· Repressorvalgud võivad takistada ensüümi seostumist promootoriga. Kui geenilt toimub transkriptsioon, nim seda geeni avaldumiseks. Avaldumise järgi jaotatakse geenid 4 gruppi: 1. Samaaegselt kõigis rakkudes avalduvad geenid- rRNA, tRNA. 2. Kindla koe rakkudes avalduvad geenid- insuliini geen kõhunäärmerakkudes. 3. Rakkude mingil kindlal elutegevuse etapil avalduvad geenid. N: loote elundkondade väljaarenemine. 4. Geenid, mis ei avaldu mitte kunagi evolutsioonis kaotanud oma tähtsuse. Geenide aktiivsust reguleerivad : 1. struktuurgeenid määravad raku ehituses ja ainevahetuses osalevate valkude, tRNA ja rRNA sünteesi. 2. regulaatorgeenid kontrollivad struktuurgeenide avaldumist. TRANSKRPITSIOON I. Koht: · Eeltuumsed- tsütoplasmas · Päristuumsed tuumas, mitokondrites, kloroplastides. II. Aeg: · Eeltuumsetel - kogu raku eluea jooksul · Päristuumsetel enamuse rakutsükli ajast va mitoos ja
· Ressursifaktor neid tarbitakse. on Ökoloogiline niss faktorite paljusust ja organismida vastasmõjusid selgitav mõiste. Bioloogilise liigi roll ökosüsteemis. Evolutsioon on näidend, mida mängitakse ökoloogilises teatris ja etenduse rollid on jagatud bioloogiliste liikide vahel. Seda rolli nimetatigi siis nisiks. Hutchinsoni niss - bioloogilise liigi kohastumuseks ehk bioloogilise liigi ökoloogiliste nõudluste kompleks. Kohastumine genotüübi muutumine evolutsioonis vastavalt keskkonnatingimustele. Tulemusena saavutatakse suurem kohastuvus. Kohanemine ontogeneetiline muutumine. Ontogenees sünnist surmani org areng. Elu jooksul genotüüp ei muutu. Ei too kaasa muutusi genoomis. Joonis. temp. ja niiskus. ökoloogiline amplituud faktori vahemik, milles liik suudab püsida. Faktorite mõju on interaktiivne, sõltuvad üksteisest. Niss ei ole kandiline, vaid tal on nurgad maha lihvitud
katkendlikus järjestuses) Ühes kromosoomis asuvad geenid päranduvad enamasti koos ehk aheldunult. Geenide aheldatus pole absoluutne, see võib muutuda kromosoomide ristiirde käigus. Mida lähemal on geenid kromosoomis üksteisele, seda suurema tõenäosusega nad päranduvad koos. Mida kaugemal on geenid kromosoomis üksteisest, seda suurema tõenäosusega nad lahknevad. Evolutsioonis on püsima jäänud mõlemad protsessid aheldunud pärandumine ja geenivahetus (ristsiire) Aheldunud pärandumine: + välditakse kõikvõimalikke geenikombinatsioonide teket, millest osa on surmavad + end õigustanud geenikombinatsiooni ei muudeta (eriti stabiilses keskkonnad) + sama molekuli eri osade sünteesi määravad geenid peavad päranduma koos. Geenivahetus + Vanematelt saadud geneetiline materjal kombineeritakse järglase sugurakkudes ringi
nukleotiidsete ja aminohappeliste järjestuste põhjal 392. Valkude evolutsioon: molekulaarsed fülogeneesipuudnäitavd valkude ja nukleiinhapete järjestuste evolutsioonilist sugulust, sai teada, et inimene lahknes simpansi ühiseellasest 5-6 miljoni aasta eest, kui molekulaarsete muutuste arv ja sagedus nukleiinhapetes ja valkudes on kokku viidavad palentoloogiast saadavate arvudega, saab täita lünklikuid kohti evolutsioonis 393. Homenoidide evolutsioon: inimese, simpansi, gorilla ja orangutani kromosoomid on suures hulgas homoloogsed, esimesena eraldus orangutan, teisena gorilla, inimene ja simpans on evolutsiooniliselt kõige lähedasemad- valgud 99% ulatuses identsed ja 3000 aluspaari kohta 33 erinevust, inimese eellased lahknesid ühisest eellasest simpansiga 5-7 miljonit aastat tagasi Aafrikas, kaasaegne inimpopulatsioon rändas Aafrikast välja 100 000-200 000 aastat tagasi kõikidele kontinentidele 394
(geneetikaseadustel põhinev) valimine sordi- või tõuaretuses ning sobimatute isendite paljundusest kõrvaldamine Looduslik valik populatsiooni isendite ebavõrdne ellujäämus ja paljunemisedukus, mis on tingitud nende geneetilistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest (olelusvõitlusest); muudab järglaspõlvkonna geneetilistest struktuuri suurema kohasuse suunas. Looduslik valik on adaptiivse evolutsiooni põhitegur Mandunud elund (vestigiaalne elund ehk vestiigium) evolutsioonis taandarenenud, funktsionaalselt tähtsusetu jäänukmoodustis Olelusvõitlus organismide elutegevuse ja paljunemise sõltuvus keskkonna ökoloogilistest teguritest; seisneb sobiva elupaiga ja sugupartneri otsimises, toidu hankimises, toimetulekus konkurentide, kiskjate ja parasiitidega, ebasoodsate temperatuuri-, niiskus-, soolsus-, valgus- jms. tingimuste talumises Paleonoloogia teadus möödunud aegade organismidest, mis on tuvastatud kivististe ehk fossiilide kaudu
antagonistlikuna, ökoloogiline ja semiootiline vaade rõhutavad pigem organismi ja keskkonna seotust. Ökoloogiline vaade: energia- ja aineringed seovad elusorganisme ökosüsteemi, nisi mõistes on organismi ehitus, omadused ja keskkonnategurid täiendsuhtes. Ainelised piirid vs semiootilised Semiootiline vaade: märgiseosed elusolendi ja keskkonna vahel seovad elusolendi keskkonna (nt varjevärvused ja mimikrinähtused); mõnikord võivad seosed minna evolutsioonis väga kaugele Adolf Portmann ,,selfrepresentation" Morten Tønnesen ,,bio-ontological monad" elusolendi omailm keskkonnas võib olla hädavajalik, et ta saaks seal keskkonnas hakkama, looduskaitse küsimus püüdes kaitsta mingit liiki tuleb võtta arvesse ka neid tähendusseoseid, mis sellel liigil keskkonnaga on!; bioontoloogilist monaadi on rikutud nt meredes, kus inimtekkelised helid, mis mereloomade kommunikatsiooni takistavad 28.10.15 Looduse analüüsivõimalused
TOODETE JA TEENUSTE ARENDAMINE TOYOTA NÄITEL TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Vitali Antipov TOODETE JA TEENUSTE ARENDAMINE „TOYOTA MOTOR CORPORATION“ NÄITEL Kodutöö Juhendaja: Mait Rungi Tallinn 2015 1 SISUKORD SISUKORD...........................................................................................................2 1.Sissejuhatus.........................................................................................................3 2.Autotööstuse evolutsioon....................................................................................5 3.Ärimudel.............................................................................................................7 3.1Toyota ajalugu.......................................
