Makroevolutsioon Makroevolutsioon ,,suurevolutsioon", evolutsioon pikas ajaskaalas, liigist kõrgemate taksonite (nt. sugukondade, klasside, hõimkondade) teke ja areng ning osa taksonite väljasuremine. Makroevolutsioon seisneb erinevate organismitüüpide tekkes ja nende pikaajalises eraldi evolutsioneerumises. Makroevolutsioonis eristatakse kolme tüüpi protsesse: organismide mitmekesistumine , täiustumine ja väljasuremine. Inimese ja inimahvi sarnasused : Mõtlemine konkreetne; kehaehitus; käitumine; sigimine; haigused (AIDS, HIV). Erinevused : Inimene kahel jalal püstine; ahv peamiselt neljal jalal käpuli, inimesel suur ja ümar kolju, ahvil väike ja piklik kolju; inimese karvkate taandarenenud, ahvil täielik karvkate inimesed suhtlevad kõnes, ahvid suhtlesid zestidega; inimesel suurem ja arenenum töövõime kui ahvil. Evolutsiooniline progress ehk täiustumine uute, senisest keerukama ehituse ja eluviisiga organismitüüpide teke ja edas...
Õpik Õigusõpetus Kiris, Kukrus, Lunna, Mr X Kirjalik eksam 5 küsimust (teoreetilist) Ühiskond, riik ja õigus Riigi tekkimine perekonnast: selle suurenemise teel Riigi tekkimise lepingu teooria: Algul oli looduslik seisund, inimestel ei olnud eraomandit, kõik olid vabad, oli õnneaeg. Riigi tekkimise aluseks oli eraomandi tekkimine, tekkis kadedus, vaen, kuritegevus. Sõlmiti leping, rahvas valis valitseja. Valitseja on igavene, keegi teda puutuda ei või. Riigi tekkimise evolutsiooniline teooria: Ameerika etnograaf, jurist Louis Henry Morgan oli looja. Sugukonna eesotsas oli vanem, kes valiti mingisuguste tunnuste alusel, mis lõid talle sugukonnas isikliku autoriteedi, näiteks suurepärane kütt või lahendas konflikte või oli füüsiliselt teistest peajagu üle. Tavade rikkuja on ühiskonnale ohtlik, neid karistas sugukond väga karmilt ja halastamatult. Riigi tekiimise põhjustas tootmise areng, mis võimaldas inimestel toota rohkem, kui nad tarbida suutsid
on fosfolipiidid steroidid vees lahustunud tsüklilised ühendid, esineb loomorganismides, näiteks östrogeen, D vitamiin, kolesterool Biofunktsioonid: 1. energeetiline funktsioon (1g lagunemisel vabaneb 38,9 kJ energiat) 2. kaitsefunktsioon (nahaalune rasvakiht on halb soojusjuht, kaitseb) 3. ehituslik funktsioon (fosfolipiidid membraanides) 4. varufunktsioon (75kg kaaluval inimesel on 5kg rasvkudet ja 5kg fosfolipiide) 5. evolutsiooniline funktsioon (võimaldavad kaalu kokkuhoidu) 3. Valgud Valkude ehitusüksuseks on aminohapped. Aminohapped on amfoteersed ühendid (neil on happelised omadused). Aminohappejäägid on seotud peptiitsideme abil. Peptiitside tekib aminorühma ja karboksüülrühma abil. Valgud võivad hüdrolüüsuda. Võib toimuda denaturatsioon (kõrgemat järku struktuuride katkemine valgus) Liigitus: asendamatud, osaliselt asendatavad, asendatavad Struktuur: esmane e
Inimese psüühika osaks on: Vali üks: a. psüühilised protsessid b. psüühilised omadused c. kõik eelpool mainitud on psüühika osaks ÕIGE! d. psüühilised seisundid Küsimus 3 Õige 1 punkti 1-st Küsimuse tekst Millises psühholoogia koolkonnas on lähtud seisukohast, et inimene on üks tervik ja nii tuleks tervikuna uurida kõiki inimese psüühilisi protsesse ning teha seda ainult rangeid teaduslikke põhimõtteid järgides? Vali üks: a. evolutsiooniline b. humanistlik c. kognitiivne d. psühhoanalüütiline Küsimus 4 Õige 1 punkti 1-st Küsimuse tekst Psühholoogias uuritakse seda, millised on inimese psüühilised protsessid. Samuti seda, kuidas ümbritsev keskkond mõjutab inimese mõtlemist ja käitumist. Lisaks soovitakse teada saada, millised tegurid mõjutavad ühiskonnas ilmnevaid protsesse. Vali üks: Tõene Väär Küsimus 5 Õige 1 punkti 1-st Küsimuse tekst
Loodusliku valiku tagajärjel kohastuvad poopulatsioonid elukeskkonnaga.Sünteetiline eovlutsiooniteooria- tänapäevane evolutsiooniteooria,mis sai alguse möödunud sajandil Darwini evolutsiooniõpetuste ja mendeli pärilikkuseõpetuse ühendamisel populatsioonigeneetika kaudu. Palentoloogia- teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Makrofossiilid-silmaga nähtavad kivistised. Mikrofossiilid-mikroskoobis nähtavad kivistised.Fülogenees-vastava vormi evolutsiooniline põlvnemine.Suhteline vanus- millise organismid eksisteerisid varem millised hiljem. Absoluutne vanus-kivististe tegelik vanus. Feneetiline võrdlus- hõlmab liikide anatoomiat,elutegevust ja embrüonaalset arengut. Võrdlev anatoomia-võimaldab jagada organisme ehituse sarnasuse alusel rühmadeks. Homoliigline-ehitusplaani poolest sarnased. (NT: loomade jäsemeluud)Mandunud elundid- inimsesel: õndraluu,ussripik,osaline karvkate,tarkusehammas,darwini köbruken,kõrvalihased,kolmas silmalaug.
