füüsikaline evolutsioon 2. keemiline evolutsioon 3. bioloogiline evolutsioon 4. sotsiaalne evolutsioon III J.B Lamarcki evolutsiooniõpetuse põhiseisukohad. 1. elu tekib Maal isetärkamise teel ja on pidevas arengus 2. elu jooksul omandatud muutused päranduvad osaliselt järglastele 3. elusolenditele on iseloomulikud järgmised dendentsid: a.)sisemine täiustumistung b.)kohanemisvõime elutingimustega IV Ch. Darwini ilmumisaasta, teose nimi 1859 ,,Liikide tekkimisest" V Ch. Darwini evolutsiooniteooria põhiseisukohad 1. elu on tekkinud isetärkamise teel 2. muutlikkus on pärilik ja mittepärilik 3. elusas looduses toimub olelusvõitlus (konkurents) 4. kehtib looduslik valik 5. liigiteke- materiaalsed tõendid VI Evolutsiooni tõendid 1. paleontoloogilised- kivistised, jäljendid, orgaanilise tekkega kivimid(lubjakivi, kivisüsi), evolutsioonilised vahevormid ( ürglind, latimeeria, kopskala) 2
1.Wolfgang Amadeus MOZART (1756-1791) *Ta sündis muusikapedagoogi ning õukonna kapellmeistri pere noorima pojana. *Vanematel oli 7 last. *Muusikaline anne avaldus varakult. Juba 5-aastaselt komponeeris ta oma esimesed muusikapalad, 6-aastaselt alustas kontserdireisidega Euroopa linnades. *Esimesed trükised tema teostest ilmusid 1764. aastal Pariisis. *1765 Londonis kirjutas ta oma esimese sümfoonia, 10-aastaselt esimese ooperi. *1769 asus ta õuekapelli kontsertmeistrina tööle Salzburgi peapiiskopi õukonda. *14-aastaselt võeti Bologna muusikaakadeemia liikmeks ning Rooma paavst andis talle kuldkannuse rüütli aunimetuse. *1781 lahkus piiskopi teenistusest ja asus elama Viini, kus töötas vabakutselise muusikaõpetaja, pianisti ja orelimängijana, alates *1787. aastast õukonna kammermuusikuna. *Loominguperioodid: 1763-1773 Pariis, London,Viin 1773-1781 Salzburg 1781-1791 Viin *1 reekviem *19ooperit (,,Haaremirööv", ,,Don Giovanni", ,,Võlufl...
6. Kas toodud väide on õige või vale? Kõigil maailmausundil oli oma püha raamat a. budistidel ahisma b. kristlastel piibel c. muhameedlastel- koraan Väide on vale, kuna ahisma ei ole budistide päha raamat. 7. . Pluralismi arenguetapid ja esindajad antiikfilosoofias A. I etapp EMPEDOKLES maailmas on 4 juurt maa, õhk, tuli ja vesi 4 alget HIPOKRATES inimese organismis on 4 juurt veri, lima, tume ja hele sapp. Evolutsiooniteooria tekkis taimestik e floora, siis loomad e fauna ja siis inimene. Inimesed tekkisid üksikute elundite kaupa ja need elundid pidid omavahel sobima. Inimese keha ja härja pea ei sobi kokku. B. II etapp ANAXAGORASE etapp tema ei räägi ainest (juurtest), vaid ta räägib aineosakestest e seemnetest. Kõik koosneb seemnetest (tule seemned jne). Maa kuju on trumm. Taevakehad on kivid. Päike on hõõguv kivi. Mis on piiriks looma ja inimese vahel erinevad KÄE tõttu
· Algelistest olestest arenesid järkjärgult täiuslikumad organismid · Liigisisene muutumine tekib keskkonnatingimuste muutumisel Liigid pürgivad täiuslikkuse poole · Isendi kindlasuunaline muutumine viib liigi kindlasuunalisele muutumisele · Arvas, et kaelkirjaku pikk kael arenes välja kuna igal järgneval põlvkonnal oli vaja kaela sirutada järjest kõrgemal olevate puulehtede poole Positiivsed küljed: · Esimene terviklik evolutsiooniteooria Negatiivsed küljed: · Elu jooksul omandatud tunnused ei pärandu järglastele Karl Ernst von Baer (1792-1876): · Munaraku avastamine · Embrüonaalse arengu uurimine Charles Darwin (1809-1882): · Evolutsiooni hakati tunnistama, kui üldist loodusnähtust Evolutsiooni tõendid Palentoloogia andmed: · Palentoloogia uurib fossiile · Tavaliselt, mida sügavamad kihid, seda vanemad organismid
c) hapniku teket d) molekulide teke Maa esmases atmosfääris puudus: a)vesinikdisulfiid b)veeaur c)molekulaarne hapnik d)vesinik Protobiontideks nimetatakse: a)algloomi b)ürgseid baktereid c)viirusi d)esimesi elusoleseid Maal Darwin avaldas oma evolutsiooniteooria: a)15. sajandil, b)17. sajandil, c)19. sajandil, d)20. sajandil. Väljasurnud organisme uurib peamiselt: a)paleontoloogia, b)embrüoloogia, c)molekulaarbioloogia, d)ihtüoloogia. Ehituselt ja päritolult sarnaseid elundeid nimetatakse: a)rudimentseteks, b)vestigiaalseteks,
EVOLUTSIOONITEOORIA KUJUNEMINE Elu ajaloolist arengut liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu nim. elu evolutsiooniks ehk bioloogiliseks evolutsiooniks. Muutused on kindlasuunalised ja pöördumatud. Elu tekkis Maal u 3,7-4 miljardit a tagasi. · Füüsikaline evolutsioon · Keemiline evolutsioon · Bioloogiline evolutsioon · Sotsialne evolutsioon Arenemislugu: Isepaljunevad biomolekulid (geenide esivanemad) Pikemad ahelad (viirused ja kromosoomide esivanemad) Bakterid Eukarüootsed ainuraksed Kolooniad ja hulkraksed organismid (vetikad) Kolooniad ja eusotsiaalsed ühiskonnad Hulkraksete eri liigist organismide vaheline sümbioos (samblikud) EÜ-tüübi eelised: Ainuraksed, ilma tuumata (bakterid). Eukarüootide ...
(organismide ehituses toimuvad vajalikud muutused)? Maismaal pidi olema piisavalt taimi, et fotosünteesi tulemusena oleks atmosfääris piisavalt hapnikku. Et veeloomad saaksid maismaal elada, pidid nad lõpuste asemel hakkama hingama kopsudega ning uimed pidid arenema jäsemeteks. Edasi muutus nende nahk kuivemaks, hakkas eristuma kael, kujunes keskkõrv ja sellest eristus sisekõrv, südame koda jaotus kaheks ning tekkis kaks vereringet. 9.Mis on see mis evolutsioneerub? Darvinliku evolutsiooniteooria kohaselt ei evolutsioneeru mitte üksikindiviidid, vaid indiviidide rühmad — populatsioonid ja rühmad. 10.Milline roll on evolutsioonis mutageneesil ja kombinatiivsel muutlikkusel? Paljud mutatsioonid ei avaldugi isendis. Kui aga mutatsioon avaldub, siis võib ta olla indiviidi eluvõime ja sigivuse suhtes kas neutraalne, kahjulik või kasulik. Geenmutatsioonid tekitavad uusi alleele ja mõnikord ka uusi geene.
