Tallinna Ülikool Loomade areng evolutsioonis Mihkel Tibar B-3 2008 1 Elu teke....................................................................................................................................... 2 Kambriumieelne periood ............................................................................................................3 Vara-Paleosoikum.......................................................................................................................3 Trilobiitide eelne Kambrium - Tommoti lade.....................................................................3 Trilobiitne Kambrium......................................................................................................... 4 Kesk- Paleosoikum..................................................................................................................... 7 ...
Tähed ja galaktika Astronoomia teadus, mis uurib taevakehade ja nende süsteemine ning Universumi kui terviku ehitust, liikumist ja arengut. Peamised harud: -astrofüüsika -astromeetria -taevamehaanika Peetakse maailma vanimaks teaduseks. -Klassikalises astronoomilises maailmapildis moodustasid tähed vähemalt 95-97 % nähtava Universumi massist. -1970ndad: Varjutatud mass ehk tume aine, moonustab kuni 90 % Universumi massist. -Aastatuhande vahetus: Universumi energiatihedusest tervelt 74 % moodustab tume energia, ca 22% tume aine, vaid ca 4% on tavapärane aatomitest (barüonidest) koosnev aine. -Barüonainest omakorda üle 50 % võib-olla kuum galaktikatevaheline gaas. Tähtedes sisaldub alla1 % Universumi energiatihedusest. Päike lähim täht Kaugus maast ca 150 000 000 km Läbimõõt 1 392 000 km Pinna temperatuur 5800 K Mass 2*10^30 kg Kiirgusvõimsus 3,84*10^26 W Teiste tähtede massi, raadiust, kiirgusvõimsust jm mõõdetakse tava...
elutingimustes. · Vaalal ja kalal voolujooneline keha · Kõrbetingimustes piimalillelised ja kaktuselised sarnase välisehitusega. Liikide väljasuremine Ebasobivatest elutingimustest ja organismi omadustest tingitud liigi kadumine. Paleontoloogide andmeil on vähemalt 90% kõigist Maad asustanud liikidest välja surnud. Evolutsioonis ilmnenud tendentsid: 1. Elu üldhulk Maal on suurenenud. 2. Liikidevahelised seosed ja sõltuvused on tugevnenud. 3. Evolutsioonis on suurenenud biootiliste tegurite osakaal. 4. Evolutsiooniline progress on teinud võimalikuks sotsiaalse evolutsiooni. Mikro- ja makroevolutsiooni sarnasused: · toimuvad samad protsessid: olelusvõitlus, looduslik valik, kohastumine · aluseks on muutused pärilikus infos · mitmekesistumine Mikro- ja makroevolutsiooni erinevused: · mikroevolutsioon toimub kiiremini hõlmab vähem isendeid · ·
1+ 2 simpansid 3+ 4 Ida- ja Lõuna-Aafrikas 5+ 6 püstikäimise ja lõualuude lühenemise (kihvade taandareng) poolest 7 kõrvalharu 8+ 9C 10 B 11 B 12 C 13 C 14 B 15 C 16 B 17 esikloomade (primaatide) 18 lõunaahvid (australopiteegid) 19 neoteenikas 20 2,5 miljonit 21 Euroopa, Lähis-Ida ja Kesk-Aasia 22 Aafrika 23 50000 24 ühtlustumise 25 sotsiaalne evolutsioon seisneb inimühiskonna ajaloolises arengus, riikluse, kultuuride ja tehnoloogia arengus 26 nüüdisaegse inimese evolutsioon põhineb inimkonna ühtlustumisel. ilmselt kujuneb välja ülemaailmne inimtüüp, kellel puuduvad rahvus- ja rassitunnused 27 umbes 10 tuhat aastat tagasi hakati kodustama loomi ja tegelema põllumajandusega. 5000 a tagasi leiutati kirjakeel. lisaks teaduslikud ja meditsiinilised avastused viimase 200 aasta jooksul. kõige selle tõttu ongi inimkond viimase 10 a jooksul järjest kiirenevalt kasvanud. 28 tööriistadekvaliteedi ja kasutamisoskuse kaudu hakkas looduslik valik mõ...
Inimese ränded läbi evolutsiooni ning millised on olnud kultuurilised muutused/arengud inimese evolutsioonis Umbes 100 000 aastat tagasi algas nüüdisinimese esimene väljaränne Aafrikast. Vahetult sellele järgnes teine väljarändelaine Aafrikast 70-60 tuhat aastat tagasi. Arenema hakkab nüüdisaja inimene ning hilispaleoliitikumi kultuurirevolutsioon paneb aluse sotsiaalse evolutsiooni arengule. Esimese väljarände käigus jõuti Lõuna- ja Kagu-Aasiasse, aga teise väljarändelainega jõudis inimene juba Ameerika mannerile. Sellised ränded tõid kaasa inimese rassilised
Lk 99-100 Kordamisküsimused Tõene või väär? 1. Kõige liigirikkam loomaklass on putukad 2. Uus, täiuslikum organismitüüp võimaldab asustada uusi keskkondi. 3. Loomade evolutsioonis on järk-järgult suurenenud sõltuvus biootilistest teguritest. 4. Õistaimede mitmekesistumine on põhjustanud putukate adaptiivse radiatsiooni. 5. Kõige mitmekesisemad taimed on õistaimed. 6. Linné lõi organismide loomuliku süsteemi. 7. Dinosauruste väljasuremine oli mikroevolutsiooniline protsess. 8. Kambriumi plahvatus seisnes komeedi kokkupõrkes Maaga. Leidke kõige õigem vastusevariant. 9. Kohastumuse kujundab: c) looduslik valik. 10
