üksteisest. Populatsioon- ehk asundkond on kõik organismid, mis kuuluvad samasse liiki ja kasutavad elu- sigimis- ja toitumispaigana ühist geograafilist piirkonda. Kohanemine- pöörduv ontogeneetiline (ontogenies- üksiku organismi individuaalne arenemine alates viljasatud munast kuni loomuliku surmani)- isendiline- adapsioonn; seisneb mittepärilikess reaktsiooninormi piires toimuvaid muutustes tagajärg on kohanemus. Kohastumine- pöördumatu, evolutsiooniline adaptsioon. Kohastumine seisneb organismi ehituse või talitluse pärilikes muutustes. Kohastumise tagajärjel tekkinud ehituslikku ja talituslikku iseärasust nimetatakse kohastumuseks. Ontogenees- organismi areng viljastumisest surmani või emasorganismi eraldumisest surmani. Ökosüsteem- 1) funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete (aine- ja energiaülekande) kaudu seostunud organismid koos kskkonnatingimuste
väljaspool. o Käitumise kontseptsioon (Musta kasti printsiip): Kuna psüühika on ideaalne nähtus, siis loobutakse selle uurimisest ja vaadeldakse neid nähtusi, mida on võimalik mõõta. Nt. Stiimul psüühika reaktsioon. · W. Wund 1873 füsioloogilise psühholoogia printsiibid · W. James 1890 psühholoogia printsiibid · Moodsad teoreetilised seisukohad: o Evolutsiooniline tagapõhi käitumist ja psüühikat vaadeldakse kui evolutsiooni tagajärge. o Käitumuslik tagapõhi keskkonna mõju käitumisele. o Kognitiivne kuidas inimene võtab infot vastu o Fenomenoloogiline inimeste kogemuste erinevus objektiivsest reaalsusest o Psühhoanalüütiline teadvus + alateadvus o Neuropsühholoogiline füsioloogilised protsessid ja struktuurid mõjutavad inimese käitumist.
paljunemisega. (sugulise paljunemisega???) Apomiksise kasulikkus selleks, et kinnistada häid mutatsioone ja paljuneda tingimustes, kus suguline paljunemine raskendatud. 1 Partenokarpa olukord, kus viljastamata õiest areneb seemneteta vili - banaanid, pirnid, seemneteta viinamarjad. 3. Eluslooduse suurrühmitused: esmane eluvorm, riik. Rühmitamise alused: ülejäägi-, eluvormi ja evolutsiooniline meetod. Riikidesse jaotamise võimalusi: a) 2 riiki: loomad, taimed = ülejäänud- ülejäägimeetod b) 3 riiki: loomad, seened, taimed = ülejäänud- ülejäägimeetod c) 4/(5) riiki: loomad, seened, taimed, bakterid, (viirused) - eluvormi meetod d) 5 riiki: loomad, seened, taimed, protistid = ülejäänud eukarüoodid, bakterid e) palju: loomad, seened, taimed, esiviburlased, punavetikad, limaseened, erinevad bakterite rühmad... - evolutsiooniline meetod 4. Kes on taim?
Inimestevahelised suhted Inimsuhted Inimsuhted: püsivad, vastastikku teadvustatud rollid Sugulussuhe, sõprussuhe, vaenlaseks olemine, elukaaslased, tuttavad ... Kuuluvus (affiliation) ja tõmme (attraction) Suhtepartner roll, rollikäitumine, rolliootused. Formaliseeritud ja formaliseerimata suhted (ülemus ja sõber!) Püsivad suhted = määratletud keskkond Suhete otsimine, suhtevaegus. Sõprus, armastus, üksildus/üksindus Inimsuhete evolutsiooniline tagapõhi John Bowlby (1907-1990) kiindumisteooria (attachment theory). Vastsündinutel kaasasündinud nn kiindumissüsteem mille sihiks hoida vanemad läheduses ja selle kaudu luua turvalist keskkonda. Käitumuslik väljendus: diferentseerimata naeratus (3k), selektiivne eelistus (6k, oma-võõras), aktiivne läheduseotsimine (alates 6k), protest eraldamise vastu ... Sama loomariigis vermimine. Ellujäämismehhanism. Bowlby: eraldamise tagajärjed: protest, apaatia, lahtikiindumine
ÖKOLOOGIA - teadus organismide ja keskkonna vahelistest suhetest - Ernst Haevel 1866 Me mõjutame üksteist vastastikku. Nt: Parfüümi kandmine – püüd midagi mitte signaliseerida. Püüd keskkonnas paremini hakkama saada. Ökoloogia tsentraalne termine: ÖKOLOOGILINE FAKTOR. • Tegur. Igasugune aine, energia- või infovoog, mis elusorganisme otseselt või kaudselt mõjutab. Nt: parfüümi lõhn on infovoog – tajume seda Assimileerida = enda sarnaseks tegema. Lihtsamatest ainetest keerukamaid organismile omaseid aineid üles ehitama. Nt: Mullast saadud mineraalainetest ja süsihappegaasist assimileerib taim orgaanilisi ühendeid. Akumuleerima = koguma, salvestama. Nt: Taimed akumuleerivad footonite energiat ÖKOLOOGILISED FAKTORID: 1. Abiootilised faktorid – eluta faktorid Nt: päike 2. Biootilised f...
populatsiooni ellujäämusest rääkides, kusjuures harilikult on seda siis vaadeldud sugude ja vanuseklasside kaupa eraldi. Pärast mingit ajaperioodi (tavaliselt ebasoodne aastaaeg) väljendatakse populatsiooni ellujäämust protsentides. · Populatsioonilained- populatsiooni arvukuse suur kõikumine keskmise taseme ümber keskkonnategurite ja populatsioonisisese homöostaatilise regulatsiooni koosmõjul. Arvukuse suurenemises seisnevail p-il on oluline evolutsiooniline ja levimisbioloogiline tähtsus: nad põhjustavad invasioone, uute elupaikade asustamist, ruumilise isolatsiooni katkemist ja areaali laienemist. · Keskkonnamahutavus- keskkonna kandevõime (sümbol sageli K) on ökoloogias parameeter, mis iseloomustab vaadeldavas ökosüsteemis mingi liigi isendite (populatsiooni) arvu, mida ökosüsteem on võimeline kandma (mahutama). · Ökoloogiline niss- 1)populatsiooni püsimiseks tarvilike keskkonnategurite olemasolu.
