FLFI.00.001 SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE (3 EAP) 2014/2015 kevad ST 1.-2. LOENG: SISSEJUHATUS + FILOSOOFIA JA MUU 1. Sõna „filosoofia“. Mõiste etümoloogiat (sõnade päritolu õpetus; sõna algupära). Koolkonniti erinevused. Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Sõna „filosoofia” esmatarvitus ei ole väga selge, u. 5-4. saj. e.m.a. kasutas Herodotos seda oma töödes. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (ca 624-ca 546 e.m.a). Tuleb kr keelsetest sõnadest: philein, phileõ – armastama ja sophia – tarkus. Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Ka Pythagoras ja Sokrates on nimetanud end tarkusearmastajateks. Filosoofia mõiste: 1) „Distsipliin, mis uurib maailma kõige üldisemaid ja abstraktsemaid tunnuseid ning meie mõtlemise kategooriaid nagu vaim, mateeria, mõistus, tõestus, tõde jne. Filosoofia võtab uurimise alla mõisted, mille abil me maailmale läheneme.“ S. Blackburn 2) „Filosoofiaks me võime nimetada...
Elu on võimu instinkt. LOE EDASI. Mis takistab loomet? Modernsed väärtused, sunnivad kohanema etteantud väärtustega, arusaamadega – heast ja halvast, ilust ja halvast. Nihilism on siin tõeliste väärtuste eitamine – nihilism kui kristlikud väärtused, mis takistavad loomingulisust. Kristluse täpsem vaatlemine lk 10, ptk 7: Esimene ettehide on kaastunne, ligimesearmastus. Ei saa olla loominguline lõpuni, kui tuntakse kaasa kellegile koguaeg. Hakkab pärssima eneseteostust. Evolutsiooniteooria, arenguseadus (selektsiooniseadus) – arengut hoiab mängus olemusvõitlus ja looduslik valik; konkurents, olemasvõitlus jne toimub igalpool. Loob lahku oma kunagisest mõjutajast Schopenhauer – eitab eetikateooriat. LOE. Kaastunde eitamine. Sõna katarsis - kunst peaks puhastama inimest, laskma väljuda igpäeva elust, saada ülevdav kogemus. Seos lahtistiga – saada lahti kaastundest. Hüperborealane kui filosoof? Lk 12. Hüperborealane saab filosoofilise vormi kui on eesmärgistatud.
kollektiivse eluviisi omandamisega. Eurooplaste ettekujutused kaugetest rahvastest on paari viimase sajandi jooksul kõikunud kahe äärmuse vahel. Vanem ja levinum etnotsentriline seisukoht oma kultuur, tavad, käitumislaad ja mõtteviis on õige ning hea. Teiste rahvaste kultuuri peetakse pigem kultuurituseks. Seda seisukohta on püütud teaduslikult põhjendada teaduse suure osatähtsuse ja autoriteediga euroopa kultuuris. Eriti hoogustus selline tendents evolutsiooniteooria mõjul. Teine seisukoht idealiseerib loodusrahvaid ja on euroopa kultuuri suhtes kriitiline loodusrahvaste elu ja maailmanägemus on terve, loomulik ning terviklik. Selle seisukoha kõige tulihingelisemad propageerijad ja toetajad olid Diderot ja Rousseau, kes väitsid, et inimesed on sünnipäraselt head, kuid kultuur kallutab nad õigelt teelt kõrvale. Mingil määral on iga kultuur etnotsentriline, vastandab end teistele ja peab end mingis suhtes paremaks.
