H.Spencer - Sotsiaaldarvinism J.A. De Gobineau Antropoloogiline suund sotsioloogias B.Malinowski Funktsionalism kultuuris R.Steinmetz - Sotsiograafia A.Comte Positivism P.Nartop - Sotsiaalpedagoogika A.Ferguson - Evolutsioon P.Sorokin Sotsiaalne mobiilsus E.Fromm Psühhoanalüütiline koolkond sotsioloogias W.F.Ostwald Mehanistlik teooria sotsioloogias 5 romaani keelt kõnelevat rahvust: itaalia keel, prantsuse keel, hispaania keel, portugali keel, rumeenia keel. 5 slaavi keelt kõnelevat rahvust: vene keel, ukraina keel, poola keel, bulgaaria keel, serbia keel. 3 koosluse tüüpi: 1.Esmased ehk primaarsed grupid-liikmeskond on piiratud (perekond,
Psühholoogia kordamisküsimused 1. Traditsioonilised psühholoogia koolkonnad ja nende erinevused · Strukturalism millest koosneb aju. Uurisid mälu, emotsioone, taju, molekule · Funktsionalism kuidas evolutsioon, kohanemine, ellujäämise vajadus mõjutab meie psüühikat. Mis on naiste/meeste jaoks atraktiivne · Gestaltpsühholoogia tajumine tervikuna · biheiviorism me ei saa uurida miskit, millele meil pole ligipääsu. Peame tegelema aind nähtavate sündmuste ja käitumistega. Inimese reaktsioonid. · Psühhoanalüüs Sigmund Freud `Kõige huvitavam on see, mida me ei näe' Alateadvus, vaimsed häired tulenevad konfliktidest. 2
1. Bioloogiline mitmekesisus ehk elurikkus suur eluvormide hulk Maal. Populatsioon ehk asurkond isendite kogum, kes elavad samal ajal, samal territooriumil ja kuuluvad ühte liiki Kooslus sarnaste elutingimustega ja samal territooriumil elavad liigid. Ökosüsteem isereguleeruv ja arenev tervik, mille mood. omavahel seotud organismid koos ümbritseva keskkonnaga. 1) Kui Maal puuduks liigirikkus, siis ei saaks toimida ka evolutsioon. Erinevad toiduahelad puruneksid ja inimene, kes on praegu selle planeedi ülalhoidja, ei saaks enam millestki toituda. Ilma elurikkuseta ei toimi veeringe, aineringed, fotosüntees ja mullateke. 2) Elurikkuse tasemed : Liigirikkus - On kirjeldatud 1,5 miljonit eukarüootse liigi, arvatavasti on üle 10 milj. Prokarüootide liigiline mitmekesisus ei ole selge vähe uuritud.
Kui Charles Darwin 1835. aastal HMS Beagle pardal Galapagose saartele jõudis, ei osanud ta isegi kahtlustada, et kõik saarestikus elavad vindid on lähisugulased. Tähelepanek osutus aastaid hiljem evolutsiooniteooria sõnastamisel väärtuslikuks vihjeks. Rühm rootsi ja ameerika teadlasi on nüüd järjestanud saartel elavate vindiliikide DNA ja leidnud geeni, mis mõjutab lindude nokkade kuju. Vindid jõudsid Galapagose saartele hinnanguliselt kaks miljonit aastat tagasi. Umbes samal ajal, kui maailma hakkas vallutama püstine inimene. Ent kui Homo erectusele olid avatud terved mandrid, siis ürgne vindiliik pidi leppima 18 saarega. Kaks miljonit aastat hiljem võib saarestikus kohata 14, uue töö kohaselt võibolla isegi 17 erinevat liiki vinti. Iga saar oli piisavalt erinev, et viia erinevate kohastumusteni. Mõned asusid toituma kaktuselillede nektarist, teised putukatest, kolmandad seemnetest ja mõned isegi iguaanide verest, vormides sellega nend...
