Evolutsiooniline bioloogia, kodutöö 1) Milline(sed) toodud populatsioonidest paistavad olema Hardy-Weinbergi tasakaalus (näita arvutuskäik)? Nende puhul, kes ei ole tasakaalus, mõistata miks. Toodud on genotüüpide hüpoteetilised loendusandmed mitte sagedused. P Q R a 67 45 7 b 30 140 30 c 50 100 50 d 70 60 70 e 0 150 100 f 113 76 12 a) n= 67+45+7= 119 Alleelisagedused: p=(67+45/2)/119=0,7521 q=(7+45/2)/119=0,2479 GT oodatud HW sagedused: p2=0,5657 2pq=0,3729 q2=0,0614 GT sagedused: P=67/119=0,5630 Q=45/119=0,3782 R=7/119=0,0588 JAH b) n=30+140+30=200 Alleelisaged...
organismist endast lähtuvate seisundite ja vajaduste jälgimisega. Käitumismehhanismideks nimetatakse vahendeid ja võimalusi, mis organismil on käitumise korraldamiseks vastavalt oma vajadustele ja kooskõlas keskkonnaga. Põhilised käitumise korraldamise mehhanismid on närvitegevus, hormonaalsete tasemete muutused, bioloogilised rütmid, kasvamise ja arengu käigus toimuv küpsemine, õppimine ning suhtlemine teiste organismidega. Närvisüsteem ja selle evolutsiooniline areng Et saaks kujuneda paindlik käitumine ja algeline psüühika, peab olema närvisüsteem. Mingi algeline närvitegevus on kõigepealt vajalik keskkonna muutuste silmaspidamiseks, alles seejärel saab võimalikuks muutustele reageerimine ehk käitumine ja oma tegevuse analüüsimine ning paindlik korraldamine. Evolutsiooniliselt kõige vanematel üherakulistel loomadel närvisüsteem puudub, kuid neil on oluline eeltingimus närvisüsteemi tekkeks erutuvus
· Kõrbetingimustes piimalillelised ja kaktuselised sarnase välisehitusega. Liikide väljasuremine Ebasobivatest elutingimustest ja organismi omadustest tingitud liigi kadumine. Paleontoloogide andmeil on vähemalt 90% kõigist Maad asustanud liikidest välja surnud. Evolutsioonis ilmnenud tendentsid: 1. Elu üldhulk Maal on suurenenud. 2. Liikidevahelised seosed ja sõltuvused on tugevnenud. 3. Evolutsioonis on suurenenud biootiliste tegurite osakaal. 4. Evolutsiooniline progress on teinud võimalikuks sotsiaalse evolutsiooni. Mikro- ja makroevolutsiooni sarnasused: · toimuvad samad protsessid: olelusvõitlus, looduslik valik, kohastumine · aluseks on muutused pärilikus infos · mitmekesistumine Mikro- ja makroevolutsiooni erinevused: · mikroevolutsioon toimub kiiremini hõlmab vähem isendeid · · mikroevolutsioonilised muutused seisnevad uute alleelide
PEAAJU: - Inimene: ajumaht 1200-1500 cm3. Mõned suuraju käärud paremini arenenud. - Inimahv: ajumaht 350 500 cm3. Ajukoor vähem struktureeritud. MÕTLEMINE: - Inimene: abstraktne ja konkreetne, olemas ideoloogiad. - Inimahv: peamiselt konkreetne KEHALUUSTIK: - Inimene: 5-kujuline selgroog, laienenud rinnakorv, madalam ja laien vaagen - Inimahv: selgroog ühe kõverusega, rinnakorv kitsam, vaagen kõrgem ja kitsam. Inimese evolutsiooniline rida Inimlased lahknesid inimahvidest 5-7milj aastat tagasi. Oli ahvikari, mis lahknes inimlasteks ja inimahvidest(simpans, gorilla, orangutan). Inimlastest arenes välja perekond australopitecus. Neist eristusid robustsed ja siredad australopiteegid. Siredatest arenes välja perekond homo (2-4 milj aastat tagasi): Homo habilis: põsesarnad taandarenenud, koljumaht suurem, käeline osavus Homo ergaster Homo erectus: püstine selgroog, tugev vaagnavööde
Selgroogsed ja Selgrootud-Erinevused Selgroogsetel on luuline toes ehk skelett, mis asub kere sees-sisemine toes. Toese osad on lüliline selgroog, jäsemete luud ja koljuluud. Selgrootutel on kitiinist või lubiainest ja nahast toes, mis paikneb keha pinnal-välimine toes. Selgroogsetel asub süda kõhupoolel, selgrootutel seljapoolel. Selgroogsete närvisüsteemi keskne osa (peaaju, seljaaju) asub seljapoolel. Selgrootute närvisüsteemi keskne osa (peaaju, närviväedid, osal närvikett) asub kõhupoolel. Selgroogsetel on suletud vereringe. Selgrootutel on avatud vereringe. Selgroogsete hulka kuuluvad kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud, imetajad. Selgrootute hulka kuuluvad käsnad, ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed (ämblikulaadsed, koorikloomad, putukad), okasnahksed.