· mutagenees puudub populatsioonis ei teki märgatava sagedusega uusi mutatsioone; · populatsioon on isoleeritud puudub geenivool (immigratsioon) teistest populatsioonidest; · puudub looduslik valik, s.t. kõik genotüübid on võrdsed kohasusega ehk valikuväärtusega. 3. Mis on mikroevolutsioon? Populatsiooni geneetilise struktuuri püsiva suunaga muutusi nimetatakse mikroevolutsiooniks. 4. Milline osa on evolutsioonis mutatsioonidel? Kui mutatsioon avaldub, siis võib ta olla indiviidi eluvõime ja sigivuse suhtes kas neutraalne, kahjulik või kasulik. Kui mutatsioon pole dominantselt lekatiivne (s.t. seda kandva indiviidi surma põhjustav), siis pärandub see põlvest põlve ja moodustab koos teiste mutatsioonidega populatsiooni mutatsioonilise muutlikuse varu. Arvatakse, et kasulike mutatsioonide sagedus on kõige väiksem, aga neid siiski tekib. Nii võib mõne
Antud elusolendite jäsemeteluude ehituse homoloogia on tõendiks nende ühisest päritolust. Analoogsed organid on näiteks... Sarnane silmade ehitus peajalgsetel ja selgroogsetel loomadel. Homoloogsed organid on näiteks... Imetajate esijäse ja linnu tiib. Miks oli massiline väljasuremine evolutsioonis Uued liigid saavad võimaluse vanade liikide tähtis? väljasuremise läbi. Näiteks kriidiajastu lõpus toimunud väljasuremine elimineeris dinosaurused ja teistel imetajatel tekkis võimalus esile tõusta. Reastage süstemaatilused ühikus loogilises Riik hõimkond klass selts sugukond järjekorras
· Peptidoglükaan vaheldumisi kaks erinevat monomeeri: * Natsetüülglükoosamiin * Natsetüülmuraamhape ühendatud glükosiidsidemega Natsetüülmuraamhape: glükoosi kaks OH rühma asendunud kõrvalahelatega, paralleelahelate aminohapete vahele tekivad peptiidsidemed Kitiin ja peptidoglükaan Polüsahhariidid keemilises evolutsioonis · Polüsahhariididel suur tähtsus tänapäeva organismides, roll keemilises evolutsioonis väike või olematu · Polüsahhariidide teke RNA maailma ajal on ebatõenäoline glükosiidside tekib in vivo ja in vitro ainult ensüümide osalusel, in vivo elusorganismides in vitro laboris (katseklaasis) selliseid spetsiifilisi valgulisi ensüüme ürgookeanis ei olnud Polüsahhariidid ei sobinud katalüsaatoriteks polüsahhariidide
Lk 99-100 Kordamisküsimused Tõene või väär? 1. Kõige liigirikkam loomaklass on putukad 2. Uus, täiuslikum organismitüüp võimaldab asustada uusi keskkondi. 3. Loomade evolutsioonis on järk-järgult suurenenud sõltuvus biootilistest teguritest. 4. Õistaimede mitmekesistumine on põhjustanud putukate adaptiivse radiatsiooni. 5. Kõige mitmekesisemad taimed on õistaimed. 6. Linné lõi organismide loomuliku süsteemi. 7. Dinosauruste väljasuremine oli mikroevolutsiooniline protsess. 8. Kambriumi plahvatus seisnes komeedi kokkupõrkes Maaga. Leidke kõige õigem vastusevariant. 9. Kohastumuse kujundab: c) looduslik valik. 10
mingi liik, selts, klasse ja muud sellist see on hierarhiline süsteem. 4. Millised organismiriigid kuuluvad viieriigilisse süsteemi? Loomariik, taimeriik, proteistid, bakterid, seened. 5. Mille alusel eristas C. Woese organismide evolutsiooni suurharud? Ta püstitas hüpoteesi, et elu arengu algperioodil toimus lahknemine kolme harru ehk domeeni. Kaks neist (bakterid ja arhed) säilitasid edasises evolutsioonis prokaürootse rakutüübi, kolmas arenes aga sümbiogeneesi kaudu eukaürootseks. 6. Millised harud (domeenid ehk ülemriigid) kuuluvad elustiku evolutsioonilisse? Bakterid ja arhed. Mõisted Adaptiivne radiatsioon evolutsiooniline mitmekesistumise erivorm, mille puhul ühest liigist (või perekonnast) lahkneb suhteliselt lühikese aja jooksul mitmeid kohastunud liike
Hapnik reageeris atmosfääris olnud mürgiste gaaside metaani ja ammoniaagiga, mille järel hakkas atmosfääri koostis muutuma tänapäevaseks. Peale hapniku teket pidid algelised organismid valima , kas kohaneda uue keskkonnaga, taanduda hapnikuvabasse keskkonda või hukkuda. Paljud algelised organismid ei suutnud kohaneda ja surid välja (esimene suur väljasuremine). 10. Mis on endosümbioos ja milline on selle tähtsus päristuumsete rakkude evolutsioonis. Endosümbioos – vastastikku kasulik kooseluvorm, kus üks organism elab teise kehas või rakus. Rakuhingamiseks mitokondrid ja fotosünteesiks vajalikud kloroplastid. 11. Selgita radiaalsümmeetria mõistet ja too näide radiaalsümmeetrilisest organismist. Radiaalsümmeetria – kiireline sümmeetria, organismi võib jagada sümmeetrilisteks osadeks. Nt meritäht 12. Selgita bilateraalsümmeetria mõistet ja too näide bilateraalsümmeetrilisest organismist.
liikide või liigigruppide tekkimine, mis erinevad märgatavalt mingite funktsionaalsete on muutunud vastavalt funktsioonile keskkonnas. tunnuste poolest. Tuntud näide: Darwini vindid (Osborn 1902). HOX-geenid- kõigile hulkraksetele loomadele omane tüüp regulaatorgeene, mille arv Analoogilised elundid- eri päritolu organismide kehakuju või elundite sarnasus ja mitmekesisus on eriti selgroogsete evolutsioonis kasvanud. Paiknevad genoomid funktsiooni või ka välisehituse poolest, mis on tekkinud konvergentsi tõttu rühmiti; imetajatel on neli rühma (klastrit). Need geenid määravad organismi üldise kohastumisele ühesuguse keskkonnaga või sarnase funktsiooni täitmisel. ehitusplaani pea-saba teljel.