1) kordamine – kunsti-tuvastaja demonstreerib, mil viisil antud teos kordab eelnenud teoste vormi, konventsioone, taotlusi jms. Traditsiooniline aspekt. 2) avardamine – uute võtete rakendamine (või olemasolevate arendamine), mis lahendavad vormi, žanri, stiili jms puutuva „kunstilise probleemi“. Saavutatakse paremini eelnenud kunstnike eesmärke (maailma kujutamine, emotsiooni väljendamine jne). Evolutsiooniline aspekt. 3) hülgamine – heidetakse kõrvale (vahetute) eelkäijate stiilid, väärtused jms ja rõhutatakse sugulust ajaliselt kaugemal oleva kunstitraditsiooniga. Revolutsiooniline aspekt. Strateegiad ei ole teineteist välistavad (kunstiteos võib korrata mõnd kaasaegset kunstitendentsi, ent samal ajal hüljata eelneva kunsti ideid) ning strateegiad ei ole ammendavad (on
Mõistet kasutatakse sageli populatsiooni ellujäämusest rääkides, kusjuures harilikult on seda siis vaadeldud sugude ja vanuseklasside kaupa eraldi. Pärast mingit ajaperioodi (tavaliselt ebasoodne aastaaeg) väljendatakse populatsiooni ellujäämust protsentides. Populatsioonilained- populatsiooni arvukuse suur kõikumine keskmise taseme ümber keskkonnategurite ja populatsioonisisese homöostaatilise regulatsiooni koosmõjul. Arvukuse suurenemises seisnevail p-il on oluline evolutsiooniline ja levimisbioloogiline tähtsus: nad põhjustavad invasioone, uute elupaikade asustamist, ruumilise isolatsiooni katkemist ja areaali laienemist. Keskkonnamahutavus- keskkonna kandevõime (sümbol sageli K) on ökoloogias parameeter, mis iseloomustab vaadeldavas ökosüsteemis mingi liigi isendite (populatsiooni) arvu, mida ökosüsteem on võimeline kandma (mahutama). Ökoloogiline nišš- 1)populatsiooni püsimiseks tarvilike keskkonnategurite olemasolu
- vedela faasi alajahtumine (kuni -10 …12 ⁰C lehtedes ja -30 …-40 ⁰C pungades) – teatud juhtudel võib vesi jääda alajahtunud seisundisse pikemaks ajaks (osmootikumide sisaldus) Karastumine • Indutseeritud madalatest temperatuuridest • Karastumise aste koeti erinev (kõige tundlikum meristeem) • Kasv seiskub • Vakuoolid jagunevad • Osmootikumide hulk suureneb • Biomembraanid ja valgud asendatakse Karastumise võime on evolutsiooniline • Eriti tugev külma kliima taimedel Adaptatsioonid madalate temperatuuride talumiseks • Puhkeperiood ja sellega kaasnevad metaboolsed muutused • Külmast hoidumine (mattumine lume alla, kasvuvormid) • Pigmentatsioon (võimaldab ajutiselt temperatuuri tõsta – seotud antotsüaanide kõrge kontsentratsiooniga) Madalate temperatuuridega kaasnevad sekundaarsed mõjud
Vastandus liberalismile, seades selle propageeritavad väärtused ja eesmärgid kahtluse alla. Sotsialistide meelest tuli ühiskond rajada teistsugustele alustele omandi ühisele kasutusele, solidaarsusele ja koostööle ühiskonna liikmete vahel. Sotsialismi kolm põhivoolu: 1. Utoopiline sotsialism Robert Owen, Claude Henri Saint.Simon, Charles Fourier 2. Teaduslik sotsialism Karl Marx, Friedrich Engels. (Siit kasvas välja kommunism) 3. Evolutsiooniline sotsialism Eduard Bernstein Sotsiaaldemokraatia pikaaegne ideaal oli tootmisvahendite ühiskondlik omandus, kuid peale 2maailmasõda on tugevnenud arusaam, et majanduse laiaulatuslik natsionaliseerimine on mõttetu. Tänapäeva sotsiaaldemokraatia ideaal on heaoluühiskond, mida ei saa kirjeldada klassikalise kapitalismi ega ka klassikalise sotsialismi tunnuste kaudu. Siin on kokkupuude sotsiaalliberaalidega.
mäestike kõrgusvööndi biogeotsönooside kogum). Kasutatakse nii regionaalses (Siberi taiga b.) kui ka tüpoloogilises tähenduses (okasmetsad.) Kohanemine pöörduv, ontogeneetiline (ontogenees üksiku organismi individuaalne arenemine alates viljastatud munast kuni loomuliku surmani) isendiline adaptatsioon. K. seisneb mittepärilikes, reaktsiooninormi piires toimuvais muutustes, tagajärg on kohanemus. Kohastumine pöördumatu, evolutsiooniline adaptatsioon. K. seisneb organismi ehituse või talitluse pärilikes muutustes. K-se tagajärjel tekkinud ehituslikku ja talitluslikku iseärasust nimetatakse kohastumuseks. Ontogenees on organismi areng viljastumisest surmani või emasorganismist eraldumisest surmani. 15. Biogeotsönoos looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukooslus (biotsönoos) ja selle elupaiga (biotoobi, ökotoobi) eluta keskkond. Biotsönoos ja biotoop on b-s aine- ja energiavahetuse kaudu
Kohastumine uute olukordadega. Iseloomustatav vastumeelsuse või negatiivsete tunnete või meeltega. Osa uurimusi näitab, et stress on positiivne.Osa uurijaid rõhutab, et stress on samaaegselt bioloogiline ja psühholoogiline aktivatsioon ja seega me räägime emotsioonist. Stressi on kirjeldatud ka kui üldine virgeseisund,mis on tekkinud stiimulite kõkkupõrkel. Stress kui stiimulit ja reaktsiooni hõlmav protsess; kui spetsiifilist ja mittespetsiifilist reaktsiooni ohule. Stress kui evolutsiooniline nähtus: mida paremini hakkama saad, seda tugevam oled. Stress on negatiivne emotsionaalne kohemus, millega kaasnevad biokeemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud muutused, mis on suunatud kas stressi olukorra muutmisele või selle mõjuga kohanemisele (Baum, 1990). Eustress hea stress. Nt armumine. Distress negatiivne stress. Nt elukoha vahetus. Stressorid on stressi tekitavad sündmused, asjaolud. Samas tuleb mõista, et kõik stressorid ei ole
- Maailma esimene psühholoogialaboratoorium Francis Galton (1822-1911) Inglane - Artikel «Andekuse ja iseloomu päritavus» 1865 6 Inimene - osa loomariigist Vastavad teadmisvaldkonnad: - Võrdlev loomapsühholoogia - Etoloogia - Käitumisökoloogia - Sotsibioloogia - Evolutsiooniline psühholoogia Inimeste eellaste ja loomariigi esindajate uurimine peaks jälgima inimesele omane psüühika, tegevus ja tunnetus. Evolutsioonilise arengu idee kohaselt tekivad keerulisemad vormid lihtsamatest. Psüühika olemasolust võib rääkida siis, kui maailm hakkab jagunema 2 osaks: 1) subjekt - tunnetav organism 2) objekt - väljapoole jääv ümbritsev maailm - Käitumine - keeruline protsess, mis eeldab väga mitmesuguste organite ja
