· Meioosi tulemusena tekivad 4 haploidset rakku Meioos · Sugurakkude küpsemisel toimuv protsess · Meioosile eelneb interfaas, mille jooksul toimuvad samasugused muutused kui mitoosi eel · Meioosi puhul toimub kaks järjestikust jagunemist · Meioosi tulemusena saadakse 4 haploidset rakku · Meioos kindlustab sugurakkude haploidsuse · Meioosi mõlemal jagunemisle eristatakse samasuguseid osasid/ faase kui mitoosilgi · Meioosi faaside ajal toimuvad põhimõtteliselt sarnased muutused kui mitoosi faaside ajal Meioosi peamised erinevused · I jagunemise profaas on pikem, selle ajal toimub kromosoomide ristsiire · I jagunemise metafaasis kogunevad ekvatoriaaltasapinnale homoloogiliste kromosoomide paarid · I jagunemise anafaasis lahknevad poolustele homo-loogilised kromosoomid · I jagunemise telofaas on lühike, tuuma ja tuumamembraani ei moodustu
Optilised lahtirebimiseks kuluv töö pinnaühiku kohta. Kah vedeliku, vedeliku dispersioonikeskkond disperseks faasiks ning dispersne faas on lahustunud mittepolaarses vedelikus ja lisada sinna vett, siis omadused: valguse hajumine-molekulardispergeeritud süsteemi ja tahke aine ja kahe tahke aine vahel. . Kohesioonitöö on määratud dispersioonikeskkonnaks nimetatakse emulsiooni faaside polaarsed vee molekulid tungivad seebi mitselli tuuma sisse. läbib mutusteta, jämedisp-us põhjustab hägususe selles valguse aurustumise entalpiaga, kus Haur = Gaur + TSaur. Tasakaalus, pöörduvuseks. Emulsioonide valmistamine:1) tilkade Solubilisatsioon esineb näiteks valkude lahuste puhul. Valkainete hajumine ja peegeldumine. Valgus hajub difrkatsiooniliselt (laine kui p,T=const, siis G=0 ja Haur =TSaur
Pindpinevus on jõud, mis mõjub vedeliku eralduskontuuri pikkusühikule selles suunas, milles vedeliku pind kahaneb. Pindaktiivne aine on keemiline aine, millel on võime vähendada vee ja teiste vedelike või tahkiste pindpinevust, suurendades ühtlasi nende märgumist: nt seebid, detergendid, dispergendid. isoelektriline täpp, vastab pHle kus laeng puudub. Pindpinevuse vähendamine pindpinevust vähendavate madala pindpinevusega ainete faaside piirpinnale nim adsorptsiooniks on süsteemi üksikute komponentide kontsentreerumine faaside eralduspinnale. Pindkihti läheb see komponent, milline vähendab kõige tugevamini pindpinevust faaside eralduspnnal. Ainet, mis kogub pinnakihti, nim adsorbaadiks. Adsorbent on aine, mille kohale koguneb adsorbaat. Pindaktiivsed ained adsorbeeruvad ja vähendavad pindpinevust. Kui adsorptsiooniprotsess kandub üle faasi sisemusse,(näiteks
Lained tugevdavad teineteist kui on samas faasis. Suurte avade puhul me seda ei näe, sest tugeva valguse taustal jäävad ribad märkamatuks. INTERFERENTS-*nim.valguslainete liitumist, mille tulemusena valguse intensiivsus mingis ruumipunktis suureneb või väheneb. Valgus lained tugevdavad teineteist suundades, kus on täidetud tingimus *Difraktsiooni ja inter.-i saab jälgida, kui valgulained on koherentsed st neil on sama Lainepikkus ja ajas muutumatu faaside vahe *Laser on koherentse valguse vahe *Interferents tekib kiledes siis kui liituvad kile esimeselt ja tagumiselt pinnalt peegeldunud Lainejada osad *kilede värvus on tingitud valge valguse interferentsist * selgendav kile on Kile mille pindadelt peegelduvad valguslained on vastandfaasis
MTT0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Punktid 27/33 Hinne 33, maksimaalne: 40 (82%) Küsimus 1 Valmis Hinne 0 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline nimetatud terastest on suurema kõvaduse ja tugevusega (nii lõõmutatult kui karastatult)? Vali üks: a. järeleutektoidne teras b. eutektoidne teras c. eeleutektoidne teras d. eutektiline teras Küsimus 2 Valmis Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Happeliseks kuumuskindlaks materjaliks on Vali üks: a. samott b. grafiit c. magnesiit d. dinas Küsimus 3 Valmis Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis on eutektoid? Vali üks: a. tardunud faasist samaaegselt tekkinud faaside segu b. vedelfaasist samaaegselt tekkinud keemilised ühendid c. vedelfaasist samaaegselt tekkinud faaside segu d. tardunud faasist samaaegselt tekki...
· Reaktiivtakistus · Kogutakistus Võimsused vahelduvvooluringis: · Hetkvõimsus · Keskmine võimsus Kolmefaasiline vool- nurganihe on 120 kraadi, faasid A, B, C, neutraaljuhe ja maandusjuhe puuduvad, sest nende voolude summa võrdub nulliga. Kolmefaasilised sümmeetrilised tarbijad- tarviti on sümmeetriline kui tema kõik kolm faasi on täpselt ühesuguselt koormatud. Selleks et tarbijat muuta sümmeetriliseks üritab neutraaljuht muuta faaside takistusi võrdseks. Selleks ühendatakse tarbijaga kondensaator, et kompenseerida reaktiivtakistust. Kolmefaasilised mittesümmeetrilised tarbjad- Elektrimasin- masin, millega muudetakse mehaanilist energiat elektrienergiaks(elektrigeneraator), elektrienergiat mehaaniliseks energiaks (elektrimootor), vahelduvvoolu pinget(transformaator), vahelduvvoolu alalisvooluks (a laldi), muudetakse vahelduvvoolu sagedust(sagedusmuundur) või faaside arvu.