NÄRVISÜSTEEMI ARENG Evolutsioonilise arengu põhimõtteid o Evolutsioonilises arengus on aju suhteline suurus kasvanud, sellega kaasneb tavaliselt sotsiaalne ja/või toiduhankimise keerukuse suurenemine. o Aju suhtelise suuruse kasvuga kaasneb ka keha suuruse kasv. o Aju kasvu suurenedes muutub see modulaarseks nii struktuurilt kui funktsioonilt. o Aju suurenemine evolutsioonis => pikenenud kasvuperiood,... laminaarne kihiline Erinevate hominiidide iseärasusi, arengulugu ja peamisi leide Australopithecus - väikesed, saledad, ahvitaolised, emased isendid olid isastest väiksemad - suutsid käia püsti, käed olid kohastunud puudel ronimiseks - aju oli ümaram kui ahvidel Leiud: Taungi laps 1924 Lõuna-A. Proua Ples 1947 L-A. Laetoli jalajäljed 1978 Tansaanias Lucy 1972 Etioopia Homo habilis
keskkonnaga või sarnase funktsiooni täitmisel. Binaarne nomenklatuur-Linne' loodud hierarhilises elusolendite süsteemis kasutatav liikide nimetamisviis kahe ladinapärase sõnaga. Esimene sõna, mis kirjutatakse alati suure algustähega, tähistab perekonda, millesse liik kuulub ja teine on liigiepiteet. Divergents-liikide ja muude taksonite evolutsiooniline lahknemine ühisest eellasvormist, organismide mitmekesistumine evolutsioonis. Evolutsiooniline progress-evolutsiooniline täiustumine, senisest keerukama ehituse ja talitlusega organismitüüpide teke ja edasine areng. Evolutsiooniline regress-eellasliikidest lihtsama ehituse ja talitlusega organismitüüpide kujunemine kohastumisel vähem nõudlikule keskkonnale. Hierarhiline süsteem-süsteem, mille üksused ehk taksonid koonduvad järk-järgult kõrgema kategooria taksonitesse; bioloogilise süsteemi puhul väljendub see liikide rühmitamises
Laiuskraadi ja bioloogilise mitmekesisuse positiivne seos: peamised teooriad ja erandid. Liigifond ja tume elurikkus. Biogeograafia protsessid. Fülogeograafia mõiste. Kolm fundamentaalset biogeograafilist protsessi. Taksonite tekke mehhanismid: mutatsioonid, geneetiline triiv, looduslik valik, geenivoog, asutaja efekt. Allopatriline liigiteke; vikareerimine ja asustamine. Parapatriline liigiteke. Sümpatriline liigiteke. Liikide ökoloogiline eristumine evolutsioonis (krüptilised liigid, adaptiivne radiatsioon). Taksonite väljasuremine evolutsioonis ja kaasajal. Refuugiumid. Liikide valik evolutsioonis. Levi ehk levimine (ökoloogiline ja ajaloolis-biogeograafiline nähtus). Levimine vs. vikareerimine. Beijerincki seadus. Hüppeline, järk-järguline ja sekulaarne levimine. Saarte biogeograafia. Saar kui biogeograafia mudelobjekt. Isoleeritud keskkond kui saar. Saarte tüübid (mandrilised ja ookeanilised, isolatsiooni varieeruvus)
Praegu eksisteerivatest organismidest on lihtsaimad mkoplasmad, ilma kestata bakterid, kes tavaliselt harrastavad parasiitset eluviisi taime vi loomarakkudel. Nende diameeter vib olla 0.3 mikrom. ja nende genoom kodeerib ca 400 erinevat valku. Esimesed rakud meie planeedil visid olla veelgi lihtsamad. Igatahes kik praegu elavad rakud kasutavad DNA-d priliku info salvestamiseks, elu algetappidel arvati selleks olevat RNA. Thtis verstapost raku (elu) evolutsioonis on ca 1.5 miljr. aastat tagasi, kui toimus leminek vikestelt, lihtsa sisestruktuuriga rakkudelt, nn prokarootidelt, keerukamatele rakkudele, millest koosnevad kik hulkraksed organismid. Neid rakke nimetatakse eukarootseteks. Kik praegu eksisteerivad organismid ongi kas pro- vi eukaroodid. Definitsiooni jrgi eukarootidel on rakutuum (kreeka k. caryon), mida prokarootidel pole. Kuigi prokarootidel on suhteliselt lihtne ehitus, on nad biokeemiliselt vga mitmekesised. Neil
kõrva ehituses) 2. Abstraktne mõtlemine (põhineb teise signaalsüsteemi olemasolul, vahetu mõju närvisüsteemile. Võimaldab abstraktset mõtlemist) 3. Kultuuriline evolutsioon- religiooni teke, koolektiivsed suhted, kunsti teke 4. Tehnoloogiate kasutuselevõtt- inimene kasutab vahendeid, et luua uusi tööriistu. Sotsiaalse evolutsiooni eripära: eelnevate põlvkondade kogemused ja teadmised edastatakse järglastele Olulised etapid inimese evolutsioonis 1. Lahknemine inimahvidest (Austraalopiteekide tasandil) 2. Perekond ,,inimese" esimene esindaja Homo habilis e. osav inimene 3. Kaasaegse inimese kujunemine Aafrikas umbes 150 000- 200 000 aastat tagasi. Algasid perioodilised väljaränded teistele kontinentidele. Inimese evolutsiooni nüüdisaegne tõlgendus 1. Inimese evolutsioon jätkub ka tänapäeval. (Sotsiaalne evolutsioon vähendab mikroevolutsiooni tegurite mõju tänu meditsiini arengule, humanitaarabile)
3) liikide mitmekesisus. Elu evolutsiooni Maal tagab mikro ja makroevolutsiooniliste protsesside pidev üheaegne kulgemine, nende protsesside ühtsus. Mikro ja makroevolutsiooni tagajärjeks on kogu Maa elukoosluse ehk biosfääri kujunemine. Pidevalt on tekkinud uusi liike, pidevalt on neid ka välja surnud. Kuid elu evolutsioon ei ole seisnud ainult üksikute liikide tekkimises ja väljasuremises. Biosfääri kui terviku evolutsioonis on ilmnenud teatud üldised tendentsid: Elu üldhulk Maal on suurenenud; Liikidevahelised seosed ja sõltuvused on tugevnenud; Evolutsioonis on suurenenud biootiliste tegurite osakaal; Evolutsiooniline progress on teinud võimalikuks sotsiaalse evolutsiooni. MAKROEVOLUTSIOON Progress Divergents Konvergents