1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 1 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest Mis on kultuur? Erinevad kultuuri määratlemise viisid. ÜLESANNE: Igaüks kirjutab max 3 min jooksul mida tähendab minu jaoks kultuur e. kultuuri definitsiooni. · kultuuri uurimine erinevate teoreetiliste meetoditega · mida on võimalik nende meetoditega teada saada? · mis on kultuur? Mis on ,,kultuur"? Mida mõeldakse kui öeldakse ,,kultuur"? Kui me räägime kultuuri igapäevasest mõistisest e sellest milline on laiemalt (mitte ainult teaduse vaatepunktist) siis võib siin eristada 2 üldlevinud arusaama. Esiteks, enamasti inimesed ei mõtle sellele, mis see kultuur on milles nad elavad, või õigemini, mida nad igapäevaselt elavad. Kultuur on igapäevaselt justkui nähtamatu v vaikiv dimensioon meie elus. Teiseks, paljude inimeste ettekujus kultuurist, kipub küllalt sageli olema staatiline. S.t arvatakse, et kultuur (olgu selleks s...
Muutuste teooriad Evolutsionism. Tähendab teooriat, mille järgi kõik ühiskonnad: a) Läbivad ajaloo jooksul samad arengutapid (kindlad arengustaadiumid, mida kõik inimühiskonnad peaksid läbima); b) Muutuvad aja jooksul keerulisemaks ja täiuslikemateks. Erinevad ühiskonnad viibivad erinevates arengufaasides (arenguetapid: aluses on primitiivne etapp, lõpus keeruline etapp). Evolutsiooniteooria oli kõige populaarsem 19.sajandi II poolel, seda seoti erinevate teadusaladega. Kujunes välja Darwini mõjul. Mõjukas evolutsionist oli Lewis H.Morgan (1818-1881) - kultuuri areng läbib teatud staadiumite: 1.metslus inimese teke, jahipidamine, tule kasutamine, keele teke 2.barbaarsus - aiaviljelus, loomade kodustamine, eraomand 3.tsivilisatsioon põlluharimine, võimsad riigid. Iga ühsikond on mingis staadiumis. Kõik ühiskonnad ei pruugi kõiki staadiumeid läbida, vaid
Kaug-Idas ja hiljem USA-s. -) 1950.a. sai ta Prantsuse teaduste Akadeemia liikmeks. -) Oma surmaaastaks oli ta kirjutanud 120 teaduslikku tööd geoloogiast, paleontoloogiast ja antropoloogiast. Kuid kirik keelas tal teoloogiliste teoste kirjutamise. *) Siiski ilma kiriku loata teos "Le Phenomene Humain"(Inimese fenomen), mis kutsub esile nii poolt kui vastuhääli,. -) Ta püüdis luua tihedat seost teoloogia ja bioloogilise evolutsiooniteooria vahele. -) Ta õpetuse keskmeks oli inimese ja ühiskonna areng. -) Lähtudes paleontoloogiast leidis ta, et teatud kiriklikud dogmad, mis puudutavad elu tekkimist ja inimese päritolu ei saa paika pidada. -) Ta visandas maailma evolutsioonilise tervikpildi: *) Evolutsiooni hoovus lähtub kosmose sügavusest punktist Alfa ja liigub pidevalt edasi ja ülespoole (kosmogenees), üle loomuliku elu tekke ja arengu (biogenees), üle inimese tekke
1. Sissejuhatus. Mind – hõlmab kõike, mis puudutab meeli(nii teadvustatud kui teadvustamatud protsessid). Meel: seostub meeltega, ainult taju külg. Vaim: seostub hinge või vaimolendiga. Vaimunähtused. Samuel Guttenplan jagab vaimunähtused kolmeks: kogemused(aistingud, teadvus, valu), hoiakud(uskumused, soovid, mõtlemine), teod(sihilikud, kavatsetud, otsustamine). Erinevad viies aspektis: väline vaadeldavus, ligipääsetavus, väljendatavus, intentsionaalsus, teoreetilisus. Kogemus – täielikult ligipääsetav, mittevaadeldav, väljendamatu, mitteteoreetiline ning pole intentsionaalne. Hoiak – halvasti ligipääsetav, keskmiselt vaadeldav, väljendatav, teoreetiline ning intentsionaalne. Tegutsemine – keskmiselt ligipääsetav, vaadeldav, väljendatav, keskmise teoreetilisusega ning intentsionaalne. Guttenplani skeem. Kaks perspektiivi: I isiku perspektiiv(vahetu teadmine omaenda seisunditest), II isiku perspektiiv(toetub välise käitumise vaatlus...
