GENEETIKA I KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 1. Kaasaegse geneetika rakendusalad meditsiinis ja kohtumeditsiinis. MEDITSIIN Geneetilised uuringud on alati olnud suures ulatuses seotud meditsiiniga ja nende eesmärgiks on olnud meditsiiniprobleemide lahendamine. Need uuringud on võimaldanud leida viise võitluses nakkushaigustega ning kindlaks teha geene, mis on otsustavad pärilike haiguste tekkel. Geneetikute töö tulemuseks on ka efektiivselt töötavad vaktsiinid. 1. Molekulaarne diagnostika ehk teha kindlaks geenid, mis on otsustavad pärilike haiguste tekkel. Molekulaarsete diagnostikameetoditega on võimalik tuvastada haigusi põhjustavaid mutantseid geene. See aitab leida optimaalseid ravivõimalusi. Nt alpaktonuuria on perekonniti päranduv, lisaks huntingtoni tõbi, tsüstiline fibroos. 2. Geeniteraapia rakendamine. Geeni defekt kompenseeritakse uue, funktsionaalse geeni rakku viimisega. Nt immuunpuudulikkuse ja tsüstilise fibroosi korral. Terve...
tudengeid ja kolleege. 5 etnograafiat Pueblodest, kuid paremini tuntud oma teoreetiliste tööde poolest. 'The Scinece of Culture'(1949) Kultuur on integreeritud, dünaamiline ja sümboolne süsteem, mille kõige tähtsam komponent on tehnoloogia. Seda keerulist nähtust uurib 'kulturoloogia' 'The Evolution of culture' - Kultuuriline evolutsioon on seotud energia hulgaga, mida ühe elaniku kohta aastas kasutatakse, seoses tehnoloogilise kohanemisega. Seega 'energia' on kutuurilises evolutsioonis võtmemehhanismiks. Varem kasutati vaid inimenergiat, hiljem ka teisi energiaallikaid (tuli, vesi, tuul, jne). Tema 'evolutsioonilist mudelit' kasutasid hiljem usinalt arheoloogid. Tema evolutsionismiteooriat jätkasid ta õpilased Marshall Sahlins, Elman Service ja Marvin Harris. Ent õpilaste teooriad olid vähem teoreetilised ning 'multilineaarsemad'. Samuti tunnustasid nad rohkem Marxi ja Engelsi mõju oma töödes.
aktivatsioon, ravimid (Penicillin - bind to RBC- drug induced hemolytic anemia. Autoimmuunsuse põhjused võivad olla nii geneetilised kui keskkonnast tingitud. 29. Kirjelda lühidalt komplemendi aktivatsiooni erinevaid teid, näidates ära, mis osa on erinevatel aktivatsiooniteedel ühine ja mis on erinev. Nimeta komplemendi peamised funktsioonid organismis. Komplement on vere seerumi aktiivsus, mis täiendab antikeha funktsiooni. On evolutsioonis ammu välja kujunenud kaitsessüsteem, mis koosneb enam kui 30-st vere valgust. Komplement ja fagotsüüdid aitavad antikehal inaktiveerida organismi sissetungijaid. Komplemendi peamised funktsioonid on 1) Antikehade poolt märgistatud rakkude lüüs(2) Opsonisatsioon -> Fagotsütoos (3) Kemotaksis (4) Immuunkomplekside (IC) lagundamine . Komplemendi aktivatsiooniks on kolm erinevat teed: klassikaline, alternatiivne ja letiini tee. Klassikaline tee nö
Kromatiini all mõistetakse rakutuumas olevat DNA-d, mis on seotud valkudega. DNA-ga seonduvaid valke on laias laastus kahte sorti: struktuursed ja regulatoorsed. Kõige paremini on uuritud struktuursed valgud histoonid, mis esinevad kõigil eukarüootidel. Histoonid on suhteliselt väikesed valgud suure hulga positiivselt laetud aminohapetega (Lys, Arg). Histoone on 5 tüüpi, mis jagunevad kahte rühma: nukleosoomsed histoonid (H2A, H2B, H3, H4) histoon H1. H3 ja H4 on evolutsioonis väga konserveerunud valgud, s.t. et fülogeneetiliselt väga kaugetel liikidel on erinevused valgu primaarjärjestuses tühised. Kõikides eukarüootides on DNA kaksikahela esimeseks kõrgemaks organiseerituse astmeks nn. nukleosoomne struktuur. Kahe nukleosoomi vahele jäävat DNA lõiku nim. linker-DNA-ks, sinna seondub histoon H1, mis vastutab DNA pakkimise eest järgmisse kõrgema järgu struktuuri (30 nm kiud)
Rakk hävitatakse kiiresti, 30-60min jooksul. 12. Kirjeldage mitokondritega seotud apoptoosi (Apaf valgud, tsütokroom c, Bcl valgud) Mitokondritest vabaneb tsütokroom c, mis seostub adaptervalguga Apaf1 (apoptotic protease activating factor). Apaf1 polümeriseerub rattasarnase heptameeri moodustumisega apaptosoom. Aktiveerub prokaspaas 9 ning toimub kaspaaside kaskaad. Bcl 2 anti-apoptootilised valgud, mis pidurdavad apoptoosi seesmist rada. Evolutsioonis konserveerunud. Pidurdavad tsütokroom c vabanemist mitokondritest. 13. Nimetage kasvufaktoreid (välisfaktoreid) mis olulised apoptoosi pärssimises Loomarakud vajavad enamasti apoptoosi vältimiseks pidevat teiste rakkude singaliseerimist. Kui rakk ei saa eluspüsimise või kasvusignaali, siis ta sureb, sest teda pole vaja. Signaalmolekulid seostuvad märklaudraku pinnal paiknevate retseptoritega. Seostumine lülitab sisse signaali liikumise ahela, mis päris apoptoosi ahelat.