4. Orgaanilisi ühendeid võis ja võib Maale saabuda meteoriitidega. 5. Peaaegu kõikide loomahõimkondade algsed esindajad tekkisid Kambriumis, üle 500 mln a. tagasi. 6. Esimesed maismaaloomad olid lülijalgsed. 7. RNA moodustumine oli elutekke esimene aste. 8. Paleontoloogia on teadus möödunud aegade organismidest, mis on tuvastatud kivististe ehk fossiilide kaudu. 9. Darwini evolutsiooniteooria ilmus aastal 1859. 10. Darwini teooria järgi on evolutsiooni juhtivaks teguriks looduslik valik. 11. Esimesed elusolendid ilmusid Maale u: a) 500 mln b) 1 mld c) 3 mld d) 10 mld a. tagasi? 12. Esimesed maismaataimed olid sõnajalgtaimed. 13. Esimesed maismaaloomad olid lülijalgsed. 14. Linnud põlvnevad : kahepaiksetest; krokodillidest; dinosaurustest; imetajatest? 15. Lennuvõime omandasid loomadest esimesena kiilid. 16
6. Millest tuletas Darwin loodusliku valiku? Esiteks, kõigi liikide isendite paljunemisel tekib järglasi rohkem, kui saab ellu jääda (toidu- ja elupaiga nappus, ohustatus vaenlastest). Teiseks, sellest tulenevalt tugevneb olelusvõitlus isenditevaheline konkurents elutingimuste pärast. Kolmandaks, iga populatsiooni indiviidid on pärilikult mitmekesised, peamiselt juhuslike erinevuste näol. 7. Milline oli Darwini evolutsiooniteooria tähtsus? Darwin tõestas rohke faktilise (paleontoloogilise, biogeograafilise ja aretusliku) materjali abil, et liikide ajalooline muutumine on toimunud ja toimub teaduslikult põhjendavate seaduspärasuste järgi. 8. Võrrelge Lamarcki ja Darwini evolutsioonialaseid seisukohti. Darwini evolutsiooniteooria oli teaduslikult põhjendatud läbi erinevate katsetusmeetodite, Lamarcki õpetus põhines seevastu väheveenvatel argumentidel.
probleemidele lahendusi. Kahjuks tundub, et Eesti ühiskonnas on levinud sõltumatus. Seda vast tänu viiekümnele aastale kus religiooni praktiliselt ei tunnustatud. Konfliktiks või sümbioosiks peaks eksisteerima pidevalt. Konflikti võiks ette kujutada sellisena, et teadus põrmustab religiooni tõdesid. Ometi on ka vastupidiseid näiteid, kui uskuda aeg ajalt ajakirjandusse ilmuvaid teateid, et USA-s viiakse koolide õppekavadest välja evolutsiooniteooria kui vastukäiv Piibli tõdedele. 3. Jumala nimetamine absoluudiks või kõiksuseks ei tohiks tekitada mingeid probleeme. Kui inimene tunneb, et Jumal on talle Kõiksus, siis ta ongi kõiksus. Kui ta on Vend, siis ta on inimesele vend. Vahe on ainult selles, milliseid küsimusi lahendada Kõiksuse poole pöördudes ja millist abi otsida Vennalt. 4. Kuri on see, mis arvatakse olevat moraalselt halb. Kurjust peetakse inimese omaduste juures kõige ebasoovitavaks.
Põhiprotsessid on kohastumine (eluvormi ehituse ja talitluse sobitumine eluKK tingimustega), liigistumine (liigi mitmekesisuse teke) ja organiseerituse muutumine (organismide anatoomilise ja füsioloogilise ehituse muutumine kas keerukamaks või lihtsamaks). Sotsiaalne evolutsioon inimühiskonna areng, see on kultuuride ja tsivilisatsioonide areng. Charles Darwin esitas esimese teaduslikult põhjendatud evolutsiooniteooria 1859 aastal. Olelusvõitlus oleste ellujäämise sõltuvus abiootilistest ja biootilistest teguritest Abiootilised tegurid: Isendid peavad toime tulema kliima, kiirguse, soolsuse ja PH tasemega. Biootilised tegurid: Liigisiseselt eemaldab tugevam isend nõrgema (nt. kannibalism), liikidevaheliselt võitlevad liigid elukoha, toidu ja muude tegurite eest. Vastastikused kohastumised Saakloom *Varjevärvus *Tugevad kaitsevahendid (okkad, kilp, sarved, soomused) *Mürgisus Peremees
keskkonnaga. Ökosüsteem on isereguleeruv. Seal valitsevad toitumisahelad. Eluta keskkond – ökotoop Näiteks: Läänemeri, Peipsi järv, kõik okasmetsad. 2.9. Biosfääri tase Biosfäär kui kogu maakera eluslooduse kiht. Erinevates sfäärides ja ökotoopides. Biosfäär ulatub vees 10 000m, pinnas 1-2km, õhus 5000-6000m. Ökosüsteemi rikkust määratakse liikide arvukuse järgi. Biosfäär saab energia päikeseenergiast. Teadus: ökoloogia, evolutsiooniteooria. Jagatakse riikidesse: Bakterid – eeltuumsed Protistid – päristuumsed; 1-rakuline (amööb, kingloom) Seened – päristuumsed Loomad – päristuumsed Taimed – päristuumsed 3. TEADUSUURINGUD Teadus suudab anda vastuse enamustele küsimustele. Usaldusväärsete teadusuuringuteni jõudmiseks tuleb läbida kindlad etapid: 3.1. Uurimisküsimus 3.2. Taustainfo 3.3. Hüpotees – katsetega kinnitatav või ümberlükatav 3.4