2. Immuunsüsteem → ANTIKEHAD 3. Vaktsineerimine (kasutatakse kapsiidivalke mitte viiruse genoomi) → nn “mälurakud”, mis oskavad toota kindlat antikeha (riiklik vaktsineerimisloend 44) Bakterid - Ainuraksed - Eeltuumsed (raku sees pole tuuma, prokarüoodid) - DNA asub tsütoplasmas, 1 kromosoom (järelikult haploidne, 1n): rõngakujuline - Plasmiidid (väikesed rõngakujulised DNA molekulid) - Kiire evolutsioon Paljunemine: - Paljunevad pooldudes - enne seda DNA replikatsioon (õp. lk. 56) - Ideaalsetes tingimustes võib toimuda iga 20-30 minuti järel, vajalikud tingimused on: - Sobiv temperatuur - Niiskus - Sobiv pH (inimnahk kergelt happeline, et ei sobiks) - Toitained (piimhappebakter armastab piimasuhkrut) - Osadele bakteritele vajalik hapnik (O2) - aeroobsed - Osad bakterid ei vaja hapniku - anaeroobsed
2. Immuunsüsteem → ANTIKEHAD 3. Vaktsineerimine (kasutatakse kapsiidivalke mitte viiruse genoomi) → nn “mälurakud”, mis oskavad toota kindlat antikeha (riiklik vaktsineerimisloend 44) Bakterid - Ainuraksed - Eeltuumsed (raku sees pole tuuma, prokarüoodid) - DNA asub tsütoplasmas, 1 kromosoom (järelikult haploidne, 1n): rõngakujuline - Plasmiidid (väikesed rõngakujulised DNA molekulid) - Kiire evolutsioon Paljunemine: - Paljunevad pooldudes - enne seda DNA replikatsioon (õp. lk. 56) - Ideaalsetes tingimustes võib toimuda iga 20-30 minuti järel, vajalikud tingimused on: - Sobiv temperatuur - Niiskus - Sobiv pH (inimnahk kergelt happeline, et ei sobiks) - Toitained (piimhappebakter armastab piimasuhkrut) - Osadele bakteritele vajalik hapnik (O2) - aeroobsed - Osad bakterid ei vaja hapniku - anaeroobsed
..............................................................................6 Seente ehitus............................................................................................................................6 Seente toitumine.......................................................................................................................6 Seente paljunemine..................................................................................................................7 Seente evolutsioon...................................................................................................................7 4.SEENED INIMESE TERVISE JA ELUKESKKONNA OHUSTAJATENA...............................8 KOKKUVÕTE...........................................................................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS.....................................................................................................10 SISSEJUHATUS
· Koolkondade ja süsteemide aeg ( 1921 1939) · Fraktsioonide teke, kriis (eklektika) (1970 1980 lõpp) · Postpositivistlik rekonstrueerimine, integratsioon, formuleerimine ( 1990 ja edasi) 12) Psühholoogia suundumused 1.Idealism. Uskumusest asjani. Abstraktsest konkreetseni.Materialism. Asjast ideeni. Konkreetsest abstraktseni. 2. Staatika analüüsProtsessi analüüs 3. Teadvusekeha dualismTeadvuse keha monism. 4. Järjepidev evolutsioon, kvantitatiivsed muutusedDialektiline evolutsioon, kvalitatiivsed muutused. 5. ReduktsionismAntireduktsionism 13) Antiikaja eeldused psühholoogia tekkeks. Demokraatia, teadus, kunst, ehitus, mütoloogia jne. Täiuslik komplekt ühiskonna omadusi. Looduse ja inimese poolt loodu eristamine. Antiiktsivilisatsioon kui alus. 14) Millega tegelesid sofistid? · Pöördusid inimeste probleemide poole kosmoloogiast.
