On ilmne, et vajadusi vahendavad & mõjutavad paljud faktorid. · Seetõttu hakati vajadusi käsitlema tegevuste eelsoodumustenam mis annavad tegevusele vaid algtõuke · Tegevuseks vajalik energia & tegevuse suund pärinevad mujalt. Frankeni (2002) arvates on motivatsiooni määravateks muudeks asjaoludeks 1)bioloogilised tegurid, 2)õpitud tegurid ning 3) tunnetuslikud tegurid Motivatsiooni bioloogiline komponent · Darwini ideede alusel välja kujunenud evolutsiooniline psühholoogia seletab meie aju ehituse päritolu 3 oletuse kaudu: Inimaju on 4- 5 miljoni aastase evolutsiooni produkt & praeguse inimliigi kujul kuni 250 000 aastat vana Koos füüsilise kohanemisega on kulgenud ka psüühiline kohanemine, psüühika ja keha aitab ellu jääda & paljuneda Meie keha & psüühika on kohanenud eluks küttide & korilaste maailmas, muutunud oludes saab aju & psüühika kohastumuslikke
Palun, siin siis teile see botaanika eksami materjal. Paarile küsimusele jäi vastamata, sest ei leidnud seda kuskilt. Kuid meilt Ploompuu seda ei küsinud. Soovitan kindlasti juurde lugeda tunnikonspektist, sest näiteks kottseente osa siin nii pikalt ja täpselt ei ole, kui tema küsis. Kuigi pileti peal neid küsimusi ei olnud. Edu õppimiseks ja saatke see siis kõigile edasi, kes võib-olla kohe ei saanud! 1. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid- süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nim. taksoniteks: liik->perekond->sugukond->selt->klass->hõimkond->riik 2. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potensiaalselt) suudavad omavahel ristudes a...
on territoriaalkorporatsioon ja mille juriidiliseks isikuks on esinduskogu (järgmine Slaid 17). 8 Pre- (< ld prae), enne-, esi-, eel-. 9 Hic et nunc (ld), siin ja praegu. 10 Post- (< ld post pärast), pärast-, taga-, järel. 40 Territoriaalne*kogukond* 02.09.12* EBSi*õiguse*ja*avaliku*halduse*õppetool* 16* ü Iga alguse puhul esineb teatud kohanemise staadiumi. ü Kohanemise tulemusena tekib pre ehk eelolek. ü Uue paradigma evolutsiooniline areng viib meid hic et nunc staadiumisse ehk tavaolekusse. ü Igas arengus on võimalikud ja iseenesest ka loomulikud nii kriisid kui (revolutsioonilised) muutused. ü Kriis viib meid post ehk järeloleku staadiumisse, millele järgneb kohanemise staadium. 41 Territoriaalkorporatsioon. (Slaid 17) Eesti õiguskord tunneb kolme liiki avalik-õiguslikke isikuid. Nendeks on avalik-
põhjustatud pärilikud haigused. Mehe ja naise sugurakkude arengu võrdlus, nende arengut mõjutavad tegurid. Kehaväline ja kehasisene viljastumine eri loomarühmadel. Partenogeneetilise arengu eripära. Munaraku viljastumisega kaasnevad muutused naise organismis. Erinevate rasestumisvastaste vahendite võrdlus. Suguhaigustesse nakatumise erinevad viisid ja haigestumise vältimine. Inimese varases embrüogeneesis toimuvad olulised muutused ja seda mõjutavad tegurid. Bio- geneetilise reegli evolutsiooniline selgitus. Inimese sünnieelses arengus toimuvad muutused, sünnitus. Otsene ja moondeline areng eri organismirühmadel. Lootejärgse arengu etapid selg- roogsetel loomadel. Organismide eluiga mõjutavad tegurid. Inimese vananemisega kaasnevad muutused ja surm. Taimede embrüogeneesi eripära, nende lootejärgse arengu etapid. Inimese närvisüsteemi üldine ehitus ja talitlus. Närviimpulsi moodustumist ja levikut mõjuta- vad tegurid. Keemilise sünapsi ehitus ja närviimpulsi ülekanne
Juured asuvad ebamäärases minevikus, aluseks on võetud tagasihoidlik külakogukond. · Vajadused · Kollektiivne omand.Eraomandi kritiseerimine.Ideaal asub kauges minevikus. Riik peaks võtma olulisema vastutuse majanduse üle. 20 saj alguseks on sotsialism muutunud suureks pol moevooluks ,eetiline lähenemine üh, kuna ta tunneb kaasa üh kõikidele liikmetele. Kaks teed sotsialismile · Evolutsiooniline Euroopa · Revolutsiooniline- Venemaa. 7 Sotialistlike parteide asutamine o Saksamaa- Sotsialistlik Partei (1875) o Inglismaa- Fabiani Ühing( 1884), Tööpartei(1900) o Itaalias 1892, Venemaal 1898, Prantsusmaal 1905. Sotsialistide tulek toob endaga kaasa massilise lahkumise liberatiivsetest parteidest.Lääne Euroopas jõuab kõige kaugemale vasakpoolne radikaliseerumine Prantsusmaal, kus toimub
aitas edukamalt saavutada eelnenud kunstnike eesmärke (st maailma kujutamine). 3) Hülgamine: Eelnenud kunsti tegemiseviiside suhtes! Reeglina heidetakse kõrvale vahetute eelkäijate stiilid ja väärtused, ja rõhutatakse sugulust ajaliselt kaugemal oleva kunstitraditsiooniga. Nt: Saksa ekspressionistid taunisid realismi ent osutasid tunnustavalt keskaegsete maalikunstnike (nt Grünewald) ekspressiivsusele, õigustamaks oma figuraalseid moonutusi. 11. Milline strateegia on evolutsiooniline, milline revolutsiooniline ja traditsiooniline? Kordamine on kunsti kui kultuuripraktika traditsioonilineaspekt. Avardamine kunsti kui kultuuripraktika evolutsioonilineaspekt. Hülgamine on kunsti kui kultuuripraktika revolutsioonilinemoodus. 12. Milles seisneb nn esimese kunstiteose etteheide ajaloolistele ehk narratiivsetele teooriatele? Kuna kõik ajaloolised teooriad on nn tagasi-viitavad ,seisavad nad vastamisi tülika küsimusega kuidas sai kunstiks esimene kunstiteos?