geenide kombineerumisel 3. looduslik valik seisneb ebavõrdses paljunemises 4. looduslik valik on evolutsiooni peamine suunav ja loov tegur. 5. looduslik valik kujundab pidevalt ümber organismide rühmade genofonde, luues sobivaid genotüüpe. · Üksikisendid ei evolutsioneeru. · Kõige väiksem evolutsioneeruv organismirühm on populatsioon. · Populatsioonid on geneetiliselt avatud süsteemid. · Vaba ristumine suurendab populatsiooni geneetilist muutlikust. · Evolutsiooniline muutus on populatsiooni genofondi pikaajaline ja kindlasuunaline muutus ! Elutõendid: · kivistised · jäljendid · skeleti osad · elutegevuse tagajärjed KÜSIMUSTE VASTUSEID: · liigi isendid on geneetiliselt sarnased · kohastumused tekivad populatsioonides · liikide iseseisvuse tagavad ristumisbarjäärid · geneetiline triiv toimib peamiselt väikestes populatsioonides · liigilised kohastumused on alati suhtelised
Sooline - sookvoodid, võrdsete võimaluste loomine. Regionaalne - rohkem töökohti, riigivõimu ja poliitikute tähelepanu. 8. Ühiskondlik muutus - muutus, kus toimub nihe kihistumise mustrites, rahvastikus, tehnoloogias, majandussüsteemis, võimusuhetes ning väärtustes. Ühiskondlike muutusi põhjustavad tehnoloogilised muutused, kultuurilised muutused, elu-ja looduskeskkonna muutused, poliitilise korralduse muutused. Revolutsiooniline muutus on järsk, evolutsiooniline aeglane ning sammsammuline. Revolutsiooniga ei suudeta alati nii kiiresti kaasa minna, evolutsioon takistab edasi minekut. 9. Ühiskondade moderniseerumine on ühiskonna kaasajastumine, uuenemine. Seda iseloomustavad: avatud klassisüsteem, mitmekesine ja spetsialiseeritud tööjaotus, kapitalistlik majandus, tööstuslik tootmine ja linnastumine, samuti rahvusriigid, bürokraatlik ja otsene valitsemine, induvidualism, traditsiooniliste väärtuste nõrgenemine. 10
Ühiskonna töö materjal 1. Mis on sotsiaalne kihistumine ja varanduslik kihistumine ning milles nad avalduvad nii üldiselt kui Eestis? Sotsiaalne kihistumine avaldub ühiskonnaliikmete erinevas ligipääsus ühiskonna toodetud hüvedele, ennekõike jõukusele, sellest tingituna on inimestel erinevad võimalused oma elu edendada ja erinev positsioon. Varanduslik kihistumine on ühiskonnaliikmete erinev ligipääs ühiskonna toodetud hüvedele majanduslikul põhimõttel. 2. Nimetage erinevaid kihistumise mudeleid ja selgitage neid? Mudel A ehk keskaegne ja varauusaegne ühiskond – ühiskonda valitseb väikesearvuline eliit, keskklass on nõrk, valdav enamus ühiskonnast elab vaesuses, talupojad ja vaesed linnakodanikud Mudel B ehk varakapitalistlik ühiskond, tänapäeva arengumaade ühiskonnad – keskklassi osakaal tõusis märgatavalt, aga enamus siiski alamklassis – selle moodustasid töölised ja ...
paks sarvkihiga nahk, koorega munad.(maod, ussid, rästik, nastik, vihmauss) imetajad- selgroogsed loomad, närvisüsteem kõrgelt arenenud, neil on võime omada järglasi.(inimene, lehm) õistaimed- ehk katteseemnetaimed on suurim taimede hõimkond, jagunevad kahte rühma- üheidulised, kaheidulised, iseloomulik on õis ja sellest arenev vili. (ravimtaimed, ilutaimed) katteseemnetaimed- sama mis õistaimed. progress- on millegi areng muutuvas süsteemis.(organismide evolutsiooniline edasiminek) eukarüoot- päristuumne organism, kelle rakud on päristuumset tüüpi(taimed, seened) prokarüoot- eeltuumne rakk, neil puudub membraaniga piiritletud tuum, enamik prokarüoote on ainuraksed.(bakterid) hulkrakne- organism, mis koosneb kahest või enamast rakust.(kalad, kahepaiksed, roomajad) ainurakne- organism, mis koosneb ühest rakust.(bakterid) maismaaorganismid- elusolendid, kes elavad maismaal ja kasutavad elamiseks hapniku.(loomad, linnud, inimene)
on saadud absouluutse ja suhtelise vanuse võrdlemisel. Feneetilised võrdlused: anatoomia,elutegevus,looteline areng. Homoloogilised elundid- sarnase päritoluga,kuid ajajooksul muutunud ehituse ja funktsiooniga. (jäsemeluude muutumine) Mandunud elundid inimesel: kolmassilmalaug,pimesool,ussripik.Embrüonaalne areng-arengu alguses sarnanevad looted oma eellase loodetele. Geneetilised võrdlused: pseodogeenid-mittekodeerivad järjetused DNAs. , fülogenees- evolutsiooniline arengutees. Biograafilised tõendid- uuritakse paikkondi,kus on esinenud. Sordid ja tõuaretus: aretustulemused annavad rikkalikke tõendeid liikide evolutsioonilise muutumise ja mitmekesistumise võimalikkuse kohta.Elutekke tingimused: pikajalise protsessi käigus,mitmeastmeline protsess,tänapäevasst erinevad tingimused,pikaajaline protsess. Tingimused Maal: puudub 02. Pole osoonikihti , ultraviolettkiirgus, vesi,vedelana,gaasina, kivimid,fosfaadid,atmosfäärigaasid. Olelusvõitlus-
Konrad Lorenz aurukatla mudel. Agressiivne energia vallandub loomadel koos välisstiimuli tekkimisega teie isane läheduses, pretendendid toidule jne. Lorenz- konkuretide suhtes käituda agressiivselt, võimalus oma elamisvoimaluste suurendamiseks. Sigmund Freud agressiivne käitumine kui energia vallandumise viis inimesel. Agressiivsus kui geneetiline tunnus (kaksikute agressiivsuse tase sarnane), agressiivsuse hormonaalne regulatsioon. D. Buss- agressiivsuse evolutsiooniline kontekst. Buss kirjeldab, mida agressiivne käitumine inimese jaoks annab, näidata, et on parem. Miller-Frustratsioon agressiivsuse hüpotees (1939, Yale) · Idee: eesmärgile suunatud tegevuse blokeerimine toodab agressiivsust · Frustratsioon olukord, kus eesmärgi saavutamine väliste tegurite poolt takistatud · F loob pingeseisundi, mis vajab lahendust. Agressiivsuse ülekandmine - teisele objektile, teistsugune reaktsioon.