Sellistes tingimustes võisid tekkinud valguühendid koonduda ja komineeruda primitiivsete eluavalduste ilmenimseni. S.Miller kuum katlake, kuumutas vee ja gaasi segu (vesiniku, metaani, ammoniaaki) ja veeaur. Gaasisegus tekitas pidevalt elektrilööke. Katse tulemusel tekkis 4 erinevat aminohapet. See näitas et ta leidis midagi millest võis elu alguse saada Vanimad elusorganismid olid ainuraksed tuumata organismid bakterid ja arhed. Nende evolutsioonis erenesid fotosüntees, mis tõi vaba hapniku atmosfääri ja aeroobne hindamine, mis tekitas hapniku kasutamise. Murranguliseks sündmuseks elu ajaloos oli päristuumsete e eukarüootsete rakkude teke. Piltlikult öeldes neelas üks suurem rakk alla teisi. Esimesed hulkraksed organismid ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. Kambrium-Ordoviitsium: loomade põhiliste ehitustüüpide kujunemine. Skeletiga organismide massiline levik meredes
Analoogsed organid: Erineva päritoluga organismide organid muutuvad sarnastes tingimustes väliselt sarnaseks. Liikide väljasuremine Ebasobivatest elutingimistest ja organismi omadustest tingitud liigi kadumine. Paleontoloogide andmeil on vähemalt 90% kõigist Maad asustanud liikidest välja surnud. hiidpanda lumeleopard Evolutsioonis ilmnenud tendentsid: 1. Elu üldhulk Maal on suurenenud. 2. Liikidevahelised seosed ja sõltuvused on tugevnenud. 3. Evolutsioonis on suurenenud biootiliste tegurite osakaal. 4. Evolutsiooniline progress on teinud võimalikuks sotsiaalse evolutsiooni. Mikro- ja makroevolutsiooni sarnasused: · toimuvad samad protsessid: olelusvõitlus, looduslik valik, kohastumine · aluseks on muutused pärilikus infos · mitmekesistumine Mikro- ja makroevolutsiooni erinevused: · mikroevolutsioon toimub kiiremini ja hõlmab vähem isendeid Makroevolutsioon on protsess, mille tagajärjel liikidest moodustuvad
(bakterid). Umbes 2 miljardit aastat tagasi toimus elu arengus suur muutus, mõnedest prokarüootidest arenesid päristuumsed organismid- eukarüoodid. Eukarüootide ehitustüüp tegi võimalikuks hulkraksete organismide tekke( esimesed olid vetikad). Hulkraksus võimaldas paljude uute organismitüüpide arengut. Umbes 540 mln a eest kujunesid välja loomade peamised ehitustüübid(arenesid ainuõõssed, ussid, lülijalgsed). Suureks pöördeks elu evolutsioonis sai mõnede organismide siirdumine veest maismaale. Esimesed taimed- samblad ja sõnajalgtaimed. Maismaa tingimustes arenesid aja jooksul uut tüüpi, sõnajalgtaimedest täiuslikuma ehituse ja paljunemisviisiga taimed. Paljasseemne ja katteseemnetaimed(õistaimed). Taimestiku areng ja levik muutis oluliselt elukeskkonda. Esimesteks loomadeks lülijalgsed, siis kahepaiksed, siis roomajad, siis imetajadja linnud.
valikule piisavalt materjali uute kohastumuste loomiseks. Lõhestav valik. Erimaise liigitekke teguriteks on popultasioonide geograafiline triiv ja looduslik valik. Keskseks protsessiks on kohastumuste ökoloogiliste tingimustega. Lk 99-100 Kordamisküsimused Tõene või väär? 1. Kõige liigirikkam loomaklass on putukad 2. Uus, täiuslikum organismitüüp võimaldab asustada uusi keskkondi. 3. Loomade evolutsioonis on järk-järgult suurenenud sõltuvus biootilistest teguritest. 4. Õistaimede mitmekesistumine on põhjustanud putukate adaptiivse radiatsiooni. 5. Kõige mitmekesisemad taimed on õistaimed. 6. Linné lõi organismide loomuliku süsteemi. 7. Dinosauruste väljasuremine oli mikroevolutsiooniline protsess. 8. Kambriumi plahvatus seisnes komeedi kokkupõrkes Maaga. Leidke kõige õigem vastusevariant. 9. Kohastumuse kujundab: c) looduslik valik. 10
kaudu. *Duplikatiivne transpositsioon retrotransposonite poolt vahendatud. *Horisontaalne geeniülekanne geeniülekanne erinevate genomide vahel nt. (bakteritelt selgroogsetele). *Segmentaalne duplikatsioon duplikatsioon suurte blokkidena. *Polüpoidsuse teke terve genoomi ploidia kordistumine Selgroogsete genoom on arenenud läbi ploidsuse kasvu duplikastioonide teel. *Enamik tänapäevaseid liike omavad degenereerunud polüploidiat või on polüploidsed. *Selgroogsete evolutsioonis toimunud ürgsed tetraploidiseerumise kahe duplitseerumise tagajärjel (2R hüpotees, Ohno 1993). Paljud Drosophilageenid ja geeniklastrid esinevad selgroogsetel 3-4 ekvivalentse klastrina (Hox, MHC jne.). *Selgroogsetel umbes 2x rohkem geen kui selgrootutel. Seletatav pseudogeenide tekke ja deletsioonidega. Duplikatsioon toimus umbes 450 ja 550 milj a. tagasi Imetajate genoomi evolutsioonis on toimunud palju kromosomaalseid ümberkorraldusi.
peremehed) Liigitekke peamisteks teguriteks on :mutatsioonid, geenitriiv, looduslik valik, geograafiline isolatsioon. Liigi teke on suhteliselt harvaesinevnähtus. 5. neodarvinism e. sünteetiline evolutsiooniteooria: mille süntees? ND põhipostulaadid Neodarvinism on evolutsiooniõpetus, mis põhineb ühel osalt C. Darwini evolutsioonikäsitlusel. Rõhtuab juhuslikkem utatsioone ja loodusliku valiku määravat või koguni ainurolli adaptiivses evolutsioonis. 6. evolutsiooni kulg ja globaalsed katastroofid, nende mõju Elu tekkis 3,5 miljartit aastat tagasi, eükrüoodid tekkisid 1,8 miljardit aastat tagasi. Hulkraksed said alguse 1,2 miljardit aastat tagasi ja imetajad 220 miljonit aastat tagasi(laialdasem levik pärast dinosauruste väljasuremist kriidi ajastu lõpus). Umbes 25 miljonit aastat tagasi lahknes alamselts antropoidid kaheks ülemsugukonnaks: inimahvid ja ahvid. Fossiilide eristamisel on tähtis
Neid toimub koguaeg. Rajaja effekt e. asuja effekt- mingid isendeid vallutavad juba asustatud trerritooriumi. Rajaja on kiirelt evolutsiooniliste isendite objekt. Looduslik valik- populatsiooni isendite ebavõrdne ellujäämus ja paljunemisedukus, mis on tingitud nende geneetilisest erinevusest ja elutegevuse piiravast toimest (olelusvõitlusest); muudab järglaspõlvkonna geneetilist struktuuri suurema kohasuse suunas. Stabileeruv ehk säilitav valik -Kui evolutsioonis jäävad alles keskmised valikud (toimub latimeerial, hõlmikpuul) Suunav valik seisneb tavaliselt vormist mingil erinevate isendite eelispaljunemisel. Lõhestav valik seisneb kahe keskimisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemises võrreldes nende hübriididega.