komplekssete tunnuste fenotüübilist ja geneetilist tausta, näitasid, et olulisi erinevusi ülalkirjeldatud lihtsustatud mudelist esineb tõesti harva. Pealegi on elu näidanud, et fenotüübi uurimisest lähtunud käitumisökoloogilistel mudelitel on sageli hea prognoosivõime. Mis oleks aga parem tõe kriteerium, kui võimalus teooria põhjal vettpidavaid ennustusi teha! Siiski pole ülearune kutsuda uurijaid ettevaatusele ja soovitada igal konkreetsel juhul valmis olla ka selleks, et evolutsiooniline järeldus, mis on tehtud paljalt fenotüübiliste tunnuste uurimise põhjal, võib olla ekslik. Näiteid probleemide lahendusviisidest Teadlased on leiutanud mitmesuguseid võtteid ülalkirjeldatud probleemidest jagu saamiseks. Vaadelgem seda näidete varal. Tuleme tagasi eespool juba mainitud Clutton-Brocki ja Harvey uurimuse juurde primaatide kodupiirkonna ja toitumistüübi seostest. Nad selgitasid kõigepealt
Materjaliõpetuse kursus. Tekstiilkiud. 1. Sissejuhatus. Kaasaegse tsivilisatsiooni arenguga on kaasnenud uute tekstiilimaterjalide loomine. Enamikku kasutatakse rõivaste valmistamiseks, kuid kõrvuti nendega areneb ka tehniliste ja tööstustekstiilide arendamine, erirõivastuseks ettenähtud tekstiilikiudude areng (kosmonaudi riietus, kuulikindlad riided isegi lapsevankrid nagu näha ajakirjandusest Kõikide erinevate eluvaldkondade riietusele esitatakse erinevaid nõudeid. Päästeteenistuse riide (rebenemiskindlad, vee- ja süttimiskindlad), artisti esinemiskleit peab olema kaunites toonides ja mugav kanda, sõjaväelase riietus peab aitama teda kaitsta ka maastikul (peab jääma märkamatuks), olema ka kaitseks keskkonnatingimuste eest. Eelöeldust järeldub, et neid kiude tuleb töödelda (värvida, muuta ilmastiku ja muude kahjustavate tegurite kindlaks). Sellega tegelebki tekstiilikeemia. Riide värvimise algusaeg ulatud üle 2500 aasta tagasi Ind...
1. Millised on John (Desmond) Bernali käsitluse kohaselt teaduse arengu põhietapid? Teaduse arengus eristab John Bernal nelja suurimat etappi: 1. Vanaaja teadus, mille kolleteks olid Babüloonia, Egiptus, India. Sellel etapil loeti peamiseks ülesandeks koguda teadmisi maailma seletamiseks. Teadmised tööriistadest, tule kasutamisest, loomadest, taimedes, suguharu rituaalidest ja müütidest. Esmajoones olid need teadmised praktilist laadi. Üheks teaduse tekkimise eelduseks võib kindlasti lugeda ka mütoloogiat, millega esmakordselt püüti konstrueerida terviklikku ettekujutust inimest ümbritsevast tegelikkusest. Teaduse formeerumisel oli omakorda eelduseks nende mütoloogiliste/religioossete arusaamade ja süsteemide kriitika ning lammutamine. Teaduse tekkimiseks oli vaja ka teatud sotsiaalseid tingimusi: piisavalt kõrget tootmise ja tootmissuhete arengutaset, mis lõi võimaluse vaimse töö eraldumiseks füüsilisest tööst. 2. Antiikmaailma teadus,...