ERIZOOLOOGIA LIIK AINURAKSED e protistid Liikumisorganellid: • Kulendid• Viburid• Ripsmed Toitumiselundid: • Kulendloomadel– kogu kehapind– toitevakuool ehk toitekublik • Vibur- ja ripsloomadel– rakusuu– rakuneel– toitevakuool ehk toitekublik • Võime entsüsteeruda HÕIMKOND: AINUTUUMSED Liikumisorganellid puuduvad või liiguvad kulendite või viburite abil KLASS VIBURLOOMAD 1-8 viburit toitumisviisilt auto-(nagu taim), hetero (organilistest ainetest) ja miksotroofselt. roheline silmviburlane enamasti kaetud tiheda elastse kestaga – pelliikulaga – Autotroofsed – Heterotroofsed – Miksotroofsed KLASS JUURJALGSED Võime moodustada ajutisi protoplasmaatilisi jätkeid – kulendeid ehk pseudopoode, rakusuu ja pärak puuduvad. N Amööb, kambrilised KLASS EOSLOOMAD sügoot kattub kestaga – eosed Siseparasiidid Levivad eoste ehk spooridega Malaaria plasmoodium HÕIMKOND RIPSMEKANDJAD e infusoorid Kaetud ripsmetega, makro- ja...
allikad on toiduks tarbitavad mereloomad (kalad, karbid, vähid). Tunduvalt vähem saame arseeni taimsetest saadustest. Viimastest paistavad suhteliselt kõrgema arseenisisaldusega silma roosõieliste kuivatatud viljad. TOIDU VITAMIINID Vitamiinid on hädavajalikud kõikide organismide normaalseks elutegevuseks, kuid nende ühendite sünteesivõimelt on organismirühmad küllaltki erinevad. Inimene saab vitamiine põhiliselt ja enamikus toiduga. Kõige täiuslikumalt on vitamiinide süntees evolutsioonis välja kujunenud taimedel. Taimedele järgnevad vitamiinide sünteesi efektiivsuselt mikroobid, seened ja viimasena loomad, sealhulgas ka inimene. Loomariigis kehtib vitamiinide sünteesil lihtne reegel - mida kõrgem arengutase, seda nõrgemalt on vitamiinide sünteesivõime evolutsioonis säilinud. Hea näide ongi inimene, kes suudab sünteesida ainult üksikuid vitamiine ja neidki vaid sobivate lähteühendite ja välistingimuste koosmõjul. Vitamiinide
inimestel ei soovitata mumioga ise end ravima hakata, sest ravimitel ja mumiol võivad olla ootamatud koosmõjud. 34 Vitamiinid Vitamiinid on hädavajalikud kõikide organismide normaalseks elutegevuseks, kuid nende ühendite sünteesivõimelt on organismirühmad küllaltki erinevad. Inimene saab vitamiine põhiliselt ja enamikus toiduga. Kõige täiuslikumalt on vitamiinide süntees evolutsioonis välja kujunenud taimedel. Taimedele järgnevad vitamiinide sünteesi efektiivsuselt mikroobid, seened ja viimasena loomad, sealhulgas ka inimene. Loomariigis kehtib vitamiinide sünteesil lihtne reegel - mida kõrgem arengutase, seda nõrgemalt on vitamiinide sünteesivõime evolutsioonis säilinud. Hea näide ongi inimene, kes suudab sünteesida ainult üksikuid vitamiine ja neidki vaid sobivate lähteühendite ja välistingimuste koosmõjul. Vitamiinide
MULDKESKKOND Muld kui oleluskeskkond Muld on maakoore pindmine kobe kiht, mida kasutavad ja mõjutavad organismid ning mida kujundavad ümber organismide jäänuste muundumise saadused. Kivimitel, mis moodustavad maakoore, algas mulla kujunemine siis, kui maismaal hakkas arenema elu ning toimuma orgaanilise aine süntees, muundumine ja lagunemine. Praeguses biosfääris on muld olulisemaid komponente, sest mulla areng on seotud elu (eriti taimede) arengu ja täiustamisega. Mida suurem on mulla viljakus (võime varustada rohelisi taimi vee ja mineraaltoitainetega ning taimejuuri hapnikuga), seda suurem on taimkatte produktiivsus ja tagasiside mullale. Seetõttu on muld ka tootmisvahend põllu-ja metsamajandusele; muld ei vanane eha kulu, kuid vajab hooldust. Rohelistele taimedele on muld kinnituspinnaks (substraadiks) ja osaliseks oleluskeskkonnaks (meediumiks), kus toimub...
esmalt arvatavasti koer paleoliitikumi lõpus. Järgnevalt tulid arvatavast lammas ja kits neoliitikumis. Veise ja hobuse kodustamine tuli aga palju hiljem ning seda juba erinevate geograafiliste tingimuste pärast. See tähendab, et erinevates kohtades saabus neoliitikum erinevatel aegadel. Loomade taltsutamine ja kodustamine ei saabunud sammuti samaaegselt. Loomade taltsutamine ja kodustamine etendasid väga suurt osa ürginimese evolutsioonis. Inimese loomariigi vallutamises tuleb eristada kahte etappi: I Taltsutamise- etapp. Millal püüti ulukloomi ja peeti neid vangistuses. II kodustamine, selle sõna kitsamas mõttes. Siis valiti ulukloomadest kõige kergemini taltsutatavad ja majanduslikult kasulikud loomad. Seejuures need taltsutatud loomad, kes osutusid kasulikumateks ja sigisid vangistuses, muutusid koduloomadeks. 8. kodustamise aeg ja kohad · Lammas ja kits kodustati 9000 a. e.m.a. põhiliselt Edela-Aasias.
kasutades evolutiooni vastu.(kasutatud Icr 2009) Termodünaamika teise seaduse üks võimalik sõnastus on järgmine ,,Isoleeritud süsteemis kulgevad kõik protsessid entroopia kasvu suunas."(Vikipeedia 2009) Entroopia tähendab süsteemi pöördumatut üleminekut korrastatud olekult mittekorrastatule, kus energia kvaliteet väheneb. Entroopia kasv näitab energia hajumist.(Vikipeedia 2009) Samas evolutsioonis tundub kõik arenevat suurema keerukuse ja korrastatuse poole. Kreatsionistid väidavad, et tänu sellele peab evolutsioon vale olema. Tõesti esmapilgul võib jääda mulje, et evolutsiooni ja termodünaamika teise printsiibi vahel on vastuolu. Kui aga jagada kogu evolutsioon osadeks, kus mutatsioonile järgneb looduslik valik siis on see termodünaamika teise pritsiibi poolt lubatud.