Makroevolutsioon on ,,suurevolutsioon", evolutsioon pikas ajaskaalas, liigist kõrgemate taksonite teke ja areng ning osa taksonite väljasuremine. Nt. sugukond, hõimkond, klassid 2. Milliste tegurite toimel kulgeb makroevolutsioon? Organismide individuaalse ja evolutsioonilise arengu toimel. 3. Millised protsessid iseloomustavad makroevolutsiooni? Olelusvõitlus, looduslik valik ning nendest tulenev vähemkohastunud vormide väljasurumine. 4. Milles seisneb evolutsiooniline mitmekesistumine ehk divergents? Divergents seisneb vanemliikide hargnemisest uuteks üksteisest üha erinevamateks liikideks. 5. Millest sõltub divergentsi ulatus? Divergentsi ulatus sõltub uue organismitüübi geneetilise regulatsioonisüsteemi plastilisest ja organismi anatoomilistest võimalustest. 6. Mis on konvergents? Tooge näiteid loomariigist! Konvergents on erineva evolutsioonilise päritoluga organismide mõnede tunnuste sarnastumine
või ka välisehituse poolest, mis on tekkinud konvergentsi tõttu kohastumisel ühesuguse keskkonnaga või sarnase funktsiooni täitmisel. Binaarne nomenklatuur-Linne' loodud hierarhilises elusolendite süsteemis kasutatav liikide nimetamisviis kahe ladinapärase sõnaga. Esimene sõna, mis kirjutatakse alati suure algustähega, tähistab perekonda, millesse liik kuulub ja teine on liigiepiteet. Divergents-liikide ja muude taksonite evolutsiooniline lahknemine ühisest eellasvormist, organismide mitmekesistumine evolutsioonis. Evolutsiooniline progress-evolutsiooniline täiustumine, senisest keerukama ehituse ja talitlusega organismitüüpide teke ja edasine areng. Evolutsiooniline regress-eellasliikidest lihtsama ehituse ja talitlusega organismitüüpide kujunemine kohastumisel vähem nõudlikule keskkonnale. Hierarhiline süsteem-süsteem, mille üksused ehk taksonid koonduvad järk-järgult kõrgema
isolatsioon. 2. Isolaadi kujunemine ja säilitamine. 3. Lähteliigist erinevad keskkonnatingimused – erinev loodusliku valiku suund. 4. Muutused isolaadi geneetilises struktuuris (geenitriiv, mutantsioonid) 5. Tekivad uued kohastumused vastavalt keskkonnale ja looduslikule valikule. 6. Kujuneb ristumisbarjäär lähteliigiga. Evolutsioon Makroevolutsioon* Makroevolutsiooniks nimetatakse liigist kõrgemate taksonite teket ja arengut. On kaks suunda: 1. Evolutsiooniline progress 2. Evolutsiooniline „regress“ ehk tagasiminek Evolutsiooniline progress* On areng täiuslikuma organismi tüübi tekkele. Suudab paremini kasutada keskkonda, kus ta elab. Suudab asustada uusi elupaiku. Sõltub vähem keskkonnast. Toob kaasa: Organismirühmade mitmekesisuse ehk divergentsi. Divergents- liikide ja muude taksonite evolutsiooniline lahknemine ülisest eelasvormist. Näiteks putukad ja õistaimed
Need geenid määravad organismi üldise kohastumisele ühesuguse keskkonnaga või sarnase funktsiooni täitmisel. ehitusplaani pea-saba teljel. Binaarne nomenklatuur- Linne loodud liikide nimetamisviis: esimene sõna, mida Konvergents- erineva päritoluga liikidel sarnaste keskkonnatingimuste toimel sarnaste kirjutatakse suure algustähega, tähistab perekonda ja teine on liigiepiteet. tunnuste kujunemine. Divergents on liikide ja muude taksonite evolutsiooniline lahknemine ühest Makroevolutsioon- liigist kõrgemate organismirühmade teke ja evolutsioon eellasvormist, organismide mitmekesistumine evolutsioonis. (perekond, selts, klass). Evolutsiooniline progress- uute, senisest keerukama ja täiuslikuma ehitusega Süstemaatika- on valdkond, mis tegeleb liigitamisega või kategoriseerimisega ühiste organismitüüpide teke
vanempõlvkonnast järglaskonda. Isolaat-liigi põhilevialast geograafiliste või ökoloogiliste tegurite poolt eristatud väike populatsioon. Kohanemine-individuaalne adaptatsioon, isendi fenotüübi otstarbekaks muutumine vastusena keskkonnategurite toimele. Kohanemine seisneb isendi tunnuste mittepärilikes (modifikatsioonilistes) muutustes tema geneetiliselt määratud reaktsiooninormi piires. Kohastumine-(populatsiooni, liigi) evolutsiooniline adaptatsioon; organismide ehituse ja talitluse pärilik muutumine populatsioonides loodusliku valiku toimel. Kohastumise tulemusena arenevad kohastumused. 1 Kohastumus-populatsiooni ja liigi isendite ühine pärilik omadus, tunnus või tunnusesüsteem, mis soodustab nende eluvõimet ja edukat paljunemist olemasolevates elutingimustes ning sellega liigi säilitamist.
ellujäämisele ja paljunemisele; organismid, kellel need tunnused puuduvad, võivad surra enne paljunemist või olla vähem viljakad. 3. Kuidas mõjutab looduslik valik populatsiooni geneetilist struktuuri? Looduslik valik saab mõjutada järglaspõlvkondade geneetilist struktuuri ainult nende tunnuste kaudu, mille individuaalsed erinevused väheselgi määral sõltuvad genotüübist. 4. Milles seisneb loodusliku valiku evolutsiooniline tähtsus? Darwini teooria, mille kohaselt liikide evolutsioon toimub loodusliku valiku toimel, lähtub eeldusest, et organismide tunnused on vanematel ja järglastel mittedeterministlikul kombel erinevad. Seega vanemad ja nende järglased on üksteisest siiski erinevad. 5. Mis on suguline valik ? Suguline valik on emas- või isasisendite poolt teostatav sugupartneri valik mingite isendite kvaliteeti näitavate omaduste alusel. 6. Milles seisneb stabiliseeriva valiku tähtsus?