hoiak.. progress paradigma see ja võrdlevalt, kas uus paradigma suudab ületada probleeme jne 4. Lõik – milles Kuhn neab ühiskonnateaduste ja loodusteaduste erinevust; algtekstid, milliseid küsimusi on lahendatud ja kuna 204-205 – originaalallikad (klassika), uurimisraportid – võistlevad.. loodusteadustes põhinetakse õpikutele; teadusartiklid jätkavad sealt, kus pikud lõppevad. 5. Teaduse arengu käsitlus evolutsioonilistes kategooriates, evolutsiooniline teaduse arengu käsitlus. Milles see erineb nt Popperi omast, kus on ka selline arengumudel olemas. Primitiivsetest sugemetest lähtudes, aga mitte kindla eesmärgi pole. Teadmine areneb samamoodi, kohastudes vastavalt arengule. Eelnevalt peeti evolutsiooniteooriat sihipäraseks. Kuhn vastandus sellele käsitlusele teadusfilosoofia evolutsioonis. 1. Millest koosneb distsiplinaarmaatriks? 2. Paradigma toimb kui teatav näide või näidis, kommentaare 3
homogeenset laadi Lääne- Euroopa ühiskondades. o Eriline side ja koostöö protestantliku kristlusega. Just protestantlikud ja mittekatoliiklikumad on olnud kõige vastuvõtlikumad sotsialismile. Osutatud USA mõjule, Lääne-Euroopa sotsiaaldemokraatiast kui CIA plaanist haarata võim ja muuta neid vähem ideoloogilisteks ja asendada kommuniste seal kus selleks on vajadusi. o Kaks teed sotsialismile: - evolutsiooniline - Euroopa, - revolutsiooniline - Venemaa. o Sotsialistlike parteide asutamine: - Saksamaa – Sotsialistlik Partei (1875), - Inglismaal – Fabiani Ühing (1884), Tööpartei (1900), - Itaalias 1892, Venemaal 1898, Prantsusmaal 1905. o Sotsialism Lääne- ja Kesk-Euroopas: - sotsialistid pole kusagil saanud valimistel üle 50% häältest, valimisvõidust ei piisa seega sotsiaalseks revolutsiooniks,
4. Liigi definitsioon ja praktiline standard Liik on evolutsiooniliselt kujunenud ühtse päritoluga st monofüleetiline isendite rühm Liigid on varieeruvad ja muutuvad, samal ajal suhteliselt stabiilsed Liigi isendid ristuvad omavahel ja annavad elujõulisi järglasi, teiste liikidega mitte Liigid on omavahel morfoloogiliselt sarnased Liigile on iseloomulik teatud levila ja ökoloogilised nõudmised Liigil on teatud arvukus, üks isend pole veel liik 5. Liikide tekkimine Liigiteke on evolutsiooniline protsess, mille käigus moodustuvad uued liigid. Liigid tekivad, muutuvad ja kaovad, liikidel on ajalugu. Allopatriline e. geograafiline liigiteke – ühe algse liigi jagunemine vähemalt kaheks geograafilise eraldatuse tõttu Sümpatriline e. ökoloogiline liigiteke – liik jaguneb üksteisest üha enam erinevateks allosadeks (rassideks) spetsialiseerumisega erinevatele ökoloogilistele tingimustele, ristumist vältivate piirangute tekke tõttu. Seejuures võivad tekkinud sõsarliikide
arenguastmega loomadega. 3.3. Psüühika ja käitumismehhanismid Käitusmismehhanismideks nimetatakse organismi vahendeid ja võimalusi käitumise korraldamiseks vastavalt oma vajadustele ja kooskõlas keskkonnaga. Põhilised käitumise korraldamise mehhanismid on närvitegevus, hormonaaltasemete muutused, bioloogilised rütmid, kasvamise ja arengu käigus toimuv küpsemine, õppimine ning suhtlemine teiste organismidega. 3.4. Närvisüsteem ja selle evolutsiooniline areng Refleks on käitumise lihtne vorm, mille puhul kindlale stiimulile vastatakse alati ühesuguse viivitamatu reaktsiooniga (nt. sõrme ära tõmbamine kuuma eseme juurest). Instinkt on üksteisele järgnevate reflekside kompleksne ahel, mis moodustab tervikliku tegevusprogrammi mingile konkreetsele olukorrale reageerimiseks. Selgroogsete loomade tsentraliseeritud närvisüsteemis toimunud evolutsioonilisi muutusi iseloomustab kesknärvisüsteemi osatähtsuse
1. Ökoloogia aine, alajaotused (konspekt); Ökoloogia ei uuri keskkonnakaitset. Ökoloogia on teaduslik õpetus organismide ja nende keskkonna vahelisest seostest ja mõjudest. Keskkonna alla kuulub nii biootiline kui ka abiootiline keskkond. Ökoloogiat võib defineeida ka kui organismide "kodu elu". Ökoloogia alajaotused: * molekulaarne ökoloogia (molekuli, organi ja isenfi tasandil) ; (ökofüsioloogia- uurib organismide kohanemisreaktsioone) * autökoloogia (isendi tasandil) * pop.ökoloogia e demökoloogia * kooslusökoloogia e sünökoloogia *geograafiline ökoloogia * biosfääriline ökoloogia 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom (konspekt); Isend: unitaarne organism. Selline organism, kes ei moodusta mooduleid, mis oleksid kas suhteliselt või täiesti iseseisvad. Populatsioon: ühise genofondiga isendite kogum. Kooslus: koos eksisteerivad populatsioonid Ökosüsteem: hõlmab endas eluk...
Enamikul liikidel on jooksujalad, esinevad veel rööv- ja ujujalad. Tiibu kaks paari, nendest eesmised nahkjad kattetiivad, tagumised aga kilejad. Tagarindmikus asuvad lutikalistel vinanäärmed. Nende eritis on ebameeldiva lõhnaga ning eemale peletav. 10 Lutiklased on fülogeneetiliselt väga vanad putukad, fossiilseid jäänuseid on leitud juba ülem-Permist, kus toimus arvatavasti evolutsiooniline lahknemine tirdilistest (Auchenorrynca). Mõned süstemaatikud paigutavad lutikalised koos sarnastiivaliste ühte seltsi nii ühise põlvnemise kui ka mõneti sarnase anatoomia ning füsioloogia tõttu. (Wikipedia, 2011) Mardikalised(Coleoptera) Mardikalised (Coleoptera) on lülijalgsete selts putukate klassist. Mardikalised on loomariigi liigirikkaim selts. Neid on kirjeldatud umbes 350 000 liiki, kuid hinnanguliselt on neid 58 miljonit liiki. Eestis on leitud 3073 liiki, kuid neid
järjestus,mis on saadud absouluutse ja suhtelise vanuse võrdlemisel. Feneetilised võrdlused: anatoomia,elutegevus,looteline areng. Homoloogilised elundid- sarnase päritoluga,kuid ajajooksul muutunud ehituse ja funktsiooniga. (jäsemeluude muutumine) Mandunud elundid inimesel: kolmassilmalaug,pimesool,ussripik.Embrüonaalne areng-arengu alguses sarnanevad looted oma eellase loodetele. Geneetilised võrdlused: pseodogeenid-mittekodeerivad järjetused DNAs. , fülogenees- evolutsiooniline arengutees. Biograafilised tõendid- uuritakse paikkondi,kus on esinenud. 3.ülesanne vererühmadest.mees,kellel on AB-vererühma veri on abielus naiega ,kellel on 0-vererühma very.mlliste vererühmadega võivad sündida nende lapsed?-lapsed võivad sündida A või B vererühmaga. XII.1.viljastumine. viljastumine-munaraku ja seemneraku ühinemine.Jaguneb: kehasisene viljastumine ja kehaväline viljastumine.Ontogenees- isendi individuaalne areng.jaguneb looteliseks arenguks e.