KOHERENTSED st laine allikate võnkesagedused on võrdsed ja käiguvahe ei muutu (siia käib see kahe laine joonis)>>>>> INTERFERENTSI MAKSIMUM kui lained liituvad ühesugustes faasides, st käiguvahesse d mahub poollainepikkusi paarisarv kordi. INTERFERENTSI MIINIMUM kui lained liituvad vastupidustes faasides, st käiguvahesse d mahub paaritu arv poollainepikkusi. KOHERENTSETEKS LAINETEKS nimetatakse laineid, millel on ühesugune sagedus ja ajas muutumatu faaside vahe. LAINEFRONDIKS nim kõige eesmist samafaasipinda, kuhu häiritus on keskkonnas jõudnud. LAINEPIKKUSEKS nim teepikkust, mille võrra laine levib ühe perioodi jooksul. (... nim kahes ühesuguses võnkefaasis olevat naaberosakeste vahelist kaugust) SAMAFAASIPINNAKS nim pinda, mille kõik punktid võnguvad ühes ja samas võnkefaasis. Seisulaine tekib kulgeva laine tagasipeegeldumisel mingi tihedama keskkonna lahutuspinnalt. Tasalaineks nim lainet, kui võnkuvaks kehaks on tasand.
Simuleeritud kiirgus Sundkiirgus ehk välise elektromagnetvälja mõjul toimuv kiirgus. Luminestsents Heledus, mille põhjuseks ei ole kega hõõgvele kuumutamine, vaid teised mõjutused. Koherentne laine Tekib juhul, kui liituvatel lainetel on ühesugune lainepikkus ja sagedus ning nende faaside vahe peab olema muutumatu. Metastabiilne tase Pikaajaline ja kahvatuid jooni andev tase. Mis on diood? Nimeta kolm dioodi tüüpi. Elektroonikas kasutatav komponent, mille eesmärk on Kus neid kasutatakse? tagada vaid ühesuunaline elektrilaengute liikumine. Alaldi seadised (raadiod, televiisorid, arvutid jne)
erinevaid paralleele oma ellu. Olen puberteedieast välja kasvanud ning tagantjärgi on artiklis antud faktide abil hea teatud küsimustele vastust leida. Näiteks meestele mõeldes on homoseksuaalsus selles faasis eakohase arengu puudumise tulemuseks; kuigi paljud arvavad, et see on positsioon, hoolimata tänapäevasest arusaamast terve seksuaalse arengu erinevuste kohta. Inimesed, kes soovivad rohkem teada erinevate faaside olemusest ja mis sellel ajal inimorganimis toimub on see artikkel kindlasti õpetlik. Olles ise selle läbi lugenud pean tõdema, et teatud kohad oli huvitavad ning panid mõtlema, kuid palju oli ka ridu, mida lugedes tekkis küsimus - miks ma seda loen? (Mis on seal ilmselgelt totter, mis on see, mida sellest teooriast võtta oleks ka tänapäevases mõistes)
Optika tuleb kreeka keelest. Opsis-nägemine. Optika on füüsikaline kogus, mis uurib ning seletab valgusnähtuseid. Optika jaguneb kaheks kvantusoptika ja laineoptika. Valgusel on duaalne iseloom- ta on nii laine, kui ka osakeste voog. Valguse osakest nim. valgus fandiks e. Kvotondiks. Optika vanemat osa, mis tugineb valgus kiire mõiste all, nim. kiirte optikaks. Valgus on elektromagnetlaine, milles elektriväli ning magnetväli võnguvad teineteisega ristuvates suundades. Valgus on ristlaine. W=2£, f=2 £/T, K= 2£/^. E- elektrivälja tugevus(V/m), E0- amplituut(V/m), w-ringsagedus(rad/s), t-aeg(s), k-laine arv(rad/s), f-sagedus. Laine kiirus näitab kui pika tee läbib laine ajaühikus. /=^f. Laine faasiks nim. lainet. Laine front on pind, mis koosneb ühes faasis võnkuvatest punktidest. Kiir on suunaga joon, mis näitab laine energia leviku suunda. Laine fondi kuju järgi saab laineid jaotada tasalaineteks ja keralaineteks. Laine fondid ja kiired ...
loo “It’s gonna rain”. Tal tuli esimest korda välja see, et hääled hakkasid koos minema, aga üks hetk olid nad vastupidid ja siis sulandusid jälle kokku. Selle parimaid näiteid on “Piano phase”. Ta hakkas katsetama erinevaid viise, kuidas inimese keha suudab hääli teha. 1970ndad Võttis ette viie nädalase reisi, kus õppis trummi. Peale seda sündis tal pala “drumming”. Seda lugu peetakse tema uueks alguseks karjääris. Peale seda hakkas ta rohkem tegelema faaside liikumise tehnikaga. Ta hakkas tegema selle järgi üha rohkem lugusid. 1974 kirjutas raamatu “Writings about music”, milles olid ka tema filosoofia kirjutised. Kirjutas “Music for 18 musicians” 1980ndad Kirjutas loo 1990ndad Looming Näited Auhinnad Huvitavat ● Ta käis ka Eestis 2003 aastal. Ta esines koos Avanti! Chamber Orchestra’ga ja see kandis pealkirja “Drumming”. Kasutatud kirjandus http://entsyklopeedia.ee/artikkel/reich_steve http://www.allmusic
Oma läheduse tõttu Maale on Kuu näiv liikumine teiste taevakehade liikumisest keerulisem, seepärast taevakaart kuu täpset asukohta ei näita. Küll aga näitab ta ära kuu faasi, mille järgi on ligikaudu võimalik hinnata ka tema näivat liikumist ja nähtavustingimusi. Kuu faas ehk Kuu näiv kuju KUU FAASID Kuu faasid: kuu loomine (kuud ei ole näha) Noorkuu* poolkuu (esimene veerand)* kasvav kuu Täiskuu* kahanev kuu poolkuu (viimane veerand)* vanakuu. KUU FAASID Kuu faaside kindlakstegemine on lihtne: Kuu, millest on näha parem pool, kasvab, ja millest vasak, kahaneb. Kuu Maalt vaadatuna ehk Kuu faasid VARJUTUSED Varjutus tähendab varju jäämist, varju sattumist Kuuvarjutus : +Toimub 3 korda aastas + Täielik kuuvarjutus + Osaline kuuvarjutus Päikesevarjutus: + Toimub kord või 2 korda aastas + Osaline päikesevarjutus
Kõigepealt võtsime maha ühelt poolt 1mm,et olla kindel,et valmistame õigepikkuses sõrm. Pärast otspinna töötlemist oli tooriku pikkus 131mm. Peale seda alustasime koorivtöötlemisega . Treisime esimese astme,mille pikkuseks oli 15mm ja läbimõõduks 10mm. Teise astme treisime pikkusega 41mm ja läbimõõduga 16mm. Kui koorivtöötlemine oli tehtud, alustasime siluvtöötlemisega. Seadsime spindlipööreteks 1400 p/min. Peale siluvtöötlemist alustasime faaside valmistamisega. Esimese astme faas oli 1,5*45 0 ning teine faas 1,0*45o.Peale seda kasutasime 10mm läbimõõduga keermelõikurit, et teha keere 15mm pikkusele ja 10mm läbimõõduga astmele. Kui keere oli valmis mõõtsime tulemused üle peale igat töötlemist, et olla veendunud kas detail joonistele vastab. Keerasime tooriku teistpidi,et alustada teise poole otspinna töötlemist. Ning tegime samad protseduurid, mis esimese poole valmistamiselgi.
