Sotsiaalne evolutsioon kultuuride ja tsivilisatsioonide teke Evolutsiooni tõendid: Paleontoloogilised tõendid: väljasurnud organismide ehituse võrdlus praegu elavate organismidega Organismide lootelise arengu võrdlus(embrüoloogia) Biokeemia ja molekulaarbioloogia meetodid (organismide keemilise koostise võrdlus) Bioeograafia ja ökoloogia tõendid Darwini evolutsiooniteooria: Olemasolevad liigid põlveevad varem elanud liikidest ja on muutunud tänu looduslikule valikule ning olelusvõitlusele (kuna isendeid on palju ja ressursse vähe) Evolutsiooni määrab pärilik mitmekesisus, oleulusvõtilus, looduslik valik ja kohastumine Looduslik valik- organismide ebavõrdne paljunemine mis tuleneb nende geneetilistest erinevustest (pärilik muutlikkus) ja elutingimuste piiravast toimest (olelusvõtilusest)
Loeng 1. Mis on kultuurantropoloogia ja mida ta uurib? Antropoloogia põhijooned. 1. Antropoloogia on võrdlev. Antropoloogid võrdlevad, mis on normaalne ühes ühiskonnas või kultuuris ei pruugi olla seda mõnes teises. 1. Kultuuride/ühiskondade vaheline võrdlus: nii erinevuse kui sarnasused. Ülemaailne (nt Nayaride pere vs eesti pere; eesti üksikemadus vs Kariibi ühiskondade üksikemadus) Regionaalne (nt sotsialismijärgsed ühiskonnad omavahel) Ühiskonnasisene (subkultuuride, klasside vms vahel) 2. Võrdlus uurijat ja teisi ühiskonnaliikmeid juhtivate eelarvamustega. Võrdlemine on ajalooliselt olnud antropoloogias väga oluline, vaadeldavat reaalsust võrreldakse koguaeg oma eelarvamuste, stereotüüpide, eeldustega aga ka selle vaadeldava ühiskonna liikmete eelarvamuste ja ootustega. 3. Antropoloogia võrdleb neutraalselt. Antropoloog üritab...
5. Mis on katastrofism? G. Cuvier uuris loomade anatoomiat ja fossiile. Leidis settekivimite erinevatest kihtidest erinevaid fossiile need pidid väljendama väljasurnud loomi, kes katastroofi tõttu hukkusid. Kui välja sureb, siis küll Jumal uue loob. Ei uskunud, et liigid muutuvad, kuna erinevate kehaosade vahel on erinevused liiga suured. 6. Millise eluslooduse omaduse seletamist pidas Darwin evolutsiooniteooria kõige olulisemaks ülesandeks? Adaptsioon liikide kohastumine keskkonnaga. Tuleb seletada, miks liigid muutuvad ja mis on need protsessid, mis sunnivad liike muutma. Kuna selgeid ja arusaadavaid põhjuseid polnud, uuris edasi. Avastas enda jaoks loodusliku valiku, mis elimineerib vähemkohased. Tema puuduseks oli, et ei suutnud selgitada, kuidas tunnused päranduvad, seetõttu oli LV paljude jaoks hägune. 7. Millised olid Darwini teooria põhieeldused?
e) süvendama tegelikkuse tunnetamist õpetades analüüsima f) omama anti-fikseerivat jõudu (paindlikkus!) g) omama vabastavat jõudu vähendades manipuleeritavust Sotsioloogia üldkursus Loengumärkmed II AUGUSTE COMTE (1789-1857) Sotsiaalstaatika kord ja stabiilsus ühiskonnas Sotsiaaldünaamika ühiskonna muutus ja kestvus Täpsed faktid, loodusteaduslikud meetodid HERBERT SPENCER (1820-1903) Darwini evolutsiooniteooria Ühiskond organism tervik Harmooniline ühiskonna areng EMILE DURKHEIM (1858-1917) (kaasaegse funktsionalistliku suuna rajaja) Tähtteos "Enesetapp" Võtmemõisted: sotsiaalne fakt, moraalne kord, tööjaotus ühiskonnas, solidaarsus kui kollektiivse teadvuse produkt, mehaaniline solidaarsus, orgaaniline solidaarsus KARL MARX (1818-1883) (kaasaegse konfliktiteoreetilise suuna rajaja) Tähtteos "Kapital" Arengu alus konflikt (klassikonflikt)
Vastuväited: - Lamarck eitas loomulikku väljasuremist - Väliskeskkonna suunav mõju - Lamarck pooldas liitpärilikkuse hüpoteesi (vanemate elujooksul omandatud tunnused päranduvad järglasele) Epigeneetiline tegur muutus pärilikkuses, mis on toimunud eluea jooksul ja mõjutab tunnust Geneetiline tegur muutus DNA koostises, mis pärandub 4) Selektogeneetilised teooriad kõik need teooriad põhinevad looduslikul valikul: a. Klassikaline darwinism / sünteetiline evolutsiooniteooria b. Neutralism c. Katkeva tasakaaluteooria Evolutsiooniliste muutuste väikeimaks elementaarüksuseks on populatsioon. Üksikisendid ei evolutsioneeru. Populatsioon: 1) Kuuluvad ühte liiki isendid 2) Kes annavad järglasi 3) Kes asustavad ühte levilat 4) Kes on isoleeritud teistest samaliigi populatsioonidest Evolutsioonis populatsioonide puhul oluline: 1) Muutlikkus: a. Pärilik muutlikkus (piisab muutustest alleelide tasandil): i
peletamine, c) suguline valik, d) rõõmuavaldus kevadel. 13. Geenivool populatsioonide vahel: a) suurendab nende erinevusi, b) vähendab nende erinevusi, c) põhjustab uue liigi tekke, d) tekitab geneetilise triivi 14. Mürgiastlaga putukad: a) on varjevärvusega, b) meenutavad mõnd ohutut putukat, c) on ereda värvusmustriga, d) on väheliikuvad. 15. Lamarkism: a) on aegunud evolutsiooniõpetus, b) täiendab Darwini teooriaid, c) on moodne evolutsiooniteooria, d) on katastrofismiteooria. 16. Liigi uusi kohastumusi kujundab: a) stabiliseeriv valik, b) olelusvõitlus, c) suunav valik, d) mutagenees. Sobiv sõna lünka. 17. Väikseim evolutsioneeruv üksus on populatsioon. 18. Populatsiooni isendite kõigi geenide/alleelide kogumit nimetatakse populatsiooni genofondiks. 19. Evolutsiooni esmase geneetilise materjali annavad mutatsioonid. 20. Geneetiline triiv seisneb populatsiooni alleelisageduste suuna muutustes. 21
Esimese maailmasõja lõpp Teise maailmasõja algus Rahvusvaheline olukord 1918-1920. 1918. lõppes I maailmasõda. Antandi riigid saavutasid võidu Keskriikide üle. Sõlmiti kokkuleppeid, et riikidevahelised tülid laabuksid. Sõjategevus lõppes Compiégne'i vaherahuga. Püsivate rahulepingute sõlmimiseks kutsuti kokku Pariisi rahukonverents. Sõjasüüdlaseks kuulutati Saksamaa, kes pidi loovutama maid ja tasuma reparatsiooni. Sakslastel keelati omada tugevat armeed. Saksamaa ei mõistnud, miks nemad sõjasüüdlaseks tembeldati ning nad soovisid kaotust tasa teha. Pariisi rahukonverentsil loodud poliitiline korraldus sai nimeks Versailles' süsteem. Peale rahulepingute sõlmimist selgus, et riikide vahel on veel erimeelsusi. Vältimaks riikide vahelisi sõdu, loodi Rahvasteliit, kuhu võisid kuuluda kõik maailma riigid. Täielikult jäi sealt välja vaid USA. Pariisi rahu...