Finantseerijad mõjutavad seda, mida uuritakse ja kuidas tulemusi kasutatakse. Kõik eksperimendid on seotud inimestega manipuleerimisega. Kui kõik osalejad on vabatahtlikud, pole tulemused väga usaldusväärsed. Kui palju osalejatele eksperimendist rääkida? Vastused võivad olla ekslikud. 3) Sotsiaalse tegevuse kultuuriline kontekst - Kohustuslik: Hess et al. Ptk. 3 3.1. Mis peitub kultuuri evolutsioonilise kujunemise väite taga kuidas Sa seda nähtust selgitaksid? Kultuuri evolutsiooniline kujunemine toimus kahe-kolme miljoni aastaga ja inimkehaga selle aja jooksul toimunud oluliste muutustega. Muutusid toitumis- ja elamisharjumused. Samuti tõusis esile seksuaalse vahekorra tähtsus, mis suurendas inimeste omavahelist suhtlust ja läbikäimist. Evolutsioon tingis ka selle, et järglased jäävad üsna kauaks oma esivanemate juurde ning sellest sai alguse suhtlus ja keele abil arenes kultuur. 3.2
· Kahetsus tekkis süütunne isatapu pärast · Religiooni teke hakati austama mingit looma (tootemit) kui isa sümbolit · Abielureeglite teke keelati abielu sugulasega Sotsiobioloogia Edward O Wilson (1929-...) · Charles Darwini evolutsiooniteooria rakendamine inimese uurimisel · Inimese sotsiaalne käitumine on suurel määral geneetiliselt määratud · Geenid on taganud meie esivanemate ellujäämise ja paljunemise. Iga elav inimene on evolutsiooniline kordaminek 01.10 Inimese areng ja sotsiaalne keskkond Sotsialiseerumine ühiskonna liikmeks saamine, rollide ja reeglite õppimine. Suurim sotsialiseerumine toiumb lapsepõlves. Desotsialiseerumine mingist rollist loobuma õppimine Resotsialiseerumine mingi rolli taasõppimine Sotsialiseerumise agendid inimesed ja organisatsioonid, kes juhviad sotsialiseerumise protsessi (vanemad, kool, sõbrad, televisioon) Mis määrab inimese arengu? Nature vs nurture
põhiseaduse vastuvõtmiselgi, seega loogiliselt nõutakse ka põhiseaduse reformi puhul konsensust. Reformi teostus peaks jääma indiviididele, sest nemad on need, kes on põhiseaduse vastu võtnud. Valitsusel ja parlamendil on ainult indiviidide poolt delegeeritud kompetents. 67.Selgitage avaliku sektori majandusliku evolutsiooni teooria (A. Hajek) põhipostulaatide olemus: spontaanne kord ja abstraksed reeglid; süsteemide konkurents ja evolutsiooniline parem võidkäik? Spontaanne kord tekib iseseisvalt otsustavate indiviidide omavahelises suhtluses vastastikuse toime tulemusena. Seda ei loo mõni indiividide poolt moodustatud institutsioon, vaid see tekib indiviidide vastastikusel kohandumisel üksteise tegevusega. See tekib aga ainult vastavates raamtingimustes, nn abstraktsete reeglite keskkonnas (kõige üldisemad keelud). Süsteemide konkurents on interpteteeritav lepingulise ja evolutsioonilise lähenemisviisi
Antropogenees Inimese kujunemislugu. Käsitletakse erinevalt: teoloogiline e. usuline (inimene on loodud jumala poolt), evolutsiooniline. Uurivad: 1) Arheoloogia 2) Paleoantropoloogia (inimese kui ka inimese eellase luustikke) 3) Geneetika Australapithecus africanus (lad. k.) lõunaahvlane. 5-4,4 mln aastat tagasi. Kõndis kahel jalal, sest toimus kliimamuutus. Luid on leitud ainult Aafrikast. Homo habilis e. osav inimene. 2,5 mln aastat tagasi. Veeristööriistad terava otsaga kivi. Toitumine: korilus ja surnud loomad (toorelt). Ainult Aafrikas. Homo erectus e. sirge inimene. 2-1,8 mln aastat tagasi
realiseerimise ja testimise tegevusi. Iteratiivne elutsükkel põhineb süsteemi laiendamisele ja peenendamisele läbi paljude iteratsioonide koos tsüklilise tagasiside ja kohandamisega tegelike nõuete rahuldamisele. Süsteem kasvab ajas (iteratsioonides) inkrementaalselt, mistõttu lähemist tuntakse ka iteratiivse ja inkrementaalse arendamise nime all. Varasemad iteratiivse protsessi ideed on tuntud nimetuste all spiraalne arendamine ja evolutsiooniline arendamine. M. Roost , TTÜ Informaatikainstituut, Loengukonspektid aines Süsteemianalüüs, 2014 Requirements Requirements Tagasiside N-ndast time iteratsioonist Design Design
eriteadused kaovad nii ära. Absolutiseeritakse üks maailmavaade ja ka üks meetod (teaduse kui niisuguse jaoks). Igal meetodil on oma rakenduspiirid. Vastuväide positivismile: ei ole ühte meetodid, vaid on meetodie paljusus; positivism ei aktsepteeri seda, mis faktiliselt on; see ei ole lihtsalt eksimine faktilise olukorra vastu, vaid on ka kahjulik käsitlus – kahjulikkus seisneb selles, et eriteadused kannatavad. On kaks teed: on evolutsiooniline käsitlus – nad need meetodid võitlevad omavahel; parem võidab – see ongi siis kõige parem, s. t. osutab üldteaduste universaalsuseks. Windelband aga leiab, et selline darvinism pole hea ning ta eelistab selle asemel, et igal meetodil on oma legitiimne rakendusvaldkond (anab tähendusliku tulemuse); kui ta neist piiridest väljub, siis ta hakkab meid eksitama; igal meetodil on oma legitiimne rakendusvalkond – eriteaduse