Makroevolutsioon Mikroevolutsioon - evolutsioonilised muutused liigi sees; viib uute liikide tekkele Makroevolutsioon . liigist kõrgemate organismirühmade teke ja evolutsioon (perekond, selts klass). Makroevolutsioon Progress(täiustumine) Divergents(mitmekesistumine) Konvergents (sarnastumine) väljasuremine Makroevolutsiooni põhjused mutatsioonid, geenitriiv,geenivool, looduslik valik. Mõjuvad miljardite aastate jooksul. Progress - uute senisest keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismitüüpide teke. prokarüoodid => eukarüoodid ainuraksed=> hulkraksed Inimahv => inimene Iga uus organismitüüp võimaldab kasutada keskkonda asstada uusi elupaiku ja vähendada sõltuvust keskkonnamõjudest. Mitmekesisus ehk divergents - Erinevate elupaikade asustamisega kaasnes uute organismitüüpida mitmekesistumine Eukarüoodid => seened; taimed; loomad Õistaimed=> korv-,huul-, liblikõielised jpt. Imetajad=> kohastumine eluks vees, maismaal. Sarnastumine eh...
üks või teine isend jääb ellu ning saab järglasi, oleneb mingil määral juhusest. Mingi alleeli sagedus (alleelisagedus) populatsioonis on selle alleeli eksemplaride osatähtsus selle alleeli eksemplaride hulgas. Geneetilise triivi tagajärjel võib osa alleele (geenivariante) kaduda, nii et geneetiline mitmekesisus väheneb. Geenitriivi mõju on seda suurem, mida väiksem on populatsioon. Teadlased vaidlevad ägedalt selle üle, kui suur roll võrreldes loodusliku valikuga on evolutsioonis neutraalsetel protsessidel, sealhulgas geenitriivil. Ronald Fisher oli seisukohal, et geenitriivi roll evolutsioonis on tagasihoidlik või olematu, ja see vaade jäi mitmeks aastakümneks valdavaks. Vaidlus läks uue hooga käima, kui 1968. aastal esitas Motoo Kimura oma molekulaarse evolutsiooni neutraalse teooria, mille väitel geneetiline muutus (mis ei pea tingimata avalduma fenotüübis) fikseerub populatsioonis enamasti just geenitriivi tagajärjel.
..45 cm, 2,2...2,4 kg Kõik elundkonnad on välja kujunenud. Oma suuruse tõttu ei saa loode enam vabalt kukerpallitada ja võtab enamasti normaalse asendi (pea allapoole). Enneaegsel sündimisel jääb ellu. 40 45...55 cm, 2,7...5 kg Normaalne sünnitusaeg 16.Biogeneetiline reegel ja selle tähtsus evolutsioonis. Biogeneetiline reegel selgroogsete organismide arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses embrüogeneesis läbitakse liigi eellaste embrüonaalse arengu etappe. Selle järgi võib vaadelda evolutsiooni arengut. 17.DNA ja geen ja kromosoom DNA biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Pärilikkuse kandja, kromosoomide põhiline koostisaine. Geen DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi.
Mõisted Parallelism evolutsiooniliselt ühtmoodi kulgemine. Ühesugused evolutsioonilised muutused lähedastel taksonitel. Nt lennuvõimetute lindude tänapäevane asetus. Konvergents organismi rühmade erinevuse vähenemine. Evolutsioonis organismidel tunnuste sarnasuste suurenemine. Erineva arengukäiguga koosluste sarnanemine. Divergents populatsioonide erinevuste suurenemine evolutsioonis. Seda põhjustab erinevate tunnuste ilmnemine organismidel või variatsiooni amplituutide muutumine. Analoogia elundite sarnasus, mis johtub nende ühesugususest funktsioonist. Nt putukate ja indude tiivad (päritolult erinevad) Homoloogia elundite sarnasus, mis johtub nende seesmise ehituse ja nende tekkelaadi ühtsusest. Homoloogilised elundid on ehituselt ühesugused, asetsevad teiste elundite suhtes sarnaselt või on arenenud ühesugustest embrüonaalsetest algetest
o leukotsüüt (valgelible) eukarüootne rakk, mida leidub veres ja lümfis, tähtsus seisneb kaitsefunktsioonis, milleks on peamiselt fagotsütoos ja antikehade moodustamine o loomariik päristuumsed, hulkraksed ning liikumisvõimelised organismid, kes on heterotroofse toitumisega; jaotatakse traditsiooniliselt selgroogseteks ja -rootuteks o luukude jäik sidekude, mis moodustab tugistruktuure o mandunud organid evolutsioonis taandarenenud, funtsionaalselt tähtsuseta jäänukmoodustis o mittesesoonne sigimine kindlalt määratletud innaaja puudumine o neuriit (akson) närviraku pikem jätke, mis saadab närviimpulsid edasi teistele rakkudele o neuron närvirakk; iseloomustavad pikad jätked o närviimpulss elektrokeemiline ahelreaktsioon, mille käigus lühikeseks ajaks muutub rakumembraani polarisatsioon; impulss kas ei teki üldse või on alati ühes neuronis ühesugune
jäsemed, taimedel varre homoloogid 11. Molekulaarbioloogilised tõendid- võrreldakse süstemaatiliselt kuuluvuselt lähedaste liikide esindajate DNA ja valkude koostist (mida kattuvam, seda suurem on sugulusaste) MAKROEVOLUTSIOON- liigist kõrgemate süstemaatiliste taksonite kujunemine evolutsioonis (alustades perekondadest, lõpetades riikidega) Makroevolutsiooni materjal: uued geenid Uute geenide kujunemisvõimalused: 1. Genoomi mahu suurenemine evolutsioonis 2. Olemasolevate geenide kordistumine ja koopiageenide hilisem muteerumine 3. Hübridiseerumine eri liigi esindajate vahel 4. Lisakromosoomide teke Tinglikud võimalused: 1. Regulaatorgeenide osakaalu suurenemine: · Olemasoleva materjali parem organiseeritus ja ärakasutus · Olemasolevate geenide avaldumise kontrolliv regulatsioon ajas/ ruumis Muutused: olemuselt samad, mis mikroevolutsioonis (olelusvõitlus, looduslik valik,
Bioevolutsioonile eelnes keemiline evolutsioon. Selle katseliste tõestustena on tuntumad järgmised: Stanley Miller, kes sai reagtsioonitingimusi varieerides anorgaanilistest ainetest aminohappeid. Sidney Fox, kes oma katsetes sai amonihapete segust polüaminohappeid, mida võiks pidada algelisteks valkudeks, mis vees moodustasid nn mikrokerasid. Tänapäeval peetakse keemilises evolutsioonis lisaks atmosfäärigaasidele oluliseks ka maakoore mineraale, mis on võimelised orgaanilisi komponente siduma, kontsentreerima ja reaktsioone katalüüsima. Orgaanilistest polümeeridest pidi siis soodsatest tingimutes arenema algne rakk. Esimesel rakul, elusorganismil pidi olema kolm peamist nn süsteemi: Ümbris (membraan, kest vms), eraldatus väliskeskkonnast. Ainevahetuslik süsteem vajalike reaktsioonide toimumiseks, energia omastamiseks.
