); Tuli; Vesi; Muld; Temperatuur jne. 10. Nimeta vähemalt 3 keemilist keskkonnategurit - Niiskus; Soolsus; Toitained; Happelisus; Atmosfääri gaasid. 11. Mis on kohanemine - pöörduv, ontogeneetiline (ontogenees üksiku organismi individuaalne arenemine alates viljastatud munast kuni loomuliku surmani) isendiline adaptatsioon. K. seisneb mittepärilikes, reaktsiooninormi piires toimuvais muutustes, tagajärg on kohanemus. 12. Mis on kohastumine - pöördumatu, evolutsiooniline adaptatsioon. K. seisneb organismi ehituse või talitluse pärilikes muutustes. K-se tagajärjel tekkinud ehituslikku ja talitluslikku iseärasust nimetatakse kohastumuseks. 13. Keskkonnamahutavuse definitsioon - populatsiooni arvukus, mille puhul populatsioon kasutab keskkonna varusid (toitu, pesapaiku) samal määral kui need looduslikult uuenevad. K-e vastava populatsiooni keskmine iive võrdub nulliga. Reaalse populatsiooni arvukus kõigub tavaliselt k-e ümber. 14
Ainekursuse "Müüt ja mütoloogia" (FLKU.04.125) kordamisküsimused eksamiks [sügissemester 2015] 1. Mis on müüt, mis on mütoloogia? Too esile korduvaid tunnuseid müüdi definitsioonides. Müüt on pärimuslik kujutelm millegi tekkimisest,sündmused toimuvad algaegades. Mütoloogia on müütide kogum, müüditeadus, on seotud inimeste uskumustega ja religiooniga ning selles avaldub maailmapilt. Korduvad tunnused:müüdid seletavad algupära,väljendavad uskumusi. 2. Ava müüdi mõiste tähendusi eri ajastutel, erinevate autorite käsitlustes ja uurimissuundumuste kontekstis. Tautegooriline müüdikäsitlus:Friedrich Schelling(1775-1854)-müüdi autonoomia. Loodusallegooriline:Friedrich Max Müller(1823-1900)- solaarmütoloogia,solarism. Evolutsionalistlik:Anndrew Lang(1844-1912)-animism Ritualistlik:Lord Raglan(1885-1964)-kangelaskuju tüpoloogia Psühhoanalüütiline:Sigmund Freud(1856-1939)-müütide unenägude seos. Sotsioloogiline:Emile Durkheim(1858-1917)-müüt kui ü...
Majanduspoliitika alused Kordamisküsimuste vastused 1. Majanduspoliitika teooria ja koht sotsiaalteaduste süsteemis Majanduspoliitika kuulub majandusteaduste hulka ja on sarnaselt teiste majanduse valdkondadega ning distsipliinidega tihedalt seotud teiste ühiskonnateadustega. Seega majanduspoliitika hõlmab majanduspoliitiliste eesmärkide, abinõude ja strateegiate uurimist, samuti ka majandusliku arengu prognoosi. Uuritakse küsimusi, mis puudutavad eesmärkide püstitamist, otsustusprotsessi, konfliktide lahendamist ja koordineerimisprobleeme. Lisaks püüab majanduspoliitika teooria olla nõuandjaks poliitikategijatele otsuste langetamisel. Eesmärgiks on praktilise majanduspoliitika tõhustamine tehes eesmärgid selgepiirilisemateks, parandades otsustusprotsessi, konfliktsituatsioonide lahendamist jne. 2. Majanduspoliitika teooria ja praktika seosed Majanduspoliitika puhul on oluline rõhutada selle tihedat seotust majandusteooriaga. Ma...
- Gruppidevahelised jõugud, parteid - ühiskonna tasandil isiksus ja ühiskond, kultuur, mass, sotsialiseerumisprotsess - lisaks jaotatud sotsiaalid kognitsioone, suhteid või mõju puudutavateks. Teoreetilised lähenemised jagunevad: - sotsiaalkultuuriline rõhutatakse sotsiaalsete normide ja kultuuri olulisust, lapsed õpivad ümbritseva ühiskonna norme ja väärtusi läbi probleemilahenduse puutudes kokku teiste laste ja täiskasvanutega - evolutsiooniline sotsiaalne käitumine on arenenud läbi geneetika ja pärilikkuse - sotsiaalne õppimine käitumist õpitakse teiste inimeste käitumise vaatlemise ja imiteerimise abil, rõhutatakse kooli, perekonna ja ühiskonna unikaalset rolli selles - sotsiaal-kognitiivne lähtutakse sotsiaalse käitumise informatsiooni töötlemise mudelist, mille kohaselt inimene märkab, tõlgendab ja hindab inimeste käitumist,
Pööratakse tähelepanu maastiku mustritele, mosaiiksusele, piriidele, mõõtskaalale, samuti maastiku funktsionaalsusele. Biogeograafia tegeleb enam liikide geograafilise paiknemisega, küsimustega, kus organismid elavad, millises arvukuses ja mis põhjustel. Liikide ajalooline lugu, kas nt seemnefond piisavalt suure, et eri liigid saaksid tekkida, jääaegade mõju jne). Evolutsiooniline ökoloogia (evolutionary ecology) ja käitumisökoloogia (behavioral ecology) eri liikidel kujunevad sarnases keskkonnas sarnased omadused välja jne. Ökosüsteemi ökoloogia (ecosystem ecology) uurib suuremõõtemelisi protsesse, mida iseloomustavad mõisted nagu biomass, energia liikumine ja aineringed. Puutub kokku ka kõrvalekalletega ökosüsteemide toimimises (nt inimese tegevusest tingitud häired). Kultuuri ja looduse suhe ökoloogias