√ Sümpatriline liigiteke – liigi jagunemine kaheks ilma geograafilise isoleerituseta, kas spetsialiseerumise kaudu erinevatele ökoniššidele või muude ristumist vältivate piirangute tekke tõttu • Hübridiseerumine • Polüploidiseerumine Süstemaatika põhisuunad. Erinevad lähenemisviisid loomuliku (arenguloolise) süsteemi koostamiseks: √ Empiiriline süstemaatika √ Feneetiline süstemaatika e. feneetika √ Kladistiline e. fülogeneetiline süstemaatika e. kladistika √ Evolutsiooniline süstemaatika Feneetika Süstemaatika haru, mis tegeleb uuritavate objektide fenotüübiliste (nähtavate) tunnuste mõõtmise ja võrdlemisega, nendevaheliste seoste analüüsiga ning käsitletud tunnuste alusel objektide kvantitatiivse klassifitseerimisega Põhimõte: üldine sarnasus peaks piisaval määral peegeldama uuritavate organismide evolutsioonilist seotust Feneetika vastu töötavad: Konvergents – päritolult erinevate liikide muutumine sarnasteks ühesuguste keskkonnatingimuste
väärtusest. Uudses olukorras ei käituta mitte katse-eksituse meetodil, vaid tulemuse ootust ja väärtust arvestades. Nt lotoga võitmisel madal ootus aga kõrge väärtus. Albert Bandura arvab, et inimese käitumist määravad sisemised (kognitiivsed) ja välimised (sotsiaalsed) tegurid. Lisaks veel vastastikune determinism, enesetõhuses (uskumus endasse, motivatsioon) ja mudelõppimine (sotsiaalne õppimine). 5. Evolutsiooniline lähenemine isiksusele 6. Viie faktori teooria (Suur Viisik): baastendentsid, kohanemused, seadumused 7. Viie faktori teooria: seadumuste hierarhilisus 8. Viie faktori teooria: isiksuseomaduste stabiilsus/muutlikkus ajas 9. Enesehinnang On hinnang inimese enda väärtuste kohta 10. Isiksusepsühholoogia: isiksusehäired 26 Loovus ja innovatsioon 1
· Toitumissuhted toitumisökoloogia · Sigimis-, paljunemissuhted sigimisökoloogia · Levimissuhted leviku ökoloogia Keskkonnast lähtudes: · Hüdrobioloogia veeorganismide ökoloogia · Maismaaökoloogia · Aerobioloogia * monobiontsed * Kahebiontsed bioloogiline adaptatsioon tagasisidel põhinev nähtus avaldub organismidel kahesuguselt: 1. isendi eluea vältel toimuv modifikatsiooniline adaptatsioon e. kohanemine 2. liikide pikaajaline, püsiv evolutsiooniline adaptatsioon ehk kohastumine Muutused võivad olla * morfoloogilised * füsioloogilised *ökoloogilised Faktori ökoloogia Mõju tähtsus: · elutingimuste tegurid, milleta elu on mõeldamatu, elu eelduse tegurid · olemasolu pole elu eelduseks · Osa tegureid on varud, mis kasutatakse organismide poolt ära ja mille hulk ning kättesaadavus oleneb kasutajate hulgast ja nõudlusest (toitained ja vesi).
3. Kahaneva populatsiooni iive on negatiivne. Populatsioonilained on arvukuse suur kõikumine keskmise taseme ümber (normaalses populatsioonis) keskkonnategurite ja populatsioonisisese regulatsiooni koosmõjul. Populatsioonilained võivad olla perioodilised või aperioodilised. Liigist ja keskkonnaomadustest sõltuvalt kas sujuvad või fluktuatiivsed» hulgipaljunemised. Populatsiooni suurenemises seisval populatsioonil on oluline evolutsiooniline ja levimisbioloogiline tähtsus, sest sellise populatsiooni korral on tõenäoline invasioon teistesse elupaikadesse, nad suurendavad areaali, katkestavad ruumilise isolatsiooni. Suurem osa taime ja loomaliike suudab anda ja saada palju rohkem järglasi, kui loodusesse mahub. Kui kõigist suvel maha langevaist kaseseemneist kasvaksid kased, oleks maa varsti täidetud ainult siin kasvavate kaskedega. Inimene on liik, kes võrreldes teiste liikidega
Valitsusel on indiviidide poolt delegeeritud kompetents. Buchanani ja Tullocki sõnul on legitiimne vaid konsensuslikult vastuvõetud põhiseadus. Praktikas ei ole võimalik konsensust saavutada, vaid tuleb püüelda võimalikult sellele lähedase häälteenamuse poole. 67. Selgitage avaliku sektori majandusliku evolutsiooni teooria (A. Hayek) põhipostulaatide olemus: spontaanne kord ja abstraktsed reeglid; süsteemide konkurents ja evolutsiooniline parema võidukäik? Spontaanne kord tekib indiviidide vastastikuse toime tulemusena. Seda ei saa luua teadlikult moodustatud institutsioon. Seega ei saa turg tekkida planeeritud organiseerimise tulemusena, vaid see tekib indiviidide iseseisvast nõudlustest ja pakkumisest. Abstraktsed reeglid on keskkond, milles spontaanse korra evolutsioon toimub. Need on raamtingimused, nagu nt omandi- ja konkurentsiõigus. Nii spontaanne kord ja abstraktsed reeglid tekivad evolutsiooni käigus
Pakkus välja ka üldisemad spekultsioonid kultuuri ja ajaloo kohta kultuuri tekke ja ajaloo käsitluste kohta. Sotsiobioloogia (uus teooria).. Esindaja Edward O Wilson (1929-). Lähtub C.Darwini evolutsiooniteooriast, mida rakendatakse inimese uurimisel ja ühiskonna uurimisel. Inimese sotsiaalne käitumine on suurel määral geneetiliselt määratud. Geenid on taganud meie esivanemate ellujäämise ja paljunemise. Iga elav inimene on evolutsiooniline kordaminek. V loeng 30.09 (ptk 5) INIMESE ARENG JA SOTSIAALNE KESKKOND Sotsialiseerumine rollid ja reeglid, mis tuleb ära õppida. See on ühiskonnaliikmeks saamine, rollide ja reeglite õppimine Desotsialiseeriumine mingist rollist loobuma õppimine Resotsialiseerumine mingi rolli taasõppimine Sotsialiseerumise agendid inimesed ja organisatsioonid, kes juhivad sotsialiseerumise protsessi (vanemad, kool, sõbrad, televisioon) Mis määrab inimese arengu