Kahulike ainete lagundamine, varuainete hoidmine. Eritamine ja veebilanss- neerud. Jääkproduktidest vabanemine. Termoreg- keha temp hoidmine psüivana olenemate keskkonnast. c) Kõrgem närvitalitlus- närvispsteem kogub infot, kordineerib seda, annab edasi infot. Õppimine ja mälu. d) Inimeste mitmekesisus- pole kahte tüpselt sama inimest. Suur geneetiline mitmekesisus. Nahavärvus, juuksevärvus, silmavärvus, kasv, vaimsed võimed. 9. Evolutsioon. Bioloogia II 4. Kursus lk 48-101. a) Evolutsiooni tõendid- füüisikaline, keemiline, sotsiaalne, bioloogiline evolutsioon. Mingi süsteemi pöördumatu areng ja tema järkjärguline keerukamaks muutumine. Toendid paleontoloogiast, kivistised. Võrlevad uuringud. b) Elu areng maal- kõik pärineb elusast. Kujenes maa atmosfäär, tekkisid norgaanilised ja orgaanilised ühendid. c) Looduslik valik ja selle vormid- populatsiooni isendite valikulises eluujämises ja
all, mis toimib koloonia ujukina. EVOLUTSIOON Nagu kõik teised elusolendid, teevad ka loomad iga uue põlvkonnaga läbi muudatusi. Tavaliselt on need nii pisikesed, et neid on väga raske märgata, kuid tuhandete või miljonite aastatega võivad need loomad välimuse täiesti teistsuguseks muuta. Seda muutumisprotsessi nimetatakse evolutsiooniks. See lubab loomadel kasutada uusi võimalusi ning kohastuda muutustega, mis nende ümber maailmas toimuvad. Evolutsioon toimib seniste omaduste teisenemise kaudu, harilikult ülipisikeste nihetena. Seetõttu kujutab iga loom endast elavat evolutsioonisalve, mis aitab meil näha erinevate liikide omavahelist sugulust. LOOMADE KOHASTUMINE Evolutsiooni teeb võimalikuks loomade omaduste varieerumine, mille põhjuseks on loomade omavaheline võistlus piiratud ressursside, näiteks eluruumi ja toidu eest. Selles konkurentsis osutuvad ühed omadused teistest
ristamine on takistatud ruumilise eraldatuse tõttu; Ameerikas ja Euroopas elavad naaritsad ei saa omavahel ristuda, liigitekke protsessid mutatsioonide teke, geograafiline isolatsioon, suunav looduse valik, ristumisbarjääri teke, mikroevolutsioon evolutsioonilised muutused liigi sees, viib uute liikide tekkele, alleelisageduste muutumine populatsiooni genofondis makroevolutsioon liigist kõrgemate organismirühmade teke ja evolutsioon (perekond, selts, klass), uute geenide teke, liigist kõrgemate organismirühmade teke ja areng, konvergents on bioloogias erineva päritoluga liikidel sarnaste keskkonna tingimuste toimel sarnaste tunnuste kujunemine, erineva päritoluga organismid sarnastuvad samasugustes elutingimustes; näit. lendorav ja nahkhiir, homoloogia on bioloogias mõiste, mis tähistab struktuurset sarnasust, vastandudes analoogiale kui funktsionaalsele sarnasusele, selgroogsete
- Juhtimise tähtsustamine - Administreerimine kui tegevus - Organisatsiooni sisesed seosed ja organisatsiooni ülesehitus 4. Millised olid klassikalise bürokraatliku koolkonna põhilised seisukohad ja kes olid koolkonna tuntumad esindajad? 5. Mis on "Hawthorne effect"? 6. Milline oli Douglas McGregori panus juhtmisteadusesse, millised olid tema põhilised seisukohad? III Loeng: organisatsioon, keskkond, organisatsiooniline evolutsioon 1. Nimeta vähemalt 5 erinevat organisatsiooni liiki. 2. Mida tähendab sünergia? 3. Mis on organisatsioonisünergia? 4. Mis on ressursisünergia? 5. Mis on kultuurisünergia? 6. Mis on organisatsiooni mikrokeskkond? 7. Mis on organisatsiooni makrokeskkond? 8. Kuidas toimub organisatsioonilise evolutsiooni protsess? IV loeng: organisatsiooni areng ja muudatused 1. Defineeri organisatsiooni arengu mõiste! 2. Kuidas erinevad kasv ja areng? 3
Innovatsioon ja tööstuslik evolutsioon James M. Utterback’i „Mastering the Dynamic of Innovation“ peatükk 4 „Innovation and Industrial Evolution“ kokkuvõte. Innovatsioonitegevuse dünaamika… ehk dünaamiline suhe on toote innovatsiooni, turustamise ja tekkivate ning konkureerivate firmade vaheline seos, kus iga osapool mõjutab ma tegevusega konkreetse toote innovatsiooni. Sellist suhet seostatakse ajalooliselt eelkõige kirjutusmasina ja elektrilise valgustuse (hõõgpirn) innovatsiooniga. Seda suhet iseloomustab eripära, et ka juhul kui innovatsiooni fookus toote evolutsiooni ajal muutub, siis dünaamiline suhe mõjutavate aspektide vahel on jääv. Innovatsioonitegevuse dünaamika parimaks näiteks tänapäevast on arvuti (personal computer) areng, mille fookus on ajapikku muutunud, kuid milles mängivad olulist rolli erinevad tark- ja riistvara tootjad ning tarbijad. Paljudes teadusuuringutes on püütud tuua välja standardseid innovatsioone en...
