinge indikatsiooni vahendite korrasolekut tuleb proovida vahetult enne ja soovitatavalt ka pärast kasutamist. Madal pinge korral kontrollitakse pinge puudumist nii faaside kui pooluste vahel, kui faaside ja kaitsejuhi(maapotensiaali vahel). Maandus ja lühistamis seadmed või vahendid tuleb enne ühendada maanuds punktiga ja alles seejärel maandatavate osadega. Kui töökoha naabruses on elektripaigaldise osi, mida ei saa teha pingetuks tuleb enne töö alustamist rakendada pingealuse töö jaoks sätestatud erimeetmeid. Loa tööalustamiseks võib töötajatele anda ainult elektritöö juht
TAHKIS VEDELIK TAHKESTUMINE REKRISTALLISATSIOON Faasisiirded · Kõiki faasisiirdeid saab vaadelda paarikaupa vastupidiste protsessidena · Igale paarile vastab kindel siirdetemperatuur. Siirdetemperatuur sõltub rõhust. · Faasisiirdel kas eraldub või neeldub teatud hulk soojust. See on siirdesoojus. · Soojuslikult isoleeritud keskkonnas siiret ei toimu. Sellist olukorda nimetame faaside tasakaaluks. Võimalik on nii kahe kui kolme faasi tasakaal. · Kahe faasi tasakaal on võimalik mingil temperatuuril, mis sõltub rõhust. Kolme faasi tasakaal ainult kindlal rõhul ja temperatuuril. See on kolmikpunkt. Sulamine ja tahkestumine Sulamine Q = mc(t2 t1) Q = m Q = mc(t2 t1) Q Sulamiseks vajalik soojus sulamisoojus
See annab alust arvata, et Kuud pommitasid asteroidid. Mered on tekkinud hiljem, kui mägised alad, seda näitab kraatrite tihedus. Meredes on kraatreid vähe, mägismaal aga oluliselt rohkem. Olulist Kuu kohta Läbimõõt ekvaatori kohalt: 3476 km Keskmine kaugus maast: 384 000 km Pöörlemisperiood: 27 1/3 ööpäeva Faaside vahetumise aeg: 29 ½ ööpäeva Mass: 1/82 Maa massi Gravitatsioonijõud pinnal: 1/6 maapealsest Keskmine tihedus: 3,3 g/cm3 Esimene kosmiline kiirus: 1,7 km/s Kuu vanus Keegi ei tea Kuu täpset vanust. Kuu peal on kive, mille vanus 3,1 ja 3,9 miljardi aasta vahel, kus mõned kivid ulatuvad 4,6 miljardi aastani
kuid ta on palju heledaim kui lihtsalt "täht" taevas. Veenus on hele ehatäht ning kergesti leitav õhtuti edelataevas kui kõige heledam taevakeha. Planeet asub peaaegu teisel pool Päikest ning asudes Päikesele lähemal orbiidil, jälitab ta Maad, lähenedes sellele. Et Veenus on kaetud tiheda pilvkattega, mis ei lase otseselt vaadelda tema pinda, on amatöörastronoomile kõige huvitavam jälgida Veenuse faaside muutumist. Parim aeg Veenuse vaatlemiseks pole mitte siis, kui ta särab tumedas öötaevas, mil ta on tavaliselt nähtav läbi horisondilähedase turbulentse õhukihi ning tema eredus pimestab vaatlejat. Parimad tingimused on hoopis siis, kui planeet on päevavalguses kõrgel taevas. Hästijoondatud komputeriseeritud teleskoobi abil on võimalik ta kergesti leida Tavaliselt on Veenus nähtav palja silmaga. . Kokkuvõte
teisteks energialiikideks ega energia jäävuse seaduse rikkumist, sest valguse puudumine tähendab, et sellesse punkti valgus lihtsalt ei levi. 52. Millal tekib püsiv interferentspilt? Püsiv interferentspilt tekib, siis kui vaadeldavasse piirkonda jõudnud lained on koherentsed see tähendab, et laine allikate võnkesagedused on võrdsed ja käiguvahe ei muutu 53. Millised lained on koherentsed? Koherentsetel lainetel on ajas muutumatu faaside vahe ning ühesugune võnkesagedus - lained on kooskõlalised. 54. Kuidas tekib lainete mittekoherentsus? Mittekoherentsus on tingitud, kas lainepikkuste erinevustest või erineva kestusega pausidest lainetes. 55. Kuidas tekib valgus? Valgus tekib, kui ühinevad erinevates faasides lainejadad ja kui muutuvad lainejadad, siis muutuvad ka lainete liitumise tulemus, kuid interferentsis muutuvad nad sellises tempos, et inimsilm ei suuda neid eristada ning