1. Palmitiinhappe oksüdatsiooni Hº mõõdetuna kalorimeetris on -9958 kJ/mol. Milline võiks olla sama reaktsiooni Hº elusrakus: a) sama b) negatiivsem c) positiivsem Endotermiline protsess positiivne,toimub sideme lagunemine ja soojuse neeldumine.Eksotermiline protsess- negatiivne,toimub sideme loomine ja soojus eraldub, sest antakse energiat juurde. 2. . Vette asetatud jäätükk sulab. Miks ei ole võimalik olukord, kus jäätükk muutuks veelgi külmemaks ümbritsev vesi aga soojemaks? 3. Isevoolulisel protsessil liigub soojus alati soojemalt kehalt külmemale kehale.TD II seadus. Ehk siis soojus liigub veest jääle, kristallid lõhutakse ja jää sulab ära. 4. Vee jäätumisel tema korrapära kasvab (S < 0). Kuidas on võimalik vee jäätumine? 5. Vee jäätumisel tema korrapära kasvab, ehk (S < 0). Entroopia on korrapäratus ja jäätumisel korrapäratus(entroopia) väheneb. Enne vedelikus hüplesid molekulid ringi, kuid jäätudes ...
Endla Reintam, 2008/2009 16 1) välisjõud, näit. geoloogilised ja klimaatilised muutused; 2) sisemised protsessid, mida põhjustab ökosüsteemi eluskomponentide aktiivne elutegevus. Biosfääri arengu etapid: 1) maa kui tahke planeet kujunes välja 4,55 miljardit aastat tagasi; 2) elu tekkele eelnes keemiline evolutsioon, mille tulemusena moodustusid mitmesugused orgaanilised ühendid. Keemilises evolutsioonis eraldatakse kolm etappi: a) lihtsate orgaaniliste ühendite (aminohapete, nukleotiidide, monosahhariidide) teke; b) esimesel etapil moodustunud monomeersete ühendite polümeriseerumine (näit. polüsahhariidide teke); c) polümeersete orgaaniliste ühendite organiseerumine omaette süsteemideks (mikrokerad, mis võisid moodustuda maismaal; koatservaattilgad, mis võisid moodustuda vees). 3) bioevolutsiooni algus. Esimesed elukandjad ilmusid Maale 3,54 miljardit aastat tagasi, nendeks olid nn
olemasolul. Teiseks on homoloogsete organite sarnane (suhteline) asend eri organismide juures. Reeglina ei esine ühel organismil mitut homoloogset organit (näiteks ei saaks inglitel korraga esineda tiibu ja käsi - juhul, kui tiib on esijäseme homoloog). Erandiks on metameersed organismid (taime- lehed!), aga ka näit. hümeeniumielementide esinemine 'kõrgematel' seentel. Homoloogsed organid on sama või sarnase ontogeneesiga. Tuleb aga arvestada, et evolutsioonis võib ontogenees muutuda mitmel viisil: mitte ainult tun- nuste lisandumise teel (Haeckel), vaid ka mitteterminaalse lisandumisega, teatud ontogeneesi etappide kadumisega, asendumisega. Homoloogia kaudseks, kuid heaks kriteeriumiks on konvergentsitest: kui kahel võrreldaval takso- nil esineb mitmeid homoloogseid tunnuseid, võime ka kahtlusaluse homoloogia puhul eeldada homoloogia tõesust. Tõsiseks komistuskiviks süstemaatikule on latentne homoloogia: mõni tun-
kehas, nt. tselluloosi seediv mikroob putuka ja imetaja seedekulglas ja mütsetoomides. Sümbioos esineb ka samblikes see on seene ja vetika partnerlus · Kommensalism- kahe organismi (ka liigi, populatsiooni) suhe, mis on kasulik ühele osalisele kommansaalile, kuid kasutu ja kahjutu teisele. Kommensalism on looduses tavaline ja ökoloogiliselt oluline, see väldib nt. ühe populatsiooni ainevahetussaaduste või toidujäänuste kogunemist. Evolutsioonis võib kommensalism olla sümbioosi või parasitismi eelaste. Kommensalismi püsimine on seaduspärane toitaineterohkes keskkonnas. Eristatakse ekto- ja endokommensalismi; esimesel juhul puutuvad kokku organismide välispinnad (puudel elavad epifüüdid orhideed, samblikud), teisel juhul elavad kommensaalid peremeesorganismis (bakterid ja algloomad, kes elavad mere- ja maismaaloomade seedekulglas).
