suurem ellujäävus ja paljunemine. LV toimumise tingimused: 1) subjektid peavad paljunema 2) järglased peavad olema lähedaste tunnustega oma vanematele 3) populatsioon ei tohi olla absoluutselt homogeenne, peab varieeruma 4) isendid peavad erinema fitnessi (kohanemuse) poolest – igasugune soositud muutus peab tagama reproduktiivse edukuse LV toimib evolutsiooniteooria kohaselt siis, kui keskkonnamuutus eelistab mingit uut tunnust, või kui mingi spontaanselt tekkinud mutatsioon suurendab kohanemust. konstantse väliskeskkonna korral on LV just status quo hoidjaks. LV klassifitseerimine: 1) suunav valik – eelistatud üks äärmuslik fenotüüp; nt piparööliblikas, tõuaretus 2) stabiliseeriv valik – eelistatud optimaalne fenotüüp, surve äärmustele
1)Kes oli Darwin?-teadlusliku evolutsiooniteooria looja 2)Biogeneetiline reegel-organismid läbivad embrügoneesi jooksul oma eellaste embrüonaalse arengu etappe 3)Fossiil-väljasurnud loomade jäänuseid ja jäljendeid sisaldav kivistis 4)Paleontoloogia on teadus,mis uurib kivistisi 5 7e.t.1)Biogeograafilised tõendid-mida lähemal asuvad samasse taksonisse kuuluvate liikide areaalid,seda lähemalt suguluses nad on 2)Molekulaarbioloogilised tõendid-mida lähemalt suguluses on organismid,seda sarnasem on nende DNA nukleotiidine ja valkude aminohapeline järjestus 3)Lootelise arengu tõend-organismid läbivad embrügoneesi jooksul oma eellaste embrüonaalse arengu etappe 4)Fossiilid-saab uurida kivistisi minevikust ja võrrelda nende sarnasusu ja erinevusi tänapäeval samasse taksonisse kuuluvate isenditega 5)Vestiigiumid(rudimendid)-e.maandunud elundid,oma esialgse ül kaotanud elundid,mis teistel sarnase ehitusega või vanem elanud liikidel võivad olla v...
Evolutsiooniteooria kujunemine. 16. Füüsikaline evo-univ.füs. koosseisu ja 1. Evolutsioon-süsteemi pöördumatu struktuuri aerng kooskõlas ajalooline areng,mitmekesisemaks ja loodusseadustega,keem keerukamaks elem.mitmekesisuse muutumine.:füüsikaline,keemiline,bioloogi teke,galaktikate,tähtede ja line(seisneb elu arengus Maal,esimesest planeedisüsteemide areng. elusolendist tänapäeva 17. Keemiline evo-univ ja algse Maa eluvormideni.),sostiaalne. abiootilistes ting. Toimunud aatomite 2. Darwin pidas liikide muutumise põhjuseks ühinemine molekulideks ning lihtsatest looduslikku valikut ja põhiprots. Pidas anorgaanilistest ja orgaanilistest kohastumist erinevate ja muutuvate ...
Babtiste de Lamarck: "Zooloogia filosoofia" 1809 · Elu tekib korduvate iseärkamiste teel ja on pidevas aeglases arengus. · Kõigil organismidel on kaks suundumust: 1. sisemine tund täiuslikkusele, 2. kohanedes keskkonnatingimustega tekivad organismides muutused, mis on alati otstarbekohased. · Elu jooksul omandatud tunnused päranduvad vähemalt osaliselt järglastele Tema esitas esimese tervikliku evolutsiooniteooria. Charles Darwin: 1859 "Liikide tekkimisest" · Liigid muutuvad- peamiseks põhjuseks looduslik valik. · Organismid paljunevad ja järglasi tekib rohkem kui saab ellu jääda. · Need isendid, kellel on pärilikult mingeid eeliseid, jäävad ellu ja annavad paljunemisvõimelisi järglasi. Esimene teaduslikult põhjendatud evolutsiooniteooria. darvinism- Darwini teooria
või püüe pöörduda tagasi õigete ja rikkumata aluspõhimõtete juurde, millest suurem grupp on väidetavalt eemaldunud või kõrvale kaldunud. · Erinevate usundite fundamentaliste ühendab rahulolematus ühiskonna sekulariseerumisega, tihti on nad aktiivsed osalised poliitikas. Ameerika Ühendriikides on kristlikud fundamentalistid püüdnud avaldada mõju kooliprogrammide sisule, eriti seoses evolutsiooniteooria ja seksuaalküsimuste käsitlemisega. · Mitmed religioossed grupid, keda nimetatakse fundamentalistlikuks, vastustavad seda erinevatel põhjustel. Leitakse, et mõistele on kujunenud teatav negatiivne varjund. Mõned grupid võivad olla arvamusel, et eristavat terminit ei tule kasutada mitte nende kui algse õpetuse järgijate, vaid sellest kõrvale kalduva nn peavoolu kohta. KRISTLIK FUNDAMENTALISM · Evangelistid (Suurim kogukond paikneb Ameerikas)
ühiskondlike kokkulepete süsteem, muis on suunatud loodusvarade säästlikule kasutamisele, keskkonna saastamise vähendamisele ja loodusliku mitmekesisuse säilitamisele. Inimest loodusega siduvaid õigusi ja kohustusi nim igaüheõiguseks. Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon eesmärgiks bioloogilise mitmekesisuse säilitamine ja loodusvarade säästlik kasutamine. Kuidas on korraldatud looduskaitse Eestis? ,,Looduskaitseseadus" Evolutsiooniteooria kujunemine 1. Evolutsioon tähendab kõige üldisemas mõttes mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist Füüsikaline evolutsioon (,,suur pauk", elementaarosakesed) Keemiline evolutsioon (makromolekulid) Bioloogiline evolutsioon e bioevolutsioon (prokarüoodid) Sotsiaalne evolutsioon (hulkrakne) Erasmus Darwin (1731 1802), Charles Darwini vanaisa. Evolutsiooniteooria kujunemisel
........................................................12 5.1.Elu tänapäeval......................................................................12 5.2. Muutused tänapäevas..............................................................12 Kokkuvõte...............................................................................13 Kasutatud kirjandus....................................................................14 2.Kuulsamad teadlased 2.1 Jean Baptiste de Lemarck Esimese tervikliku evolutsiooniteooria esitas mitmekülgselt kuulus prantsuse teadlane Jean Baptiste de Lemarck teoses ,,Zooloogia filosoofia'' aastal 1809. Tema arvates tekkis ja tekib elu Maal iseärkamise teel ja see on pidevas, kuigi aeglases arengus. Kõigile elusorganismidele on omased kaks tendentsi. Esiteks sisemine täiustumistung. Seetõttu tekivad üha keerukama ehituse ja talitusega organismid. Teiseks tendentsiks on kohanemisvõime elutingimustega. Kohanemine elutingimustega