Sellest lähtuvalt on üritatud produtseerida antikehi ka mingi reaktsiooni üleminekuoleku struktuuri matkivate ühendite vastu lootuses, et selline antikeha seob (ja seega stabiliseerib) antud reaktsiooni üleminekuolekut ja käitub katalüsaatorina. 81. Millised on need kaks RNA omadust, mis annavad alust pidada just RNAd keskseks molekuliks elu varases evolutsioonis? a) polaarne iseloom b) potentsiaalne isereplitseerumise võime c) võimalik katalüütiline aktiivsus d) summaarne negatiivne laeng e) polümeeriahela suunalisus 82. Mis on metabolismi regulatsiooni lõplikuks
- Pikad jalad, väike aju, väiksed põsesarnad, libajas laup, suured hambad, puudus kilpnääre - Aju väiksem kuid prefrontaalsed alad suuremad kui homo sapiensil - Kasutasid tööriistu ja tuld Homo naledi - Lõuna-Aafrikast avastatud liik - Kehaehituselt vahelüli australopiteegi ja homo perekonna vahel - U 1,5m pikad, kõndisid püsti kuid võisid ka ronida. Peamisi tegureid, mis on suunanud aju ja intelligentsuse arengut evolutsioonis Ei ole ühte kindlat põhjust mis seletaks aju mahu suurenemist ja intelligentsuse arengut. - Muutused elutingimustes (kliima, kehaasend, vabad käed = tööriistad) o Bioloogiline areng – püstine asend = suurem vaagnaluu =suurema peaga järglased; enneaegsed järglased vajavad hoolt; paarisuhete areng läbi emaste seksuaalsuse; püstine asend muudab aju verevarustust
elav tselluloosi seediv mikroob. Sümbioos võib rajaneda vaid mõne vajaduse rahuldamisega või seisneda mitmekülgses sõltuvuses. 1.1 Organismid Kommensalism on kahe organismi aga ka populatsiooni suhete vorm, mis on ühele poolele kasulik (kommensaalile), teisele aga kahjutu ja kasutu. Kommensalism on looduses tavaline ja ökoloogiliselt oluline, sest see väldib ühe populatsioon ainevahetuse saaduste või toidujääkide kogunemist. Evolutsioonis võib kommensalism olla parasitismi või sümbioosi eelaste» kommensaalist võib tema suure aktiivsuse korral saada parasiit. Kommensalismi püsimine on tavaline toitaineterikkas keskkonnas. Konkurents jaguneb: 1) liigisisene 2) liikidevaheline konkurents. Konkurents väljendub liigisiseses ja liikidevahelises olelusvõitluses piiratud keskkonnategurite pärast. Seega on konkurents organisme vastastikku piirav kooselu vorm. Konkurents ilmneb, kui nad kasutavad ühte vähest ressurssi
Mereloomad, filtreerivad veest väiksemaid elusolendeid, enamasti liikuvad (Eestis koralle ei ole, nemad ei liigu). Ka ainuõõssed on evolutsiooni ummikharu. Lameusside hulka kuuluvad: 1. Ripsussid - elavad veekogu põhjas või mullas. Pikkus mõni millimeeter kuni 3 cm. Kulgevad keha katvate ripsmete abil. Röövtoidulised. 2. Ainupõlvsed, kahepõlvsed ja paelussid kõik siseparasiidid. Lameussidel on esmakordselt evolutsioonis välja kujunenud bilateraalne sümmeetria. 33 Ripskõhtsed ja keriloomad pisikesed veeorganismid, moodustavad zooplanktoni (eriti keriloomad). Ümarussid ehk nematoodid - jõgede ja järvede põhja ruutmeetril on üle miljoni nematoodiisendi. Kõigist mullaloomadest on nematoodid arvukaimad, teistega võrreldes on neid isendite arvu poolest 8095%.