kujutatakse. Näiteks, kui omavahel abielluvad esimese astme nõod, on risk võrreldes mittesuguslusabieludega ainult kaks korda suurem. 9.8. Molekulaarne evolutsioon Darwini evolutsioonteooria mõjul oleme vististi liiga kindlad tõekspidamises, et kuivõrd looduslik valik toimub fenotüüpidele, siis on fenotüübilised tunnused evolutsioonilises tähenduses eelkõige komplekssed (kvantitatiivsed) tunnused. Evolutsiooniline tähtsus on küllalt sageli ka vaid ühe geeni üksikutel uutel mutantsetel allelidel. Evolutsiooniliselt realiseerunud muutused peavad olema populatsioonigeneetiliste mehhanismidega kinnistunud ja pärilikult edasi kandunud ning nad peavad olema esindatud kaasaegsete organismide pärilikus informatsioonis ehk nende nukleiinhapete järjestustes. 9.9. Evolutsiooni neutraalne teooria Neutraalne evolutsiooniteooria põhineb eeldusel, et populatsioonides kogunevad
kui teatud aadet järgivat maailmavaadet, kus aate all omakorda mõeldakse mingit üleva sisuga mõtet, pürgimust või eesmärki. Nende erinevus seisneb selles, et ideoloogia on alati paljudele indiviididele ühine. Maailmavaate mõistel seevastu lasub subjektiivsuse pitser. Ideaalid. Igal ajal on püütud määratleda oma inimideaal või kultuurse isiksuse ideaal. Inimideaal on kõrgelt hinnatud omaduste kogum. Väärtuste muutmine. Väärtuste muutmist iseloomustab evolutsiooniline ebapüsivus. Üks osa ühiskonnast on kaunis kiirest muudetav, teine aga mitte. Aeglaselt muutuvad sotsiaalsed struktuurid ja organisatsioonid, väärtuste ja ideedega seevastu on teised lood. Need võivad püsida kaua samad ja muutuda siis äkki ja hüppeliselt. Inimkäsituse tähtsus Maailmavaade püüab anda lõplikke ja vaieldamatult õigeid vastuseid kõige olulisematele küsimustele. Arvtakse, et seetõttu ongi maailmavaate ülesehitus teoreetiline. Oma
Arengu taandamine üksikutele mõõdetavatele näitajatele (GDP, oodatav eluiga, patentide arv ... ) Meie lähenemine laiem - interdistsiplinaarsed arengu-uuringud ja arenguhindamine. Arengukonstrukt erinevates uurimistraditisoonides Traditsiooniline, globaalsele arengule pühenduv lähenemine – üks osa meie käsitlusest 2. Inimese areng Vaatepunktid inimese arengule Evolutsiooniline – kuidas homo sapiens tekkis ja kujunes Ajalooline – mis viisil inimese käitumine + inimestevahelised suhted on ajaloos muutunud Individuaalne – mis on täiskasvanuks/küpseks saamine Sotsioloogiline – kuidas muutuvad suhted, väärtused, hoiakud Palju erinevaid käsitlusi. Meie – evolutsiooniloogika + neli arengusuuna otsijat Küsimus: mis arengu käigus muutub?
Taimerakk 7. Biomembraanid Vt lk 13 Rakumembraanid 8. Sümbiogenees Endosümbioositeooria, hüpotees, mille järgi päristuumsete rakkude organellid (mitokondrid, plastiidid, tsentrosoom jt) on fülogeneesis arenenud nende rakkude eellaste ja lihtsamate eeltuumsete organismide (nt bakterite) pideva sümbioosi tagajärjel. Fülogenees põlvnemiskäik, mingi organismirühma (populatsiooni, liigi, seltsi, klassi vms) või üksikelundi või elundkonna evolutsiooniline areng. 9. Hulkraksus Hulkraksed paljudest ehituselt ja talitluselt erinevatest, iseseisvuseta rakkudest koosnevad loomad. Rakud moodustavad vähemalt 2 lootelehte, enamasti kudesid, elundeid ja elundkondi. Hulkraksete hulka kuuluvad kõik loomad peale ainuraksete. 1) Kolooniad. Paljunemine hulkraksuse kinnistumine, püsimine 2) Tõelise hulkraksuse teke loomadel kujuneb välja tööjaotus. Nt mesilased.
Käitumine ilmneb eelneva kogemuseta, mis oleks võimaldanud selle ära õppimist. Kindel käitumine on suhteliselt muutumatu. Käitumine vaatamata kogemusele ja õppimisele on kõigil liigi esindajatel sama. NT kõik laululinnu liigi esindajad hakkavad laulma suguküpseks saamisel sama laulu isegi kui nad ei ole seda kunagi kuulnud. Inimesele annab see ellujäämise võimaluse. NT inimene klammerdub täiskasvanu külge (nutmine, naeratamine, imemine). 2. Evolutsiooniline vaatenurk- evolutsiooni idee arendamine. Idee seisneb selles et läbi põlvkonna toimub muutumine ja edasi antakse kõige kohastuvamad omadused. 3. Õppimise eelsoodumus- valmis olek teatud tüüpi õppimiseks. Õppimise eelsoodumus sisaldab sensitiivseid perioode. (sensit periood- organism võimeline õppima kindlat liiki uut asja) ja üldisi/spetsiifilisi õppimisvõimeid. Etoloogiline metodoloogia- loomulik vaatlus ja laboratoorsed eksperimendid. Paljunemis
Inimestevahelised suhted Inimsuhted • Inimsuhted: püsivad, vastastikku teadvustatud rollid • Sugulussuhe, sõprussuhe, vaenlaseks olemine, elukaaslased, tuttavad … Kuuluvus (affiliation) ja tõmme (attraction) • Suhtepartner – roll, rollikäitumine, rolliootused. Formaliseeritud ja formaliseerimata suhted (ülemus ja sõber!) • Püsivad suhted = määratletud keskkond • Suhete otsimine, suhtevaegus. Sõprus, armastus, üksildus/üksindus Inimsuhete evolutsiooniline tagapõhi John Bowlby (1907-1990) kiindumisteooria (attachment theory). Vastsündinutel kaasasündinud nn kiindumissüsteem mille sihiks hoida vanemad läheduses ja selle kaudu luua turvalist keskkonda. Käitumuslik väljendus: diferentseerimata naeratus (3k), selektiivne eelistus (6k, oma-võõras), aktiivne läheduseotsimine (alates 6k), protest eraldamise vastu … Sama loomariigis – vermimine. Ellujäämismehhanism. Bowlby: eraldamise tagajärjed: protest, apaatia, lahtikiindumine.