juhtimine (Wikipedia, 2015). Omavahel seotud erinevad logistikategevused moodustavadki tarneahela. Tarneahel ehk teise nimetusega logistiline võrgustik on toodete/teenuste tarnijalt kliendini liikumisel kaasatud organisatsioonide, inimeste, tehnoloogiate, tegevuste, info ja muude ressursside süsteem (Nagurney, 2006). 1 TARNEAHELATE TÄHTSUSE ESILEKERKIMISE PÕHJUSED JA ARENG 1 Tarneahela ja logistika areng Joonis 1. Logistika evolutsioon (Wikipedia, 2015) Kuni 20. sajandini saab rääkida logistikast kui ühest militaarvaldkonnast. Pärast Teist maailmasõda hakati rakendama militaarlogistika põhitõdesid järk-järgult tootmises ja kaubanduses. Mitmete teadlaste arvates on logistika kujunenud teaduseks just tänu sõjandusele (Tulvi, 2013). 20. sajandi teisest poolest alates võib rääkida juba ärilogistikast, mis tekkis militaarlogistika põhimõtete kasutuselevõtmisest praktilises äritegevuses. Sellest ajast
Sotsioloogia ajalugu Teaduse ajaloo kaks tahku Ideede ajalugu – teooriad, koolkonnad, voolud, uurimistulemused, avastused Institutsiooni ajalugu – õpetamine koolides, õppetoolid ülikoolides, õpikud, ajakirjad, teadlaste ühingud Ajaloo tähtsus või tähtsusetus Filosoofia – filosoofiat ei saa õppida ilma filosoofia ajaloota Füüsika – füüsika ajalugu ei ole vajalik tänapäeva füüsika mõistmiseks Milline on sotsioloogia? Robert K Merton - sotsioloogia peab olema nagu füüsika : tõeline teadus peab olema mineviku unustama Jeffrey Alexander - sotsioloogia peab alati oma ajaloo juurde tagasi pöörduma Sotsioloogia ajaloo perioodid Eelajalugu (antiik, keskaeg, uusaeg – kuni 19.saj) Klassikaline sotsioloogia (19.saj keskelt – 20.saj algus) Tänapäeva sotsioloogia (alates u. 1920) Kõige mõjukamad sotsioloogid Karl Marx Emile Durkheim Max Weber Auguste Com...
