Nad hävitavad mRNA, mis häirib translatsiooni. Vaigistamise kompleksidel on roll ka kromatiini muutmisel (DNA metüleerimine ja histooni modifitseerimine) (loeng 6 siRNA) 9 Populatsioonigeneetika - Alleelide esinemise sageduse uurimine populatsioonis ja populatsioonide vahel · Kromosoomi paarid segregeeruvad ja rekombineeruvad igas põlvkonnas · Iga geeni igal alleelil on oma iseseisev evolutsiooniline minevik ja tulevik. · Alleelide sagedused varieeruvad erinevates populatsioonides. HARDY WEINBERGi printsiip · Saab arvutada geenide sagedused genotüüpide sagedustest · Töötab kodominantsete alleelide korral (igal genotüübil on oma fenotüüp) HARDY WEINBERG VALEM Genotüübi sagedus: AA = p2 Aa = 2pq aa = q2 Ehk p2 + 2pq + q2= 1 (loeng 10 geneetika sordiaretuses) Resistentsus - Bakterid vahetavad geneetilist infot, et moodustada uusi kombinatsioone
·Toitumissuhted toitumisökoloogia ·Sigimis-, paljunemissuhted sigimisökoloogia ·Levimissuhted leviku ökoloogia Keskkonnast lähtudes: ·Hüdrobioloogia veeorganismide ökoloogia ·Maismaaökoloogia ·Aerobioloogia * monobiontsed * Kahebiontsed bioloogiline adaptatsioon tagasisidel põhinev nähtus avaldub organismidel kahesuguselt: 1. isendi eluea vältel toimuv modifikatsiooniline adaptatsioon e. kohanemine 2. liikide pikaajaline, püsiv evolutsiooniline adaptatsioon ehk kohastumine Muutused võivad olla * morfoloogilised * füsioloogilised *ökoloogilised Demökoloogia · Populatsiooni tasandil uurib liigisiseseid suhteid Populatsion (populus rahvas, asustus) kogum ühe teatava liigi isendeid, kes küllalt pika aja jooksul (paljude põlvkondade valtel) asustavad teatud territooriumi, on vastastikes liigisisestes suhetes, mille ulatuses toimub vaba vastastikkune ristumine ehk geneetilise informatsiooni vahetus (ASURKOND)
Mitokondril arvatakse olevat eubakteriaalne päritolu (joonis 1). Kui oletada, et bakteriaalse päritoluga mitokondrid on säilitanud bakteritele omaseid paljunemisviise, siis võib neil HGT aset leida konjugatsiooni käigus heteroplasmas (piirkondades, kus peremeestaime ja seene tsütoplasmad kokku puutuvad). Õistaimel Peperoma polybotrya on mitokondri coxI geenis ekson ja intron, milledel on selgelt erinev evolutsiooniline päritolu. Eksoni DNA järjestus on lähedane teiste õistaimede sama geeni vastavatele järjestusele, intronit aga teistel soontaimedel pole leitud. Selle introni järjestus sarnaneb rohkem seente kui sammaltaime, helviku Marchantia või rohevetika Prototheca mitokondri vastavale geenijärjestusele. Arvatakse, et coxI introni doonoriks võis olla mingi sümbiontne mükoriisaseen (Voughn, et al., 1995). On leitud HGT ka seente endi vahel
Nende viiruste nimetus tuleneb sellest, et nende kepikese kujulisi, membraaniga virione ei pakita erinevalt baculoviirustest OV-desse (“nude” – paljas). Seetõttu on nudiviirused väliskeskkonnas oluliselt vähem stabiilsed kui baculoviirused ja neile on iseloomulik persistentsete ja latentsete infektsioonide tekitamine. Nudiviiruste genoomiks on suur, kaheahelaline tsirkulaarne DNA. Siiani on nudiviiruste genoomid sekveneerimata ja nende molekulaarne evolutsiooniline päritolu on seetõttu ebaselge. Tuntuimad nudiviirused on Oryctes rhinoceros nudiviirus (peremees – ninasarvik põrnikas), Heliothis zea viirus (Hz-1, peremees - päikeseöölane) ja Gonad specific virus (GSV). Nudiviirused on tähtsad putuka populatsioonide mõjutajad. Oryctes virus, mis põhjustab oma peremehel (nii valmikul kui vastsel) fataalset infektsiooni, on tähtis ja väga efektiivne putukatõrje vahend (kookospalme kahjustavate mardikate vastu). See viirus kandub edasi
Isiksusepsühho kordamisküsimused I LOENG Gordon Allporti (1937) isiksusedefinitsioon. Mille poolest see erineb individuaalsetest erinevustest lähtuvast definitsioonist? Karakter ja temperament; nende erinevad tähendused isiksusepsühholoogias ja lähedastes valdkondades. Mida tähendab metateooria? Kas metateooria on empiiriliselt kontrollitav? (Jah ja ei: see ei ole ümber lükatav ühe uuringuga, kuid peaks olema faktidega kooskõlas.) Reduktsionism. Miks reduktsionism ei ole teaduse vaenlane? Isomorfsuse küsimus: kas isiksusejoonte ja bioloogiliste süsteemide vahel on üksühene vastavus? Mitte-äärmusliku reduktsionismi näited: Hans Jürgen Eysencki metateooria; Marvin Zuckermani kilpkonna-skeem (ja selle edasiarendus, kus bioloogilisele mõjuteele on lisandunud keskkondlik). Viie-faktori teooria kui hübriidteooria. Eristus baastendentside ja iseloomulike kohanemuste vahel. Sotsiaal-kognitiivsed teooriad. Nende kujunemise eripära (kognitiivse ...