Darwini teooria põhineb Lamarck'i teoorial ning sellele eelnes ümbermaailmareis. Austraalia loomastik viis mõttele, et miks mujal maailmas loomad on sarnased, aga Austraalias teistsugused. 1859. aastal sõnastas oma teooria ,,Liikide tekkimine ...''. Teooria ütleb, et kõik liigid, mis maakeral elavad on tekkinud järkjärgult üksteisest loodusliku valiku teel. Evolutsiooni liikuma panevaks jõuks on looduslik valik. Tänapäeval kehtib sünteetiline darwinism ehk sünteetiline evolutsiooniteooria, mis on Darwini poolt loodud ning mis on liidetud geneetika, molekulaarbioloogia, biokeemia saavutusena. Teooriat tõendavad faktid: - paleontoloogilised leiud mammut, California kotkas, doda - atavismid / rudimendid atavismid - harva esinev loomariigi tunnus inimesel, nt: karvakate näos, saba, lisa rinnanibu meestel rudimendid- taandarenenud loomariigi tunnused kõikidel inimestel nt: ussijätke, pimesool jne. - DNA-sarnasus - Enbrüonaalsed tõendid ehk loodete sarnasus
Elu teke Maale Suure Paugu teooria kohaselt hakkas 13,7 miljardit aastat tagasi Universum kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. Seda loetakse kosmoloogia standardmudelis Universumi alguseks. Maa on Universumis teadaolevalt ainus planeet, kus leidub elu. See moodustus umbes 4,65 miljardit aastat tagasi ümber Päikese tiirelnud tolmu- ja gaasikettast. Elu tekke kohta Maale on kolm põhiseisukohta. Minu arvates on enim alust seisukohal, mis väidab, et elu on maal tekkinud elutu aine arengu tulemusena. See teooria põhineb neljal evolutsioonil. Füüsikaline evolutsiooni kohaselt tekivad elementaarosakestest aatomid ja lihtsad molekulid. Keemilise evolutsiooni käigus moodustuvad lihtsatest molekulidest keerukad orgaaniliste ühendite kompleksid. Tekkisid monomeersed orgaanilised ühendid, mis polümerisatsiooni käigus liitusid polümeeride kogumikeks. Nendest omakorda toimub bioloogilise evolut...
· Munasarjad - östrogeen, progesteroon ehk naissuguhormoonid. · Munandid - testosteroon. Organism = isend = indiviid Enamus organisme ei saa üksinda hakkama. On vaja paarilist, loomadel ka organiseeritud tegevust saagi püüdmisel ja kaitsel. 9. Bisofääri tase Päikese energia arvel elab kogu biosfäär. Biosfäär on kõrgeim elu organiseerituse tase. Ökoloogia, evolutsiooniteooria. Organismide jaotus: Bakterid, protistid(Ainuraksed taimed, loomad ja seened), seened(rakukestad), loomad, taimed(autotroofid, rakukest)
esimese materjali külge. Teine teooria, mille Drexler sõnastas oli bioloogilised nanomasinad. See tähendab et bioloogilisi aineid- lipiide ja valke ja muid aineid kasutades välja töötada nanotehnoloogiat. See teooria, tollal kui Drexler selle kirja pani, tekitas inimeste seas kartuse, et õnnetu juhuse või kurjade kavatsuste tahtel võidakse valmistada isepaljunevaid nanoroboteid. Nanotehnoloogia areng on võimalik täna evolutsiooniteooria põhjalikule uurimisele, nimelt evolutsiooni käigus tekib nanomasinaid, kuid kuidas seda teha tehislikult? Tänapäeval selleks puuduvad veel vajalikud teadmised ja tehnoloogiad bioloogias. Avalikkusele teeb muret nanotehnoloogia juures peamiselt see, et peen aine võib olla toksilisem kui need aine vormid mis on makrosuuruses.
Evolutsioon KT Evolutsioon ehk mingi süsteemi pöördumatu areng, tema mitmekesistumine ja keerukamaks muutumine. Evolutsioonivormid: 1. FÜÜSIKALINE (elementaarosakesed, aatomid) 2. KEEMILISED (polümeerid, makromolekulid, mikrokerad) 3. BILOOGILISED (eeltuumsed, tuumaga organismid, hulkraksed) 4. SOTSIAALSED (sümbolid, mõtlemine, suhtlemine, tule kasutus) Evolutsioonitõendid: 1. Paleontoloogia 2. Võrdlusmeetod (mida sarnasemad organismid, seda lähemas ajas nende esivanemad) 3. Lootelise arengu võrdlus (esimeses looteeas on liikide ehitus suhteliselt sarnane) 4. Molekulaargeneetiline võrdlus (dna võrdlus) Eramus Darwin ,,Liigid pole algselt looduna muutumatud" Charles Darwin ,,1 põhjendatud evolutsiooniteooria" ehk muutumine toimus ja toimub ning selle põhjuseks on looduslik valik ehk tugevamad jäävad ellu (toit, elukoht). Teiseks olelusvõitlus (konkurets elutingimuste pärast). K...
1.1 BIOLOOGIA UURIMIS VALDKONNAD Bioloogia- on teadus mis uurib elu Rakuõpetus-tsütoloogia Evolutsiooniteooria-uurib organismi teket (teatud) 1.2 ELUVALDUSED Kõik elusorganismid on rakulise ehitusega Rakk- on kõige väiksem ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Eluslooduses jaguneb kahte rühma ; Ainuraksed ja Hulkraksed . AINURAKSED bakterid, kingloom , amööb, roheline silmviburlane , koppvetikas + ( algloomad, seened ) Kõik elusüsteemid erinevad eluta loodusest tunduvalt suurema keerukuse poolest -Kõik rakkude organellid on nende endi poolt sünteesitud biokeemiliste reaktsioonide käigus -Rohelised taimed vajavad sünteesprotsessiks anorgaanilisi ühendeid ja päikeseenergiat -Loomorganismid vajavad toitu.(valgud, lipiidid, suhkrud) Kõik elusolendid vajavad elutegevuseks energiat -TAIMED fikseerivad valguse energiat ,kasutavad seda fotosünteesil suhkrute sünteesiks -LOOMAD saavad energiat teiste organismide poolt...
