meis olemas, kuigi nende avaldumine on blokeeritud. Ilmnevad vaid geeniavaldumishäirete tõttu. Näiteks: üleni karvane inimene, mitme piimanäärme paariga inimene, sabaga inimene, neljal jäsemel liikumine. 6. Divergents- evolutsiooni protsessis toimuv eristumine. Ühtsest lähtetüübist erinevate vormide teke seoses kohastumusliku levikuga erinevatesse elukeskkondadesse. Näiteks: Galapagose vindid 7. Konvergents- evolutsiooniline sarnastumine e. eri süstemaatilistesse üksistesse kuuluvad isendid omandavad samas elukeskkonnas sarnased tunnused. Näiteks: sarnane silmade ja ninasõõrmete paigutus jõehobudel ja krokodillidel 8. Endeemsed liigid- liigid, kelle evolutsioon on toimunud pikka aega eralduses teistest sarnastest liikidest. Näiteks: kukkurloomad Austraalias, Saaremaa robirohi 9. Analoogia- elundid täidavad sama funktsiooni, kuid on erineva ehituse ja päritoluga.
Evolutsiooniteooriad Kuna kristlik maailmavaade õpetas uksuma autoriteetide ideesi ja ei lubanud kahelda piiblis kirjapandus, siis jäi evolutsiooniline mõtlemine kauaks tahaplaanile. Prantsuse loodusteadlane GEORGES-LOUIS LECLERC DE BUFFON koostas 44-köitelise loodusloo entsüklopeedia ning seadis kahtluse alla piibli väite, et Maa on vaid 6000 aastat vana. Tema arvates arenesid liigid suhteliselt väikesest hulgas eelliikidest, kuid ta ei suutnud esitada piisavaid tõendeid. Rootsi teadlane CARL VON LINNÉ nentis küll liikide omavahelise ristumise võimalust (ta
pruugi enam toimuda. Punane nimestik - a) Aitab välja selgitada enam tähelepanu vajavaid liike, b) informeerib ajas toimuvatest muutustest liikide seisundis. Punases nimestikus on erinevatesse kategooriatesse jagatud kõik liigid (nimestikus ei ole üksnes ohustatud liigid) koondandmestik liikide ohustatuse kohta. Endeem - liik, mis levib ainult mingis konkreetses piirkonnas (saarel, riigis vm) Endeemsuse põhjuseks võib olla evolutsiooniline noorus (neoendeem) või vastupidi, evolutsiooniline vanadus (paleoendeemid). Koosluse/ökosüsteemi taastuvus (resilience ) - – häirimiseelsesse olekusse (tasakaaluolekusse) naasmise kiirus häiringu järel; Allee efekt - kui isendite tihedus populatsioonis langeb allapoole teatud taset, siis väheneb isendite paljunemisedukus ja ellujäämus (lakkavad toimimast mõningad sotsiaalsed funktsioonid) Kaitsevajakute analüüs
Niit Esimene psühholoogialabor kus, millal, kelle poolt asutati? 1879. aastal rajas Wilhelm Wundt Leipzigisse eksperimentaalpsühholoogia labori. Ühtlasi tähistab nimetatud aasta nö. teadusliku psüh algust. Nimeta 6 erinevat perspektiivi Bioloogiline perspektiiv Fenomenoloogiline perspektiiv (phenomenology Käitumuslik perspektiiv Tunnetuslik e. kognitiivne (cognitive) perspektiiv Psühhoanalüütiline/dünaamiline perspektiiv Evolutsiooniline perspektiiv Mida uurisid: Roger Sperry, Herbert Simon, Torsten Wiesel, Ivan Pavlov? Roger Sperry uuris jagatud ajuga patsiente, põhilised uurimused tegi epileptikutega Herbert Simon Tema uurimused olid sellest, kuidas inimesed võtavad vastu otsuseid, kui neil puudub kogu vajalik info. Ta näitas, et majanduslikud mudelid, mis lähtusid ratsion käitumisest, ei suuda seletada in otsuseid tingimustes, kus tal ei ole küllaldaselt infot
Mõisted Ökoloogia arvestuseks Abiootiline keskkond ehk ökotoop – kõik elutaloodus (õhk, muld, vesi, kliimakomponendid: valgus, temp. niiskus). Abiootilised tegurid – eluta looduse tegurid, st keskkond. Biootilised tegurid – eluslooduse tegurid, st organismidevahelised suhted. Adaptatsioon ehk kohanemine – pöörduv, ontogeneetiline. Adaptatsioon ehk kohastumine – pöördumatu, evolutsiooniline . Aeroobne keskkond – on elukeskkond, kus leidub kas gaasilist (nt õhus) või lahustunud (nt vees) hapnikku. Aineringe – on ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal (atmo-, hüdro-, lito-ja biosfääris) või ühest Maa sfäärist teise. Anaeroobne keskkond – on keskkond, kus puudub nii vaba hapnik kui ka keemilisse ühendeisse seotud hapnik. Antropogeensed tegurid – inimtegevusest tulenevad tegurid, st inimmõju.