varuainena tärklist. Päristuumsed organismid, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel. Erandiks on mõned parasiittaimed, mis saavad oma toidu teistelt taimedelt ning on evolutsiooni käigus klorofülli kaotanud. 3. Eluslooduse suurrühmitused: esmane eluvorm, riik. Rühmitamise alused: ülejäägi-, eluvormi ja evolutsiooniline meetod. Taimeriigi käsitlused erinevas mahus. Riikidesse jaotamise võimalusi: a) 2 riiki: loomad, taimed = ülejäänud- ülejäägimeetod b) 3 riiki: loomad, seened, taimed = ülejäänud- ülejäägimeetod c) 4/(5) riiki: loomad, seened, taimed, bakterid, (viirused) - eluvormi meetod d) 5 riiki: loomad, seened, taimed, protistid = ülejäänud eukarüoodid, bakterid e) palju: loomad, seened, taimed, esiviburlased, punavetikad, limaseened, erinevad bakterite rühmad... -
6 · Armukadeduse puudumine · Võimaldab tõest partneri taju · Pakub partnerile eneseaktsepteerimist ja armastust kui väärtust. 5. Sotsiaal-kognitiivne skeemid; A.Bandura- isiksus ja keskkond on seotud; inimene elu jooksul omandab skeemid (mõtted, uskumused, reegild), mis kujundavad isiksust ja suunavad käitumist 6. Bioloogiline kus isiksus ajus?- otsmikusagar; geneetika- isiksus on mõõdukalt päritav 7. Evolutsiooniline isiksuseomadused liigi evolutsioonilise arenguga seotud; isiksus on vajalik kohanemiseks Suur Viisik isiksusejoonte teooria NEO-PI-R (Costa & McCrae, 1992) 1. Neurootilisus- soodumus kogeda neg emotsioone ja häirituseks, impulsside madal kontroll pingeseisus 2. Ekstravertsus- soodumus kogeda posit emots, aktiivsus ja seltskond; vastandiks introvert 3. Avatus kogemusele- keskkond, siseilm; ebakonventsionaalsus; vastandiks suletud in 4
erinevad tagajärjed) arvati põhjustatud kas Jumalast või Kuradist. Usuti põrgusse, paradiisi, puhastustulle..Rõhutati õigesti suremist – suremist lepitatult ja pattudest puhastatult. Hing on kas hauas, hiies, taevas, põrgus, manalas, toonelas. Eestlaste kaugenemine surnutest ja surmast saab alguse just sellel perioodil. Surnutest saavad kurjad vaimud, kuradid jm. taolised olendid. Usuti luu ja liha ülestõusu. Materialism: erinevad käsitlused maailma tekkest. 1) Jumala loodud 2) Evolutsiooniline 3) Panpsühhism – pole kunagi tekkinud on kogu aeg olemas olnud. Kui vanasti viidi surnu sauna, inimestest eemale, siis praegu hoitakse teda elumaja toas või verandal. Surnuga säilivad need kombed, millel on olemas ka materialistlikud seletused. Mitmeid toiminguid sooritatakse esteetilistel kaalutlustel (surnu suu ja silmade sulgemine). Valitseb usundiline paljusus. Väetamistoimingud ja nende kajastused eesti rahvausus
1. MIS ON FILOSOOFIA? 1. Selgitage sõna „filosoofia“ etümoloogiat. Sõna “filosoofia” tähendab tarkusearmastust. - “Filosoof on inimene tarkuse otsingul. Tarkus ei näi olevat väga levinud tarbekaup: ealeski ei ole selles valdkonnas üleproduktsiooni.” Jacques Maritain (1987) 2. Nimetage teoreetilise ja praktilise filosoofia valdkondi. Filosoofias orienteerumiseks tasub tunda filosoofia valdkondi – st kus mingite küsimuste/probleemidega tegeletakse. A. Teoreetiline filosoofia – vaatlus, uurimine. Teoreetilise filosoofia tähtsamad sektorid:1) epistemoloogia 2) metafüüsika 3) keelefilosoofia 4) teadusfilosoofiaB. Praktiline filosoofia peamised sektorid: 1) poliitikafilosoofia 2) eetika/moraalifilosoofia 3) esteetika/kunstifilosoofia 4) haridusfilosoofia 3. Selgitage, mis mõttes on filosoofia kriitiline. Filosoofia on reeglina kriitiline kolmes suhtes1) Argimõtte, tava-arusaamade, “kivinenud arusaamade”, käibetõdede, ise- enesestmõist...
Rootsis ja Saksamaal vähenes CO2. Teised probleemid suurenevad, kui SKP kasvab: looduse mitmekesisus väheneb, jäätmete hulk suureneb ja mitmel pool kasvavad ka CO2 heitmed. Üldistamiseks tõendid puuduvad me ei saa väita, et majanduskasvuga on keskkonnaprobleeme võimalik lahendada. 34. Inimese evolutsioon, selle tähtsamad etapid. Inimese evolutsioon: 98,4% geenidest on simpansil ja inimesel sarnased Evolutsiooniline divergents toimus 8-6 milj. aastat tagasi Etapid: Püstine inimene Homo erectus - iseloomustab jahipidamine, tööriistade ja tule kasutamine, suurem aju, lühemad käed, pikem keha Homo neandertalensis - iseloomustab aju suurenemine, kohanemine külmaga, tugeva kehaehitusega, musklis, elasid koobastes Tark inimene Homo sapiens - luude ja hammaste nõrgenemine, kõnevõime, efektiivsed toiduvarumisstrateegiad 35. Vee jaotumine Maal
BIOLOOGIA RIIGIEKSAMITE ÜLESANDEID SISUKORD 1. BIOLOOGIA UURIB ELU........................................................................................................ 4 2. ORGANISMIDE KOOSTIS...................................................................................................... 7 3. RAKU EHITUS JA TALITLUS.............................................................................................. 11 4. AINE- JA ENERGIAVAHETUS............................................................................................ 19 5. ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG.................................................................... 23 6. PÄRILIKKUS ........................................................................................................................... 31 7. RAKENDUSBIOLOOGIA..................................................................................................... 41 8. INIMENE.......................
Millises elundis toimub meioos mehel?................................................... Millises elundis toimub meioos naisel? .................................................. 25 5.8. Mis protsessi on kujutatud joonisel? Mis toimub selle protsessi käigus? Missugune evolutsiooniline tähtsus on sellel protsessil? 3 punkti Joonisel on kujutatud ............................................................................................................... Protsessi käigus: ...................................................................................................................... ..................................................................................................................................................
Suhete maailmas otsivad inimesed püsivust, selgust ja suhetes olemist. Igaühel on vajadus suhtevõrgustikku kuuluda ja omada püsivaid seoseid. Suhetest väljakukkumine on subjektiivselt ebamugav. · Püsivad suhted=määratletud keskkond. · Suhtevõrgustikust väljalangemine. Üksindus, üksildus. · Suhtevõrgustiku loomisel otsitakse esmalt ühiseid tunnuseid, hiljem liigutakse isikuomaduste tundaõppimise suunas. Inimsuhete evolutsiooniline tagapõhi John Bowlby(1907-1990). Kiindumusteooria. Idee: Vastsündinutel kaasasündinud küündimussüsteem, mille sihiks on hoida vanemad läheduses ja selle kaudu luua turvaline keskkond. · Vastsündinutel kaasasündinud nn kiindumissüsteem mille sihiks hoida vanemad läheduses ja selle kaudu luua turvalist keskkonda. · Käitumuslik väljendus: diferentseerimata naeratus (3k), selektiivne eelistus (6k, oma-võõras), aktiivne
keskkonnast, kus ta üles kasvab (nurture). mõtlemist. Edward O. Wilson inimkäitumine on Filosoofias on sensualism, empirism teadmine on pärit eelkõige mõjutanud inimeliigi evolutsiooni jooksul kogemusest (Bacon). kujunenud geneetiliste kohastumuste poolt. Tänapäeval Naivism, ratsionalism teadmine on pärit mõistusest on selle sünonüümiks evolutsiooniline psühholoogia. (Descartes) Kaasasündinud käitumisviisid on keel, keelevõime, Sigmund Freud Isiksuse struktuur: ID (inimese eelistused vastassugupoole osas, vägivaldne käitumine. kaasasündinud tungid), EGO (reaalsusega ja super-egoga Youtube'i loomavideod näitavad, et kiusamine on arvestav tegutsemine) ja SUPER-EGO (e. ülimina - kaasasündinud, bioloogiline nähtus.