Fossiil - Kivistis, organismi või tema osa kivistunud jäänus või jäljend Geokronoloogia - Geoloogiline ajaarvamine,geoloogiliste ajaüksuste piirid kivimite ja kivististe vanusehinnangute alusel. Keemiline evolutsioon - Universumine ja algse Maa A-biootilistes tingimiustes toimunud aatomite ühinemine molekulideks. Looduslik valik- Populatsiooni isendite ebavõrdne ellujäämus mis on tingitud nende geneetilistest erinevustestja elutingimuste piiravast toimest. Mandunud elund- Evolutsioonis taandarenenud, funktsionaalselt tähtsusetu jäänukmoodustis Olelusvõitlus-Organismide elutegevuse ja paljunemise sõltuvus keskkonna ökoloogilistest teguritest lähtuvalt Paleontoloogia- Teadus möödnud aegade organismidest, mis on tuvastatud fossiilide kaudu. Pseudogeen- Genoomi DNA nukleotiidijärjestus,mis sarnaneb mõne normaalse funtksionaalse geeniga, kuid mingi struktuurivea tõttu ei avaldu. Ribosüüm- Katalüütilise ehk Ensümaatilise aktiivsusega RNA molekul
H2O,CO2; saadused: glükoos, O2 ) Valgusstaadium: (valgus vajalik, lamellides) 1) fotofüüsikaline faas valguskvandi neelamine klorofülli poolt (e haaratakse elektronkandjate poolt seotakse NADPga) 2) fotokeemiline staadium vee molekuli lõhkumine valguse toimel; tulemus:NADPH2,O2, ATP. Pimedusstaadium: (valgus pole oluline, stroomas) Calvini tsükkel (biokeemiline faas) õhust CO2 seotakse H2ga >> trioos>>> 2 trioosi>>glükoos FS osa evolutsioonis: 1) O2 > O2 atmosfäär > aeroobne ainevahetus 2) O3 > osooniekraan > elu väljus veest 3) tekkis org aine >autotroofne ainevahetus > toit heterotroofiline Võrdlemine FS ja hingamine: FS (org a tekib, O2 eraldub, CO2 kasutatakse, energia seotakse, valgus oluline, ATP sünteesitakse vähe, kloroplastis) Hing (org a laguneb, O2 neeldub, CO2 eraldub, energia vabaneb, valgus pole oluline, ATP sünteesitakse palju, mitokondrites)
10. Mis olid G.Cuvier seisukohad liikide tekke ja muutumise kohta? Millised olid tema tähtsamat teened evolutsiooniteooria tekkes? Cuvieri oli paleontoloogia rajaja. Fossiilide võrdlemise kaudu tõestas liikide väljasuremise. Tema seisukoht oli, et liigid on algselt loodud ning muutumatud. Kivistisi pidas ta loodukatastroofides hukkunud organismide jäänusteks. 11. Täida lüngad tähtsamate etappide kohta taimeriigi evolutsioonis. 11.1.Umbes 410-440 milj a. tagasi ilmusid veekogude läheduses esimesed taimed- samblad ja algelised sõnajalgtaimed. 11.2. umbes 300-350 milj a tagasi ilmusid elukooslustesse paljasseemnetaimed mille esindajaid on Eestis looduslikult ainult 4 liiki. Nimeta need a) harilik mänd b) harilik kuusk c) harilik jugapuu d) harilik kadakas 11.3. 100- 130 milj a. tagasi arenes Maal kõige liigirohkeim taimerühm- katteseemnetaimed 11.4 Taimestiku areng Maal muutis oluliselt keskkonda(2)
Homoloogiline elund-_____________________________________________________________ Binaarne nomenklatuur-Linne loodud hierarhilises elusolendite süsteemis kasutatav liikide nimetamisviis kahe ladinepärase sõnaga. Esimene sõna, mida kirjutatakse alati suure algustähega, tähistab perekonda, millesse liik kuulud, ja teine on liigiepiteet. Divergents-liikide ja muude taksonit evolutsiooniline lahknemine ühisest eellasvormist, organismide mitmekesistumine evolutsioonis. Konvergents-erineva evolutsioonilise päritoluga organismide mõnede tunnuste sarnastumine kohastumisel ühesuguste elutingimustega. Makroevolutsioon-''suurrevolutsioon'', evolutsioon pikas ajaskaalas, liigist kõrgemate taksonite (nt: sugukondade, klasside, hõimkondade) teke ja areng ning osa taksonite väljasuremine. Evolutsiooniline progress-evolutsiooniline täiustumine, senisest keerukama ehituse ja talitlusega organismitüüpide teke ja edasine areng.
jõuab terminaatorini (nukl. järjestus). Repressorvalgud võivad takistada ensüümi seostumist promootoriga. Kui geenilt toimub transkriptsioon, nim seda geeni avaldumiseks. Avaldumise järgi jaotatakse geenid 4 gruppi: Samaaegselt kõigis rakkudes avalduvad geenid- rRNA, tRNA. Kindla koe rakkudes avalduvad geenid- insuliini geen kõhunäärmerakk udes. Rakkude mingil kindlal elutegevuse etapil avalduvad geenid. N: loote elundkondade väljaarenemine . Geenid, mis ei avaldu mitte kunagi evolutsioonis kaotanud oma tähtsuse. Geenide aktiivsust reguleerivad : struktuurgeenid määravad raku ehituses ja ainevahetuses osalevate valkude, tRNA ja rRNA sünteesi. regulaatorgeenid kontrollivad struktuurgeenide avaldumist. TRANSKRPITSIOON I. Koht: Eeltuumsed- tsütoplasmas Päristuumsed tuumas, mitokondrites, kloroplastides . II. Aeg: Eeltuumsetel - kogu raku eluea jooksul Päristuumsetel enamuse rakutsükli ajast va mitoos ja meioos (siis ei toimu) III. Eeldused: 1
Uute tõugude ja sortide kujundamine, erineb loodusliksut sest inimene suunab vastavalt oma tahtele. Põhjustab Organismid kohastuvad, st omandavad antud keskkonnatingimustes kõige sobivamad pärilikud tunnused, mis soodustavad ellujäämist ja paljunemist. Ellu jäänud isendid annavad järglasi ja järgmistes põlvkondades muutuvad nende tunnustega isendid valdavaks ning nii võib kujuneda uus liik. Isegi samades tingimustes ühes rühmas elavad ühte liiki isendid pole täiesti sarnased. Evolutsioonis on tähtis pärilik muutlikkus. Kui mutatsioon on selline mis suurendab organismi ellujäämisvõimalust siis antakse see edasi järgmistele põlvkondadele. Olelusvõitlus. Pole füüsiline vaid kaudne. Organismid peavad konkureerima eluks vajalike tingimuste pärast. Eelisolukorras on need kellel on sobivam värvus, tugevamad, kiiremad jne. Järglased. Kohastumused (pärilikud tunnused, mis tagavad liigi säilmise). Uued liigid kui levila jaguneb üksteisest.