Arendatud Kalju Porgi ja Heljo Kralli poolt. Sootüpoloogia – soopaigad, soopaigased ja soostikud, soo kasvukohad. Ökosüsteemi muutuste ajaskaala Lühiajalised muutused: valdavalt 1 aasta lõikes, ööpäevased, dekaadsed muutused. Eriaastased muutused: nt 10 aastane periood, fluktuatsioonid, pöörduvad muutused. Paleoökoloogiline ajaskaala: 1000ndete aastake lõikes. Klimaatiliste muutuste skaala. Miljonid aastad: evolutsiooniline ajaskaala Suktsessioon Suktsessiooniseeria – koosluste vahetumine ajas (võib väljenduda ka ruumis) Lõppkooslus Suktsessioon: Autogeenne – suktsessioon, mille korral koosluste vahetumise põhjuseks on senise koosluse enda mõjul toimunud tingimuste muutumine ökosüsteemis. Allogeenne - suktsessioon, mille korral kooslused teisenevad väliste tingimuste (nt kliima, sademete koostise, põhjavee taseme jm) muutumise tõttu;
Ettevõtluse ajalugu XXI saj. Elavad klassikud David Birch Ameeriklane 1937 Modernse ettevõtluse pioneer Väikeettevõtete tähtsus suurenes Mõju üle maailma Margaret Thatcher ja Roland Reagan Esimene uurija, kes pälvis Rootsi FSF-NUTEK auhinna (1996) Panus ettevõtlusuuringutesse Haridus Insener ja arvutiprogrammeerija Rakenduslik füüsika Harvardi Ülikool Uurimisinsener Majandusteadus Harvardi Ülikool MIT (Massachussetts Institute of Technology) Looming The Job Generation Process (1979) Suurem osa töökohtadest luuakse väikeettevõtetes Job Creation in America (1987) Gasellid ja hiired Labour Markets, Employment Policy, and Job Creation (1994) Peatükk "Gasell" Birchi indeks Näitab kui palju on töötajate arv teatud aja jooksul kasvanud Absoluutne töötajate arvu kasv x suhteline töötajate arvu kasv Näide: Kui töökohtade arv firmas kasvab 200st 800ni aastatel 2005-2007, oleks Birchi indeks selline: ...
Võrdlev anatoomia- võimaldab jagada organisme ehituse sarnasuse alusel rühmadeks- taksoniteks. Homoloogilised- on ehitusplaanilt sarnased organid (nt selgroogsete loomade jäsemeluud). Mandunud elundid- evolutsioonis taandarenenud, funktsionaalselt tähtsusetu jäänukmoodustis (nt inimesel õndraluu (saba), osaline karvakte, kolmas silmalaug, silmahammas). Pseudogeenid- normaalsete, talitlevate geenide vigased ja mitteavalduvad koopiad. Fülogenees- evolutsiooniline areng, mis on talletatud iga liigi genoomis. Soe lomp Darwini teoori et elu võis tekkida iseeneslikult keemiliste protsesside taga järel mõnes soojas lombis, milles oli piisavalt ammooniumi ja fosfori sooli, ning kus toimisid valgus, kuumus ja atmosfäärielekter. Sellistes tingimustes võisid tekkinud valguühendid koonduda ja komineeruda primitiivsete eluavalduste ilmenimseni. S.Miller kuum katlake, kuumutas vee ja gaasi segu (vesiniku, metaani, ammoniaaki) ja veeaur
vaadeldaval liigil mitte. Jäänukelundid, mida pole enam vaja (nt tarkuse- ja silmahambad, sabakont, ussripik, kolmas silmalaug, kõrvalihased) 3.)Embrüoloogia, arengubioloogia Biogeneetiline reegel Lootelise arengu algusetappidel toimub liigi ajaloolise arengu e fülogeneesi lühike ja kiire kordus (ontogenees on fülogeneesi kiire ja lühike kordus). Ontogenees ühe isendi areng; Fülogenees liigi evolutsiooniline kujunemine 4.) Molekulaargeneetiline/Molekulaarbioloogiline võrdlus annab võimaluse selgitada sugulust (suguluse astet) ja päritolu. DNA/RNA võrdlused eri liikidel (nukleotiidide järjestus). Mida sarnasem on nukleotiidide järjestus võrreldavate organismide geenides, seda lähemal (ajaliselt) on nende ühised esivanemad. Molekulaargeneetika võimaldab määrata ka aega, sest on teada nukleotiidjärjestuse muutumise kiirus, so molekulaarkella printsiip
Liigiteke on vaadeldav üleminekuna mikroevolutsiionilt makroevolutsioonile liigist kõrgemate taksonite (nn sugukonnad, seltsid, klassid) teke, areng, väljasuremine. MAKROEVOLUTSIOON Makroevolutsioon tähendab evolutsioonist liigist kõrgemal tasemel. Makroevolutsioon saab alguse isendite geneetilisest muutumisest: uute geenide tekkest, kromosoom- ja genoommutatsioonidest, olemasolevate geenide regulatsiooni muutustest. Makroevolutsiooni vormid on: · Evolutsiooniline täiustumine ehk progress (ehk vertikaalne evolutsioon) viib keskkonna senisest märksa täiuslikuma kasutamiseni, organismirühmade keerukama ehituse ja talituseni. · Evolutsiooniline mitmekesistumine ehk divergents (ehk horisontaalne evolutsioon) toimub progressis omandatud tunnuste baasil. Divergentsi aluseks on kohastumine erinevate elutingimustega, toimub lihtsalt vanemrühmade lahknemine tütarrühmadeks, s
b) Liikidevaheline. Realiseerub läbi suhtlejate paari. i) Otsene olelusvõitlus: saakloom/kiskja, parasiit/peremees, taim/herbivoor ii) Kaudne olelusvõitlus. Realiseerub läbi toiduobjekti või keskkonnamuutuste. Näiteks: rändtirtsud ja rohusööjad imetajad, kopratammid (nende tulemusena tekib liigvesi ja hukuvad nii okas- kui ka lehtpuud) Olelusvõitluse evolutsiooniline tähtsus: 1) Totaalne isendite hukkumine tagab elupaikade vabanemise uutele isenditele 2) Isendite osaline hukkumine tagab selle, et ellu jäävad soodsate individuaalsete omadustega isendid, kes võivad osaleda paljunemises Looduslik valik- isendite individuaalsetest erinevustest lähtuv erinev paljunemise edukus, mis viib isendirühmade kohastumuseni Eeldused: · Peavad eksisteerima erinevused. · Peavad olema tingimused erinevuste realiseerimiseks.