Loomadel on võimalik spetsialiseeruda, taimedel on ressursid jäänud samaks. Võistlus käib selle peale, kes efektiivsemalt toitaineid kätte saab ja ära kasutab. Evolutsioonis on diversiteet kannatanud mitmeid suuri tagasilööke suured väljasuremised (massekstinktsioon) (hävis 60+% liikidest). Keskmine liigi-iga Maal on 10 miljonit aastat (kuigi varieerub 1...200ni). Vastupidavamad liigid tekivad aeglasemalt. Väljasuremine on pidev, toimub evolutsiooniline võidujooks: pidevalt tekib uusi ja paremaid. Oma rolli säilitamiseks ökosüsteemis, peab pidevalt evolutsioonilises võidujooksus kaasa lööma. Mass-ekstinktsioon massiline väljasuremise juhtum, kui lühikese perioodi jooksul (1 mlj a) sureb välja vähemalt 60% liikidest. Selliseid sündmusi on evolutsiooni jooksul olnud umbes 5. Moodsad liigid on pikemaealised ja elavad kauem kui vanad. Permi lõpp 230 mlj a tagasi, suri välja umbes 90% maakera liikidest
lähtuvalt situatiivsetest kontekstist, vaasematest teadmisstest… Pooleli!!!! EMOTSIOONID JA SOTSIAALNE TAJU Emotsiooni komponendid - Afekt, jämedalt positiivne või negatiivne afekt - Kognitsioonid - Füsioloogilne eaktsioon – pulss, vererõhk, hingamine, higistamine, pinge, muutused ainevahetuses ja neurotransmitterite tasemes - Käiutmine – nutmine, naermine, kallaletung, vältimine Emotsioonide uurimine - Darwini evolutsiooniline lähenemine - Goltz – kergesti ärritatavad ajukooreta koerad kel raevuhood, justkui neid rünnataks - Bard & Cannon – taalamuse-hüpotaalamuse piirkonna stimuleerimine tekitab kassidel raevupurske - 40-60ndad – hüpotaalamuse erinevate piirkondade stimuleerimine tekitab kassidel erinevaid emotsionaalseid reaktsioone (hammaste näitamine, turrisolek, sisemine rünnak) - Deitsefaloni (taalamuse ja hüpotaalamuse pk) peeti emotsionaalsete reaktsioonide
toimub algainete eemaldumisel. Ta töötas välja ka I evolutsiooniõpetuse elu tekkimise: 1. Armastuse ajendil algained ühinevad ja tekkisid elusad tombukesed, mis kaua ei eksisteerinud. 2. Tekkisid elundid, mis hakkasid korrapäratult kombineeruma koletiste ajajärk. 3. Elundid hakkasid kombineeruma korrapäraselt, tekkisid elusolenditest, mis olid aga ühest soost ja ei saanud paljuneda. 4. Tekkisid sugupooled ning elu hakkas arenema. Siin on peidus elu evolutsiooniline arenemise idee ja varjatud kujul ka olelusvõitlus (olendid, kes ei suutnud keskkonnaga kohaneda surid välja). 5. Atomistika (aatomiõpetus) Demokritos tahtis panna piiri algaine jagatavusele ja tegi geniaalse oletuse, et algosakeseks on aatom (tõlkes: jagamatus). Aatomid on lõputus langemises liitavad seejuures üksteisega ja lähevad lahku. Aatomite ahelatest tekivadki ained. Ühinemine toimub konksude abil. Ka inimese hing on kerakujuline tuleaatomite ahel. Kera oli ideaalkujund
ÜLDHISTOLOOGIA Histoloogia – õpetus kudede struktuuriks. Teadus rakkude,kudede ja organite arenemisest, ehitusest ja talitlusest. Histoloogia jaotus: Õpetamise järgi: - Üldhistoloogia- kudede ehituse üldised seaduspärasused - Erihistoloogia(mikroskoopiline anatoomia, organite histoloogia) – konkreetsete organite mikroskoopiline struktuur. Uurimisviis ja -suund: - võrdlev(evolutsiooniline) histoloogia – klassikaliselt zooloogia osa - Patoloogiline histoloogia – vaatleb rakkude, kudede ja organite haiguslikke muutusi. (põletikud,kasvajad, äärmuslikud düstroofia ja atroofia juhud jne.) Meditsiini osa. - Funktsionaalne histoloogia(histofüsioloogia) – histoloogiat seostatakse füsioloogia,biokeemia, molekulaarbioloogiaga. Kude- Rakud ja nende poolt produtseeritud rakkudevaheline substants moodustavad ühise tekke,struktuuri ja talitluse alusel kudedeks(histo) nimetatavaid kogumeid. Miks nad moodustavad k...
Sõltuvushäired Audentese Gümnaasiumi uurimistöö Sõltuvushäired Tallinn 2017 Sisukord 1 Sõltuvushäired Sissejuhatus. Inimkonna evolutsiooniline areng on kogu oma eksisteerimise jooksul tõusvas tempos edasi liikunud. Sõjad, näljahädad, haigused on teinud inimkonna loovamaks ja tugevamaks. Inimene on pidanud analüüsima, endaga tegelema, ennast arendama, kuidas nendes tingimustes ellu jääda ja võimalikult väikesete kahjudega. Alates tööstusrevolutsioonist 19 sajandist on teadus ja tehnika peadpööritava kiirusega arenenud, sellega seoses ka inimene. Me oleme vastuvõtlikumad kõigele uuele, nii
Kordamisküsimused aine ,,Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon" seminariks Meeled. Taju. Tähelepanu. Teadvus PSÜHHOFÜÜSIKA (meelte tundlikkuse mõõtmine) 1. Millega tegeleb psühhofüüsika ning kuidas see erineb psühhofüsioloogiast? Psühhofüüsika - sensoorseid protsesse uuriv psühholoogiateaduse haru, mille põhiprobleemideks on vastavuste leidmine ühelt poolt füüsiliste stiimulite omaduste, ja teiselt poolt vastava sensoorse kogemuse intensiivsuse ning kvaliteedi vahel. Psühhofüsioloogia uurib milliseid närviprotsesse teatud füüsikalised stiimulid tekitavad, psühhofüüsika, aga otsib vastavust füüsiliste stiimuli omaduste ja vastava kogemuse intensiivsuse ja kvaliteedi vael. (Psühhofüsioloogia uurib seda, milliseid närviprotsesse teatud füüsikalised stiimulid tekitavad, alates retseptorite ärritusest ja tekkivatest närviringetest kuni kõige keerulisemate vastusreaktsioonide sooritamiseni.) 2. Kirjelda Fechneri ja Weberi seaduseid ...