poliitiliseks parteiks: aktiivselt osaleti demolkraatlikes valinmistes, oldi opositsioonierakond, olid väga konstruktiivsed,lähtusid parlamentarismireeglitest, kasutasid ainult seaduslikke vahendeid. Vaatamata oma partei programmile, siis tegelikult lähtus partei reformimisest. Nende eesmärk oli reformidega ja riigi toel jõuda edasi sotsiaalsema ühiskonna poole. Nii kujunes 19.saj lõpuks kaks liini sotsialistlikus liikumises, isegi marksism jagunes kaheks(üks revisjonistlik liin ehk evolutsiooniline sotsialism). Esimest korda kasutas mõisteid ,,revisjonoism" ja ,,evolutsiooniline sotsialism" Bernater(???). Suund, mis pidas lahenduseks sotsialistlikke eesmärkide saavutamiseks loomulikku arengut. Teine liin oli revolutsiooniline liin, mida esindas kõige enam Venemaal V.I.Lenin,kus eesmärgiks oli revolutsiooni tähtsuse rõhutamine. Inglismaal marksism väga tugevalt populaarsust ei kogunud kuni 20.sajandini.
neutraalne või osutub vahepeal muutunud keskkonnatingimustes kasulikuks. Erinevates lookustes asuvate geenide mutatsioonisagedus (mutabiilsus) on isesugune. Populatsiooni genofondi täienemisintensiivsust uue alleeliga korduvate mutatsioonide tagajärjel nimetatakse sageli mutatsioonirõhuks. Õieti oleneb mutatsioonirõhk otse- ja pöördmutatsioonide vahest populatsioonis. Mutatsioonisagedus erineb liikide järgi. Sellel asjaolul võib olla evolutsiooniline tähtsus: sagedamate mutatsioonide tõttu kohastub mõni liik muutuvate keskkonnatingimustega kergemini kui teine. Et põllumajandusloomadel esinevad mutatsioonid suhteliselt harva ja nende esinemissagedust pole praktiliselt määratud, siis peab selektsionäär nendega arvestama vaid kahjuliku mõjuga geenide eemaldamisel populatsioonist. Loomade produktiivomadusi määravate geenide sagedusele pole mutageneesi mõju
tsütoplasmapoolsele küljele. Nende valkude kaasabil justkui imetakse teatud osa membraanist välja ja tekitatakse vesiikul. Erinevalt klatriinist vajab COP-valkudest koosneva katte teke ATP energiat. Ka ei tule COP-valkudest koosnev kate vesiikuli küljest kohe peale vesiikuli teket ära (nagu klatriini puhul) ja saadab vesiikulit kuni selle ühinemiseni sihtmembraaniga. 11. Mitokondrite ja plastiidide ehitus, nende evolutsiooniline päritolu. On kahekordse membraaniga ümbritsetud organellid. Neil on olemas oma genoom, oma ribosoomid. Mitokondrid on olemas kõigil eukarüootsetel rakkudel; kloroplastid esinevad taimerakkudes. Need organellid tegelevad energia muundamisega sellisesse vormi, mida on võimalik kasutada rakus eluprotsesside läbiviimiseks. Nende eripäraks on see, et nende sisemembraani hulk on märkimisväärselt suur. Sisemembraaniga on seotud elektronide transpordiga tegelevad
Tundmatu VARJATUD ALA TUNDMATU ALA (iseendale teada aga (tundmatu nii ise- teiste eest varjatud) endale kui teistele) ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA PARADIGMAD 1. PSÜHHOANALÜÜTILINE paradigma 2. ISIKSUSJOONTE paradigma 3. BIHEIVIORISTLIK paradigma 4. HUMANISTLIK paradigma 5. SOTSIAAL-KOGNITIIVNE paradigma 6. BIOLOOGILINE paradigma 7. EVOLUTSIOONILINE paradigma Kaasajal 2 paradigmadest kõrgemal üldistusastmel olevat uurimisprogrammi: 1. BIOLOOGILINE uurimisprogramm 2..KESKKONDLIK uurimisprogramm Erinevalt loodusteadustest, kus valitseva paradigma vahetab välja teine, revolutsiooniline paradigma, eksisteerivad nad rahumeelselt koos. Viimasel kümnendil hakanud paradigmad vähehaaval kaduma, asendudes probleemikeskse teaduskorraldusega 2. ISIKSUSETEOORIAD. 2.1. Psühhoanalüütilised teooriad. S.Freud. (1856-1939)
isendikogumitest sel määral isoleerunud, et nad võivad geneetiliselt lahkneda; c) territoriaalsest aspektist populatsioon on ühe liigi isendite rühm, mis on teistest rühmadest ruumiliselt eraldunud. Kohanemine e isendiline adaptsioon, toimub organismi elu jooksul. Adaptatsioon organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, st see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. Kohastumine e evolutsiooniline adaptsioon, toimub paljude põlvkondade kestel. Adaptatsioon organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, st see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. Ontogenees isendi arenemine (viljastatud) munarakust kuni loomuliku surmani. Ökosüsteem 1) funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete (aine- ja energiaülekande) kaudu seostunud organismid koos keskkonnatingimuste
13.PPT 1. Ühiseellane, juurtega ja juurteta evolutsioonipuu ühiseellane (ingl. Progenitor)- Järglaste ühine eellane. Ka tüvirakk, millest diferentseeruvad kõik teised rakutüübid. juurtega fülogeneesipuu (ingl. Rooted tree)- Organismide omavahelise evolutsioneerumise diagramm, on seotud ühiseellasega. juurteta fülogeneesipuu (ingl. Unrooted tree)- Organismide sugulus praegusel ajal, ühiseellane teadmata. 2. Evolutsiooniline psühholoogia 3. Populatsiooni geneetiline tasakaal Tasakaalustav valik a. Sirprakuline aneemia b. Mutatsiooni-selektsiooni tasakaal c. Mutatsiooni-geenitriivi tasakaal 4. Hardy-Weinberi seadus Hardy-Weinbergi printsiip (ingl. Hardy-Weinberg principle)- Matemaatiline seaduspärasus, mis võimaldab määrata populatsioonis juhuslike ristamiste korral genotüüpide sagedusi lähtuvalt olemasolevatest alleelisagedustest. 5
Rahvusvaheline Tööliste Ühing ehk Esimene Internatsionaal, Teine Internatsionaal. 8- tunnilise tööpäeva nõue, 1. mai (Chicago Haymarket afäär), naistepäev. Sotsialistliku parteide juhid Euroopas (Jules Guesde, Jean Jaurčs, Karl Liebknecht, A. Bebel, Filippo Turati). Sotsialistlik liikumine Saksamaal (Ferdinand Lassalle, lassaliaanid, Üldine Saksa Töölisühing). Saksa Sotsiaaldemokraatliku Partei moodustamine ja Gotha programm (Marxi kriitika), Erfurti programm. Demokraatlik evolutsiooniline sotsialism vs revolutsiooniline sotsialism. Suurbritannias Fabian Society (Sidney ja Beatrice Webb). Natsionalism e. rahvuslik liikumine Rahvus kui uus kvalitatiivne tunnus. Mis on rahvus? Hans Kohni Lääne (civic) ja Ida (etniline) mudel. "Objektiivsed" tunnused, Johann Gottfried Herder (Volkslieder, Volksgeist) ja Johann Gottlieb Fichte. Subjektiivne (voluntaristlik) kontseptsioon. Ernest Renan’i argumentatsioon. Millal tekkisid rahvused? Modernistlik seisukoht (E.