täielik · Kuuvarjutus saab toimuda täiskuu ajal. · Kuuvarjutus toimub siis, kui Maa on Päikese ja Kuu vahel ning Maa vari langeb Kuule. 8 Astronoomia · Astronoomia ehk täheteadus · Noomia-kreeka sõnast nomos-seadus · uurib kosmilisi objekte ja universumit tervikuna Astronoomiline tehnika · Teleskoop - taevakehade vaatlemiseks ning mõõtmiseks kasutatav aparaat. · Võimaldab näha taevakehade faaside muutusi ning pinnaehitust. 10 Kosmos · Tähendab maailma, täpsemalt korrastatud maailma · Kosmos-kaos · Akamoonide uskumus- kõige kõrgem maailm on kosmos. Observatooriumid Kaasaegsed observatooriumid rajatakse kosmosesse ning sellel on kaks põhjust: · Võimaldab lähemaid taevakehi uurida. · Võimaldab uurida Maad kui planeeti. 12
.....................................5 1.2. Tööpingi parameetrite kirjeldus. ...............................................................................................5 1.3. Tehnoloogiliste reziimide valik ja arvutused ............................................................................7 1.3.1. Otspinna freesimine............................................................................................................7 1.3.2. Faaside freesimine ..............................................................................................................7 1.3.3. Keerme freesimine .............................................................................................................8 1.4. Masin- ja operatsiooniaegade optimeerimine ...........................................................................8 1.4.1. Otspinna freesimine.........................................................................
kastada ka neutraali. Tavaliselt soovitatakse kujundada see süsteem kolmejuhtmelisena, kuid võib ka olla neljajuhtmeline, kus neljas juhe on neutraal. IT-juhistikust toidetavate elektritarvitite keresid võib maandada igaüht eraldi, grupiviisiliselt või kogu paigaldise jaoks ühise kaitsejuhi kaudu. Kindlaim ja levinuim on viimane variant. IT-juhistiku põhieelis TT- ja TN- juhistike ees seisneb selles, et ühe faasi maa- või kereühenduse korral on maaühendusvool määratud teiste faaside mahtuvusega maa suhtes ja jääb mõne kuni mõnesaja mA (milliampri) piiridesse. Selline vool ei häiri enamasti elektritarvitite talitlust ega nõua seetõttu ka kahjustatud liini või tarviti viivitamatut väljalülitamist. See suurendab elektrivarustuse töökindlust, mis on eriti tähtis vastutusrikaste elektripaigaldiste puhul. IT-juhistikuga saab tagada kvaliteetse töö haiglates ja sõjalaevadel või muudes kohtades kus üksik
Referaat Kromanjoonlane Koostaja: Heiko Pettai 2008 Kromanjoonlased elasid Euroopas umbes 43 000- -38 000 aastat tagasi. Kromanjoonlased olid pikad, pikapealised inimesed neil oli madal nägu ja selgesti eristatavad näojooned. Nende keha oli palju liikuvam, kui neandertaalidel,seega olid kromanjoonlased tugevamad ja kiiremad. Kromanjoonlased olid pikka kasvu (täiskasvanud isend oli keskmiselt üle 180cm pikk). Nende ajumaht oli kordi suurem, kui teistel inimese eellastel. Kromanjoonlased tulid Lõuna- Euroopasse Põhja- Aafrikast. Ühte gruppi kuulus mitu perekonda. Nad olid nomaadidest kütid-korilased. Neil olid keerukad jahi, sünni ja surma rituaalid, nende ajastul muutusid matused gruppides rohkem levinuks. Kromonjoonlased olid paremad kohanejad, kui Neandertaalid, kuna nad kandsid looma nahku seljas, ning oskasid tuld teha. Kromanjoonlaste tehnoloogiat tuntakse kui Aurignac'i tehnoloogiat. Seda ise...