tõttu hakatakse vältima konflikte ja otsima konsensust igal juhul, kaalumata alternatiive. 53. Millised faktorid näitavad, et inimene on võimeline abistavaks käitumiseks? Miks abistav käitumine on tekkinud? Abistava käitumise faktorid Vastutus, Olukorra interpretatsioon, Põhjuslikkus, Sugu, Indentifikatsiooni võimalus, Moraalsed normid Mina-pilt Abistava käitumise põhjused "Sotsiaalne majandus" - kasu ja kulu Sotsiaalsed normid - vastutus Evolutsiooniline kohanemismehhanism - lähedased-võõrad 54. Millised on mitteabistamise põhjused? Pluralistlik ükskõiksus nähtus, mille korral kõrvalseisja oletab, et tegu pole hädaolukorraga, kuna keegi teine ei näi muretsevat Vastutuse hajumine Arvamine, et minust ei ole abi/ma ei oska aidata 55. Defineeri agressiivsus, selle liigid Agressiivsus on käitumisviis, mis väljendub inimestevahelistes suhetes sõnalise või kehalise vägivaldse toiminguna. Liigid:
huvigrupid, võistlevad priorioteedid; väliselt võib organisatsioon oma eesmärkide saavutamisel vastanduda teiste organisatsionide ja ühiskonna liikmetega. Opositsioon mängib ennast välja läbi füüsilise või sotsiaalse keskkonna, kus vastanduvad pooled põrkuvad läbi konflikti. Muutus leiab aset, kui vastanduvad jõud, väärtused või sündmused saavutavad piisava võimu olemasoleva seisundi vastu astumiseks. Evolutsiooniline teooria – siin on muutus keskendunud kumulatiivsetele muutustele, mis toimuvad organisatsiooni ja temaga seotud kogukondade, ühenduste ja ühskonna vahel vastastikkuse koosmõjus. Evolutsioonilist teooriat kasutatakse, et kirjeldada globaalseid muutusi organisatsioonilistes populatsioonides, strateegilise mõtlemise protsesse, samuti muutuse iseloomustamisel selle ulatuse ja kestuse kaudu
huvigrupid, võistlevad priorioteedid; väliselt võib organisatsioon oma eesmärkide saavutamisel vastanduda teiste organisatsionide ja ühiskonna liikmetega. Opositsioon mängib ennast välja läbi füüsilise või sotsiaalse keskkonna, kus vastanduvad pooled põrkuvad läbi konflikti. Muutus leiab aset, kui vastanduvad jõud, väärtused või sündmused saavutavad piisava võimu olemasoleva seisundi vastu astumiseks. Evolutsiooniline teooria – siin on muutus keskendunud kumulatiivsetele muutustele, mis toimuvad organisatsiooni ja temaga seotud kogukondade, ühenduste ja ühskonna vahel vastastikkuse koosmõjus. Evolutsioonilist teooriat kasutatakse, et kirjeldada globaalseid muutusi organisatsioonilistes populatsioonides, strateegilise mõtlemise protsesse, samuti muutuse iseloomustamisel selle ulatuse ja kestuse kaudu
Kujunenud grammatikaüksused võivad edasi grammatikaliseeruda ehk regrammatikaliseeruda: nende ümbermõtestumine toob kaasa nihkeid grammatika süsteemis. Nii on eesti imperatiivi 3. pöördest kujunenud uus kõneviis jussiiv: mina tehku, sina tehku jne. Ka eesti kaudne kõneviis (tegevat) on oleviku kesksõna partitiivivormi regrammatikalisatsiooni tulemus. Kuna kirjakeel on loomult konservatiivne ja grammatikalisatsioon kujuneb ennekõike kõnekeeles, siis tekitab grammatika evolutsiooniline uuenemine enamasti vorme, mis korrektsesse kirjakeelde ei sobi (vä-küsimus, tänu ja läbi tähendusnihked jne). 3 4. Kuidas on tekkinud vokaal õ eesti keelde? Enne 1000 AD. Õ tekkimise põhitingimus: kui esimeses silbis e ja taga a. Õ sündis esisilpi varasema e ja o asemele (merta > mõrta, polvi > põlvi). Õ tekkimine on toimunud mitmes järgus.Eesti keeles on õ vanem kui vene keeles
Lisaks oletatakse, et nii REM-une kui sügava une aegne närvisüsteemi aktiivsus konsolideerida eelmisel päeval kogutud mälestusi ning soodustab õppimist. Millised on enamlevinud seletused unenägude nägemisele? ● Õppimise hüpotees - magamine kergendab õpitu meeldejätmist. Unes mängitakse läbi geneetiliselt tingitud käitumisprogrammid. ● Unustamise hüpotees - une ajal kustutatakse mälust ebavajalik ja juhuslik info, et jätta ruumi vajalikule. ● Evolutsiooniline hüpotees - unenäol on hirmu stimuleerimise funktsioon, et inimene õpiks eluohtlikes olukordades reageerima. ● Freudistlik lähenemine - kõik meie unenäod või enamus neist on ,,sooviunenäod”, st. meie unenäod on meie alateadlikud soovid. Õppematerjalid: Loengukonspektid ja materjalid ÕISis (6 loengut): Meeled I, Meeled II-III (Kuulmine ja nägemine), Taju, Tähelepanu, Teadvus ja uni.