Kaheliviljastumine Toimub õistaimedel. Tolmuteras on kaks seemnerakku (n), üks seemnerakk ühineb munarakuga (n), sellest tekib idu (2n), teine seemnerakk ühineb keskrakuga (2n), sellest tekib toiduvaru ehk endosperm (3n). Neitsisünnitamine- ehk partenogenees, emasorganism saab järglasi ilma isasorganismita Sugulise paljunemise erinevus mittesugulise paljunemisega Sugulises paljunemises pole järglased geneetiliselt identsed Mittesugulises paljunemises toimub kiire areng, sugulises evolutsiooniline VI Ontogenees Täismoone- muna-vastne-nukk-valmik, liblikalised, kahetiivalised, mardikalised Vaegmoone- muna-vastne-valmik, putukad (näiteks rohutirts, tarakan, lutikas), ainuõõssed, ussid, vähid, kahepaiksed, enamus kalad Postembrüogenees- lootejärgne areng, loomadel võib toimuda otseselt (vastsündinu omab liigikaaslastele omaseid tunnuseid) või moondeliselt (täismoone, vaegmoone) Vananemine- on määratud geenidega ning seda mõjutab keskkond
17.5. Uus täiuslikum organisatsioonitüüp võimaldab asustada uusi keskkondi VALE - Uued keskkonnad võimaldavad uute ja täiuslikumate organisatsioonitüüpide arenemist. 17.6. Ühes järves elavad kalaliigid moodustavad ühe populatsiooni ÕIGE 17.7. Populatsioonis olevad geenid ja nende alleelid moodustavad geenifondi ÕIGE 17.8. Evolutsioonilise muutuse aluseks on populatsiooni geneetilise struktuuri muutumine ÕIGE 17.9. Geenisiirde tagajärjel tekib evolutsiooniline muutus ÕIGE 1710. Loodusliku valiku eelduseks on individuaalne muutlikkus ja olelusvõitlus ÕIGE 17.11. Kõrvuti mitmekesistumisega on evolutsioonis toimunud ka mimikri: erineva päritoluga organismide sarnastumine samasugustes tingimustes ÕIGE17. 12. Üleminek lihtsama ehitusega organismitüübilt täiuslikumale on toimunud hüppeliselt. Mitmes suhtes ebatäiuslikud või isegi ebardlikud organismirühmad on välja surnud VALE - Üleminek
lõhestab liigi kaheks (nt mäed, maapinna kerkimine) 17. Milles seisneb mikroevolutsioon ja milles makroevolutsioon? Mikroevolutsioon - uute liigisiseste rühmituste (populatsioonide ja alamliikide) tekkimine. Lõppeb uue liigi tekkimisega. Makroevolutsioon - liigist kõrgemal tasemel toimuv evolutsioon - liikidest moodustuvad uued perekonnad, perekondadest uued sugukonnad, seltsid, klassid, hõimkonnad. Tekib väga pika aja jooksul. 18. Milles seisneb evolutsiooniline mitmekesistumine, sarnastumine, progress? Evolutsiooniline mitmekesistumine ehk divergents - eri elupaikades algtüüpide lahknemine uuteks liikideks, sõltub uue organismitüübi arenemisvõimest ja elupaikade mitmekesisusest. sarnastumine ehk konvergents -eri päritolu organismid sarnastuvad sarnastes tingimustes, ei mõjuta põhitunnuseid. progress ehk täiustumine -uute, keerukamate ja täiuslikemate organismitüüpide teke, kasutatakse paremini keskkonda, sõltutakse vähem kk. mõjudest
William James. USA. 3. Geštaltpsühholoogia – taju, kui terviklik kogemus (nt. illusioonide uurimine). Max Wertheimer. Saksamaa. 4. Biheivorism – huvitatud sellest osast, mida saab näha/ käitumise uurimine. John Watson. USA. 5. Psühhoanalüüs – fookus alateadvusel; uuriti vaimseid häireid tulenevalt konfliktidest. Sigmund Freud. Tänapäevased koolkonnad 1. Bioloogiline suund. Käitumise alused pärilikkuses, närvisüsteemis ja hormoonides. Evolutsiooniline psühholoogia kuulub samuti selle suuna alla. 2. Arengu suund. Geenid vs kasvatus (nature vs nurture theory). Inimese areng toimub geneetika ja keskkonna koosmõjul. 3. Kognitiivne suund. Kuidas inimesed töötlevad väljaspoolt tulenevat infot. Uuritakse kõiki vaimseid protsesse. 4. Kliiniline suund. Vaimne tervis ja vaimsed häired. Psühhodünaamiline (alateadvuse energiad) ja humanistlik (A.Maslow, Carl Rogers) lähenemine. 5
o kultuuride ja tsivilisatsiooni areng. Sünteetiline evolutsioon- tänapäevane evolutsiooniteooria, mis sai alguse möödunud sajandi 30. ja 40. aastatel Darwini evolutsiooniteooria (darvinismi) ja Mendeli pärilikkuseõpetuse (mendelismi) ühendamisest populatsioonigeneetika kaudu. Hilisemad arendused on tulenenud raku-, arengu- ja molekulaarbioloogiast. Fülogenees- liigi või sugulasliikide rühma evolutsiooniline arengukäik. Molekulaarkell- DNA mukleotiidse või valkude aminohappelised järjestuse erinevusel põhinev fülogeneetiliste liinide lahknemisaegade ligikaudne määrang; põhineb faktil, et geenmutatsioonide kinnitumine genoomides toimub eri fülogeneetilistes liinides pika ajavahemiku jooksul enam-vähem püsiva kiirusega. Georges Cuvier (1769-1832) Oma uuringutega tegi ta kindlaks, et eri maakihtides on erinevate loomade kivistised. Mida sügavamad kihid,
mutatsioon, geenitriiv, looduslik valik 28.Mis kindlustab uue liigi püsima jäämise? arvukuse tõus, leviala laienemine, ristumisbarjääri teke, gegraafiline eraldatus 29.Selgita mikro- ja makroevolutsiooni sarnasusi ja erinevust. Mikroevolutsioon evolutsioonilised muutused liigi sees; viib uute liikide tekkele 30.Makroevolutsioon liigist kõrgemate organismirühmade teke ja evolutsioon (perekond, selts, klass) 31.Kirjelda makroeviolutsiooni kolme vormi; too näiteid. Progress e evolutsiooniline täiustumine Uute, senisest keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismitüüpide teke. (prokarüoodid eukarüoodid, ainuraksedhulkraksed, inimahvinimene) Mitmekesistumine e divegents erinevate elupaikade asustamisega kaasnes uute organismitüüpide mitmekesistumine (eukarüoodid seenteks; taimedeks; loomadeks, õistaimed korv-, huul-, liblikõielised jpt, Imetajadkohastumine eluks vees, maismaal.) Samastumine e konvergents erineva päritoluga organismide sarnastumine sarnastes
Aga ainult 5 500 aastat on need inimolendid arenenud tööriistu tarvitavatest ahvidest olevusteks, kes on võimelised hävitama enamikku elu Maa peal tuumakatastroofis. Seda ei saa eitada, et evolutsiooniline hüpe eelajaloolistest inimestest moodsa tsivilisatsioonini on tohutu. Aga teadus väidab, et evolutsioonilisel protsessil kulus 3 800 miljonit aastat, et jõuda üherakulistest