Ehk võiks see tõesti olla hoopis igapäevane vitamiin, mis teeb kõiki natuke rõõmsamaks ja jumekamaks? Missugune armastus see sel juhul oleks? Eros, agape või philia? Võib-olla tõesti see piibellik ligimesearmastus tahe teha teisele head, soovida talle head? Kas võib rääkida armastusest ja mõelda sisemise soojusega hoolimisest või ajab see asjad tarbetult keerukaks? Rüütliromaanide, halejuttude ja telenovelade katkematu memeetiline evolutsioon on ju meid harjutanud, et armastus tähendab peamiselt kahe inimese vastastikust või ka õnnetul kombel ühepoolset erootilis-romantilist tõmmet ja tunnet. On öeldud, et armastus päästab maailma või paneb maailma ringi käima. On öeldud, et jumal on armastus. Või et maailm ise püsib koos armastuse energiast. Inimeste puhul ei või kunagi teada, mis seda tõmmet esile kutsub.Võib-olla on tegu paljude mõjudega või lihtsalt kokkulangemisega
*putukad nendest 1 m ilj oletatavalt 2 100 milj ** mardikad putukatest 440k 30. Liikide arvu varieerumine eri organismirühmades geograafilise laiuse, kõrguse ning sügavuse gradiendil; Liigirikkus muutub väiksemaks ekvaatorist eemaldudes. Wallace püüdis esimesena vastata küsimusele, miks on maailma erinevates kliimavöötmetes liigirikkus nii erinev. Troopika suure liigirikkuse kohta väitis, et niiskes troopikas on palju liike, sest seal on evolutsioon saanud toimida segamatult suurel pindalal väga pikka aega, samal ajal kui pooluste lähedal on jääajad liike välja suretanud. Mida kõrgemale ja sügavamale, seda vähem like seal on. 31. Lokaalsed geograafilised diversiteedigradiendid poolsaare efekt, lahe efekt, massiefekt, Küürselg-kõver (hump-backed curve); Poolsaare, lahe efekt maismaa puhul väheneb mitmekesisus (diversiteet) lahesopi ja poolsaare otsa suunas.
biogennetilisele reeglile. Vähem kui kuu vanusel embrüol on saba ja lõpuspilud ning seetõttu sarnaneb ta kala lootega. Peatselt lõpuspilud kaovad, kuid pikk saba püsib teise arengukuu lõpuni. Sel perioodil hakkavad välja kujunema ka jäsemed ning vahepeal roomaja loodet meenutanud embrüo hakkab sarnanema teiste imetajate loodetega. Pilet 17 1.Evolutsiooni mõiste. Füüsikaline, keemiline, bioloogiline ja sotsiaalne evolutsioon. Evolutsiooni tõendid. Maal tuntakse 1,5 miljonit erisugust organismi liiki. On olemas nii ainu- kui ka hulkrakseid organisme. Lihtsa ja keerulise ehitusega, ühed liigid elutsevad metsades, teised veekogudes (kindlad liigid nt. kõrbetes). Ühed liigid sarnanevad üksteisega, teised meenutavad kaugeid sugulasi. Evolutsioon elu ajalooline areng. Eristatakse nelja evolutsiooni vormi. *füüsikaline evolutsioon 15 miljardit aastat tagasi toimus ,,suur pauk" ehk plahvatus.
Kuigi varasemad süsteemid on taimede hulka arvanud ka bakterid (Schizomycetes) ja seened, järgitakse käesolevas artiklis fülogeneetilist süsteemi, mis rühmitab taimi nende päritolu ja evolutsiooni järgi. Taimede hulka kuuluvad selles süsteemis nii rohevetikad kui ka kõik maismaataimed. Kõik need organismid sisaldavad klorofülli a ja b ning säilitavad fotosünteesi teel toodetud suhkruid tärklise kujul kloroplastides. Nende organismide rakuseinad koosnevad tselluloosist. Taimede evolutsioon Taimed pärinevad rohevetikatest, mis on ülejäänud vormidega parafüleetiline rühm ning mida arvatakse kord taimede, kord protistide hulka. rohevetikatel on kahemembraanilise kattega kloroplastid, mis sisaldavad klorofülli a ja b. Nad võivad olla flagellaadid, koloonialised või isegi algeliselt hulkraksed. Paljud on primaarselt haploidsed, kuid teistel on vahelduvad põlvkonniti haploidsed ja diploidsed vormid, mida nimetatakse gametofüüdiks ja sporofüüdiks.