Poiss ei haigestunud, hilisemad katsed kinnitasid teadlase oletust. Laste kaitsepookimine tegi lõpu rõugeepideemiatele. Kuna kaitsepookimine tuli kasutusele lehmade kaudu, hakati seda nimetama vaktsineerimiseks (ladina keeles on vacca lehm). Volta ehitas esimese elektripatarei. Faraday ehitas elektrigeneraatori, Henry konstrueeris elektrimootori, Maxwell uuris elektromagnetismi, Comte töötas välja positivismi filosoofia, Baer rajas embrüoloogia, Darwin rajas evolutsiooniteooria, Lister pani aluse desinfitseerimisele, Pasteur töötas välja pastöriseerimise meetodi, Leeuwenhook avastas bakterid, Manteuffel hakkas operatsioonidel kasutama steriliseeritud kummikindaid, 25 Koch avastas tuberkuloosibakterid, Röntgen avastas röntgenikiired, Morse leiutas telegraafi, Bell konstrueeris telefoni, Edison leiutas fonograafi, Hertz uuris elektromagnetilisi laineid.
elupaigad, st ühine limiteeriv ressurss. Konkurentsi määr sõltub eeskätt populatsioonitihedusest. Taimede puhul eristatakse juure- ja võsukonkurentsi, mis võivad samuti ilmenda liigisisesena või liikidevahelisena. Vastavalt konkurentsi välistamise reeglile (Gause reegel) ei saa kaks liiki püsivalt koos elada ühes ja samas ökonisis, seetõttu pole konkurentsiolukord püsiv. Toimub kas ümberkohanemine või ühe osapoole välja suremine. Darviniliku evolutsiooniteooria järgi on liikidevahelisel ja liigisisesel konkurentsil oluline roll looduslikus valikus. Gause reegel kaks liiki, millel on identne ökoloogiline niss, ei saa püsivalt koos eksisteerida. 19. Mutualism, mutualismi liigid, sümbiontse mutualismi liigid, molekulaarse lämmastiku fikseerijad, mükoriisa tüübid; Mutualism kahe erinevat liiki organismi vaheline suhte tüüp ökosüsteemis, millest mõlemad liigid saavad kasu.
Dialektiline teooria põhineb eeldusel, et organisatsioonid eksisteerivad pluralistlikus (mitmekesises) maailmas, kus on vastastikku põrkuvad kaks erinevat arusaama. Areng toimub läbi konflikti. Mitu ühikut. Evolutsiooniline Mitu ühikut. Muutused toimuvad organisatsiooni ja temaga seotud kogukondade, ühenduste ja ühiskonna vahel vastastikkuses koosmõjus. Areng on tingitud 3-st komponendist: keskkonnaga kohanemine, konkurents, ressursside piiratus. Evolutsiooniteooria järgi tegutsevad organisatsioonid piiratud ressursside keskkonnas, kus kõikide eesmärk on ellu jääda, need, kes kõige paremini kohanenud. 4. Kirjeldage Greineri organisatsiooni arengu mudelit. Elutsükliline muudatusprotsess, iga kriisi lahenduses peitub järgmise kriisi alge. Kasvumudel koosneb viiest kasvufaasist, mis lõppevad erinevate põhjustega kriisidega: Kasv loovusega -> eestvedamise kriis Kasv juhtimisega -> autonoomia kriis Kasv delegeerimisega -> kontrolli kriis
seenjuur kõrgemate taimede ja seente kooselu seen varustab taime vee ja mineraalidega, vastu saab taimelt süsivesikuid. Müra ebameeldivad või tervist kahjustavad helid, mille põhjustajad võivad olla nii looduslikud (äike) kui tehislikud. Müra tugevust mõõdetakse detsibellides (dB). Pidev müra tekitab stressi, tugev kestev müra põhjustab kurdistumist. Neoendeem- noor, alles väikese levialaga liik (on noor takson, mis ei ole veel laialt levida jõudnud) Neutralism 1. evolutsiooniteooria, mille järgi looduslik valik toimub molekulaarsel tasandil üksnes kahjulikke muutusi kõrvaldavalt, enamik molekulaarmuutusi on organismide suhtes neutraalsed ega allu valikule ja organismi valgud evolutsioneeruvad kindla autonoomse kiirusega. 2. liikide suhete indiferentne vorm: koaktsioonide puudumine koos elavate eri liikide populatsioonide vahel. Baktereil sedastatakse neutralismi erineva metabolismitüübiga liikide korral.
mahtudega lepingud tarnijatega. Muutuvkulud – Tootmismahtudest sõltuvad kulud 8 3.1 Toyota ajalugu Vaatamata sellele, et Toyota pidevalt areneb ja paraneb (aastas registreeritakse ca 9 uut tehnoloogilist parandust iga töötaja kohta. Kokku üle 3 miljoni paranduse iga aasta), firma evolutsioonis võib välja tuua mõned olulised etapid, kus turule pakutud uuendused (variatsioonid evolutsiooniteooria mõistes) edukalt läbisid kasutajate selektsiooni ning muutusid kõikide turuosaliste jaoks normiks, standardiks või on avanud uksed edaspidiseks paranemiseks ja muudatusteks. Nimekiri ei ole ammendav ja kajastab autori subjektiivset hinnangut [5]: 1940 – Toyota oli üks esimesi autotootjaid, kes rajas enda oma Füüsika ja Keemia instituuti – enne seda kõik autotootjad kasutasid olemasolevate ülikoolide uuringuid või tegid uuringutele tellimusi
Dialektiline teooria põhineb eeldusel, et organisatsioonid eksisteerivad pluralistlikus (mitmekesises) maailmas, kus on vastastikku põrkuvad kaks erinevat arusaama. Areng toimub läbi konflikti. Mitu ühikut. Evolutsiooniline Mitu ühikut. Muutused toimuvad organisatsiooni ja temaga seotud kogukondade, ühenduste ja ühiskonna vahel vastastikkuses koosmõjus. Areng on tingitud 3-st komponendist: keskkonnaga kohanemine, konkurents, ressursside piiratus. Evolutsiooniteooria järgi tegutsevad organisatsioonid piiratud ressursside keskkonnas, kus kõikide eesmärk on ellu jääda, need, kes kõige paremini kohanenud. 4. Kirjeldage Greineri organisatsiooni arengu mudelit. Elutsükliline muudatusprotsess, iga kriisi lahenduses peitub järgmise kriisi alge. Kasvumudel koosneb viiest kasvufaasist, mis lõppevad erinevate põhjustega kriisidega: Kasv loovusega -> eestvedamise kriis Kasv juhtimisega -> autonoomia kriis
..................................................................................10 2. HALDJATE TEKKEST.............................................................................................................12 2.1. Looduse hingestatusest.......................................................................................................12 2.2. Ristiusu mõjudest................................................................................................................13 2.3. Evolutsiooniteooria.............................................................................................................14 2.4. Näkkide tekkest...................................................................................................................14 3. HALDJA FUNKTSIOONIST....................................................................................................17 3.1. Haldjad kui abimehed ja kaitsjad.................................................................................