o kultuuride ja tsivilisatsiooni areng. Sünteetiline evolutsioon- tänapäevane evolutsiooniteooria, mis sai alguse möödunud sajandi 30. ja 40. aastatel Darwini evolutsiooniteooria (darvinismi) ja Mendeli pärilikkuseõpetuse (mendelismi) ühendamisest populatsioonigeneetika kaudu. Hilisemad arendused on tulenenud raku-, arengu- ja molekulaarbioloogiast. Fülogenees- liigi või sugulasliikide rühma evolutsiooniline arengukäik. Molekulaarkell- DNA mukleotiidse või valkude aminohappelised järjestuse erinevusel põhinev fülogeneetiliste liinide lahknemisaegade ligikaudne määrang; põhineb faktil, et geenmutatsioonide kinnitumine genoomides toimub eri fülogeneetilistes liinides pika ajavahemiku jooksul enam-vähem püsiva kiirusega. Georges Cuvier (1769-1832) Oma uuringutega tegi ta kindlaks, et eri maakihtides on erinevate loomade kivistised. Mida sügavamad kihid,
jaotumus jaotumus regulaarne jaotumus · Organismide leviku määravad ära ressursside jaotus ja liigisisesed suhted Mõisted · Adaptatsioon organismide ehituse või talitluse kujunemine selliseks, et see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise · Kohanemine pöörduv, ontogeneetiline, adaptatsioon · Kohastumine pöördumatu, evolutsiooniline adaptatsioon Mõisted · Ökotüüp = ökoloogiline rass: populatsiooni adapteerunud osa. · Rühm kasvukoha (elupaiga) ökoloogiliste tingimustega muust populatsioonist erinevalt kohastunud isendeid, kel on pärilikke iseärasusi nii morfoloogilistes kui füsioloogilistes tunnustes Mõisted · Ökoamplituud - teatud keskkonnatingimuse väärtuste vahemik, milles organism suudab elada
esimesed algelised elusolendid. 8) Millised leiud on viinud mõned teadlased arusaamani, et elu saabus Maale kosmosest? Mitmetest Maalt leitud meteoriitidest on eraldatud erinevaid orgaanilisi molekule. Tähtsaimaks on 1969ndal aastal Austraaliasse kukkunud Murchoni meteoriit, mille koostisest on eraldatd 92 aminohapet, süsivesinikke ja hapnikku sisaldavaid süsinikuühendeid. 9) Mis on mikrokerad ning milles seisneb nende evolutsiooniline tähtsus ja kes neid kirjeldas? 1960. a. näitas Sidney Fox, et aminohapete segu kuumutamisel laavatükil tekivad polüaminohapped, mis kokkupuutel veega moodustavad kerajaid struktuure nn mikrokerasid. Mikrokerad sarnanevad mõnede väljasurnud bakteritega. 10) Mis oli esmase elu päriliku info kandjaks F. Cricki poolt esitatud hüpoteesi kohaselt (1968a)? 1986. A. Esitas F. Crick hüpoteesi, et esmased elu päriliku info kandja oli RNA.
Van der Maarel'i karusselli hüpotees. Uuris taimkatet Rootsis, Ölandi Suurel Alvaril(loopealsel). Õhukese mullaga kui viljakas ala. Väga liigirikkad. Kumulatiivne diversiteet mingisuguse perioodi jooksul registreeritud summaarne diversiteet, mis leevendab mõneaastaste muutuste mõju ja võimaldab meil kirja panna kõik kogu elust, mis on omane kogu keskkonnale 3. Suktsessiooniline aeg. Primaarne ja sekundaarne. 4. Evolutsiooniline aeg. 16.04.09 Diversiteedi tasemed(skaala) Tasemed väljendavad diversiteeti kas homogeenses koosluses(alfa-diversiteet), liigi vahelduvust(beeta-diversiteet) või siis diversiteeti heterogeensel maastikul(gamma- diversiteet). Homogeenne keskkond mingi keskkonna laik, milles on levinud meid huvitav kooslus. Liikide arv pindalaühikul. Gamma-diversiteet summaarne diversiteet, koosneb erinevatest laikudest. Beeta-diversiteet=gamma/alfa
Kooslus-kõik elusorganismid, kes elavad Abiootlised tegurid-eluta looduse tegurid. Reguleerijad-on organismid, kes koos mingil piiritletud territoorimil või Päikesevalgus,Temperatuur,Sademed,tuul, võimelised säilitama välise keskk liigid, mis esinevad koos ja interakteeruvad. Happesus,toitainete sisaldus,Veereziim, muutudes oma sisekeskkonna Populatsioon-on rühm üht liiki isendeid, rõhk,tuli stabiilsena kes elavad koos samal ajal samas paigas. Biootilsed tegurid-eluslooduse tegurid. Kohanejad-on organismid, kes Ökosüsteem-süsteem, mis haarab endasse Sümbioos,Kommensalism,Parasitism, ei saa reguleerida oma sisekeskk. koosluse ja tema poolt oluliselt muudetud Kisklus,Fütofaagia,Konkurents rguleerijad,kohanejad keskkonna. Antropogeensed tegurid- inimtegevusest Tal...
AISTING Sensoorsed reaktsioonid sõltuvad stiimuli tegevusest nt ilm reageerib erinevalt hämara ja ereda valguse puhul, kui neid mõjutavad ka stiimuli muutused Sensoorne adaptsioon-stiimuliha harjumine kui saa stiimulit esitatakse pikema aj jooksule, meie tundlikkus stiimuli astu väheneb Milleks?- tuttavale stiimulile anname vähem sensoorset kaalukust, et saaks paremini reageerida muutustele. Evolutsiooniline nägemine NÄGEMINE Palju in: värvid, kujud, ruumiline pigutus jen Stiimuliks, mis käivitab nägemisaistingu on valgus*päike, lambid jne Varem usuti, et inimese silm valgustab objekt Valgus liigub lainetena- Laine pikkus-peamine tegur värvi tajumisel Vaguse tajumine toimb fotoretseptorite abil, mis asuvad silma võrkkestal Nägemismeele kontrastefektid SENSOORSED SÜSTEEMID ON tundlikud erinevuste suhtes
3) väljasuremine 18. Organismide mitmekesistumine olemus, põhjused, tulemused Mitmekesistumist põhjustab organismide kohastumine uute elupaikade ja ökoloogiliste tingimustega. Mitmekesistumise tulemusena tekivad ka uued liigid, näiteks Vindid, Darwin uuris oma ümbermaailmareisil 13 liiki vinte, kes erinesid keha-ja nokakuju ning eluviiside poolest. Kõik need vintide liigid pärinevad tõenäoliselt ühest lähteliigist. 19. Evolutsiooniline täiustumine olemus, põhjused, tulemused Senist keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismitüüpide teket ja arengut, näiteks arenesid ainuraksetest hulkraksed. Täiustumine võimaldab uutel organismitüüpidel tõhusamalt kasutada oma elukeskkonda, neil on lihtsam levida uutesse elupaikadesse. 20. Väljasuremine Väljasuremine toimub põhimõtteliselt kogu aeg, kõigist Maal elanud liikidest on tänapäevaks arvatavasti 99% välja surnud
Sisukord Sisukord.................................................................................................................................................. 1 Sissejuhatus............................................................................................................................................ 2 Emotsioonid........................................................................................................................................... 3 Emotsioonide otstarve............................................................................................................................ 4 Emotsioonide teke.................................................................................................................................. 5 Emotsioonide liigid................................................................................................................................ 6 Emotsiooniteooriad.......