Pinnasesse paigaldatud kaablite; 1) Pinnase temperatuuri arvestav parandustegur K 3 2) Vooluahelate arvu ja nende vahelist kaugust arvestav parandustegur K 4 5. VOOLUAHELA KOORMATUD JUHTIDE ARV. VOOLU KÕRGEMATE HARMOONILISTE TOIME · Kui mitmefaasilise ahela koormuse saab lugeda sümeetriliseks, võib ahelasse kuuluva neutraaljuhi jätta arvestamata, sest vool on selles null. Kui mitmesoonelise kaabli neutraalsoont läbib faaside ebasümeetrilisest koormusest, siis on kaabel otsdarbekas valida enim koormatud faasi järgi. Kui neutraalsoone koormus ei kaasne faasisoonte koormuse vastava vähenemisega, tuleb neutraalsoont lubatava koormuse valikul arvestada. Selline neutraalsoone koormusolukord võib olla tingitud nt faasisoonte kõrgematest harmoonilistest. · Neutraaljuhi vool võib olla tingitud faasivoolude kõrgematest harmoonilistest, mille summa ei ole null:nende hulgas tähtsaim on kolmas harmooniline
Pliid kasutatakse autode jaoks mõeldud akudes koos väävelhappega. Kasutatakse ka kaablikatete, haavlite, konteinerite ja soolade tootmisel ning ka klaasi- ja emailitööstuses. 33. Plastid on sünteetilised materjalid, mis kujutavad endast kas puhtaid vaikusid või siis vaigu ja rea lisandite sulameid. Täiteaine, plastifikaator, stabilisaator, värvaine 34. Komposiitmaterjalideks nimetatakse kahest või enamast osast faasist materjale, kusjuures faaside omadused ja orientatsioon on selgelt erinevad ja kontrollitavad. Komposiitmaterjal on heterogeenne, selle omadused on ette antud (korrosiooni- ja kuumuskindlus, magnetilised omadused, jäikus, tugevus jm) 35. Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. 36. Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus. Kütuste tihedus oleneb temperatuurist, s.t. sama kütuse kogus(massi jargi) on erinevatel temperatuuridel erineva mahuga
Lainepikkus nim kaugust, mille võrra levib laine (võnkumine) ühe perioodi (T) vältel. =v*T. Lainelevimise kiirus elastses keskkonnas sõltub kahest komponendist- elastsusmoodulist E ja tihedusest (roo) V Lainega kandub edasi akustiline energia. Laine põhivõrrand x=Asin(t-);=s/v, s-teepikkus v-kiirus. Interferentsiks nim koherentsest lainete liitmist. Koherentseks nim ühesuguse sagedusega laineid, millede faaside vahe ei muutu aja jooksul. Difraktsiooniks nim laine paindumist oma teel seisva tõkke taha. Isobaariline protsess on protsess, kus temperatuuri tõusmisel 1°C võrra suureneb iga gaasi ruumala 1/273 võrra selle gaasi ruumalalt temperatuuril 0°C Isokooriline protsess on protsess, kus temperatuuri tõusmisel 1°C võrra suureneb iga gaasihulga rõhk 1/273 võrra selle gaasihulga rõhust temperatuuril 0°C
Elektrilaeng kui elementaarosakeste omadus – Keha omadusi kirjeldab elektrilaeng. Kõik kehad koosnevad laetud (elementaar)osakestest. SI=C (kulon) Coulombi’i seadus – 2 punktlaengut mõjutavad vaakumis teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengute vahelise kauguse ruuduga. Elektriväli – levib laetud kehade ümber ja lõpmatu kiirusega. Põhiomaduseks on mõjutada laenguid jõuga. Elektrivälja tugevus välja antud punktis – antud punktis proovilaengule mõjuva jõu ja selle proovilaengu suhe. Vektori suund on määratav positiivsele laengule mõjuva jõu kaudu. Elektrivälja jõujooned – jooned, mille igast punktist tõmmatud puutuja siht ühtib elektrivälja tugevus vektori sihiga. Suund algab positiivsetel ja lõppeb negatiivsetel laengutel. Tihedus iseloomustab elektrivälja tugevust antud piirkonnas. Superpositsiooni printsiip – kehade süsteemi väljatugevuse leidmiseks tuleb üksikute kehade väljatugevuse vektor...