(Wiener, Bernstein, Held, Enns, DiLollo). Taju on reflektoorne ja kontekstitundlik protsess. Taju aluseks on tingimatud ja tingitud refleksid. Kui mingi üksikelement või objekt esitatakse mingis kindlas kontekstis, sõltub selle taju konteksti tüübist. Analüsaatoritevahelised seosed ja pertseptiivne kogemus võimaldavad tajus esindada ka esemete ja nähtuste selliseid omadusi, milleks antud analüsaatorid evolutsioonis spetsiaalselt kohanenud ei ole (suurust, kaalu, seesmist struktuuri jms). Tajumise tagajärjeks on enamasti jõudmine mingi nimetuse, tähenduse või kategooriani. Tajumise tulemust tähistame ja nimetame sõna(de)ga. TAJUDE LIIGITUS Üldise liigituse aluseks on tajumisest osa võtvate analüsaatorite erisused. Vastavalt analüsaatori domineerivusel tunnetuses eristatakse: Nägemistaju Kuulmistaju Kompimistaju Liigutustaju Maitsmistaju Haistmistaju
Miks ei toimu kõikide sõda kõikide vastu? Erinevad seletused, miks on ühiskondlik leping ja kord: 18 Hobbes: ,,KÕVA KÄSI" (riik) valvab inimeste järgi Talcott Parsons: internaliseeritud normid Robert Putnam: üldistatud usaldus, kui inimesed usaldavad üksteist siis ühiskonnas peetakse lepingust kinni Sotsiobioloogid: inimestel on kaasasündinud vastumeelsus teiste petmise vastu. Petmine on varajasemas evolutsioonis tähendanud, et inimene visatakse grupist välja kui peteti. Robert Axelrod: ratsionaalsete mängijate vahel saab tekkida koostöö kui Inimesed kohtuvad korduvalt kui kohtutakse üks kord on lihtsam petta, kui tean ette et pean selle inimesega edasi suhtlema siis ei peteta. Püsisuhted soosivad koostööd. Nad mõtlevad tulevikule. VII loeng 14.10 (ptk 3, 11, 22) KULTUUR JA ÜHISKOND I
12.)Kirjeldage mitokondritega seotud apoptoosi (Apaf valgud, tsütokroom c, Bcl valgud): Cyt c vabaneb, kui Bcl valgud ei takista kanali teket mitok membraani ja seostub Apaf valgug a, mis aktiveerib kaspaasid tekib nn apaptosoom. Kaspaaside kaskaadi aktiveerumine- Seesmine aktiveeriv rada (rakusisesed signaalmolekulid mis tekivad stressiolukorras, seotud Bcl valkudega ja mitokondritest vabaneva tsütokroom c-ga). Bcl 2 - anti-apoptootilised valgud, pidurdavad apoptoosi seesmise raja. Evolutsioonis konserveerunud valgud. Pidurdavad tsütokroom c vabanemist mitokondritest. Bax (Bcl2-ga seostuv valk X) normaalses rakus on tsütosoolis, apoptootilises rakus mitokondrite membraanis. Moodustavad oligomeerid mitokondrite välismembraanis, mis soodustab cyt C vabanemist. Samuti vabaneb pro-apoptootiline valk Smac/DIABLO, mis on apoptoosi inhibiitorvalkude antagonist. Pro-apoptootilised BH3 valgud (BAD, BIM,PUMA) Bcl2-ga seostuv nn death promotor osaleb apoptoosi algatamises
Järelikult peame optimismi nimel pingutama stressisituatsioonides ja eriliselt pingutama haige olles · Kuidas seostada Epsteini konstruktiivse mõtlemise ideestikku positiivsete illusioonidega isikliku kontrolli olemasolu kohta? Siin võib olla tegu positiivsete emotsioonide mõjuga immuunreaktsioonile. Nagu järgnev käsitlus osutab, võiks see mõju olla evolutsiooniliselt põhjendatav Positiivsed emotsioonid evolutsioonis · Paljud tõendid osutavad otsesele seosele positiivsete emotsioonide ja kehalise tervise vahel · Optimism, positiivsed illusioonid (kontrolli olemasolu kohta), isiklikele sündmustele tähenduse leidmine ja huumor tekitavad positiivse emotsionaalse seisundi, mis mõjub tervist soodustavalt · Evolutsiooniliselt peaks positiivsed emotsioonid väljendama adaptiivsust, mis informeerib meid 1) immuunsüsteemi hetkeseisust ja
paljusus – pole olemas ühte kindla suurusega konti. Protsessid, mis on variatiivsed nt vaimne võimekus on erinevatel inimestel erinevad ja selle taga on pärilikkus. Näitas, et materiaalne pool, mis on päritav, siis sama päritav on ka käitumismuster ja viis kuidas lahendada ülesandeid. Kui struktuurid on pidevad, siis peab olema ka vaimsete võimete puhul sama reegel. Inimeste vaimsed võimed, kui pärinevad eellastelt, siis see ei saa tekkida vaid inimestel. Kui miski asi on evolutsioonis välja kujunenud, siis peab see olema funktsioon. Funktsioonid on ellujäämiseks ja partneri saamiseks. FRANCIS GALTON (1822-1911) „Whenever you can, count.“ 1. “Hereditary genius: An inquiry into its laws and consequences”. London: Macmillan, 1869. looduslik valik, variatiivsus, pidevus, funktsionaalsus. Vaimsed võimed on allutatud looduslikule valikule, variatiivsusele, pidevusele ja funktsionaalsusele. Võttis entsüklopeedia, otsis välja 1000meest...