fluktuatsioonid ning klimaatilised ja evolutsioonilised muutused jätkuvad. Koaktsiad organismide vastastikused suhted Kohanemine pöörduv, ontogeneetiline (ontogenees üksiku organismi individuaalne arenemine alates viljastatud munast kuni loomuliku surmani) isendiline adaptatsioon. K. seisneb mittepärilikes, reaktsiooninormi piires toimuvais muutustes, tagajärg on kohanemus. Kohastumine pöördumatu, evolutsiooniline adaptatsioon. K. seisneb organismi ehituse või talitluse pärilikes muutustes. K-se tagajärjel tekkinud ehituslikku ja talitluslikku iseärasust nimetatakse kohastumuseks. Kommensalism e. ühelaudsus kahe organismi (ka liigi, populatsiooni) suhe, mis on kasulik ühele osalisele kommensaalile, kuid kasutu ja kahjutu teisele. K. on looduses tavaline ja ökoloogiliselt oluline, see väldib nt. ühe populatsiooni ainevahetussaaduste või toidujäätmete kogunemist. Eristatakse
Sotsialism Kõige varasem tänapäevane kasutus sellest terminist pärineb 1827 inglise ajakirjast Cooperative Magazone Tuleneb ladinakeelsest sõnast sociare, mis tähendab "jagama" või "kokku panema" Poliitiliselt on sotsialistlik ideoloogia 19.saj industriaalse kapitalismi arengu tagajärg Põhielemendid: inimesekäsitlus - inimene ei ole muutumatu, koostöö, võrdsus 20.saj alguseks oli jagunenud kaheks: revolutsiooniline ja evolutsiooniline Revolutsioonilised sotsialistid peavad kapitalistlikku riiki kodanluse kui klassi võimuvahendiks Marxi väite kohaselt on poliitiline võim "phe klassi organiseeritud võim teise klassi mahasurumiseks" Evolutsiooniline sotsialism on aluseks sotsiaaldemokraatlikele ideedele, milles on loobutud Marxi majanduslikust kapitalismi kriitikast, asendades selle moraalse kriitikaga - ühiskonna kogutoodangu õiglane ümberjaotamine - sotsiaalne õiglus
idee laideti maha mõjukate filosoofide poolt (Aristoteles ja Platon) - evolutsiooni suur antikangelane Platon: ,,Kõik olemasolev on ebatäiuslik koopia täiuslikust vormist." - Aristoteles: ,,Kõik organismid on loodud mingit ülimat eesmärki silmas pidades ning juhusel pole siin mingit rolli." - kristlik maailmavaade käskis uskuda autoriteetide ideedesse, piibli väärtuse üle ei tohtinud kahelda - evolutsiooniline mõtlemine jäi sajanditeks ,,ootele" - 18.saj G.Buffon 44 köiteline loodusloo entsüklopeedia. Suhtus kriitiliselt piiblis väidetule, et Maa on 6000 aastat vana. - Carl von Linne tunnistavad, et liigid võivad omavahel ristuda, luues nii uusi liike. Liikide muutused on ette määratud ja toimuvad piiratud ulatuses. - Jean Bapiste Lamarck. 19.saj algus - teooria liikide muutumisest:
17.5. Uus täiuslikum organisatsioonitüüp võimaldab asustada uusi keskkondi VALE Uued keskkonnad võimaldavad uute ja täiuslikumate organisatsioonitüüpide arenemist. 17.6. Ühes järves elavad kalaliigid moodustavad ühe populatsiooni ÕIGE 17.7. Populatsioonis olevad geenid ja nende alleelid moodustavad geenifondi ÕIGE 17.8. Evolutsioonilise muutuse aluseks on populatsiooni geneetilise struktuuri muutumine ÕIGE 17.9. Geenisiirde tagajärjel tekib evolutsiooniline muutus ÕIGE 1710. Loodusliku valiku eelduseks on individuaalne muutlikkus ja olelusvõitlus ÕIGE 17.11 Kõrvuti mitmekesistumisega on evolutsioonis toimunud ka mimikri: erineva päritoluga organismide sarnastumine samasugustes tingimustes ÕIGE 17. 12. Üleminek lihtsama ehitusega organismitüübilt täiuslikumale on toimunud hüppeliselt. Mitmes suhtes ebatäiuslikud või isegi ebardlikud organismi rühmad on välja surnud VALE
! unes mängitakse läbi geneetiliselt tingitud käitumisprogrammid (- REM une ajal stimuleeritakse ajupiirkondi, mis on seotud õppimisega; - REM une ajal ja sügava une ajal suureneb ajus valgusüntees; -magamine kergendab õpitu meeldejätmist). Unustamise hüpotees?! une ajal kustutatakse mälust juhuslikud ja mittevajalikud mälujäljed, säilitades ajule vajalikku infotöötlusmahtu (Crick & Mitchison, 1983). Evolutsiooniline hüpotees? unenäol on hirmu simuleerimise funktsioon, - et in õpiks eluohtlikes olukordades reageerima.
abivahendeid (kiire prototüüpimise keeled ja tööriistad). Prototüüp ei pea sisaldama kogu funktsionaalsust - ta peab keskenduma sellele, millest ei ole hästi aru saadud; prototüübis ei pea olema vigade kontrolli ning prototüüp on suunatud funktsionaalsetele nõuetele (mitte näiteks turvalisuse probleemidele) Prototüüpimist võib teha erineval põhimõttel - näiteks ühekordne prototüüpimine (Throw away prototyping), evolutsiooniline prototüüpimine (Evolutionary prototyping), lisanduv prototüüpimine (Incremental prototyping). Ühekordse prototüüpimise põhimõtted on järgmised: Sellised prototüübid tuleb peale loomist likvideerida, sest nad ei ole heaks baasiks tegelikule süsteemile - näiteks ei pruugi nende alusel täita mittefunktsionaalseid nõudeid, prototüübi struktuur ei sobi edasiseks arenduseks ega vasta ka muudele kvaliteedi nõuetele.