Pshholoogia teadus, mis uurib kitumis ja vaimseid protsesse ehk ps©hikat Ps©hika organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse jreldusi vlist kitumist jlgides PSHILISED NHTUSED - protsessid - seisundid - omadused PSHHOLOOGIA EESMRGID - kirjeldada - mista - prognoosida PSHHOLOOGIA JAGUNEB - teaduslik - eelteaduslik - filosoofiline PSHHOLOOGIA HARUD (TEADUSLIKU ORIENTATSIOONIGA) - pshhof©sika - pshhofsioloogia pshhofarmakoloogia - isiksuse pshholoogia - sotsiaalpshholoogia - arengupshholoogia - neuropshholoogia PSHHOLOOGIA HARUD (RAKENDUSLIKU ORIENTATSIOONIGA) - kliiniline pshholoogia - iguspshholoogia - organisatsioonipshholoogia - reklaamipshholoogia - spordipshholoogia - koolipshholoogia - militaarpshholoogia ... PSHHOLOOGIA UURIMISMEETODID reliaablus usaldusvrsus, paikapidavus valiidsus kehtivus (nitab, kas test m`dab seda omadust, mida me m`ta tahame ehk kas test tidab oma otstarvet) - uurimi...
Mutatsioonid - Juhuslikud - Enamasti kahjulikud või neutraalsed - Eelneva tõttu: optimaalne määr o Geenidel ette määratud püsima jäävate mutatsioonide sageduste erinev määr Evolutsioon 1) Materjal: mutatsioonid 2) Mehhanism: looduslik valik: statistiline 3) Tulemus: kohastumine Võimalus: eelnev olek sh. Keskkond Kohastumiste ja neutraalsete mutatsioonide kuhjumine liikide teke Suured muutused: makroevolutsioon Evolutsiooniline progress: kas uute energiaallikate kasutuselevõtt või seniste kasutamise kasuteguri suurendamine Progress enamasti ,,nurga taga": predaptatsioonid. Organismide koostoime seadused Ökoloogia Iga organism vajab kindlat keskkonda (omab konkreetseid kohastumisi) Sarnased, sama liigi organismid on edukamad koos, populatsioonina (teabevahetus geeni ja hiljem ka meemi tasemel) Populatsiooni suurus ja dünaamika Liikide (populatsioonide) vastastikune sõltuvus
5)See kandub edasi läbi põlvkondade. 6)Järglaste arv sõltub olulisel määral indiviidi omaduste ja keskkonnatingimuste interaktsioonidest. Valik: Üks indiviid jääb ellu, areneb ja paljuneb ühes keskkonnas, kuid mitte teises. See viib populatsioonis ühtede tunnuste suurenemisele ja teiste vähenemisele Suurema kohanemusega isendid annavad rohkem järglasi kui populatsiooni keskmine isend. Pärimus Liikide evolutsiooniline ajalugu (fülogenees) sisaldab jälgi kohastumustest varasemate keskkonnatingimustega, mis võimaldab siduda praegu erinevaid liike ühise esivanema külge. 7. Mis on fitness (ökoloogias)? Suurema kohanemusega isendid annavad rohkem järglasi kui populatsiooni keskmine isend 8. Mille alusel eristatakse bioome? Bioom ehk makroökosüsteem on geograafiliselt piiritletav ala mingi taimkatte- ja ühtlasi ka kliimavööndi piires.
ülesandeid, mida vaja. m Evolutsioon tarkvara kohandamine muutuva keskkonnaga. Tarkvara loomise protsessi kirjeldamiseks kasutatakse vastavaid mudeleid. Mudelite valik sõltub vaatepunktist, mida kirjeldada tahetakse: m Töövoomudel tegevuste jada. m Andmevoomudel andmete liikumise kirjeldus. m Rollimudel kes mida teeb. 2 Lisaks eksisteerivad veel üldised protsessimudelid: m Kaskaadmudel m Evolutsiooniline arendus m Formaalne muutumine m Korduvkasutatavate komponentide integratsioon 60% tarkvara loomise kuludest moodustab tarkvaraarendus ise, 40% kulub testimisele. Erilahenduste puhul on hilisemate täienduste peale minevad summad märgatavalt suuremad kui tarkvara esialgse loomise kulud. Kulud sõltuvad loodava süsteemi iseärasustest, samuti sellest, milliseid nõudeid süsteemile esitatakse (usaldusväärsus, häirekindlus, jõudlus).