1. Valgus on elektromagnetlainetus mille lainepikkus vaakumis on 380-760nm 2. Interferents ja difraktsioon tõestavad et valgus on lainetus. Interferents lainete liitumine mille tulemusena mõnes punktis valgus tugevneb ja teises nõrgeneb. Tingimus: Valguslained peavad olema koherentsed(ühesugune lainepikkus, sagedus ja aja jooksul muutumatu faaside vahe. Difraktsioon valguslainete paindumine tõkete taha. Tingimus: Lainepikkus peab olema suurem eseme mõõtmetest. 3. Valguse kvantiseloomuga on seletatavad fotoefekt ja valguse rõhk. 4. Fotoefekt elektronide väljalöömine ainest valguse toimel. Footoni energia peab olema suurem või võrdne elektroni väljumistööga EA H*fmin A fm =A/h fotoefekti kasutatakse videolintides, ohutustehnikas, metroos, toodangu lugemiseks. 5
nulljuhe (pinge maa suhtes puudub) maandus (ühend. Maaga, et maandada korpuseid) mehhaaniline generaator mehhaaniline energia muundub el. energiaks. Vooluga raam muutuvas magnetväljas, tekib induktsiooni emj Faraday seadus määratakse induktsiooni emj Em=B*S*w Kolmfaasilis voolu ühendusviisid: Kolnurkühendus neutraali pole, pinge nurkade vahel 400V Tähtühendus neutraalis pinget pole, faasipinge 230V, liinipinge 400V, koormus peaks faaside vahel olema võrdne Aktiivtakistus tavaline takistus, eraldub soojus, põhjustatud laengukandjate ja aineosakeste vastastikmõjust, U ja I vahel faasivahet pole Induktiivtakistus põhjuseks induktiivpool, põhjuseks endainduktsioon, põhimõttliselt lisavooluallikas, mis takistab voolu muutumist, soojust ei eraldu, voolu kasvu korral pool salvestab energiat, kahanedes annab võrku tagasi, I jääb Ust T:4 võrra maha XL=w*L
15. interferents - Nähtust, mis tekib kahe (või mitme) ühesuguse lainepikkusega laine liitumisel ja mis väljendub liitlaine amplituudi kasvus või kahanemises sõltuvalt liituvate lainete faasinihkest 16. difraktsioon - Difraktsiooniks (ladina sõnast diffractus 'murdunud') nimetatakse lainete kõrvalekaldumist sirgjoonelisest levimisteest ning nende paindumist tõkete taha. 17. koherentsed lained - Koherentsetel lainetel on ajas muutumatu faaside vahe ning ühesugune võnkesagedus - lained on kooskõlalised. Kopeeri siia lehe peale 5 huvitavat fakti, mis sa võrguõpikust leidsid. Madalamaid helisid, mille sagedus jääb alla 16 Hz nimetatakse infraheliks Interferents on lainete liitumise nähtus Võnkumine on keha perioodiline edasi-tagasi liikumine tasakaaluasendist kord ühele, kord teisele poole. Ristilaineid võib vaadelda ka keskkondade lahutuspindadel, näiteks veepinnal
jahutussüsteemiga trafodele TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Loengukursus AEK 3025 24 Rein Oidram _____________________________________________________________________ 3.1.5. Elektrivõrgu neutraali ühendamine maaga 3.1.5.1. Isoleeritud neutraaliga elektrivõrk Kui mitmefaasilise elektriseadme faaside elemendid (trafode ja generaatorite mähised, kondensaatorid, koormus jms) on tähtühenduses, siis elementide ühenduspunkti nimetatakse elektriseadme neutraaliks e. nullpunktiks. Kuna ühes elektrivõrgus on tavaliselt mitmeid elektriseadmete neutraale (elektrivõrgus on nt mitu trafot), siis sellist kogumit nimetatakse elektrivõrgu neutraaliks. Elektrivõrgu talitlusomadused ja isolatsioonile mõjuvad pinged sõltuvad sellest, kas neutraal on ühendatud maaga ja kui,
16. Sünkroongeneraatorite lülitamine rööptalitluseks (lk 249) Lülitamiseks võrku rööptalituseks vaadata järgmisi tingimusi: 1) generaatori EMJ peab võrgu sisselülitamise hetkel olema võrdne ja faasilt vastupidine võrgupingega; 2) generaatori EMJ sagedus peab olema võrdne võrgu sagedusega; 3) faaside järjekord generaatori klemmidel peab olema sama kui võrgul. Selliste tingimuste täitmist nim. sünkroniseerimiseks. Ühegi tingimuse mitte täitmisel põhjustab tugevate ühtlusvoolude tekkimise ja mis võib viia avariini. Täpse sünkroniseerimise moodus. Enne kui generaator lülitatakse võrku, viiakse ta seisundisse, mis rahuldab kõiki eelpool nim. tingimusi. Sünkroniseerimise hetk, määratakse riistaga, mida nim.
otsustada reaktsiooni suuna üle vastavalt võrrandile: G = H TS. 24. Gibbsi vabaenergia arvutamine · Konstantsel temperatuuril ja rõhul: · Standardne reaktsiooni vabaenergia: · Temperatuuri mõju reaktsiooni vabaenergiale: 25. Keemiline potentsiaal · Keemiline potentsiaal näitab, millist kasulikku tööd võib põhimõtteliselt anda ühe mooli antud aine läbireageerimine või üleminek faaside vahel, kui teiste komponentide massid seejurues ei muutu (neid on võetud suures liias). 26. Keemiline tasakaal, tasakaalukonstantide erinevad avaldusvormid · Keemiline tasakaal on keemilise süsteemi püsiv olek, mis saabub pöörduva keemilise reaktsiooni kulgemise tulemusena;reaktsioon toimub päri- ja vastassuunas ühesuguse kiirusega. · Tasakaalu konstant (Kc) on iseloomulik konstant, mis oleneb temperatuurist, kuid ei olene
FT = U - TS on võrdne süsteemi poolt isotermilises pöörduvas protsessis sooritatud maksimaalse tööga: - FT = wmax (4.3) Seevastu funktsiooni G vähenemine võrdub pöörduva isobaarilise-isotermilise protsessi maksimaalse kasuliku tööga. See on kogu töö, millest on lahutatud töö välisrõhu vastu. Gibbsi energia G annab tasakaalu kriteeriumid konstantse rõhu ja temperatuuri juures, Helmholtzi energia F aga konstantsel mahul ja temperatuuril. 3. Tasakaal faaside üleminekul (Clapeyroni-Clausiuse võrrand). Tasakaal kahe faasi vahel on võimalik, kui sama ainehulga vabaenergiad kokkupuutuvates faasides on võrdsed. Püsival rõhul ja temperatuuril on faaside tasakaalu tingimuseks mõlema faasi Gibbsi vabaenergia võrdsus. Aine spontaanne üleminek saab toimuda kui faaside vabaenergiad on erinevad. Üleminek toimub alati vabaenergia vähenemise suunas.
Samas faasis olevad lained tugevdavad liitumisel üksteist. Vastasfaasis olevad lained nõrgendavad või kustutavad üksteist liitumisel. Kahe laine liitumist, mille tulemusena erinevais ruumipunktides võnkumised tugevdavad või nõrgendavad üksteist, nim interferentsiks. Käiguvahe on teepikkuste erinevus, mis tuleb lainetel läbida liitumispunkti jõudmiseks. Difraktsiooni ja interferentsi saab jälgida, kui valguslained on koherentsed st neil on sama lainepikkus ja ajas muutumatu faaside vahe. Laser on koherentse valguse allikas. Õhukeste kilede värvus tuleneb sellest, et neile langev valge valgus on liitvalgus (joonis lk 40). d-võrekonstant, k-järk. dsin =k. =dsin/k sin=b/a. Valguse murdumisel muutub valguse lainepikkus. Üleminekul optiliselt hõredamast kk-st tihedamasse lainepikkus väheneb, vastupidisel levikul suureneb. Täielik sisepeegeldus esineb, kui on üleminek tihedamast keskkonnast hõredamasse. Antud
Lained Mehaaniline laine ... on võnkumiste levimine elastses keskkonnas Keskkonda nim. Elastseks, kui elastlusjõud viivad tasakaasuasendist väljaviidud osakese sinna tagasi Laine levimisel ei kandu keskkonnaosakesed lainega kaasa, vaid ainult võnguvad oma tasakaaluasendi ümber Lainete liigid Ristlaine- keskkonna osakesed võnguvad risti laine levimise suunaga (nt vee pinnalained) Pikilaine-keskkonna osakesed võnguvad samas suunas laine levimise suunaga(nt helilained) Laineid kirjeldavad füüsikalised suurused Kõik võnukisi kirjeldavad suurused o Amplituud o Hälve o Periood o Sagedus Lainepikkus Laine levimise kiirus Lainepikkus ...kaugus kahe lähima sarnase laineelemendi (nt lainehari) vahel Tähis : lambda Ühik : meeter (m) Laine levimise kiirus ... näitab, kui kau...