kas neil ka järglasi oli. Veidi sarnanevad nad millimallikatega, mõned ka meriliiliatega ja ussilaadsetega. · Täielik loomahõimkond kujunes Kambriumis. See toimus plahvatuslikult ja põhjuseks peetakse hapniku suurenenud sisaldust keskkonnas, mis võimaldas hapnikul põhineva ainevahetuse arengut. Teiseks põhjuseks peetakse meretaseme langusest tingitud uute ökoloogiliste nisside tekkimist. Igal juhul iseloomustab seda perioodi kiire loomaliikide evolutsioon. Praeguse aja loomariigi eelaseks peetakse Kambriumiaegset väikest lülilise ehitusega organismi Pikaia. Taimi sel ajal ei olnud, küll aga olid fotosünteesivad algloomad ja vetikad. Meres elavate sugukondade arv oli Kambriumi lõpuks 20 ringis. · Ordoviitsiumis toimus plahvatuslik liikide tekkimine umbes 500 miljonit aastat tagasi. See oli suurem kui Kambriumi oma. Tekkis hulgaliselt uusi Paleosoikumi fauna esindajaid (lülijalgsed, korallid jt)
25x80. Sellel oli 4KB videomälu ja ainult üks värv. 1987 aastal välja tulnud VGA sai väga populaarseks ja pani aluse tänapäeval tuntud videokaartide tootjatele nagu ATI, Cirrus logic ja S3. Need firmad hakkasid VGAd arendama, tõstsid resulutsiooni ja värvide mahtu, mida videokaart sai kuvada. Peale VGAd tuli SVGA(super VGA) standard, mis jõudis videomälu mahuga 2 megabaidini ja resulutsioon 1024x768, olles seejuures võimalik kuvama 256 värvi. Videokaartide evolutsioon tegi suure pöörde paremuse poole aastal 1995, kui väljastati esimesed 2D/3D videokaardid. Tootjateks tol ajal olid: Matrox, Creative, S3 ja ATI. Need videokaardid järgisid SVGA standardit, aga lõid uusi 3D funktsioone. Aastal 1997 väljastati 3dfx graafikakaardi kiibil Voodoo poolt, 3dfx oli väga võimas ja sisaldas uusi 3D effekte (Mip Mapping, Z-buffering, Anti-aliasing). Sellest hetkest alates tuli seeria videokaarte nagu Voodoo2, TNT ja TNT2 NVIDIA poolt.
Keemilised elemendid minus ja minu ümber VI A rühma mittemetallid Inimeste evolutsioon on olnud küllaltki pikk protsess mis jätkub ka peale meid , aja jooksul on õpitud erinevaid oskusi milleta ei saaks see kõik meie ümber toimuda ,üheks selliseks oskuseks on keemia , tuhanded aastad tagasi juba tunti keemiat Egiptuses, Hiinas ja Indias, osati sulatada maakidest metalle ning valmistada nende sulameid, klaasi ja emaili. Kõik see on muutnud meie elu mugavamaks. Tegelikult see kõik tähendab ,et keemia tähtsus pole veel kuhugi kadunud ning ei kao ka.
vanuseastme normile. Normiks peetakse oskust lahendada ülesandeid, millega enamik selle vanuserühma inimesi toime tuleb. Seega on IQ suhteline näitaja. Normaalne IQ väärtus on 100, normiks peetakse väärtusi 90 110. IQ alla 70 tähendab debiilsust, IQ üle 130 erakordselt kõrget taset. 5. Inim rass Rassi mõiste- Bioloogilisest seisukohast on rassi defineerimine mõttetu. Evolutsioon toimub populatsioonides ja kui selle tulemusel tekib midagi sellist, mida on hakatud nimetama rassiks, siis on see üksnes kohastumislikku iseloomu kanduv tulemus. Rasside iseloomustamiseks kasutatavate tunnuste- naha ja karvade värvus, juuste kuju, habemekasvu, pea, nao, nina, ja huulte kuju ja mõõtmete ning kehakasvu võrdluse alusel jagati inimesed põhi ehk suurrassidesse: europiidideks, negriidideks ja mongoloodideks. Neid nimetatakse ka vastavalt valgeks, mustaks ja kollaseks rassiks