○ peegeldav udu - “peegeldavad” läheduses olevate tähtede valgust ○ “tume udu” - varjutab/blokeerib teiste udukogude või tähtede valguse ★ eredad infrapuna allikad Omega Nebula Messier 78 Horsehead Nebula Carina Nebula Planetaarudu ★ taevakeha ★ nimetus eksitav - ei ole planeetidega midagi pistmist ★ galaktikate keemilises evolutsioonis otsustav osa ○ rikastab tähtedevahelist ainet raskete elementidega ★ galaktikas teadaolevalt ~ 1500 The Spirograph Nebula The Cat's Eye Nebula The Ring Nebula Aitäh tähelepanu eest! Kasutatud allikad ★ https://en.wikipedia.org/wiki/Nebula ★ https://en.wikipedia.org/wiki/Carina_Nebula ★ https://et.wikipedia.org/wiki/Udukogu ★ https://et.wikipedia.org/wiki/Emissioonudu ★ https://et.wikipedia.org/wiki/Peegeldav_udu ★ http://www.constellation-guide
Evolutsioon Elutekke 3 põhiseisukohta: On toimunud elu algne loomine Elu alged on Maale saabunud teistelt taevakehadelt Elu on Maal tekkinud elutu aine arengu tulemusena Evolutsioonivormid: Füüsikaline ,,Suure paugu" hüpotees, elementaarosakestest tekkisid aatomid. U 5 miljardit aastat tagasi tekkis Päike ja 4,5 miljardit aastat tagasi tekkis planeet Maa Keemiline lihtsatest molekulidest moodustusid polümeerid. Sagedased vulkaanipursked, maal puudus mullakiht, maa oli suures osas kaetud madalate soojaveeliste meredega, vulkaanilistest gaasidest moodustus esialgne atmosfäär, kust puudus hapnik, puudus osoonikiht. stanley Milleri katseaparatuur simuleeris keemilise evolutsiooni algseid tingimusi. Sidney Fox kuumutas aminohappeid laava tükil ja sai polümeerid, mis moodustasid omavahel mikrokerasid, mis sarnanesid ürgbakteritega. Louos Pasteur tõestas 1860ndatel, et elu teke elutust ainest ei ole t...
Kambriumi plahvatus- piltlik väljend, suhteliselt lühikese aja jooksul kujunesid välja loomade põhilised ehitustüübid Kunstlik valik - inimese huvidele vastavate tunnustega isendite (eba)teadlik valimine suriaretuses ning sobimatute kõrvaldamine Looduslik valik - Isenditel individuaalne muutlikkus Olelusvõitlus - Organismid sõltuvad: elupaiga sobivusest, sugupartneri otsimisest, toidu hankimisest, toimetulekust konkurentidega jne... Mandunud elund - Evolutsioonis taandarenenud, funktsionaalselt tähtsusetu jääkmoodustis (pimesool, õndraluu, silmhammas) Paleontoloogia - teadus möödunud aegade organismidest, uuritakse fossiile Pseudogeen - geen mis mingi struktuurivea tõttu ei avaldu Ribosüüm - ensümaatilise aktiivsusega RNA- molekul RNA-maailm - elutekke arvatav etapp, kus eksisteerisid vaid ribosüümid Bioloogiline isolatsioon - Ökoloogiline eraldatus (must ja valge toonekurg), ajaline isolatsioon (tolknemisaeg)
struktuuri? 1)geneetiline triiv 2)geenivool 3)pudelikaelaefekt 4)rajajaefekt 7. Kuidas mõjutab populatsiooni geneetilist struktuuri kombinatiivne muutlikkus? Viljastumisel on suur osa juhuslikkusel, sest seda, milline seemnerakk munaraku viljastab, ei ole võimalik ette teada.Kombinatiivse muutlikkuse tõttu on geneetilise muutlikkuse potentsiaal suguliselt sigivates populatsioonides tohutult suur. 8. Milline osa on evolutsioonis mutatsioonidel? Mutatsioon on päranduva geneetilise informatsiooni muutus. Mutatsioone põhjustavaid füüsikalisi ja keemilise tegurid nimetatakse mutageenideks. Eristatakse kolme tüüpi mutatsioone: 1) geenmutatsioon 2)kromosoommutatsioon 3)genoommutatsioon 9. Mis on geenivool ja kuidas see mõjutab populatsioonide omadusi? Geenivool on geneetilise materjali vahetamine populatsioonide vahel.
molekulidest keerukamate keemiliste ühendite ja makromolekulide teke. Kunstlik valik-inimeste huvidele vastavate tunnustega isendite ebateadlik või teadlik valimine sordi- või tõuaretuses ning sobimatute isendite paljundamisest kõrvaldamine. Looduslik valik- populatsiooni isendite ebavõrdne ellujäämus ja paljunemisedukus, mis on tingitud nende geneetilistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest. Mandunud elund- evolutsioonis taandarenenud, funktsionaalsest tähtsusetu jäänukmoodustis. Olelusvõitlus- organismide elutegevuse ja paljunemise sõltuvus koekkonna ökoloogilistest teguritest; seisneb sobiva elupaiga ja sugupartneri otsimises, toidu hankimises, konkurentsis toimetulek jne. Paleontoloogia on bioloogia ja geoloogia piirteadus, mis uurib taimede ja loomade jäänuseid (kivistisi) ning teeb nende põhjal kindlaks ammu elanud organismide kuju, ehituse, arengu, sugulussuhted ja eluviisid.