2) Kuidas on Aafrikaga seotud David Livingstone? Ta oli esimene eurooplane, kes läbis Lõuna-Aafrika rannikust rannikuni ja avastas muu hulgas Victoria joa. 3) Millist kunstivoolu esindasid: Ilja Repin - realism Johann Köler - nii romantismi kui ka realismi ilmingud Edouard Manet - impressionism Claude Monet - impressionism Vincent van Gogh - postimpressionism Paul Cézanne - postimpressionism Paul Gauguin - postimpressionism 4) Millise avastuse tegid: (milline tähtsus?) Charles Darwin - evolutsiooniteooria, mis tõestab, et inimene pärineb ahvist ja on arenenud kaasaegseks homo sapiensiks, on suutnud kohaneda erinevate loodustingimustega. Andis teadmise, et inimene ei pärine Jumalast, vaid ahvidest. Wilhelm Röntgen - röntgenkiired, mis aitasid siseorganeid vaadelda, selle läbi meditsiiniline areng. Albert Einstein - paneb alguse relatiivsusteooriale, mis annab arusaama ajast ja ruumist, paneb aluse kosmoseajastule.
1665.a R.Hook leiutab mikroskoobi 1735.a K.Linne loob looduse süsteemi 1797.a E.Jenner ja esimesed kaitsepookimised Euroopas 1828-1837 K.E. v Baer avastab inimese munaraku 1859.a Ch. Darwini evolutsiooniteooria 1903.a I.Pavlov loob reflekside teooria 1953.a J.Watson ja F.Crick tõestavad DNA kaksikpiraalse struktuuri Biotehnoloogia on teadus, mis tegeleb elusorganismide ja nende elu- protsesside kasutamisega tehnoloogias inimese huvides.Eelised:1.l oodussõbralik, keskkonnasäästlik2.odav tooraine3. saab toota ühendeid, mida keemias ei saaMikroobide biotehnoloogia võtted:1.mutatsioonide esile kutsumine2.kunstlik valikEesmärgid: kindlate ühendite saamine, teaduslikud eesmärgid. Näited:1
kultuuride, tsivilisatsioonide, riikluse ja tehnoloogia areng. 13. Millega seostuvad evolutsioonibioloogias järgmised teadlased: Georges Cuvier, Jean-Baptiste de Lamarck, Charles Darwin Georges Cuvier — tegi oma uuringutega kindlaks, et eri maakihtides on erinevate loomade kivistised. Mida sügavamad kihid, seda erinevamad on kivistised elavana tuntud organismidest. Uskus siiski, et kõik liigid on algselt loodud ja muutumatud. Jean-Baptiste de Lamarck — esitas esimese tervikliku evolutsiooniteooria teoses ,,Zooloogia filosoofia’’ (1809). Tema arvates tekkis ja tekib elu Maal isetärkamise teel ja see on pidevas, kuigi aeglases arengus. Charles Darwin — lõi esimese teaduslikult põhjendatud evolutsiooniteooria, mis on kirja pandud teoses ‘’Liikide tekkimine’’ (1859). Darwin tõestas rohke faktilise materjali abil, et liikide ajalooline muutumine on toimunud ja toimub teaduslikult põhjendatavate seaduspärasuste järgi. Liikide muutumise peamiseks
3. Kuivas, kuumas või külmas kliimas elamiseks 4. Pimedas elamiseks 5. Vaenlste eest kaitseks 6. Peitmiseks Olelusvõitlus- organismide ellujäämise ja palljunemise sõltuvus teistest organismidest ja eluta looduse teguritest Neid protsesse on neli: 1. liigisisene, otsene 2. liigisisene, kaudne 3. liikidevaheline, otsene 4. liikidevaheline, kaudne KÜSIMUSED/VASTUSED: Charles Darwin- inglise teadlane, kes on nüüdisaegse evolutsiooniteooria üks rajajatest. Ta avaldas 19.sajandi keskel raamatu, milles ta seletas loodusliku valiku teooria abil taimede ja loomade evolutsiooni, seda, et uued liigid on arenenud olemasolevatest liikidest. On mõistlik anda palju järglasi, sest suur hulk neist järglastest hukkub enne, kui jõuab ise järglasi anda. Mõistlik on erineda, sest kui mutatsioon on selline, mis suurendab organismi ellujäämisvõimalust, siis antakse see edasi järgmistele põlvkondadele.
Pealegi kartis Charles verd, ta ei võinud kuulda isegi seda sõna kuulda. Juba ülikooliajal köitis teda loodusteadus. Noor Darwin kogus ja uuris taimi ning mardikaid, samuti huvitas teda geoloogia. Tõeline loodusteadlane sai temast viis aastat kestnud (1831-1836) ümbermaailmareisil purjekal "Beagle". Kogutud materjale uurides jõudis Charles järeldusele, et taimede ja loomaliikide muutumise peamine tegur on looduslik valik. Põhjaliku ja ettevaatliku teadlasena avaldas ta oma evolutsiooniteooria aastal 1859, 20aastase teadustöö alusel. Isamesilane või abikaasa? Uurinud kaks aastat mikroskoobi kohale kummardunult oma reisil kogutud materjale, tabas Darwinit hirmutav mõte: kas tema edasine elu ongi vaid töö, töö ja töö? Nagu isamesilane mõnes tahmase Londoni räämas majas... Võibolla tasuks valida hoopis mugav kodu, kaminatuli, armas naine, lapsed? 29aastane teadlane pani kirja poolt- ja vastuargumendid. Ta ei saaks küll enam omatahtsi reisida ega
ajapikku arenevad neist üha keerukamad eluvormid. Ta mõistis, et organismid on kohastunud elama neid ümbritsevas keskkonnas. Kohastumise mehhanismina pakkus ta välja, et elu jooksul organismis toimunud muutused päranduvad edasi järglastele. Seda hüpoteesi on tema järgi hakatud nimetama lamarkismiks. Georges Cuvier fossiilsetele leidudele tuginedes tõestas ta liikide väljasuremise ning see on ka Cuvieri teene evolutsiooniteooria arengus. Samas arvas, et liigid on muutumatud: alguses loodi lihtsalt väga palju liike, millest osa aja jooksul katastroofiliste sündmuste tõttu välja suri. James Hutton ja Charles Lyell pakkusid välja idee, et Maa on palju vanem kui Piiblis kirjas ning maad kujundavad jõud tegutsevad väga aeglaselt ja kogu aeg. Nende meelest polnud liikide väljasuremiseks vaja katastroofe, Maal toimuvad protsessid võivad seda põhjustada sama efektiivselt.