MULDKESKKOND Muld kui oleluskeskkond Muld on maakoore pindmine kobe kiht, mida kasutavad ja mõjutavad organismid ning mida kujundavad ümber organismide jäänuste muundumise saadused. Kivimitel, mis moodustavad maakoore, algas mulla kujunemine siis, kui maismaal hakkas arenema elu ning toimuma orgaanilise aine süntees, muundumine ja lagunemine. Praeguses biosfääris on muld olulisemaid komponente, sest mulla areng on seotud elu (eriti taimede) arengu ja täiustamisega. Mida suurem on mulla viljakus (võime varustada rohelisi taimi vee ja mineraaltoitainetega ning taimejuuri hapnikuga), seda suurem on taimkatte produktiivsus ja tagasiside mullale. Seetõttu on muld ka tootmisvahend põllu-ja metsamajandusele; muld ei vanane eha kulu, kuid vajab hooldust. Rohelistele taimedele on muld kinnituspinnaks (substraadiks) ja osaliseks oleluskeskkonnaks (meediumiks), kus toimub...
1855 Heinrich Geissler leiutab elavhõbeda vaakumpumba. 1855 Johann Balmer leiab valemi, et arvutada lainepikkusi vesiniku spektris. 1856 Henry Bessemer leiutab kõrgahju. 1856 William Henry Perkin valmistab esimese sünteetilise värvaine. 1857 James Clerck Maxwell näitab, et Saturni rõngad peavad sisaldama väikeseid osakesi. 1858 Charles Darwin ja Alfred Russel Wallace avaldavad looduslikul valikul põhineva evolutsiooniteooria. 1859 Richard Carrington avastab päikeseloited. 1859 Charles Darvin avaldab oma evolutsiooni käsitleva peateose "Liikide teke". 1859 Alfred Nobel hakkab nitroglütseriini tootma. 1859 Gaston Plante leiutab taaslaetava patarei. 1860 Bunsen ja Kirchoff leiutavad optilise spektroskoopia ning avastavad kaks uut elementi. 1860 Joseph Wilson Swan leiutab algelise elektripirni. 1860 Maxwell alustab tööd statistilise termodünaamikaga.
n Teemaseade poliitikakujundamisprotsessis n Erakondade jt poliitiline konkurents valimistel, valitsemisel, avalikes kampaaniates, toetajate motiveerimises ja harimises jne Ühiskonna ehk sotsiaalne muutus ® Ühiskonna paljude tahkude ulatuslik teisenemi-ne: rahulik või vägivaldne, pikaajaline või kiire ® Kesk- ja Ida-Euroopa riikide üleminek demok-raatiale ja turumajandusele e transformatsioon Muutusteteooriad: ® Evolutsiooniteooria: varane ja moodne ühiskond ® Funktsionalistlik teooria: diferentseerumine ja integratsioon ® Konfliktiteooria: marksism ja uued teoreetikud Poliitiline areng Huntington: poliitilist arengut väljendab poliitiline institutsionaliseeritus (kuivõrd poliitilised organisatsioonid ja protseduurid on saavutanud stabiilsust surves püsimiseks), seda mõõdetakse poliitilise süsteemi võimekusega: n omada kontrolli kodanike üle
tasakaalustatus e kaasatakse võimalikult palju liikmeid e ning mille tuvastamisse kaasatakse võimalikult paljusid liikmeid kuid mille tuvastamisse kaasatakse kitsas ring poliitikaspetsialiste 1. Kuidas on võimalik kutsuda esile valitsemisviisi vahetust diktatuurireziimis? a. valimistega b. riigipöördega c. revolutsiooniga d. humanitaarinterventsiooniga 2. Millist muuduste paradigmat iseloomustab järgmine väide: "Demokraatia on Eestis kinnistunud, kuna a. marksistlik teooria b. evolutsiooniteooria c. funktsionalistlik teooria d. riigiteooria 3. Millised järgmistest nähtustest iseloomustavad modernset ühiskonda? a. teaduslik mõtteviis b. majandussuhete kommertsialiseerumine c. tarbimine kui identiteediallikas d. kultuuritööstuse teke 4. Millised järgmistest väidetest iseloomustavad postmodernset ühiskonda a. identiteetide paljusus b. poliitika nihkumine rohujuuretasandile c. populismi tõus d. demokraatia levik 5. Milline järgmistest väidetest on õige? a
evolutsioonilisse jadasse, hierarhiasse Herbert Spencer (1820-1903): Inglise poliitfiloloog, evolutsionist Tahtis seletada inimmõtlemist ja -teadust, pidas vajalikuks ühtse printsiibi leidmist tema jaoks oli see evolutsionism Leidis, et sotsiaalne progress on hädavajalik protsess, millel on eesmärk; selleks täiuslik kohanemine 1852 avaldas artikli, mis toetas evolutsiooniideed Evolutsiooniteooria peaks tema arvates hõlmama kõiki looduslikke nähtusi Evolutsiooniteooriat ühiskonnale rakendades võrdles ta ühiskonda bioloogilise organismiga: o Leidis, et ühiskond on samuti süsteem oma spetsiifilise struktuuriga ja funktsioonidega ning see esindab sotsiaalse evolutsiooni teatud taset o Mida keerulisem on ühiskond, seda rohkem on tal organeid ehk institutsioone, mil igaühel oma funktsioon