Õppimise hüpotees ?! - unes mängitakse läbi geneetiliselt tingitud käitumisprogrammid (- REM une ajal stimuleeritakse ajupiirkondi, mis on seotud õppimisega; - REM une ajal ja sügava une ajal suureneb ajus valgusüntees; -magamine kergendab õpitu meeldejätmist) Unustamise hüpotees?! - une ajal kustutatakse mälust juhuslikud ja mittevajalikud mälujäljed, säilitades ajule vajalikku infotöötlusmahtu Evolutsiooniline hüpotees? - unenäol on hirmu simuleerimise funktsioon, - et in õpiks eluohtlikes olukordades reageerima Aju aktiivsuse epifenomen - Õppematerjalid: Loengukonspektid ja materjalid ÕISis (6 loengut): Meeled I, Meeled II-III (Kuulmine ja nägemine), Taju, Tähelepanu, Teadvus ja uni. Gleitmani jt õpikust peatükid: ,,Sensation", ,,Perception", ,,Consciousness" ,,Psühholoogia gümnaasiumile" õpikust peatükid: 6 (,,Taju"), 1 (,,Psühholoogia,
* Inimese ja simpansi geneetiline erinevus on vähem kui 2%. Loomade ja kultuurtaimede aretamine inimeste poolt tõendab samuti evolutsiooni olemasolu. Elu areng maal * Esimesed elusolendid olid protobiondid. Bakterite fossiile on leitud 3,2 3,8 miljardit aastat vanadest kivimitest. Prokarüootsed bakterid elasid umbes 2 miljardit aastat tagasi. 1,4 1,8 miljardit aastat tagasi arenesid eukarüootsed bakterid. * Endosümbioosi hüpotees ehk sümbiogenees evolutsiooniline protsess, mille puhul uus organismitüüp kujuneb endosümbioosi tagajärjel. * Endosümbioos eri liiki organismide kooselu, mille puhul üks elab teise organismis, osal juhtudel rakusiseselt. * Milliseid eeliseid andis eukarüootne ehitustüüp? Eukarüootsetel bakteritel on kaks DNA molekuli, prokarüootsetel üks. * 900-700 miljonit aastat tagasi tekkisid esimesed hulkraksed. Tähtsus: hulkraksus võimaldas rakkude eristumist kudedeks ja organismideks. Hulkraksus tagas
ja sesoonset populatsioonistruktuuri, loomadel ka etoloogilist ehk sotsiaalstruktuuri (hierarhia). 26. Kohanemine - pöörduv, onogeeniline (ontogenees üksiku organismi individuaalne arenemine alates viljastunud munast kuni loomuliku surmani) isendiline adaptsioon. Kohanemine seisneb mittepärilikes, reaktsiooninormi piires toimuvais muutustes, tagajärg on kohanemus. 27. Kohastumine pöördumatu, evolutsiooniline adaptsioon. Kohastumine seisneb organismi ehituse või talituse pärilikes muutustes. Kohastumise tagajärjel tekkinud ehituslikku või talituslikku iseärasust nimetatakse kohastumuseks. 28. Ontogenees üksiku organismi individuaalne arenemine alates viljastunud munast kuni loomuliku surmani. 29. Ökosüsteem 1. funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete (aine- ja energiaülekande) kaudu seostunud organismid koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad
elusorganismidest, sõltumata nende taksonoomilisest kuuluvusest? A. Mg, K, Fe, N, P, S, Cu, Zn B. H, Na, Cl, Si, C, N, O, B C. H, C, N, O, P, I, F, U, Nb 53. Skitseerige vastuselehele antud küsimuse järjekorranumbri taha ca 0.5x0.5 cm pinnale K- strateegile iseloomulik Deevey kõver. Telgedele pole nimesid vaja panna. Kordan, graafik olgu ühe vastusetähe suurune, küll ma kuju ära näen. 54. Surm on: A. Ainult evolutsiooniline kohastumus? B. Ainult statistiline paratamatus? C. Nii see kui teine? D. Ei kumbki? E. Kahetsusväärne nähtus millega tuleks võidelda? 55. Millised on need kaks seadust, mis mõlemad kirjeldavad populatsioonitiheduse ja isendite biomassi vahelist seost (üks seadus taandub teatud tingimustel teiseks)? A. Gause seadus ja -3/2 astme seadus B. Shelfordi reegel ja konstantsuse saagi seadus C. Shelfordi reegel ja Gause seadus D. Shelfordi reegel ja -3/2 astme seadus E
3.3. Polüfüleetiline on liikide rühm, kuhu on ühendatud erinevaist esi- vanemaist pärinevad organismid (joon. 7, C). Polüfüleetiline oleks näiteks rühm, mis ühendaks kalad ja vaala, või linnud ja kärbsed. 3.4. Polüfüleetilistest rühmitustest püüavad hoiduda kõik süstemaatikud; fülogeneetilise süstemaatika viljelejad eitavad ka parafüleetiliste rühmade 9 lubatavust süsteemis. Nn. evolutsiooniline süstemaatika möönab parafüleeti- liste taksonite lubatavust, s.t. võimalust evolutsiooni käiku kujutavat süsteemi "parandada" subjektiivselt hinnatud sarnasuse arvestamisega. Sel- lest seisukohast kinni pidades on mistahes meie loodud taksoneid suvaliselt välja jättev rühm "monofüleetiline" - näiteks perekond, millesse on ühenda- tud ainult jänes, inimene ja lehm. 4. Tunnused ehk atribuudid (filosoofia termin, tähistab olulisi tunnu-
praegu selline nagu ta on, tuleb vaadata kuidas ta on selliseks saanud. 9. Mis hoiab ühiskonda koos? Konsensus vs konflikt. Konsensus ja koostöö – ühiskonnaliikmete seas valitseb kõige olulisemate küsimuste (põhiväärtuste) osas üksmeel, see tagab stabiilsuse ja ühiskonna püsimise. Konflikt ja vägivald – ühiskond sisaldab omavahel konfliktis olevaid gruppe; stabiilsuse tagab see, et võimul olev grupp hoiab teisi oma kontrolli all. 10. Kuidas ühiskond areneb? Evolutsiooniline vs revolutsiooniline areng. Evolutsiooniline arenguteooria – ühiskond areneb ühtlaselt ilma järskude üleminekuteta. Revolutsiooniline arenguteooria – ühiskonna arengus esineb radikaalsete muutuste perioode kõrvuti suhteliselt muutumatute aegadega. Sotsioloogilised paradigmad Teadusfilosoof Thomas Kuhn on raamatus “Teaduslike revolutsioonide struktuur” (1962) kirjutanud, et teadus koosneb omavahel võistlevatest paradigmadest
• DNA omaduste mudel – hotspoti aktiivsus peegeldub selle DNA- sidumise omaduses. • Sekundaarstruktuuri mudel – palindroomsed järjestused indutseerivad DSB-sid – vt üles. • • Rekombinatsiooni ‘hotspot-id’: ulatus, piirid, jaotuvus genoomis ja indiviiditi, nende kaardistamise metoodilised võimalused (otsesed ja kaudsed); seos ‘linkage disequilibrium’ ehk LD kaartidega; evolutsiooniline konserveeritus läbi liikide • Hotspot on 1-3 kb pikkune kromosoomi lõik, kus toimub eriti palju ristsiirdeid. Ristsiirded ei ole jaotunud normaaljaotusega ümber hotspoti keskpunkti. Kõige esimeseks avastatud hotspotiks oli MHC kompleks hiire kromosoomis 17. Nt inimese MHC klass II regioonis on kuus rekombinatsiooni hotspoti. Rekombinatsioonisündmused erinevad meeste ja naiste vahel. X- kromosoomid on vähem kompaktsed ning seega pikemad, seega toimub neis