(PALJU näiteid slaididel 20-24) HOIATUSVÄRVUS · annab kiskjale teada saaklooma söödamatusest või ohtlikkusest, kui saaklooma on juba märgatud + kiskjad õpivad hoiduma -hoiatusvärvuse füsioloogiline hind -silmatorkavus on riskantne o kogenematud kiskjad on ohuks o kiskjad kohastuvad kaitstud liike sööma o erinevused kiskjate motivatsionid · vahepealsed vormid: kaugelt vaadates varjab, lähedalt hoiatab · evolutsiooniline paradoks: o esimesel hoiatusvärvusega mutandil ei oleks varjevärvuse eeliseid o nad oleksid alguses väga haruldased o kogemuseta kiskjad sööksid esimesed hoiatusvärvusega loomad ära, õppimine raskendatud (kuna suremus suur) o juhus + kiskjate kaasasündinud hirm mõnede värvide ees o eelsoodumused grupieluviis (riskimine pole nii halb, sest sellest võidavad lähisugulased)
See on mõjutanud Ps. , sõjaväesüsteemi jne. Püüab kõiki julgustada, enesekindlust. Juhendaja sekkub suhteliselt vähe, ootab otsustavust. Kognitiivne koolkond Tekib 20. saj. keskel seoses küberneetika arvutiteaduse tormilise arenguga. Praegu valdav Ps. maailmas. Praegu väga populaarne. Läheneb inimesele kuidas ta töötleb informatsiooni: kuidas võtab seda vastu, mis edasi saab jne. Mis lõpuks infost saab, kuidas salvestatakse mälus. Praegu on populaarne evolutsiooniline psüh. Närvirakk, selle ehitus ja tööpõhimõte Kogu organismi juhib närvisüsteem, mis koosneb närvirakkudest Dendriidid, mille ül on vastu võtta ärritusi e infot. Närvirakk e neuron. Teatud närvirakud meie ajus uuenevad. 1 pikk närvirakk (akson) 30100cm pikk. Selle üll on ärritusi edasi anda. Infot antakse edasi elektriimpulsside abil raku sees. Info liigub elektriliselt. Rakul on kas töö või puhkeseisund
1.Tähtsamad momendid geneetika ajaloos: *1865-99-geneetika sünd, pärilikud alged *1900-43 areneb klassikaline geneetika, mis põhineb mendelismil ja morganismil *1944-70- molekulaargeneetika *1971-areneb geenitehnoloogia 2.Mendel- pani aluse geneetikale, ettekanne taimede hübriididest (1865) De Vries-1901 mutatsiooniteooria looja (1901) Johannsen- tõestab, et muutlikus võib olla pärilik ja mittepärilik, mõisted geno- ja fenotüüp, geen ja populatsioon. Vavilov- formuleerib päriliku muutlikkuse homoloogiliste ridade seaduspärasuse (1922). Kultuurtaimede tekkekolded ehk tsentrumid (1927) Morgan- pärilikkuse kromosoomiteooria (geenid asuvad kromosoomides) 1911 Watson-Crick- desifreerivad DNA molekuli (DNA biheeliks) 1953 3. Geneetika peamised meetodid: Hübridoloogline (Mendelism)- järglaste saamine isenditest, kes erinevad teineteisest kardinaalselt või mitme tunnuse poolest (ristamine) Tsütoloogiline- seisneb raku iseärasuste ja organismi t...
väljasuremine Mitmekesistumine-kohastumine Divergents- vanemliikide hargnemist uuteks, üksteisest erinevamaks liigiks(liigiline mitmekesistumine) adaptiivne radiaktsioon-ühest liigist kiiresti mitme uue liigi arenemine, uues elupaigas. Konvergents- eri päritolu organismide sarnastumist kohastumusel ühesuguste tingimustega delfiin Täiustumine- uute, senistest keerukama ehituse ja eluviisiga organismitüüpide teke ja edasine areng evolutsiooniline regress- ehituse lihtsustumine fooniline väljasuremine-fooniline väljasuremine-liik hääbub- konkurentsi, abiootiliste tegutire mõjul, tekivad uued liigid massiline väljasuremine-lühikese ajaga kaob maalt palju eri liike
3. Kumulatiivne diversiteet mingisuguse perioodi jooksul registreeritud diversiteet, mis vähendab lühiajaliste mõju ja lubab meil kirja panna kõik, mis on omane mingile kooslusele. 4. Alandi suur alvar ehk loopealne, liigid puhkavad, ei ela iga aasta, ootavad maa all mingi aja 5. Suktsessiooniline aeg primaarne sekundaarsele, primaarne algab taimestamata pinnastikust, sekundaarne kasvab pärast hävingut 6. Evolutsiooniline aeg kehtib suur printsiip liike on juurde tulnud, mitte hävinenud. Taimedel on ressursid jäänud samaks, loomadel on muutunud ainult kasutamine efektiivsemaks. 36. Liigilise mitmekesisuse kirjeldamine dominantsuse-diversiteedi kõverate abil, kõver kui koosluse ,,sõrmejälg"; Kontsentreerume eelkõige võimalusele vaadelda mõlemat diversiteedi komponenti eraldi. X-teljele järjestatakse liigid ohtruse järjekorras, esimene positsioon arvukaim liik, jne
1.Tähtsamad momendid geneetika ajaloos: *1865-99-geneetika sünd, pärilikud alged *1900-43 areneb klassikaline geneetika, mis põhineb mendelismil ja morganismil *1944-70- molekulaargeneetika *1971-areneb geenitehnoloogia 2.Mendel- pani aluse geneetikale, ettekanne taimede hübriididest (1865) De Vries-1901 mutatsiooniteooria looja (1901) Johannsen- tõestab, et muutlikus võib olla pärilik ja mittepärilik, mõisted geno- ja fenotüüp, geen ja populatsioon. Vavilov- formuleerib päriliku muutlikkuse homoloogiliste ridade seaduspärasuse (1922). Kultuurtaimede tekkekolded ehk tsentrumid (1927) Morgan- pärilikkuse kromosoomiteooria (geenid asuvad kromosoomides) 1911 Watson-Crick- desifreerivad DNA molekuli (DNA biheeliks) 1953 3. Geneetika peamised meetodid: Hübridoloogline (Mendelism)- järglaste saamine isenditest, kes erinevad teineteisest kardinaalselt või mitme tunnuse poolest (ristamine) Tsütoloogiline- seisneb raku iseärasuste ja organismi t...