põhjaeurooplane (19. sajandi lõpul ei trooninud sellel kohal kõigi jaoks enam Jumal), sümboliseerides tsivilisatsiooni loomise või arengu ülimat eesmärki. Allpool tulnuksid naised, lapsed, alamad rahvad ja rassid. Evolutsiooniõpetuse areng andis sellisele maailmavaatele ainult jõudu juurde. Kehaehitus, nii rassilise, soolise kui vanuselise dimorfismi ilmingud, oli oluline vahend indiviidide ja inimrühmade ühiskondlikkusse struktuuri paigutamisel. Evolutsiooniteooria (19. sajandil) pani rassimi oma aja teaduskonteksti inimene on ahvist arenenud, kusjuures mõned inimtüübid oleksid mööda Olemise Ahelat justkui rohkem liikunud. RASSITEADUS Inimrassid kehaehituse pärilike tunnuste poolest sarnaste inimeste ajalooliselt kujunenud piirkondlikud rühmad. Rassi mõiste on seniajani küllaltki segane. Rass kui tüüp, rass kui laiem geograafiline ühik (kolm suurrassi), rass kui zooloogiline alamliik, rass kui etniline (keeleline, kultuuriline) ühik
NARKOLOOGIA Aineid, mida kasutatakse psüühika mõjutamiseks, nim psühhoaktiivseteks aineteks ehk uimastiteks. Narkootikumideks nim neid aineid, mille käitlemine on seadusega keelatud. Uimasti on aine, millel on: iseloomulik toime, kõrvaltoimed, toime sõltub annusest, annus sõltub puhtusest, lisandite võimalus, toime sõltub manustusviisist, toime sõltub olukorrast. Käitumine saab alguse ajust: Ajutegevus põhineb närvirakkude omavahelisel kommunikatsioonil. Närvirakkude suhtluskeel on keemiline. Närvirakkude sidepidamiskohtades vabanevad keemilised molekulid kannavad sõnumeid edasi. Ajus on erinevaid närvirakkude kooslusi, mis edastavad oma sõnumeid erinevate keemiliste molekulide kaudu. Neuronid - rakud, mis on spetsialiseerunud vahendama informatsiooni sinu kehaosade vahel. "Informatsioon" võib koosneda paljudest erinevatest osadest, näiteks sinu otsusest liigutada kätt või sinu emotsioonidest, mid...
Sellegi poolest uskus ta, et ühed liigid on vanemad kui teised, seda seletas ta katastroofiteooriaga liik hävis katastroofis ja uus tekkis vana asemele. LAMARCK'i tähtsaim töö oli ,,Zooloogia filosoofia" . Ta uskus, et elu tekib isetärkamise teel ja on pidevas arengus. Kõikidele organismidele on omane sisemine tung täiustumisele. Organismidel on kohastumisvõime. Elu jooksul omandatud tunnused päranduvad järglastele. DARWIN on tänapäeval laialt tunnustatud evolutsiooniteooria looja. Tähtsaim teos on ,,Liikide tekkimisest", mille eesmärk oli tõendada liikide ajaloolist arengut. Liikide muutumise põhjuseks pidas looduslikku valikut, mis tulenes: Järglasi sünnib neid alati rohkem, kui ellu jääb. Olelusvõitlus. Ühe populatsiooni isendid erinevad üksteisest. 13
Arengupsühholoogia K. Uriko [email protected] Esmaspäeval M-225 Referaat: ,,Mäng lapse arengus" 11. märtsiks Loeng 1 Arengupsühholoogia mis see on? See on ,,elukaar", psühholoogia liik, mis tegeleb käitumuslike ja kogemuslike muutuste seletustega. Muutused kaasnevad vanusega. Arengupsühholoogia regeleb teadusliku uurimusega (tõestused, uurimismeetodid, korratavus, teooria; mitteteaduslik põhineb elutarkusel). Teadus on meid ümbritseva reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise eriline viis. Teadusliku lähenemise puhul on tegemist loogilise süsteemiga ja reaalsusele põhinemisega. Teaduse instrumendid on teooria (süsteemne on teooria või uurimishüpoteesi kinnistamiseks). Lõpptulemus oleneb uurimismeetoditest. NB! Kuni ei tõesta, on filosoofia. Teaduslik -Filosoofia Arengupsühholoogia ülesanded Üldine: uurida ja seletada · Kirjeldamine seostub uuritavate nähtuste, probleemide taseme ulatuse, struktuuride tu...
Religioonipsühholoogia kordamisküsimused 2018 sügis 1. Religioonipsühholoogia seos psühholoogiateadusega. Psühholoogia uurib inimeste hingeelu ja religioonipsühholoogia uurib seda, kuidas religioon mõjutab inimese hingeelu (ja seost käitumisega) 2. Vaimsus ja usklikkus Vaimsus raske hoomata Usklikkus põhimõtete ja seisukohtade süsteem (piibel, koraan), kuuluvus (riik on usklik ja vanemad on usklikud siis on ka laps usklik), regulaarne kollektiivne praktika. 3. Religioonipsühholoogia kaks suurt organisatsiooni: APA ja IAPR. APA Ameerika psühholoogide assotsiatsioon. Religioonipsühholoogia on 36 divisjon. Sinna kuuluvad psühholoogid, kes tunnustavad religiooni olulisust inimese elus ja psühholoogia distsipliinina. JARP Rahvusvaheline religioonipsühholoogia assotsiatsioon. 4. Usulise kogemuse uurimisprobleemid. 1) Usuline kogemus on spontaanne nähtus, mis võib tekkida mis tahes eluhetkel....