21. Miks kaks tavalist lampi ei põhjusta püsivat interferentspilti? Kuna lambid kiirgavad üksikuid lainejadasid, nende liitumine ehk interferents muutub nii kiiresti ja juhuslikult , et meile tundub, nagu oleksid toa põrand , lagi ja seined ühtlselt valgustatud. 22. Missugust valguse omadust kinnitab interferentsi nähtus? 23. Missuguseid valguslaineid nimetatakse koherentseteks? Selliseid, mille lainepikkus, sagedus ja faaside vahe ajas ei muutu. 24. Millised valgusallikad tekitavad koherentset valgust? Laserid, ka gaasilahenduslambid koos ühevärvilist valgust läbilaskvate valgusfiltritega. 25. Kui Päike kiirgaks ainult sinist valgust, siis millist värvi oleksid maapinnal olevad esemed? Sinist
Vastavad graafikud. · Maksimumid tekivad, kui lained liiguvad samas faasis. (harjade põhjas peavad liituma) · Miinimumid tekivad ,kui lained liiguvad vastas faasis. 8) Lainete interferentsi mõiste ja tekkimise tingimus. · Mõiste- Interferents on kahe laine liitumne keskonnas mille tagajärjel kujunevad välja maksimumid ja miinimumid. · Tekkimise tingimus- Laine allikate võnke sagadused peavad olema võrdsed. Laine allikate faaside vahel ei tohi laine levimisel muutuda. 9) Lainete difraktsiooni mõiste ja tekkimise tingimus. · Mõiste- On lainete paindumine pilude või tõkete taha.- lained ei levi enam sirgjooneliselt. · Tingimus- Difraktsiooni korral väga väike pilu. Ei teki igasuguse pilu korral. Pilu või tõkke läbimõõt peab olema võrreldav laine pikkusega. Mool kaitseb selle eest ,et lained ei jõuaks randa.
subaru-global.com/tec_aerodynamics.html maad ning takistada õhu sattumist auto alla, et sõiduk ei tõuseks maast lahti ega kaotaks juhutavust. Põhilisemad materjalide liigid: ABS plastik, klaasplast ning süsinikkiud. Komposiitmaterjalideks nimetatakse kahest või enamast osast faasist materjale, kusjuures faaside Süsinikkiud"carbon fiber"- omadused ja orientatsioon on selgelterinevad ja kerge, vastupidav, kuid väga kallis materjal. kontrollitavad. Tavaliselt on üks faasidest kõva ja tugev Süsinikkiud vajab väga palju käsitööd seetõttu ei ning teine plastne ja elastne. kasutata seda praegu laialdaselt autoosade
heledatel on märgatav ioonsaba, väga heledatel on nähtavad mõlemat tüüpi saba. Kuu faasid Kuu tiirlemisest ümber Maa on tingitud Kuu näiva kuju ehk Kuu faasi pidev muutumine sõltuvalt sellest, kui suur osa Kuu valgustatud pinnast on Maalt nähtav. · kuu loomine (kuud ei ole näha) · noorkuu · poolkuu (esimene veerand) · kasvav kuu · täiskuu · kahanev kuu · poolkuu (viimane veerand) · vanakuu. Kuu faaside kindlakstegemine on lihtne: Kuu, millest on näha parem pool, kasvab, ja millest vasak, kahaneb. Parem käsi ehk hüva käsi on rahvatraditsioonides seotud kasvamise ning lisandumisega, vasak käsi ehk kura käsi aga vähenemise ja kadumisega. See reegel kehtib põhjapoolkeral. Mnemotehniliselt on faaside kindlakstegemiseks kasutusel ka järgnev meetod: Kui kuu "kasvab" ehk nähtavat osa tuleb juurde, on näha mõttes kuu peale kirjutatud J-tähe poolne külg
· Difusioon--nähtus, mille sisuks on erinevate ainete segunemine soojusliikumise tagajärjel. · Entroopia--makroskoopiline suurus, mida kasutatakse ternodünaamikas teise printsiibi kvantitatiivsel esitamisel. Iseenesliku protsessi tulemusena sületud süsteemis entroopia kasvab. · Faas--mikrokäsitluse ühe aine olek, mis erineb sama aine teistest olekutest osakeste paigutuse, osakestevahelise vastastikmõju ja soojusliikumise iseloomu poolest. · Faaside tasakaal--olukord, kus tasakaalus on kaks või kolm faasi, s.t. aine võib esineda süsteemis kahes või kolmes faasis korraga, ilma et faasisiirdeid toimuks. Faaside tasakaalud on võimalikud olukorras, puudub võimalus soojust juurde anda ja ära juhtida. Kahe faasi tasakaal on võimalik erinevate (p,T) väärtuste paaride korral, kolme faasi tasakaal on võimalik vaid ühe kindla (p,T) väärtuse juures.