tuleneb vaid harjumusest. Meie teadmised piirduvad tajude sfääriga ning sõltuvad harjumusest. Me teame seda, millega oleme harjunud. Inimene on ise loodusseaduste looja. Induktsioon ei anna meile midagi, ka mitte põhjus- tagajärg seose käsitlemisel. (vi) Jumala olemasolu ei saa tõestada. Paljud tõestused on sisuliselt definitsioonid ja millegi defineerimisest ei järeldu selle olemasolu. Nt konstruktori (disaini) argumendi vastu pakkus ta välja evolutsiooniteooria idee. 22 Pole raske mõelda välja aktuaalsest paremat maailma. Jumal võib ju olla olemas, kuid me ei ta, milline. Religiooni õigustab see, kui ta toob maailma vähem kurjust. (vii) Hume ründas ratsionalistlikku eetikat, mis keskajal tulenes religioonist ja uusajal mõistusest. Need eetikad on normatiivsed, nad annaved ette mingid normid. Hume eetika on empiiriline: Moraalne otsustus on emotsionaalne otsustus. Nii nagu teatavad asjad kutsuvad esile esteetilise emotsiooni, nt ilus/inetu,
Locke empiitik inimesed sünnivad puhta lehene, talle ei ole kaasa antud midagi, kõik mis omandame 11 tuleneb keskkonnast. Tekib küsimus, et kuidas me siis õpimine kui meile ei ole midagi kaasa antud. Chomsky keele omandamise võime on kaasa sündinud, meil pole küll keele teadmisi, kuid meil on võimed, mis aitavad meil keelt õppida. Generatiivne grammatika. Darwin evolutsiooniteooria - kirjeldas, kuidas evolutsiooni käigus on erinevatel organismidel arenguastmed, kirjeldas kuidas enamkeerulisemad olendid kujunevad välja evolutsiooni käigus. Astmelisuse idee, mis on edasi tulnud arengupsühholoogiasse, Keerates sellele vinti juurde, et areng on küll astmeline, kuid omab ka äkilisi muutusi. Assotsiatsinism (Locke, Hume, Mill) laps omandab kõik elu jooksul Konstruktivism (Piaget)
See seadus leidis rakenduse 20-30ndatel aastatel, kui mitmete teadlaste (matemaatikute, geneetikute ja evolutsionistide) ühistööna arendati välja populatsioonigeneetika, populatsioonide geneetilise tasakaalu ja dünaamika seaduspärasused, mis võimaldasid hakata kvantitatiivselt hindama evolutsioonitegurite toimet populatsioonidele. Nende seaduspärasuste alusel sai ühendada mendelliku geneetika darvinliku evolutsiooniteeoriaga ja tekkis geneetiliselt mõtestatud evolutsiooniteooria -- sünteetiline evolutsiooniteeoria. Väga oluliste tulemustega oli populatsioonigeneetika seaduspärasuste ja meetodite rakendamine ka looma- ja taimearetusele. 66 Geenide ja genotüüpide sageduse arvutamine populatsioonides. PG opereerib mõlema mõistega ja seetõttu on neid vaja ka selgesti eristada. Olgu meil mingi populatsiooni mingis lookuses alleelid A ja a. Ühe lookuse kaks alleeli saavad populatsioonis moodustada kolm geotüüpi: AA. Aa ja aa.