· Eukarüootne rakk on ~10x suurem kui prokarüootne rakk. · Mikroobirakk sisaldab 70-85 % vett, kuivainet 15-30 %. Kui rakkudes on palju varuaineid, võib kuivainesisaldus olla ka suurem. · · Kuivainest moodustavad: · valgud ca 50%, · rakukesta komponendid 10-20%, · RNA 10-20%, (prokarüootidel rohkem, kuna rohkem ribosoome) · DNA 3-4%, · lipiidid ca 10%. · · · · · · · · · · · · · · · · · · · · · Histoonid on aluselised valgud, mis on evolutsioonis vähe muutunud (DNA kokkupakkimine.) · Rakumembraan koosneb fosfolipiidide kaksikkihist kuhu vahele on sukeldatud valgud. · · · · · · Basaalkeha, mille abil vibur kinnitub rakule, koosneb valgulistest ketastest. (neid on kas 1 / 2 , sõltub bakteri rakukesta ehitustüübist) Bakteritel paneb viburi pöörlema prootonite voog läbi viburi basaalkeha. · Eukarüootide basaalkeha nimetatakse ka kinetosoomiks
tselluloosi seediv mikroob putuka ja imetaja seedekulglas ja mütsetoomides. Sümbioos esineb ka samblikes – see on seene ja vetika partnerlus Kommensalism- kahe organismi (ka liigi, populatsiooni) suhe, mis on kasulik ühele osalisele – kommansaalile, kuid kasutu ja kahjutu teisele. Kommensalism on looduses tavaline ja ökoloogiliselt oluline, see väldib nt. ühe populatsiooni ainevahetussaaduste või toidujäänuste kogunemist. Evolutsioonis võib kommensalism olla sümbioosi või parasitismi eelaste. Kommensalismi püsimine on seaduspärane toitaineterohkes keskkonnas. Eristatakse ekto- ja endokommensalismi; esimesel juhul puutuvad kokku organismide välispinnad (puudel elavad epifüüdid – orhideed, samblikud), teisel juhul elavad kommensaalid peremeesorganismis (bakterid ja algloomad, kes elavad mere- ja maismaaloomade seedekulglas). Protokooperatsioon- kahe organismi ajutine
Geenitehnoloogia kordamisküsimused 1.Suhkrute lühiiseloomustus Suhkrud ehk sahhariidid on orgaanilised ained, mille koostisse kuuluvad süsinik, vesinik ja hapnik. Sahhariidid jaotatakse kolme rühma mono-, oligo- ja polüsahhariidid. Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud koosnevad enamasti kolmest kuni kuuest süsinikust. Neist tähtsamad on viiesüsinikulised riboos ja desoksüriboos, mis kuuluvad nukleiinhapete koostisesse. Lisaks on olulised kuuesüsinikulised glükoos ehk viinamarjasuhkur ja fruktoos ehk puuviljasuhkur, mis mõlemad on olulised makroenergilised molekulid, mida organismid kasutavad oma elutegevuseks. Oligosahhariidid on orgaanilised ühendid, mis on enamuses moodustunud kahe- kolme monosahhariidi (disahhariidid) ühinemisel. Näiteks võib tuua sahharoosi (roo-ja peedisuhkur), mis on moodustunud glükoosi ja fruktoosi ühinemisel, maltoosi ehk linnasesuhkru, mis on moodustunud kahest glükoosijäägist ja laktoosi ehk piimasuhkru, mis on m...
Vaja on transportvalku ja ATP energiat. Jaguneb: a) otsene aktiivtransport ATP energia kasutatakse vahetult teatud molekuli transpordiks. b) kaudne aktiivtransport I ühe iooni liikumisel mööda konsentratsioonigradienti transporditakse teist vastu tema konsentratsioonigradienti. Sümport mõlemad molekulid liiguvad samas suunas. c)kaudne aktiivtransport II Antiport juhtioon ja aktiivselt transporditav ioon liiguvad vastassuunas. 15 . Erutuvate kudede mõiste.Ärrituvuse evolutsioonis diferentseerusid hulkraksetel loomadel infot erutusena edastavad ja töötlevad koed - närvi- ja lihaskude.Lisaks vegetatiivsetele eluprotsessidele (esinevad ka taimedel nt toitumine, hingamine jm) võimaldab erutuvus animaalseid talitlusi, sh. looma aktiivset liikumist, keerukat organismisisest regulatsiooni, meeletalitlust ning otstarbekat käitumist kuni mõtlemiseni. Kui etoloogia ja
2 Sigmund Freud (1856-1939) Arst ja professor - Uuris psüühikahäirete all kannatavaid patsiente => inimese psüühikas on väljatõrjumismehhanism (alateadvus) Charles Darwin (1809-1882) - «Emotsioonide väljendumine inimesel ja loomadel» (1872) - Arvamus: kujunes evolutsioonis välja seos psüühika teatud seisundite ja harjumuspäraseks muutunud liigutuste vahel. Juri Lotman (1922-1993) - Arvamus: kultuur on kõik see, mis ühiskonnas ühest põlvkonnast teise mittepärilikul viisil edasi kantakse. Gordon Gallup Loomapsühholoog
lõppevad. 5. Teaduse arengu käsitlus evolutsioonilistes kategooriates, evolutsiooniline teaduse arengu käsitlus. Milles see erineb nt Popperi omast, kus on ka selline arengumudel olemas. Primitiivsetest sugemetest lähtudes, aga mitte kindla eesmärgi pole. Teadmine areneb samamoodi, kohastudes vastavalt arengule. Eelnevalt peeti evolutsiooniteooriat sihipäraseks. Kuhn vastandus sellele käsitlusele teadusfilosoofia evolutsioonis. 1. Millest koosneb distsiplinaarmaatriks? 2. Paradigma toimb kui teatav näide või näidis, kommentaare 3. Vaikiv teadmine ja selle roll 4. Aistingute ja objektide kohta, kas Kuhni võib tõlgendada realistina, lk 238 5. Kas kuhn on relativist või ei ole.
Agressiivne isiksus on isiksus,kellel on kalduvus agressiivsesk käitumiseks, äärmuslikul juhul lausa vajadus selle järele. Agressioon võib olla füüsiline või psuhholoogiline. Isiku agressiivsus ei pruugi tähendada enesekaitses või ausas võistluses avalduvat. Mõnikord on agressiivsuse eskalatsiooni kirjeldatud skaalal: pilge- halvastamine- mõnitamine- ähvardus- sõim-vägivald. Etoloogidki on näidanud et paras annus agressiivsust on hädavajalik evolutsioonis ostarbeka kohastumusliku käitumisena. Agressiivsus on üks peamisi antisostsiaalse käitumise aluseid ja väljendusi. Agressiivsusel on geneetilised, emotsionaalsed,motivatsioonilised ja käitumuslikud komponendid. Agressiooniga kaasneb viha- või raevuemotsioon. Agressiivsuse väljendumine sõltub agressiivsete impulsside endi tegevusest, nende impullside avalumist piiravate ja pidurdavate kontrollimehhanismide efektiivsusest.