üksikjuhtumiga (haiguslugu: tüüfus). Teine vastuväide — kuidas saab tea- dus tegelda üksikuga12 Ricket väidab, et üksiku kirjeldamisel võib kasutada üldmõisteid. Eesmärk võib olla üksik- või üldmõistete loomine. Lisaks on võimalik väärtustada, näha esemeid ja sündmusi väärtustena. Ricket jagab teadused nelja kategooriasse: 1. Luuakse üldmõisteid aga ei väärtustata — puhtad loodusteadused, 2. Ei loo üldmõisteid ega väärtusta — geoloogia, evolutsiooniline bioloo- gia, 3. Majandusteadus või sotsioloogia — nii väärtustavad kui üldistavad. Ricketi arvates tuleneb väite tõestus sellest, et nad kasutavad sõna väärtus. Tegelikult oli moodne majandusteadus olemas juba Ricketi ajal ning selles kasutati mõistet hind, mitte väärtus. Näiteks üks sotsioloogia rajajaid Durkheim uuris enesetappe. Ta uuris küsimust “miks”, mitte “kas see on ka hea”. 4
12. Mis on alleelisagedus ,,saarel" kahe põlvkonna pärast (p t2=?), kui ,,kontinendi" alleelisagedus pkont=0,8 ja algne sagedus saarel on pt0=0.3 ning migratsioonikiirus on 10% põlvkonna kohta? Mida võib saadud vastusest järeldada? pt2= p + (p0 p)(1-m)2=0,8 + (0,3-0,8)(1-0,10)2=1,205. Muutus toimub vahemikus 0,3 kuni 1,205, mis on väga suur muutus. Geenivool viib populatsioonidevahelisele ühtlustumisele. 1. Mida tähistab mõiste "evolvability" (evolutsioneeruvus, arenguvõime kui evolutsiooniline kohastumus evolutsioonilise bioloogia kontekstis? Evolvability = arenguvõime. Arenguvõime kindlasti võiksime fenomeni nii nimetada. Kuid vahest mitte arengusooviks. Kuid rääkides arenguvõimest, on erialakirjanduses tavaks kõneleda mitte nimetatud lihtsast kooskõlast, vaid populatsiooni võimest tekitada niisuguseid, potentsiaalselt valikuliselt kasulikke, mutatsioone. 2. Prion-tüüpi valgud (näiteks pärmidel) toimemehhanismi fenotüüp ja seos
Liigisisesed üksused on lahtised © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 2 süsteemid, ristudes vahetavad nad geene. Liik on seega välis- ja sisetunnustelt sarnaste isendite kogum, kes generatiivsel paljunemisel ristuvad üldiselt vaid omavahel (liigisiseselt) ja annavad selle tulemusena soontaimede puhul idanemisvõimelisi seemneid. Igale liigile on määratletud loodusliku leviku piirkond. Põhiline geneetiline ja evolutsiooniline üksus liigi piires on kohalik e. lokaalpopulatsioon, s.o. ühes paigas elunevate, omavahel ristuvate isendite rühm. Populatsioonide rühmitused moodustavad mitmeid liigisiseseid kategooriaid. Liigist väiksem süstemaatikaüksus on alamliik e. geograafiline rass (subspecies). Alamliik erineb põhiliigist mõne selge tunnuse poolest. Alamliigil on liigi koguareaalis oma levimisala ning vahel on kasvukohadki erinevad. Evolutsiooni seisukohalt võib alamliik olla tekkiv liik.
Superego, kultuuri poolt sotsialiseeritud normid. Hoiab IDi tahtmisi ohjes. Ego on nende kahe vahepealne. Freudi inimese mudel sees Agressiivsus kui geneetiline tunnus (kaksikute agressiivsuse tase sarnane), agressiivsuse hormonaalne regulatsioon Keskkond pärilikkus debatt 30 D. Buss: agressiivsuse evolutsiooniline kontekst · Motives for aggression: Status, reputation, honor and sexual jealousy as key motives for aggression. · Adaptive problems "to which aggression might have evolved as a solution": Co-opting resources held by others Defending against attack Inflicting costs on intrasexual rivals Negotiating status and power hierarchies Deterring rivals from future aggression
seisukohalt neutraalne või osutub vahepeal muutunud keskkonnatingimustes kasulikuks. Erinevates lookustes asuvate geenide mutatsioonisagedus (mutabiilsus) on erinev. Populatsiooni genofondi täienemisintensiivsust uue alleeliga korduvate mutatsioonide tagajärjel nimetatakse sageli mutatsioonirõhuks. Õieti oleneb mutatsioonirõhk otse- ja pöördmutatsioonide vahest populatsioonis. Mutatsioonisagedus erineb liikide järgi. Sellel asjaolul või olla evolutsiooniline tähtsus: sagedamate mutatsioonide tõttu kohastub mõni liik kergemini muutuvate keskkonnatingimustega kui teine. Et põllumajandusloomadel esinevad mutatsioonid suhteliselt harva ja nende esinemissagedust pole praktiliselt määratud, siis tuleb selektsionääril nendega arvestada vaid kahjuliku mõjuga geenide eemaldamisel populatsioonist. Loomade produktiivomadusi määravate geenide sagedusele pole mutageneesi mõju praktiliselt