Armastus ehk heteroseksuaalsus, keha ja mõistuse liit, suurim koostöö proovikivi. Isiksuse arengut takistavad alaväärsustunne (tuleneb lapsepõlvest), hellitatus (ei jätku usku iseendasse, sest teised on lahendanud need probleemid), hüljatus (laps ei näe armastust ja koostööd seetõttu raske neid õppida. Täiskasvanuna julmad, külmad) . Võttis kasutusele pereteraapia, tema tähtsaim teos on "Inimese tundmine". Adlerit on mõjutanud Darwini evolutsiooniteooria, psühhoanalüüs (mida 100% Freudilt üle ei võtnud), Nietzsche võimutahe. 8. Reich Rõhutab Freudist enamgi veel seksuaalsuse olulist osa isiksuse arengus. Põhimõisted bio- v psüühiline energia, keha raudrüü. Bioenergiast sõltub inimese tervis ja haigus. Inimese sees olev energia peab saama vabalt liikuda. Haigused sõltuvad tema meelest sellest, kuivõrd palju saab inimene oma seksuaalsust `maha laadida'. Keha raudrüü viha
Armastus ehk heteroseksuaalsus, keha ja mõistuse liit, suurim koostöö proovikivi. Isiksuse arengut takistavad alaväärsustunne (tuleneb lapsepõlvest), hellitatus (ei jätku usku iseendasse, sest teised on lahendanud need probleemid), hüljatus (laps ei näe armastust ja koostööd seetõttu raske neid õppida. Täiskasvanuna julmad, külmad) . Võttis kasutusele pereteraapia, tema tähtsaim teos on "Inimese tundmine". Adlerit on mõjutanud Darwini evolutsiooniteooria, psühhoanalüüs (mida 100% Freudilt üle ei võtnud), Nietzsche võimutahe. 8. Reich Rõhutab Freudist enamgi veel seksuaalsuse olulist osa isiksuse arengus. Põhimõisted bio- v psüühiline energia, keha raudrüü. Bioenergiast sõltub inimese tervis ja haigus. Inimese sees olev energia peab saama vabalt liikuda. Haigused sõltuvad tema meelest sellest, kuivõrd palju saab inimene oma seksuaalsust `maha laadida'. Keha raudrüü viha
Semiootika Mihhail Lotman SEMIOOTIKA on teadus märkidest ja nende tähendustest, täpsemalt semioosist(peirce järgi interpretatsiooniahel) või kommunikatsioonist, st kuidas mistahes märk kannab kommunikatsioonis osaleja jaoks antud olukorras mingit tähendust. Märk on iga asi või nähtus, mida võib käsitleda kui millegi asemel olevat(nt rahvuslipp kui terve riigi sümbol). Semiootika keskmes on arusaam et eranditult kogu inimkogemus on tõlgendatav struktuur, mida vahendavad ja hoiavad püsti märgid. Varasemalt oli tuntud meditsiinisemiootika kui teadus haiguste sümptomitest, semiootika sarnases tähenduses kasutas seda sõna esimest korda John Locke oma teoses ,,An essay concerning human understanding"(1690) Renessansi ajal semiootika areng peatus. Semiootika uuestisünd 19s, saab kõige aluseks. Areneb eri valdkondades sõltumatult (arengule aitasid kaasa loogika, filosoofia, keeleteadus). 20s algus keel kui märgisüsteem. MÄRGISÜSTEEMI M...
Arhailine Homo sapiens (erukas inimene) - keda leidude dateeringu järgi peetakse umbes 500 000 aasta vanuseks. Homo sapiens sapiens (nüüdisinimene) - aju mahu kasv, käitumise suurenev paindlikkus, tööriistade valmistamise ja tule kasutamise oskus, lihatoidu osakaalu kasv ning ühiskonna, kultuuri ja sotsiaasete suhete areng. 9 Charles Darwin (1809-1882) - Evolutsiooniteooria põhiprintsiipid 10 Inimvaim ja aju: käitumise bioloogilise alused Käitumise kõrgemaiks juhiks on peaaju. Närvisüsteemi moodustavad lisaks peaajule seljaaju ja nävid. Närvisüsteem koosneb närvirakkudest ehk neuronitest. Närvirakkude kogumeid nimetatakse tuumadeks. Hallaine moodustub suurtest, silmanähtavatest närvirakkude kogumitest.
uus kanditaat peab tunduma suutelisena lahendama mõnd väljapaistvat ning üldtuntud probleemi, millega mingil muul kombel toime ei tulda 2) uus paradigma peab lubama säilitada suhteliselt suure osa konkreetsest probleemilahendamise potenstsiaalist, mis on teadusele lisandunud tänu tema eelkäijatele. Minevikusaavutuste konkreetsete elementide säilitamine ja samal ajal konkreetsete täiendavate probleemilahenduste võimaldamine Darwini evolutsiooniteooria – kulges primitiivsetest sugemetest lähtudes, looduslik valik, mitte mingisuguse eesmärgi poole (ideaali, täiuse) – see ärritas paljusid kaasaegseid. Teadlased peavad saavutama konsensust pidevalt. Postskriptum 1. Miks teadusrevolutsioonid jäävad nähtamatuks Kipume nägema mineviku paradigmasid praeguste paradigmade valguses. Revolutsioon jääb nätamatuks – õpiku kirjutamine, teadlaste enda hulgas on selline varasemaid negatiivselt kirjeldav tendents. Populaarteadus,
praegu. Sellist jaotust ei saanud küll rakendada Aafrikas, kus Saharast lõuna pool pronksi ei kasutatud ega Ameerikas, kus pronks oli vähetähtis ning rauda ei kasutatud enne eurooplaste vallutust. Siiski rajas kolme perioodi süsteem põhimõtte, et esiajaloolisi asju uurides ja klassifitseerides on võimalik luua kronoloogiline järjekord ning öelda midagi uuritavate perioodide kohta. Need kolm eelmainitud suurt arengut: inimkonna suure vanuse tunnistamine, Darwini evolutsiooniteooria ja kolmeperioodi süsteem lõid raamistiku mineviku uurimiseks. Pärast 1859. aastat hakkasid briti õpetlased, kellest siinkohal mainitagu vaid kindral Pitt-Rivers ja John Evans, leiutama skeeme esemevormide evolutsiooni kohta. See sai aluseks tüpoloogilise meetodi arengule, st esemete kronoloogilise või arengujärgnevuse põhisele järjestamisele. Hiljem täiendas seda uurimismetoodikat rootslane Oscar Montelius
Konkrentsi määr sõltub eeskätt populatsioonitihedusest. Taimede puhul saab eristada juurekonkurentsi- ja võsukonkurentsi, is samuti võib ilmneda nii liidisisesena kui ka liikidevahelisena. Vastavalt konkurentsi välistamise reeglile (Gause reegel) ei saa kaks liiki püsivalt koos elada ühes ja samas ökonisis (s.o. konkureerides sama limiteeriva ressursi pärast); seetõttu pole konkurentsiolukord püsiv, toimub kas ümberkohanemine või ühe osapoole välja suremine. Darvinliku evolutsiooniteooria järgi on liikidevahelisel ja liigisiseseel konkurentsil oluline roll looduslikus valikus. Gause reegel (ka eksklusioonireegel, konkurentse välistamise reegel) on ökoloogiline seaduspära, mille järgi kaks liiki, kel on identne ökoloogiline niss, ei saa püsivalt koos eksisteerida. Võrdseist konkurentidest üks sureb välja, kusjuures kumb, on juhuse määrata. Mutualism (+protokooperatsioon, sümbioos), mutualismi liigid, mükoriisa, samblikud e. jägalad (konspekt, Begon et al. 13.5-13