Nüüdisaegsete eluvormide kujunemine Ajastu algus (mln Peamised sündmused elusorganismide evolutsioonis a tagasi) ajastu nimetus 542 Hulkraksete loomade kiire areng, välisskeletiga loomade valitsemisaeg. Esimesed Kambrium keelikloomad. Taimedest vetikad. 488 Soe kliima. Mereliste selgrootute mitmekesisuse kasv. Taimede levik merest maismaale Ordoviitsium Gondwana lõunaosa jäätumine. Hilis-Ordoviitsiumi toimus suur organismide väljasuremine, mille käigus kadus 60% perekondadest. Sellest ajast on pärit Eesti
meteoriitide Maaga kokkupõrkega. Kriidiajastu lõpuks suri väga palju liike välja. Kadusid ka dinosaurused. Väljasuremise põhjuste kohta on esitatud mitu teooriat, kuid kõige tõenäolisemaks peetakse Maa temperatuuri langust. Temperatuuri langus oli ilmselt tingitud maakeraga kokkupõrganud suurest meteoriidist: kokkupõrkest tekkinud tolmupilv takistas päikesekiirguse jõudmist maapinnale. 10.) Taimede sündmused evolutsioonis: · Hulkraksete vetikate teke · Fontosünteesivõimeliste rakkude teke · Taimed jõuavad maismaale · Soontaimede teke · Lopsaka taimestiku jäänustest moodustub kivisüsi · Seemnetega taimedega teke · Õitega taimedega teke 11.) Selgroogsete loomade sündmused evolutsioonis: · Hulkraksuse väljakujunemine · Esimesed keelikloomad · Lõuatute kalade väljasuremine · Lõugadega kalade väljakujunemine · Kahepaiksete teke
nihkunud tugevasti elektronegatiivsema O aatomi poole. CO 2 on seepärast stabiilne molekul ja käitub reaktsioonides kui elektronaktseptor (oksüdeerija). Selles reaktsioonis C redutseerub, elektronid H ja C vahel H2CO-s on võrdsel kaugusel, ei ole kummagi aatomi poole nihkunud, sest H elektronegatiivsus = ligikaudu C elektronegatiivsusega. H2CO on ebastabiilne molekul ja astub kergesti uutesse keemilistesse reaktsioonidesse. Süsiniku redutseerumine oli oluline samm keemilises evolutsioonis. Elu on nimetatud süsinikul baseeruvaks nähtuseks ja täiesti õigustatult, sest kõik molekulid, mis elusorganismis leiduvad (välja arvatud H2O), sisaldavad C aatomit. Tänu oma neljale valentselektronile saab C moodustada palju kovalentseid sidemeid. Erinevad kombinatsioonid üksik ja kaksiksidemetest võimaldavad moodustada erinevaid molekuli struktuure. Kui molekulis on rohkem 4
Evolutsiooni vormid: füüsikaline ehk kosmiline, keemiline, bioloogiline ja sotsiaalne. · Kosmiline e. füüsikaline-tekkis 15-4,5 miljardit aastat tagasi, George Lemaitre ,,suure paugu teooria"-mateeriakogumi laialipaiskumine, mille käigus moodustusid ebapüsivatest osakestes aatomid ja molekulid, mis hakkasid tihenema tänu gravitatsioonijõule. · Keemiline-tekkis 4,5-3,5 miljardit aastat tagasi, ürgatmosfääri koostis, tänu millele sai elu tekkida(A.Oparin ja J.Haldane). Tekkisid lihtsad orgaanilised monomeerid, bioloogilised polümeerid, mikrokerad ja konservaattilgad). · Bioloogiline-,,soe lamp"-Darwini metafoor, mida arendasid edasi Oparin ja Haldane. 80-100 kraadi juures olev veekogu, mis sisaldab biopolümeere. ,,Jääkamber"-soe tiik, milles on jääpall, tingimused väga muutlikud ja soodustas evolutsiooni.(0-27 kraadi juures). ,,Kuum katel"-150-250 kraadi ookeani põhjas kuuma...
tänapäeval edasi ? 1)fossiilid 2)organite homoloogilisus 3)loodete arengujärgud 4)rudimendid 5)sarnasus molekulaartasandil 6)koduloomade ja taimesortide aretustöö 10. Mis olid G.Cuvier seisukohad liikide tekke ja muutumise kohta? Millised olid tema tähtsamat teened evolutsiooniteooria tekkes? Georges Cuvier oli prantsuse loodusteadlane ja zooloog. Teda peetakse võrdleva anatoomia ja paleontoloogia rajajaks. Embrüoloogia teke. 11. Täida lüngad tähtsamate etappide kohta taimeriigi evolutsioonis. 11.1.Umbes 410-440 milj a. tagasi ilmusid veekogude läheduses esimesed taimed ürgraikad. 11.2. umbes 300-350 milj a tagsi ilmusid elukooslustesse paljasseemnetaimed, mille esindajaid on Eestis looduslikult ainult 4 liiki.Nimeta need a)harilik jugapuu b)harilik kadakas c)harilik kuusk d)harilik mänd 11.3. 100- 130 milj a. tagasi arenes Maal kõige liigirohkeim taimerühm- katteseemnetaimed 11.4 Taimestiku areng Maal muutis oluliselt keskkonda(2) ( ehk , millised tagajärjed olid taimede
põhinev) valimine sordi-või tõuaretuses ning sobimatute isendite paljundusest kõrvaldamine. Looduslik valik- populatsiooni isendite ebavõrdne ellujäämus ja paljunemisedukus, mis on tingitud nende geneetilistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest (olelusvõitlustest) muudab järglaspõlvkonna geneetilist struktuuri suurema kahasuse suunas. Looduslik valik on adaptiivse evolutsiooni põhitegur. Mandunud elund- (vestihiaalne elund e. Vesitiigium)- evolutsioonis taandarenenud, funktsionaalselt tähtsusetu jäänukmoodustis. Olelusvõitlus- organismide elutegevuse ja paljunemise sõltuvus keskkonna ökoloogilistest teguritest; seisneb sobiva ellupaiga ja sugupartneri otsimises, toidu hankimises, toimetulekuks konkurentide, kiskjate ja parasiitidega, ebasoodsate temperatuuri-,niiskus-. Soolsus-.valgus. jms tingimuste talumises. Palentoloogia-teadus möödunud aegade organismidest, mis on tuvastataud kivististe ehk fossiilide kaudu.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