Lawrence`i jõele 1534-1541 -Francis Drake ja Kuldhirve reis Esimene inglane ,kes tegi ümbermaailmareisi 1577-1580 -Mayfloweri ajalooline reis Isad palverändurid asutavad Põhja-Ameerika esimese eduka asunduse 1620 -Abel Tasman avastab Tasmaania Hollandlaste uurimisreisid Vaikse ookeani lõunaosas 1642-1643 -Kapten Cooki epohhiloovad reisid Uus-Meremaa ja Austraalia idaranniku kaardistamine,Hawaii 1768-1779 -Charles Darvini reis laeval Beagle Ekspeditsioon , mis evolutsiooniteooria loomisele 1831 -Scott, Amunsen ja Shackelton reisivad maailma otsa Legendaarsete polaaruurijate ekspeditsioonid 1840-1916 Kuulsad maadeavastajad: Roald Amundsen See, et kaks kuulsat Norra polaaruurijat Fridtjof Nansen ja Roald Amundsen olid kaasaegsed, on üks ajaloo kokkusattumusi. Amundsen sündis 1872. aastal – 11 aastat pärast Nansenit – Sarpsborgi linna lähistel Kagu-Norras. Heites kõrvale planeeritud meditsiinikarjääri, otsustas ta pühendada oma elu hoopis polaaruurimisele
Realistlikus kirjanduses käsitletav religioosne element on kriitiline, tekstide rõhuasetus on kirikut ja õpetust kritiseeriv. 19.saj lõpus/20.saj algul kujutatakse kirikut negatiivselt, seda käsitletakse kui probleemi. Realism mitte ainult ei kirjelda maailma, vaid püüab välja tuua ka probleeme, küsitavusi. Eesti realistlikul kirjandusel on seos Euroopa kirjandusega. 19.saj Euroopas osutati hoopis teistsuguse inimese tekkeloole – Charles Darwini evolutsiooniteooria läks vastuollu kiriku seisukohtadega. Euroopas hakkab 19.saj lõpus levima marksism – ühiskondlik teooria, kus jumalal/religioonil enam rolli pole. Kriitiliste realistide probleem oli kirik kui sotsiaalne institutsioon – neid häiris kiriku suur mõju ja võim ühiskonnas. Realistid ei kritiseeri niivõrd õpetust, vaid institutsiooni. Nii Vilde kui ka Peterson-Särgava loomingus kujutatakse eesti küla, kus kirikust
1 POLITOLOOGIA Pilet 1. Poliitilised ideoloogiad - konservatism Termin pärineb ladina keelest (conservare- säilitamine, alalhoidlikkus, vanameelsus). Parempoolne ideoloogia, tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Konservatismi loojaks šoti filosoofi Edmund Burke’i, kes rõhutas, et muutuseid ei tohi teha kiirustades ega vägivaldselt, vaid ühiskond peab arenema rahulikult, stabiilselt traditsioonide vaimus. Pidas vajalikuks säilitada ühiskonnaelus palju endistest väärtustest, sest need on juba läbiproovitud ja toimivad, seevastu uute puhul ei või teada, kas need töötavad. Revolutsiooni pidas Burke halvaks, kaootiliseks ja ühiskonda lõhkuvaks nähtuseks. Leidis, et muudatused on paratamatud, aga neid tuleks ...
Kuigi psühhoanalüüsi tuleb siiski veel loovalt ümber kujundadavastavalt feministlikele sihtidele, jääb tõsiasjaks, et feminism vajab sugudevahelise võimusuhte mõistmiseks inimese seksuaalsuse ja iha mitteessentsialistlikku teooriat. Pandora laegas 2000 Moi, Toril1991 Feministlik kirjanduskriitikaVikerkaar 7/68 78 Väljataga, Märt 1996 Feminism ja filosoofiaVikerkaar11 12 Karl Marx (18181883). Nii nagu Darwin lõi orgaanilise maailma evolutsiooniteooria, nii arvas Marx, et tal õnnestus luua sotsiaalse elu evolutsiooniteooria. Henri Ellenberger on võrrelnud Marxi ja Freudi: Marx Freud Inimese tegudel on majanduslikud Inimese tegudel on seksuaalsed põhjused põhjused (libiido teooria) Kultuur on pealisehitus, mis tugineb Teadvus on pealisehitus, mis tugineb
koduloomade käitumist eesmärgistamata huvi – nö „puhtast uudishimust“ ajendet soov seletada juhuslikult pealt nähtud tegevusi teistel elusolendeil. Aristoteles (384-322 e.K.): huvitus, kuhu kaovad talveks pääsukesed nägi neid sügiseti kogunemas kaldaroostikesse järeldas, et nad talvituvad veekogude põhjamudas. Teaduslik lähenemine loomade käitumise seletamisele sai alguse kaasaegse evolutsiooniteooria rajamisest Charles Darwini poolt 19. sajandi teisel poolel Suhtelise “vaikuse periood”, kus peaaegu keegi ei uurinud spetsiaalselt loomade käitumist, sest parajasti oli zooloogias aktuaalne süstemaatika, füsioloogia ja arengubioloogia fundamentaalprobleemide uurimine. Euroopa etoloogide koolkonna väljapaistvamad esindajad olid Konrad Lorenz ja Nikolaas (Niko) Tinbergen.