Instituudis tulevasi professoreid Venemaa ülikoolidele. 1803. aastal avati eesti keele lektori ametikoht, aastal 1838 aga asutati ülikooli juures Õpetatud Eesti Selts. Tartu ülikooli küllalt dünaamiline areng kestis aastatel 1820- 1890, millest aastaid 1855-1880 on peetud akadeemilise enesekesksuse ajastuks, kuid vilistlaste silmis hoopis teiseks õitsenguajaks. Siin õppisid või õpetasid galvanoplastika leiutaja Moritz Hermann Jacobi, evolutsiooniteooria ja kaasaegse embrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer, füüsikalise keemia rajaja soolaefektide avastaja Wilhelm Ostwald, vere hüübimise fermentatiivse teooria ja vereülekande aluste väljatöötaja Alexander Schmidt jpt. (Tartu ülikooli lugu) 1816.a. Eestimaal Talurahvaseadus 1816.aastal kinnitas keiser Aleksander I seaduse, mis vabastas Eestimaa talupojad pärisorjusest. Seadus kohustas asutama iga 1000 elaniku kohta
hiljem kohtumeditsiini professor Tartu ülikoolis. Isa oli mitmekülgsete huvidega kirjandusearmastajast haritlane ning suur Juhan Liivi ja Gustav Suitsu luule austaja. Ka noor Talvik teadis neid luuletajaid ning nende luuletki peast; siiski ei meeldinud varases koolipoisieas talle luule - teda lummasid hoopis loodusteadused. Eriti meeldis talle E. Haeckeli teos "Die Welträtsel" ("Maailma mõistatus") ning ta luges palju evolutsiooniteooria "isa" Charles Darwini kohta. Selline huvi loodusteaduste vastu mõjutas ka Heiti Talviku kirjanduslikku maitset ta eelistas naturaliste ja realiste. Juba viieteistkümneselt oli tal läbi loetud kogu Lev Tolstoi looming; samuti oli ta lugenud Émile Zola, Henrik Ibseni ja Eduard Vilde teoseid, luuleklassikutest aga Dantet, Goethet, Puskinit, Heinet, Baudelaire'i. 20. sajandi esindajatest oli ta tuttav Aleksander Bloki loominguga, kelle luulet ta hiljem ka tõlkis. Seitsmeteistkümnendaks
jalgu ning pead ja kaela. Motoorne areng toimub järk-järgult ning kahes suunas: tsefalokaudaalselt ning proksimodistaalselt. Peenmotoorne tegevus kirjeldab seda, kuidas areneb lapse oskus kasutada oma kätt ja sõrmi. Nii nagu motoorne areng, nii toimub ka peenmotoorse tegevuse areng järk-järgult. Kognitiivse arengu puhul kirjeldatakse kõne arengut, mälu, mõtlemisvõimet, oskust kohaneda erinevate situatsioonidega ning võimet lahendada probleemsituatsioone. 1859 – Darwini evolutsiooniteooria. Hüpotalamus reguleerib hüpofüüsi tööd, mis omakorda gonaadi (sugunääre, mis toodab suguhormoone)tööd ning õigel ajal (millest see aeg oleneb ei ole veel kindlaks tehtud) hakkab siis vabastama kehasse suguhormoone ning kehas hakkavad toimuma muutused, mis toovad kaasa suguküpseks saamise teismelise eas. 1) Keskkond versus pärilikkus.2) arengu järjepidevus vs katkendlikkus. 3)sünnipärased omadused 4) aktiivsus versus passiivsus 5)sarnasus vs erinevus arengus
tähtsat korda saatnud? Kuidas on ta mõjutanud raamatupidamise arengut? 3 ELULUGU Foto (1). Pesamuna Josiah Wedgwood sündis Thomas ja Mary Wedgwoodi 13nda lapsena 12. Juulil 1730 a. Inglismaal. Ta elas 64 aastaseks ja suri 1795 aastal. 1764ndal aastal ta abiellus. Temal ja tema naisel Sarah'il oli 7 last. Ta on evolutsiooniteooria sõnastaja Charles Darwini vanaisa. Ametilt oli ta keraamik. Ta pidi pärast isa surma varakult vanema venna juures tööle hakkama. Ta pühendas erilist tähelepanu oma savisegude valmistamisele ja tootedisainile. Modeleerimishuvi tingis ka asjaolu, et tema parem jalg amputeeriti ja mistõttu ei saanud ta potikedraga tööd teha(BBCa). Ta oli väga huvitatud tolleaegsest teadusarengust. Eriti oli ta huvitatud keraamikatööstuse industrailiseerimisest
Kultuuriteooria kordamine. (Nime- ja terminitestis tuleb määratleda 10 nime/terminit, eksami sooritamiseks on vajalik vähemalt 6 õiget vastust.) A. Adorno, Theodor saksa sotsioloog, filosoof, Frankfurdi koolkonna rajajaid. Uuris isiksuse muutuste seost sotsiaalsete ja poliititliste oludega. Althusser, Louis prantsuse marksistlik filosoof, essee ,,Ideoloogia ja riigi ideoloogilised aparaadid".Peamine uurimisala arenevate süsteemide tunnetusteooria. Austin, John oli inglise õigusfilosoof; tema kirjutistest pärineb moodne õiguspositivism Kõneaktiteooria looja: keeleline üksus, millel terviklik suhtluseesmärk. Lokutsioon mida öeldakse; Illokutsioon lausungi eesmärk; Perlokutsioon öeldu mõju. Barthes, Roland oli prant semiootik, kirjanduskriitik. Prant strukturalismi tähtsaim esindaja. Käsitlenud eriti kunstilise teksti tähendus ja analüüsimetoodikat; Kirjutab ,,Autori surmas", et kirjandteose autor ei ole tegelikult teksti ...