NT ??? ja sügisräim) 4) Mikroevolutsioon Makroevolutsioon Muutused populatsioonidega (liigisisesed muutused) Liigist kõrgemate rühmade teke (perekond, sugukond, selts, klass, hõimkond, riik ) 5) Divergents Konvergents Liigi mitmekesistumine, rajaliikide harunemine Evolutsiooniline sarnastumine, erineva päritoluga uuteks rühmadeks. (NT Eukarüootne ehitustüüp, organismidel tekivad sarnased kohastumused (delfiin - putukate mitmekesisus, selgroogsete ehitustüüp, hai) (kaktused - piimalilled) imetajate rühmad) 7) Analoogiline elund Homoloogiline elund Erineva päritolu ja tekkega elundid, aga sarnase Ühise päritolu ja tekkega aga mõnevõrra erineva
- Klaad on taksonoomiline rühm, mis hõlmab endas viimase ühise eellase (liigi) ja kõiki selle eellase järeltulijaid. Klassifikatsiooniks kasutatakse erinevaid meetodeid traditsiooniline, kladistlik analüüs jt., mis erinevad tunnuste poolest, mida väärtustatakse. - Klaadide meetodi võttis kasutusele saksa bioloog Willi Hennig 1960-tel ja see on praegu peamine meetod organismidevaheliste sugulussidemete leidmiseks. - Klaadis on grupi liikmetel ühine evolutsiooniline ajalugu ja ühine eelane. Kõigi liikmetel peab olema ühine eriline päritav tunnus ehk sünapomorf, mida evolutsiooniliselt kaugematel eellastel ei esine. Mõisted 12: Evolutsioon populatsiooni genofondi muutumine ajas Genofond liigi v populatsiooni kõigi geenide hulk Sünapomorf e ühine eriline päritav tunnus Klaad küs 9 Rakuhingamine on kõikide rakuliste organismide rakus toimuvate metaboolsete protsesside ja hingamisprotsesside kompleks
Hübriidid on viljatud ja looduses sünnib neid harva. Nt Zebroid sebra ja hobune, muul eesel ja hobune, liiger lõvi ja tiiger, kaama kaamel ja laama Liigitekke peamised teguri: Mutatsioonid Geenitriiv Looduslik valik Geograafiline isolatsioon Liigi püsimajäämise kindlustab ristumisbarjäär. Välja on surnud ligi 90% liikidest. Makroevolutsiooni (liigist kõrgemate organismirühmade teke ja areng) kolm vormi: Progress ehk evolutsiooniline täiustumine uute, keerukamate ja täiuslikuma ehitusega organismitüüpide teke. Nt prokarüoodid eukarüoodid, inimahv inimene Divergents ehk mitmekesistumine erinevate elupaikade asustamisega kaasnev organismitüüpide mitmekesistumine. Nt õistaimed korv-, huul-, ja liblikõielised jms; kiil kõik teised putukad Konvergents ehk sarnastumine erinevate päritoludega organismide sarnastumine välimuselt sarnastes elutingimustes
5. LEVIK, LEVIMINE, MIGRATSIOON Nendel kolmel terminil tuleb selget vahet teha. Levik on isendite paiknemine ruumis, asetumine ruumis üksteise suhtes, jaotus ruumis (ingl. k. distribution). Levimine on protsess, mis leviku taga seisab, liikumine ruumis ühest kohast teise (ingl. k. dispersal). Levimise erijuhtumiks on migratsioon e. ränne hulga isendite suunatud liikumine ühest paigast teise. Levik Piirkonda, milles vaadeldavat liiki organism on levinud, nimetatakse liigi areaaliks. Areaal kujuneb välja evolutsiooni käigus, sõltudes liigi fundamentaalsest nissist, levimisvõimest ja sellest kui hästi liik vaenlaste ning konkurentidega hakkama saab. Seega pole areaal liigi jaoks mingi muutumatu suurus, vaid võib ajas suureneda, väheneda, katkendlikuks muutuda, jne. Kui vaadata täpsemalt, mil viisil liigi isendid areaali piires paiknevad, võib eristada kolme peamist levikutüüpi ehk ruumilise jaotuse tüüpi, mida illustreerib allolev j...
». " , , ". CHAPTER II. , , (v.a vaesed). , . , , 7-8 , , . CHAPTER III. , , . , . ( ). BOOK 4, CHAPTER II. , , , - , , , . , , ; , , - . , . MIDA SMITH MÕTLES? Evolutsiooniline (teadmiste ja tootmiskeskne) vs Neoklassikaline (vahetuskeskne) teooria Evolutsiooniline Neoklassikaline Spetsialiseerumine ja seetõttu Konkurents piiratud ressurside tehnoloogia ja oskuste areng kasutamisel Oskuste areng loob ebasummetrilise Riigi roll on vältida turutõrkeid konkurentsi Samas on valitsusetõrked vähemalt Riigi roll edendada tehnoloogia sama olulised arengut kiiresti arenevates sektorites
ja Leibnizi teooriast, mille järgi oli olemas nii mõisteline tunnetus (loogika) kui ka mitte-mõisteline tunnetus. Baumgarten juhtis tähelepanu asjaolule, et uurida tuleks ka inimese meelelist tunnetust. 2. Esteetika kui filosoofia ja esteetika kui kunsti kõrval eristatakse teaduslikku esteetikat, mis tegeleb esteetiliste omaduste, ilu ja kunsti uurimisega empiiriliste teaduste meetoditega. Sinna alla kuuluvad näiteks eksperimentaalesteetika, neuroesteetika ja evolutsiooniline esteetika. Eksperimentaalesteetika uurib psühholoogia meetoditega esteetilisi eelistusi ja erinevate kunstiliikide kogemist, neuroesteetika tegeleb aju-uuringutega ehk püüab seletada, millised protsessid toimuvad inimese ajus, kui ta kogeb midagi esteetilist. Kõige huvitavam on vahest evolutsioonilise psühholoogia osana evolutsiooniline esteetika, mis põhjendab, miks me midagi ilusaks peame ja mida jällegi inetuks, milleks meile ilumeel hea on. 3
* Õistaimed - sibula, mugula, risoomi, varre, lehe jt abil. 2. Eoseline paljunemine Eos on üherakuline, millest hakkab kasvama uus organism. Seentel, vetikatel, sammaldel, sõnajalgadel. 3. Suguline paljunemine- Suguline paljunemise puhul saab uus organism alguse kahe suguraku ühinemisest. Järglased on geneetiliselt erinevad. Järglaste mitmekesisus võimaldab uutes, erinevates keskkondades toime tulla ning nii kujunevad välja kohastumused ning toimub evolutsiooniline areng. Rakutsükkel- raku eluring, mis koosneb interfaasist ja raku jagunemisest ( mitoosist või meioosist). Interfaas- faas kahe mitoosi vahel DNA replikatsioon ATP süntees Kromosoomid on lahti keerdunud Tsentrioolid kahestuvad Suureneb raku organellide arv MITOOS mittesuguline paljunemine ehk tütarrakk on eellasraku geneetiline koopia!, tütarrakkude kromosoomide arv jääb eellasrakuga samaks
Ent Y-kromosoomid erinevad DNA poolest tervelt 30 protsendi võrra. See tähendab, et need kromosoomid muutuvad kiiremini kui ülejäänud genoom. Simpansi Y-kromosoom on geene kaotanud, inimese oma aga juurde saanud. Y-kromosoom kannab geeni, mis määrab, et sünnib poiss. Poiste rakkudes on üks Y- ja üks X- kromosoom, tüdrukutel aga kaks X-kromosoomi. Ülejäänud 22 kromosoomide paari, millesse inimese genoom on pakitud, on mõlemal sool samad. Y-kromosoomi kiire evolutsiooniline muutus ei tähenda seda, et mehed arenevad naistest kiiremini. Selle kromosoomi innovatsioon tundub kajastuvat mujal inimese genoomis. Simpansist arvatakse, et tema Y-kromosoom on kiiremini muutunud, kuna emane paaritub innaajal rühma kõigi isastega, nii et eri isaste seemnerakud võistlevad üksteisega. Paljud seemnerakkude tootmist suunavad geenid asuvad Y-kromosoomis. Nende mutatsioonid võivad paljunemist soodustada. Teadlased
Evolutsioon 2.1. Evolutsiooniteooria kujunemine. Evolutsioon(ld. Lahtirullumine) tähendab kõige üldisemas mõttes mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist. 4 evolutsioonivormi: · Füüsiline · Keemiline · Bioloogiline ehk bioevolutsioon · Sotsiaalne Georges Cuvier(1769-1832) tegi kindlaks, et eri maakihtides on erinevate loomade kivistised. Jean-Baptiste de Lamarck(1744-1829) 1. terviklik evolutsiooniteooria. Tema arvates tekkis ja tekib elu Maal isetärkamise teel ja see on pidevas, kuigi aeglases arengus. Kõigile elusorganismidele omased 2 tendentsi: 1)sisemine täiustumistung 2) kohanemisvõime elutingimustega. Charles Darwin (1809-1882) 1. teaduslikult põhjendatud ev. teooria. Tõestas, et liikide ajalooline muutumine on toimunud ja toimub teaduslikult põhjendavate seadusp...