20.sajand psühholoogias Tekkisid erinevad koolkonnad ja uurimistraditsioonid: Psühhodünaamiline käsitlus 3 4 Biheiviorism- on psühholoogia suund,mis rajaneb tingitud reflekside uurimisel füsioloogias ja eksperimentaalpsühholoogia rakendamisel loomade käitumise (eriti õppimise) uurimises. Humanism Kognitiivne Bioloogiline Evolutsiooniline Sotsiokultuuriline Psühhodünaamiline käsitlus Käitumine on tingitud seesmiste teadvustamata psüühilise energia voogude poolt, mille üle inimese kontroll on minimaalne. S.Freud (1856-1939) Psühhoanalüüs Id – tahab kohest naudingut ja toimib naudinguprintsiibi alusel. Teistel peale väikeste laste on olemas ka ego ja superego. Id-i kutsutakse "isiksuse ärahellitatud lapseks". Freud uskus, et Idi ihad ilmuvad unes kas otsesel või
diferentseerumine eristumine; leiab aset arengus, rakutüübid või koed muutuvad diferentseerituks eri tegurite mõjul arenemine ja küpsemine morfogenees arengus toimuvad organismi ja selle osade kuju/vormi muutuse kasvamine. Ontogenees on indiviidi arengukäik munaraku viljastumisest surmani. Ontogeneesi põhiprotsessid on diferentseerumine ja morfogenees. Lisandub uurimissuunana veel üks pöördumatu protsess, fülogenees liigi põlvnemiskäik ehk liigi evolutsiooniline käsitlus; elundkonna või üksikolendi evolutsiooniline areng. Arengubioloogia uurimisvaldkond on ontogeneesi ja fülogeneesi suhe. Areng on looduslik nähtus, mis peegeldab erinevaid indiviidiga aset leidvaid muutuseid alates munaraku viljastumisest kuni surmani. Need muutused on korrapärased ja kindlate tunnustega. Muutustel on 4 etappi, ontogeneesi järgud: 1. Looteline areng 2. Lootejärgne areng - sünnist suguküpsuseni 3
Käitumuslikud märgid nagu väänlemine, näomoondused, oigamine, ulgumine ning muud häälitsused viitavad sellele, et püütakse vältida valu allikat ning ning valu kordumist. Kõik need impulsid, emotsioonid ja tunded paiknevad vaheajus, mis on sama hästi arenenud ka paljudel teistel loomaliikidel, eriti imetajatel ja lindudel. Loomade närvisüsteem arenes nagu meiegi oma ning tegelikult ei lahknenud meie evolutsiooniline ajalugu enne, kui meie kesksed närvisüsteemi omadused juba eksisteerisid. 5. Miks on inimelu pühaduse tees spetsiesistlik? Usutakse, et inimelu on püha ning seda tuleb iga hinna eest kaitsta. Näiteks, kui sünnib ajukahjustusega laps, kellel pole kunagi võimalus elada normaalset elu, ei tohi arst temalt elu võtta (ka siis, kui vanemad seda soovivad), kuna see on elu pühadusega vastuolus. Samas inimene tapab loomi pidevalt,
Osadel liikidel on kujunenud võtted, kuidas omastada süsinikurikast toitu paremini. Mäletsejatel on eelmagu ja pärismagu... hanelistel on olemas liivapugu. On rida organisme, mis lagundavad tselluloosist rakuseinu (nälkijad, teod). Ellujäämiseks on välja kujunenud palju kaitsemehhanisme: füüsikalised, keemilised, morfoloogilised ja käitumuslikud abinõud. Sellises olukorras, kus toimub vastastikkune evolutsiooniline surve, kus iga taksoni evolutsioon sõltub teise taksoni evolutsioonist on koevolutsioon (ntks astelpaju põõsa lehed on kaetud väikeste ogadega. Kui sellised lehed anda ette tammekedrikule, siis ta neid ei söö. Kui aga lehed ogadest puhastada, siis sööb küll). 02/11/10 Keemilised kaitsevahendid. Variatsioon on väga lai, alates oblikhappest, tsüaniididest kuni
hoolduse ning väärtuslike loodusobjektide kaitse. Keskkonnakaitse – ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevus, mille abil kaitstakse nii inimese vahetut elukeskkonda, kui ka loodust tervikuna inimtegevuse negatiivsete mõjude eest elujõulise keskkonna säilitamiseks. Neid kõiki ühendab loodusvarade arukas kasutamine ja taastamine ning keskkonna saastamise vähendamine. 6. Eelneva evolutsioonilise arengu mõju organismide eluavaldustele ja tunnustele. Liigi evolutsiooniline minevik piirab seda, mida saab saavutada selektsiooniga tulevikus. Looduslik valik sobitab organismide tunnuseid pigem nende minevikuga, kui et näeb ette tulevikku. Looduslik valik – mõjuta pärilike tunnuste avaldumist 7. Konvergents ja divergents. Homoloogilised ja analoogilised struktuurid. Konvergents – erineva evolutsioonilise päritoluga elusolendid muutuvad aja jooksul omavahel sarnasteks
loomse toidu osasid (luid näiteks, millega isegi koerad mängeldes hakkama saavad). Parasiidid Iga peremeesorganism püüab teda vaevavatest parasiitidest lahti saada kasutades selleks mitmesuguseid mehhanisme. Parasiit aga peab selle vastutegevusega kuidagi hakkama saama. Seega on parasiidi elus peamiseks loodusliku valiku surveteguriks peremehe organismi vastutegevus, peremehel aga oluliseks loodusliku valiku teguriks parasiitide edukad nugimisvotted. Toimub omapärane evolutsiooniline võidujooks, mis on väga hästi võrreldav külma sõja aegse võidurelvastumisega. Niikaua, kuni võidurelvastumise tempo mõlemal liigil on võrreldav, on olukord käsitletav paigalseisuna ega saavuta märkimisväärset edu. Reeglina on sellises situatsioonis üks pool võidurelvastumises sammukese ees. Parasiidi ja peremehe süsteemis siis parasiit, kuna tema liigi olemasolu sõltub nugimisest (loodusliku valiku surve on äärmiselt tugev). 20. Lagundajate roll looduses? Redutsendid e
GEENITEHNOLOOGIA Geenitehnoloogia seisneb: 1) DNA lõikude eraldamises, töötlemises in virto ja siirdamises. Kas sama või teise isendi gromosoomi siirdamine plasmiidi(on bakteris) või viirusesse. 2) Geenide suunatud väljalülitamistes ehk geeni knock out'is(lk 124). Geenitehnoloogiat rakendatakse transgeensete loomade ja taimede saamiseks.Geeniravis, ehk geeniteraapias. 3) Teostatakse sünnieelselt ja järgset diagnostikat DNA proovidega. 4) Tuvastatakse isadust, kurjategijat(ü.s. tuvastatakse inimest). Transgeensete organimside loomine põhineb restriktas tehnikal(see on bakterites olev ensüüm, mis lõikab DNA tükkideks). DNA ahelate lõigud on vastavad ehk komplementaarsed. Nende otsad on kleepuvad. Eri päritolu DNA lõigud viiakse lahusesse, kus nad ühinevad põhimõttel AT, GC. Ligaas on ensüüm, mis võimaldab ühendada eri päritolu DNA lõigud. Tulemuseks on rekombinantne DNA. See on DNA konstrukt. Kasutusel on ka pöördtranskriütaas e. reverta...