Eristati spontaanseid ja indutseeritud mutatsioone. Populatsioonigeneetika teooria suures isoleeritud ja vabalt ristuvas populatsioonis, millele ei toimi evolutsioonitegurid, säilivad alleeli- ja genotüübisagedused põlvkonniti muutumatutena, kusjuures genotüüpide sagedused on määratud alleelisagedustest ruutseose kaudu (Hardy-Weinbergi seadus). Nende seaduspärasuste alusel sai ühendada mendelliku geneetika darvinistliku evolutsiooniteooriaga ja tekkis geneetiliselt mõtestatud evolutsiooniteooria sünteetiline evolutsiooniteooria. MIHKEL HEINMAA 2013 4 BIOLOOGIA AJALUGU 19. Millised teadusteooriad on kujundanud rassismi/eugeenika Paljudele oli endiselt sobilik Olemise Suur Ahel, mida mingi hetk hakkas võimendama ka darvinistlik evolutsiooniteooria
1.)Modernism on 19-20.saj uuenduslikkust taotlevate kirjandusvoolude ühis nimetus.Sai alguse Prantsusmaalt.Modernismi alguseks vaadatakse 2 perioodi.Modernismi sünd on seotud ühiskonnas toimuvate suurte nihetega *ühiskonna korraldus,*teadus ja tehnika,*linnastumine,*auto, lennuk,*raadio 2.)A. Schopenhauer-sai kuulsaks pessimismi teooriaga.Ta väitis, et me elame kõige halvemas reaalselt võimalikus maailmas. Kui maailm oleks veel hullem, siis ta lihtsalt lakkaks olemast.Parema tuleviku ja progressi eitamine. F.Nietzsche- Inimene võib olla "nagu kõik teised", üks rahva hulgast, olla viimne inimene. Aga inimene võib ka olla üle rahvamassist, vastanduda sellele, olla üliinimene. "Ma õpetan teile üliinimest. Inimene on miski, mida peab ületama. Mis olete teinud ta ületamiseks? /.../ Te olete käinud ära tee ussikesest inimeseni, aga palju on teis veel ussikest."Tugevad tahtsid nõrgad hävitada. S.Freud- Psühhoanalüüsi teooria kohaselt on enamik...
Samas arvas ta, et liigid on muutumatud: alguses loodi lihtsalt väga palju liike, millest osa aja jooksul katastroofiliste sündmuste tõttu välja suri. Inglise geoloogid JAMES HUTTON ja CHARLES LYELL pakkusid välja idee, et Maa on palju vanem kui piiblis kirjas ning Maad kujundavad jõud tegutsevad väga aeglaselt ja kogu aeg. Nende meelest polnud liikide väljasuremiseks vaja katastroofe, Maal toimuvad protsessid võivad seda põhjustada sama efektiivselt. DARVINI EVOLUTSIOONITEOORIA Darwini evolutsiooniteooria põhineb viiel põhilisel tähelepanekul ja nendest tehtud järeldustel: Liikidel on suur viljakus. Neil on järglasi rohkem, kui neid täiskasvanuks saab. Populatsioonide arvukus jääb enam-vähem samaks. Toiduressursid on piiratud, kuid on enamasti suhteliselt konstantse suurusega. Nendest kolmest tähelepanekust võib järeldada, et sellises keskkonnas tekib isendite vahel olelusvõitlus. Suguliselt paljunevatel liikidel on iga isend teisest erinev.
· inimese kõrgema närvitegevuse iseärasusi; · inimese sisekeskkonna stabiilsuse tagamise mehhanisme; · organismidevahelisi suhteid ja seoseid keskkonnaga; · ökosüsteemide ja biosfääri struktuuri ja neis valitsevaid suhteid; · keskkonnakaitse regionaal- ja globaalprobleeme; · inimese mõju keskkonnale ja säästva arengu põhimõtteid; · elutekke hüpoteese ja bioevolutsiooni seaduspärasusi; · liigitekke geneetilisi aluseid; · Ch. Darwini evolutsiooniteooria põhiseisukohti; · looduses esinevaid mikro- ja makroevolutsioonilisi protsesse · inimese evolutsiooni põhiseisukohti.
autoreprodutseeruvatest süsteemidest 19.Paleontoloogia ja fossiilid Paleontoloogia on teadus möödunud aegade organismidest ,mis on tuvastatud kivististe ehk fssiilide kaudu Fossiilid organismi või tema osa kivistunud jäänus või jäliend 20.Rudimendid Inimese jaoks ebavajalikud kehaliikmed (kolmas silmalaug,Drawini köbruke,tarkuse hammas,segmenteerunud lihased,pimesool,õndraluu,keha osaline karvkate,silmhammas) 21.Cubier evolutsiooniteooria Tema seisukoht oli ,et liigid on algselt loodud ning muutumatud 22.Lamarck ev.teooria Tema seisukoht oli et elu tekkis Maal isetärkamise teel ,veel arvas ta ,et organismidel on iseloomulik astmeline täiustumine 23.Mis on looduslik valik? Populatsiooni isendite ebavõrdne ellujäämus ja paljunemisedukus,mis on tingitud nende geneetilistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest ,muudab järglaspõlvkondade geneetilist struktuuri suurema kohasuse suunas
4. Elu areng Maal Universum on mitte üksnes imepärasem kui me oletame, vaid imepärasem kui me oletada suudame. J. B.S Haldane, inglise bioloog (1892-1964) Inimene ei ole tegelikult alati uskunud, et Maal elavad organismid on kujunenud evolutsiooni käigus. Kuni 19. sajandi keskpaigani usuti, et kõik Maal elavad taime ja looma liigid on Jumala poolt loodud. Tänapäeval tunnustatud evolutsiooniteooria väidab, et kõik nüüdisaegsed liigid on välja arenenud kauges minevikus elanud loomadest ja taimedest nende pideva järkjärgulise muutumise tulemusena. Evolutsiooniteooriat on tänapäeval täiendatud ka geneetikast tulenevate teoreetiliste üldistustega. Tegemist on aga siiski evolutsiooni teooriaga, sest päris täpselt ei tea keegi, kas elu ikka tegelikult ka tekkimise ja arenemise teel kujunes.