Heiti Talvik, vast nimekaim "arbuja", sündis 9. novembril 1904 Tartus. Isa oli mitmekülgsete huvidega kirjandusearmastajast haritlane ning suur Juhan Liivi ja Gustav Suitsu luule austaja. Ka noor Talvik teadis neid luuletajaid ning nende luuletki peast; siiski ei meeldinud varases koolipoisieas talle luule teda lummasid hoopis loodusteadused. Eriti meeldis talle E. Haeckeli teos "Die Welträtsel" ("Maailma mõistatus") ning ta luges palju evolutsiooniteooria "isa" Charles Darwini kohta. Selline huvi loodusteaduste vastu mõjutas ka Heiti Talviku kirjanduslikku maitset ta eelistas naturaliste ja realiste. Juba viieteistkümneselt oli tal läbi loetud kogu Lev Tolstoi looming; samuti oli ta lugenud Émile Zola, Henrik Ibseni ja Eduard Vilde teoseid, luuleklassikutest aga Dantet, Goethet, Puskinit, Heinet, Baudelaire'i. 20. sajandi esindajatest oli ta tuttav Aleksander Bloki loominguga, kelle luulet ta hiljem ka tõlkis
1826 K. E. von Baer (töötas ka Tartus) avastav imetaja munaraku ja seaduspära, et munarakust saab alguse loomorganismi areng. 1838 M. Schleiden avastas, et taimed on rakulise ehitusega. 1839 T. Schwann avastas, et ka loomad on rakulise ehitusega. Lõi rakuteooria põhiteesi: taimed ja loomad on rakulise ehitusega. 1858 R. Virchow väitis, et iga rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemisel. 1859 Ch. Darwin lõi esimese teaduslikult põhjendatud evolutsiooniteooria. Töös ,,Liikide põlvnemine" käsitles Darwin liikide teket, muutlikkuse, olelusvõitluse ja loodusliku valiku olemust ning toimet. 1860 L. Pasteur oli füsioloogilis-biokeemilise ja tööstusliku mikrobioloogia rajaja. Ta kirjeldas anaeroobseid baktereid, eri tüüpi käärimisi ning soovitas vedelikke kuumutada. 1865 G. Mendel lõi pärilikkuse uurimise hübridoloogilise meetodi, avastas pärilikkustegurid (geenid) ja nende pärandumise seaduspärasused. 1869 F
4.Orgaanilisi ühendeid võis ja võib Maale saabuda meteoriitidega. + 5.Peaaegu kõik loomahõimkonnad tekkisid Kambriumis, üle 500 miljoni aasta tagasi. + 6.Esimesed maismaaloomad olid lülijalgsed. + 7.DNA moodustumine oli elutekke esimene aste. RNA moodustumine oli elutekke esimene aste. 8.Paleontoloogia on teadus elu keemilisest evolutsioonist. Paleontoloogia on teadus elu bioloogilisest evolutsioonist. 9.Darwini evolutsiooniteooria ilmus aastal: 1859. 10.Darwini teooria järgi on evolutsiooni juhtuvaks teguriks: looduslik valik. 11.Esimesed elusolendid ilmusid Maale umbes: 3 miljardit aastat tagasi. 12.Esimesed maismaataimed olid: sõnajalgtaimed. 13.Esimesed maismaaloomad olid: lülijalgsed. 14.Linnud põlvnevad: dinosaurustest. 15.Lennuvõime omandasid loomadest esimesena: kiilid. 16.Dinosauruste väljasuremise põhjustas: jääaeg, vulkaanipurse ja meteoriidikatastroof. 17
Galilei väitis, et matemaatika alal jõuab inimene tunnetusliku haripunktini- ta saavutab teadmise, mis ei jää alla jumalikule mõtlemisele (Cassirer, 1999, lk.34). Spinoza rajab uue eetika, kirgede ja ärrituste teooria, mis on moraalse maailma matemaatiline teooria. Tema arvates on matemaatiline mõistus ühenduslüliks inimese ja universumi vahel. Darwini töö Liikide tekkimisest (1859) tõi inimesefilosoofiale kindla pinna. Üldfilosoofilises plaanis ei olnud evolutsiooniteooria kaugeltki uus saavutus. See oli olemas juba Aristotelese psühholoogias ja tema arusaamades orgaanilisest elust. Erinevus seisnes ainult selles, et Aristoteles pakkus välja formaalse tõlgenduse, uusaja filosoofid esitasid materiaalse tõlgenduse katseid. Darwini tööde üheks peamiseks eesmärgiks oli vabastada uusaegne mõtlemine asjade finaalsete põhjuste illusioonist. Orgaanilise looduse struktuuri tuleb mõista ainult materiaalsete põhjuste kaudu. Aristotelese arvates
eluaasta–kõne kiire areng; 8-9 eluaasta–suur vastuvõtlikkus nähtavate asjade suhtes, nt vägivallafilmid. Kriitiline periood– teatud keskkonnafaktoril on teatud võimele mõju ainult kindlalperioodil (nt kõne omandamine on võimalik ajavahemikus 1,5 ea– murdeiga) 2. Arengupsühholoogia kujunemise algus – Darwini, Preyeri, Binet ´panus: Teadusliku valdkonnana sai alguse 19.saj- Charles Darwin– evolutsiooniteooria rajaja (1859). Tegeles ka arengu uurimisega. Avaldas 1877.a artikli, kus kirjeldas oma imikueas poja arengut. Darwini panus arengu uurimisse:- Temalt pärineb idee, et areng seisneb lapse pidevas kohanemises keskkonnaga Süstemaatiliste uurimismeetodite rakendamine arengu uurimisel (filosoofilised arutlused asendusid reaalse jälgimisega) Evolutsiooniteooria tekitas huvi inimese bioloogilise päritolu vastu.
Minimaalne stiimuli väärtuste erinevus. 7. Kes ja millal lõi maailma esimese psühholoogia laboratooriumi? W.M.Wundt aastal 1879. 8. Mida tähendab keskmise taandumise reegel? Mida see reegel seletab? Seda, et haruldasedmsündmused on haruldased, mistõttu järgmine kord see suure tõenäosusega ei kordu, vähemalt mittesama ekstreemses ulatuses. 9. Kas vanemate pikkuse järgi võib ennustada laste pikkust? Jah, 70% ulatuses. Inimene- osa loomariigist. 1. Mismoodi Darwini evolutsiooniteooria alusel põhjendada inimese põlvnemist loomariigist? Evolutsiooniteooria seisukohalt on olemasolevad eluvormid bioloogiliselt ühtset päritolu. 2. Mida tähendab psüühika? Missuguste protsesside ja võimete aluseks psüühika on? Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. Psüühika on aluseks ümbruses toimuvate muutuste aistmisele, sündmuste tajumisele, nende tähenduse omistamisele ja
treenib, selle tagajärjel toimus muutus mis võib olla nii positiivne kui ka negatiivne Sensitiivne periood – periood, kus mingi võime areneb eriti kiiresti nt kõne kiire areng Kriitiline periood – teatud keskkonnafaktoril on teatud võimele mõju ainult kindlal perioodil, nt kõne omandamine teatud perioodil Optimaalne periood – periood, kus areng toimub kõige paremini ja kergemini 2. Arengupsühholoogia kujunemise algus Darwin – evolutsiooniteooria rajaja 1859, idee, e areng seisneb lapse pidevas kohanemises keskkonnaga, süstemaatiliste uurimismeetodite rakendamine arengu uurimisel, evolutsiooniteooria tekitas huvi inimese bioloogilise päritolu vastu Preyer – 1882 ilmus raamat lapse psüühika. Kirjeldas oma lapse arengut kuni 2,5a. Binet – tegeles laste mõtlemise uurimisega, intelligentsustesti looja, võttis kasutusele vaimse vanuse mõiste 3. J. Piaget teooria lapse arengust – arengustaadiumid, nende kirjeldused
Küsimused lk.13 1.Mida uurib bioloogia?bioloogia uurib elu. 2.Millised elu omadused on rakul? 1)aine enrgiavahetus 2)stabiilne sisekeskond 3)paljunemisvõme 4)kasvamine ja areng 3.Kuidas väljendub eluslooduse kõrge organiseerituse tase? keerukas ehitus, talitus, molekulid. 4.Miks võib biomolekulide esinemist lugeda elu tunnuseks?tekivad ainult elusorganismides. 5. Milline tähtsus on organismi aineja energiahetusel?kõik organismid vajavad energiat. Aine ja energia vajaduse kaudu on on organism seotud keskkonnaga. 6.Milline seos on organismide arengu ja kasvu vahel?elusorganismidel kasvamisega kaasneb areng. 7.Tooge näiteid muutusete kohta, mis seostuvad inimese individuaalse arengu.vananemisea toimuvad protsessid, surm. 8.Miks reageerivad organismid välidärritajale?et kaitsad organism välisohtude eest. (info võib olla ka positiive). Küsimused lk.17 1.Miks eristatakse eluslooduse organiseerituse tasemeid?Molekulaarset taset loetak...