Rühm kasvukoha (elupaiga) ökoloogiliste tingimustega muust populatsioonist erinevalt kohastunud isendeid, kel on pärilikke iseärasusi nii morfoloogilistes kui füsioloogilistes tunnustes Adaptatsioon organismide ehituse või talitluse kujunemine selliseks, et see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise Kohanemine pöörduv, ontogeneetiline, adaptatsioon Kohastumine pöördumatu, evolutsiooniline adaptatsioon Reguleerijad on organismid, kes on võimelised säilitama välise keskkonna muutudes oma sisekeskkonna stabiilsena. Kohanejad on organismid, kes ei saa reguleerida oma sisekeskkonda reguleerijad, kohanejad Taliuinak: kergem püsisoojaste loomade puhkeseisund ebasoodsate aegade üleelamiseks. Talveuni: loomade tardumusseisund talve üleelamiseks. Ainevahetuse intensiivsus väga madal, energia varuainetest, püsisoojastel kehatemperatuur langenud peaaegu
· Hoida energiat · Aju püsiv termoregulatsioon · Kudede taastamine · Hiljuti õpitud materjali kinnistumiseks 10. Millised on enam levinud seletused unenägude nägemisele · Õppimise hüpotees : unes mängitakse läbi geneeriliselt tingitud käitumisprogrammid · Unustamise hüpotees une ajal kustutatakse mälust juhuslikud ja mittevajalikud mälestused, säilitades ajule vajaliku infotöötlusmahu · Evolutsiooniline hüpotees unenäol on hirmu stimuleerimise funktsioon, et inimene õpiks eluohtlikes olukordades reageerima 11. Kuidas võib mõjutada üks magamata öö või reisimine läänest itta kognitiivseid protsesse sh õppimist järgmisel päeval? Raskem on reisida läänest itta, ajavahe stress käivitub kergemini. Kohanemisaeg on keskmiselt 1 päev iga ületatud ajavööndi kohta.
Nii on looduse elus ja eluta osa seotud ühtsesse aineringesse. 58. Ökosüsteemi muutuste ajaskaala · Lühiajalised muutused valdavalt 1 aasta lõikes, ööpäevased, dekaadsed muutused · Eriaastased muutused nt 10 aastane periood. Fluktuatsioonid, pöörduvad muutused · Suktsessiooniline ajaskaala 10 kuni sajad aastad. Toimuvad suktsessioonilised muutused · Paleoökoloogiline ajaskaala 1000ndete aastate lõikes. Klimaatiliste muutuste skaala · Miljonid aastad evolutsiooniline ajaskaala 59. Suktsessioon, mõiste ja liigitus: Suktsessioon on koosluste vahetumine ja teisenemine ökosüsteemi arengus. Suktsessioon jaguneb: · Autogeenne- koosluste vahetumise põhjuseks on senise koosluse enda mõjul toimunud tingimuste muutumine ökosüsteemis. · Allogeenne- kooslused teisenevad väliste tingimuste (nt kliima, sademete koostise, põhjavee taseme jm) muutumise tõttu.
(info kogumine, vahendamine jne) · Riikide bürokraatiad, mida iseloomustavad meritokraatlik värbamispoliitika ning ennustatava ja tasuva karjäärgi tegemise võimalused, mis on seotud kõrgemate kasvumääradega. Weberlike struktuuride olemasolu bürokraatia strateegilise keskmes võib osutada piisavaks. Tehnoloogia rolli ja olemuse mõistmisel: · Neoklassikalise koolkonna arvates on tehnoloogia peaaegu kõigile vabalt kättesaadav ja see on enamasti kodifitseeritud. · Evolutsiooniline koolkond eeldab, et tehnoloogia on lahutamatult seotud konkreetsete ettevõtete ja nende inimestega. David Ricardo väitis, et igal riigil on oma suhteline konkurentsieelis võrreldes teistega. Vabaturul põhinevad kaubandussuhted peaksid seega kõikidele osapooltele suurendama turgu nende konkurentsieeliste valdkonnas. Erik S. Reinert: · Kasulik jagada riigi rollid kolme laia kategooriasse: (1)Riik kui ins'tutsioonide tagaja-kõige laiemas tähenduses("kehtestab mängureeglid"/"tagab
· Aju aktiivsuse epifenomen ? · Õppimise hüpotees: unes mängitakse läbi geneetiliselt tingitud käitumisprogrammid (- REM une ajal stimuleeritakse ajupiirkondi, mis on seotud õppimisega; - REM une ajal ja sügava une ajal suureneb ajus valgusüntees; -magamine kergendab õpitu meeldejätmist) · Unustamise hüpotees: une ajal kustutatakse mälust juhuslikud ja mittevajalikud mälujäljed, säilitades ajule vajalikku infotöötlusmahtu (Crick & Mitchison, 1983). · Evolutsiooniline hüpotees: unenäol on hirmu simuleerimise funktsioon, - et in õpiks eluohtlikes olukordades reageerima (Revonsuo, BBS, 2000) Suitsetamise kahju kuulmisele- suitsetajal on veresooned pidevalt ahenenud, seega ainevahetus on häirunud Õppematerjalid: Loengukonspektid ja materjalid ÕISis (7 loengut): ,,Psühhofüüsika", ,,Meeled I", ,,Meeled II: kuulmine", ,,Meeled III: Nägemine", ,,Taju", ,,Tähelepanu",
kujunemine selliseks, st see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. A. tagajärjel suureneb organismi ja keskkonna kooskõla, tekib võimalus uut tüüpi toidu, uute elupaikade, signaalide jms. kasutuselevõtuks, suureneb organismi elutegevuse tõhusus. A. võib toimuda nii organismi elu jooksul (kohanemine e. isendiline a.) kui ka paljude põlvkondade kestel (kohastumine e. evolutsiooniline a.). A-ks nimet. ka kohastumise tulemust kohastumust. Evolutsiooniline adaptatsioon e. pärilikku kohastumist-põhineb geeni pärilikel omadustel ja püsib isendi elu jooksul. Muutused esinevad kõigil liigi isenditel. Keskkonnatingimuste muutudes jäävad ellu tugevamad või selle uuele tingimustele vastavad isendid. Sellist valikut nim, looduslikuks valikuks.Sugupõlvede jooksul vähehaaval toimuvat pärilike omaduste päärdumatut muutust nim. evolutsioonks.