üleelamiseks, elutsükli läbimiseks ega populatsiooni uuenemiseks uues olustikus vaja inimese abi. Eestisse sissetoodud liikidest on aklimatiseerunud need, mis suudavad üle elada talve (karpkala, ondatra, punane leeder, ameerika naarits). Netoproduktsioon (ökoloogilise süsteemi) puhastoodang, mingis ajavahemikus assimileeritud energiakoguse ja sama ajaga kulutatud (respireeritud) energiakoguse vahe või sellele vastav biomassi muut. Neutralism 1. evolutsiooniteooria, mille järgi looduslik valik toimub molekulaarsel tasandil üksnes kahjulikke muutusi kõrvaldavalt, enamik molekulaarmuutusi on organismide suhtes neutraalsed ega allu valikule ja organismi valgud evolutsioneeruvad kindla autonoomse kiirusega. 2. liikide suhete indiferentne vorm: koaktsioonide puudumine koos elavate eri liikide populatsioonide vahel. Baktereil sedastatakse neutralismi erineva metabolismitüübiga liikide korral. Niss e
Välja tuleb kirjutada 3: :1 kõik kombinatsioonid kollased rohelised Mendeli II seadus: Lahknemisseadus heterosügootide omavahelisel ristamisel toimub hübriidses järglaskonnas lahknemine, genotüübilises suhtes 1:2:1 ja fenotüübiliselt 3:1 01.10 Aheldunud pärandumine ja geenivahetus. T. Morgani tööd. Morgani uurimuse eesmärk oli Darwini evolutsiooniteooria kontroll populatsiooni tasandil. Äädikakärbes on hea geneetiliste uuringute mudelobjekt, sest: suhteliselt vähe kromosoome (4paari), kärbestel on selgelt eristuvad fenotüübilised tunnused (tagakeha värvus, tiibade asend ja kuju, silmade värvus), paljuneb kiiresti ja annab suhteliselt arvuka järglaskonna, äädikakärbse geenid on kaardistatud, odav üleval pidada ja loomakaitsjad kärbeste heaolulie erilist tähelepanu ei pööra
üksikindiviidi elus kui ka ülipikal evolutsiooni ajaskaalal. Seega tekkis küsimus kuidas selgitada omavaheline suhe ontogeneesi ja fülogeneesi vahel. K.E. von Baer (1792 - 1876). Tema rõhutas embrüoloogilises arengus progresseeruvat aspekti, ehk siis areng lihtsamalt keerulisemale ja üldiselt spetsiifilisemale. Ehk siis eristumine. Teisest küljest Baer toetub ka evolutsioonimudelitele, Dawrin, Kropotkin, Wallace (lõi ka evolutsiooniteooria, viis Darwinile näha ja siis too ei andnud seda tagasi enne kui enda omaga välja tuli). E. Haeckel. Aasta oluline oli siis, 1874. Teda hämmastas kuivõrd sarnased on paljude erinevate liikide embrüod teatud arenguetappidel. Tema väitis, et ontogenees kordab fülogeneesi, ehk loote areng kordab lühidalt tema esivanemate arengut. Ehk siis loode läbib sellised etapid, mida elusloodus on on läbinud oma arengul amööbist inimeseni. Või midagi sellist. "Loode võtab järk-järgult
moevooludele. · vabrikutööliste elu- ja töötingimused- barakid, vabrikupoed, tööpäeva pikkus 10-12 h. Töönädala pikkus oli 6-7 päeva. Linnaelu positiivsed jooned: Hariduse ja arstiabi kättesaadavus, valikuvõimalused, linnaelu mitmekesisus, töölisteatrid, professionaalteatrid. Väga oli moes sport, eriti võimlemine. 2. Teaduse ja tehnika saavutused 19 sajandi saavutused ja avastused: elekter, embrüoloogia, elektrigeneraator, telefon, kino. Keemisas tegi ilma evolutsiooniteooria. Seletati lahti liikide tekkimine, märksõnadeks said desinfitseerimine, steriliseerimine, pastöriseerimine, rong, tramm, metroo, elektrivalgus, kraanivesi jms. Oluline osa tööstusel oli Henry Ford´i poolt rakendatud konveiermeetod. 1903 leiutati vendade Wright´ide poolt lennumasin ja algas ka plastikuajastu. Sajandivahetusel leidis aset teadusrevolutsioon, mille osadeks said ka aatomi-, kvant- ja relatiivsusteooria, samuti analüüsiti
Kõik on mõõdetav, kaalutav, loendatav tõstis esile arve. Poliitilise filosoofia algus arvas, et riigis peab olema ka korrastatus nagu arvudes. Tegeles meditsiiniga arvas, et inimest saab ravida muusikaga. Muusika teeb kaineks!!! PLURALISMI KUJUNEMINE Pluralism mitme alge käsitlus. I etapp EMPEDOKLES maailmas on 4 juurt maa, õhk, tuli ja vesi 4 alget HIPOKRATES inimese organismis on 4 juurt veri, lima, tume ja hele sapp. Evolutsiooniteooria tekkis taimestik e floora, siis loomad e fauna ja siis inimene. Inimesed tekkisid üksikute elundite kaupa ja need elundid pidid omavahel sobima. Inimese keha ja härja pea ei sobi kokku. II etapp ANAXAGORASE etapp tema ei räägi ainest (juurtest), vaid ta räägib aineosakestest e seemnetest. Kõik koosneb seemnetest (tule seemned jne). Maa kuju on trumm. Taevakehad on kivid. Päike on hõõguv kivi. Mis on piiriks looma ja inimese vahel erinevad KÄE tõttu.
arenguperiood kätkeb suuremaid riske. Evolutsioon ja inimese käitumine · Inimestena oleme väga erinevad mitteinimliikidest, jagame geneetilise edasikandumise põhiprintsiipe ning geenide ja keskkonna interaktsiooni, mis määrab ära käitumise. · 3-4 mlj aastat tagasi olid homiidid. · Viiamase 50 000 aasta jooksul on muutused olnud peamiselt kultuurilised, mitte bioloogilised. · EVOLUTSIOONITEOORIA Darwin kirjutas selle teooria, ta selekteeris looma tunnused, mis arenesid välja keskkonna jaoks. · Sotsioloogiline teooria ennustab sümbiootilise altruistliku ja iseka käitumise segu, mida me vaatleme loomade ühiskondades. · EVOLUTSIOONI ARENGUPSÜHHOLOOGIA uus elu evolutsiooni arengupsühholoogia distsipliin rakendab paljusid neid evolutsiooni teooria ideid inim- ja lastearengu uurimises. Teoreetikud arvavad, et
Kromosoomid on raku struktuurid, mis koosnevad peamiselt DNA-st ja valkudest. Haploidses eukariootses rakus on üks, diploidses kaks komplekti kromosoome. 5. Geneetika arenguetapid Klassikalise geneetika perioodil selgitati välja kromosoomide seos pärilikkusega. Populatsioonigeneetika liitmisel Darwini evolutsiooniteooriaga tekkis tänapäevani toimiv sünteetiline evolutsiooniteooria, mis andis ka selgituse organismide muutlikkuse põhjuste kohta. Molekulaargeneetika peerioodil selgitati välja geneetilise informatsiooni säilimine, muutumine, ümberkombineerumine ja realiseerumine organismide individuaalses arengus. Insenerigeneetika viis biotehnoloogia väljakujunemisele, praktiliste rakendusteni meditsiinis ja põllumajanduses.