Arengupsühholoogia Arenguteooriad Kristiina Uriko, MSc 2014 Arenguteooriad · Respekteerivad üldist teadmist. Igaühel on isiklik ja üldine teadmine. · On põhimõtteliselt kontrollitavad. Enamik psühhoanalüütilisi teooriaid on halvasti kontrollitavad. · Aitavad organiseerida fakte ja interpreteerida neid. Fakt iseenesest ei oma tähendust. · On vähem keerukamad kui seda on inimene ise. S.t.teooria jätab alati mingid asjad seletamata, sest inimest ei saa ära seletada kuna teist nii keerulist süsteemi kui ta ise · On üldistavad. S.t teooria seletab inimese olemuse neid omadusi, mis on üldiselt enamusel Varased arengukäsitlused Preformatsiooniteooria (17.-18. saj.) metafüüsilise arengu teooria (elusolend on mehe sugurakus täielikult valmis =...
tingimustes on konkurentsivõimelisemad uued liigid, kes hakkavad vanu välja tõrjuma. Reproduktsioon, elulugu ja dispersioon Organismide eripärad on seotud evolutsiooniga – nad teevad täpselt seda, mis nende esivanemad reproduktsiooniks tegid. Fülogeneetiline piirang – nt harjasussid, kalmaarid, kaheksajalad – annavad 1 kord elus järglasi ja seejärel surevad. Loomad, olgu nad suured või väikesed, surevad lõpuks ikkagi, kuid jätavad järele järglase. Diploidsus ja haploidsus – evolutsiooniline perspektiiv Elu sai alguse mereveest. Päristuumsed arenesid üheraksetest vabalt elutsevatest protistidest (organismirühmadest) – protožoa, mis tekkis terve rea prekambriumi prokarüootide sümbioosi tulemusena binaarne rakujagunemine suur osa protistide gruppidest on jäänud haploidseks ja aseksuaalseks (mõnel toimub gametite vabastamine koonduvad ühte ja genereerivad ajutiselt diploidse sügoodi). Diploidse ja haploidse faasi esinemine elutsüklis on
1 S-faas. 6. Meioos geneetilise muutlikkuse suurendajana. Meioosi häiretest tulenevad defektid. Mida vanemad eas naine lapse sünnitab, seda suurem tõenäosus on saada defektne laps. Downi sündroom on levinud. Ka teiste kromosoomide lisakoopiaid esineb, kuid need arenguhäired on veelgi suuremad ja üldiselt rasedus katkeb ise. Vead toimuvad kromosoomide jaotumisel tütarrakkudesse. Kuni 5% seemnerakkudest sisaldavad samuti ebanormaalset kromosoomide komplekti. Meioosi evolutsiooniline tähtsus: Isalt ja emalt saadud homoloogiliste kromosoomide juhuslik lahknemine sugurakkudesse. Esimeses meioosis toimub homoloogiliste kromosoomide juhuslik lahknemine tütarrakkudesse. Kromosoomide võimalike kombinatsioonide arv on 223 (~1000000 kombinatsiooni). Ristsiirde toimumine meioos I profaasis suurendab veelgi geneetilist muutlikkust. 1 homoloogilistest kromosoomidest on pärit isalt ja teine emalt. - Suurem võimalus positiivsete mutatsioonide tekkeks ja kinnitumiseks
· Psühholoogia ühiskonnateadus uurib eelkõige normaalset psüühikat. (nõustajad) · Psühhiaatria - arstiteaduse haru käsitleb psüühika patoloogiat, põhjust, teket, arengut, ravi. (psühhoterapeudid) Psühholoogia suunad · Laias laastus võib psühholoogiat jagada teoreetiliseks ja rakenduslikuks. Esimene on teisele lähtealuseks. · Tänapäeva psühholoogias saab eristada kuute teoreetilist suunda. Need on psühhodünaamiline, evolutsiooniline, biheivioristlik, humanistlik, kognitiivne ja bioloogiline lähenemine. Psühholoogia põhisuunad kaasajal Suund Fookus Suhtumine Esindaja Psühho - Käitumise ala- negatiivne Freud, dünaamiline teadlikud mõjud Adler Biheivio-ristlik Vaadeldav neutraalne Pavlov, Watson käitumine Humanistlik Inimlik soov oma positiivne Rogers, Maslow potensiaalini
...................... 5. Erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele osapoolele kasulik, teisele kahjutu. 6. Valgu süntees e ...................... 7. Liigist kõrgemate organismiüksuste teke. 8. Ühe isendi kromosoomistikus paiknev geenide kogum e ...................... 9. .........................muutlikus - seisneb vanemate erinevate geenialleelide ümberkombineerumises järglaste genotüüpides. 10. ............................evolutsioon e inimühiskonna areng. 11. Evolutsiooniline mitmekesistumine. 12. ............................21 kromosoomi esinemine 3 korduses. 13.Kaitsekohastumus mis seisneb sarnasuses teiste liikidega. 14. Evolutsiooniteooria looja. 15. Inimese varaseimad esindaja Maal ~4 MAT. 16. Alleeli mis heterosügootses olekus ei avaldu nimetatakse........................ LAHENDUS: Viirus mis põhjustab soolatüügaste teket.
Edukamateks osutuvad isendid, kellel on geenid nendele tingimustele vastavate tunnuste kujundamiseks. Need annavad rohkem järglasi. Et uus liik püsima jääks, peab tõusma arvukus ja suurenema levila. § Liigitekke peamisteks teguriteks mutatsioonid, geenitriiv ja looduslik valik. Ø Makroevolutsioon § Makroevolutsioon on liigist kõrgemate organismirühmade teke. § Eristatakse 3 tüüpi makroevolutsioonilisi muutusi: Evolutsiooniline täiustumine ehk progress- uute, senisest keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismitüüpide teket, näiteks lindude teke, imetajate teke, inimese teke. Uus täiuslikum organismitüüp võimaldas paremini kasutada keskkonda, asustada uusi elupaiku ja vähendada sõltuvust keskkonna mõjudest. Inimene on kõige ulatuslikuma levikuga ja keskkonnast sõltumatum liik maailmas.