Euroopa 17.-18.sajandil 1) mõisted bsoluutne monarhia - riigivalitsemisvorm, mille puhul kõrgeim võim a kuulub ühele isikule (kuningale) parlamentaalne monarhia - riigivalitsemisvorm, mille puhul kuningas jagab oma võimu parlamendiga. v abariik - riigivorm, mille puhul kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või moodustab neid parlament. r evolutsioon - murranguline periood ühiskonna ja riigi elus, selle tulemusena asendatakse vana poliitiline kord uuega. restauratsioon - endise poliitilise korra taastamine. personaalunioon - riikide ühendus, millel on üks riigipea, kuid eraldiseisvad riigiorganid ja seadused. patsifism - maailmavaade, mis taunib igasuguseid sõdasid. diplomaatia - riike esindavate isikute (diplomaatide) vaheline suhtlus. anglikaani kirik - protestantluse haru. merkantilism - 15
valitsus- ja äriringkonnad ei oota uuringuid tihti ära – kriisieriala Oluline kaasata aruteludesse ja otsustesse ka kohalik elanikkond alused (Soulè 1985) Põhipostulaadid Elurikkus ja looduse mitmekesisus tuleb säilitada ning populatsioonide ja liikide enneaegset väljasuremist tuleb vältida Biofiilia Ökoloogiline terviklikkus ja ökosüsteemide keerukus peavad säilima Evolutsioon peab jätkuma Elurikkusel (ja liikidel) on iseväärtus Looduskaitse printsiibid Ettevaatusprintsiip – ühtki ohtu ei tohi ignoreerida! Dünaamilisuse printsiip – Loodus ei ole tasakaalus, toimub pidev muutumine! Evolutsioonilisuse printsiip – Liigirikkus on evolutsiooni tulemus! Pideva valveloleku printsiip – Enneta, mitte ära likvideeri! Ole muutustega kursis! Inimese juuresoleku printsiip – Inimene on
Monotremaadid ongi nokkloom ja sipelgasiil ning nad on ürgsemad loomad kui kukkurloomad - viimased on elussünnitajad, monotremaadid on munejad. Jänes sünnitab nägijad, küülik pimedad. Kuulus ökolood Wood Rod võttis kasutusele termini gild: tähistas liikide gruppe, kes tarvitavad ühesuguseid toite. Seega sattuski ühte gildi loomad, kes väliselt väga ei sarnane (jänes ja küülik väike erinevus, kits ja lammas - suurem erinevus) · Konvergentne ja paralleelne evolutsioon näitab, et kahe piirkonna liikide, perekondade ja sugukondade loetelu ei tarvitse meiel anda mingi teavet nende alade ökooloogilise iseärasuse/sarnasuse kohta. Enamikel juhtudel sisaldavad kooslused laia spektri eluvorme. Meie maismaabioomid. Bioomide ehk biogeograafiliste vöödete arv. 1. tundraalad - paiknevad põhjas polaarjoone ümbruses, merepiirist alates. Põhja-jäämerest lõuna poole. Tundrat leidub ka lõunapooles arktilistel saartel ja euroopa Alpi mägedes
Teiseks, sotsiaalsed ning majanduslikud erinevused peavad olema niiviisi ehitatud: et suurimaid hüvesid saaksid kõige vähem priveleegeritud ühiskonnaliikmed vastavalt järeltulevate põlvkondade ees vastutuse printsiibile (just savings principle) ning õiglase ebavõrdsuse printsiibile (the difference principle); töökohad ning riigiametid peavad olema kõigile kättesaadavad võimaluste võrdsuse alusel. Majandusteadlase, Nobeli preemia laureaadi Friedrich August von Hayek arvamusel evolutsioon ei või õiglane olla. Kuna iga muutus viib ühte osapoolt võidule ning teist kaotusele, õigluse nõue võrdub arengu lõpuga. Minu meeles saab seda väidet käsitleda ka õiguse raames. Sest õigus ka pole staatiline. Muutuvad ajad, inimesed, nende vajadused ja moraalprintsiibid, seega õigus peab ka nendega koos arenema. Muidu ühel hetkel me jõuame anarhiani, kui õigused ning seadused ei vasta enam ühiskonna nõudele. Seepärast võib