Kohastumine on looduliku valiku tagajärg Kohastumise tekkeks on vajalik: Kohastumise säilimiseks on vajalik: · Stabiliseriv valik · Suunav valik Taimede kohastumine kõrbes: Sügavad juured, Vaha, Õhulõhed avanevad öösel, Lehed muutunud okasteks, Kiire kasvuperiood Loomadel: Hele karvkate, Ainevahetuse muutus, Öine aktiivsus, Suveuinak, Suuremad kehaosad, Koha valiku täpsus LIIKIDE TEKE e. Evolutsiooniline protsess Liigi tekkeks on vaja: · Muutlikust loovad tegurid (mutagenees) · Muutlikust fikseerivad tegurid (looduslik valik, isolaadid) · Geenisiire Mutlikkust fikseerivad tegurid looduslik valik ja osaliselt isolaadid Käitumisbarjäärid: pulmatants, sugelde värv, tihedus, lõhn Uute liikide tekkele viivad tegurid: · Geograafiline isolatsioon Isolaatide teke:
Bioloogiline isolatsioon e. ristumisbarjäär – mis tahes bioloogilised omadused, mis takistavad edukat ristumist ühel alal elavate liikide vahel Geograafiline eraldatus – eri populatsioonide või liikide isendite ristumist välistav ruumiline eraldatus suure kauguse, geoloogiliste või ökoloogiliste tõkete tõttu Tööstusmelanism – loomade ja taimede pärilik kohastumine inimeste põhjustatud keskkonnamuutustega Divergents – liikide ja muude taksonite evolutsiooniline lahknemine ühisest eellasvormist Binaarne nomenklatuur – kahesõnaline nimetamisviis (Motacilla alba – linavästrik) Analoogne elund – organismide või elundite sarnasus, millel on ainult sarnane ülesanne (tiibade ehitus) Homoloogilised elundid – ehitusplaanilt sarnased elundid, mis pärinevad ühistest eellastest pärinevatelt organismidelt (jäsemete ehitus) Looduslik valik – genotüüpide diferentseeritud paljunemine
4. Õistaimede mitmekesistumine on põhjustanud putukate adaptiivse radiatsiooni. 5. Kõige mitmekesisemad taimed on õistaimed. 6. Linné lõi organismide loomuliku süsteemi. 7. Dinosauruste väljasuremine oli mikroevolutsiooniline protsess. 8. Kambriumi plahvatus seisnes komeedi kokkupõrkes Maaga. Leidke kõige õigem vastusevariant. 9. Kohastumuse kujundab: c) looduslik valik. 10. Makroevolutsioon tähendab: d) liigist kõrgema taksoni teket. 11. Evolutsiooniline regress tuleneb: a) kahjulikust mutatsioonist. 12. Linnu tiib ja inimese käsi on: a) homoloogilised. 13. Evolutsioonilise progressi eeldusi loovad peamiselt: a) struktuurgeenide mutatsioonid. 14. Massilisi väljasuremisi põhjustas: c) suur muutus elukeskkonnas. 15. Loodusliku valiku objektiks on: a) geenid. 16. Liikide evolutsioonilised muutused on tingitud: c) looduslikust valikust Täitke lünk sobiva sõnaga! 17. Terved isendid. 18. On 19. Triiv 20. Suunav 21
Täitke lünk sobiva sõnaga! 17.Terved isendid. 18.On 19.Triiv 20.Suunav 21.Bioloogilisest 22.Mimikiri 23.Homoloogiline 24.Primitiivsuse Selgitage pikemalt ja tooge näited! 25.Mikro- ja makroevolutsioon on seotud populatsiooniga, mõlemad osalevad evolutsioonilises progressis nagu näiteks positiivses suunas liikuv popultasioon. 26.Evolutsiooniline progress hõlmab, loob ja edendab keerukamaid organisme, evolutsiooniline regress hõlmab ja arendab ellasliku ehituse ja talitlusega organisme, mis vajavad vähem nõudlikku keskkonda. 27.Seesmisest põhjustest tingitud järk-järguline väljasurenemine, mis vältas mõned miljonid aastad. Dinosauruste piiratud geenifond ei võimaldanud neil kohastuda kiirelt aset leidnud muutustega. On teada, et toimusid klimaatilised muutused, mis kestsid kuni kriidiajastu lõpuni, mis viisid
Evolutsioon Georges Cuvier (1769-1832): · Paleontoloogia rajaja · Avastas, et mida sügavamatest kivimikihtidest leiud tulevad seda enam erinevad need tänapäeval elavatest organimidest · Esimene teadlane, kes väitis, et ürgsed organismid on välja surnud · Jäi seisukohale, et liigid on algselt loodud ning muutumatud · Arvas, et paljude loomade väljasuremine on põhjustatud olnud looduskatastroofidest Jean Baptiste Lamarck (1744-1829): · Elu jooksul omandatud tunnused, mis esinevad mõlemal vanemal päranduvad järglastele · Elu tekkis isetärkamise teel spontaanselt · Algelistest olestest arenesid järkjärgult täiuslikumad organismid · Liigisisene muutumine tekib keskkonnatingimuste muutumisel Liigid pürgivad täiuslikkuse poole · Isendi kindlasuunaline muutumine viib liigi kindlasuunalisele muutumisele · Arvas, et kaelkirjaku pikk kael arenes välja kuna igal järgneval põlvkonnal oli vaja ka...
Ontogeneesi käik sõltub suuresti sellest, millal, kui kaua ja millise intensiivusesga eri geenid avalduvad (nt peaaju areneb inimesel kauem ja kasvab suuremaks kui simpansil) NB! Kõik need geneetilised muutused läbivad loomulikult loodusliku valiku ja on kohastumusliku tähendusega 7. Makroevolutsiooni vormid: evol-line progress, regress, divergents, konvergents, väljasuremine. Iga vormi kohta näited ja üldine iseloomustus/selgitus. 1.) Evolutsiooniline progress ehk täiustumine (e vertikaalne evolutsioon) nt kehasisese viljastumise teke roomajatel (enne neid polnud); kopsuhingamise teke kahepaiksetel; fotosünteesi võime teke; juurte teke maismaataimedel; päristuumsete e eukarüootide teke (tuuma teke rakku); õis- e katteseemnetaimede teke (võimaldas putuktolmlemist) Progressi üldiseloomustus: keskkonna efektiivsem ärakasutamine (nt kopsud kahepaisetel); väheneb sõltuvus keskkonnateguritest (nt püsisoojasus)
popultasioonis püsivad alleeli- ja genotüübisagedused põlvkonniti muutumatuna, kui neid ei muuda mingid evolutsioonitegurid. Kohanemine- individuaalne adaptatsioon, isendi fenotüübi otstarbekas muutumine vastusena keskkonnategurite toimele. Kohanemine seisneb isendi tunnuste mittepärilikes (modifikatsioonilistes) muutustes tema geneetiliselt määratud reaktsiooninormi piires. Kohastumine- (populatsiooni, liigi) evolutsiooniline adaptatsioon; organismide ehituse ja talitluse pärilik muutumine populatsioonides loodusliku valiku toimel. Kohastumise tulemusena arenevad kohastumused. Kohastumus- populatsiooni ja liigi isendite ühine pärilik omadus, tunnus või tunnustesüsteem, mis soodustab nende eluvõimet ja edukat paljunemist olemasolevates elutingimustes ning sellega liigi säilimist. Kohasus- individuaalne genotüübi valikuväärtus; suhteline edukus eluvõimes ja paljunemises