Liikidevahelised suhted- eri eluvormide ja eri liikide isendite vahelised suhted, tsönootiliste suhete peamine rühm. Kahe liigi suhete koaktsiooni eritlemisel vaadeldakse oluikorda mõlema osalise seisukohast Kommensalism kahe org. Suhe, mis on kasulik ühele osalisele kommensaalile, kuid kasutu ja kahjutu teisele. Kommensalism on looduses tavaline ja ökoloogiliselt oluline, see väldib nt. Ühe populatsiooni ainevahetussaaduste või toidujäänuste kogunemist. Evolutsioonis võib kommensalism olla sümbioosis või parasitismi eelaste. Kommensalismi püsimine on seadupärane toitaineterohkes keskkonnas. Antibioos organismide mikroobide suhe, mille puhul üks liik mõjub teisele pärssivalt eritiste või laguainete vahendusel. Allelopaatia eri liikide taimede vastatikune mõjutamine keemiliste ühenditega ning see võib mõjutada taimekoosluste liigilist koosseisu ning suktsessiooni kulgu. Kisklus röövlus. Antagonismi iseloomik juht: üks loom sööb teisi
Vaja on transportvalku ja ATP energiat. Jaguneb: a) otsene aktiivtransport ATP energia kasutatakse vahetult teatud molekuli transpordiks. b) kaudne aktiivtransport I ühe iooni liikumisel mööda konsentratsioonigradienti transporditakse teist vastu tema konsentratsioonigradienti. Sümport mõlemad molekulid liiguvad samas suunas. c)kaudne aktiivtransport II Antiport juhtioon ja aktiivselt transporditav ioon liiguvad vastassuunas. 15 . Erutuvate kudede mõiste. Ärrituvuse evolutsioonis diferentseerusid hulkraksetel loomadel infot erutusena edastavad ja töötlevad koed - närvi- ja lihaskude.Lisaks vegetatiivsetele eluprotsessidele (esinevad ka taimedel nt toitumine, hingamine jm) võimaldab erutuvus animaalseid talitlusi, sh. looma aktiivset liikumist, keerukat organismisisest regulatsiooni, meeletalitlust ning otstarbekat käitumist kuni mõtlemiseni. Kui etoloogia ja zoopsühholoogia uurivad erutuvusel baseeruvaid seaduspärasusi eeskätt
Mükoplasma Väikese genoomiga bakterid. Erinevaid geene on mükoplasmadel ca 500, so 5x vähem, kui E. coli'l. Suurus varieerub 0.1-10 µm. Rakukest puudub. Rakumembraanis võivad olla steroolid. Ise ei sünteesi, aga väliskeskkonnast saavad neid membraani lülitada. Membraanis on ka seda tugevdavad lipoglükaanid pikaahelalised heteropolüsahhariidid, mis on kobalentsekt seotud rakumembraani lipiididega. Arvatakse, et mükoplasmade eellastel on rakukest olamas olnud, aga see on evolutsioonis degenereerunud. Fülogeneetiliselt grupeeruvad kokku grampositiivsete bakteritega. Lähedased just klostriididega. Rakud on pleomorfsed (samas kultuuris esinevad erikujulised rakud). Enamus mükoplasmasid on parasiitsed ning nende kasvatamine väljaspool elusorganismi nõuab keerukaid söötmeid. Mükoplasmad parasiteerivad nimesel, loomadel, lülijalgsetel ja taimedel. Inimese ja loomade puhul elavad nad hingamisteede ja urogenitaaltrakti
Bioloogilist mitmekesisust mõjutab liikide teke ja väljasuremine. Pole olemas ühtegi kriteeriumi universaalseks liigi definitsiooniks, mis oleks kasutatav kõigi loomade, taimede ja mikroorganismide tarbeks. Taksonoomiline liik on organismirühm, keda iseloomustab ühine unikaalne geenifond ja üldine sarnasus tunnustes. Bioloogiline liik on organismirühm, mis sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. Liigiteke on uute liikide tekkimine evolutsioonis. Liigitekke skeemid: Allaopatriline (geograafiliselt lahusolev) uute liikide teke geograafilise eraldatuse tõttu, ilmselt põhiline tee uute liikide tekkeks. Parapatriline (külgnev) liigitekke viis, mille puhul uued liigid kujunevad üksteisega külgnevatest populatsioonidest, selgesti eristub hübriidne tsoon kahe eralduva populatsiooni vahel. Sümpatriline (olemasoleva liigi paiknemise sisene) liigiteke ilma geograafilise isolatsioonita. 5
Geenitehnoloogia kordamisküsimused 1.Suhkrute lühiiseloomustus Suhkrud (süsivesikud)- orgaanilised ühendid, mille koostisesse kuuluvad süsinik (C), vesinik (H) ja hapnik (O). Suhkruid jagatakse 3 rühma: 1)Monosahhariidid (lihtsuhkrud) (üks tsükkel)- kõige lihtsamad süsivesikud, mis koosnevad 3-6 süsinikuaatomist. Tähtsamad neist on: 1. 5-süsinikuga e pentoosid · riboos (C5H10O5)- kuulub RNA (nukleotiidi) koostisesse. · desoksüriboos (C5H10O4)- kuulub DNA (nukleotiidi) koostisesse. 2. 6-süsinikuga (heksoosid) i. glükoos (viinamarjasuhkur) (C6H12O6)- tähtis energiallikas. Taimedes moodustub glükoos fotosünteesi käigus ja tihti talletatakse ,see tärklisena. Loomad saavad glükoosi toiduga nt tärklise lõhustamisel seedeelundkonnas. ii. Fruktoos (puuviljasuhkur )(C6H12O6)- puuviljades ja mees esinev monosa...
71. Milliste reaktsioonide katalüüsi assisteerivad reeglina metalliioonid? a) atsüülgrupi ülekanne b) dekarboksüleerimine c) redoksreaktsioonid 72. Ühendage omavahel nooltega reaktsiooni tüüp ja vastava reaktsiooni katalüüsi vahendav koensüüm: 73. Milline vitamiin moodustub nahas UV kiirguse toimel? a) A b) B1 c) C d) B6 e) D 74. Millised on need kaks RNA omadust, mis annavad alust pidada just RNA-d keskseks molekuliks elu varases evolutsioonis? a) polaarne iseloom b) potentsiaalne isereplitseerumise võime c) võimalik katalüütiline aktiivsus d) summaarne negatiivne laeng e) polümeeriahela suunalisus 75. Mis on metabolismi regulatsiooni lõplikuks eesmärgiks? a) ensüümide kindel hulk b) ensüümide kindel aktiivsus c) biokeemiliste reaktsioonide toimumise kiiruse kontroll 76. Kuidas toimib regulatsioon substraadi tasandil? Reaktsioonide kiiruse reguleerimine on saavutatav muutuste kaudu substraatide ja produktide
alampopulatsioonis viivad kokku isendeid, kes on suurema tn-ga sugulased kui vabalt ristuvas kogupopulatsioonis. See viibki nähtuseni, mida tuntakse populatsioon struktureerituse nime all. Populatsiooni struktureeritust põhjustab piiratud geenisiire alampopulatsioonide vahel, mis viib alleelisageduste heterogeensusele populatsioonis. 6. Mis on populatsioonistruktureerituse kasulikud ning ka kahjulikud küljed evolutsioonis? Tervikpopulatsioon on algselt panmiktiline ja seega omab H-W eeldatavaid genotüübisagedusi. Aja jooksul alleelisagedused hakkavad erinema geenitriivi tulemusel. Eri populatsioonides hakkab fikseerumise suunas triivima erinev alleel, kuid päris fikseerumiseni ei jõua, sest aegajalt suudab keegi ikka jõe ületada ja ristuda. Teatud aja möödudes tervikpopulatsiooni genotüübisagedused ei vasta enam H-W eeldatavatele sagedustele.