1 Esiajalugu Arheoloogia kreekakeelsed sõnad archaios muistne, vana + logos sõna, teadus. Mõistet kasutas esimesena Platon 4. saj eKr, tähistas sellega kogu vana aega, antiiksust. Renessansi ajal hakati koguma ja uurima klassikalise antiigi esemeid. Tähendus muutus 19. sajandil. Rahvuslik liikumine, uuriti rahvuse ajalugu tähelepanu rahva ajaloole ja muististele. Tähendus muutus arheoloogiliste kaevamiste tulekuga: vanema ajaloo uurimine, seotud kaevamistega. Arheoloogilised objektid muistised esiajaloo põhiline allikmaterjal. Uurimisega tegeleb arheoloogia e muinasteadus. Uurimise tulemused sõltuvad kasutada olevate allikate hulgast, kvaliteedist ja tõlgendamisest. Irdmuistised ja kinnismuistised. Irdmuistised: töö- ja tarbeesemed, relvad, ehted jm, mis on liigutatav, ei ole seotud mingi koha külge. Kinnismuistised: nt muistsed ehitised ja nen...
1 FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID JA PÕHIJOONED Filosoofia püüab väljendada väljendamatut; mis on teadmiste piiride taga. On vihje, et kusagil on tõde. Mõtteteadus - elu liigub mõtte jõul edasi. Kui mõte on loid, siis nii liigub ka elu. Filosoofias on erinevaid vaateviise ühele ja samale asjale. Filosoofia lätteks on kõrgem uudishimu, mis Vanas-Kreekas liikus kahes suunas: 1)Joonia koolkond (praeguse Türgi, Väike-Aasia rannik) - esitatakse küsimus asjade algusest (arhe); 2)Sofistide ajastu - neid ei huvita asjade algus, nende mõtete keskmes oli inimene (antropos). Need kaks suunda võttis kokku suur Kreeka filosoof Platon. Ta leiab, et tarkus voolab mõlemast allikast - maailmast ja me endi sügavusest. Platon esitab filosoofia 3 põhiküsimust: 1)Mis on tõene?; 2)Mis on hea? (eetikaküsimus); 3)Mis on ilus? (esteetika). Immanuel Kant on viimane suur valgustaja, suur kriitik. Immanuel Kant sõnastab 4 küsimust: 1)Mida ma võin tead...
Aafrika ajalugu 1. Sissejuhatus Teooriate seas, mis soodustasid Euroopa riikidel ülejäänud maailma koloniseerima, domineerisid evolutsiooniteooria, progressiidee etc, mis mõjutasid ka Aafrika-Euroopa suhteid. Progressi all mõistetakse tihti peamiselt tehnoloogia, aga ka kultuuri arengut ja sellest tulenes koloniaalajastul müüt, et Troopilisel- ja Lõuna-Aafrikal puudub ajalugu – selle ütles lõplikult välja Hegel. Ta väitis, et aafriklased pole andnud mingid erilist panust inimühiskonna ajalukku. See seisukoht mõjutas pikka aega suhtumist teisesusse ja Aafrika ajaloo uurimisse. Sellest kujunes ka üldlevinud mõttekäik, et see on ideaalne paik eurooplastele, kuhu tuua tsivilisatsioonitõrvikut ja teha ajalugu. 19. saj Aafrika ajalugu eriti ei tuntud – need teadmised, mis olid olnud keskajal, olid moondunud. Kui varem oli tuntud Lääne-Aafrike suuri impeeriume nagu Ghanat ja Malid, siis 19. s...