loodusliku valiku mõiste. Ta avaldas selle kontseptsiooni 1859. aastal raamatus "The Origin of Species". Tegi koostööd Alfred Russel Wallace'iga Darwin võeti 1839 Londoni Kuningliku Seltsi liikmeks ja 1878 Prantsuse Teaduste Akadeemia liikmeks. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level CH. Darvini evolutsiooniteooria Ø Esiteks, liikidel on suur viljakus. Neil on järglasi rohkem, kui neid täiskasvanuks saab. Ø Teiseks, populatsioonide arvukus jääb enam-vähem samaks väikeste kõikumistega. Ø Kolmandaks, toiduressursid on piiratud, kuid on enamasti suhteliselt konstantse suurusega. Ø Nendest kolmest tähelepanekust võib järeldada, et sellises keskkonnas tekib isendite vahel olelusvõitlus. (Hiljem on osutunud, et see järeldus pole üldkehtiv .) Ø
läbi) ja mandunud elundid-sabakont,tarkusehambad,kõrvalesta liigutaja lihased. Homoloogilsed elundid: väliselt erinevad, teke on sarnane, ülessanne muutunud Mikroevolutsioon-liigi sisene, tekib uus liik vms Makroevolutsioon- tekivad uued sugukonnad Divergents-mõledakse algkuju välja ja hakatakse omadusi muutma tänu elupaikadele Konvergents, liigid päritolult erinevad, aga väliselt sarnased(kala ja vaal) Lemark- 18.saj, evolutsiooniteooria, terviklik aga tõestamata, organism tahab keeruliseks saada Darwin- 19.saj, sama teooria, tõestatud, alustalad-olelusvõitlus ja looduslik valik Loodusliku valiku vormid: stabiliseeriv-keskkond ühesugune, olemasolevad liigid jäävad alles, suunav-loodus suunad, lõhestav- populatsioon Suur, suunatakse kahte leeri, keskm. Surutakse välja Kohastumised: 1)varjevärvus ja tiivakuju nt Parasitism-üks elab teise arvelt, Kisklus-süüakse teineteist, Taimetoidulisus-
o Molekul molekulaarbioloogia, molekulaargeneetika o Rakutase -tsütoloogia o Kude - histoloogia o Organi = elundi tase kardioloogia, pulmonoloogia o Elundkond - nefroloogia o Organism anatoomia, füsioloogia, etoloogia, psühholoogia o Populatsioon e liik ornitoloogia, intüoloogia, algoloogia o Ökosüsteemi tase botaanika, zooloogia, mükoloogia, mikrobioloogia o Biosfääri tase ökoloogia, evolutsiooniteooria · Teaduslik uurimismeetod o Teaduslik probleem o Uurimisobjekt o Muutuja (tegur mille mõju uuritakse) o Teaduslik hüpotees (oletatav vastus) o Katsed vaatlused o Hüpoteesi kontrollimine · Keemiliste elementide sisaldus rakkudes Anorgaanilised ained % Orgaanilised ained % Vesi 80 Valgud 14 Teised anorgaanilised ühendid Lipiidid 2 (soolad) 1,5
omanud see mainitavat mõju tolle ajastu bioloogide massile. Samuti ei olnud seal kaugeltki veel kõiki vajalikke komponente - näiteks liigitekke kvantitatiivset käsitlust. Theodosius Dobzhansky (1900-1975) 1937 a. raamat Genetics and the Origin of Species oli läbimurre - T.D. rikastas seda kuiva teooriat paljude eksperimentaalsete ja loodusvaatluslike andmetega. Selle raamatu mõju oli otsustav - sellest alates saab rääkida sünteetilise evolutsiooniteooria võidust. Ernst Mayr, Julian Huxley ja George G. Simpson olid lisaks T.D.’le põhilised, kes siis viiekümnendate alguseks andsid lõpliku kuju neodarvinismile - sünteetilisele evolutsiooniteooriale. T.D. see raamat on paljuski moodne siiani. Mitte niivõrd faktuaalse sisu poolest, vaid üldkompositsioonilt. TD sõnastas selgesti senini valdavana püsinud jaotuse - evolutsioon tegeleb evolutsiooniliste sündmuste rekonstruktsiooniga ühelt
uurija ning hiljem kohtumeditsiini proffessor Tartu ülikoolis. Heiti isa oli mitmekülgsete huvidega kirjandusearmastajast haritlane ning suur Juhan Liivi ja Gustav Suitsu austaja. Ka noor Talvik teadis neid luuletajaid ning nende luuletki peast. Siiski ei meeldinud varases koolipoisieas talle luule teda lummasid hoopis loodusteadused. Eriti meeldis talle E. Haeckeli teos ,,Die Welträtsel" (,,Maailma mõistatus") ning ta luges palju evolutsiooniteooria ,,isa" Charles Darwini kohta. Selline huvi loodusteaduste vastu mõjutas ka Heiti Talviku kirjanduslikku maitset ta eelistas naturaliste ja realiste. Juba 15 aastaselt oli tal läbi loetud kogu Lev Tolstoi looming; samuti oli ta lugenud Émile Zola, Henrik Ibseni ja Eduard Vilde teoseid. Luuleklassikutest aga Dantet, Goethet, Puskinit, Heinet, Baudelarei. 20. sajandi esindajatest oli ta tuttav Aleksander Bloki loominguga, kelle loomingut hiljem ka tõlkis. 17
kaal ja madalam vere rasvasisaldus Taimetoitlastel võib harvemini kohata probleeme ainevahetusega, veresoonkonnahaigusi, suhkruhaigust, podagrat ja tõenäolisemalt vähem soolevähki". Maailma tervishoiu statistika näitab, et riikides, kus lihatarbimise tase on kõige kõrgem, on ka kõrgeim vähi ja südamehaiguste tase. Lihatoit ei ole inimese loomulik toit. Teadlased ja naturalistid, nende hulgas ka Kui inimene tunneks naudingut, karates Charles Darwin, kes esitas evolutsiooniteooria, linnule kallale ja rebides hammastega on üksmeelel, et muistsed inimesed olid taimetoitlased (toitusid puuviljadest, tema sooja keha, imedes tema verd, siis juurviljadest ja pähklitest). võiks järeldada, et inimene on oma Inimese seedesüsteem, keha organite loomult kiskja. Tegelikkuses kutsub funktsioonid ja füsioloogia on lihatoiduliste sülje eritust esile aga näiteks mahlakas
Mida tähendab sotsiloogia? teadus inimühiskonnast, sotsiaalsetest suhetest ja sotsiaalsest käitumisest. Millest kahest sõnast koosneb antud mõiste ja mida nad tähendavad? - (socius, ld kaaslane; societas, ld ühiskond; socium, ld kollektiiv; logos, kr sõna, õpetus) Kes on sotsioloogia mõiste autor ning millist mõistet ta kasutas enne seda? Auguste Comte, sotsiaalne füüsika Mida tahendab sotsiaalne kujutlus? - mõista ajaloolises kontekstis inimeste eluvõimalusi, nende tähendust ja mõju inimeste käitumisele. Sotsioloogiline kujutlusvõime aitab mõista, missugune on suhe eraelu ja avaliku elu sfääride vahel. Millest koosneb sotsioloogilise vaatekoha olemus? väärtuste vaba, empiiriline Mida tähendab sotsiaalne fakt? Kes on selle mõiste autor? Emille Durkheim seletatav nähtus ühiskonnas. Mida ütleb Elton Mayo sotsiaalse tegelikkuse uurimise iseärasusest? - Kas üldse on võimalik sotsiaalse tegelikkuse kohta midagi teada? Ka sell...