Tarkvaratehnika konspekt. Tarkvaratehnika Tarkvaratehnika e. tarkvara inseneeria on professionaalsele tarkvaraarendusele suunatud distsipliin, mis tegeleb sellega, kuidas organiseerida tarkvaraarendust, arvestades organisatsiooniliste ja rahaliste piirangutega. Tarkvaratooted koosnevad valjatöötatud programmidest ja nende dokumentatsioonist. Tarkvaratehnika eesmärgiks on kuluefektiivne tarkvaraarendus kogu tarkvara elukaare ulatuses. Tarkvaratehnika on süstemaatilise, distsiplineeritud ja mõõdetava lähehemisviisi rakendamine tarkvara arendamisele, käitamisele ja hooldamisele, see tähendab, inseneriteaduste rakendamine tarkvarale. Tarkvaratehnika „point“: Tarkvaratehnika on suunatud professionaalsele tarkvaraarendusele. Tarkvaratehnika ei tegele tarkvaraarenduse endaga vaid sellega, kuidas organiseerida tarkvaraarendust. Tarkvaratehnika vajadus - kõrgenenud nõudmised: suuremad süsteemid, keerulisemad süsteemid, kiiremini aren...
tekitava membraani tsütoplasmapoolsele küljele. Nende valkude kaasabil justkui imetakse teatud osa membraanist välja ja tekitatakse vesiikul. Erinevalt klatriinist vajab COP-valkudest koosneva katte teke ATP energiat. Ka ei tule COP-valkudest koosnev kate vesiikuli küljest kohe peale vesiikuli teket ära (nagu klatriini puhul) ja saadab vesiikulit kuni selle ühinemiseni sihtmembraaniga. 11. Mitokondrite ja plastiidide ehitus, nende evolutsiooniline päritolu. On kahekordse membraaniga ümbritsetud organellid. Neil on olemas oma genoom, oma ribosoomid. Mitokondrid on olemas kõigil eukarüootsetel rakkudel; kloroplastid esinevad taimerakkudes. Need organellid tegelevad energia muundamisega sellisesse vormi, mida on võimalik kasutada rakus eluprotsesside läbiviimiseks. Nende eripäraks on see, et nende sisemembraani hulk on märkimisväärselt suur. Sisemembraaniga on seotud
Tabel 18. Glükoosi lagundamine rakus Osaline lagundamine Lõplik lagundamine Tingimus anaeroobne aeroobne Koht rakus tsütoplasmas mitokonder Moodustuvad süsinik 2 kolme C-ga ühendit 6 ühesüsinikulist ühendit ühendid Energeetiline saagis ühe 2 ATP 2 + 36 ATP = 38ATP glükoosi molekuli kohta Evolutsiooniline vanus vanem noorem 93 Miks on vaja? 1.) kohustuslik etapp glükoosi (anaeroobne glükolüüs) aeroobsele lagundamisele 2.) võimaldb nt inimese lihastel talitleda ka hapniku puuduses; a.) sukeldumine; b.) suitsusest ruumist väljumine Glükoosi lõpliku lagundamise puhul on II
pisimuutused (eelkõige ilmastikumuutused). Eesti looduses ilmnevad f-d eriti lamminiitudel (olenevalt üleujutuse kestusest eri aastail). Fluktuatsioonide põhjusteks võivad olla ilma muutus, konsumentide muutus, inimtegevus. Konvergents sarnaste tunnuste kujunemine päritolult kaugete organismide evolutsioonis. Darvinism peab konvergentsi põhjuseks loodusliku valiku tõttu toimuvat kohastumist sarnaste elutingimustega. Divergents e. lahknemine organismide tunnuste lahknemine, evolutsiooniline mitmekesistumine, mille tulemusena tekivad uued rassid, liigid, perekonnad jt. organismirühmad. Divergentsi alus on organismide kohastumine erinevate elutingimustega (näit. imetajate kohastumine eluks maapinnal, maa sees, puudel, õhus või vees) loodusliku valiku toimel. C. Darwini järgi osutuvad olelusvõitluses edukaimateks need isendid, kes omavahel kõige rohkem erinevad ja järelikult ka kõige vähem konkureerivad; sarnaste
Sellel perioodil avastavad füüsilist keskkonda. Laps sõltub ümbrusest ja sellest mida ta tajub. Sensomootrse astme esialgses osas on lapse kopententsus kujundeid, keelt ja teisi sümbolite arusaamisel suhteliselt väike lapsel. järelikult pole laps teadvustatud inimestest, kes on alati kohal. Piaget ütleb, et (oma katsetel tuginedes) ei tee lapsed katset otsida mänguasja. Etoloogilise teooria neli peamist ideed. · Liigispetsiifiline kaasasündinud käitumine · Evolutsiooniline vaatenurk · Õppimise eelsoodumus · Etoloogiline metodoloogia- Etoloogia laiendab arusaamu, millest koosneb arengu seletus. Nii näiteks saab lapse käitumist paremini mõista, kui kaasata oma nägemusse suurem raamistik. Näiteks laiem sotsiaalne kontekst ja võib kaasata ka pikema ajaskaala. See hõlmab näiteks liikide ajalugu. Organism on koos oma geneetiliste, füsioloogiliste, psühholoogiliste ja käitumuslike aspektidega
6.6. Areng noorukieas 6.6.1. Murdeiga 6.6.2. Käitumishäired, käitumisgeneetika 6.7. Täiskasvanuiga 6.7.1. Areng varases täiskasvanueas 6.7.2. Areng keskmises täiskasvanueas 6.7.3. Areng vanemas täiskasvanueas -eksam (kirjalik test ja suuline vastamine) -referaat, seminariettekanne 1 1. ARENGUPSÜHHOLOOGIA kui psühholoogia haru. Uurib psüühika, käitumise ja inimsuhete muutumise iseärasusi fülogeneesis, ontogeneesis ja kultuurilises arengus. Fülogenees- inimese evolutsiooniline areng. Fülogenees moodustub ontogeneeside reast paljude põlvkondade jooksul, kusjuures iga ontogenees mingil määral kordab eelnevat fülogeneesi (biogeneetiline reegel). Samal ajal mõningad ontogeneesis toimunud muutused põhjustavad edasise fülogeneesi muutuse. Fülogeneetilse püsivuse alus on pärilikkus ja stabiliseeriv valik. Ontogenees inimese areng, mis algab viljastumisega ja lõpeb surmaga. Epigenees- põhiliste liigiomaduste, organismitunnuste uusteke. Areng on põlvest
78. Nukleotiidid DNA-s ja RNA-s. Geneetilise materjali funktsioonid. DNA ja RNA koosnevad nukleotiididest, mis omakorda koosnevad: a. fosforhappe jääk. b. Viie C-ga suhkur: RNA-s riboos, DNA-s deoksuriboos ja tsükliline alus: Puriinid: RNA-s ja DNA-s adeniin ja guaniin. Pürimidiinid: RNA-s uratsiil ja tsütosiin, DNA-s tümiin ja tüutosiin. Geneetilise materjali funktsioonid: 1.genotuubiline funktsioon (replikatsioon). 2. Fenotuubiline funktsioon (geeni avaldumine e. geeni ekspressioon). 3. evolutsiooniline funktsioon (mutatsioonid). 79. Milles seisneb DNA ahelate antiparalleelsus? DNA spetsiifilisuse näitajad. 5' - 3' keemiline polaarsus (fosfodiesterside) Antiparalleelsus (vastaspolaarsus): uks ahel on 5'->3' ja teine on 3'<-5' suunaline. Peegelpildi efekt. DNA spetsiifilisuse näitaja : A + T / G + C. DNA spetsiifilisust tõendab see, vesiniksidemed saavad moodustuda ainult kindlate paaride korral. 80. Valkude ehitus ja struktuursed vormid.