PALJUNEMINE Paljunemine jaguneb kaheks: 1)SUGULINE ( Paljunemisviis, mille korral uus organism saab enamasti alguse viljastunud munarakust. Iseloomulik kõigile päristuumsetele organismirühmadele) Eripära: · Järglased on geneetiliselt erinevad. · Järglaste mitmekesisus võimaldab uutes, erinevates keskkondades toime tulla ning nii kujunevad välja kohastumused ning toimub evolutsiooniline areng 2) MITTESUGULINE PALJUNEMINE ( Paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühest vanemast. Jaguneb eoseliseks ja vegetatiivseks) Eoseline paljunemine- mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste abil. EOS- üherakuline, millest hakkab kasvama uus organism. Vegetatiivne paljunemine - mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast. 1)Otsepooldumine- bakteritel 2)Pungumine- ainuõõssed, käsnad
(nt isase paabulinnu saba) 21. kohanemine elu jooksul toimuv reageerimine keskkonnatingimustele. (nt. kassi rasvakihi tekkimine talve saabudes) 22. hoiatusvärvus värvus, mis annab märku, et isend on ohtlik. (nt lepatriinu punane-must värvus hoiatab, et isend on ebameeldiva maitsega). 23. kohastumus vt. adaptsioon. 24. ristumisbarjäär vt. bioloogiline isolatsioon 25. liigiteke uue liigi evolutsiooniline teke olemasolevast. (nt sümpatriline liigiteke, hübriid- liigiteke) (hübriidid tavaliselt kas hukkuvad või jäävad viljatuks, nt muul) II Too näiteid 1. viljastumiseelsetest ristumisbarjääridest 2. viljastumisjärgsetest ristumisbarjääridest 3. kohastumuste suhtelisusest 4. mimikrist 5. organismide vastastikuse kohastumise kohta 6. käitumiskohastumusest 7. olelusvõitluse teguritest 8. sugulisest valikust
Tähendus Liigid Kasutatud kirjandus Mõiste (kreeka keeles symbolon - märk, tunnus) võrdkuju on märk 3 peamisest märgitüübist : (ikoon, indeks, sümbol) Sümbol on ka mingi mõiste või suuruse tähis. Tähendus Sümboli tähendus sõltub enamasti kontekstist Nt: ,, Valge tuvi´´ ,,Punane´´värv Ideeliselt on sümbol (võrreldes konventsionaalsete märkidega) siiski ikoonilise komponendiga Märgiprotsesside evolutsiooni Evolutsiooniline (aga ka ontogeneetiline) üleminek Sõnad Zestid Zargoon Stiil Rõivastus Soeng Kujundid Objektid Staatuse sümbolid Liigid TARO SÜMBOOLIKA Sambapaarid Puud Tähed ja taevavõlvid Päevalill Troon Koer Püramiid Kassid Ruut ja kolmnurk Kotkad ja kullid Kera Tornid Fööniks
päritolu ja tõendavad elu evolutsioonilist arengut. Biogeograafilised võrdlused- organismirühma liigid, kes asustavad sarnaseid alasid, on omavahel tunduvalt sarnasemad, kui need liigid, kes asustavad kaugemaid erinevaid alasid.(kuigi nad kuuluvad samadesse organismi rühmadesse) Kultuurtaimede ja koduloomade aretus- oluline pärilik muutlikus ja kunstlik valik. Tänu sellele saadi looduslikest lähteliikidest erinevaid sorte ja tõuge. Liikide evolutsiooniline muutumine ja mitmekesistumine toimus loodusliku valiku toimel 1. Nimeta ja kirjelda erinevaid elu tekke teooriaid. On toimunud elu algne loomine Elu alged on Maale saabunud teistelt taevakehadelt Elu on Maal tekkinud elutu aine arengu tulemusena 2. Esimesed organismid millal, kus, millised? Väidetavalt on tsüanobakterid Maal elanud juba ligi 3,5 miljardit aastat, olles seega ühed vanimad elusorganismid, kellest on jälgi leitud 3
Päikesesüsteemi täitudes otsitakse tõenäoliselt uus galaktika , mida reostama hakata. Selleks ajaks on arvatavasti teadus nii kaugele arenenud ,et planeedilt teisele samasugusele reisimine pole probleemiks ning terve maakera rahvastik evakueeritakse risustamata taevakehale. Taolise mõttekäigu juures tuleb ilmsiks tõsiasi, et inimestel on enamasti kombeks probleemide eest põgeneda , selle asemel, et neid lahendada või hoopiski ennetada. Kaheldavaks on muutunud inimsoo evolutsiooniline areng looduse osana.Tekib arusaam, nagu me oleksime tundetud , puhtalt loogilise mõtlemise ,mehhaniseeritud , orgaanilise kesta ja programmeeritud ajuga elusorganisme imiteerivad masinad. Seda sama ei saa öelda ühegi teise looma kohta. Ükskõik missuguse uluki või lojuse näiteks võtta , ei tee ükski neist kübetki kahju , vaid pigem kasu. Mõtlematu tarbimine toob kaasa hulgaliselt probleeme. Illustratsiooniks
13Maksa ul?- vere glukoosisisalduse reguleerimine, aminohappete reul. sapi tootmine, vitamiinide varu säilitamine, kollesterooli suntees. 14Erituselundid?-higinäärmed, neerud, kusejuha, kusepois, kusiti. 15esmase ja lopliku uriini koostis?- esmane uriin sisaldab alguses koiki aineid. 16Kuidas organism hoiab vee tasakaalu?- h8potalamus regul. vee tasakaalu. stimuleerib ajus asuvat janukeskust. Termoregulatsioon 1Missuguses kliimas on inim. välja kujunenud?- inim. evolutsiooniline kodumaa on Aafrika ja seega on ta liigina kohastunud elama soojas kliimas. M eil on ohuke soojust isoleeriv ja väga hore karvkate. 2Millal tekib inimese kehas soojus?- soojust saadakse organismis toimuvate ainevahetuste reakts. käigus. 3.Miks ei toimu vastsundinud lapsel kulmavärinaid?-nende organismis toimub kulmavärinate soojusproduktsioon, mille allikas on pruun rasvkude. See on eriline rasvkude, mida liidab abaluudevahelises piirkonnas, kaenla all ja kaela umber. 4Kuidas inim