suur allajahtumisaste b. väike ülekuumutusaste c. suur ülekuumutusaste d. väike allajahtumisaste Küsimus 31 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst S lisand satub malmi põhiliselt Vali üks: a. maagi aherainest b. kütusest (koks) c. räbustist d. lubjakivist Küsimus 32 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Mis on eutektikum? Vali üks: a. vedelfaasist samaaegselt tekkinud faaside segu b. vedelfaasist samaaegselt tekkinud keemilised ühendid c. tardunud faasist samaaegselt tekkinud keemilised ühendid d. tardunud faasist samaaegselt tekkinud faaside segu Küsimus 33 Valmis Hinne 0,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Mille poolest erineb tardlahus mehaanilisest segust ja keemilisest ühendist? Vali üks: a. tekib algkomponentidest erinev kristallvõre b. tekib eraldunud tardfaasidest eutektikum c
Sulamistemp.- on temp. mille juures on tahke ja vedel faas tasakaalus rõhu 1 atm. Korral. Aine sulamissoojus on energiahulk ,mis on vajalik 1 ühe aine mooli sulatamiseks sulamistemperatuuril.(enamus tahketest ainetest tahkumisel vähendavad ruumala ja tihedus suureneb erandiks on vesi). Sublimatsioon- nim. tahke aine üleminek gaasilisse faasi jättes samas läbimata vedelikulise faasi Olekudiagrammid- seovad erinevate faaside püsivuspiirid suletud süsteemis. Tihti kasutatakse p-T diagrammi. Olekudiagrammilt saab määrata aine olekut erineval temp. ja rõhul samuti keemis ja sulamistemp. Erineval rõhul. Kolmikpunkt- punkt kus tahke vedelik ja gaas on tasakaalus. Nende kõik parameetrid on selles punktis võrdsed. Kriitiline punkt- kõrgeim rõhu ja temp. kombinatsioon, mille korral gaasifaas ja vedelikufaas on tasakaalus. Kriitiline temp
16-20 000 Hz 17. Helivaljusus sõltub helkiallika võnke amplituudist, amplituut suureneb heli valjeneb. 18. Heli kõrgust tekitab suurema sagedusega võnkuv keha. Mida suurem sagedus, seda kõrgem heli. 19. Interferents on nähtus kus lainete liitumise tulemusena keskkonna erinevad punktid hakkavad võnkuma erineva amplituudiga. Tekib kui keskkonnas levib korraga mitu lainet. 20. Koherentne laine tekib, kui liituvatel lainetel on ühesugune lainepikkus ja sagedus, samuti peab nende faaside vahe olema muutumatu 21. Punkte A mis võnguvad suurima amplituudiga nim. Inteferentsi maksimum punktideks. Seal lained kohtuvad. Samas faasis (hari, harjaga või nõgu, nõoga) ja tugevndavad teineteist. Interferentsi maksimum tekib kohas kus lainete käigu vahes on paarisarv x pool lainepikkust. 22. Punkte B mis võnguvad väikseima amplituudiga või ei võngu üldse nim. Inteferentsi miinimum punktideks seal lained kohtuvad vastupidises faasis (hari, nõoga, nõgu
Muisted maiad oli etniline grupp Ameerika põlisrahvaste hulgas, kes elasid esialgu Mehhiko lõunaaladel ja hiljem Yukatani poolsaarel. Maiade linnad ületavad indiaanlasliku Ameerika kõik muud arhitektoonilised muistised ja nende tsivilisatsioon on üks arenenumaid Kolumbuse- eelseid kultuure Ameerikas. Maiad on kuulsad oma matemaatika- ja astronoomiateadmiste, nulli 3 ning positsioonilise arvusüsteemi, samuti varjutuste ja Veenuse faaside tundmise poolest. (Foster 2002: 13) Maiade alad. Maiad püstitasid oma linnad kahes üsnagi erinevas piirkonnas – nende kultuur tekkis Mehhiko lõunaosas ja levis hiljem Yucatani poolsaarele. Vanemal perioodil, mida kutsume Vana Riigi Perioodiks, elasid nad Usumacinta jõe ääres. Jõe mõlemal kaldal laiub tihe Lacandoni ürgmets, kus asub üks maiade märkimisväärsem asula Palenque. Usumacinta basseinis külgneb
Tallinna Tehnikaülikool Tehnomaterjalid praktikum Metallide ja sulamite mikrostruktuur Õppejõud Üliõpilased: Tallinn 2009 Töö eesmärk 1.Tutvuda metallide ja metallisulamite mikrostruktuuridega,nende struktuurides esinevate faaside ja mehaaniliste segudega. 2.Tutvuda survetöötluse mõjuga metallide ja metallisulamite struktuurile. Töö selgitav osa 1.Puhtad metallid. Metalli struktuur on polükristalliline(joon.3.1 a),kusjuures üksikud kristallid on üksteise suhtes orienteeritud erinevalt(joon 3.1 b).Survetöötlemise tulemusena võivad kõik kristallid saada ühesuunalise orientatsiooni-tekstruktuur.(joon.3.1 c) Survetöötlemise mõju metalli struktuurile Metallide ja sulamite survetöötlus liigitatakse lähtuvalt rekristallisatsioonitemperatuurist.: -külm(surve)töötlus.(rekristallisatsiooni-ja toatemperatuuri vahel) -kuum(su...
Joonis 1. WBS loomise blokkskeem. Projekti osade kirjeldamisel tuleb lähtuda sellest, kuidas projekt organiseeritakse. Näiteks põhiosad võivad olla projekti põhietapid (joonis 2) või tegevusvaldkonnad (joonis 3). Iga projekti oluline osa on juhtimine. Projektijuhtimine võiks olla üks liigenduse põhitasemeid. Selle alamosadeks on vahendid ja tehnikad, mida konkreetse projekti planeerimisel ja teostamisel kasutatakse. Joonis 2. WBS, mis on loodud projekti üldiste faaside järgi. Joonis 3. WBS, mis on loodud projekti tegevusvaldkonna eripära arvestades. Iga osa peab olema: 1. üheselt mõistetav; 2. mõõdetav. See lihtsustab hilisemat kohustuste jagamist ja täitmise kontrollimist. Liigenduse korrektsuse hindamisel tuleb vastata järgmistele küsimustele: 1. Kas kõik madalamate tasemete detailid on vajalikud ja kirjeldavad lõplikult esimese taseme osi? Kui ei, tuleb
Gibbsi ja Helmholtzi vaba energia. Vaba energia kui protsessi suuna kriteerium . Helmholtzi 12. Isobaarse potentsiaali sõltuvus rõhust Oluline. Tõesta valem 13. Keemiline potentsiaal. Tuleta reaktsiooni üldvõrrand 14. Keemilise tasakaalu üldvõrrand. Tuleta reaktsiooni üldvõrrand 15. Rõhu ja temperatuuri mõju reaktsiooni tasakaalule. Tasakaalukonstandi erinevad väljendusviisid Kp, Kc ja Kx. 16. Reaktsiooni isoterm. Tasakaalukonstandi sõltuvus temperatuurist Ainult valem. 17. Gibbsi faaside reegel 18.Ühekomponendiliste süsteemide kirjeldamine faasidiagrammi abil.. Vee olekudiagramm. 19. Clausiuse - Clapeyroni võrrand. Valem 20. Kahekomponendiliste süsteemide kirjeldamine faasidiagrammide abil. Tooge lihtsaimaid näiteid. 20.21.22. vali ise faasiga-kirjeldus ja joonis. 21. Faasidiagrammi alusel loetleda tasakaalulised faasid diagrammil; 22. Piiratult lahustuvate vedelike kirjeldamine faasidiagrammi abil. 23. Partsiaalsed moolsuurused. Gibbsi-Duhemi võrrand. Aint põhimõte. 24
märkamatuks. 34. -valguslainete liitumist, mille tulemusena valguse intensiivsus mingis ruumipunktis suureneb või väheneb, nim valguse interferentsiks. -käiguvahe näitab, kui palju erinevad lainete poolt läbitud teepikkused liikumisel valgusallikast lainete liitumiskohta. -difraktsioonipildis ilmnevad ribad on tingitud elementaarlainete interferentsist. 41. -difraktsiooni ja interferentsi saab jälgida kui valguslained on koherentsed, s.t. Neil on sama lainepikkus ja ajas muutumatu faaside vahe. -aatomid ei kiirga valgust mitte pidevalt, vaid lainejadadena. -laser on koherentse valguse allikas. -valguse lainelised omadused ei avaldu, kui avade mõõtmed ja nendevahelised kaugused on suured. 55. -interferents tekib kiledes siis, kui liituvad kile esimeselt ja tagumiselt pinnalt peegeldunud lainejada osad. -õhukeste kilede värvus on tingitud valge valguse interferentsist. -selgendav kate on kile, mille pindadelt peegelduvad valguslained on vastasfaasis.