edasi ainult emaliini pidi. Isa mitokondrid paiknevad seemneraku sabas ja varustavad rakku energiaga. Kuna seemnerakus on aga väga vähe tsütoplasmat, siis on isa mitokondrite sattumise tõenäosus viljastatud munarakku väga väike. Seega võimaldab mtDNA järjestuse analüüs uurida inimpopulatsioonide päritolu emaliini pidi. 11. Geeni definitsioon 11.1 Geenikontseptsioonid Geneetikutele on geen sama, mis keemikutele aatom. Teisalt, geeni mõiste on olnud pidevas muutumises ja evolutsioonis, sõltudes uutest teadusvastusest, ning kõik viitab asjaolule, et see protsess ka jätkub. Mendel ei kasutanud tunnuste pärandumisseadusi selgitades terminit "geen". Mendeli järgi kontrollisid spetsiifilisi fenotüübilisi tunnuseid nagu näiteks õite värvus "tunnusmärgid" (characters) ja "üksust määravad tegurid" (unit factors) lihtsam oleks siin edaspidi jääda kasutama terminit "faktor". Garrod: üks mutantne geen üks metaboolne blokk.
iseseisvuses, erilises olemuses. Inimesest teeb inimese tema vaimujõud. Probleem on see, et kui see erinev omadus on antud looja poolt, siis on teooria rünnatav, kuna see eeldab Jumala olemasolu tõestust, mis pole õnnestunud. Seda ei saa tõestada, seda tuleb uskuda. Järelikult on teooria alati seotud usuga, teaduslikult ratsionaalselt vaadatuna on see teooria nõrk. Looduse poolt antud eriline kvaliteet kas on? Need eelised on terav mõistus evolutsioonis ellujäämiseks, keskkonna ehitamiseks, kus ta kõige paremini ellu jään. See on viinud selleni, et maailm on ülerahvastatud. See on meie ellujäämise ainus võimalus kasvada ja areneda. Meil ei ole tagasiteed, et me enam ei arene. See tähendaks lõppu. Teadus on olulise tähtsusega, kui osavad oleme meditsiinid ja energie ammutamises. Väites, et terav mõistus tõstab inimese esile ja õigustab teiste liikide
Deletsioonid, aga ka paljud translokatsioonid on oma toimelt enamasti letaalsed (surmavad). Deletsioonid põhjustavad organismi eluvõime langust ja sigimishäireid, olenevalt sellest, milline oli kaotatud geenide funktsioonraskus. Duplikatsioonide fenotüübiline efekt on suhteliselt nõrk. Suuremad duplikatsioonid alandavad eluvõimet ja häirivad sigimist. Inversioonidel arvatakse olevat oluline tähtsus evolutsioonis, sest see võib põhjustada liigisisese isolatsiooni (viljastamatuse). Translokatsioonide tähtsus evolutsiooniprotsessis on vaieldamatu, sest nende tagajärjel võivad tekkida uued karüotüübid. Muutunud kromosoomidega isendid võivad aga mõnikord paremini kohaneda keskkonnatingimustega ja rohkem paljuneda, andes aluse uue liigi moodustumiseks. Translokatsioone on suhteliselt palju uuritud ka põllumajandusloomadel.