kui indiviidi unikaalse mina olemust, on hakatud tänapäeval üha sagedamini kasutama. Antud lähenemine on muutunud populaarseks tänu peamiselt viimasel kahel sajandil toimunud sotsiaalsetele ja poliitilistele muutustele ühiskonnas. Sooline võrdsus, rassiline võrdsus, vanuseline võrdsus, klassiline võrdsus jne. Sellised arengud on viinud murdepunktini kus inimene mitte ainult ei kuulu mingisse kindlasse rühma vaid on lisaks ka eraldi seisev indiviid, persoon ehk isiksus. Evolutsiooniline areng kus üldisematest määratlustest on saanud kitsamad ja mitmekihilisemad on inimesed hakanud ennast üha täpsemalt ja põhjalikumalt ka identifitseerima.Identiteet ehk enese määratlemine, inimese mina kujunemine ja enese leidmine. See on pidevalt muutuv ning arenev protsess, mis kestab üldjuhul kogu elu. See saab alguse varajasest lapsepõlvest, suures osas kujuneb välja 20-30ndates eluaastates ning lõppeb inimese surmaga. Teatud tingimustel võidakse, aga
EI NÄITA EV, see on kohastumus. Mandunud elundid- rudimendid, elundid, mis on evolutsiooni protsessis kaotanud oma esialgse tähtsuse liigi säilitamise seisukohalt. (õndraluu, silmahambad, kõrvalihased) Atavisminähud- kaugete esivanemate iseloomulike tunnuste ilmnemine (nibud). Ülemineku vormid- uus vorm tuleb ürgsest lülist. Ontogenees- fülogeneesi lühike kordamine Fülogenees- e põlvemise käik. Mingi organismi rühmade evolutsiooniline päritolu. Biogeneetiline reegel- isendi arengu etappidel korduvad liigi ajaloolised arengujärgud. Kivistis e fossiil- geoloogilises minevikus elanud organismide kivistunud jäänused (karp, skelett, koda) ja elutegevuse jäljed (ussikäigud). Olelusvõitlus- organismide elutegevuse ja paljunemise sõltuvus keskkonna ökoloogilistest teguritest Looduslik valik- populatsiooni isendite ebavõrdne ellujäämus ja paljunemisedukus, mis on tingitud
Mida nõuab inimeselt 21. sajand? Inimese areng on muutunud samm-sammult tema eksisteerimise algusest aina paremuse poole. Olid ajad kui tarkus ja oskus ei olnud veel inimesele loomupärane ja tegutsemisviisid võrdusid kilplastega, kes on kuulsad ebaotstarbeka, mõttetu tegevuse ja narritempude poolest. Kuid keskkond muutub ja koos keskkonnaga muutuvad ka inimesed see on evolutsiooniline areng, mis avaldab mõju kõigele loodule. Mulle tundub, et kui inimkond jääb elama, siis jõuab ta viimaks punkti, kus ei ole enam võimalik midagi edasi arendada või kuhu inimese mõistus enam ei küündi. Kuid mida targemaks saab inimene, seda enam hakkab ühiskond inimeselt nõudma. Näiteks vanaaja suurkujud teadsid matemaatikast palju lihtsamaid teooriaid ja valemeid, kui tänapäeva kooliõpilaselt seda lõpuks kokku tahetakse. Ühiskonna nõuded kehtivad
looduslik valik- popul isendite ebavõrdne ellujäämus ja paljunemisedukus, mis on tingitud nende geneetiistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest (olelusvõitlus). Muudb järglaspõlvkonna geneetilist struktuuri suurema kohastumuse suunas olelusvõitlus- organismide elutegevuse ja paljunemise sõltuvus keskkonna ökoloogilistest teguritest; seisneb sobiva elupaiga ja partneri otsimises, toidu hankimises, loodustingimustega toimetulemine kohastumine- evolutsiooniline adaptsioon, organismide ehituse ja talitluse pärilik muutumine populatsioonides loodusliku valiku toimel. Sellel tulemusena arenavad kohastumused. kohastumused- popul ja liigi isendite ühine pärilik omadus tunnus või tunnustesõsteem, mis soodustab nende eluvõimet ja edukat paljunemist olemsolevates elutingimustes ja sellega liigi säilimist liik- popul või poplde rühm, mille isendid on üksteisega sarnasemad kui teiste liikide isenditega ja ristuvad omavahel, andes viljakaid järglasi
Biogeograafilised võrdlused- organismirühma liigid, kes asustavad sarnaseid alasid, on omavahel tunduvalt sarnasemad, kui need liigid, kes asustavad kaugemaid erinevaid alasid.(kuigi nad kuuluvad samadesse organismi rühmadesse) 11)Mis infot annab kultuurtaimede ja koduloomade aretus, miks ta on evolutsioonitõendiks?Kultuurtaimede ja koduloomade aretus- oluline pärilik muutlikus ja kunstlik valik. Tänu sellele saadi looduslikest lähteliikidest erinevaid sorte ja tõuge. Liikide evolutsiooniline muutumine ja mitmekesistumine toimus loodusliku valiku toimel. 12)Elupäritolu: keemilise evolutsiooni etapid, nende kirjeldus, arvatavad tingimused,Oparini hüpotees. Stanly Milleri katse.Keemilise evolutsiooni etapid: 1 bioloogiliste monomeeride teke- monosahhariidid, aminohapped 2 bioloogiliste polümeeride teke- polünukleotiidid 3 polümeermolekulide organiseerumine rakutaolisteks süsteemideks
täiendavaid lehmi) isegi siis, kui see toob ühismaale ülekarjatamise tagajärjel ajutist või jäädavat kahju. Iga karja omanik saab iga täiendava lehma pealt täiendavat tulu, kuid ühismaale tekitatud kahju jagatakse kõigi maakasutajate vahel. Kui kõik karjaajajad teevad selle individuaalsest lähtepunktist majanduslikult ratsionaalse otsuse, koormatakse maa üle ja sellest tulenevat kahju kannavad kõik. Punase kuninganna hüpotees on evolutsiooniline teooria, mis kirjeldab liikidevahelist võidurelvastumist ja mille järgi peab iga liik elus püsimiseks pidevalt arenema. Kui varem peeti evolutsiooni suunavaks jõuks liikide vajadust ümbritseva keskkonnaga kohaneda, siis hiljem on leitud, et palju olulisemat rolli mängivad liikidevahelised suhted. Kui kooslusesse kuuluvatest liikidest kasvõi üks muutub, siis sunnib ta sellega muutuma ka kõiki teisi. Nimetus
- Konvergents - Eripäritolu organismirühmade väliselt sarnaseks muutumine kohastudes sarnases elukeskkonnas (haikala - organismirühm kalad, delfiin - organismirühm imetajad, pingviin - organismirühm linnud, näiteks sarnasuseks voolujoonelisus, uimed/loivad) 2. Täiustumine - Uue keerukama ehituse ja eluviisiga organismirühmade teke ja areng ehk evolutsiooniline progress (lindude ja imetajate teke roomajatest) - Lihtsustamine ehk evolutsiooniline regress ehk ehituse taandareng, näiteks inimese saba - osaline (vastand täielik) taandareng - Täielik taandareng - Kadunud on aktiivseks eluviisiks vajalikud organid, hästi on arenenud paljunemisorganid, näiteks paeluss 3. Väljasuremine - Liigiline väljasuremine - Massiline väljasuremine - Põhjused:
ajal. Kui tagatakse piisav interaktsioon. Järjekindlus kasvatuses. Usaldus, austus. KASVATUSVÄÄRTUSED JA KASVATUSE EESMÄRGID Kasvatus loob ja selgitab väärtusi, hoolitseb nende edasikandumise eest Ideoloogia( väärtuste kogum) suunab ja juhib valikuid. Absoluutsed väärtused on need, mille poole püüeldakse nende eneste pärast. Abistavad väärtused on need, mis aitavad absoluutseid väärtusi saavutada. Väärtuste muutumist iseloomustab evolutsiooniline ebapüsivus. Eetikas tegeletakse hea ja halvaga, samuti õige ja väära suhetega. Moraal puudutab praktilist elu, inimeste valikuid ja tavasid. Eetika uurib moraalseiku ja loob neist teooriat. Kasvatuseetika on tihedalt seotud inimõiguste problemaatikaga. Kasvatus on alati praktiline, sotsiaalne tegevus. Dimensioonid: Üldine-eriline, sotsialisatsioon-personalisatsioon, traditsioon- reformatsioon KASVATUS JA TEADMISED
Nende keha nimetataks talluseks Esimesed maismaataimed olidnn eostaimed, kellel polnud juhiosooni. Neist arenesid samblad (450 milj.) Kujunesid paljasseemnetaimed, sest kliima oli muutunud kuivemaks ja enamik sõnalajgtaimi välja surnud Kuusk, mänd, kadakas, jugapuu U 140 milj. aastat tagasi kujunesid katteseemnetaimed e õistaimed Suguorganid õis ja vili Tundrataimed, kõrbetaimed, rohtlataimed Taimeriigi evolutsiooniline areng: SAMBLAD, EOSTAIMED, PALJASSEEMNETAIMED, KATTESEEMNETAIMED Esimesed hulraksed loomad olid käsnad nad tekkisid hiljem, kui taimed (700 milj. a tagasi), sest taimed toodavad orgaanilist ainet Järgmised loomarühmad olid; ainuõõnsed, lameussid, kottussid, limused, rõngasussid, lülijalgsed, keelikloomad Vanaaegkonna alguseks olid vees olemas kõikide tänapäeval elavate hulkraksete esindajad Esimesed selgrooksed olid kalad Esimesed maismaa selgrootud olid ämblikud, putukad
Bioloogia ,,Evolutsioon" Evolutsioon - päritavate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkondade jooksul Lamarkism teooria, mille kohaselt elu jooksul organismis toimunud muutused päranduvad edasi järglastele Muutlikkus populatsioonides esinevad erinevused isendite vahel Fossiilid ehk kivistised ammustel aegadel elanud organismide jäänused Elavad fossiilid tänapäevased organismid, kes on muutmatuna eksisteerinud väga pika aja vältel Analoogilised elundid eri liikide elundid, mis täidavad sama ülesannet, kuid on erineva päritoluga Homoloogilised elundid eri liikide elundid, millel on sarnane ehitus, kuid võib olla einev funktsioon Mandunud elundid ehk vestiigiumid oma esialgse ülesande kaotanud elundid, mis teistel sarnaste ehitusega liikidel võivad olla välja arenenud ja funktsioneerivad 542 Kambrium hulkraksete loomade kiire areng, välisskeletiga loomade valitsemisaeg, esimesed keelikloom...
Depressiivne nõrgalt ebasoodne eluks pika aja vältel. Annab vähem järglasi. iv. Keskkonna optimaalne toime viljakus jääb samaks. Summaarne isendite arv hakkab põlvkonniti kasvama. b. Biootiline: i. Liigisisene Olelusvõitlus kõige teravam vorm. ii. Liikidevaheline 1. otsene (nt. saakloom kiskja, parasiit peremees) 2. vahendatud Olelusvõitluse evolutsiooniline roll 1) Valikuta totaalne hukkumine 2) Isendite valikuline hukkumine Looduslik valik isendite ebavõrdne paljunemisedukus, mille tagajärjeks on isendirühmade kohastumine elukeskkonnaga. Loodusliku valiku eeldused: 1) Isendite erinevus 2) Erinevuste realiseerumise võimalus Valija ehk valiku teostaja: Kogu ümbritsev keskkond kõikide suhetega kõikidel ajahetkedel Protsess: Valiku käigus valitakse genotüüpe fenotüüpide aluses. Paljunemisel antakse
malt (ristviljastumine). Viimasel juhul ühendab järglane mõlemalt vanemalt pärit geneetilise info. Eri liikide esindajad tavaliselt ei ristu. Kui see juhtub, on järgased steriilsed. Näiteks: hobune + eesel = muul Sugulise paljunemise eripärad Järglased on geneetiliselt erinevad Järglaste mitmekesisus võimaldab uutes, erinevates keskkondades toime tulla ning nii kujunevad välja kohastumused ja toimub evolutsiooniline areng Taimede suguline paljunemine Õis on sugulise paljunemise organ. Selles on sugurakud: seemnerakud valmivad tolmukates, munarakud emakates. Paljasseemne- ja õistaimedel toimub enne viljastumist tolmlemine. See on õietolmu lendamine emakasuudmele. Tolmu terad saadavad oma seemnerakud emakasse. Õitest moodustuvad viljad ja nendes valmivad seemned siis, kui on toimunud tolmlmine ja viljastumine. Seeme koosneb idust (tekib seemnerakust ja munaraku ühinemisest) ja toiduvarust (tekib
• Keskkonna mõjul tunnuse kinnistumine (looduslik valik – kohastumuste kujunemine) • Ristumsbarjääri kujunemine • Uue liigi arvukuse suurenemine 25. Mille poolest erineb samamaine ja erimaine liigiteke? Samamaine liigiteke on eri liikide moodustumine lähteliigi populatsioonidest sama piirides. Erimaine liigiteke on liigitekke protsess, mis saab alguse populatsioonide eristumisest geograafilises isolatsioonis. 25. Milles seisneb evolutsiooniline mitmekesistumine, sarnastumine, progress? Evolutsiooniline mitmekesistumine ehk divergents seisneb sellest, et erinevate elupaikade asustamisega kaasnes uute organismitüüpide mitmekesistumine. Divergents sõltub organismitüübi arenguvõimest ja elupaikade mitmekesisusest. Nt imetajate kohastumine eluks vees. Sarnastumine ehk konvergents on erineva päritoluga organismide sarnastumine sarnastes elutingimustes. Nt on kalal ja vaalal voolujooneline keha.