kromosoomide ebavõrdse jaotumise tõttu vanemate meeste seemnerakkudes. Suguvõsade uuringutest on ilmnenud, et osades suguvõsa liinides esineb meioosi häireid sagedamini kui teistes. See viitab sellele, et nende indiviidide puhul on normaalne meioos häiritud mutatsioonide tõttu geenides, mis vastutavad homoloogiliste kromosoomide vahel toimuva geneetilise rekombinatsiooni või tsentromeeridele mikrotuubulite kinnitumise eest. Meioosi evolutsiooniline tähtsus 15 Esimeses meioosis toimub homoloogiliste kromosoomide juhuslik lahknemine tütarrakkudesse. Inimesel on näiteks 23 paari kromosoome. Iga kromosoomipaari puhul on 50%-line tõenäosus, et gameeti satub emalt päritud kromosoom. Tõenäosus, et ühte gameeti satuvad kõik emalt päritud kromosoomid, on äärmiselt väike (1/2) 23. Seega on
1 Õppevahend: Molekulaarbioloogia üldkursuse lühikonspekt Põhiline õpik on B. Lewin "Genes" V ja VI väljaanne, edasises tekstis on viiteid Genes VI joonistele (kui pole eraldi märgitud) ja üksikutel teemadel detailsematele materjalidele. Kursiivis on esitatud lõigud, mis on mõeldud täindavaks lugemiseks aga ei ole "kohustuslikud". Sissejuhatus Molekulaarbioloogia on termin, mis võeti kasutusele selle sajandi teisel poolel peale esimeste makromolekulide ruumilise struktuuri kindlakstegemist. Esialgu tähistaski see termin just struktuurset bioloogiat molekulaarsel tasemel. Seega on molekulaarbioloogia oma algses tähenduses keemia ja füüsika meetodeid kasutav bioloogia osa, mis tegeleb bioloogiliste makromolekulide ruumilise struktuuri ja struktuuri ning funktsiooni vaheliste seoste kindlakstegemisega. Hiljem,...
Filosoofia kordamismaterjal, kevad 2014 1. Sõna ,,filosoofia" mõiste Traditsiooniliselt tuletatud kreeka keele sõnadest 1) philein, phileo armastama 2) sophia tarkus 2. ,,philosophia" esmatarvitus? Pole väga selge umbes 5-4. Saj. E.m.a Herodotosel verb philosopheo Pythagoras ei olevat lubanud end targaks nimetada, sest see olla ainult jumalale kohane; tema olla ainult tarkusearmastaja. Sokrates, tarkusearmastaja, kes vastandas end sofistidele, kes pidasid end tarkadeks. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (ca 624-ca 546 e.m.a) 3. Simo Blackburn, Oxfordi filosoofialeksikoni filosoofia määratlus ,,Distsipliin, mis uurib maailma kõige üldisemaid ja abstraktsemaid tunnuseid ning meie mõtlemise kategooriaid nagu vaim, mateeria, mõistus, tõestus, tõde jne. Filosoofia võtab uurimise alla mõisted, mille abil me maailmale läheneme." 4. Elmar Salumaa, Filosoofia ajalugu...
). Samas ei saa üle normatiivsusest kuigi ka see on muutunud oluliselt painlikumaks, siiski on piirid naise vanuses/tervises. Idiosünkraatilised elusündmused kõigil on omad ootused/ ettekujutused piiridest. NB! Tänapäeval on sündmuste ,,õigeaegsusel" laiemad piirid (nt millal peaks abielluma, ülikooli minema jne). Sotsiaalne areng: Põhirõhk lähisuhte loomine, seksuaalsusel. Peamised sotsiaalsed ,,ülesanded": partneri leidmine (sotsiaalne surve evolutsiooniline mõju/surve/aspekt; elu; teatud vanuses peaks inimesel olema partner juba olemas), abiellumine (abielu ja vabaabielu), lapsevanemaks saamine (lapse saamine on nihkunud 20ndate teisele poolele). Võimalikud selles vanuses ka lahutus (risitegurid: abielueelne kooselu, noorelt abiellumine, lastetus, kasulapsed, vanemad lahutatud); üksindus (tänapäeval tõuseb nende arv, kes pole kunagi abielus olnud) teadlik valik olla üksi; omakasupüüdlikus kulutatakse
ribosoomide, valgumolekulide d – 200-300 A DNA aluspaaride vahe – 3,4 A vesiniksideme pikkus – 3 A nukleosoom – 60x110x110 A bakteri ribosoom – 200x200x230 A tuumapoorid – 120x120x75 A bakteriaalne RNA polümeraas – 90x90x60 A Molekulaarbioloogia põhidogma DNA↔ RNA →valk DNA sünteesitakse nii DNA kui RNA alusel! RNA-sõltuv DNA polümeraas – pöördtranskriptaas – revertaas – katalüüsib DNA sünteesi RNA matriitsilt, leiti algselt retroviirustelt. Dogma evolutsiooniline aspekt: looduslik valik toimub organismide mitte geenide tasemel. Valik toimub geeniproduktide tasemel. Ühte „head“ geeni võib ümbritseda „halvad“ geenid ja teda ei valita. Mutatsioonid toimuvad juhuslikult. Epigeneetiline pärilikkus - on seotud genoomi ekspressiooni mustrite kordumisega uues põlvkonnas (DNA metüleerimine), ei ole seotud muutustega genoomis. Geneetilise info 3 põhilist ülekandeprotsessi: 1. Replikatsioon – kahekordistumine
mutatsioonid geenides, geeniteraapia, molekulaarne diagnostika); geneetika kaasaegses põllumajanduses; organismide kloonimine. Geneetika väärkasutused: eugeenika; lõssenkism. 2. Reproduktsioon kui pärilikkuse alus. Rakk kui elusorganismi ehituskivi. Eukarüootne ja prokarüootne rakk Kromosoomid. Rakutsükkel, selle toimumist mõjutavad kontrollpunktid. Raku jagunemine mitoosi teel. Raku jagunemine meioosi teel. Meioosi häired. Meioosi evolutsiooniline tähtsus. Gameetide moodustumine erinevatel organismidel: oogenees; spermatogenees; sugurakkude moodustumine taimedel. 3. Mendelism: pärilikkuse üldprintsiibid. Monohübriidne ristamine dominantsuse ja lahknemise printsiip (Mendeli I ja II seadus); geen ja selle erinevad vormid alleelid; homosügootsus ja heterosügootsus; sümbolite kasutamine geneetikas; genotüüp ja fenotüüp. Dihübriidne ristamine sõltumatu lahknemise seadus e