allergiseeriv toime (allergia). Üks parasiitide patogeensetest toimetest peremehesse. Vt.ka allergia. amensalism (kr. a -- eitus + ld. mensa -- laud). Antagonistlik interaktsioon, mille korral üks liik pärsib teist ilma kahjuliku vastumõjuta. antagonistlike suhete evolutsioon (antagonistlik; ld. evolutio -- lahtiveeretamine). Looduslik valik püüab vähendada populatsioonide vaheliste antagonistlike interaktsioonide intensiivsust. Ökosüsteemi liikide sünkroonses evolutsioonis ja ökosüsteemi stabiilse seisundi puhul nõrgenevad aja jooksul väga ägedad antagonistlikud interaktsioonid. Kui seda mingil põhjusel ei juhtu, siia hävivad peremehe või saaklooma populatsioonid, mis tingib ka parasiidi või episiidi ehk röövlooma populatsiooni hävimise või sunnib neid üle minema teistele peremeesliikidele või toitumisele teistest saakloomadest. Evolutsiooniliselt "vanad" parasiidid ja röövloomad, kelle suhted
GEENITEHNOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Bioteaduste meetodika Loodusseadused on teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad samaaegselt selgitada mitmeid loodusnähtusi. Bioteaduste uurimisobjektid pärinevad loodusest : biomolekulid, rakud, organismid, populatsioonid, liigid, ökosüsteemid. Kasutatavad meetodid jaotatakse : vaatlus, võrdlus (võrdlev anatoomi, geenijärjestuse võrdlus), katse (kui muudetakse üht tingimust ja võrreldakse tulemusi nii muudetud kui muutmata tingimustega katse puhul) TEADUSLIKUD FAKTID ∨ Uurimisobjekt < PROBLEEMI PÜSTITAMINE > muutuja ∨ TAUSTAINFO KOGUMINE > teadusinfo ∨ Probleemi oletatav vastus < HÜPOTEESI SÕNASTAMINE ...
Liikide teke on evolutsiooniprotsess, mis kujundab uusi liike. See toimub tavaliselt olemasoleva liigi jagunemisel kaheks või enamaks üksteisest eraldatud grupiks, keda lahutavad kas füüsilised tõkked, nagu meri või mäed või siis muutunud käitumine. Kui need rühmad on piisavalt kaua isoleeritud, arenevad igaühel oma iseloomulikud Evolutsiooni loomulik osa on ka väljasuremine. Konvergentsist- organismirühmade erinevuse vähenemine evolutsioonis organismide tunnuste sarnastumise tagajärjel. Fülogenees ehk põlvnemiskäik on organismirühmitise (eluvormi, klass, liigi, seltsi vms.), elundi või elundkonna evolutsioon. Liigi fülogenees moodustub ontogeneeside (areng viljastumisest surmani) reast paljude põlvkondade jooksul. 12. Klassifitseerimine Taksonoomia on organismide ühendamine rühmadesse ühiste tunnuste alusel. Organismid paigutatakse süsteemi, milles väiksemad taksonoomilised kategooriad ehk taksonoomilised
GEENITEHNOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Bioteaduste meetodika Loodusseadused on teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad samaaegselt selgitada mitmeid loodusnähtusi. Bioteaduste uurimisobjektid pärinevad loodusest : biomolekulid, rakud, organismid, populatsioonid, liigid, ökosüsteemid. Kasutatavad meetodid jaotatakse : vaatlus, võrdlus (võrdlev anatoomi, geenijärjestuse võrdlus), katse (kui muudetakse üht tingimust ja võrreldakse tulemusi nii muudetud kui muutmata tingimustega katse puhul) TEADUSLIKUD FAKTID Uurimisobjekt < PROBLEEMI PÜSTITAMINE > muutuja TAUSTAINFO KOGUMINE > teadusinfo Probleemi oletatav vastus < HÜPOTEESI SÕNASTAMINE ...
Ravim ei käimine 3 eluaastaks peaks olemas olema. Terved lapsed õpvad rääkima, et on kõne aita.algul kohin kõrvus, tinnitus. Mürarikas keskkond mõjutab (palju kõrvaklappidest). Meie keskkonnas, lastega räägitakse tavaliselt natuke aeglasemalt ja kõrgema hääletooniga, et organism evolutsioonis ei ole väga kiiresti muutusteks valmis ja pidevaks müraks. kergem oleks tajuda. Kõnehäiretega lastel on mis valesti? Kõnefunktsioon on õks kõige sagedamini häiritud asjadest. Primaarne või kaasuv kõne häire. Mis läheb valesti? Kui üldine Punase lipu sümptomid, et kui taustamüra on väga tugeve, ei kuule, mida meiega räägitakse, VA. Vaadata, kas isoleeritud v üldine mahajäämus
otseselt detriidist, teisesteks jne. Detsibell akustikas helirõhu muutuse mõõtühik, 0,1 belli. Diskreetsus taimkatte katkendlikkus. Looduses ilmneb taimkatte diskreetsuse ja kontiinumi (pidevuse) dialektiline ühtsus ja vastandlikkus (dialektilise käsitlusviisi korral vaadeldakse loodusnähtusi kui alati liikuvaid ja muutuvaid, looduse arenemist kui sisemiste vastuolude ja vastandite võitluse tulemust looduses). Divergents populatsioonide erinevuse suurenemine evolutsioonis. D-i põhjustab erinevate tunnuste ilmumine organismidel või variatsioonamplituudide muutumine. Ökoloogiline d. seisneb ühe taksoni järglaste kohastumises väga erinevate elutingimustega. Näit. tulika perekond. Dominant mingis koosluse organismirühmas ülekaalus olev ja selle aineringes tähtsaim liik. Taimekoosluse d- d leitakse katvuse või biomassi järgi, harilikult rinnete kaupa eraldi. Peamise rinde dominanti nimetatakse edifikaatoriks. Dominantsus e
Moodustuvad pärilikkuselt erinevad rakud. Nii jagunevad peamiselt bakterid ja päristuumsetel organismidel esineb see osadel algloomadel, epiteelkoe rakkudes ja kasvaja rakkudel. Suguline paljunemine : - Iseloomulikud tunnused : a) vajatakse üldjuhul kahete vanemorganismi. b) vajalikud on spetsialiseerunud sugurakud. (spermid ja munarakud) c) vajalik on viljastamine. d) toimub selge põlvkondade ploidsuse vaheldumine. e) suguline paljunemine on evolutsioonis kõige hilistekkelisim paljunemisviis. f) sugulisel paljunemisel esineb ulatuslik pärilik muutlikkus, mis tagatakse : * sugurakkude valmimisega meioosis. * sugurakkude ühinemisega vilastumisel. Sugulise paljunemise erivormid : 1. Partenogenees - neitsisigimine. Organismi areng viljastumata munarakust. a) taimed b) loomad (selgroogsed(kalad-roomajad), selgrootud(ussid, putukad)) järglased on kõik emased, haploidsed(kui (n) munarakk hakkab arenema) ja
4) geenide koospärandumine pole absoluutne, selle rikub meioosi esimeses profaasis toimuv geenivahetus. 5) mida lähemal on geenid kromosoomis üksteisele, seda suurem on tõenääosus, et nad päranduvad koos ehk aheldunudlt. 6) mida kaugemal on geenid üksteisest kromosoomis, seda suurem on tõenäosus, et nad geenivahetusega üksteisest lahknevad. Aheldunud pärandumise bioloogiline tähtsus: 1) välditakse kõikvõimalike geenikombinatsioonide teket. 2) Säilitatakse evolutsioonis ennast õigustav geenikombinatsioon eriti just stabiilse keskkonna puhul. 3) Aheldunud päranduse käigus kanduvad edasi nn geeniperekonnad geenid mis moodustavad talitluslikke terviküksusi. Nt ühe valgu erinevate ehitusüksuste sünteesi määravad geenid. Geenivahetuse bioloogiline tähtsus: 1) uute geenikombinatsioonide teke. Sugulisel paljunemisel üldiselt kahte identset isendit ei teki. 2) Materjal looduslikult valikule evolutsiooniprotsessis.