kahe protsessi vahel siiski ei ole: makroevolutsiooni aluseks on protsessid mikroevolutsioonilisel tasemel. Makroevolutsioonis toimuvad samad protsessid, mis määravad ära mikroevolutsioonigi olelusvõitlus, looduslik valik ning nendest tulenev vähemkohastunud vormide väljasurumine. Mõlemal evolutsioonivormil on divergentne iseloom. Veenvaid tõendeid organismidevahelisest sugulusest annab embrüoloogia teadus organismide lootelisest arengust. Organismide individuaalne ja evolutsiooniline areng on omavahel vastastikuses seoses. Mikroevolutsioon. Uute liikide tekkimine looduses on evolutsiooniprotsessi kõige tähtsam etapp. Uued liigid tekivad looduses evolutsiooni liikumapanevate jõudude mõjul. Uuemad uurimistööd heidavad valgust evolutsiooniprotsessi kõige esimestele etappidele, mis kulgevad liigi rüpes ja viivad uute liigisiseste rühmituste populatsioonide ja alamliikide tekkimisele. Seda protsessi nim. mikroevolutsiooniks
Töövõime tööriistade valmistamine riistada abil, looduslike esemete kasutamine tehnoloogia Suhtlemis- artikuleeritud,mõisteline kõne sõnas zestid,tähenduslikud hüüded vahendid ja kirjas, sotsiaalne mälu 14) Millal ja mis inimliik tekkis Aafrikas, kellest lõpuks arenes välja inimene? 250-200 tuhat aastat tagasi homo sapiens 15) Selgita mõisted. DIVERGENTS liikide ja muude taksonite evolutsiooniline lahknemine ühisest eellasvormist,organismide mitmekesistumine evolutsioonis SÜMBIONEGENEES evolutsiooniline protsess, mille puhul oranismitüüp kujuneb endosümbioosi tagajärjel TÄIUSTUMINE uutele ökoloogilistele tingimustele kohastumise kaasnähtus LÕUNAAHV australopiteeg,esimene inimlane KONVERGENTS - eripäritoulu organismide sarnastumine kohastumisel ühesuguste elutingimustega (nt veeloomad, delfiin, kalasisalik, hai, nende kehad on sarnased)
sarnaseks. Liikide väljasuremine Ebasobivatest elutingimistest ja organismi omadustest tingitud liigi kadumine. Paleontoloogide andmeil on vähemalt 90% kõigist Maad asustanud liikidest välja surnud. hiidpanda lumeleopard Evolutsioonis ilmnenud tendentsid: 1. Elu üldhulk Maal on suurenenud. 2. Liikidevahelised seosed ja sõltuvused on tugevnenud. 3. Evolutsioonis on suurenenud biootiliste tegurite osakaal. 4. Evolutsiooniline progress on teinud võimalikuks sotsiaalse evolutsiooni. Mikro- ja makroevolutsiooni sarnasused: · toimuvad samad protsessid: olelusvõitlus, looduslik valik, kohastumine · aluseks on muutused pärilikus infos · mitmekesistumine Mikro- ja makroevolutsiooni erinevused: · mikroevolutsioon toimub kiiremini ja hõlmab vähem isendeid Makroevolutsioon on protsess, mille tagajärjel liikidest moodustuvad uued perekonnad, perekondadest uued sugukonnad jne. See protsess
Milles seisneb kohastumuste suhtelisus? Näide Eestist Igas keskkonnas on mitmesuguseid, tihti vastandliku toimega ökoloogilisi tegureid. Isashirvede suured sarved on emastele ligitõmbavad, kuid isaste omavahelisel võitlusel võivad need nii kokkuhaakuda, et mõlemad loomad hukkuvad Milline osa on evolutsioonis liikide väljasuremisel? Tähtis, ökosüsteemide osaline häving on võimaldunud kiiret elustiku uuenemist Kuidas on evolutsiooniline regress seotud kohastumisega? Omane parasiitidele. Näiteks paelussid on taandarenenud või kadunud peaaegu kõik elundkonnad, v.a sigimiselundid. Eluviisi lihtsustumine Milles seisneb sotsiaalne evolutsioon? Mälestuste, kogemuste edasiandmises. Info levib populatsioonilt populatsioonile, rahvalt rahvale, kultuurilt kultuurile Milliste teguritega seletatakse inimese evolutsiooni? Kahejalgsuse ja omnivooruse kujunemine, infovahetuse paranemine
simpansi vahel teostasid King ja Wilson, aastal 1975. Nad leidsid, et valkude erinevused nende liikide vahel 1%. Inimese ei aju ei sisalda mitte ühtegi uut valku võrreldes simpansiga. Neoteenia tähendab somaatilise arengu pidurudust. Neoteenia on üks heterokroonia vorme, mis tähendab eellaste tunnuste ilmumisaja ja arengukiiruse üldisi muutusi fülogeneetiliste järglaste ontogeneesis. Fülogenees ehk põlvnemiskäik on mingi organismide rühma evolutsiooniline päritolu. Ontogenees ehk isendiarenemine ehk individuaalne areng ehk indiviidiareng on üksiku organismi areng organismi tekkimisest küpsuseni. Neoteenia avaldub pedomorfoosina eellaste omaduste evolutsioonilise ümberpaiknemisega järglasliikide hilisematele ontogeneesijärkudele. Progenees ehk pedogenees somaatilise arengu normaalse tempo kiirenemine, enneaegne suguline küpsemine. Orangutangi morfoloogiline areng läheb kaugele
kõrgematetaksonite (näiteks sugukondade, klasside ja hõimkondade) teket, arengut ning väljasuremist. 9. Teadusliku käsitlust eluslooduse evolutsioonist nimetatakse .............................. . (9 ja 10 on koos. Teksti poolest.) 10. See mõiste on üldisem kui ............................... ajaloolise protsessi kohta ei pruugigi mitmete bioloogide (näiteks Henni Kallaku) meelest üldine teooria võimalik ollagi. 11. Evolutsiooniline bioloogia kui teadus sai alguse 24. novembril 1859, kui ilmus Charles ......................... teos "Liikide tekkimine". ANDREAS ÕUN 9A 2013 2. 9. 10. 5. 11. 8. 1. 7. 3. 4. 6.
jahenemine. Divergents-vanemliikide hargnemine uuteks üksteisest üha erinevateks liikideks. Konvergents- seisneb eri päritolu organismide sarnastumises kohatsumisel ühesuguste elutingimustega. Homoloogiline elund- nendel on sarnane ehitus, kuid funktsioon võib olla erinev.(nt selgroogsete loomade jäsemeluud). Analoogiline elund-elund, millel on ühesugune funktsioon, kuid erinev ehitus(nt liblika tiib, linnu tiib). Evolutsiooniline regress-ehituse lihtsustumine. Evolutsiooniline progress-täiustumine.