ARISTOTELES (384322 e.m.a)geotsentriline (maa keskp.) maailmavaade ERATOSTHENES (u. 276194 e.m.a) tegi olulisi astronoomilisi avastusi PTOLEMAIOS (u.90160) koostas maailmakaardi KOPERNIK (14731543) heliotsentrilise (päike keskp.) maailmavaade BRUNO (15481600) lõpmatu universum GALILEI (15641642) tõestas heliotsentrilise maailmasüsteemi tõesuse NEWTON (16431727) gravitatsiooni seadus MAGALHÄES (14801521) 1. ümbermaailmares 15191521 DARWIN (18091882) 1. evolutsiooniteooria looja SCHWANN rakuteooria looja MENDEL geneetika rajaja WEGENER (18801930) mandrite triiviteooria (1912 laamtektoonika) Tehnoloogilsed murrangud I industrialiseerimine XV saj. põllumaj. levib väljavaheldussüsteem, leiutati metallisulatamisviisid, tulirelvad jne., tekkisid pangad, börsid, manufaktuurid http://www.abiks.pri.ee II varaindustriaalne tootmisviis XVIII lõpp XIX saj
1.Vürtsid;kallis tollimaks;uudishimu;kullajanu;müüdid pururikastest riikidest;ristiusu levitamine 2.kompassi täiustamine ja astrolaabi leiutamine;Pürenee ps palju sõjakaid rüütleid;karavell;Hisp. ja Port. leidus meresõidukog. mehi 3.Maailmapilt avardus;uued kaubateed- ja keskused;uued põllukultuurid;kuld;nakkushaigused;Itaalia kaubalinnade tähts. vähenemine 4.Kol.-1492.avastas Uue Maailma;da Gama-1498 avastas meretee Indiasse;Magalaesh-1519-22 esimene ümbermaailma reis 5.Ren-taassünd 14-16 saj 6.Hum.-inimlikkus,Erasmus Rotterdamist ja Thomas More 7.A.T.-dominiiklane,kat. kiriku tähtasim filosoof,tegeles tomismiga -uuris mitemeid valdkondi ja sid.need kristlusega;Ld.V-kunstnik;Luther-ref.algataja ja lõi lutheri kiriku;Calvin-rajas prot. usuvoolu kalvinism 8.Ref.-1517 toimunud usupuhastusliikumine,mille tagaj. kuj. kat. eraldunud prot. kirikud 9.1)Ta oli kiriku üleolu ja rikkuse vastu,2)indulgentside müük 10.lihtsus;emakeelsus;piibli luge...
mõtet. Darwinlikku evolutsiooni mehhanismi käsitlust on palju kritiseeritud. 1859. a. Vapustas Inglise loodusteadlane Charles Darwin maailma, kirjutades raamatu, milles avaldas seisukoha, et inimesed on suguluses ahvidega. Tüüpiline satiirne karikatuur Darwinist, kus teda esitati ahvina. Darwin ei väitnud, et inimene on arenenud ahvist, vaid et neil on sama esi-isa. Sõna "evolutsioon" tähendab lahtirumilist ning evolutsiooniteooria kirjeldab, kuidas kõik elusolendid aja jooksul arenevad ehk muutuvad. Kõik elusolendid erinevad üksteisest näiteks suuruse, kuju, värvuse tugevuse ja eluea poolest. Pole kaht täiesti ühesugust taime või looma. Teooria teine osa seletab, et isendite erinevustest sõltub, kes elusolendeist jääb ellu ja saab järglasi. Mõni tunnus tagab suurema võimaluse ellu jääda Teooria kolmas osa käsitleb pärilikkust. Need tunnused, mis
kõrged ideaalid ja tõekspidamised. Hasso Krull on raamatus ,,Katkestuse kultuur" väitnud, et viimasel aastasajal on aset leidnud kolm surma Jumala, kunsti ja inimese surm. Nende surmadega kadus inimkonna jaoks midagi lõplikult, minevik oli möödunud ja ületatud, passe et depasse (pr.k möödunu ja ületatu). Esimesed, kes julgesid astuda kristlike ideaalide vastu, olid teadlased ja filosoofid. Kui Charles Darwin avaldas evolutsiooniteooria, tabas maailma sokk. Will Durant on öelnud, et terve aastakümne rääkis inimkond vaid evolutsioonist. Darvinismi sisemine loogika on aga sügavam, kui esialgu paistab teos võtab Jumalalt looja-aupaiste ning lükkab ümber katoliku kiriku vääramatu dogmaatika. Otsekoheselt tapab Jumala Friedrich Nietzsche oma raamatus ,,Nõnda kõneles Zarathustra", kus Jumal sureb kaastundest inimese vastu. Nietzsche läheb
31.08 W. Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia labori 1879.aastal Leipzigi ülikoolis S. Freud (psühhoanalüüs) Neofreudistid: Adler(individuaalpsühholoogia), Fromm (psüühilise ja sotsiaalse teguri vahekord), Erikson(psühhosotsiaalne areng), Jung(analüütiline psühholoogia) Biheiviorism: Watson (sisend-must kast-väljund), Skinner (radikaalne biheiviorism, operantne tingimine), väikese Alberti eksperiment rotiga Humanistid: Rogers (empaatia ja valikute olulisus), Maslow (theory of human motivatsion, vajaduste hierarhia) Kognitiivne psühholoogia: termin kognitiivne pärineb U. Neisserilt Pavlov kindel tingimine - tingitud ja tingimata stiimul - katse koera ja vilega 07.09 Cage- ajalukku kirjutatud tänu oma äärmiselt ebatõenaolisele surmast pääsemisele raske õnnetuse tagajärjelt. Gall- frenoloogia alusepanija Stroopi efekt Eugen Aserinsky märkas kiirete silmaliigutuste perioode(Rapid Eye Movement-REM) Berger-enne operatsiooni nähti p...