2. Oletatav interaktsioon on vastuolus füüsikaseadustega - Ehk on vaja murrangut füüsikas. 3. Kartesiaanlik mina on ontoloogiliselt veider ning nende postuleerimine ei seleta midagi - Vaim polegi seletuslik postulaat, vaid midagi, mida tunnetab igaüks ise. 4. Ei ole kooskõlas evolutsiooniteooriaga – miks peaks vaimne substants olema kohastumuslik? - Kui vaim on interaktsioonis füüsikalisega, siis võib ta olla kohastumuslik. Samas kõik, mis on evolutsioonis tekkinud, ei peagi olema kohastumuslik. 5. Vaimunähtused sõltuvad ajust ning selle seisukorrast - Aju funktsiooniks on olla vahendaja keha ja vaimu vahel. Parallelism. Veel dualistlikke vaateid keha-vaimu vahekorra /vaimse põhjuslikkuse kohta. Leibnizi parallelism: vaimsed sündmused ning füüsilised sündmused kulgevad paralleelselt (ettemääratud harmoonia). Põhjusliku interaktsiooni nende vahel ei ole, ehkki näib olevat. Mis tagab sündmuste seesuguse paralleelse kulgemise
Kuum katlake. Vees lahustunud anorgaanilise CO2 sidumise orgaanilisteks ühenditeks püriidi pinnal. Kõrge temperatuur 150-250. Jääkamber. Elu tekkis madalal, nulli lähedasel temperatuuril Eluareng Maal Elutekke tõenäoliseks ajaks Maal on peetud ajavahemikku 4-3,5 miljardit aastat tagasi. VANAAEGKOND: Enne kambriumit. Vanimad elusorganismid olid ainuraksed tuumata organismid- bakterid ja arhed. Algselt olid need anaeroobsed heterotroofid. Nende evolutsioonis arenesid fotosüntees, mis tõi vaba hapniku atmosfääri, ja aeroobne hingamine, mis tekitas hapniku kasutamise ja talumise võimaluse. Hakkasid tekkima esimesed eukarioodid (hüpotees- suurem rakk „neelas“ väiksema alla, kaotasid aega mööda iseseisva rakuelu ja jäid eksisteerima organellidena). Tuuma teket on seletatud nt sissesopistumisega. Vanimad hulkraksed loomad on käsnad. Kambrium. Tormiline hulkraksete areng (nn Kambriumi plahvatus), mille käigus ilmusid
- Kolm stoppkoodonit – UAA, UAG, UGA - (terminaatorid, nonsens koodonid) – ei vasta sellele ühtegi AH, kasutatakse valgusünteesi lõpetamiseks. - startkoodon AUG, prokarüootidel GUG Terminaatoreid tunnevad ära terminatsioonifaktorid, mis osalevad valgusünteesi lõpetamisel. Aminohapped on organiseeritud koodis – ühele AH-le vastavad koodonid paiknevad tabelis lähestikku, sünonüümsed koodonid erinevad keskmise tähe poolest. - Sünonüümsed koodonid – teevad evolutsioonis sünonüümseid asendusi. Mutatsioonid 3-tähelised, vastavat AH ei muuda. Kui mutatsioon siiski muudab, siis 30 % tõenäosus, et asendub AH sarnaste omadustega AH-le. Ser ja Arg vastavad 6 eri koodonit. Neist 4 koodonit asuvad koos, koodonite 1. ja 2. täht on sama. Ülejäänud 2 asuvad eraldi. Ile vastab 3 koodonit. 16S RNA moodustab vesiniksidemeid nii mRNA kui tRNA vahel. Koodoni perekond – koodonite rühm, mille tähendus on määratud 1. ja 2. tähe abil
Tänapäeval rõhuv enamus biolooge rühmavaliku teooriat ei aktsepteeri ja asuvad seisukohal, et looduslik valik toimib siiski isendite, mitte rühmade tasemel, soosides isendeid, kes suudavad produtseerida rohkem järglasi (levitada oma geenikoopiaid) kui seda suudavad teised indiviidid. Rühmavalik võib kõne alla tulla üksnes väga erandlikel juhtudel (teatud väga spetsiifiliste ja harvaesinevate tingimuste paikapidamisel) ja omab evolutsioonis väikest tähtsust. Klassikalisest valikuteooriast piisab – Kriitikud juhtisid pealegi tähelepanu sellele, et enamikku nendest näidetest, mis Wynne-Edwards oma teooria tõestuseks tõi, saab kergesti ära seletada ka klassikalise indiviidivaliku abil. Näiteks saab liigisisese agressiivsuse suhtelist vähesust ja füüsilistest konfliktidest hoidumist klassikalise indiviidivaliku baasil ära seletada järgmiselt:
kõike nagu ääretut tasandikku leegitseva taeva all ja kurjategija olemus sai mulle selgeks. Ta on atavistlik olevus, kelle isiksuses reprodutseeruvad primitiivsete inimeste ja alamate loomade julmad instinktid...". (Lombroso, 1972, lk 21-26) Lombroso peamine idee oli, et on olemas liik inimesi, sünnipäraseid kurjategijaid, kellel on tugev eelsoodumus kuritegelikuks käitumiseks. Tema arvates olid sünnipärased kurjategijad omamoodi bioloogilised tagasilöögid inimese evolutsioonis, kaugete esivanemate, metslaste omdaduste taaselustumine tänapäeval. Nagu Lombroso tabavalt märkis, on paljude metslaste tavapärased toimingud, nagu tapmine, vägistamine ja inimsöömine alles inimliigi ja ühiskonna arenedes muutunud kuritegudeks. Seetõttu olevat võimalik niisugustel indiviididel leida kindlaid füüsilisi tunnuseid, stigmasid (stigma – kr k piste, arm, märk), mis olid iseloomulikud primitiivsetele inimese eelastele. 13
võimalusi on kaitsetuse tekkeks ja seda rohkem vajab ta abi ja Kõik kõrgemad loomad koge-vad hirmu, see on vajalik kaitset ning on sõltuv oma kasvukesk-konnast ja ümbritsevatest ellujäämiseks ja hoiatab meid ohtude eest (Tuan, 1979). Öhman inimestest (Lahikainen & Kraav, 1996, 115). (2000, 587) ütleb, et hirmurcnktsioonid (ja samuti ängistus) tulenevad häiresüsteemist, mis on kujunenud evolutsioonis Hirmu defineeritakse kui normaalset, arengukohast kaitsmaks elusolendeid ohtude eest. reaktsiooni reaalsele või kujuteldavale ähvardusele - seda määratlust käsutatakse sageli laste arengut käsitlevas kirjanduses. Gullone ja King (1997) ja Gullone (2000) defineerivad hirmu
absoluutne. See eldaks, et kollektiivsete tunnete intensiivsus on enneolematult kõrge, kuid miski ei ole hea piiratult ja lõputult. Moraaliteadvuse jõud ei tohi olla liiga suur, sest muidu ei julge keegi seda kritiseerida ja ta võtab kergesti tardunud vormi. Ka hälbeid ei tohi olla liiga palju. Progressiks on vaja, et individuaalsus saaks väljenduda nii idealisti kui kurjategija puhul. Lisaks etendab kuritegevus ka olulist rolli ühiskonna evolutsioonis. Ta valmistab muutusi ette. Ühiskonnas, kus on olemas kuriteod, on kollektiivsedtunded piisavalt elastsed, võtmaks uut kuju ja kuritegu võib mõnel juhul määrata, millise vormi need võtavad (Sokrates ja vaba mõtlemine aitas kaasa usu ja moraali tugevnemisele; praegu ei saaks vabamõtlemist olla, kui Sokratese ajast poleks seda tehtud ja hiljem see lubatuks kuulutatud; liberaalsuse eelkäijateks olid ketserid). NT: kloonimine (kuritegu, aga võib
) faasi. Uued tarbed väljenduvad liikumises, muutudes harjumuseks ning lõpuks omades väljundi morfoloogias. (Tegevusetus samas nõrgendab ning lõpuks kaotab elundi.) Lamarck eeldas, et elu jooksul omandatu on pärandatav = lamarkism geneetikas. Nö pärilikku informatsiooni kannaks edasi hüpoteetiline kehamahl, mis läbides kogu keha, kontsentreeruks suguorganeis ning liiguks sealt omakorda gameetidesse. Suuremaid muudatusi evolutsioonis esinevaid üleminekuid, seltside teket jne seletas Lamarck vitalistlikult-teleoloogiliselt. Lamarcki õpetus lisas hoogu hügieenile. Tekkis ka nähtus nimega psühholamarkism, mis rõhutab tahte tähtsust, samuti olid siin mõjud kehakultuuri arengusse. Olulisim evolutsionist ka tulevasi arenguid meditsiinis ja tervishoius vaadates oli Charles Darwin (1809-1882)! Darwini peateos Liikide teke (1859) käsitleb nii arengut kui valikut, paneb senise teadmise