Partenokarpia tekib osal liikidel spontaanselt, välismõjuta, kuid teistel on selleks vaja, et õied tolmleksid võõra õietolmuga (indutseeritud partenokarpia). 7.1. Vilja ehitus Viljasein ehk perikarp võib olla arenenud ainult emaka seinast või ka teistest kudedest. Kui perikarp koosneb erineva anatoomiaga kihtidest, kasutatakse võrdlevas morfoloogias nende kirjeldamisel mõisteid eksokarp, mesokarp ja endokarp. Ontogeneetiline ja evolutsiooniline tähendus neil mõistetel puudub. Viljade morfoloogilistes klassifikatsioonides lähtutakse õie ja sigimiku ehitusest. Vili tekib ühest sigimikust, mis võib koosneda paljudest viljalehtedest. Koguvili moodustub apokarpsest sigimikust, kus
Teooriamõõtmes formaalsed: tegevuspõhine mõõde sisaldab avalikke eetilisi kohustusi (pead teatama, kui klient muutub ohtlikuks). 1. Eetikaaspektid teenivad kliendi huve ning on kaitsvad psühholoogi suhtes. Psühholoog peab teadma enda väärtusi, mis teemadega ei suuda tegeleda. Eetika kohaselt saata klient teise psühholoogi juurde, kuna muidu kvaliteet kannatab. Pidevalt tuleb valmis olla ausaks eneseanalüüsiks. Eetikaga tegelemine on evolutsiooniline protsess. Enne tuleb leida lahendus enda probleemidele, kui kliendi probleemidele. Kui suur on võimuvajadus ja hoolitsemisvajadus? Tööd tuleb teha kliendi, mitte enese heaolu nimel. Kui nõustajal on isiklikud emotsionaalsed puudujäägid, siis ei ole ta objektiivne kliendi vajaduste suhtes. Ka osad kliendid on väga tundlikud psühholoogi isikliku elu suhtes. Eetikakoodeksid muutuvad aja jooksul. Kliendi vajadus on alati
BIOOMID Polaarpiirkonnad. Piirid Arktikas: Arktikas 50. ja 70. laiuskraadi vahel aasta soojema kuu +10 isoterm. Antarktikas 50. ja 60. laiuskraadi vahel, pinnavee temp. +2 kuni -2 Mõisted: Igikelts pidevalt külmunud olekus olev maapinnakiht. Polügonaalsood- tasandikuline sootüüp tundravööndis, kus korduva külmumise ja sulamise tagajärjel moodustuvad hulknurksed kõrgemad alad, mis on ümbritsetud lõhedest. Palsa tundravööndi soodes esinev turvasmullaga kaetud ning jääläätse sisaldav 2-4 m kõrgune küngas. aapasood- metsatundras ja boreaalses metsavööndis esinev sookompleksi tüüp, kus keskosas domineerib märg madalsoo ning peenrad ja älved kulgevad enamasti pikkade ribadena pingod- polaarpiirkonnas esinev külmakerkeliselt moodustunud suur mitmekümne meetri kõrgune küngas, kus jäätuuma katab mineraalpinnas. termokarst- Termokarst ehk pseudokarst ehk glatsiokarst ehk ebakarst on...
JUHTIMISE KORDAMISKÜSIMUSED I loeng: PÕHIMÕISTED 1. Sõnastage mõnele konkreetsele allikale viidates juhtimise definitsioon. Juhtimine on teiste inimeste tegevuse suunamise kaudu organisatsiooni eesmärkide saavutamise protsess, mis toimub muutuvas keskkonnas. Protsessi keskmes on efektiivsuse ja säästlikkuse tasakaal piiratud ressursside kasutamisel. ("Juhtimise alused" Ruth Alas) Juhtimine on sihipärane tegevus, mille tulemusena organisatsiooni eesmärgid saavutatakse teiste inimeste vahendusel ja abil. (Kreitner??) 2. Sõnastage mõnele konkreetsele allikale viidates organisatsiooni definitsioon. Organisatsioon on inimgrupp, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel. ("Juhtimise alused" Ruth Alas). Organisatsioon on inimeste grupp, kes on ühinenud selleks, et saavutada ühised eesmärgid. (Raoul Üksvärav) 3. Kirjeldage McKinsey 7S käsitlust. McKinsey kirjeldab organisatsiooni olemust 7S kaudu: Tugevad S-id (iseloomulikud juhile) - ST...
Juhtimine TMO0010 I loengu kordamisküsimused 1. Sõnastage mõnele konkreetsele allikale viidates juhtimise definitsioon. Juhtimine on teiste inimeste tegevuse suunamise kaudu organisatsiooni eesmärkide saavutamise protsess, mis toimub muutuvas keskkonnas. Protsessi keskmes on efektiivsuse ja säästlikkuse tasakaal piiratud ressursside kasutamisel. (,,Juhtimise alused" Ruth Alas) Juhtimine on sihipärane tegevus, mille tulemusena organisatsiooni eesmärgid saavutatakse teiste inimeste vahendusel ja abil. (Kreitner??) 2. Sõnastage mõnele konkreetsele allikale viidates organisatsiooni definitsioon. Organisatsioon on inimgrupp, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel. (,,Juhtimise alused" Ruth Alas). Organisatsioon on inimeste grupp, kes on ühinenud selleks, et saavutada ühised eesmärgid. (Raoul Üksvärav) 3. Kirjeldage McKinsey 7S käsitlust. McKinsey kirjeldab organisatsiooni olemust 7S kaudu: Tugevad S-id (iseloomulikud juhile) - ...
2 Sotsiaalsed muutused ja neid esile kutsuvad faktorid (262-264) Sotsiaalne muutumine on sotsiaalsete süsteemide, koosluste, institutsioonide ja organisatsioonide üleminek ühest seisundist teise. Sotsiaalsed muutused toimuvad protsesside ja sündmuste kaudu pidevalt ja inimeste kooselu kõikides sfäärides. Muutused toimuvad ajalises raamis (päev, kuu). Mitmeid tüüpe – evolutsiooniline, revolutsiooniline, progressiivne, regressiivne, imitatiivne ja innovatiivne. Looduses, kultuuris ja sotsiaalsees elus on pidev muutumine, tulemuseks asjade (nähtuste) parem kvaliteet (ehitus, masinad). Tsüklilised muutused – ringlemine. Aja jooksul algus ja lõpp korduvad kuid ajaliselt ja tasemel erinedes (nt põlvkondade vahetus). Sotsiaalse muutuse TASANDID 1) Makro . rahvusvahelised süsteemid, rahvad, globaaltasand
Müüt ja mütoloogia eksam 1. Mis on müüt, mis on mütoloogia? Too esile korduvaid tunnuseid müüdi definitsioonides. MÜÜT 1) ÕS -pärimuslik kujutelm millegi tekkimisest -ratsionaalselt põhjendamata petlik kujutelm 2) ÜLO VALK - sakraalne lugu, milles tegutsevad jumalad, vägilased ning teised olendid, kes korraldavad kosmost ja seavad sisse praeguse maailmakorra. Kirjeldatud sündmused toimuvad kauges minevikus, algaegadel. 3) PEETER ESPAK - Kujundlik maailma, inimeste, jumalate olemuse (sünd, elu, surm, surmajärgne elu) kirjeldamine parasjagu kasutusel olevate teadmiste seisu ning keeleliste vahendite abil Korduvad tunnused: esteetiline väljendusvahend, jutustus, kirjalik vorm;s sisu puudutab jumalaid või teispoolsust; ülesanne on algupära seletamine (etioloogia); valesti mõistetud või "primitiivne" teadus; muudavad unniversaalse konkreetseks ja arusaadavaks; väljendavad uskumusi, kollektiivseid k...