Geenisiirde puhul peab migreerunud isend kontributeerima oma geene järglaskonda. Populatsioonis, mis on mõjutatud kaugusest sõltuva isolatsiooniga, areneb välja genotüüpide ruumiline grupeerumine ja seega ka alleelisagedused grupeeruvad ruumiliselt kokku. Lokaalsetes piirkondades hakkab üks või teine alleelisagedus lähenema fikseerumisele. Homosügootsuse aste sellisel juhul tõuseb. 6. Mis on populatsiooni struktureerituse kasulikud ning ka kahjulikud küljed evolutsioonis? Alampopulatsioonide alleelide sageduste erinevus põhjustab heterosügootsuse vähenemise struktuuri igal tasemel. Struktureeritus võib olla nii kasulik kui kahjulik – isoleeritus takistab uudsete ja kasulike/kahjulike alleelide kiiret levikut, aga samas geneetiline isolatsioon võimaldab kujuneda välja sõltumatud alleelisagedused, mis on tarvilikud lokaalsete valikutingimustega toimetulekuks. [JB] 7
tema sigimisedukus oleks keskmiselt kõrgem, mistõttu peagi leviksid tema "egoistlikud" geenid üle kogu populatsiooni peagi koosneks rühm egoistidest, kuigi rühma heaolu kannataks Tänapäevane seisukoht: looduslik valik toimib eelkõige siiski isenditele valik soosib isendeid, kes suudavad jätta rohkem järglasi kui teised indiviidid (st. levitada oma geene), kaasa arvatud siis, kui nad teevad seda teiste arvel rühmavalik on erandlik nähtus ja omab evolutsioonis harva tähtsust 14. Rühmavaliku idee põhierinevus indiviidivaliku kontseptsioonist. Eeltoodust omakorda paistab, et looduslik valik peaks eranditult soosima isendite egoismi ja konkurentsi, ja et agressiivsus peaks olema loomariigis valdav käitumisviis. 15. Näiteid loomade egoismist ja agressiivsusest. Lõvide infantitsiid? 16. Liigisisese agressiivsuse vähesuse põhjendus indiviidivaliku seisukohast.
1. Õiguspsühholoogia aine, objekt, meetodid. Õiguspsühholoogia on teadusvaldkond, omaette ajalooga ning välja kujunenud õiguse ja psühholoogia piirimail. Õiguspsühholoogia on psüühika ja õiguse piiri probleemide uurimisest tekkinud teadusharu, st mõlemad distsipliinid püüavad seletada inimeste käitumist, ennustada/prognoosida seda ning ka reguleerida inimkäitumist sotsiaalses keskkonnas. Nende vahel on mitmeid erinevusi, nt: · Õigus rõhutab kindlustunnet psühholoogia tugineb suuresti tõenäosusele; · Õigus tugineb autoriteedile psühholoogia empiiriline; · Õigus põhineb poolte vastandumisel,psühholoogia tugineb ekspereminteerimisele; · Õigus on ettekirjutav psühholoogia kirjeldav; · Õigus on operatiivne psühholoogia akadeemiline. · Õigus on idiograafiline psühholoogia nomoteetiline. Õiguspsühholoogia rakenduskoht on kriminaaljustiitssüsteem. Definitsiooni järgi on riigi kriminaaljustiitssüsteem osa õigu...