harude tiheduse järgi. Hubble rajas oma klassifikatsiooni selle aja teleskoopidest tehtud fotodele galaktikatest. Ta uskus, et elliptilised galaktikad on galaktikate varased vormid, mis võivad areneda hiljem spiraalseteks galaktikateks. Tänapäeval teadmised näitavad aga, et see võib-olla hoopis vastupidi elliptilised galaktikad on spiraalsete ja/või korrapäratute galaktikate kokkupõrke tulemus. Igatahes pole Hubble'i järjestus evolutsiooniline, vaid lihtsalt välimuse ja omaduste järgi klassifitseeriv.
Kujunes 1930dail, areneb tänaseni. ühendab geneetikat, ökoloogiat ja evolutsiooniõpetust. Sünteesitud mikroevoulutsioonist (toimub pidevalt ja paljudes suundades ka pöörduvalt populatsioonides) ning makroevolutsioonist (avaldub siis kui populatsioonid eralduvad üksteisest niipalju, et nende vahele tekib ristumistõkesiis on sündinud uued liigid). 31. Mis oli viga mitšuurinlikul bioloogial, evolutsiooni vaatenurgast? 32. Kunstlik süsteem, evolutsiooniline süsteem, fülogeneetiline süsteem. Kunstlik süsteemvõimalikult lihtne, väheste välistunnuste alusel (näiteks kroonlehtede ja tolmukate arv taimedel) Evolutsiooniline süsteemklassikaline, põhineb eelkõige morfoloogial ja intuitsioonil. Mahutab kõik taksonid “kastidese”. Ei põlga ka parafüleetilisi taksoneid. Ülevaatlik, stabiilne ja sobib registrisse. Fülogeneetiline süsteem põhineb klaadidel, tunnistab vaid monofüleetilisi taksoneid.
b. Inbriiding, autbriiding inbriiding ehk sugulasaretus ehk sisearetus on selliste isendite ristamine, kelle geneetiline sugulus on suurem kui populatsioonis keskmiselt.[1] Inbriidingu tulemusel tekkiv homosügootsus suurendab võimalust, et järglased on mõjutatud retsessiivsete või vigaste tunnuste avaldumisest, mis viib üldiselt populatsiooni kohastumuse vähenemisele. Arvatakse, et inbriidingu vältimine on põhiline selekteeriv evolutsiooniline suunaja seksuaalse paljunemise tekkel. Sarnaste genotüüpide ühendamisel suureneb järglaste hulgas homosügootide osatähtsus ·Genotüübilt sarnased isendid omavahel geneetilises suguluses olevad loomad ·Laiemas mõttes on omavahel geneetilises suguluses need isendid, kellel on üks või mitu ühist eellast Autbriiding (inglise outbreeding) ehk mittesugulusaretus (ka välisaretus) on taime- ja loomaliikide,
Abiootilised tegurid eluta looduse tegurid, st keskkond * Päikesevalgus * Temperatuur * Sademed * Tuul * Happesus (pH) * Toitainete sisaldus * Veereziim * Rõhk * Tuli Biootilised tegurid eluslooduse tegurid, st organismidevahelised suhted * Sümbioos * Kommensalism * Parasitism * Kisklus * Fütofaagia * Konkurents Sünergism - on erinevate keskkonnatingimuste koosmõju Kohastumine ja kohanemine. Kohanemine pöörduv, ajutiline; adaptatsioon Kohastumine pöördumatu, evolutsiooniline adaptatsioon Limiteerivad tegurid Temperatuur: Mõjutab organismis toimuvate biokeemiliste protsesside kiirust: Vesi: fotosünteesi lähteprodukt hingamise produkt elukeskkond paljudele liikidele Rõhk Valgus Vajalik fotosünteesil Vähesed ökosüsteemid saavad ilma valguseta Gaasid CO2 vajalik fotosünteesil nii vees kui maismaal. Limiteerib harva O2 vajalik hingamisel. Limiteerib tihti, eriti vees, mullas, setetes
● Taimedel tekib sugurakkude ühinemise tulemusena seeme. ● Kaheliviljastumine - õietolmuteras (mees) on 2 seemnerakku, millest üks ühineb munarakuga ja sellest tekib idu. Teine ühineb keskrakuga ja sellest tekib toiduvaru. (Seeme = idu + toiduvaru) ● Järglased on geneetiliselt erinevad. ● Järglaste mitmekesisus võimaldab erinevates keskkondades toime tulla ning nii kujunevad välja kohastumised ja toimub evolutsiooniline areng. Viljastumine (sügoodi moodustumine): ● Kehaväline viljastumine: Sugurakke küpseb palju, kuid viljastumine on juhuslik ja paljud neist hukkuvad ebasoodsate tingimuste tõttu. Kehaväline viljastumine toimub peamiselt veeloomadel (sest evolutsiooniliselt on elu tekkinud vees.) ● Kehasisene viljastumine: Küpseb vähem sugurakke, kuid viljastumise tõenäosus on suurem ja rakud on paremini kaitstud ebasoodsate tingimuste eest
Kordamisküsimused 1.Millistest osadest koosneb närvirakk jam is on nende osade ülesanded? Ole valmis leidma pildilt. Närvirakk e. neuron jaguneb: sensoorne, motoorne, interneuron, koosneb: · dendriidid, mis hargnevad välja rakukehast · rakukeha (tuum ja mud organellid) · aksonid e. närvilõpmed (aksoni küngastik, mueliinikiht, kollateraalharud, presunaptiline aksonilõpe) Närviimpulss tekib aksonikungastikul ja kulgeb mööda aksonit presunaptilisse aksonilõpmesse Info ulekanne uhelt närvirakult teisele toimub virgatsainete keeles läbi sunapsi 2. Mis on müeliin, kus teda leidub ja mis on tema funktsioon? Müeliin on meie kehas spetsiifiline rasv, mis ümbritseb närvirakkude kõige pikemaid jätkeid aksoneid. Müeliin on otsekui isolatsioonikiht, mis on vajalik närviimpulsside kiireks liikumiseks. 3. Millised on põhilised virgatsained (neurotransmitterid) ja mis on nende funktsioonid? Ain...