neile kindlust, turvalisust ja kaitsest teineteise eest. Herbert Spencer Ebavõrdsus inimeste vahel on sama loomulik nagu ebavõrdsus looduses Ühiskonna "nõrgemate" liikmete toetamine nõrgestab kogu ühiskonda nii füüsilisel, moraalsel kui ka intellektuaalsel tasandil ja seega ühiskonna elu kvaliteet sõltub eelkõige "tugevamate ellu jäämisest" Sotsiaaldarvinism Tugineb Charles Dawrini evolutsiooniteooria (The Orgins of Species 1859) teesidele loodusliku valiku kohta Herbert Spencer ja W. G. Sumner Ühiskond kui kohanev organism Ühiskond on kui loodus, kus inimesed võitlevad ellujäämise nimel ning võimalus ellu jääda on vaid tugevamatel Vaesed on vaesed, kuna nad on ühiskonna kõige vähem kohanemisvõimelised liikmed; neil on puudus looduslikust talendist olla edukas Eugeenika
2) Rituaalne/kultuslik väljendud toimingutes 3) Emotsionaalne tunded 4) Eetiline/moraalne aspekt põhimõtted ja käitumisnormid 5) Sotsiaalne institutsioonid (riik, pere jne) 19.saj II poolel algas religiooni teaduslik uurimine. See kasvas välja teoloogiast. Eeldused: 1) Maadeavastamine varasel uusajal 2) 1830ndatel romantistlik õpetlaste huvi mütoloogiate vastu 3) Võrdlev keeleteadus 4) Darwini evolutsiooniteooria Liigitusviisid: 1) Geograafiline 2) Kõrgkultuur(olemas oma tekstid jne) vs traditsionaalsed(teadlased on üles kirjutanud) 3) Rajatud ja kujunenud/tekkinud usundid 4) Kosmopoliitsed ja etnilised(rahvuslikud; ei tegele misjoniga) Kristlus oli alguses juudi sekt, tänapäeval aga kõige levinum usund. Maailmausundid kõikidel kontinentidel ja suur järgijate hulk - kristlus, budism, islam (võib-olla ka hinduism ja juutlus) Mesopotaamia religioon
1. MIS ON FILOSOOFIA? Filosoofia (kreeka keeles tarkusearmastus) defineerimine on ise filosoofiline küsimus. Filosoofia uurib sääraseid filosoofilisi küsimusi, nagu tõde, hüve ja ilu loomus, teadmise saavutamise võimalikkus või välismaailma olemasolu. Ta püüab neile küsimustele põhiliselt mõistusele toetudes vastata või ka kritiseerida seda ettevõtmist. Filosoofiale on tüüpiline ratsionaalsete argumentide esitamine ja nende kritiseerimine ning refleksioon oma meetodi üle. 1. Selgitage sõna „filosoofia“ etümoloogiat! Filosoofia on mõttetöö ette võetud sihiga igapäevaseid elukogemusi ja teadusliku uurimuse tagajärgi ühtlaseks vastuoludeta ilmavaateks ühendada, mis kohane on mõistuse ja hinge tarvete rahuldamiseks.Kõik seesugune järelmõtlemine mille läbi püütakse selgusele jõuda iseenda ja oma olemasolu kohta maailmas, aga samuti ka selle maailma olemuses tähenduses ja seaduspärasuses.Distsipliin mis uurib selle maailma kõige üldisemaid j...
Ainuüksi Viinis oli neid üle 30. See idee leidis üsna aktiivselt kasutamist. Kolmekümnendate alguses Euroopas juudil asu ei olnud ning ta emmigreerus 32. aastal Ameerikasse. Üks tema hinnatud valdkondi oli lektoriks olemine. Ta ei viitsinud oma kirjalikke töid nii põhjalikult viimistleda, kui ta seda suuliselt tegi. Ühel järjekordsel loenguturneel ta suri Sotimaal südamepuudulikkuse tõttu. Adlerit mõjutanud voolud Darvinism Adler on väga selgelt evolutsiooniteooria mõjutustega. Tihtipeale on öeldud ka, et Adleri individuaalne psühholoogia põhineb eeldusel, et keskkonnaga kohanemine on elu üks põhilisemaid ülesandeid. Keskkonnaga kohanemise teema on tema psühholoogias väga tähtsal kohal. Evolutsiooniteooria mõjudest saab rääkida väga selgelt tema varasemas loomingus. Näiteks tema esimene töö on inimese organite mittetäiuslikkusest. See idee lähtub sellest, et nõrgem evolutsiooniteoorias langeb välja. Algselt ta
immuunsus tähendab eelkõige organismis vastumürgi olemasolu. · prantsuse koolkonnad ei saanud koolera tuvastamisega hakkama, sest otsisid kooleratekitajaid loomade verest, mitte veest 8. SEMINAR Rassismi (arsti)teaduslikud alused, arstide panus probleemide tekitamisse (vt edaspidi ka peatükid eugeenikast ja natsimeditsiinist) Rassism on inimkonna jaotamine erinevateks, eri arengu-/ühiskondlikul, kultuurilisel tasemel olevateks rassideks. Evolutsiooniteooria (19. sajandil) pani rassimi oma aja teaduskonteksti inimene on ahvist arenenud, kusjuures mõned inimtüübid oleksid mööda Olemise Ahelat justkui rohkem liikunud. Antropoloogiateadusega seoses käsitleb konstitutsiooni teemat eesti keeles Valdar Parve. Lähtudes K. Jaspersist, kirjutab ta, et konstitutsiooni mõiste hõlmab morfoloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised seosed. Parve toob esile ka
isikuomadused kaasa sündinud ja kuivõrd me üldse ise saame midagi mõjutada. • Sotsiaalne keskkond ja kasvatus (keskkondlik lähenemine)- Toetajad väidavad, et just inimese keskkond on see, mis teda kujundab. • Isiksuseomadused – Selle alusel võib öelda, et isiksus on välja kujunenud • Montesquieu (1689- 1755) – Palju loeb inimese geograafiline asukoht, kus maailmajaos ta elab. • Ch Darwin (1809 - 1882) evolutsiooniteooria • Antropoloogiline lähenemine – Margaret Mead (1901–1978) – Ruth Benedict (1887- 1948) • Biheiviorism 55 56 – J B Watson (1878–1958) Psühhodünaamiline teooria (S. Freud) • Alateadvus, tungid • Id / Ego(selle teooria järgi ego peab hoidma id ja superego normis) / Superego • Kaitsemehhanismid Tunnusjoonte teooriad (trait theories) • Hippokrates – 4 temperamenditüüpi • Galenos