8. feneetiline tunnus- individuaalse arengu, ehituslikud ja talituslikud tunnused. 9. homoloogilised elundid- elundid, mis on ehitusplaani poolest sarnased kuid ülesanded on erinevad. 10. mandunud elundid- evolutsioonis taandarenenud, funktsionaalselt tähtsusetu jäänukmoodustis. 11. pseudogeen- genoomi DNA nukleotiidijärjestus, mis sarnaneb mõne normaalse funktsionaalse geeniga, kuid mingi struktuurivea tõttu ei avaldu. 12. fülogenees- liigi või sugulasliikide rühma evolutsiooniline arengukäik. 13. geokronoloogiline skaala- geoloogiline ajaarvamine. 14. eoon- geokronoloogilise skaala suurim jaotis (Ürgeoon, Agueoon, Fanerosoikum) 15. aegkond- geokronoloogilise skaala suurjaotustest keskmine. Eoon jagatakse aegkondadeks. 16. ajastu- geokronoloogilise skaala suurjaotustest lühim. Aegkond jagatakse ajastuteks. II Evolutsiooni vormid: 1. füüsikaline evolutsioon 2. keemiline evolutsioon 3. bioloogiline evolutsioon 4. sotsiaalne evolutsioon III J
Geenisiire/Geenivool Teisest populatsioonist tulevad geenid(isendid) Geenitriiv Juhuslik isendite arvu muutus populatsioonis ja seega ka geneetilise struktuuri muutus. Tavaliselt näiteks mõni keskkonnategur, toimub väiksemate populatsioonidega. Näiteks alguses on kõvasti ülekaalus hallid jänesed, siis toimub suur maavärin ja nüüd on halle ja valgeid jäneseid võrdselt. Looduslik valik Geneetiline mutlikus ei veel evolutsiooniline muutus, sest nendel muutustel puudub suund. Suuna annab olelusvõitlus. Looduslik valik seisneb organismide ebavõrdses paljunemises, mis tuleneb nende geneetilistest erinevustest(pärilik muutlikus) ja elutingimuste piisavast toimest (olelusvõitlus). Piisavad keskkonnategurid: 1) Biootilised- konkurents, kisklus, parasitism, taimtoitlus. 2) Abiootilised- valgus, niiskus, soolsus, pH, temperatuur Looduslikus valikus ellujääja- Need kellel on kõige rohkem järglasi, võitjate geene on
ARVESTUSLIK KODUNE TÖÖ Evolutsiooniteooriad Mis on evolutsioon? Evolutsioon on elu ajalooline areng liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu. Nimeta evolutsiooni põhivormid (4) Füüsikaline ehk kosmiline evolutsioon Keemiline evolutsioon Bioloogiline evolutsioon Sotsiaalne evolutsioon Mis on elu tunnused? Elu tunnused on rakuline ehitus, biomolekulide esinemine, aine- ja energiavahetus, paljunemisvöime, arenemisvöime, kasvamisvöime, reageerimine ärritustele (ka näiteks mingisugused haigused), stabiilne sisekeskkond, pärilikkus, eluiga, mis löppeb surmaga, keeruline ehitus(keha). Nimeta elu päritolu ja arengu teooriaid. (17.-20. saj.) Kuni 19. sajandini arvati, et elu ja köik olemasolev on jumala looming. Antiik-Kreeka filosoofid (nt Anaximandros ja Empedokles) möistsid, et loomad (ka inimesed) vöisid areneda teist tüüpi loomadest. Hiljem summutasid selle arvamuse ...
Liigisisene konkurents: Liigisisene konkurents on seda pingelisem, mida suurem on populatsioonitihedus Liigisiseses on konkurents elupaikate, toidu ning paariliste pärast Liikide vaheline konkurents on ainult elupaikate ja toidu pärast. 8. Kuidas reageerivad organismid kisklusele ja herbivooriale? Kuidas siin saab näidata vastastikust kohastumist? · Kisklus saaklom kompenseerib nt. Tõuseb ellujääjate sigivus ja ellujäävus, evolutsiooniline võidurelvastumine, kui saaklooma arvukus suureneb, suureneb ka kiskjate arvukus, kuid väikese hilinemisega. · Herbivooria taimedel ebaühtlane jaotumine ajas ja ruumis, morfoloogiline kaitse, keemiline kaitse, intensiivne vegetatiivne paljunemine; loomadel hammaste ja limaskestade ehituse muutus, seedekulgla ehituse muutus, mürkainete redutseerimise võime, üleminek teistele toidutaimedele. 9. Millised on populatsiooni kriteeriumid?
jääkainete eemaldamine, termoregulaator, biovedelike koostisosa Põhibioelemendid H, C, O, N, P, S Makrobioelemendid Ca, Na, K, Mg, Cl Mikrobioelemendid Fe, Cu, Zn, Mn, Co, I, Mo, V, Ni, F, Cr, Se, Si, Sn, B, As Adaptsioon organismide ehituse või talitluse kujunemine selliseks, et see tagab paremini isendi või liigi säilimise Kohanemine pöörduv, otonogeetiline adaptsioon Kohastumine pöördumatu, evolutsiooniline adaptsioon Ökotüüp = ökoloogiline rass = populatsiooni adapteerunud osa Reguleerijad on organismid, kes on võimelised säilitama välise keskkonna muutudes oma sisekeskkonna stabiilsena Kohanejad on organismid, kes ei saa reguleerida oma sisekeskkonda Tarduni lühiajaline sügava une taoline seisund madalate temperatuuride üleelamiseks Suveuni kuumade ja kuivade aastaaegade üleelamiseks 2. praktikum
Dihübriidne ristamine - ristamine, mille korral uuritakse kahe geenipaari poolt määratud kahe tunnusepaari pärandumist. Diploidne kromosoomistik - enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena. Erandiks on sugukromosoomid X ja Y, mis ei ole homoloogilised. Tähistatakse 2n (inimesel 2n = 46). Dissimilatsioon - organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum. Divergents - liikide ja muude taksonite evolutsiooniline lahknemine ühisest eellasvormist, organismide mitmekesistumine evolutsioonis. DNA (desoksüribonukleiinhape) - biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Pärilikkuse kandja, kromosoomide põhiline koostisaine. DNA kloonimine - inimese või looma DNA fragmentide paljundamine bakterikloonides. Rekombinantse DNA tehnoloogia abil sisestatakse DNA-fragment plasmiidi DNA molekuli ja siiratakse bakterirakku; siiratud fragmendis asuv geen ei avaldu, üksnes paljuneb koos bakteriga
Evolutsioon Elu areng maal Maa vanus u 4.5 milj a. Elu teke 43.5milj a tagasi. Vanimad organismid ainuraksed – tuumata arhed ja bakterid – eeltuumsed. Anaeroobsed heterotroofid. Arenes fotosüntees ja aeroobne hingamine. Esimesed hulkraksed (käsnad) ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. Kambriumi plahvatus – tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng – kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulatoorgeenide süsteem , mille mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava ’plahvatuse’. Piiritleti ehitustüübid – nt ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed, keelikloomad. Ajastu lõpul surid enamus lülijalgsetest. Ordoviitsiumi ajastul elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsetega. Esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed. Suur surm taaskord – kliimajahenemine. Siluri ajastul korallri...