ainevahetust, organismi talitlusi ja protsesse. Hormoone tekivad ja eritatakse organismi sisesekretsiooninäärmete poolt. Hormoone toodetakse ajuripatsis, kilpnäärmes, munasarjades ja munandites. Aitavad reguleerida meie keha talitust ja enesetunnet. II Õppimine 9. KAASASÜNDINUD KÄITUMISVIISIDE JA ÕPPIMISE ERINEVUS. Mis on refleksi, instinkti ja õppimise vahe? Tooge iga kohta näide. Kaasasündinud käitumisviis e. Evolutsiooniline Stiimul-käitumismehhanismid- reaktsioon. Õppimine on uute kogemuste omandamise protsess, mille tulemuseks on edasise käitumise organiseerimine varasemate kogemuste alusel. Instinkt on organismi kindlapiiriline käitumismuster, mis pärandub ja mida organismid ei saa õppimise teel omandada. Refleks on kõigi närvisüsteemi omavate organismide kohanemisreaktsioon, mis järgneb seaduspärase vastusena mingile kindlale väliskeskkonnas või organismis endas toimuvale
ka asemele kerkinud kolm uut paradigmat. 5. Sotsiaal-kognitiivsel paradigmal ei ole selgelt määratletud tuuma. See on üsna kirju uurimuste rühm, mis on välja kasvanud käitumuslikust paradigmast ning mida iseloomustab keskendumine tunnetusprotsesside uurimisele, rõhuga taju- ja mäluprotsesside eripärale. 6. Bioloogiline paradigma esitab küsimuse, millises kohas ajus paikneb isiksus. Täpsemalt millised ajuosad vastutavad olulisemate isiksuseomaduste eest. 7. Evolutsiooniline paradigma üritab tuletada isiksuseomadusi liigi evolutsioonilisest ajaloost (Allik, Realo ja Konstabel 2003). ALLIKALOEND: Allik, J; Konstabel, K; Realo, A. (2003). Isiksusepsühholoogia. Tartu Ülikooli Kirjastus. Bachmann, T; Maruste, R. (2008). Psühholoogia alused. AS Kirjastus Ilo, Tallinn. (Mõttus, Realo, ja Allik, 2011: lk 387; Gottfredson, 1997 Allik, J; Mõttus, R; Realo, K. (2011). Intelligentsus. lk 387; Gottfredson, 1997. (08.10.2017) https://et.wikipedia
Ökoloogilised tegurid: *biootilised-seotud elusorganismidega(liigikaaslased,vaenlased,parasiidid,toiduobjektid) *abiootilised-temperatuur,valgus,niiskus,kekkond,õhuliikumine(kõik eluta tegurid) *antropogeensed-seotud inimesega(saastus,soode kuivatamine,metsaraie,liikide häirimine,võõrliikide sissetoomine) *valguse mõju: *kõige rohkem rohelisi taimi,sest valguse toimel toimub fotosüntees. *loomad oriendeeruvad valguse abil. *fotoperiodism-organismide elurütmid vastavalt valgustingimuste muutumisele(öö ja päeva pikkus) Nt:lindude ränne,talvepuhkuse valmistamine loomadel,lühipäevataim alla12h ja pikapäevataim üle 12h. *temperatuuri mõju: Kõigusoojastele rohkem mõju(temp. Sõltub keha keskkonnast) *eluaktiivsuse sõltumine(kohastumine erinevatele temp.) *ränded või talvine puhkuseperiood *optimum-kõige sobivama teguri väärtus ,kus on organismil hea elada.Mõlemale poole jääb taluvuspiir,sellest väljaspool enam elamiseks ei sobi. *Ökoloogiline ...
gruppidressuuriks. Nad õpivad kiiresti selgeks tsirkusetrikid, võivad käskluste peale täita mitmesuguseid ülesandeid. Valdavad keerukat helisignalisatsiooni, saates välja ja võtes vastu nii tavalisi kui ka ultrahelisid laias diapasoonis (sagedusega kuni 170 kHz), võivad koguni inimhäält matkida (alafiin). Delfiinidel on hästiarenenud kajalokatsioonivõime, mille abil nad leiavad toitu ja orienteeruvad vee all, sõltumata valgustingimustest. Praegusajal on delfiinlaste sugukonnas evolutsiooniline õitseng, siia kuulub 22 perekonda ja 50 liiki, mis moodustab suurema osa valaliste seltist. Enamik liiki elab parasvöötmes ja soojades vetes, ainult 7 esineb ka Antarktikas ja 7 polaarjoone taga Antarktikas. Afaliinid (T ursiops) on keskmise suurusega: 2.3-3 m. Harva kuni 3.6 m pikad? Isased 10-20 cm võrra emastest suuremad. Mõõduka pikkusega nokis on selgelt piiritletud kumerast lauba-nina (rasva-) padjandist. Kõrge ja sihvaka seljauime tagaserv on poolkuja sisselõikega
Liigi mõistele on mitu põhilist lähenemisviisi: Tüpoloogilised liigid On organismide süstemaatika väikseim üksus, mis peab teistest liikidest erinema mitme tunnuse poolest. Sinna kuuluvad liigid, millel on ühised tunnused, organismid kuuluvad kindlatesse fikseeritud mõõtmetesse, erinevaid liike määrab variatsioon tunnustes või fenotüüpides, näiteks erinev sabapikkus tähendab erinevat liiki. Evolutsioonilised liigid Liikidel on ühine evolutsiooniline päritolu, mis säilitab oma puutumatuse. Mingil ajal võivad mõned liikmed evolutsiooni käigus populatsioonist lahkneda ja areneda alamliikideks. Isolatsiooni olemasolul (geograafiline või ökoloogiline) võib see viia uute liikide tekkeni. Liike, millest teised liigid alguse saavad, nimetatakse parafüleetilisteks liikideks. Fülogeneetilised (kladistilised) liigid Sama esivanemaga organismide grupp. Päritolu säilitab oma puutumatuse ajas ja ruumis
EVOLUTSIOON EVOLUTSIOONITEOORIA 1. Mõisted: evolutsioon, fossiilid, homoloogilised elundid, analoogilised elundid, mantunud elundid, paleontoloogia. Evolutsioon – organismide päritavate tunnuste muutumine põlvkondade jooksul Fossiilid – ammustel aegadel elanud organismide jäänused Homoloogilised elundid – eri liikide elundid, millel on sarnane ehitus, kuid erinev funktsioon Analoogilised elundid – eri liikide elundid, mis täidavad samu ülesandeid, kuid erinev päritolu Mantunud elundid – oma esialgse ülesande kaotanud elundid Paleontoloogia – teadus, mis uurib möödunud aegadel elanud organismidest 2. Milliseid teooriaid käisid välja järgnevad mehed: Jean Baptiste Lamarck, Georges Cuvier, Charles Darwin , Albert Wallace. Jean Baptiste Lamarck – isendi kindla suunaline muutumine viib kaasa liigi muutumiseni Georges Cuvier – liigid on aeglaselt loodud ja muutumatud Charles Darwin ja Albert Wallace - Liig...