raskelt üle. 20. G.B. Shaw elu ja looming, "Pygmalion" PUUDU! Pygmalion on see "Minu veetlev leedi" 21. XX sajandi kirjanduse ülevaade, modernism 20. sajand Ajaloolise ja kirjandusliku mõtlemise järele pole see sajandivahetus väga eriline, need tendentsid, mis sajandivahetuse lõpus, jätkuvad uuel sajandil. 1. Rahvuslus Eesti aladel 1902, 1905, Noor Eesti kirjanduslik rühmitus. Väga paljudes Euroopa riikides. Lainet lööb Darwini evolutsiooniteooria. Põhiteese üks tugevam jääb ellu. Liikide omavahelise võitluse teooriat hakatakse kandma ka inimühiskonda. Hakatakse tähelepanu pöörama progressile ja edule rajanevat inimeste eluteed. 2. Leiutised auto, lennuk, kino. 3 üsna olulist. 3. Hoogne töölisliikumine ebainimlikud tööajad ja väikesed palgad. 4. Naisliikumine naised pole rahul, et 3K lapsed, kirik ja köök, naised tahavad rohkem ühiskonnaelust osa võtta. 5
Veel üheks klassikalise liberalismi omapäraks on sotsiaaldarvinism — suhtumine vaesusse ja sotsiaalsesse võrdsusse. Selle järgi garanteerib sotsiaalse õigluse vaba turg, mis laseb inimesel tegutseda nii nagu ta soovib — igaühele tema võimete järgi (Heaven helps those who help themselves - aita ennast ise ja siis aitab sind ka jumal). Inimesed on ise vastutavad oma heaolu eest. Kõige olulisemaks sotsiaaldarvinistiks on Herbert Spencer. Ta võttis aluseks Charles Darwini evolutsiooniteooria ning rakendas seda ka inimühiskonna kohta. Ühiskond on koht, kus inimesed võitlevad omavahel ellujäämise nimel. Seega ei hoolinud liberaalid kuigivõrd ka sotsiaalhoolekandest ega kõigi ühiskonnaliikmete toimetulekust, olulisimaks pidasid nad tagada riigis inimestele õiguslikult võrdsed võimalused, et igaüks võiks jõuda võimalikult suure heaoluni. Kes aga eluvõitluses alla jäid, olid nõrgemad, kes pididki paratamatult kaotama. Klassikalise liberalismi kõrgaeg oli 19. sajandil.
seguneda, kuid mitte üksteiseks muunduda. Nende omavahelisi suhteid mõjutavad kaks vastasjõudu: Armastus (philia), mis paneb mateeria eri vormid tõmbuma ja segunema, ning Vaen (neikos), mis sunnib neid üksteisest eralduma ja eemale tõmbuma. Elementide teooria võttis omaks ka Aristoteles ja see jäi valitsevaks kuni uusaegse keemia tekkeni. Empedoklese teoorias elusolendite tekkest on nähtud evolutsiooniteooria eelvormi. Selle järgi kujunesid eri kehaosadest algul kõikvõimalikud juhuslikud moodustised, millest jäid püsima ainult otstarbekohased eluvõimelised kombinatsioonid. Empedokles kinnitas ka, et kõik elusolendid on vaimselt samased, mis viitab tõenäoliseltpütagoorlikule mõjule.oli ka müstik ja poeet. Talle omistati retoorika leiutamist. Pluss imetegija. Anaxagoras- Oli suure Ateena riigijuhi Periklese lähedane sõber. Pidi Ateenast jumalateotamises süüdistatuna põgenema