Järelikult on puhas metall ühekomponendiline süsteem. Kahe metalli sulam kahekomponendiline süsteem jne. Faasiks nimetatakse materjali aine füüsikalist agregaatolekut (vedel, tahke, gaasiline), millel on ühesugune koostis ja ning mis on eraldatud teistest erineva omadusega osadest piirpinnaga. Üleminekul ühest faasist teise muutub aine keemiline koostis või struktuur hüppeliselt. Süsteemiks aga nimetatakse muutumatute välistingimuste (rõhk, temperatuur) korral tasakaalus olevat faaside kogumit. Nii näiteks osutub ühtlane vedelik (sulametall) ühefaasiliseks süsteemiks. Puhta metalli primaarse kristalliseerumise etapil koosneb süsteem kahest faasist vedelast (sulametall) ja tahkest (metalli kristallid). Peale tardumist ainult tahkest faasist Sulami struktuuriks nimetatakse metallimikroskoobis nähtavat faaside ja komponentide paigutust, nende kuju ning mõõtmeid. Sulami komponendid võivad erinevatel temperatuuridel moodustada tahkeid lahuseid,
teineteises piiratult c. kahekomponentne faasidiagramm, kus komponendid A ja B lahustuvad teineteises piiramatult d. kahekomponentne faasidiagramm, kus komponendid A ja B moodustavad keemilise ühendi Question 5 (10 points) Kangireegel võimaldab määrata... a. kahefaasilistes sulamites faasimuutusi b. näitab polümorfsete muutuste temperatuure c. kahefaasilistes sulamites faasimuutuste temperatuure d. kahefaasilistes sulamites faaside koostist ja koguseid Question 6 (10 points) Millised väited on õiged polükristalse struktuuri kohta? a. polükristallses struktuuris on aatomid järjestatud ideaalselt ja katkematult b. Monoliitsed plokid on eristatavad mikrostruktuuris teradena. c. Polükristalne struktuur koosneb paljudest monoliitsetest plokkidest d. Puhtad metallid on reeglina polükristalsed Question 7 (10 points) Mida tähendab mõiste polümorfism? a
Tallinna Tehnikaülikool Materjalitehnika Instituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperuhm: Kaitstud: Töö nr:4 OT allkiri Teraste ja malmide mikrostruktuur tasakaaluolekus Töö eesmärk: Tutvuda Fe- Fe3C Töövahendid: metallimikroskoop faasidiagrammi,rausüsinksulameis esinevate faaside ja mehaaniliste segued ning teraste ja malmide struktuuridega. Fe-Fe3C faasidiagrammi vasakpoolne (terased) osa. Terastes ja malmides esinevad järgmiste omadustega faasid ja struktuurivormid. a) Ferriit (F) - süsiniku tardlahus rauas. Temperatuuril 727°C lahustub rauas kuni 0,02% C (massiprotsentides), toatemperatuuril aga kuni 0,01%
Tallinna Tehnikaülikool 2018 Mehaanika ja tööstustehnika instituut Praktikumi nr. 4 aruanne aines MTX0010 Materjalitehnika Üliõpilane: Rühm: Esitatud: Töö eesmärk: Tutvuda Fe-Fe3C faasidiagrammi, rauasüsinikusulameis esinevate faaside ja mehaaniliste segude ning teraste ja malmide struktuuride ning nende margitähistussüsteemiga. Kasutatud töövahendid: Mikroskoop, materjalide lihvid Materjalide struktuurid: Lihvide kirjeldused: Terased: Lihv 1: Puhas raud. Struktuur koosneb ferriidist. Lihv 2: Väikse süsinikusisaldusega teras. Struktuuri koostis: Ferriit + perliit. Süsiniku sisaldus terases on ligikaudu 0.1%. Terase mark: C10E. Teras C10E
pikkust. Interferents on valguslainete liitumine mille tulemusena lained üksteist tugevdavad või nõrgendavad. Lained liitumisel tugevdavad üksteist kui nad on samas faasis ja nõrgendavad üksteist kui nad on vastas võnkefaasis. Hygensi -Frenelli printsiip ütleb, et igat lainepinna punkti võib vaadelda elementaarlaine allikana. Mis on koherentsus ja millest on tingitud koherentsed lained? Koherentsus on füüsikas lainete kooskõlalisus, mis seisneb ühises võnkesageduses ja muutumatus faaside vahes. Selgita interferentsi kiledes (lk 42-43) Selgendavad katte on peegeldamist vähendavad katted. Kasutatakse näiteks kvaliteetse fotoaparaadi objektiivil. Peegeldumis seadus ütleb, et langev ja peegelduv nurk on alati võrdsed. Murdumisseadus ütleb, et langemis nurgaga ja murdumisnurgaga siinuste suhe on kahe keskkonna jaoks jääv suurus, mida nim suhteliseks murdumise näitajaks. Ns= Ns= N-suhtelise murdumise näitaja