Klamüüdiad on rakusisesed parasiidid, 2-tsüklilise eluvormiga o kasutavad peremeesraku ATPd o põhjustavad haigusi loomadel, lindudel ja inimesel o Klamüüdiate elementaarkehad kinnituvad ka spermatosoididele ja saavad nendega sugulisel kontaktil levida Mükoplasmad- parasiitsed bakterid o Arvatakse, et nende eellastel on rakukest olemas olnud, aga see on evolutsioonis taandarenenud o Parasiteerivad nimesel, loomadel, lülijalgsetel ja taimedel o Pleomorfsed, kuna neil puudub rakukest o Enamasti raku peal, aga on tähendatud ka rakku tungimist 8. Oska nimetada struktuure, organelle, omadusi, mis eristavad eu- ja prokarüootset rakku. Tuum, kromosoomid, ribosoomid, membraanide koostis: ester- ja eeterlipiidid, steroolid, histoonid ja
identsetel ühemunakaksikutel, kellest üks on haigestunud, areneb autoimmuunhaigus ka teisel kaksikul. Kuid pigem tuleb geenide osa näha autoimmuniteedi eelsoodumusega, millest omakorda võib areneda mingi autoimmuunhaigus. KOMPLEMENDI AKTIVATSIOONI erinevad teed. Nimeta komplemendi peamised funktsioonid organismis. Komplement on vere seerumi aktiivsus, mis täiendab antikeha funktsiooni. On evolutsioonis ammu välja kujunenud kaitsessüsteem, mis koosneb enam kui 30-st vere valgust. Komplement ja fagotsüüdid aitavad antikehal inaktiveerida organismi sissetungijaid. Komplemendi peamised funktsioonid on · Antikehade poolt märgistatud rakkude lüüs · Opsonisatsioon -> Fagotsütoos · Kemotaksis · Immuunkomplekside (IC) lagundamine Komplemendi aktivatsiooniks on kolm erinevat teed:
c) produkti Ensüüm seostub kõige tugevamini mitte substraadiga tema põhiolekus vaid üleminekuolekule lähedase struktuuriga. Sellest lähtuvalt on üritatud produtseerida antikehi ka mingi reaktsiooni üleminekuoleku struktuuri matkivate ühendite vastu lootuses, et selline antikeha seob (ja seega stabiliseerib) antud reaktsiooni üleminekuolekut ja käitub katalüsaatorina. 81. Millised on need kaks RNA omadust, mis annavad alust pidada just RNAd keskseks molekuliks elu varases evolutsioonis? a) polaarne iseloom b) potentsiaalne isereplitseerumise võime c) võimalik katalüütiline aktiivsus d) summaarne negatiivne laeng e) polümeeriahela suunalisus 82. Mis on metabolismi regulatsiooni lõplikuks eesmärgiks? a) ensüümide kindel hulk b) ensüümide kindel aktiivsus c) biokeemiliste reaktsioonide toimumise kiiruse kontroll 83. Kuidas toimib regulatsioon substraadi tasandil? substraatide ja produktide hulga kaudu 84. Ensüümi KM substraadi jaoks on 10 mM
organismid). Bilateraalsümmeetria ehk kahekülgne sümmeetria tähendab, et loomast on võimalik läbi paigutada ainult üks mõtteline sümmeetriatasand, mis jagab looma kaheks peegelpildiliseks pooleks. Bilateraalsümmeetrial on selgelt eristunud keha esi- ja tagapool, ka selgmine ja kõhtmine ning kaks külgpinda. Keha eesotsas on pea, kus on meeleelundid, kesknärvisüs ja ka suu (heureka!). Pea teke ja bilateraalsüm on evolutsioonis eeltingimus suunatud liikumisvõime tekkimisele. Bil-süm loomad on aktiivsed (tänu peas asuvatele meeleelunditele). 17. Sammsümmeetria e metameeria. Kehaosad korduvad keha pikitelje suunas. Esineb pea kõikidel loomadel. Näiteks käsnad, ussid jne 18. Hõimkond lameussid, kl: ripsussid, ainupõlvsed, imiussid e. kahepõlvsed, paelussid Ripsussid- meres, magevees, harva mullas. Väikesed või õhukesed, kehapind ripsmelise limanahaga. Kulgevad libisedes, harvem ujudes või roomates
Supernormaalne ärritaja on looduses mitteleiduv ärritaja, mille omadused oluliselt erinevad looduses tavapäraste signaalärritajate omadustest, kuid mis kutsuvad vastava käitumise esile viimastest suurema tõenäosusega. Kajakapoegade toidumangumis- refleksi kutsub esile vanalinnu noka punane nasaralaik. Kui noka asemel näidati kajakapojale peaaegu üleni punast puupulka, avaldus refleks isegi tugevamini kui noka puhul. Sensoorne eelsoodumus ja selle võimalik roll päästiktunnuste evolutsioonis. Sensoorne eelsoodumus-osad tunnused ärritavad tugevamalt meeleelundeid. Isenditel tekkisid omadused, mis olid sarnased tugevatele ärritajatele ning need muutusid päästiktunnusteks. N:eellastel on eelsoodumus erutuda teatud tunnuste looduslikust suuremate väärtuste (näiteks erepunase) puhul. See tekitab neile tunnustele suunava valikusurve (näiteks ogaliku alapool evolutsioneerub ajapikku erepunaseks). Valikuline reageerimine ärritajatele, selle sensoorne alus
elementide võime liikuda genoomi/plasmiidi ühest gloobusest teise, nii samas genoomis kui ka erinevate genoomide vahel. Plasmiidid küll ülekantavate geneetiliste elementide hulka ei kuulu, kuid nende funktsioon on nendega seotud, sest nad on nende kandjateks. Elusorganismis esineb kaks ülekande strateegiat horisontaalne ja vertikaalne. 1. Vertikaalne ülekanne - e info ülekanne toimub põlvkonnalt põlvkonnale. Evolutsioonis omab ta tähtsust info säilitajana ja paljundajana. Prokarüootidel esineb puhas vertikaalne ülekanne, sest nad paljunevad mittesuguliselt geomeetrilises progresioonis. 2. Horisontaalne ülekanne ehk geneetiline ülekanne toimub geneetiliselt sõltumatute isendite vahel. Evolutsioonilt on selle ülekande eeliseks populatsioonis oleva info muutmine, uuendamine ja kohandamine. Ja
elementide võime liikuda genoomi/plasmiidi ühest gloobusest teise, nii samas genoomis kui ka erinevate genoomide vahel. Plasmiidid küll ülekantavate geneetiliste elementide hulka ei kuulu, kuid nende funktsioon on nendega seotud, sest nad on nende kandjateks. Elusorganismis esineb kaks ülekande strateegiat horisontaalne ja vertikaalne. 1. Vertikaalne ülekanne - e info ülekanne toimub põlvkonnalt põlvkonnale. Evolutsioonis omab ta tähtsust info säilitajana ja paljundajana. Prokarüootidel esineb puhas vertikaalne ülekanne, sest nad paljunevad mittesuguliselt geomeetrilises progresioonis. 2. Horisontaalne ülekanne ehk geneetiline ülekanne toimub geneetiliselt sõltumatute isendite vahel. Evolutsioonilt on selle ülekande eeliseks populatsioonis oleva info muutmine, uuendamine ja kohandamine. Ja
järjekorras ja ette-ennustatavalt. Rakk hävitatakse kiiresti, 30-60min jooksul. Kirjeldage mitokondritega seotud apoptoosi (Apaf valgud, tsütokroom c, Bcl valgud) Mitokondritest vabaneb tsütokroom c, mis seostub adaptervalguga Apaf1 (apoptotic protease activating factor). Apaf1 polümeriseerub rattasarnase heptameeri moodustumisega – apaptosoom. Aktiveerub prokaspaas 9 ning toimub kaspaaside kaskaad. Bcl 2 – anti-apoptootilised valgud, mis pidurdavad apoptoosi seesmist rada. Evolutsioonis konserveerunud. Pidurdavad tsütokroom c vabanemist mitokondritest. Nimetage kasvufaktoreid (välisfaktoreid) mis olulised apoptoosi pärssimises Loomarakud vajavad enamasti apoptoosi vältimiseks pidevat teiste rakkude singaliseerimist. Kui rakk ei saa eluspüsimise või kasvusignaali, siis ta sureb, sest teda pole vaja. Signaalmolekulid seostuvad märklaudraku pinnal paiknevate retseptoritega. Seostumine lülitab sisse signaali liikumise ahela, mis päris apoptoosi ahelat.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