• Evolutsiooniliselt vanim paljunemisviis on vegetatiivne paljunemine • Üks vanemorganism • Ajaliselt kiire protsess • Vegetatiivsel paljunemisel on pärilik muutlikkus väga väike • Vanimad elusorganismid ainuraksed • Esimesed hulkraksed u. 600 mln.a.t. • Vegetatiivselt paljunevad isendid evolutsioneeruvad aegalselt. Suguline paljunemine • Suguline paljunemine on levinum kui mittesuguline paljunemine • Keerukas ja bioloogiliselt kallis • Märgatav evolutsiooniline eelis • Ulatuslikum geneetiline rekombineerumine • Pidevalt varieeruv järglaskond Paljunemise evolutsiooni teooriad • Evolutsioon eelistab organisme, kes evolutsioneeruvad kiiresti • Mittesugulisel paljunemisel iga järglane võib saada suure tõenäosusega rohkem kahjulikke kui kasulikke mutatsioone • Suguline paljunemine tekitab suurema geneetilise varieerumise • „Red Queen Hypothesis“ Lõpetuseks
populatsioonides loodusliku valiku toimel. KOHASTUMUS- populatsiooni ja liigi isendite ühine pärilik omadus, tunnus või tunnustesüsteem, mis soodustab nende eluvõimet ja edukat paljunemist olemasolevates elutingimustes ning sellega liigi säilimist. KOHASUS- individuaalse genotüübi valikuväärtus; suhteline edukus eluvõimes ja paljunemises võrreldes sama populatsiooni teistsuguse genotüübiga isenditega. LIIGITEKE- uue liigi evolutsiooniline tekkimine olemasolevast. LIIK- populatsioon või populatsioonide rühm, mille isendid on üksteisega sarnasemad kui teiste liikide isenditega ja ristuvad omavahel, andes viljakaid järglasi. LÕHESTAV VALIK- loodusliku valiku tüüp: liigi keskmisest erinevate tunnustega isendite eelispaljunemine võrreldes nende hübriididega; selline valik toimib juhul, kui nende isendirühmade vahel on vaba ristumine osalt piiratud. MIKROEVOLUTSIOON- liigisisene evolutsioon.
Enimohustatud metsad maakeral. Maailmas enamlevinud puude perekonnad. Boreaalsed metsad. Asend, kliima, muld, aineringe. Tähtsamad puuliigid eri maailmajagudes. Sammalde osatähtsus boreaalses vööndis. Nemoraalsed heitlehised metsad. Asend, kliima, muld, aineringe. Erinevus boreaalsetest metsadest. Tähtsamad puude ja imetajate perekonnad erinevates maailmajagudes. Parasvöötme vihmametsad. Paiknemine ja iseloomustus. Parasvöötme rohtlad. Levik, kliima, üleminekud. Evolutsiooniline ajalugu. Pinnavormid ja muld. Kõrreliste kohastumised rohtlas, teised eluvormid. Aineringe: karjatamine, lagunemine, põlemine. Loomastiku eripärad. Kõrbed. Levik, kliima, jaotus mullatingimuste järgi. Abiootiline keskkond, erosioon. Taimede ja loomade kohastumised kõrbes. Savann. Levik, kliima, struktuur. Pinnamood, aineringe. Taimestiku ja loomastiku eripärad. Subtroopilised metsad. Vahemere-tüüpi subtroopiliste metsade paiknemine, kliima. Taimede kohastumised kliimale ja tulekahjudele
eraldi evolutsioneerumises. · Kui eripäritolu organismid sarnastuvad, kohastudes elutingimustega, nimetatakse seda konvergentsiks. · HOX-geenid määravad kõigil loomadel üldist kehakuju. · Ühiselt eellaselt päritud ning ehitusplaanilt sarnaseid, kuid erinevat funktsiooni täitma divergeerunud elundeid, nimetatakse homoloogilisteks elunditeks. · Mõningatele elutingimustele kohastumisel võib aset leida täiustumisele vastupidine protsess ehk evolutsiooniline regress. · Evolutsiooniliseks progressiks ehk täiustumiseks nimetatakse uute, senisest keerukama ehituse ja eluviisiga organismitüüpide teket ja edasist arengut. · Hierarhiline süsteem tähendab, et iga takson kuulub ainult ühte temast vahetult kõrgemat järku taksonisse. · Linne kehtestas liikide nimetamiseks binaarse nomenklatuuri ehk teisisõnu kahesõnalise nimetamisviisi.
suunas. 3. Lõhestav valik- keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine. 4. Tingimused: erinevate elutingimustega piirkonnad. Tagajärg: ökoloogiline ja geneetiline isolatsioon. Mikro- ja makroevolutsiooni sarnasused: toimuvad samad protsessid (olelusvõitlus, kohastumine, looduslik valik), mitmekesistumine. Mikro- ja makroevolutsiooni erinevused: mikroevolutsioon toimub kiiremini ja hõlmab vähem isendeid. Makroevolutsioon jaotub: 1. Evolutsiooniline täiustumine- uute, senisest keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismide teke. 2. Mitmekesistumine- Erinevate elupaikade asustamisega kaasnev uute organismitüüpide mitmekesistumine. 3. Sarnastumine- Erineva päritoluga organismide sarnastumine sarnastes elutingimustes. Liigitekke tegurid: mutatsioonid, geenitriiv, looduslik valik, geo. isolatsioon. Geograafiline liigiteke: Ühe liigi jagunemine mitmeks geograafilise isolatsiooni tõttu.
Biheiviorism. Watson – inimkäitumise põhjuseks on tingimine ja õppimisprotsessid, klassikaline tingimine. Skinner – sotsiaalse õppimise teooria, operantne tingimine, sarrustuse skeemid. Kognitiivne koolkond. Piaget – intellekt (sisu, skeem/struktuur, operatsioonid, funktsioonid); lapse mõtlemise iseärasused (egotsentrism, naiivne realism, animism, artifitsialism). Etoloogia. Etoloogilise teooria neli peamist ideed: - Liigispetsiifiline kaasasündinud käitumine. - Evolutsiooniline vaatenurk. - Õppimise eelsoodumus. - Etoloogiline metodoloogia. Kontekstualism. Võgotski – kriisietapid inimese arengus, lähima arengu tsoon. Jaan Valsiner – vaba liikumise tsoon, soositud tegevuste tsoon, lähima arengu tsoon. Urie Bronfenbrenner – ökoloogilise arengu mudel; eraldas järgnevad süsteemid: mikrosüsteem, mesosüsteem, eksosüsteem, makrosüsteem, kronosüsteem. Moraali areng. Kohlberg – moraalse arengu staadiumid. Esimene tase – eelkonventsionaalne (I
Nt: juhuslike isendite hukkumine, pudelikaela efekt, rajajaefekt Looduslik valik evolutsiooni liikumapanev jõud, seisneb ebavõrdses paljunemises, pärilikus muutlikkuses, olelusvõitluses. Olelusvõitlus organismide elutegevuse/paljunemise sõltuvus keskkonnateguritest. Nt: sobiva elupaiga ja partneri otsimine, toidu hankimine, vaenlastega/konkurentidega võitlemine. Kohastumine 1)loodusliku valiku tulemus/tunnus 2)kõige väiksem evolutsiooniline muutus 3)organismirühma isendite kasulikud omadused, antud keskkonnas elamiseks/paljunemiseks hea 4)indiviid kohaneb, populatsioon kohastub Mimikri mittesuguluses olevate loomade kaitsekohastumuse tüüp, mis väljendub nende sarnanemises üksteisele, s.t. ühe looma mingi kohastumus (näiteks mürgise looma hoiatusvärvus) on "üle kandunud" teisele loomale, kes aga tegelikult pole mürgine.