keerukamad aga kõigepealt läbivad nö tarvete ja soovide (teleoloogia!) faasi. Uued tarbed väljenduvad liikumises, muutudes harjumuseks ning lõpuks omades väljundi morfoloogias. (Tegevusetus samas nõrgendab ning lõpuks kaotab elundi.) Lamarck eeldas, et elu jooksul omandatu on pärandatav (vastavat infi kandnuks edasi hüpoteetiline kehamahl, mis läbides kogu keha, kontsentreeruks suguorganeis). Suuremaid muudatusi evolutsioonis esinevaid üleminekuid, seltside teket jne seletas Lamarck vitalistlikult-teleoloogiliselt. Lamarck jõuab konkreetselt ka nn arenemispuu juurde. Lamarcki õpetus andis hoogu juurde hügieenile. Tekkis ka nähtus nimega psühholamarkism, mis rõhutab tahte tähtsust, samuti olid siin mõjud kehakultuuri arengusse. Johann Wolfgang v. Goethe (1749-1832) toetas uurimusi evolutsiooniteeoria tekke suunas. Leidis, et maakera ajalugu on järkjärguliste muutuste rida (mitte katastroofide
tavaliselt kohanenud inimese poolt pakutud tingimustega ja seetõttu reeglina nad ei sigi (on ka erandeid). Koduloomad on kohanenud inimese poolt loodud tingimustele ja tavaliselt ei suudagi inimese abita eksisteerida. Sigivad ja annavad teatud toodangut või veojõudu. Kodustamise protsess on olnud pidev ja jätkub kaasajal (põdrad, karusloomad). Kodustamine toimus enamasti ürgkogukondlikul ajal ja täheldatakse erinevaid paikkondi ning erinevaid perioode koduloomade evolutsioonis. Kodustamise ja põlvnemise kohta on saadud andmeid enamasti arheoloogilistel kaevamistel, paleontoloogilistel uurimistel, etnograafiast, võrdlevast anatoomiast, kuid abi on olnud ka geograafiast, antropoloogiast, füsioloogiast ning keeleteadusest. Loomade kodustamine on tihedalt seotud inimese ühiskondliku arenguga ja sotsiaal-majanduslike tingimustega. Loomade kodustamise algus langeb põhiliselt kiviaega (12-10 tuhat aastat e.m.a.).
5. TLR keskne tähendus. NLR ja RLR. Makrofaagide ja dendriitrakkude poolt produtseeritavad tsütokiinid. Nende tähendus immuunsüsteemi funktsioneerimisel. Tolli laadsed retseptorid ehk TLR on mustrit äratundvad retseptorid (pattern recognition receptors), millel on oluline roll kaasasündinud immuunvastuses. TLR ekspresseeritakse makrofaagide, dendriitrakkude, neutrofiilide, mukoosa epiteelrakkudel ja endoteelrakkudel. TLR kodeerivad geenid on evolutsioonis kõrgelt konserveerunud ning on leitud nii C.elegans’s, Drosophila’s kui ka imetajates. Inimeses on 11 TLR geeni, mis on kõik glükoproteiinid ning sisaldavad ekstratsellulaarses regioonis leutsiini kordusjärjestusi ja tsüsteiini motiive. Tsütoplasmaatilises osas sisaldavad TLR-id TIR (Toll/ IL-1 retseptor) homoloogilist domääni, mis on vajalik signaliseerimiseks. Imetajate TLR on oluline erinevat tüüpi molekulide äratundmiseks, mis ekspresseeruvad mikroobide pinnal
mõistus, mis säilitab need teadlikult, peab paljut esile tooma. Kuid äratundmata mõtete poolt vallutatut juhitakse olukordadesse, mida hiljem tõlgendatakse saatuse, Jumala tahte või õnnetusena. On ka muid aegu päevas, mis teevad inimese maagi tahtele vastuvõtlikuks. Unistamise ning igavuse aeg on sisendamiseks viljakad perioodid ja ka need, kui aega on üleliia. Kui su needuse sihiks on naine, ära unusta menstruaaltsükli tähtust. Kui mees poleks oma mahasuruvas evolutsioonis niivõrd nüristunud, teaks ta nagu kõik neljajalgsed, millal on naine kõige seksuaalsem. Odavate opiaatide poolt saastatud mehe koon pole tavaliselt võimeline selliste erootiliste lõhnade välja nuuskimiseks. Isegi, kui ta oleks õnnistatud piisavalt tugeva haistmismeelega, eemaldaks naine endalt lõhna suure hulga parfüümidega, et katta ja summutada ,,patust" aroomi või kõrvaldada avastus täielikult tugevate deodorantide summutava toime läbi tegevuse.