tasakaalus olev suletud süsteem, mis moodustab ühtse pärilikkustegurite kogumi genofondi. Liigisisesed üksused on lahtised süsteemid, ristudes vahetavad nad geene. Liik on seega välis- ja sisetunnustelt sarnaste isendite kogum, kes generatiivsel paljunemisel ristuvad üldiselt vaid omavahel (liigisiseselt) ja annavad selle tulemusena soontaimede puhul idanemisvõimelisi seemneid. Igale liigile on määratletud loodusliku leviku piirkond. Põhiline geneetiline ja evolutsiooniline üksus liigi piires on kohalik e. lokaalpopulatsioon, s.o. ühes paigas elunevate, omavahel ristuvate isendite rühm. Populatsioonide rühmitused moodustavad mitmeid liigisiseseid kategooriaid. Liigist väiksem süstemaatikaüksus on alamliik e. geograafiline rass (subspecies). Alamliik erineb põhiliigist mõne selge tunnuse poolest. Alamliigil on liigi koguareaalis oma levimisala ning vahel on kasvukohadki erinevad. Evolutsiooni seisukohalt võib alamliik olla tekkiv liik.
Üldise valimisõiguse toetaja. Tema toetajad jätkasid pärast tema surma tegutsemist. Nad ühinesid Saksa marksistidega ja selle tulemuseks oli esimene sotsiaaldemokraatlik partei. Sealt tuli ka Gotha kompromissiprogramm, mis hõlmas nii Marxi ideid kui ka Lassalle demokraatlikke lahendusi. Marx kritiseeris seda, väidetavalt liiga liberaalne. Siis võeti vastu Erfurti programm, mis pidi andma täieliku löögi kapitalismile ehk siis oli palju karmim. Demokraatlik evolutsiooniline sotsialism vs revolutsiooniline sotsialism. Esimene tähendab seda, et sotsialism on loomulik ühiskonnakord ning et see võidab ilma suurema vaevata nagunii, ilma vaeva nägemata. Kapitalistid peavad ju nägema, kui palju head see teeb ja siis andma ohjad nende kätte. Neist arenes sotsiaaldemokraatlik partei välja. Revolutsiooniline sotsialism oli Marxi teema ehk kõik pöörded peavad olema revolutsioonilised ja tööliste poolt tehtud. Kapitalism tuleb purustada ja üdini hävitada.
Salieri"; jutustuse kogumiku ,,Belkini jutustused"; lõpetas ,,Jevgeni Onegini" jpm. · 1830ndad Puskin hakkas huvituma ajaloost. Ta uuris Pugatsovi mässu, käis Uuralis mööda neid külasid, kus Pugatsov tegutses; samuti käis Volgamaal, rääkis kohapeal inimestega, kes elasid sel ajal. Puskin ei käinud aga kordagi välismaal, kuigi ta reisis palju. Need on Puskini loomingulise elu etapid. Puskini elu on dünaamiline, evolutsiooniline, ta muutub ja muutub ka lugeja suhtumine temasse. Lütseumi periood on õpiperiood. Ta omandas luuleoskusi, kõiki teemasid ja probleeme, mida käsitles tolle aja kirjandus, ta viis end kurssi. Ta kirjutas populaarsetel teemadel. Ta järgis oma õpetajat luules: Zukovskit ja Batjuskovi. Sel perioodil oskas ta neid nii hästi järgida, et mõned Puskini luuletused võiks pidada Z või Batjuskovi omadeks. Ta püüab kirjutada mitmes zanris, aga alustab juba poeemi kirjutamist
arvates määrab inimese kehaehitus ära tema isiksuse põhiomadused. Sheldonil oli kolm isiksusetüüpi kehaehituse kolme tüübi (endomorf, mesomorf, ektomorf) alusel. Uuema aja bioloogilised lähenemised isiksusele on seotud eelkõige isiksuse omaduste pärilikkuse uurimisega. Parimad uurimused tehakse seejuures loomulikult ühemunarakulistel kaksikutel, eriti neil kes on eraldi üles kasvanud. Viimastel aastatel on kujunema hakanud evolutsiooniline psühholoogia, mis seostab isiksuse omadused loomuliku valikuga. David Bussi (1991, 1995) arvates on isiksuse omaduste "suurel viisikul" (vt ülalpool) oluline kohastumuslik tähtsus ja see peegeldab hästi meie esivanematele esitatud looduslike ja sotsiaalsete nõudmiste struktuuri. Samas ei suuda evolutsioonilised psühholoogid seletada, millest tulenevad individuaalsed iseärasused isiksuses. Isiksuse uurimise meetodid 1
Kretschmer (1921) ja Sheldon (1942), kelle arvates määrab inimese kehaehitus ära tema isiksuse põhiomadused. Sheldon (1942) jagas isiksusetüübi alusel inimesed kehaehituse järgi kolmeks: endomorf, mesomorf ja ektomorf. Uuema aja biloogilised lähenemised isiksusele on seotud eelkõige isiksuse omaduste pärilikkuse uurimisega (ühemunakaksikud). 59 Viimastel aastatel on hakanud kujunema evolutsiooniline psühholoogia, mis seostab isiksuse omadused loomuliku valikuga. David B (1995) arvates on "suurel viisikul" oluline kohastumuslik tähtsus ja see peegeldab hästi meie esivanematele esitatud sotsiaalsete nõudmiste struktuuri. Samas ei suuda evolutsiooni psühholoogia esindajad seletada, millest tulenevad individuaalsed iseärasused isiksuses. Robert McRae ja Paul Costa (1985, 1987) jõudsid faktoranalüüsi
Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused 1. PSÜHHOLOOGIA.....................................................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU...........................................................................................................