Lapse esimesed eluaastad panevad paika kogu hilisema tuleviku suhete seisukohast? Mitte päris, kuid teatavad mudelid kujunevad välja, mida kasutatakse, kuid need ei määra kogu suhtlemise laadi!! Seotuse käitumuslik süsteem (The attachment behavioral system) Motivatsiooniline süsteem, mis kujunes välja loomuliku valiku protsessis reguleerimaks lähedust kiindumusfiguurist. Tõukab inimest otsima lähedust, Evolutsiooniline eesmärk- tagada ellujäämine. Põhiküsimus, mida see süsteem esitab, on: kas kiindumusfiguur on lähedal, kättesaadav ja piisavalt tähelepanelik? Mary D. Salter Ainsworth (1913-1999) Esimene empiiriline katse, vastava metoodika loomine. Esimesed erinevused individuaalsete erinevuste kohta suhtlemises. Alustas uuringuid Ugandas, liikus edasi paljudes erinevates kultuurides!! Võõra situatsiooni test: umbes 2. aastased lapsed. Laboratoorne katse. Ema koos lapsega + 1 võõras
Etoloogilise teooria peamised ideed: K. Lorenz - põhiidee õppimisega ja selle eelsoodumusega Instiktid on loodud selleks, et ellu jääda (õppimine läheb sinna alla) Liigispetsiifiline kaasasündinud käitumine (näiteks linnu laul, inimeste refleksid - haaramine, imemine) - tekivad füüsilise küpsemise ajal meil on kaasasündinud käitumismustrid Evolutsiooniline vaatenurk - need omadused, mis soodustavad ellujäämist, antakse edasi Õppimise eelsoodumus - sensitiivne periood ehk kriitiline periood, kus ollakse bioloogiliselt valmis uue oskuse omandamiseks (ollakse eriti tundlik) Kiindumussuhte loomuline Etoloogiline metodoloogia - kasutatakse loomulikku vaatlust organismi
Samuti tuleb arvestada geneetilise koodi kõdumist (nukleotiidi asendus koodoni viimases positsioonis ei muuda tavaliselt tema kodeerimisvõimet). Arvatakse, et inimese ja shimpansi väliste tunnuste suur erinevus on põhjustatud eeskätt sellest, et kromosomaalsete inversioonide ja translokatsioonide tulemusena muutunud geenide asukoht muutis nende geenide regulatsiooni ja avaldumise taset. Inimese evolutsiooniline ajalugu. Homo erectus rändas Aafrikast Euroopasse üle miljoni aasta tagasi. See populatsioon asendus teise väljarände tulemusena Aafrikast seal 150 tuhat aastat tagasi tekkinud kaasaegse inimese poolt. Inimese evolutsiooni kohta on kogutud hulgaliselt andmeid tänu mitokondriaalse DNA analüüsile. Mitokondritel on oma genoom, mille pikkus on 16569 aluspaari ning see kodeerib 37 geeni. Võrreldes tuuma DNA-ga muteerub mitokondriaalne
Mis on inimasurkonna praegune suurus ? 0,5 miljardi täpsusega. 6.5 mlrd 1Kui suur on inimasurkonna kasvu vahe arenenud ja vähearenenud riikides? 2 , . ( ~ 10 ) 3Kui suur on inimese jalajälg, mida maakera suudab pikemaajalisest taluda? Praegu keskmine jalajälg maailmas? Eesti jalajälg? Aastas 2003 inimese jalajälg, mida maakera on suuteline taluda oli 1,8 glob. ha isilu peale. Maailma keskmine aastas 2003 ~2,2 globaalset ha isiku peale. Eesti oma aastas 2003 ~6,5 g-t ha is. peale. 4Kuidas on määratletud looduskaitsebioloogia kui teadus? 5Looduskaitsebioloogia on interdistsiplinaarne teadus, mis võtab kokku liikide, koosluste ja ökosüsteemide kaitsega tegelevate erialaspetsialistide püüdlused ja kogemused (Primacket al2008). 6 7Looduskaitse bioloogia kolm eesmärki. Looduskaitsebioloogial on kolm eesmärki: dokumenteerida bioloogilise mitmekesisust; uurida inimtegevuse mõju bioloogilisele mitmekesisusele võtted negatiivs...
kristluse kogukondliku päritolu rõhutamine, a la jõukad patroonid ja nende ümber kogunenud vaesemad liikmed, kes ei jaganud vaid usku, vaid ka materiaalset äraolemist); võrdsus (võimalus neil, kel varem ei olnud); vajadused (ajendatud romantilisest minevikku vaatamisest, mil inimese soovid olid mõistlikud; ei soovitud rikka taseme, vaid esmavajaduste rahuldamisel tuginevat võrdsust!). Teed sotsialismile: evolutsiooniline (Euroopas, järk-järgult ümberkujunemine) vs revolutsiooniline (Venemaa). Sotsialistlikud parteid: Saksamaa- Sotsialistlik partei 1875; Inglismaa Tööpartei 1900; Itaalia 1892, Venemaa 1898, Prantsusmaa 1905. Sotsialism kui moeideoloogia ajastut enim kirjeldav populaarseim mõttesuund (vs liberalism, mis jäi levikult üsna piiratuks). Levinud 20.saj alguse intellektuaalsetes ringkondades, nähti kui
strateegilise juhtimise arengu etapid finantsplaneerimine, prognoosimine, väliskeskkonnale orienteeritud starteegiline planeerimine, strateegiline juhtimine Strateegilise juhtimise baasteooriad *Ratsionaalse otsustamise vaade (nt Ansoff, LCAG mudel) * Majandusteaduslik vaade (nt Property rights, Principal-Agent, Mänguteooria, Tööstusökonoomika) • Ressursid ja teadmised (nt RBV, Knowledge-Based View) • Organisatsiooni ökoloogia (nt Organization Ecology) • Evolutsiooniline ja tõlgendav vaade (nt „strategy as practice“) Strateegilise juhtimise mudel Strateegilise juhtimise põhielemendid: • Keskkonna seire • Strateegia sõnastamine • Strateegia elluviimine • Hindamine ja kontroll • Tagasiside / õppimine KESKKONNA KATEGOORIAD Sisekeskkond (strktuur, kultuur, ressurssid), task environment (industry) – societal environment, väliskeskkond STRATEEGIA ELEMENDID Kes me oleme ja mida väärtustame? (eksistents) – mission