tsiviliseerumisega edenenud enneolematu kiirusega. Näiteks mõned rahvakillud on omandanud võime ka täiskasvanuna seedida laktoosi ehk piimasuhkruid, millega ükski teine imetaja enne inimest hakkama ei saanud. Selle vajaduse tingis agaram karjakasvatus ja näiteks Põhja-Euroopas hakkas vastav geen kiiresti levima. Piirkondades, kus inimesed on pika aja vältel harjunud sööma teravilja, leidub rahval rohkem seedeensüümi amülaasi, mis aitab tärklist seedida. Kiirenenud evolutsioonis pole midagi üllatavat. Juba Charles Darwin ennustas, et suuremates populatsioonides võib evolutsioon kulgeda kiiremini kui vähem arvukates. Seejuures eelistab kiire evolutsioon väikesi, kuid liigile väga kasulikke mutatsioone. Suhteliselt äsja ehk viimase 40 000 aasta jooksul, eriti aga viimase 5000 aasta vältel on looduslik valik oma sõna öelnud 1800 geeni ehk 7% genoomi suhtes. See tähendab, et alates kiviaja lõpust on inimese evolutsioon
vms. Selliseid viiteid saab tekitada poolautomaatselt, kuid tulemuse käsitsikontrollist pole pääsu. 12.5 Näited Esmapilgul võib tunduda, et näide on näide, mis neist ikka rääkida. Terminibaasi ja korralikult struktureeritud sõnastiku seisukohalt on aga olemas kaks omavahel oluliselt erinevat näiteliiki. Sõnastikus antav info 93 Terminite kasutusnäited (et elundi näide on „esimene elund, mis loomadel evolutsioonis tekkis, oli nahk”) kuuluvad termini omaduste hulka. Mõiste juurde neid registreerida ei saa, sest sealsete muude terminite (nt organ) kohta nad ei käi kuidagi. Sisulised näited (et elundi näited on süda ja juur) aga just mõiste juurde kuuluvadki. Süda ja juur on organi näited täpselt samal määral kui nad on elundi näited, eeldusel et elund ja organ selles sõnastikus ikka üks ja seesama asi on. Veel võiks näidete puhul mainida autentsuse teemat. Eriti
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕIS...
Inimühiskonna haldusosa demokraatlik muutumine oli aga turumajanduse eelduseks ja seega ka tehnilise maailma tekke eelduseks. Demokraatliku turumajanduse arengu tehniline areng ületas alati ükskõik millise käsumajandussüsteemi arengut. Üheks peamiseks põhjuseks, et miks tehniline maailm hakkas niivõrd arenema ja domineerima, oli see, et ilmnema hakkas turumajanduse demokraatlik õigusriiklus ja isereguleerimismehhanism. Kuid turumajanduse evolutsioonis ( ja seega tehnilise maailma arengus ) eristatakse kolme järgmist 97 faasi. Tööstuses ja transpordis hakati Lääne-Euroopas ja Põhja-Ameerikas rakendama aurujõudu ja mehaanilisi töömasinaid. Selles peamiselt seisneski varakapitalistlik turumajandus. Kuid sellest järgmine turumajanduse tase sisaldas juba sisepõlemismootorite ja elektrotehnika pealetungi. Seda seostatakse ka börsikapitalismiga
Inimühiskonna haldusosa demokraatlik muutumine oli aga turumajanduse eelduseks ja seega ka tehnilise maailma tekke eelduseks. Demokraatliku turumajanduse arengu tehniline areng ületas alati ükskõik millise käsumajandussüsteemi arengut. Üheks peamiseks põhjuseks, et miks tehniline maailm hakkas niivõrd arenema ja domineerima, oli see, et ilmnema hakkas turumajanduse demokraatlik õigusriiklus ja isereguleerimismehhanism. Kuid turumajanduse evolutsioonis ( ja seega tehnilise maailma arengus ) eristatakse kolme järgmist faasi. Tööstuses ja transpordis hakati Lääne-Euroopas ja Põhja-Ameerikas rakendama aurujõudu ja mehaanilisi töömasinaid. Selles peamiselt seisneski varakapitalistlik turumajandus. Kuid sellest järgmine turumajanduse tase sisaldas juba sisepõlemismootorite ja elektrotehnika pealetungi. Seda seostatakse ka börsikapitalismiga. Järgnes elektroonika ja automaatika progress. Need olid otseselt
Inimühiskonna haldusosa demokraatlik muutumine oli aga turumajanduse eelduseks ja seega ka tehnilise maailma tekke eelduseks. Demokraatliku turumajanduse arengu tehniline areng ületas alati ükskõik millise käsumajandussüsteemi arengut. Üheks peamiseks põhjuseks, et miks tehniline maailm hakkas niivõrd arenema ja domineerima, oli see, et ilmnema hakkas turumajanduse demokraatlik õigusriiklus ja isereguleerimismehhanism. Kuid turumajanduse evolutsioonis ( ja seega tehnilise maailma arengus ) eristatakse kolme järgmist faasi. Tööstuses ja transpordis hakati Lääne-Euroopas ja Põhja-Ameerikas rakendama aurujõudu ja mehaanilisi töömasinaid. Selles peamiselt seisneski varakapitalistlik turumajandus. Kuid sellest järgmine turumajanduse tase sisaldas juba sisepõlemismootorite ja elektrotehnika pealetungi. Seda seostatakse ka börsikapitalismiga. Järgnes elektroonika ja automaatika progress. Need olid otseselt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