primaarmähises vastuelektromotoorjõu e1. Sama magnetvoog on aheldatud ka sekundaarmähisega, mille keerdude arv on w2 ja mis indutseerib sekundaarmähises elektromotoorjõu e2 ning mähiste otstel pinge U2. Elektromotoorjõudude efektiivväärtuste suhet nimetatakse ülekandeteguriks k = E1/E2. 15. Trafo tööd iseloomustavad karakteristikud. 16. Kolmefaasiline neljajuhiline süsteem sümmeetrilise tarviti korral sümmeetrilise tarviti korral on faaside komplekstakistused võrdsed : Z a = Z b = Z c . Arvutus lihtsustub, sest piisab ainult voolu leidmiseks. Sümmeetrilise koormuse korral faasivoolud ja faasinihked on võrdsed, faasivoolud moodustavad sümmeetrilise voolu süsteemi. Faasivoolude summa I a + I b + I c = I N = 0 . Sümmeetrilise tarviti korral puudub neutraaljuhis vool. Kuna tarviti on sümmeetriline, siis faaside näivtakistused on võrdsed ka faasivoolud ning piisab ainult ühe voolu leidmisest. Meutraaljuhi
ruumipunktides võnkumised tugevdavad või nõrgendavad teineteist. Käiguvahe teepikkuste erinevus(vahe). Interferentsijärk täisarv k: max=2k /2, kus k=0,+-1, +-2,... Interferentsi maksimum - liituvad samas faasis olevad lained. Interferentsi miinimum:kui lained liituvad vastupidustes faasides. Difraktsiooni ja interferentsipildi nägemise tingimused - saab jälgida, kui valguslained on koherentsed, st neil on sama lainepikkus ja ajas muutumatu faaside vahe. Avade (tõkete) mõõtmed ja nendevahelised kaugused ei tohi olla palju suuremad valguse lainepikkusest. Koherentne valgusallikas: nt laser, elavhõbedalamp. Lainejada ja selle seos aatomitega - aeg, mille jooksul valguslaine väljub aatomist(aatom kiirgab valgust). Aatom kogub mingi aja jooksul energiat, mida nt hõõglampi toob elektrivool, et siis jälle hetkeks valgust kiirata. Interferentsi rakendused: 1)selgendava kattena fotoaparaadi või mikroskoobi objektiivil. 2)Holograafid
05. Mõõtepiirkond: 0.05 - 100 mm 2. Kruvik täpsusega 0,01. Mõõtepiirkond: 0-25 mm Lõikereziimide arvutused: 1. Lõikekiirus: V = 2. Lõikesügavus: 3. Ettenihe: s = Töökirjeldus: 1. Tooriku väljalõikamine latist 141 mm 2. Tooriku paigaldamine padrunisse 3. Astmetreiteraga otspindade silumine 4. Silinderpindade kooriv töötlemine 5. Silinderpindade siluv töötlemine 6. Faaside treimine Kokkuvõte: Praktikumi käigus omandasime esialgsed teadmised treipingist ja treimisest. Samuti saime harjutada mõõteriistade kasutamist ja lugemist, tutvusime ja katsusime treiterasid. Kasutatud kirjandus: ,,Metallide lõiketöötlemine", R. Soots, Tallinn 2006
14 x D Lõikesügavus t= D-d 2 Ettenihe: s =,- Töökirjeldus: · Tooriku väljalõikamine latist 142 mm , kasutasime saagimiseks lintsaagi · Tooriku paigaldamine padrunisse · Astmetreiteraga otspindade silumine · Silinderpindade kooriv töötlemine · Silinderpindade siluv töötlemine · Faaside treimine Kokkuvõte: Praktikumi käigus omandasime esialgsed teadmised treipingist ja treimise põhimõtetest. Harjutasime kruviku ja nihiku kasutamist ja lugemist, tutvusime erinevate treiteradega. Saime ka selgeks, kuidas hooldada treipinki nii, et ka järgmistel oleks seal hea tööd teha.
6. Horisontaalsed koordinaadid: mida nim. taevakeha kõrguseks? Kuidas arvutada taevakeha kõrgust erinevatel laiuskraadidel? Valem. 7. Tähtede ööpäevane liikumise trajektoori kujud poolusel ja ekvaatoril olles. 8. Kulminatsioonid. Loojuvad ja mitte loojuvad tähed. 9. Ekliptika. Sodiaagivöö. Sodiaagitähtkujud. 10. Päikesesüsteemi kehad: täht, planeedid (planeetide iseloomustus: iga planeedi kohta kolm omadust), asteroidid, kuud, komeedid, meteoor ja meteoriit. 11. Kuu faaside tekkimine ja nimetused. Sünoodiline ja tähekuu. Kuuvarjutus ja päikesevarjutus. 12. Planetide konfiguratsioonid 13. Kepleri 3 seadust ja järeldused nendest . 14. Ülesanded: taevakehade koordinaatide määramine, kulminatsiooni kõrguste arvutamine kasutades taevakaarti. 1. Tähtkujude all mõistetakse kindlat piiritletud taevakeha (Kaalud, Veevalaja, Kaljukits jne). Tähtkuju küige heledamat tähte tähistatakse , järgmist , jne. 2. Valged, Punased ja Kollased
25. Mille tagavad rakutsükli kontrollpunktid? Selle, et järgmine faas ei alga enne, kui eelmine pole lõppenud. 26. Tsükliinide omadused · Vajalikud CDKde aktiveerimiseks · Väiksed valgud · Annavad CDK-tsükliin kompleksile spetsiifilisuse substraadi suhtes 27. Tsükliinidest sõltuvate kinaaside omadused · Kõrgelt konserveerunud aminohappeline järjestus · Esineb T-ling · Erinevad CDKd tagavad erinevate rakutsükli faaside läbimise · N-terminaalses otsas piirkond ATP sidumiseks 28. Miks on CDK-1, CDK-2, CDK-4 ja -6 olulised? Tagavad erinevate rakutsükli faaside läbiviimise: · CDK-1 G2-st M-i · CDK-2 S-st G2-e · CDK-4 ja -6 G1-st S-i 29. Kuidas klassifitseeritakse tsükliine ja milleks on need vajalikud? · Mitootilised vajalikud G2 -> M üleminekul, seostuvad CDK-dega G2 faasis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