Rühm kasvukoha (elupaiga) ökoloogiliste tingimustega muust populatsioonist erinevalt kohastunud isendeid, kel on pärilikke iseärasusi nii morfoloogilistes kui füsioloogilistes tunnustes Adaptatsioon organismide ehituse või talitluse kujunemine selliseks, et see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise Kohanemine pöörduv, ontogeneetiline, adaptatsioon Kohastumine pöördumatu, evolutsiooniline adaptatsioon Reguleerijad on organismid, kes on võimelised säilitama välise keskkonna muutudes oma sisekeskkonna stabiilsena. Kohanejad on organismid, kes ei saa reguleerida oma sisekeskkonda reguleerijad, kohanejad Taliuinak: kergem püsisoojaste loomade puhkeseisund ebasoodsate aegade üleelamiseks. Talveuni: loomade tardumusseisund talve üleelamiseks. Ainevahetuse intensiivsus väga madal, energia varuainetest, püsisoojastel kehatemperatuur langenud peaaegu
Rühm kasvukoha (elupaiga) ökoloogiliste tingimustega muust populatsioonist erinevalt kohastunud isendeid, kel on pärilikke iseärasusi nii morfoloogilistes kui füsioloogilistes tunnustes Adaptatsioon – organismide ehituse või talitluse kujunemine selliseks, et see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise Kohanemine – pöörduv, ontogeneetiline, adaptatsioon Kohastumine – pöördumatu, evolutsiooniline adaptatsioon Reguleerijad on organismid, kes on võimelised säilitama välise keskkonna muutudes oma sisekeskkonna stabiilsena. Kohanejad on organismid, kes ei saa reguleerida oma sisekeskkonda reguleerijad, kohanejad Taliuinak: kergem püsisoojaste loomade puhkeseisund ebasoodsate aegade üleelamiseks. Talveuni: loomade tardumusseisund talve üleelamiseks. Ainevahetuse intensiivsus väga madal, energia varuainetest, püsisoojastel kehatemperatuur langenud peaaegu
üleminekul. Suur veeliste organismide väljasuremine. 79-83% liikide arvust hävis. Permi lõpu väljasuremine toimus 251 miljonit aastat tagasi Permi-Triiase ajastute üleminekul. Permi lõpu väljasuremist seostatakse intensiivse vulkanismiga Siberis, mis muutis kogu Maa kliimat. Pärast väljasuremist tõusid esile uued taimetaksonid. Sel sündmusel oli tohutu evolutsiooniline tähtsus: maismaal lõppes imetaja-sarnaste reptiilide ülemvõim. Selgroogsete taastumine võttis 30 miljonit aastat, kuid täitmata nišid lõid võimaluse arhosauruste tõusuks. 95% liikide arvust hävis. Triiase väljasuremine toimus 205 miljonit aastat tagasi Triiase-Juura üleminekul. Suurem osa mitte-dinosaurustest arhosaurusi, enamik terapsiide ning suuri
täiskasvanu, kes tagab lapsele turvalisuse tugipunkti, suhte (ja imiku puhul koha), milles laps tunneb end turvaliselt. Laps kasutab seda tugipunkti pelgupaigana, kuui tunneb end ohustatuna ja Bowlby väitel annab see lapsele turvatunde, mis lubab tal keskonnaga tutvust teha. Laps saab ette võtta seiklusi tundmatusse, uudistada ja ’ppida, sest ta teab, et kui ta peaks raskustesse sattuma, saab ta alati tugipunkti juurde tagasi pöörduda. Bowlby arvates on kiindumisel evolutsiooniline seletus. Näiteks kohe kui pardipoeg suudab kõndida (u. 12 tundi pärast koorumist), otsib ta mis tahes liikuvat stiimulit ja järgneb sellele. TEMPERAMENDI ROLL Osa beebisid on kartlikud uute stiimulitega kokku puutudes, osa aga ei paista hirmu tundvat ja lausa otsivaid uusi stiimuleid. Mõned beebid kohanevad uue olukorraga kergesti, teisi vaid häirivad isegi väikesed muutused rutiinis või keskkonnas. Teadlased nimetavad sellist varieeruvust temperamendi erinevuseks.
1. Aminohapped nende liigitamine, polaarsed vs mittepolaarsed, kõrvalahelate tüübid Aluselised: Lüsiin, Arginiin, Histidiin. Happelised: Aspartaat, Glutamaat. Hüdrofoobsed: Alaniin, Valiin, Leutsiin, Metioniin, Isoleoutsiin, Fenüülalaniin, Trüptofaan, Tyrosiin. Hüdrofiilsed: Arginiin, Lüsiin, Aspargiin, Glutamaat, Proliin, Aspartaat. Polaarsed: Türosiin, Histidiin, Lüsiin, Arginiin, Aspartaat, Glutamaat, Treoniin, Seriin, Aspargiin, Glutamiin. Mittepolaarsed: Alaniin, Valiin, Leutsiin, Isoleutsiin, Fenüülalaniin, Metioniin, Proliin, Trüptofaan. 2. Valemid Hüdrofiilsed aminohapped Hüdrofoobsed ja mittepolaarsed aminohapped 3. Peptiidside, C-ja N-terminus Peptiidside - kovalentne amiidside aminohapete vahel. Valkude primaarstruktuuri alus. Kondensatsioonireaktsioon, eraldub vesi. . Peptiidside on planaarne, osaliselt kaksiksidemelise olemusega- tänu resonantsefekt...
läheb ajas tagasi ca 140 000 aastat) !Kung hõim, tänaste inimeste esivanemad? Elavad sama koha peal, endiselt kütid-korilased. (! - tähistab suulae ,,klik"-häälikut) Inimeste pärilikkus · Kunagi arvati, et inimesel on 2 miljonit geeni Siis loeti kokku ja leiti 100 000 · Tõenäoliselt on neist meile vajalikud ca 19 000 (Inimese Genoomi Projekt, 1990-2003) Ülejäävad ca 80 000 on evolutsiooniline "pärand" Inimese genoom koosneb ca 3 miljardist DNA aluspaarist Sellest ca 1.5..3% moodustavad valke kodeerivad geenid, ülejäänud info on regulatoorse ja tundmatu funktsiooniga · Kahe inimese vahel on maksimaalselt 0.1% geneetiline erinevus Sugulaste vahel on erinevus oluliselt väiksem Kromosoomid · DNA "pakett" · Karüotüüp individuaalne kromosoomide komplekt (sugu, Down'i sündroom)
aste Üleminek deltaune staadiumisse. Selles astmes tekivad aeglased suure amplituudiga deltalained. See aste hõlmab 38% kogu uneajast. · 4. aste sügav uni ehk deltauni. Silmamunad püsivad paigal. Sel ajal on magajat kõige raskem üles ajada. See aste hõlmab 1015% kogu uneajast. 5. aste- REM uni. Ajuvoolud kiirenevad ja hakkavad ilmnema unenäod. Lihased lõdvestuvad ja südame töö suureneb. Hingamine on kiire ja madal. Unenäod: Evolutsiooniline hüpotees- Unenäol on hirmu stimuleerimise funktsioon, et inimene õpiks hirmutavates olukordades reageerima. Revonsuo 2000. Õppimise hüpotees- Unes mängitakse läbi geneetiliselt tingitud käitumisprogrammid. Uni kinnitab mälujälgi? Jouvet Unustamise hüpotees- Une ajal kustutatakse mälust valed ja mittevajalikud mälujäljed, säilitades ajule vajalikku infotöötlusmahtu. Crick&Mitchison Kõrvalprodukti hüpotees- Unenäod on ajurakkude juhusliku stimulatsiooni