Väljasuremine- paljude liikide ja ökosüsteemide kadumine suhteliselt lühikese aja jooksul. Toimu kogu aeg. Ühe liigi väljasuremine annab paremad võimalused allesjäänutele ja sellele järgneb intensiivne uute liikide teke. Täiustumine- senisest keerukama ja täiuslikuma egitusega organismitüübi teke ja areng. Ainuraksetest arenesid hulkraksed. Mitmekesistumine- organismide kohastumine uute elupaikade ja tingimustega. Selle tulemusena tekivad uued liigid. 2. Küsimused Millised on evolutsiooniteooria seisukohad? 1. Suur sigivus- populatsioon peaks kiiresti kasvama, kuid säilitab siiski enam-vähem püsiva suuruse. 2. Ressursside vähesus- toit ja elukohad. Ressursid on piiratud. 3. Olelusvõitlus konkurents piiratud ressursside ja suure sigivuse pärast. 4. Liigid erinevad üksteisest- esineb muutlikkus. 5. Keskkond ei mõjuta evolutsiooni erilisel määral. 6. Loodusliku valik on see, et ogranismides tekivad muutused ehk
A.Schopenhauer meetodit kasutades üle vaadata. Kui need töötavad ja osutuvad kasutuskõlblikeks, on need tõesed ja väärtuslikud. 7. Pluralismi arenguetapid ja esindajad antiikfilosoofias A. I etapp EMPEDOKLES maailmas on 4 juurt maa, õhk, tuli ja vesi 4 alget HIPOKRATES inimese organismis on 4 juurt veri, lima, tume ja hele sapp. Evolutsiooniteooria tekkis taimestik e floora, siis loomad e fauna ja siis inimene. Inimesed tekkisid üksikute elundite kaupa ja need elundid pidid omavahel sobima. Inimese keha ja härja pea ei sobi kokku. B. II etapp ANAXAGORASE etapp tema ei räägi ainest (juurtest), vaid ta räägib aineosakestest e seemnetest. Kõik koosneb seemnetest (tule seemned jne). Maa kuju on trumm. Taevakehad on kivid. Päike on hõõguv kivi. Mis on piiriks looma ja inimese vahel erinevad KÄE tõttu
I etapp A tunnetada meeleliselt ehk sensuaalselt (näen, kuulen) EMPEDOKLES maailmas on 4 juurt maa, õhk, tuli ja vesi 4 alget B kogemusele rajanev tunnetamine ehk empiiriline tunnetus. Tunnetuse aluseks on HIPOKRATES inimese organismis on 4 juurt veri, lima, tume ja hele sapp. kogemus. (Tean, olen kogenud). Evolutsiooniteooria tekkis taimestik e floora, siis loomad e fauna ja siis inimene. C .teaduslik ehk positiivne tunnetamine positivism Inimesed tekkisid üksikute elundite kaupa ja need elundid pidid omavahel sobima. 2. Selgita järgmised mõisted: Inimese keha ja härja pea ei sobi kokku. a. messiainism- on teadvuse( rahva, sotsiaalse rühma, poliitilise partei) B. II etapp
USA 1920-1930 Peale Esimest maailmasõda toimusid kogu maailmas suured ja ulatuslikud muutused. Saksamaa oli sõja tagajärjel laastunud, Suurbritanna majanduslikult kurnatud ja Pranstusmaa oli rohkesti kannatada saanud. Kuna sõjategevus toimus suuremalt jaolt Euroopas ja mitte Ameerikas, siis olid Ameerika kahjud sõja tagajärjel minimaalsed. Tänu sellele said Ameerika Ühendriigid endale maailma juhtiva tööstusriigi positsiooni. Peale selle oli USA ka maailma suurim sõjaline jõud. Ameerika mereväel oli ka koos Suurbritannia omaga maailma suurim laevastik ning sõja ajal oli kasvanud ka kaubalaevade arv. Ameerika eelised Suurbritannia ees olid, et nende laevastik ei olnud üle terve maailma laiali pillutud. Ameerika Ühendriigid saavutasid majandusliku ülemvõimu tänu sõja tõttu vallapäästetud hiiglaslikele tootmisreservidele. See majanduslik buum andis suuri lootusi, mis majanduse kohanemisel rahuaja ...