paljunemise ökonoomsemaks. Peaaju areng viis mõtlemis- ja kõnevõimega ning tehnoloogiat loova inimese kujunemiseni. --- Täiustumine on uutele ökoloogilistele tingimustele kohastumise kaasnähtus, kuid mitte paratamatu protsess. Ehitusplaani ja eluviisi keerustumise käsitamine evolutsioonilise täiustumisena inimkeskne. Kui võtta standardiks kohastumisvõime ja jätkusuutlikkus muutlikus keskkonnas, siis bacteria and bugs ftw! Vahel kohastumisel tehituse lihtsustumine e evolutsiooniline regress. Näiteks parasiidid, kellel ainult sigimiselundkond. --- Suured evolutsioonilised muutused saavad alguse mõne liigi üksikisendite geneetilisest muutumisest. Mikroevolutsioonilised muutused seisnevad peamiselt uute alleelide tekkes ja levikus. Makroevolutsiooni aluseks on uute geenide teke ja olemasolevate geenide aktiivsuse regulatsiooni muutmine. Võib olla seotud kromosoom- ja genoommutatsioonidega. Uute geenide teke algab
Taimede ökofüsioloogia kordamine 1. Tunnete C3, C4 ja CAM lehe morfoloogiat:epidermised, mesofüll, kobekude, sammaskude, õhuruumid, kutiikula, juhtsooned. Elektronmikroskoobi fotolt: raku sein, tsütoplasma, kloroplastid, vakuool, kloroplasti osad tülakoidid, graana, strooma. 2. Auto- ja heterotroofide vahe? Autotroofid on organismid, kes toodavad ise eluks vajaliku orgaanilise aine. Autotroof on organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest süsinikuühenditest (tavaliselt on selleks süsihappegaas). Selleks vajaminev energia saadakse päikesevalgusest või anorgaaniliste ühendite oksüdeerimisest. Autotroofide kasvu ajal toodetakse CO2st fotosünteesi käigus süsivesikuid ja edasise metabolismi masinavärgis polüsahhariide, lipiide, hormoone ning valke. Rakud saavad jaguneda ning toimub taimede kasv pikkusesse ja laiusess...
reaktsioonid jne o Biopsühhosotsiaalne - Seksuaalsus kui inimese loomuomane tunnus, mis väljendub inimese kehaehituses ja talitluses, mõtte ja tundemaailmas, käitumises ning mille eesmärk on liigi säilimine järglaste saamise kaudu. o Psühhoanalüütiline Kõik naudinguga seotud on seksuaalne. Loomult seksuaalne, mitte kehaline vahekord. o Evolutsiooniline lähenemine Seksuaalne = kõik sugueluvaldkonda puutuv. Organism suudab tuua järglasi, kes elavad piisavalt kaua, et omakorda tuua järglasi. Darwin ütleb ka, et mida parem füüsiline vorm, seda suurem reproduktiivne edu. · Soolised erinevused. (Oliver ja Hyde, 1993). Kui on kohtamissituatsioon, siis seksuaalsest vahekorrast on rohkem huvitatud mees. Mehel on vaja saada kindlasti järglasi (evolutsiooniline lähenemine)
konnale hukatuslikult, või sõjalised konfliktid ei ole võimelised lõpetama elu, nagu meie seda tunneme, nii kiiresti ja hävitavalt kui ohud, mille suhtes me peaaegu mitte midagi ette võtta ei saa. Kõige tõenäolisem neist on asteroid 2004 MN4, teise nimega Apophis, mis võib tabada Maad aastal 2029. NASA uurija Gregory L. Matloff arvab, et kui see tabab meie planeeti, siis kaob igasugune elu ning mitme miljardi pikkune evolutsiooniline progress peab uuesti algu- sest peale hakkama. Jupiter oma ülitugeva gravitatsiooniväljaga on kümneid kordi asteroide enda poole tõmmates meie planeedi täieliku hävimise ära hoidnud. Siiski ei saa me lootma jääda ainult õnnele, et meie Päikesesüsteemi suurim taevakeha seda tegema jääbki. Vaja oleks leiutada selline tehnoloogia, mille abil saaks vajadusel võõrkehale ennetava löögi anda või hoopis see kursilt kõrvale kallutada, et jätkata tavapärast elu Maal.
meis olemas, kuigi nende avaldumine on blokeeritud. Ilmnevad vaid geeniavaldumishäirete tõttu. Näiteks: üleni karvane inimene, mitme piimanäärme paariga inimene, sabaga inimene, neljal jäsemel liikumine. 6. Divergents- evolutsiooni protsessis toimuv eristumine. Ühtsest lähtetüübist erinevate vormide teke seoses kohastumusliku levikuga erinevatesse elukeskkondadesse. Näiteks: Galapagose vindid 7. Konvergents- evolutsiooniline sarnastumine e. eri süstemaatilistesse üksistesse kuuluvad isendid omandavad samas elukeskkonnas sarnased tunnused. Näiteks: sarnane silmade ja ninasõõrmete paigutus jõehobudel ja krokodillidel 8. Endeemsed liigid- liigid, kelle evolutsioon on toimunud pikka aega eralduses teistest sarnastest liikidest. Näiteks: kukkurloomad Austraalias, Saaremaa robirohi 9. Analoogia- elundid täidavad sama funktsiooni, kuid on erineva ehituse ja päritoluga.
Üksikorganismid ökoloogias Kõikidele kooslustele annavad näo üksikorganismid. Evolutsiooniline areng on ökoloogide sõul põhjuseks, miks org on sellised, elavad seal, kus elavad. Arvukuse levik sõltub sündivuse suremuse tasakaalust, sisserände väljarände bilansist. Eluks vajalikud kk tingimused Kasutatakse energiaressursina ka anorgaanilisi transformatsioone, mis on sobilukud eeltuumsetele. Metaan, väävliühendid, ammooniumioksüdatsiooni teel saadud energia. Ookeani sügavustes, termaalavade ümbrustes. Kuuma veega need ühendid kanduvad sinna lähedale ja
Populatsiooni moodustavad ühe liigi esindajad teatud territooriumil, kellel on võimalik vaba ristumine ja kes saavad viljakaid järglasi. Ühe kindla populatsiooni isendid on omavahel fenotüübiliselt sarnasemad kui sama liigi erinevad populatsioonid. Genofond = geenifond – populatsiooni/liigi kõik geenid ja alleelid. Genotüüp- Populatsiooni geneetiline struktuur – pop. geenide ja alleelide arvuline suhe. Kui pop. geneetiline struktuur muutub püsivalt, ühes suunas, siis kujuneb evolutsiooniline muutus. Geenisiire = geenivool ühe populatsiooni geenid tulevad teise Geneetiline triiv – juhuslik alleelide arvukuse muutus populatsioonis. Peamiselt looduskatastroofides, mõjutab eelkõige väikeseid populatsioone Kombinatiivne muutlikkus on geneetilise (päriliku) muutlikkuse vorm, mis tuleneb vanemate erinevate geenialleelide ümberkombineerumisest järglaste genotüüpideks. Alleelide ümberkombineerumine toimub meioosi ja viljastumise käigus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