Usuti, et aine võib muutuda ühes vormist teise, kuid kõikide asjade algelement on sama. THALES nimetas kõige taga olevat algainet ARCHE´ks, mis oma omaduste poolest sarnaneb veega. ANAXIMANDROS ütles, et maailm koosneb millestki, mis on segu kõikidest ürgelementidest ja mida ei saa piiritleda, määratleda - APEIRON`ist. Anaximandros oli teadaolev esimene maailmakaardi koostaja ja kosmoloogia, mis asetas maa päikesesüsteemi keskele, samuti üldise evolutsiooniteooria sõnastaja. Mileetose koolkonnas valitseb ka veel MÜTOLOOGIA. Veel on eelsokraatikud ELEAATIDE koolkond, kuhu kuulusid Parmenides, Xenophanes, Zenon jt. Elea koolkonda peetakse ontoloogia alusepanijateks ehk õpetusele olemisest. ZENONi teosed on tema PARADOKSID ehk apooriad (kr k < ´väljapääsmatu olukord`) ehk loogilised kimbatused. Arutuskäik, mis viib ootamatute lahendusteni. Tuntuim neist vast “Achilleus ja kilpkonn” , kus Achilleus jookseb võidu
Rõhutama hakati tegelaste individuaalsust ja koos sellega subjektiivset kogemust. Ajaloolise romaani kangelane on salapärane, varjatud. Pilet nr 13: 1) 20. sajandi kultuurijoon Ajaloolise ja kirjandusliku mõtlemise järele pole see sajandivahetus väga eriline, need tendentsid, mis sajandivahetuse lõpus, jätkuvad uuel sajandil. 1. Rahvuslus Eesti aladel 1902, 1905, Noor Eesti kirjanduslik rühmitus. Väga paljudes Euroopa riikides. Lainet lööb Darwini evolutsiooniteooria. Põhiteese üks tugevam jääb ellu. Liikide omavahelise võitluse teooriat hakatakse kandma ka inimühiskonda. Hakatakse tähelepanu pöörama progressile ja edule rajanevat inimeste eluteed. 2. Leiutised auto, lennuk, kino. 3 üsna olulist. 3. Hoogne töölisliikumine ebainimlikud tööajad ja väikesed palgad. 4. Naisliikumine naised pole rahul, et 3K lapsed, kirik ja köök, naised tahavad rohkem ühiskonnaelust osa võtta. 5
Religioonipsühholoogia kordamisküsimused. 1) Religioonipsühholoogia seos psühholoogiateadusega. Religioonipsühholoogia mõiste on seotud psühholoogia mõistega. Psühholoogia erinevad harud lähenevad hingeelu ja käitumise seletamisele erinevatest vaatenurkadest. (nt. keskkonnapsühholoogia uurib füüsilise keskkonna mõju inimese mõtlemisele, tunnetele, suhetele ja käitumisele, arengupsühholoogia tegeleb arenemise psühholoogiliste seaduspärasustega jne.) Religioonipsühholoogia uurib, kuidas religioon on seotud inimese hingeelu ja käitumisega. Seega on religioonipsühholoogia objektiks, see mida uuritakse, inimese psüühilised protsessid ja väline käitumine. Objekti uuritakse tema seostes religooniga. (Religioon- s. o mingile kultuurile, etnosele või sotsiaalsele rühmitusele omane tõekspidamiste, ettekujutuste, müütide, riituste kompleks, mille ...
kinnitavad seda. Praktikana sellist kommet aga enam pole(vähemalt pole leitud rahvast kes seda praktiseeriks) aga see jätnud jälgi mütoloogiasse nt kangelane kukutab eelkäija võimult ja abiellub tema naisega ja saab valitsejaks. Ehk see siis rituaalne tapmine jne. Jõudis järeldusele, et ka Kristus surev jumal ja see üks modifikatsioone. Frazer suht intellektuaalne ja usk tema arvates naiivne. Kuid mitte pahatahtlik. 20 saj esimestel kümnetel oli ta väga populaarne. Viimane suur evolutsiooniteooria tegelane, mis hakkas moest minema. Kõik eelnevad siis klassikalise evolutsiooni tegelased. 20 saj esimene pool. Empiirilised teadmised laienesid. 1899-1900 hakkas A. Evans, Inglise arheoloog, tegema arheoloogilisi kaevamisi Kreetas ja leidis Knossose. Pärast IMS, 1920ndel aastatel kaevati Indias Harappa ja Mohenjodaro(Mohenjo-Daro)muistsed asulad/tsivilisatsioonid. Järjest enam hakati uurima ka kiilkirja tahvleid ja just enne IIMS loodi esimesed konstruktsioonid
FLFI.00.001 SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE (3 EAP) 2014/2015 kevad ST 1.-2. LOENG: SISSEJUHATUS + FILOSOOFIA JA MUU 1. Sõna „filosoofia“. Mõiste etümoloogiat (sõnade päritolu õpetus; sõna algupära). Koolkonniti erinevused. Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Sõna „filosoofia” esmatarvitus ei ole väga selge, u. 5-4. saj. e.m.a. kasutas Herodotos seda oma töödes. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (ca 624-ca 546 e.m.a). Tuleb kr keelsetest sõnadest: philein, phileõ – armastama ja sophia – tarkus. Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Ka Pythagoras ja Sokrates on nimetanud end tarkusearmastajateks. Filosoofia mõiste: 1) „Distsipliin, mis uurib maailma kõige üldisemaid ja abstraktsemaid tunnuseid ning meie mõtlemise kategooriaid nagu vaim, mateeria, mõistus, tõestus, tõde jne. Filosoofia võtab uurimise alla mõisted, mille abil me maailmale läheneme.“ S. Blackburn 2) „Filosoofiaks me võime nimetada...
Organismide liigid on tekkinud loodusliku valiku tulemusel. Loodusliku valiku tingib järglaste suur hulk ja muutlikkus, mistõttu vähem kohastunud hukkuvad, nii et üleasustust ei teki. (Olelusvõitluse mõiste ise pärineb Wallace’ilt). 29. Mille poolest oli Linné taimeja loomariigi süsteem kunstlik? See on võimalikult lihtne, väheste välistunnuste alusel. Mõeldud võimalikult kõigi tuntud olendite lihtsaks arvelevõtmiseks ja kirjeldamiseks. Ainult 4 taset. 30. Sünteetiline evolutsiooniteooria: millest sünteesitud? Kujunes 1930dail, areneb tänaseni. ühendab geneetikat, ökoloogiat ja evolutsiooniõpetust. Sünteesitud mikroevoulutsioonist (toimub pidevalt ja paljudes suundades ka pöörduvalt populatsioonides) ning makroevolutsioonist (avaldub siis kui populatsioonid eralduvad üksteisest niipalju, et nende vahele tekib ristumistõkesiis on sündinud uued liigid). 31. Mis oli viga mitšuurinlikul bioloogial, evolutsiooni vaatenurgast? 32
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