lehekonn. · Austraalia ja Uus-Ginea: o taimed: kanntaim. o loomad: kiiverkaasuar, vihmametsa kaan, muskusrott-känguru. · Indomalai (Indoneesia, Malaka ps. Laos, Kambodzha): o taimed: mangopuu, shorea. o loomad: mudahüpik, todimusang, kalimantani orangutang · Aafrika: o mangopuu, õlipalm, kohvipuu. o loomad: metselevant, okaapi, mudahüpik Parasvöötme rohtlad. Levik, kliima, üleminekud. Evolutsiooniline ajalugu. Pinnavormid ja muld. Kõrreliste kohastumised rohtlas, teised eluvormid. Aineringe: karjatamine, lagunemine, põlemine. Loomastiku eripärad. · Tekkisid ~20 miljonit aastat tagasi metsade hõrenemise tagajärjel. Jääajad on nende levikule kaasa aidanud. Tüüpilised kontinentide siseosadele. Levinud tasastel pinnavormidel. · 30-60 laiuskraadidel. Sademeid 250-750 mm/a. Suvi on pikk, soe ja kuiv
2. Humanistlik ja eksistentsiaalne psühholoogia 3. Biheiviorism ja kognitiivne lähenemine, mille sulandumisel arenes sotsiaal-kognitiivne lähenemine 4. Dispositsionaalne lähenemine ("joonepsühholoogia" trait psychology) Psühhodünaamiline käsitlus · Charcot' uuringud hüsteeriast; Morton Prince (1906) "lõhestunud isiksus" · Sigmund Freud: psühhoanalüüs · Carl Gustav Jung: analüütiline psühholoogia · Alfred Adler: individuaalpsühholoogia · Erik Erikson: egopsühholoogia; ka evolutsiooniline psühholoogia 1) Sigmund Freud · Teadvustamatus · Lapsepõlvekogemuste tähtsustamine · Seksuaalsuse keskne tähendus · Psüühika struktuur: id-ego-superego (miskiminaülimina) · Psühhoseksuaalne areng (oraalne, anaalne, falliline, latentsiperiood, genitaalne staadium) · Ego kaitsemehhanismid (repressioon jne) · Unenägude tõlgendamine · Ärevus (objektiivne; neurootiline; moraalne) 2) Carl Gustav Jung · Vabad assotsiatsioonid · Kollektiivne teadvustamatus
2) Tegevuspõhine mõõde, mida saame eetika puhul mõõta. Sisaldab avalikke eetilisi kohustusi ntks pead teatama kui klient muutub ohtlikuks iseendale või teistele. Kunstimõõtme puhul räägime tubliduse põhisest mõõtest. Seda avalikult mõõta on väga raske. Ja siia kuulub kõik mitteformaalsed nõuded. Samas peab nõustaja olema alati valmis ausaks eneseanalüüsiks. Eetiliste probleemidega tegelemine on evolutsiooniline protsess, mis ei saa kunagi lõplikult valmis. Tegutsevad kaks subjekti: nõustaja ja nõustatav. Pidevalt toimub mõlema elus muutusi jne. Oma probleemidele leitakse enne lahendus, kui hakatakse kliendi omadega. Probleemiks osutub tihti ka see, et nõustaja tahab kontrollida, veenda jne. Kui teraapia üheks osaks peaks olema mõjuvõimas terapeut, siis see on mõjuvõimas, kes tunneb ennast hästi ilma, et ta tahaks teisi valitseda, juhtida, suunata
Filosoofia 1.loeng MIS ON FILOSOOFIA? I Filosoofia mõiste. Traditsiooniliselt on mõiste tuletatud kreeka sõnadest philein, phileo – armastama ja sophia – tarkus. Keeleteadlased on aga sellele väitele vastu. Sõna philosophia esmakasutus langeb u. 5-4. saj e.m.a. Herodotos (5.saj e.m.a) kasutas verbi philosopheo, kuid see tähendas silmaringi avardamist, mitte filosofeerimist. Pythagoras (6.saj e.m.a) olevat end nimetanud tarkusearmastajaks ja ei lubanud end targaks nimetada, see olla kohane vaid jumalatele. Ka Sokrates (5.saj e.m.a) oli tarkusearmastaja, kes vastandas end sofistidele, kes pidasid end tarkadeks. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (7.-6.saj e.m.a) Filosoofia määratlusi: Simon Blackburn määratleb filosoofiat kui midagi, mis uurib maailma üldiseid ja abstraktseid tunnuseid ja mõtlemise kategooriaid, (F uurib mille abil maailmale läheneme). Elmar Salumaa määratleb filosoofiat kui igasugust inimlikku järelemõtlemist, mi...