Keeminile evolutsioon aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja polümeersete orgaaniliste ühendite teke 3. Bioloogiline evolutsioon elu areng Maal esimestest kuni tänapäevaste eluvormideni, kohastumine, liigistumine, organiseerituse muutumine 4. Sotsiaalne evolutsioon kultuuride ja tsivilisatsioonide teke G. Cuvier kõik liigid on algselt loodud ja muutumatud J. B de Lamarck - esimese terviklik evolutsiooniteooria, elu tekib isetärkamise teel ja on pidevas arengus C. Darwin teadusliku evolutsiooniteooria looja, (looduslik valik liikide muutumise peame põhjus, olelusvõitlus isenditevaheline konkurents elutingimuste pärast) Paleontoloogia teadus möödunud aegadel elanud organismidest Kivistised ehk fossiilid maakoores leidub rikkalikelt fossiile väljasurnud organismide jäänused ja jäljendid. Väga sügavates kivimikihtides leiduvad organismi
Eristatakse foonilist väljasuremist (liigid hääbuvad nt konkurentsi või elutingimuste muutumiste tõttu) ja massilist väljasuremist (paljude organismirühmade suhteliselt kiire kadumine Maalt). SÜSTEMAATIKA Süstemaatika on teadusharu, mis tegeleb elusolendite rühmitamise ja rühmitamisaluste väljatöötamisega. Tänapäeva süstemaatika põhikategooriliad ehk taksonid on: riik, hõimkond, klass, selts, sugukond, perekond, liik. Evolutsiooniteooria seisukohalt on süstemaatika oluliseks üledandeks luua nn loomulik süsteem, s.t klasifikatsioon, mis kajastaks liikide jt organimisrühmade tegelikku põlvnemist ja sugulust. Hierarhiline süsteem saadakse liikide paigutamisel taksonitesse nii, et iga takson kuulub vaid ühte temast vahetult kõrgemal asetsevasse taksonisse. INIMESE EVOLUTSIOON Inimene põlvneb inimahvidega ühisest eellasest. Meie veidi kaugemal nn sugulased on
+1-le või -1-le seda tugevam on kahe suuruse seos. 9.Kas vanemate pikkuse järgi võib ennustada laste pikkust? Kui jah, siis millise täpsusega? -Jah saab.Kui kolleratsioonikordaja absoluutne väärtus on lähedale ühele, saab ühe suuruse põhjal väga täpselt ennustaa teise suuruse väärtust. Seega kui vanemate ja laste pikkuse kolleratsioon on võrdne ühega, siis teaksime vanemate kasvu põhjal ennustada täpselt nende laste pikkust. 3.INIMENE- OSA LOOMARIIGIST. 1.Mismoodi Darwini evolutsiooniteooria alusel põhjendada inimese põlvnemist loomariigist? -Loomariigis olevad eluvormid on bioloogiliselt ühtset päritolu ning evolutsioonis hiljem tekkinud keerulisema ülesehitusega organismid ilmutavad lihtsamate olendite üldisi põhimõtteid.Suuremaid loomarühmi võrreldest täheldatakse paljude, ka inimestele ainuomaseks peetud arengulist järjepidevust. Näiteks kõigi elusorganismide geneetiline kood on samasugune. 2.Mida tähendab psüühika
ISIKSUS käitumise, mõtlemise ja tunnete aspektid, mille poolest inimesed üksteisest erinevad, mis iseloomustavad eri inimesi erineval määral (Allik jt. 2006) - kaasasündinud eeldused (bioloogiline lähenemine) - sotsiaalne keskkond ja kasvatus (keskkondlik lähenemine) - isiksuseomadused *vaimsed võimed *temperament *väärtused *iseloom - Montesquieu (1689-1755) (kliima on oluline inimese isiksuse kujunemisel) - Charles Darwin (1809-1882) – EVOLUTSIOONITEOORIA - ANTROPOLOOGILINE LÄHENEMINE (pole oluline mitte kliima, vaid kultuuriline keskkond) *Margatet Mead (1901-1978) *Ruth Benedict (1887-1948) - BIHEIVIORISM *J. B. Watson (1878-1959) PSÜHHODÜNAAMILINE TEOORIA (Sigmund Freud) *alateadvus, tungid *id/ego/superego (ego peab hoidma teisi ohjes) *kaitsemehhanismid TUNNUSJOONTE TEOORIAD 1) -Hippokrates: 4 temperamenditüüpi -Galenos *koleerik – kollane sapp (kergesti ärrituv, ülereageeriv) *melanhoolik – must sapp (kurvameelne, murelik)
Prenataalne areng ehk sünnieelne areng Miks saadakse järglasi? Selle tähendus on muutunud läbi aegade - Müüdid - nt kurge toomine - Tabus nt abielu välised lapsed - Traditsioonid nt ristsed Prenataalne periood: viljastumisest kuni sünnini 280 päevane arengutsükkel Perinataalne periood: 22st nädalast kuni 168 h ( seitsmenda elupäevani) peale sündi . Toimub kolm põhilist ontogeneesi pööret. Igas keharakus on 46 kromosoomi, ainukesed erandid on seemnerakk ja munarakk, milles on 23 kromosoomi. Sügoot(viljastatud rakukogum) sisaldab 23 paari kromosoome, mis sisaldavad geneetilist informatsiooni. Iga paari üks liige on emalt ja teine isalt. Iga kromosoom sisaldab tuhandeid geene, mille kaudu geneetilist infot edasi kantakse. Sugurakkude kromosonaalsed omadused: Munarakk- 22 kromosoomi ning üks sugukromosoom (X kromosoom). Seemnerakk- 22 kromosoomi ning üks sugukromosoom (X või Y). Kui kaks sugurakku saa...
Haeckel 1632-1704 1632-1723 1712-1778 1792-1876 1809-1882 1834-1919 Tabula rasa. Omistab palju Täiustas mikroskoopi, lõi Räägib, et inimene sünnib Munaraku avastaja 1859 lõi Arendas oma edust sellele, et oli eelduse mikrobioloogia heana. Looduse ja 1826. Rääkis, et evolutsiooniteooria, embrüoloogilisi ümbritsetud endast targemate tekkeks. Nägi ja kirjeldas inimühiskonna mõjud areng toimub mis pani aluse arengu mõtteid. inimestega. 1671 alustas ja esmakordselt üherakulisi vastandlikud. Lastel oma viis lihtsamalt arengupsühholoogiale. 1874 aastal väitis, 1690 tuli välja oma esseega organisme näha ja tunda
1.Darwinliku evolutsiooniteooria kohaselt ei evolutsioneeru mitte üksikindiviidid vaid indiviidide rühmad populatsioonid ja liigid. Väikseim evolutsioneeruv üksus on populatsioon. Populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi mittekodeerivate osade kogumit nimetatakse populatsiooni genofondiks (geenifondiks). Suguliselt sigivate organismide populatsioonide isendid võivad omavahel vabalt ristuda ka nende alleelid võivad üksteisega kombineeruda Mendeli seaduste kohaselt. Võimalike genotüüpide arv populatsioonis iga geeni kohta sõltub geeni alleelide arvust: genotüübi arv= k(k+1)/2, kus k on alleelide arv. Eri alleelide ja genotüüpide arvulist suhet nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks antud geeni suhtes.- see määrab suurma osa populatsiooni tunnuste mitmekesisusest. G. H. Hardy ja W. Weinberg tõestasid, et teatud tingimuste kehtimise korral läheb populatsioon kiiresti tasakaaluseisundisse, kus geno...
pidalitõve uurija ning hiljem kohtumeditsiini professor Tartu ülikoolis. Isa oli mitmekülgsete huvidega kirjandusearmastajast haritlane ning suur Juhan Liivi ja Gustav Suitsu luule austaja. Ka noor Talvik teadis neid luuletajaid ning nende luuletki peast, siiski ei meeldinud varases koolipoisieas talle luule - teda lummasid hoopis loodusteadused. Eriti meeldis talle E. Haeckeli teos ,,Die Welträtsel" (,,Maailma mõistatus") ning ta luges palju evolutsiooniteooria ,,isa" Charles Darwini kohta. Selline huvi loodusteaduste vastu mõjutas ka Heiti Talviku kirjanduslikku maitset ta eelistas naturaliste ja realiste. Juba viieteistkümneselt oli tal läbi loetud kogu Lev Tolstoi looming, samuti oli ta lugenud Émile Zola, Henrik Ibseni ja Eduard Vilde teoseid, luuleklassikutest Dantet, Goethet, Puskinit, Heinet, Baudelaire'i. 20. sajandi esindajatest oli ta tuttav Aleksander Bloki loominguga, kelle luulet ta hiljem ka tõlkis. Seitsmeteistkümnendaks
Muutused poliitikas Suurte võimu ja poliitika muutuste allikad: Laiemad ühiskondlikud muutused Riigipöörded Demokraatlikes režiimides –valimised Diktatuurirežiimides-revolutsioonid Valitseva poliitikakursi muutumine..:Reformid Muutuse narratiivid 1. Ühiskonna ehk sotsiaalne muutus: ühiskonna paljude tahkude ulatuslik teisenemine, rahulik v vägivaldne, pikaajaline v kiire. 2. Teooriad: evolutsiooniteooria-varane ja moodne ühiskond, funktsionalistlik teooria-eristumine ja lõimumine, Konfliktiteooria-marksism ja uued teoreetikud. Moderniseeruminetööstusühiskond,-funktsionalistlik teooria, linnastumine, hariduse levik, klassisüsteem, teaduslik mõtteviis, massikommunikatsioon. Postmodernsus: kultuuri ja ühiskonna vahe lagunemine, stiil, eneseväljendus, tootmise asemel tarbimine, aja ja ruumi teisenemine. From government to governance. Riik kaotab positsiooni roh...