9................................................................Pildid 10...............................................................Kasutatud kirjandus 2 Sissejuhatus Referaat räägib kuulsate maailma bioloogidest läbi aegade. Minu töös on kõige kuulsamad ja maailma ajalugu mõjutavamad bioloogid. Kõige kuulsam neist on kindlasti Charles Darwin, kes lõi evolutsiooniteooria, milles kõik loomad peavad olelusvõitlust, konkurentsivõimetud isendid surevad välja ning edukate loomade omadused, mis alguses võisid juhuslikult kujunenud olla, antakse järgmistele põlvkondadele edasi. Vastavalt sellele, kuidas keskkonnad muutuvad ja loomad liiguvad, muutuvad ka eduks vajalikud omadused, mille tulemuseks on liikidevahelised erinevused. Lõpuks tekivad ka täiesti uued liigid. Ilma selle teooriata poleks bioloogial mingit alust
2. Haigete igasuguse häirimise 2. Haigete närvisüsteemi häirete keelamine haigete tervise ja uurimine turvalisuse huvides 3. Frenoloogia kasutamine (põhiidee: 3. Suundravi ja diagnooside psüühika erinevad moodulid ja kuritarvitamise küsimus funktsioonid asuvad erinevates aju osades) 34. Evolutsiooniteooria mõju meditsiinile ja tervishoiule Evolutsiooni teooria mõjutas erinevaid meditsiini harusid, nagu arengubioloogia ja geneetika ning tervishoidu. Darwin juhtis tähelepanu muutlikkusele ja pärilikkusele, mis viisid geneetikatekkimiseni. Tervishoiu tähtsus suurenes, lähtuvalt keskkonna teadvustamisest. Geneetika jaotas haigused dominantseteks, retsessiivseteks ja päriliku eelsoodumusega haigusteks. Seletati hemofiilia ja daltonismi pärandumismehhanism. Arenes
mõni liik hääbub kas konkurentsi või abiootiliste tingimuste tõttu. Massilisi väljasuremisi on toimunud ka, st, et lühikese ajavahemiku jooksul on kadunud enamik senistest liikidest. Takson on süstemaatiline rühmitus nt: perekond, sugukond, selts, hõimkond, riik. Riigid: protistid, bakterid, seened, taimed, loomad Evolutsiooni mehhanismid ja protsessid Nt:Kõrbekohastumine-loomadel suured kõrvad, kaamlil küürud, suviuinak, Darvinliku evolutsiooniteooria kohaselt ei evolutsioneeru mitte üksikindiviidid, taimedel vahakiht, lihakad varred jne vaid populatsioonid ja liigid. Populatsiooni isendid on omavahel fenotüübiliselt Lendamine:kerged toruluud, õhukambrid luudes, tugevad rinnalihased, kiire sarnasemad kui sama liigi eri populatsioonidesse kuuluvad isendid. ainevahetus
inimesi veenda, et Krishna ongi kõige algus ja lõpp ning just Tema peab täitma tühimiku inimhinges. Nad usuvad, et loodus töötab Jumala juhtimise all ja, et jumal on kõiges ning kõigis. Ülimalt huvitav on aga see kuidas teadusesse suhtuvad. Nimelt väidavad nad, et teadlased varastavad Jumala omandit ,,Nad võtavad Krishnalt mateeria, kasutavad seda ning seejäral väidavad, et on midagi suurepärast loonud." Hoopis huvita seisukoha on nad võtnud Darwini evolutsiooniteooria suhtes. A: ,, Darwin on öelnud, et mõned liigid surevad olelusvõitluse käigus välja. Need, kes on võimelised ellu jääma, peavad vastu, kuid need, kes seda ei ole, surevad välja. Seega ta väidab, et ellujäämine ja väljasuremine käivad käsikäes." B: ,,Mitte keegi ei ole välja surnud. Ahv ei ole välja surnud. Darwini vahetu esiisa ahv - eksisteerib ikka veel. Ta arendas rumalat teooriat." Nad vastandavad
Lamarck, Georges Cuvier, Charles Darwin , Albert Wallace. Jean Baptiste Lamarck – isendi kindla suunaline muutumine viib kaasa liigi muutumiseni Georges Cuvier – liigid on aeglaselt loodud ja muutumatud Charles Darwin ja Albert Wallace - Liigitekke teaduslikud alused: olemasolevad liigid põlvnevad varem elanud liikidest ja on muutunud tänu looduslikule valikule ning olelusvõitlusele (kuna isesendeid on palju ja ressursse vähe). 3. Miks jõuti evolutsiooniteooria väljatöötamiseni alles 19. Sajandil, kuigi ideed liikide muutumise kohta olid olemas juba antiikajal ? Survestati peale autoriteetide ja kristlike arusaame 4. Keda nim. elavatesks fossiilideks +näited. Elavad fossiilid – tänapäevased organismid, kes muutumatuna eksisteerinud väga pikka aja vältel (hõlmikpuu, latimeeria) 5. Nimeta evolutsioonitõendeid (6)+näited iga tõendi juurde. Paleontoloogia – teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Tõendeid
nagu seened, vetikad, samblad jm paigutas taimeriiki, korallid ja käsnad samuti, kõik selgrootud peale lülijalgsete pani usside klassi. Kuni sinnamaani jaotati elusloodus selgelt loomadeks ja taimedeks. 19. Sajandil muutus piir häguseks, sest: · Edusammud anatoomias, embrüoloogias, füsioloogias, mikroskoopias (uuriti rakku, avastati teisigi tuumaga ainurakseid peale bakterite). · Evolutsiooniteooria kinnistus, loomuliku süsteemi hakati looma organismide rühmitamisega põlvnemissuguluse ehk fülogeneetiliste suhete järgi. Ernst Haeckel · 1866 lisas kolmanda riigi protistid. Paigutas sinna need org. Kes ei olnud ei taimed ega loomad - bakterid, algloomad, ainuraksed vetikad, sinivetikad, seened. Käsnad pani loomariiki. · Eristas selgelt taimed ja loomad: mõlemad huulkraksed koelise ehitusega, aga loomad
1. Mis ajal oli Euroopas realism? 1830-1870 a. 2. Mis oli realismi eesmärk? Kujutada elu nii, nagu see tegelikult oli. Kõigi tema tumedate ja päevavalgust kartvate külgedega, ilma liialduste ja ilustusteta. 3. Milline oli realismi äärmuslik suund, mis seda iseloomustas? Kriitiline realism. Kajastati äärmist sotsiaalset ebavõrdsust, kuritegelikku allmaailma ning raha ja võimuahnusest väärastunud inimest. 4. Nimeta 3 maad, kus realism kõige enam arenes! Millised olid nende maade tähtsaimad kirjanikud realismiajal? Inglismaa C.Dickens, Prantsusmaa Stendhal, H. de Balzac, G.Flaubert Venemaa F.Dostojevski, A.Tsehhov 5. Milline zanr oli realismiajal kõige levinum? Romaan. 6. Milline kirjanik saavutas esimesena realistikuulsuse? Stendhal. 7. Kirjuta 10-lauseline romaani ,,Punane ja must" kokkuvõte! Peategelane 19-aastane noormees Julien Sorel on harimatu ja rahaahne lauavabrikandi poeg. Ta oli õpihimuline ja ta isa põlgas teda sell...