söövad vetikaid. Krevette kasvatakse Vietnamis ja mujal lõunaaasias. Kunstlik kalakasvatus: meil põhilised lõhnased ( lõhed , forellid). Vahemere ääres austrid. Kasvatatakse ka mitmesuguseid lehtadrusid. 16.04.2013 Sisserände suurus määrab liigi sünnipärase vagiidsuse ( vabalt kulgemise), piiravad liikumisi samuti looduslikud barjäärid ehk levimistõkked. Näiteks ookeanid maismaa massiiv, ekstreemsed temperatuuris ja tuuled. Spetasialisatsioon- evolutsiooniline muutus, millega kaasneb organismirühma ökoamplituudi vähenemine; kohastumine erilistele elutingimustele, mis põhjustab nende kohaste ehituslike ja talituslike iseärasuste tekke. ( üks rühk populatsioonist, mis moodustab liigi, ei anna enam ükshetk enam järgalasi). Allopaatriline spetsialisatsioon- 1)populatsioonid, mis moodustavad olemasoleva liigi, lahutatakse mingisuguse füüsikalise nähtusega. Allopaatria on nähtus, kus liigid või populatsioonid asustavad mingeid
Katteseemnetaimed annavad inimesele toitu, riideid, eluaset ja kütust. Paljud liigid on kohastunud eluks polaarmaade, kuumade kõrbeliivade, soolakute, soolaste ja mageveekogude äärmuslikes tingimustes. (Botaanika lk 268) Valitseva rühmana maakera taimkattes on katteseemnetaimedel suur tähtsus orgaanilise aine moodustamisel, päikeseenergia akumuleerimisel ning atmosfäärihapniku bilansi tasakaalustamisel. (Botaanika II, lk 458) 14. ÕIE JA ÕISTAIMEDE EVOLUTSIOONILINE KUJUNEMINE * Nende esimesi leide on seni teada juurast, hulgaliselt aga ka kriidist. Oletatakse, et kateseemnetaimede ürgsed vormid kujunesid välja juba triiases. Keskaegkonna lõpul on nende arenemine olnud väga kiire ja ulatuslik. Nad osutusid väga plastilisteks, kohanemisvõimelisteks organismideks suhteliselt kuiva kliima ja intensiivse päikesekiirgusega keskkonna tingimustes. Nad kohastusid päikeseenergia maksimaalseks kasutamiseks, ainevahetus intensiivistus, kogu
kromosoomi, 23 000 geeni, valke ja funktsionaalseid RNAsid kodeerib vaid 5%, võrdlus teiste organismide genoomidega varieerub suuresti, seost genoomi suuruse ja organismi keerukuse vahel pole. 5. Liikuv DNA (transposoonid). DNA järjestused, mis suudavad ühe raku piires genoomis ümber paigutuda. Erinevad klassid. Klass I ehk retrotransposoonid (retroviiruse tüüpi, tuntud ka kui LTR-tüüpi ja mitte-LTR-tüüpi (LINEd ja SINEd)) ning klass II ehk DNA transposoonid. Evolutsiooniline tähtsus. Transpositsioon võib esile kutsuda mutatsioone ja geenide duplikatsioone. 6. Kuidas tekkisid pseudogeenid? Eellasgeeni korduvate duplikatsioonide tulemusena, samas on aga evolutsiooni käigus lisandunud neisse geenidesse geneetilise triivi tulemusena rida muutusi, mis transkriptsiooni enneaegselt termineerivad või inhibeerivad mRNA protsessingut, nii et need alad on muutunud mittefunktsionaalseks ehkki neilt transkribeeritakse RNAd. Teine võimalus pseudogeenide tekkeks on RNA
1. Bioeemia areng ja seos teiste teadusharudega Esimesed sammud biokeemias tegi Scheele aastatel 1770.....1786 eraldades orgaanilisi happeid ja glütserooli. Aastatel 1770...1774 avastas Priestley hapniku- keemilise ühendi, mida loomad neelavad aga taimed toodavad. Olenevalt uurimisobjektist eristatakse biokeemias kolme erinevat suunda: staatiline, dünaamiline ja funktsionaalne biokeemia. Varasem biokeemia areng oli seotud 19. sajandi keskpaiku, kui hakkas tunnustust võitma seisukoht, et elusorganismide keemia ei ole põhimõtteliselt erinev eluta aine keemiast 20. sajandi esimesel poolel algas biokeemia kiirem areng. Võeti kasutusele kaasaegsed analüüsimeetodid, tehti kindlaks peamised ainevahetusrajad (O. Warburg, O. F. Meyerhof, H. A. Krebs, M. Calvin jpt). 1944 tõestasid Oswald Avery ja Colin MacLeod lõplikult nukleiinhapete seose geenidega. Järgnev biokeemia areng on toimunud tihedas seoses molekulaarbioloogia arenguga, olulisemateks ...
Realo & K. Konstabel (toim.), Isiksusepsühholoogia (lk 251-282). Tartu: TÜ Kirjastus. S: Markus, H. R., & Kitayama, S. (2010). Cultures and selves: A cycle of mutual constitution. Perspectives on Psychological Science, 5(4) 420430. Küsimused kirjanduse põhjal Church (2009): (soovitav) · Mis on culture and personality (kultuur ja isiksus) koolkonna kadumise põhjuseks? · Neli isiksuse aspekti (universaalne inimloomus; dispositsioonid; iseloomulikud kohanemused; elunarratiivid). · Evolutsiooniline perspektiiv. Kirjeldage fluktueeruva valiku (fluctuating selection) hüpoteesi ja ideed, et ,,Suur viisik" kirjeldab hoopis isikutaju dimensioone (difference-detecting mechanisms of the perceiver). Tooge poolt- ja vastuargumente viimasele vaatele. · Kultuure võrdlev psühholoogia (cross-cultural psychology). Arutlege, mida tõestab või ei tõesta asjaolu, et ,,suure viisiku" omaduste päritavuskoefitsiendid on eri maades üsna sarnased. Mida tähendab ,,kultuur" kultuure võrdlevas
1.SISSEJUHATUS. KÜSIDES KÜSIMUSI KÄITUMISEST. Inimeste huvi põhjus loomade käitumise vastu, naiivne periood. Otsinguline huvi ehk soov seletada käitumist, mida nähti juhuslikult. Praktiline huvi – vajadus aru saada ja kontrollida jahi- ja koduloomade käitumist. Seletused tihti naiivsed. Näide: Aristoteles (384- 322 e.K.): 1)huvitus, kuhu kaovad talveks pääsukesed 2)nägi neid sügiseti kogunemas kaldaroostikesse 3)oletas, et nad talvituvad veekogude põhjamudas Teaduslike käitumisuuringute algus, C. Darwini roll, “vaikuse” periood. Suureks algatajaks ja eestvedajaks oli C. Darwin. 1859 „Liikide tekkimine“ sh peatükk „Instinkt“, „Inimenese põlvnemine ja suguline valik“, “Emotsioonide väljendumine inimestel ja loomadel” (1872). Vaikuse perioodil ei uuritud eraldi loomade käitumist maailmatasandil, sest aktuaalne oli süstemaatika, füsioloogia ja arengubioloogia uurimine ja arendamine. Vaid üksikisikud tegelesid sellega omaette (Huxley, Heinro...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