sageduse järgi jaguneb normaalsagedusega 50…60 Hz ja kõrgsagedusega 200…400 Hz 2) konstruktiivne lahendus a) kinnised = välimise jahutusega b) lahtised = sisemise jahutusega. 6. Vahelduvvoolu mootorite liigitus ja elektrimootorite põhiparameetrid. 1) magnetvälja pöörlemissageduse ja rootori pöörlemissageduse ühtimise järgi: a) sünkroonmootorid b) asünkroonmootorid 2) rootori konstruktsiooni järgi: a) lühisrootoriga b) faasirootoriga 3) faaside arvu järgi: a) ühefaasilised b) kolmefaasilised 4. töörežiimi järgi: a) lühiajalis-perioodiline b) pidev. Elektrimootorite põhiparameetrid on a) toitepinge b) tarbitav võimsus c) võlli pöörlemissagedus. 7. Hüdropumpade liigitus. a) hammasrataspump b) labapump c) radiaal-plunserpump d) aksiaal- kolbpump. Enimkasutatavateks on hammasratas ja aksiaal-kolbpump 8. Hüdrosüsteemide täidesaatvate jõuseadmete liigitus. a) hüdromootorid – kasut. pöörleva
süsteem). Homogeenses süsteemis või segus on süsteemi(segu) mistahes keemiline koostis ja struktuur ühesugune. Heterogeenne süsteem või segu koosneb kahest või enamast kas keemilise koostise või struktuuri poolest erinevast homogeensest osast (faasist). Faas ühtlane piirpindadega eraldatud süsteemi osa. Faas on heterogeense süsteemi üks homogeenne osa. Faasid võivad erineda üksteisest füüsikalise oleku (tahke, vedel, gaas), keemilise koostise või struktuuri poolest, s.t. faaside vahel on piirpinnad. Kolloidne süsteem osakeste suurus 1-1000nm Ainete tähistamine juriidilistes ja tehnilistes dokumentides Lisaks keemilistele tähistustele on võetud täiendavalt kasutusele mitmed numbrilised tähistused (koodid), milledest tähtsamad on CAS ja EINEKS. Sertifikaadid 1. Dokument, mille annavad välja sertifitseerimisasutused mingi materjali või toote kohta ning tuuakse ära, millistele peamistele tingimustele see vastab 2
süsteem). Homogeenses süsteemis või segus on süsteemi(segu) mistahes keemiline koostis ja struktuur ühesugune. Heterogeenne süsteem või segu koosneb kahest või enamast kas keemilise koostise või struktuuri poolest erinevast homogeensest osast (faasist). Faas ühtlane piirpindadega eraldatud süsteemi osa. Faas on heterogeense süsteemi üks homogeenne osa. Faasid võivad erineda üksteisest füüsikalise oleku (tahke, vedel, gaas), keemilise koostise või struktuuri poolest, s.t. faaside vahel on piirpinnad. Kolloidne süsteem osakeste suurus 1-1000nm Ainete tähistamine juriidilistes ja tehnilistes dokumentides Lisaks keemilistele tähistustele on võetud täiendavalt kasutusele mitmed numbrilised tähistused (koodid), milledest tähtsamad on CAS ja EINEKS. Sertifikaadid 1. Dokument, mille annavad välja sertifitseerimisasutused mingi materjali või toote kohta ning tuuakse ära, millistele peamistele tingimustele see vastab 2