Analoogiline organ ühesugune funktsioon erineva ehitusega (nt nägemine) 6. Mandunud elund Ehk rudimendid elundid, mis pole väljaarenenud ja vaja enam ei ole. 7. Selgita bioloogilist evolutsiooni Pärinevate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioonides. Selle käigus tekivad uued liigid ning organismid kohastuvad keskkonna muutustega. Toimub looduslik valik. Väga populaarne on Darvini evolutsiooniteooria. 8. Eluteke, mitu miljonit aastat tagasi? 3 põhiseisukohta: Elu algne loomine; elu alged on Maale saabunud teistelt taevakehadelt; elu on Maal tekkinud elutu aine arengu tulemusena. Tekkis 4 miljardit aastat tagasi. 9. Taimede evolutsiooni etapid 10. Loomade evolutsiooni etapid 11. Nimeta 4 evolutsiooni geneetilist alust ja selgita Mutatsioonid Kombinatiivne muutlikkus Geenivool Geneetline triiv 12. Selgita looduslikku valikut, joonis lk 73 13
Naturalism 19. saj teise poole kirjandusvool. Selle voolu tekkimine on seotud loodusteaduste arenguga. Charles Darwini evolutsiooniteooria mõjutas seda voolu. See teooria ütles, et liikide vahel toimub olevusvõitlus ja ellu jääb tugevam, aga ka kohanemisvõimelisem. Naturalistis hakkasid samuti kujutama olevusvõitlust inimeste ühiskonnas ja kujutasid seda, kuidas inimesed peavad oma oludega kohanema. Nad hakkasid kujutama pigem vaesemat ühiskonnakihti, kus seda viletsust ja võitlust on veel rohkem. Nad otsisid olukordi, kus inimesed loomastuvad ja
Kui Charles Darwin 1835. aastal HMS Beagle pardal Galapagose saartele jõudis, ei osanud ta isegi kahtlustada, et kõik saarestikus elavad vindid on lähisugulased. Tähelepanek osutus aastaid hiljem evolutsiooniteooria sõnastamisel väärtuslikuks vihjeks. Rühm rootsi ja ameerika teadlasi on nüüd järjestanud saartel elavate vindiliikide DNA ja leidnud geeni, mis mõjutab lindude nokkade kuju. Vindid jõudsid Galapagose saartele hinnanguliselt kaks miljonit aastat tagasi. Umbes samal ajal, kui maailma hakkas vallutama püstine inimene. Ent kui Homo erectusele olid avatud terved mandrid, siis ürgne vindiliik pidi leppima 18 saarega. Kaks miljonit aastat hiljem võib saarestikus kohata 14,
Religiooni roll tänapäeva eestlase elus ja kaasaegses ühiskonnas Tänapäeval väidab suur hulk meie kaasmaalasi, et religioon kui selline on mõttetu ning ajast ja arust. Kõike selgitab teadus. Õige on darvinism, mis Charles Darwini evolutsiooniteooria näol annab teada, et liikide areng sõltub looduslikust valikust ning iga liik on arenenud primitiivsemast eelkäijast, mille tugevamad isendid oma geene edasi andes on järk-järgult kujundanud uue liigi. Moodsal ajal ei vaja me enam müüte maailma ning selles elavate nähtuste ja olendite tekkimisest. Meie oma arvates teame. Kuidas on aga lood tegelikult? Tahes-tahtmata on religioon meie ühiskonda mõjutanud, ehkki mõned meist seda vahest eitavad ning tunnistada ei taha. Sir Alister Hardy öelnud, et inimene on "religioosne loom", sama mõtet toetab ka David Hay, kes ütles: "Spirituaalsus on inimesele kaasasündinud loomuomadus." Tõepoolest, meil ei õnnestu leida ühtegi kultuuri, kus ei eksisteeri...
Ilmus ka mitmesuguseid antidarvinistlikuid evolutsiooniteooriaid. Vastupidise näitena saab tuua aga kommunismi loojat Karl Marksi, kes pidas Darwini teooriat oma filosoofia üheks loodusteaduslikuks nurgakiviks. Ajapikku on tekkinud erinevatest seisukohtadadest ka neodarvinism, mis aga üldist tunnustust ei ole leidnud. Geneetiline antidarvinism mutatsionismi teooria jne. 1920.-datel arvutati vaatluste, eksperimentide ja matemaatiliste mudelite abil sünteetiline evolutsiooniteooria, mille juhtkohal on küll looduslik valik, kuid lisades näidatakse, et ka juhuslik valik võib etendada evolutsioonis olulist, kuigi mitteadaptiivset osa. 1970-datel tuldi Jaapanis välja evolutsiooni neutraalteooriaga, mille kohaselt suurem osa genoomide evolutsioonist toiub geneetilise triivi kaudu ja see on sõltumatu loodulikust valikust. 1972 a. tuldi välja katkendliku tasakaalu hüpoteesiga, kuid
Väga oluliseks sammuks oli mikroskoobi leiutamine 17. sajandil, mis võimaldas vaadelda väiksemaid eluvorme ja avastada organismide rakulise ehituse. 18. sajandil jätkus maailma bioloogilise mitmekesisuse kirjeldamine ning arvelevõtmine, mis viis organismide teadusliku süstemaatika väljatöötamiseni, millele vahest suurima panuse andis K. Linné välja töötatud binaarne nomenklatuur. 19. sajandist pärineb mitu pöördelise tähtsusega saavutust: evolutsiooniteooria väljatöötamine (Ch. Darwin), rakuõpetuse teke (R. Wirchow jt.), embrüoloogia teke (G. Cuvier, K. E. von Baer), mikrobioloogia teke (R. Koch, L. Pasteur), biokeemia teke (E. Fischer, O. Warburg jt.). Sajandivahetusel hakkasid välja kujunema ka geneetika (G. Mendel, T. H. Morgan) ja ökoloogia. Uued suuremad läbimurded järgnesid 20. sajandi teisel poolel pärilikkuse mehhanismide selgitamisega (J. Watson, F. Crick, J. Monod, E. Tatum jpt).