Paleontoloogia - teadus möödunud aegadel elanud organismidest. fossiilid - väljasurnud organismide jäänused/jäljendid. Fülogenees- evolutsiooniline põlvnemine (liigi genoomis talletunud informatsioon) Kivististe suhteline vanus - näitab millised organismid eksisteerisid varem, millised hiljem. Kivististe absoluutne vanus - näitab kivististe tegelikku vanust, seda, kui kaua aega tagasi vastavad organismid elasid. Geokronoloogiline skaala - geoloogiline ajaarvamine, mis on saadud maailma eri piirkondade kivististega järjestuste võrdlemisel. Feneetilised võrdlused - hõlmavad liikide anatoomiat, elutegevust ja embrüonaalset arengut. Võrdlev anatoomia- võimaldab jagada organisme ehituse sarnasuse alusel rühmadeks (perekonnad, sugukonnad, klassid jne)Homoloogilised organid sarnased organid ntk selgroogsete loomade jäsemeluud. Mandunud elundid e. vestiigiumid e. rudimendid talitluselt tähtsusetud elundid, mis teistel lähedastel liikidel on...
Sarrustamine (reinforcement) B.F. Skinner *Kinnitamine/Tasustamine (suurenda käitumist) -Positiivne -Negatiivne (põgenemine/aktiivne vältimine) *Karistamine (käitumise vähendamine) -Positiivne -Negatiivne (frustreeriv tasumatus)-millegi positiivse ära võtmine. 20.sajand psühholoogias: Tekkisid erinevad koolkonnad ja uurimistraditsioonid, psühhodünaamiline äsitlus, biheiviorism, humanism, kognitiivne, bioloogiline, evolutsiooniline, sotsiokultuuriline Humanism: Rõhutab inimese kontrolli oma elukäigu üle. -inimene on olemuselt hea - vaba tahe ja autonoomsus, võimeline tegema valikuid -soov pürgida oma potentsiaali täieliku saavutamise poole Humanistidest teoreetikud: Carl Rogers - valikute ja vastutuse osatähtsus inimese elus, empaatia olulisus. Abraham Maslow - üritas erinevadi vajadusi kategoriseerida - inimese vajadus end tõestada. Inimese tegevust suunab vajadus ennast teostada, vajaduste hierarhia teooria.
................9 7.1.2 Liikide teke...........................................................................................................................................9 7.2 Makroevolutsioonilised muutused............................................................................................................ 10 7.2.1 Progress ehk evolutsiooni täiustumine...............................................................................................10 7.2.2 Evolutsiooniline mitmekesistumine e divergents e horisontaalne evolutsioon..................................10 7.2.3 Konvergents ehk samastumine...........................................................................................................10 7.2.4 Makroevolutsiooniliste muutuste teke................................................................................................11 7.2.5 Väljasuremine ehk füleetiline surm........................................................
Evolutsioon Elutekke 3 põhiseisukohta: On toimunud elu algne loomine Elu alged on Maale saabunud teistelt taevakehadelt Elu on Maal tekkinud elutu aine arengu tulemusena Evolutsioonivormid: Füüsikaline ,,Suure paugu" hüpotees, elementaarosakestest tekkisid aatomid. U 5 miljardit aastat tagasi tekkis Päike ja 4,5 miljardit aastat tagasi tekkis planeet Maa Keemiline lihtsatest molekulidest moodustusid polümeerid. Sagedased vulkaanipursked, maal puudus mullakiht, maa oli suures osas kaetud madalate soojaveeliste meredega, vulkaanilistest gaasidest moodustus esialgne atmosfäär, kust puudus hapnik, puudus osoonikiht. stanley Milleri katseaparatuur simuleeris keemilise evolutsiooni algseid tingimusi. Sidney Fox kuumutas aminohappeid laava tükil ja sai polümeerid, mis moodustasid omavahel mikrokerasid, mis sarnanesid ürgbakteritega. Louos Pasteur tõestas 1860ndatel, et elu teke elutust ainest ei ole t...
Olelusvõitlus- organismide sõltuvus antud tingimustest Looduslik valik- individuaalsetest geneetilistest iseärasustest tulenev erinev edukus olelusvõitluses. Isendite erinev edukuse hindamine toimub nende fenotüübi järgi. Võitja-annab kõige rohkem järglasi. Tema geene on järgmises põlvkonnas rohkem. Kui kasulik tunnus on määratud geenidega, on järgmises põlvkonnas neid geene rohkem muutub populatsiooni geneetiline struktuur ->evolutsioonilised muutused. Kohastumus- väikseim evolutsiooniline muutus. Loodusliku valiku vormid: 1. Stabiliseeriv valik kinnitab ja kaitseb väljakujunenud kohastumusi. *keskmiste tunnustega isendite eelispaljunemine *populatsiooni kohastumuslike tunnuste kinnitamine *kohastumust kahjustavate mutatsioonide kõrvaldamine *säilivad olulisemad protsessid (NT: fotosüntees, rakukiirgamine, valgussüntees jne), Sest põhilises osas on keskkond muutumatu.