tahkumis-, veeldumistemperatuu 6. Aatom Molekulidena esinevad kõik gaasilised ained (O2, N2, NH3), paljud vedelikud (vesi, alkoholid) Valem on elementide sümbolitest koosneb avaldis, millega märgitakse keemilise ühendi kvalitatiivset ja kvantitatiivset koostist. Mool on aine kogus, mis sisaldab samapalju struktuurielemente kui on aatomeid 12g süsinikus. Faas on heterogeense süsteemi üks homogeenne osa, faaside vahel on piirpinnad, s.t. faasid võivad erineda üksteisest füüsikalise oleku, keemilise koostise või struktuuri poolest. Süsteem on ruumi osa, mis võib olla piiratud piirpindadega (suletud süst.) või mitte (avatud süst.). Avogadro arvuks nim. 1 moolis sisalduvate osakeste arvu NA=6,02*1023 mol. Hapete ja aluste teooria: happed eraldavad prootoneid ja alused liidavad prootoneid. Kas aine on alus või hape, oleneb partnerist 7
Moodsamate ajamite puhul võivad nullkiirusrelee kontaktid olla ajamit juhtiva programmeeritava kontrolleri sisendahelas. Asünkroonmootori lihtsa otselülituse puhul tekitab kõige enam probleeme mootori kaitse. Joonistel näidatud kaitselüliti ja sulavkaitsmed ei taga alati mootori kindlat kaitset kõigis võimalikes talitlusviisides. Kolmefaasiliste vahelduvvoolumootorite jõuahelate lülitusi saab kujutada ühe- ja kolmejoone skeemidel (joonis 4.4). Esimesel juhul lisatakse faaside arvu tähisena ühendustele kolm rööpset kriipsu. Joonisel 4.4 on näidatud eraldi kaitselüliti termo- ja liigvooluvabastid. Joonisel 4.5 on näidatud vahelduvvoolumootori staatorimähise täht-kolmnurk ümberlülitusskeem. Tähtlülituse korral on suletud kontaktori Q11 ja Q13 kontaktid, kolmnurklülituse puhul aga kontaktorite Q11 ja Q12 kontaktid. Jõuahelasse lülitatud sulavkaitsmete ja termorelee asemel võib kasutada ka termo- ja liigvooluvabastiga kaitselülitit.
kaugust,mille võrra levib laine (võnkumine) ühe perioodi (T) vältel.Lmd=v·T. Lainelevimise kiirus elastses keskkonnas sõltub kahest komponendist – elastsusmoodulist E ja tihedusest roo v= √ E roo E-elastsusmoodul roo-tihedus. Lainega kandub edasi ka energia. Interferentsiks nim koherentsete lainete liitmist. Koherentseks nim ühesuguse sagedusega laineid, millede faaside vahe ei muutu aja jooksul. Difraktsiooniks nim laine paindumist oma teel seisva tõkke taha. Helilained.Akustika elemendid Akustika-füüsikaharu, mis tegeleb helinähtuste uurimisega. Heli isel kõrgus,tämber ja valjus. Gaasides ja vedelikes levib heli pikilainetel ja tahketes nii piki kui ristil.Helid jaot:lihthelid e toonid ;liithelid(madal sagedus+täisarv korda kõrgemad sagedused);mürad(ei ole kordsed). Heli minimaalset intensiivsust e
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