edasi järglastele?! - Georges Cuvier tõestas liikide väljasuremist fossiilsete leidude alusel - James Hutton, Charles Lyell maa on palju vanem kui piiblis kirjas ja maad kujundavad jõud tegutsevad väga aeglaselt ja pidevalt - Charles Darwin sai rohkem tähelepanu - Alfred Wallace jäi tagaplaanile paljuski kuna Darwin oli temast vanem, mõjuvõimsam ja jõukam Charles Darwin (1809 1882) teadusliku evolutsiooniteooria looja - purjekas Beagle 1832-1836. - 20 aastat mõtiskles, kuni valmis evolutsiooniteooria - LOODUSLIK VALIK (LV) on liikide muutumise peamine põhjus - LV tuleneb olelusvõitlusest ja pärilikust muutlikusest - raamat ,,Liikide tekkimine" on 490 leheküljel (esimese päevaga müüdi kõik läbi) Evolutsiooni tõendid - Paleontoloogia teadusharu, mis uurib muistseid organisme fossiilide abil
joonis 2). Biosfäär on teadaolevatest elussüsteemidest suurim. 4. Mis on ökosüsteem, tema piirid (teoorias ja praktikas)?Ökosüsteem on süsteem, mis liidab koosluse (kõik elusorganismid) üheks selle poolt kasutatava eluta keskkonnaga. Tingimusel, et teda varustatakse energiaga on ökosüsteem väikseim jätkusuutlik elussüsteem. Ökosüsteemide piiritlemine on, sarnaselt populatsioonide ja kooslustega, sageli meelevaldne. Ökosüsteemil ei ole teravaid piire. 5. Eluslooduse evolutsiooniteooria kujunemine, usulised dogmad Evolutsioon on sõna, mida üldistatult kasutatakse süsteemis toimuvate aeglaste muutuste kirjeldamiseks (revolutsioon on kiired muutused). Ehkki evolutsioonist loetakse maailma ülikoolides pikki loengukursuseid ja suur osa sellest ei tundu esmapilgul ökoloogiaga kuigivõrd seotud, on evolutsioon tegelikult protsess, mis on kõigi ökoloogiliste nähtuste taga. Ehkki evolutsiooni mõõtmisel ja kirjeldamisel kasutatakse suurusjärkudena miljoneid aastaid,
erinevaid maapinna uuringuid, näiteks leiti selle seadme abil mihkli kiriku juurest unikaalse linnusevärava jäljed. 93. Maa keemiline koostis. 94. *Maa tuuma keskmine aatomikaal on lähedane Fe omale. 95. *Vahevöö koosneb peamiselt Mg ja Fe oksiiditest ja silikaatidest. Samuti sisaldab see palju rohkem O, kui tuum. 96. *Maakoore aineks on klargid(% sisaldus). Keemilisse koostisess kuuluvad: O, Si, Al, Fe, Ca, Na, K, Mg, H. 97. Kreatsionism/ evolutsiooniteooria. 98. *Kreatsionism on õpetus, mille kohaselt on maailm kõrgema olevuse poolt loodud. Eelkõige kasutatakse seda nimetust kristlikus kontekstis õpetuse kohta, mis püüab piibli kosmogoonia(te)le tuginedes lükata ümber teaduslikke arusaamu evolutsioonist, geoloogiast ja ajaloost. 99. *Evolutsiooniõpetus on teaduslik käsitlus eluslooduse evolutsioonist. Evolutsiooniteooria - looduslik valik, keemia, bioloogia, füüsika. 100
Liberalism (ladina sõnast liberalis) ehk vabameelsus on suund majanduses, poliitikas ja filosoofias, mis lähtub kõigi inimeste vabadusest ja õigustest, mida kaitseb riik. Liberalismi on läbi aegade, samuti eri riikides tõlgitsetud erinevalt. Kui Ameerika Ühendriikides seondub liberalism põhiliselt inimõigustega ehk kõige liberaalsemad on need parteid, kes taotlevad võrdseid õigusi kõikidele inimestele, siis Euroopas tõlgendatakse liberalismi põhiliselt majandusvabadustest lähtudes ning liberaalseks peatakse poliitikut, kes ei poolda piiranguid majanduses (maksud ettevõtlusele, tollipiirangud, piirangud vabale konkurentsile). Termini ajaloost 14.15. sajandil tähendas 'liberaal' Prantsusmaal ja Itaalias vaba inimest, kellel pole senjööri. Hiljem laienes isikliku vabaduse mõiste ka kõne- ja mõttevabadusele. 18. sajandil tähendas liberalism ennekõike uuenduste eest võitlemist, nii seostati see revolutsioonide ja mässudega. 18. sajandi lõpu...
1. Assimilatsioon - sarnastumine. Assimilatsioon ehk sarnastumine, toimub keskkonnamõju organismile. 2. Akommodatsioon kohastumine. Tänu assimilatsioonile toimub akkommodatsioon ehk paindlik muutumine ehk kohastumine. 3. Nimeta 5 arengupsühholoogia põhiküsimust: 1) Kas arengus on olulisem KeskKond või pärilikkus? Mis on arengu muutuste peamine põhjus? 2) Kas areng on järjepidev või katkendlik? Kas olulisem on kvantitatiivne (taseme muutus) või kvalitatiivne (muutus loomuses) areng? Kas varasem ja hilisem areng on üldse omavahel seotud? 3) Inimese sünnipärased omadused (hea, halb, neutraalne)? 4) Aktiivsus vs passiivsus. Kuivõrd looduse plaanijärgne areng vajab inimese jõupingutust? 5) Arenguliste muutuste universaalsus. Sarnasus vs erinevus arengus. Kas arengulised muutused on universaalsed või indiviiditi erinevad? Kas peaksime uurima üldiseid seaduspärasusi (homoteetiline uurimus) või peaksime uurima individuaalsete erinevuste põh...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