Roolinnul muidu sama bioloogia, aga erinevus on laulus – üksnes erinevus märgisüsteemis võib tuua kaasa ühe liigi jagunemise eri liikideks. Indiviidi aktiivsus evolutsioonis Varajane looteline areng võib olla keskkonnast mõjutatav, nt vanemisendite toitumisest, temperatuurist jne, fenotüübi kujunemisel võib olla oluline roll evolutsiooniliste protsesside kujunemise jaoks. Klassikaline evolutsiooniteooria näeb muutuste lähtekohana geneetilisi mutatsioone, aga evolutsiooniline arengubioloogia: nt kuidas üks geen võib teist pärssida, mitme geeni koosmõju, mil viisil geneetilist infot rakus loetakse, kuidas see võib olla sõltuv keskkonnatingimustest jne. Nt väga erinevad liblikaliigid (füsioloogiliselt selgelt erinevad), aga tiivamuster teatud kohas täpselt sama – on näidatud, et lokaalsed keskkonnatingimused suudavad muuta arenguradasid, kuidas organism antud keskkonnas kujuneb – indiviidi enda roll antud keskkonnas tõuseb oluliselt.
2) rakkude arv o Ainuraksed: funktsionaalne struktuur-ORGANELL o Hulkraksed: funktsionaalne struktuur- ELUND, ELUNDKOND Organismid grupeeruvad: o Populatsioonid o Kooslused Organismide atribuudid: o Liikumine o Toitumine o Hingamine o Paljunemine o Ärritus/ erutus Organismide üldised talitused: Metabolism- e. üldine ainevahetus o Anabolism- lagundamine o Katabolism- ülesehitamine Ontogenees- e. individuaalne areng Fülogenees- e. evolutsiooniline areng (ajalooline areng) IGAL LIIGIL ON OMA ÖKOLOOGILINE NISS (kuidas liik elupaigas hakkama saab) o Näitab liigi rolli koosluses o KUJUNEB suhetes teiste liikidega, o KUJUNEB suhetes eluta keskkonnaga BERGMANNI reegel: Jahedas kliimas elutsevate taksonite mõõtmed on suuremad kui soojematel aladel. ALLENI juhis: Suurtel laiustel levinud liigid on tumedamad KOHANEMINE (käitumine) & KOHASTUMINE (adaptatsioon)
Sissejuhatus sotsioloogiasse Inimese areng ja sotsiaalne keskkond Sotsialiseerumine protsess mille käigus inimene (enamasti laps) õpib reegleid ja rolle, mis on vajalikud eluks sotsiaalse koosluse liikmena; sotsialiseerumine on kultuuri omandamine, ühiskonna täieõiguslikuks liikmeks saamine. Desotsialiseerimine protsess mille käigus inimene pannakse varasema sotsialiseerumisprotsessi tulemustest loobuma, desotsialiseeritav inimene peab omandama mingid uued reeglid ja rollid ning peab selle jaoks loobuma varasemate reeglite ja rollide täitmisest. Resotsialiseerumine kunagi varem omandatud, kuid vahepeal unustatud rollidesse taas sisseelamine Sotsialiseerumise agendid isikud ja organisatsioonid, kes juhivad inimeste sotsialiseerumist (perekond, kool, sõbrad, televisioon). Isiksuse areng Sigmund Freud ...
kaudu) tekivad organismis radioaktiivsed isotoobid. Näiteks: radioaktiivne jood kilpnäärmes, radioaktiivne Ca ja P luudes. · UV-kiirgus- üherakulistele hukutav mõju. Looduslikes tingimustes tagab isepuhastumise (keskkonna steriliseerimine. Operatsiooniruumid). Mitmed loomorganismid näevad UV-kiirguses (õisi tolmendavad putukad). Võib põhjustada organismide pindmiste kihtide kahjustusi (taimdele lehtede kattekiht). Evolutsiooniline roll: ekvatoriaalaladel elavad rohkem pigmenteerunud organismid. Inimesel on UV- kiirguse liig nahavähi riskifaktoriks ja silma sõrkkesta kahjustaja. Tagab inimsel D vitamiini teatud vormi sünteesi. · Nähtav valgus- taimdele tagab pigmentide sünteesi (kartuli idud keldris), tagab fotosünteesik vajaliku kiirgusvahemiku (klorofüllid, abipigmendid ksantofüllid), tagab fotoperioodilisuse (taimede füsioloogiline reaktsioon: lühipäevataimed jne)
Antud seisukohta peab enamus teadlastest tõeseks ka kaasajal. Selle seisukoha algseks esitajaks peetakse ajaloos.... : Vali üks: a. Wundti b. Platonit c. Aristotelest d. Sokratest 5. Millises psühholoogia koolkonnas on lähtutud seisukohast, et inimene on üks tervik ja nii tuleks tervikuna uurida kõiki inimese psüühilisi protsesse ning teha seda ainult rangeid teaduslikke põhimõtteid järgides? Vali üks: a. humanistlik b. kognitiivne c. evolutsiooniline d. psühhoanalüütiline 6. Millises psühholoogia koolkonnas väidetakse, et Miski ehk Id'i ülesanne on rahuldada koheselt kõiki inimese vajadusi ning Ülimina ehk Superego ülesanne on tagada, et inimene käituks alati reegleid ja norme järgides? Vali üks: a. kognitiivne koolkon b. kõik variandid on valed c. humanistlik koolkond d. psühhodünaamiline koolkond 7. Teadusliku psühholoogia alguseks loetakse aastat: Vali üks: a. 1859 b. 1899 c. 1879
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