Esindas sellist lähenemist mh anarhismi klassik vürst Pjotr Kropotkin (1842- 1921).21 Solidaarsuse rõhutamine tähendas toetust vasakpoolsetele ideoloogiatele. Darvinism andis tuge marksismile, olles vasakpoolse maailmavaate üks aluseid igalpool maailams. Põhjuseks on siin Darwini õpetuses justkui sisalduv arenguidee, mis dialektikat jutlustavatele marksistidele hästi sobib. (Pole oluline, et darvinism iseenesest säärast teleoloogiat, mida marksistid näha sooviksid, ei jutlusta.) Evolutsiooniteooria, kus keskne roll nö antud keskkonnale, sobis vasakpoolsetele ka seepärast, et nendegi poliitilise tähelepanu all oli keskkond, so ühiskond, mille muutmist sotsiaaldemokraadid evolutsiooniliselt, marksistid revolutsiooniliselt soovisid (lootuses, et uuem ja parem kord kujundab ka uuema ja parema inimese). Saksamaalgi mõisteti Darwini õpetuse omaksvõtul solidaarsuse tähtsust. Paraku tunnetati seal jõudu koguvat sotsiaaldemokraatiat (marksismi) ohuallikana kardeti darvinismi ja
Nt: Austraalia. Molekulaarbioloogilised- eriorganismirühmadesse kuuluvate organismide valkude aminohappelise koostise, geenide ja pseudogeenide nukleotiidse järjestuse võrdlemine. NT inimesel ja inimahvidel on nukleotiidide järjestuse erinevus ca 1,6%; inimesel ja hiirel ca 10%. Taimesortide ja loomatõugude vahelised erinevused. Erinevad koeratõud, erinevad õunasordid. Riigieksamil on kõigi tõendite kohta olnud küsimusi. Sünteetiline evolutsiooniteooria Mikroevolutsioon käsitleb evolutsiooniprotsesse kuni liigitekkeni (kaasa arvatud), põhiline mikroevolutsiooniline üksus on populatsioon. Üksikisend ei evolutsioneeru. Makroevolutsioon- käsitleb liigist kõrgemate üksuste evolutsioneerumist, alates perekonnast ja lõpetades domeenidega. Mikroevolutsiooni materjaliks on populatsiooni geenifondis olemasolev geneetiline materjal ning sellega toimuvad muutused. Põhilise osa annab kombinatiivne muutlikkus, aga esmase
ja salvestada informatsiooni keskkonna kohta ning seejärel kasutada seda informatsiooni ennetavalt tulevikku suunatud otsustuste tegemiseks. See võime lubab meil kasutada nii oma kui ka teiste varasemat kogemust oma käitumise suunamiseks. Keele omandamisega sai võimalikuks selle kogemuse edastamine oma järglastele ja seega nende ellujäämise shansside tõstmine. Kõigile neile suurepärastele argumentidele vaatamata lähtub evolutsiooniteooria siiski eeldusest, et adaptatsiooni käigus tekkinud suur aju pidi suutma lahendada mingi meie eellaste ette kerkinud probleemi. Milline see oli, pole tänaseks paraku teada. Väited, et suurt aju oli vaja keha jahutamiseks (Ornstein, 1991) või probleemilahendamise oskuse tekkeks, ei ole evolutsiooniliselt kuigi asjakohased. Kuigi ajud võisid suureneda ühel põhjusel, ei tähendanud see, et võimekamat aju ka muudel eesmärkidel rakendama ei hakatud (Nicholson, 1997)
kommunikatsioon, mis omakorda taastoodab kommunikatsiooni. Tema teooria põhineb ,,kommunikatsiooni evolutsioonil´´. Kommunikatsiooni areng toimub suulisest suhtlemisest, kirjutamissüsteemi kujunemise ja elektroonilise meedia arenemiseni. Luhmann tõmbab paralleeli ühiskonna evolutsiooniga, mis areneb läbi funktsionaalse kihistumise. Luhmanni töid läbivad kolm alajaotust: 1. Süsteemiteooria kui üldine ühiskondlik teooria 2. Kommunikatsiooniteooria 3. Evolutsiooniteooria Süsteemiteooria · Süsteemiteooria loomisel jätka Talcott Parsonsi tööd, kuid seda oluliselt muutes ja arendades 37 · Kui funktsionalistid küsivad kuidas on ühiskond üles ehitatud süsteemina nii, et oleks tagatud selle püsimine ja stabiilsus, siis Luhmann esitas küsimuse: "Miks üldse on süsteemid olemas, millist funktsiooni nad täidavad?" · Süsteemiteooria algab postulaadiga et SÜSTEEMID ON REAALSELT OLEMAS