ENSÜMOLOOGIA Lp tudengid. See konspekt on kirjutatud tudengite, kelle nimed on mulle paraku teadmata, poolt. 2013 aastal täiendas konspekti magistrant Karl Annusver, kes lisas joonised ja tegi võrrandid paremini jälgitavaks. Konspekt on kirjutatud seotult loengus näidatavate slaididega. Konspekt on minu poolt läbi vaadatud ja suuremaid möödalaskmisi ei sisalda. Päris iseseisvaks õppimiseks see siiski mõeldud ei ole. Edukat ensümoloogia õppimist ja tänud anonüümsetele autoritele ning Karl Annusverile! Priit Väljamäe 20.11.2017 ,,Structure and mechanism on protein science" Alan Fersht Biokeemia põhiõpik, kus ensümoloogia ka sees. Ensüüm keemiliste reaktsioonide katalüsaator (kiirendaja). Iseloom molekulina pole oluline, struktuur pole samuti. Vaatame ainult, mida ta teeb! Substants, mis kiirendab keemiliste reaktsioonide toimumist on katalüsaator. Ise jääb reaktsiooni lõppedes muutumatule kujule. Keemilisele reaktsioonile vahenda...
fülogeneetilisi sugulussuhteid - c. samasse evolutsioonipuu harusse - seega samasse süsteemi jaotusse peaksid kuuluma d. ühise päritoluga liigid, mis on seetõttu sarnasemad. e. Tunnused, mille järgi hinnatakse sarnasust ja oletatavat ühist päritolu: morfoloogilised, f. Ökoloogilised, Geneetilised, Embrüoloogilised, Zoogeograafilised jt näitajad. i. Kalade suursüstemaatilised üksused, nende evolutsiooniline tagapõhi g. Süstemaatilised suurjaotused on väga ebavõrdse esindatusega, mõnes väga eripärases h. harus (seetõttu suurüksuses) on säilinud vaid üks või paar liiki, teistes esineb sadu liike. i. Kasvatatavate liikide jaotumine on samuti ebaühtlane. Selles mängivad kaasa ajalugu, j. traditsioonid ja tarbimisharjumused millest oleneb kala tarbimisväärtus ja kalade k
jaotumise tõttu vanemate meeste seemnerakkudes. Suguvõsade uuringutest on ilmnenud, et osades suguvõsa liinides esineb meioosi häireid sagedamini kui teistes. See viitab sellele, et nende indiviidide puhul on normaalne meioos häiritud mutatsioonide tõttu geenides, mis vastutavad homoloogiliste kromosoomide vahel toimuva geneetilise rekombinatsiooni või tsentromeeridele mikrotuubulite kinnitumise eest. Meioosi evolutsiooniline tähtsus Esimeses meioosis toimub homoloogiliste kromosoomide juhuslik lahknemine tütarrakkudesse. Inimesel on 23 paari kromosoome. Iga kromosoomipaari puhul on 50%-line tõenäosus, et gameeti satub emalt päritud kromosoom. Tõenäosus, et ühte gameeti satuvad kõik emalt päritud kromosoomid, on äärmiselt väike (1/2)23. Seega on kromosoomide võimalike kombinatsioonide arv 2 23. Geneetilist muutlikkust aitab
coli tsirkulaarne DNA 1,5 mm-ni. Need võrdlused näitavad ilmekalt, et bakter peab DNA-d väga efektiivselt pakkima ning lisaks veel operatiivselt võimaldama DNA- d replitseerida ning transkribeerida. Mis tähendab, et bakter peab DNA lahti harutama ning uuesti pakkima. 9.1. Geenide asukoht kromosoomis globaalse regulatsiooni 1. aste Geenid ei paikne bakterite kromosoomis suvalises järjekorras, vaid kindla korra alusel. Arvatakse, et geenide paiknemisel kromosoomis on evolutsiooniline tähtsus, neid ei saa suvaliselt ümber paigutada, kui siis ainult teatud piirkonnas. E. coli kromosoom jaotatakse 6 erinevaks piirkonnaks, kuhu kuuluvad 4 makrodomeeni: Ori-domeen, vasak domeen, parem domeen ja Ter-domeen, ning kaks mittestruktureeritud regiooni: NS-vasak ja NS-parem regioon (NS inglise keeles non-structured). Makrodomeen on bakteri kromosoomi väga pikk piirkond, milles toimuvad rekombinatsioonid domeeni siseselt, kuid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