Makroevolutsioon: makroevol ehk suurevlutsiooniks nim liigist kõrgemate organismiüksuste teket ja arengut. Evolutsiooniliseks täiustumiseks ehk progressiks nim uute, senuisest keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismitüüpide teke. Uus oranismitüüp võimaldab paremini kasutada keskkonda, asustada uusi elupaiku ja vähendada sõltuvust keskkonna mõjudest.erinevate elupaikade asustamisega kaasnes uute organismitüüpide mitmekesisutmine. Evolutsiooniline mitmekesistumine- divergents. Divergentsi ulatus sõltub uue organismitüübi arenemisvõimelisusest. Divergentsi ulatus ja kiirus sõltuvad ka elupaikade mitmekesisusest. Suured evolutsioonilised muutused saavad alguse mõne liigi isendite geneetilisest muutumisest. Tunnustena avalduvad geneetilised muutused läbivad loodusliku valiku. Sugupuu ehk fülogeneesipuu. Kõrvuti liikide tekkimisega on elu ajaloos toimunud nende väljasuremine. Väljasuremine nagu ka uute liikide tekkimine, sõltub
Geograafiline isolatsioon ruumiline eraldatus näiteks veekogude, mägede või kauguse tõttu. Bioloogiline isolatsioon erinev paljunemisperiood, käitumine paaritumisperioodil, hübriidid hukuvad või jäävad viljatuks. Ristumisbarjäär liigitekke käigus kujunenud bioloogilise mehhanism, mis takistab ristumist teiste liikidega, ka emaliigiga. Makroevolutsioon liigist kõrgemate organismiüksuste teket ja arengut. Evolutsiooniline progress uute, senisest keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismitüüpide teke. Divergents erinevate elupaikade asustamisega kaasnev algtüüpide lahknemine uuteks liikideks. Konvergents erinevate päritoluga organismide sarnastumine samasugustes elutingimustes, see piirdub väliste tunnustega ega mõjuta organismirühma põhitunnuseid. Fülogeneesipuu suuremate organismirühmade vaheliste põlvnemisseoste selgitamine võimaldab kujutada nende evolutsiooni sugupuu
Naise ja mehe sellekohased erinevused. Gameet (=sugurakk), n, somaatiline rakk (= keharakk, 2n), sügoot ehk viljastatud munarakk. 7. Menstruaaltsükkel, menstruatsioon, ovulatsioon, folliikul, kollakeha; neid protsesse suunavad hormoonid (progesteroon, östrogeenid). Rasestumisest hoidumise bioloogiline meetod (ovulatsioonipäevade arvutamine regulaarse tsükli korral). 8. Ontogenees (= isendi areng) ja fülogenees (= vastava liigi evolutsiooniline areng). Ontogeneesi etapid j(5) a nende bioloogiline tähtsus. Embrüogenees, postembrüogenees ehk lootejärgne areng. 9. Viljastumine (Biol roll: taastatakse diploidsus, määratakse sugu). Kehaväline ja kehasisene viljastumine (+näited). 10.Lõigustumine, moorula (kobarloode), blastula/blastotsüst (põisloode). 11.Gastrulatsioon, gastrula (karikloode). Lootelehed (entoderm, mesoderm, ektoderm) ja lootekestad (amnion ehk vesikest, allantois ehk kusekott,
alamatele omased arengujärgud ning tunnused, mis osal alamatest loomadest säilivad ka täiseas. Molekulaargeneetiline- 5. Elu tekke 3 põhiseisukohta. On toimunud elu algne loomine. Elu alged on Maale saabunud teistelt taevakehadelt. Elu Maal on tekkinud elutu aine arengu tulemusel. 6. Millised tingimused valitsesid Maal 4 miljardit aastat tagasi? Kas tänapäeva tingimustes on keemiline evolutisioon võimalik? Miks? 7. Taimede evolutsiooniline arenemine Maal. 1. Vetikad(esmane hapniku tootja) 2. Soontaimed 3.1 Eostaimed osjad(kidad), kollad(päris raikad), sõnajalad 3.2 Seemnetaimed- katteseemnetaimed(õisseemned), paljasseemnetaimed- okaspuud, hõlmikpuud, palmlehikulaadsed. 8. Loomade evolutsiooniline arenemine Maal. 1. Ainuraksed- eeltuumsed e. pvokarioodid, päristuumsed e. eukarioodid 2. Hulkraksed- 1. teod, krabid, peajalgsed 2. lülijalgsed 3. käsnad 4. lõuatud 5. kõhrkalad 6. putukad 7.kahepaiksed 8
miks on ühiskond praegu selline nagu ta on, tuleb vaadata kuidas ta on selliseks saanud. 9. Mis hoiab ühiskonda koos? Konsensus vs konflikt. Konsensus ja koostöö ühiskonnaliikmete seas valitseb kõige olulisemate küsimuste (põhiväärtuste) osas üksmeel, see tagab stabiilsuse ja ühiskonna püsimise. Konflikt ja vägivald ühiskond sisaldab omavahel konfliktis olevaid gruppe; stabiilsuse tagab see, et võimul olev grupp hoiab teisi oma kontrolli all. 10. Kuidas ühiskond areneb? Evolutsiooniline vs revolutsiooniline areng. Evolutsiooniline arenguteooria ühiskond areneb ühtlaselt ilma järskude üleminekuteta. Revolutsiooniline arenguteooria ühiskonna arengus esineb radikaalsete muutuste perioode kõrvuti suhteliselt muutumatute aegadega. Sotsioloogilised paradigmad Teadusfilosoof Thomas Kuhn on raamatus "Teaduslike revolutsioonide struktuur" (1962) kirjutanud, et teadus koosneb omavahel võistlevatest paradigmadest.
- Konvergents - Eripäritolu organismirühmade väliselt sarnaseks muutumine kohastudes sarnases elukeskkonnas (haikala - organismirühm kalad ja delfiin - organismirühm imetajad, pingviin - organismirühm linnud, näiteks sarnasuseks voolujoonelisus, uimed/loivad) 2. Täiustumine - Uue keerukama ehituse ja eluviisiga organismirühmade teke ja areng ehk evolutsiooniline progress (lindude ja imetajate teke roomajatest) - Lihtsustamine ehk evolutsiooniline regress ehk ehituse taandareng, näiteks inimese saba - osaline (vastand täielik) taandareng - Täielik taandareng - Kadunud on aktiivseks eluviisiks vajalikud organid, hästi on arenenud paljunemisorganid, näiteks paeluss 3. Väljasuremine - Liigiline väljasuremine - Massiline väljasuremine - Põhjused:
Wallace, Jean-Baptiste de Lamarck, Charles Darwin G. Cuvier 1. Mida sügavamad maapõue kihid, seda erinevamad on kivistised. 2. Arvas siiski, et liigid on loodud muutumatutena. 3. Põhjendas kadunud liike katastroofidega. J.B. Lamarck 1. Elu korduv isetärkamine 2. Täiustumistung 3. Elu jooksul omandatud muutused päranduvad- see teooria põhines vääradel seisukohtadel. A. R. Wallace Tema seletuste kohaselt lliikide evolutsiooniline teisenemine toimub peamiselt loodusliku valiku kaudu. Charles Darwin LOODUSLIK VALIK (LV) on liikide muutumise peamine põhjus. LV tuleneb olelusvõitlusest ja pärilikust muutlikusest. Liikidel on suur viljakus. Neil on järglasi rohkem, kui neid täiskasvanuks saab. Populatsioonide arvukus jääb enam-vähem samaks väikeste kõikumistega. 5.Võrdle omavahel Lamarcki ja Darwini evolutsiooniideed – mis on sarnast, mis erinevat? Mõlemad väidavad, et organismid täiustuvad.