Seal lähedal asuvad ka maandumisrajad, mille laiused küündivad lausa 120 meetrini ja pikkused 1,1 kilomeetrini. Ebaühtlase pinnase tõttu ei ole võimalik neid radu lihtsalt niisama pinnasesse kraapida. Mägesid ,,pidi keegi" tasandama, et selliseid konstruktsioone mägedesse luua. 1.4 Inimkonna päritolu Nüüdisaegne teadus on veendunud selles, et inimene on põlvnenud ahvist. Selline arusaam sai alguse juba siis, kui Darwin väljastas oma evolutsiooniteooria. Hiljem sõnastas ta ka inimese evolutsiooni ahvidest. Alguses võeti seda loomulikult üsna skeptiliselt vastu, kuid aja jooksul leiti tõendeid, mis kinnitavad inimese päritolu ahvidest. Need tõendid olid peamiselt fossiilid, mida arheoloogid on õnnestunud välja kaevata. Näiteks fossiilid on näidanud seda, et inimahvid nagu näiteks simpansid on praeguste Maal elavate inimeste kõige lähedasemad sugulased. Inimsugu
Seal lähedal asuvad ka maandumisrajad, mille laiused küündivad lausa 120 meetrini ja pikkused 1,1 kilomeetrini. Ebaühtlase pinnase tõttu ei ole võimalik neid radu lihtsalt niisama pinnasesse kraapida. Mägesid ,,pidi keegi" tasandama, et selliseid konstruktsioone mägedesse luua. 1.4 Inimkonna päritolu Nüüdisaegne teadus on veendunud selles, et inimene on põlvnenud ahvist. Selline arusaam sai alguse juba siis, kui Darwin väljastas oma evolutsiooniteooria. Hiljem sõnastas ta ka inimese evolutsiooni ahvidest. Alguses võeti seda loomulikult üsna skeptiliselt vastu, kuid aja jooksul leiti tõendeid, mis kinnitavad inimese päritolu ahvidest. Need tõendid olid peamiselt fossiilid, mida arheoloogid on õnnestunud välja kaevata. Näiteks fossiilid on näidanud seda, et inimahvid nagu näiteks simpansid on praeguste Maal elavate inimeste kõige lähedasemad sugulased. Inimsugu
teaduseks. Lyell´i printsiip oletas, et Maad vormivad läbi aegade ühed ja samad jõud – nii nagu tänapäeval nõnda ka miljoneid aastaid tagasi. Ta ei põhjendanud seda mingite teatud kindlate katas- troofidega, millele põhinesid mõned teised seletused. Aktualism on aluseks sellistele meetoditele, millega tänapäeval asetleidvaid geoloogilisi protsesse uurides seletatakse Maa ajaloos toimunud geoloogilisi protsesse. Evolutsiooniteooria, mille rajajaks oli Charles Darwin, muutis oluliselt loodusteaduslikku maailmapilti. Teooria tuumaks on see, et taime- ja loomaliigid ei ole muutumatud, vaid muutuvad väga pika aja jooksul. Sealhulgas ka inimesed. Elusolendite arengut suunabki looduslik valik. Keemias aga tegi üldistusi Dmitri Mendelejev oma perioodilisusseaduse avastamisega, mis on tuntud ka kui Mendelejevi tabelina, mis näitab keemiliste elementide omaduste perioodilisuse sõltuvust nende aatommassist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