Ka tänapäeval. Mitte ilmtingimata Suure Jumaliku Plaani a la Platon täitmiseks. Galilei, Newton, Decartes - need mehed tõid eluta looduse kirjeldamisse kvantitatiivse alge ja - mis siinkohal olulisem - lõid väga tugeva aluse selleks, et loodusteadlased (ja mõtlevad inimesed üleüldse) hakkasid otsima süsteemisiseseid (st. looduse siseseid) põhjusi protsesside seletamiseks. Kant ja Laplace tulid välja ideedega tähtede ja päikesesüsteemi tekkest - see on juba puhtakujuline evolutsiooniline probleem, ehkki eluta looduse tasandil ja igal juhul täiesti revolutsiooniline Vana Testamendi kirjasõna seisukohalt. Maa settekivimite uurimine andis aluse revolutsiooniks ettekujutusest maakera vanusest. Buffon (1779) tuli välja ülijulge oletusega, et vanus võib olla mitusada tuhat aastat … Jean-Baptiste de Lamarck on esimene tõeliselt suur nimi eluslooduse evolutsiooni põhjendajate reas. Lamarck ei
tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. A. tagajärjel suureneb organismi ja keskkonna kooskõla, tekib võimalus uut tüüpi toidu, uute elupaikade, signaalide jms. kasutuselevõtuks, suureneb organismi elutegevuse tõhusus. A. võib toimuda nii organismi elu jooksul (kohanemine e. isendiline a.) kui ka paljude põlvkondade kestel (kohastumine e. evolutsiooniline a.). A-ks nimet. ka kohastumise tulemust kohastumust. Aerotank aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses ja uue rakumassi sünteesiks. Agroökoloogia (põllumajandusökoloogia) ökoloogia haru, mis uurib põllumajanduslikes kultuurkooslustes avalduvaid ökoloogilisi seoseid. A. pöörab suurt tähelepanu agroökosüsteemides ilmnevale inimtegevuse
Nad hävitavad mRNA, mis häirib translatsiooni. Vaigistamise kompleksidel on roll ka kromatiini muutmisel (DNA metüleerimine ja histooni modifitseerimine) (loeng 6 siRNA) 9 Populatsioonigeneetika - Alleelide esinemise sageduse uurimine populatsioonis ja populatsioonide vahel · Kromosoomi paarid segregeeruvad ja rekombineeruvad igas põlvkonnas · Iga geeni igal alleelil on oma iseseisev evolutsiooniline minevik ja tulevik. · Alleelide sagedused varieeruvad erinevates populatsioonides. HARDY WEINBERGi printsiip · Saab arvutada geenide sagedused genotüüpide sagedustest · Töötab kodominantsete alleelide korral (igal genotüübil on oma fenotüüp) HARDY WEINBERG VALEM Genotüübi sagedus: AA = p2 Aa = 2pq aa = q2 Ehk p2 + 2pq + q2= 1 (loeng 10 geneetika sordiaretuses) Resistentsus - Bakterid vahetavad geneetilist infot, et moodustada uusi kombinatsioone
JUHTIMISE EKSAM 1. Sõnastage mõnele konkreetsele allikale viidates juhtimise definitsioon. Juhtimine on teiste inimeste tegevuse suunamise kaudu organisatsiooni eesmärkide saavutamise protsess, mis toimub muutuvas keskkonnas. Protsessi keskmes on efektiivsuse ja säästlikkuse tasakaal piiratud ressursside kasutamisel. ("Juhtimise alused" Ruth Alas) 2. Sõnastage mõnele konkreetsele allikale viidates organisatsiooni definitsioon. Organisatsioon on inimgrupp, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel. ("Juhtimise alused" Ruth Alas) 3. Kirjeldage McKinsey 7S käsitlust. McKinsey kirjeldab organisatsiooni olemust 7S kaudu: Tugevad S-id (iseloomulikud juhile) - STRATEGY, SYSTEMS, STRUCTURE Nõrgad S-id (iseloomulikud liidrile) - STYLE, SKILLS, STAFF, VALUES 4. Millised on juhtimise horisontaalsed osategevused? Kirjeldage lühidalt nende olemust. Kavandamine/planeerimine eesmärkide püstitamine ja sammude keh...
sporofüüdil analoogilised juurekarvad. Gametofüütidel on kuivakindlus passiivne (vett ei ole, siis kuivab ja tärkab, kui vett saab), kui üldse; sporofüütidel aktiivne (taim võitleb kuivamise vastu; õhulõhed, kattekoed, juured jms). gametofüüdil lehti ei ole või on väikesed ja lihtsad. Sporfüüdil võivad olla igasuguseid lehti. Gametofüüdil ei ole õhulõhesid või on need väga lihtsad, sporofüüdi õhulõhed on sulgrakkudega. Kõrgemate taimede õie evolutsiooniline kujunemine (joonis). Esimesed maismaataimed olid sõnajalgtaimed (vars,pung, juured (juurekarvad), lehed) diploidne. Lehtedel arenevad eosed, mis on haploidsed (meioosil). Haploidne eos kukub maha ja areneb haploidne eelleht. Eellehel arenevad risoidid ja sugurakud. Toimub viljastamine (vees). Arneb idu ja nii arenb diploidne uus taim. Selline oli elutsükkel esimestel taimedel. Kõik maismaataimed ei saanud sellise elutsükliga jääda, kuna selline tsükkel vajab palju niiskust
Nende viiruste nimetus tuleneb sellest, et nende kepikese kujulisi, membraaniga virione ei pakita erinevalt baculoviirustest OV-desse (“nude” – paljas). Seetõttu on nudiviirused väliskeskkonnas oluliselt vähem stabiilsed kui baculoviirused ja neile on iseloomulik persistentsete ja latentsete infektsioonide tekitamine. Nudiviiruste genoomiks on suur, kaheahelaline tsirkulaarne DNA. Siiani on nudiviiruste genoomid sekveneerimata ja nende molekulaarne evolutsiooniline päritolu on seetõttu ebaselge. Tuntuimad nudiviirused on Oryctes rhinoceros nudiviirus (peremees – ninasarvik põrnikas), Heliothis zea viirus (Hz-1, peremees - päikeseöölane) ja Gonad specific virus (GSV). Nudiviirused on tähtsad putuka populatsioonide mõjutajad. Oryctes virus, mis põhjustab oma peremehel (nii valmikul kui vastsel) fataalset infektsiooni, on tähtis ja väga efektiivne putukatõrje vahend (kookospalme kahjustavate mardikate vastu). See viirus kandub edasi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