Ettevõtte kasvukontseptsiooni variatsioone Ettevõtte kasvukontseptsiooni variatsioonid Ettevõtte kasvu erinevad võimalused metafooridena: Ø elutsükkel Ø evolutsioon Ø dialektika Ø trialektika Ø teleoloogia Ø kaos Ettevõtte elutsükkel Organisatsioon läbib kasvu ja arenguprotsessis erinevad arenguetapid nii nagu elavorganism: Ø sünd selles faasis on iseloomulik kindla nägemusega ettevõtja, kellel on idee: oluline on piisava omakapitali kaasamine; kasumit ja positiivset rahavoogu pole esialgu loota; raha kulub investeeringuteks ja esmasteks kuludeks; Ø kasv äritegevus on plaanipäraselt käivitunud: eesmärgiks on võita ja kindlustada turg; Ettevõtte elutsükkel küpsus ettevõte on tuntud, usaldusväärne ja omab stabiilset turuosa; saavutatud on planeeritud kasumlikkus; täiendavaid laenuvahendeid üldjuh...
Kes suudavad omandada kiiremini teadmisi ja kogemusi ellujäämiseks ning seejärel erinevaid ellujäämiseks vajalikke omadusi paremaks kujundada ja arendada. Seega, need mutatsioonid, mis põlvkonda eelmisest tugevamana ja paremana aitasid elus edasi, antakse edasi ka järgnevale põlvkonnale. Kahjulikud mutatsioonid surevad välja või siis kaovad. Muutudes teadlikumaks ja oskuslikumaks, osates paremini juhtida iseennast, toimus ka psüühika evolutsiooniline areng. 4. Mis on kohastumuslik probleem (adaptive problem)? Kohastumise käigus sobitutakse keskonda. Kõikvõimalikke iseärasusi arvesse võttes tegutsetakse harjumuspärasel viisil, sellisel, mis toimib ja on jätkusuutlik. Elujõulisemad on need, kes kohastumustele paremini ja kiiremini reageerivad ning need omaks võtavad. . Kohastumuslikke eluviise kohandades pidevalt muutuva keskkonna tõttu toimib areng.
4. Õistaimede mitmekesistumine on põhjustanud putukate adaptiivse radiatsiooni. 5. Kõige mitmekesisemad taimed on õistaimed. 6. Linné lõi organismide loomuliku süsteemi. 7. Dinosauruste väljasuremine oli mikroevolutsiooniline protsess. 8. Kambriumi plahvatus seisnes komeedi kokkupõrkes Maaga. Leidke kõige õigem vastusevariant. 9. Kohastumuse kujundab: c) looduslik valik. 10. Makroevolutsioon tähendab: d) liigist kõrgema taksoni teket. 11. Evolutsiooniline regress tuleneb: a) kahjulikust mutatsioonist. 12. Linnu tiib ja inimese käsi on: a) homoloogilised. 13. Evolutsioonilise progressi eeldusi loovad peamiselt: a) struktuurgeenide mutatsioonid. 14. Massilisi väljasuremisi põhjustas: c) suur muutus elukeskkonnas. 15. Loodusliku valiku objektiks on: a) geenid. 16. Liikide evolutsioonilised muutused on tingitud: c) looduslikust valikust Täitke lünk sobiva sõnaga! 17. Terved isendid. 18. On 19. Triiv 20. Suunav 21
Analoogiline: organismide kuju või organismide sarnasus, mille põhjuseks on ühine funktsioon. Homoloogiline elnud: ühiselt eellaselt päritud ja ehitusplaanilt sarnane. Evolutsiooniline progress e täiustumine: uute, senistest keerukama ehituse ja eluviisiga organismitüüpide teke ja edasine areng. Prokarüootide täiustumine: geneetiline ja metaboolne täiustumine (geneetilise koodi väljakujunemine, fotosünteesi ja aeroobse koodi väljakujunemine). Sümbiogenees: evolutsiooniline täiustumine organismide liitumise teel (eukarüootne rakk). Hulkraksete organismide teke, organismide siirdumine maismaale, mõtlev inimene. Keerukama ehitusega organismitüüp võimaldab paremini kasutada keskkonda, asustada uusi elupaiku ja vähendada sõltuvust keskkonnatingimuste kõikumisest. Täiustumine on uutele ökoloogilistele tingimustele kohastumise kaasnähtus, kuid mitte paratamatu protsess.
rühmadesse. Samasse rühma kuuluvad isendid on sarnased organid või välisehitus, nad on homoloogilised. 3.Embrüonaalne areng- näitab, et kõrgemate loomade arengus esinevad alamatele omased arengujärgud ning tunnused, mis osal alamatest loomadest säilivatavad ka täiseas. 4.Geneetilised võrdlused. Mida sarnasem nukleotiididjärjestus võrreldavate organismide geenides, seda lähemal on nende esivanemad. 5.Molekulaargeneetiline võrdlus- elu evolutsiooniline areng. Pseudogeenid- on organismides "vanad" geenid, mis on tekkinud ammu ja nüüd enam ei tööta, aga võivad mõnel teasel liigil vajalik olla. Nende geenida põhjal saab määrata liigi põlvnevus lugu. Nii võime öelda, et iga liigi genoomis on talletatud info tema evolutsioonilisest arenguteest e. fülogeneesist.
Bioloogiline isolatsioon- ehk ristumisbarjäär. Liikidel on evolutsioonis kujunenud mitmesuguseid omadusi, mis soodustavad ristumist liigikaaslastega ja takistavad ristumist võõra liigi isenditega.seliste omaduste olemasolu nim nii Geograafiline isolatsioon- ehk ruumiline eraldatus. Erinevate liikide levilad on üksteisest sageli eraldatud veekogude, mägede või lihtsalt kauguse tõttu Ristumisbarjäär- ehk bioloogiline isolatsioon Divergents- evolutsiooniline mitmekesistumine Kromanjoonlane- on saanud tuntuks hilisemast rändest, said tuntuks oma koopamaalidega Pärisinimene- 300 000 a tagasi tekkis aafrikas targa inimese liik Mikroevolutsioon- tagajärjeks on kogu maa elukoosluse ehk biosfääri kujunemine Makroevolutsioon- ehk suurevolutsiooniks nim liigist kõrgemate organismiüksuste teket ja arengut Kohastumine- liigi isendite ellujäämist ja paljunemist soodustavaid omadusi nim kohastumusteks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