dikteerida maailmas sündivat ja andis põhjenduse paljudele tolleaegsetele avastustele. Sel ajal usuti, et inimene on saamas maailma peremeheks ning inimkonna saavutused tundusid igaveste ja pöördumatutena. Kas tegelikkuses on need uskumused ennast tõestanud? Kas tõesti baseeruvad ka tänapäeva teadused ja üldised väärtushinnangud just Euroopas 20. sajandi alguses tekkinud tõekspidamistel? Darvinistliku evolutsiooniteooria kohaselt võis inimkond degenereeruda ning see tekitas osades inimestes pessimistlikke meeleolusid. See avaldus omakorda antisemitismi tugevnemises Euroopa eri paigus: Viinis, Pariisis, Peterburis ja ka mujal. Pandi alus geneetikale kui teooriale ja avastati organismis pärilike omaduste materiaalsed kandjad. Neid mõlemaid avastusi kasutasid hiljem suurjuhid, Hitler ja Stalin, et luua üliinimest, mis neil paraku ei õnnestunud. See kõik pani aga aluse
· Evolutsioon on elu areng Maal, organismiliikide põlvnemist muutuste kaudu varem eksisteerinud liikidest ja järk-järguliselt keerukamate eluvormide teket. Vormid: füüsikaline, keemiline, bioloogiline ehk bioevolutsioon, sotsiaalne evolutsioon. · Esimese teaduslikult põhjendatud evolutsiooniteooria lõi inglise teadlane Charles Darwin. Teooria: liikide muutumise peamiseks põhjuseks pidas ta looduslikku valikut. · Elu ajaloost Maal annab kõige otsesemaid andmeid palentoloogia-teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Palentoloogiast tulenevad ka kõige otsesemad andmed organismivormide eksisteerimisaja, nende ajaloolise vanuse kohta. Kuidas määratakse kivististe vanust? Suhteline vanus- näitab millised organismid eksisteerisid varem, millised
Evolutsioon Evolutsioon kindlasuunaline pöördumatu areng järkjärguline mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine Organismide evolutsioon ei olnud pidev ja ühtlane protsess, vaid rahulikud arengu perioodid vaheldusid massiliste väljasuremistega, mille järgnesid taastusperioodid. Eluslooduse süsteem Süstemaatika tegeleb elusolendite rühmitamisega. Takson on ühte süstemaatika kategooriasse kuuluvate organismide rühm. Taksonite hierarhia iga takson kuulub ainult ühte temast vahetult kõrgemat järku taksonisse Liik Perekond Sugukond Selts Klass Hõimkond Riik EVOLUTSIOONI VORMID (ETAPID) Füüsikaline ehk kosmiline evolutsioon Keemiline evolutsioon Bioloogiline evolutsioon Sotsiaalne evolutsioon I Kosmiline ehk füüsikaline evolutsioon: Ca 15 -4,5 miljardit aastat tagasi II etapp-tekkisid molekulid aatomite ühinemisel III etapp on bioloogiline evolutsioon- elu on tekkinud umbes 4 miljardit aastat...
eluvormideni 4) Sotsiaalne evolutsioon inimühiskonna, kultuuride ja tsivilisatsioonide areng Esimese tervikliku evolutsiooni teooria (Lamarkism) esitas prantsuse teadlane Jean Baptiste de Lamarck (1809) Tema arvates on kõigile elusorganismidele omane kaks tendentsi: 1) Sisemine täitumistung. Seetõttu tekivad üha keerukama ehituse ja talitlusega organismid. 2) Kohanemisvõime elutingimustega. Esimese teaduslikult põhjendatud evolutsiooniteooria (Darvinism) lõi inglise teadlane Charles Darwin (1859) Liikide muutumise peamiseks põhjuseks pidas ta looduslikku valikut, mis tuleneb kolmest olulisest faktist: 1) Kõigi liikide isendite paljunemisel tekib järglasi rohkem, kui saab ellu jääda. 2) Olelusvõitlus isenditevaheline konkurents elutingimuste pärast 3) Suurema tõenäosusega jäävad ellu ning annavad paljunemisvõimelisi järglasi need
tänapäevaste eluvormideni 4) Sotsiaalne evolutsioon – inimühiskonna, kultuuride ja tsivilisatsioonide areng Esimese tervikliku evolutsiooni teooria (Lamarkism) esitas prantsuse teadlane Jean Baptiste de Lamarck (1809) Tema arvates on kõigile elusorganismidele omane kaks tendentsi: 1) Sisemine täitumistung. Seetõttu tekivad üha keerukama ehituse ja talitlusega organismid. 2) Kohanemisvõime elutingimustega. Esimese teaduslikult põhjendatud evolutsiooniteooria (Darvinism) lõi inglise teadlane Charles Darwin (1859) Liikide muutumise peamiseks põhjuseks pidas ta looduslikku valikut, mis tuleneb kolmest olulisest faktist: 1) Kõigi liikide isendite paljunemisel tekib järglasi rohkem, kui saab ellu jääda. 2) Olelusvõitlus – isenditevaheline konkurents elutingimuste pärast 3) Suurema tõenäosusega jäävad ellu ning annavad paljunemisvõimelisi järglasi need isendid, kellel on individuaalsete omaduste tõttu eelised
mõne meil olemasoleva ainega. Darwinism on üks tänapäeval tunnustatud evolutsiooniteooriaid. Darwin seletas evolutsiooni loodusliku valikuga. Maa esimene atmosfäär sisaldas vesinikku. Orgaanilisi ühendeid võis ja võib Maale saabuda meteoriitidega. Peaaegu kõik loomahõimkonnad tekkisid Kambriumis, üle 500 miljoni aasta tagasi. Esimesed maismaaloomad olid lülijalgsed. RNA moodustumine oli elutekke esimene aste. Paleontoloogia on teadus möödunud aegade organismidest. Darwini evolutsiooniteooria ilmus aastal 1859. Darwini teooria järgi on evolutsiooni juhtivateks teguriteks looduslik valik. Esimesed elusolendid ilmusid maale umbes 3 mljr. aastat tagasi. Esimesed maismaataimes olid vetikad. Esimesed maismaaloomad olid lülijalgsed. Linnud põlvnevad dinosaurustest. Lennuvõime omandasid loomadest esimesena kiilid. Dinosauruste väljasuremise põhjustas jääaeg ja/või meteoriidikatastroof. Cuvier seletas organismide väljasuremist üleilmse katastroofiga.
Geenitriiv – alleelisageduse juhuslikud muutused populatsiooni järjestikustes põlvkondades. Pudelikaela efekt toimub populatsiooni arvukuse drastilisel vähenemisel, kui üksikud indiviidid populatsioonist jäävad ellu ja taasloovad uue populatsiooni. Sellega kaasneb geneetilise mitmekesisuse kadu. 3. Molekulaarse evolutsiooni mudelid – klassikaline/neutraalne/peaaegu neutraalne evolutsiooniteooria, sarnasused ja erinevused nende teooriate põhiseisukohtades. Klassikaline evolutsiooniteooria – evolutsioonis on põhiroll looduslikul valikul – populatsioonis on kohasemaid ja mittekohasemaid variante, tänu mittekohastele lasub populatsioonil geneetiline koormus, seetõttu ei peetud suurt polümorfsust teoreetiliselt võimalikuks – tekiks vastuolu LV hinnaga. Pidas polümorfismi suhteliselt stabiilseks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