fenotüüp on dominan - Retsessiivne geen – esineb vaid homosügoodi puhul - Sooliiteline geen – geen mis paikneb sugu määraval kromosoomil, emasel kahel Xl, isasel XY; ülejäänud kromosoomid autosoomid - H-W seadus – populatsiooni geneetilise tasakaalu seadus e populatsioonigeneetika põhiseadus. Alleelid on keskkonnas nii jaotunud et on võimalik nii kontrollida valemiga kas HW tasakaal kehtib. Kui tasakaal on nihkes siis ei ole korralik valim. Kehtib kuni evolutsiooniline surve puudub. Võib muutuda maailmas ja generatsioonide kaupa. - Polümorfism – muutus mis geenis toimub, ei tee geeni vigaseks vaid on lõpp-produkti erinevus (kas kiirem, intensiivsem jne) Genoomisisesed nähtused: - Heteroos – geneetiline mix, vanemate genoomi segunemine järglesel - Pleiotroopsus – üks geen mõjutab samaaegselt erinevaid tunnuseid 8. Geenide ja keskkonna (G x E) koosmõju peresuhetes (passiivne, aktiivne, evokatiivne)
esteetilisus, eneseteostus) 4. Kognitiivne psühholoogia praegusajal juhtiv suundumus kujunes välja 1950.-1980.a termin "kognitiivne" pärineb U. Neisserilt keskendub sellele, läbi milliste protsesside inimesed tunnetavad (salvestavad meelte infot, töötlevad jne) ja mõistavad maailma inimene konstrueerib oma maailmapildi väline stiimul - !!! - käitumuslik vastus Jean Piaget - kognitiivne lähenemine. Intellekt 5. Psühhobioloogiline koolkond 6. Evolutsiooniline psü. lähenemine 7. Sotsiokultuuriline lähenemine Intelligentsus e. vaimsed võimed vaimsed võimed väljenduvad mõtlemis- ja arutlemisoskuses, mäletamisvõimes, mõistmisvõimes, probleemide lahendamises, otsuste vastuvõtmises ja teadmiste rakendamise oskuses ning ulatuses. Francis Galton - artikkel "Talendi ja iseloomu pärilikkus", general intelligence, eugeenika Intelligentia lad.k – arukus, taibukus; võime planeerida, arutleda, leida seoseid
esteetilisus, eneseteostus) 4. Kognitiivne psühholoogia praegusajal juhtiv suundumus kujunes välja 1950.-1980.a termin "kognitiivne" pärineb U. Neisserilt keskendub sellele, läbi milliste protsesside inimesed tunnetavad (salvestavad meelte infot, töötlevad jne) ja mõistavad maailma inimene konstrueerib oma maailmapildi väline stiimul - !!! - käitumuslik vastus Jean Piaget - kognitiivne lähenemine. Intellekt 5. Psühhobioloogiline koolkond 6. Evolutsiooniline psü. lähenemine 7. Sotsiokultuuriline lähenemine Intelligentsus e. vaimsed võimed vaimsed võimed väljenduvad mõtlemis- ja arutlemisoskuses, mäletamisvõimes, mõistmisvõimes, probleemide lahendamises, otsuste vastuvõtmises ja teadmiste rakendamise oskuses ning ulatuses. Francis Galton - artikkel "Talendi ja iseloomu pärilikkus", general intelligence, eugeenika Intelligentia lad.k arukus, taibukus; võime planeerida, arutleda, leida seoseid
(Maslow) sotsiaal-kognitiivne ja käitumuslik-Paradigma kohaselt on isiksuse kujunemisel on olulised nii sotsiaalne õppimine (ehk mudeldamine) kui ka sotsiaalsed kasvutingimused. Isiksus kujuneb suhtlemises ja teistega koos tegutsedes. Sellistes olukordades toimuva õppimise ajal kujunevad inimesel ootused ümbritseva keskkonna ja teiste inimeste suhtes, mis siis edaspidi suunavad tema käitumist. (Bandura) bioloogiline- evolutsiooniline klassifitseerv introvertne inimene ja ekstravertne inimene 30.Projektiiv ja objektiivtestid. Rorschachi tindipleki test (Inkbot test) 1921 TAT e temaatilise apertseptsiooni test Morgan ja Murray 1935 Projektiivtestid on kasvanud välja psühhodünaamilisest lähenemisest, mille kohaselt on inimesel soovid ja vajadused, mida ta varjab mitte ainult teiste, vaid ka ise enda eest. Kuid see informatsioon võib avalduda
Üldmõisted Pärandkooslused ( pool-looduslikud kooslused) on inimese ümberkujundatud looduslikud kooslused eelkõige puisniidud, loopealsed, lamminiidud, rannaniidud, aga ka teised karja- ja heinamaad, mis sellisena püsivad mõõduka inimmõju (niitmine, karjatamine) tingimustes. Niitmine, valikraie, ekstensiivne karjatamine, kulupõletus on koosluse muutmise looduslähedased viisid, mis ei vii valdava osa liikide väljalangemisele nagu kamara ümberkündmine, mulla teisaldamine, tugev väetamine või mürgitamine. Inimmõju lõppemisel muutuvad pärandkooslused loodusliku suktsessiooni käigus looduslikuks koosluseks (enamasti metsaks). Pärandkooslused klassifitseeritakse: esimeseks on aruniidud, mis on turvastumata ja üleujutuseta muldadel ning jaotuvad looniitudeks e. alvariteks e. loopealseteks(s.h. loopuiskarjamaad), pärisaruniitudeks (s.h. pärisarupuisniidud ja karjamaad), nõmmeniitudeks ja paluniitudeks, Teiseks on lamminiidud e. luhad (s.h. lam...
väljaspool. o Käitumise kontseptsioon (Musta kasti printsiip): Kuna psüühika on ideaalne nähtus, siis loobutakse selle uurimisest ja vaadeldakse neid nähtusi, mida on võimalik mõõta. Nt. Stiimul psüühika reaktsioon. · W. Wund 1873 füsioloogilise psühholoogia printsiibid · W. James 1890 psühholoogia printsiibid · Moodsad teoreetilised seisukohad: o Evolutsiooniline tagapõhi käitumist ja psüühikat vaadeldakse kui evolutsiooni tagajärge. o Käitumuslik tagapõhi keskkonna mõju käitumisele. o Kognitiivne kuidas inimene võtab infot vastu o Fenomenoloogiline inimeste kogemuste erinevus objektiivsest reaalsusest o Psühhoanalüütiline teadvus + alateadvus o Neuropsühholoogiline füsioloogilised protsessid ja struktuurid mõjutavad inimese käitumist.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