Diamond, The Third Chimpanzee · Mis muutus: uued jahipidamisviisid, riietus, luunõelad, koopamaalid, kaaslaste matmine. · Käitumuslikult kujunes välja tänapäevane inimene · Aju osakaal/roll: kaasaegse inimese aju tarbib ca 20 watti (400 kilokalorit) päevas, mis on ca 1/5 kogu inimkeha energiavajadusest · Kas inimese käitumine ja suhtepilt on ajaloos muutunud, millised on muutuste suunad? Kas oleme osa suuremast hoovusest, laiemast arenguprotsessist? Vaidlused: evolutsioon ja antropogenees · Kreatsionism vs evolutsionism: alguspunkti iseärasused, inimese positsioon maailmas, tunnetuse piirid · Kas inimene on loom? · Teadus evolutsionistlik, tavaelu kreatsionistlik? Kreatsionisti elu on kergem! · SP teadusena leida andmepõhist tõendust, usaldusväärseid seoseid, püsivat põhjuslikkust. Olles samal ajal otsiv, enesekriitiline, kartes lõplikke tõdesid Ajaloolise arengusuuna otsingud
Sissejuhatus Nagu kõik teised elusolendid, teevad ka loomad iga uue põlvkonnaga läbi muudatusi. Tavaliselt on need nii pisikesed, et neid on väga raske märgata, kuid tuhandete või miljonite aastatega võivad need loomad välimuse täiesti teistsuguseks muuta. Seda muutumisprotsessi nimetatakse evolutsiooniks. See lubab loomadel kasutada uusi võimalusi ning kohastuda muutustega, mis nende ümber maailmas toimuvad. Evolutsioon toimib seniste omaduste teisenemise kaudu, harilikult ülipisikeste nihetena. Seetõttu kujutab iga loom endast elavat evolutsioonisalve, mis aitab meil näha erinevate liikide omavahelist sugulust.Evolutsiooni teeb võimalikuks loomade omaduste varieerumine, mille põhjuseks on loomade omavaheline võistlus piiratud ressursside, näiteks eluruumi ja toidu eest. Selles konkurentsis osutuvad ühed omadused teistest kasulikumaks, mistõttu
Evolutsiooniareng seega tipust alla. Kärbes see-eest on aga tunduvalt suurema kohanemisvõimega kui kiil, ning enamike kahetiivaliste eellane. Selleks et edasi areneda ei saa seega liikuda ühes suunas. Sama tõika saab tähendada raadio ning elektronarvutite arendamisega. Mõlemad tehti katseeksitusmeetodi järgi kuigi eellane toimis hästi. Kui toimiks plaani järgi evolutsioon, saaksime paremad kirjutusmasinad aga mitte arvutid. Geneetik Jacob ütles – evolutsioon on meisterdamine. Loodus ei loo uusi vorme tühjast vaid kasutab midagi olemasolevat. Kuidas kujuneb teekond hammastest kõrvaluukeseni on suur juhuste kokkulangevus. Inglise bioloog Maynard seletas seda näitega elevandi londi tekkimisest. Selleks kulus eellasloomal miljoneid aastaid ning palju juhuslikke mutatsioone. Miks aga loomad üksteisega nii sarnased välja näevad. Põhjus leiti äädikakärbse uurimisega. Tüütu putukas nägi välja kord üht, kord teistmoodi. Leiti, et temas on
Päikesevarjutus Kuu paikneb Maa ja Päikese vahel. Kuuvarjutus Kuu asub Maa varjukoonuses Valgusaasta vahemaa, mille läbimiseks kulub valgusel (c=3*108m/s) 1 aasta. Galaktika(d) on kindla struktuuriga tähtede kuhjum: 1) läätsekujuline ketas (Hajusparved) ja 2) sfääriline ketast ümbritsev tähtede ja täheparvede piirkond (Kerasparved). Meie galaktika on Linnutee, naabergalaktika on Andromeda udukogu. Tähed ja nende evolutsioon Universumis toimub kogu aeg uute tähtede sünd, elu ja surm. Tolm ja gaas on kaootilises liikumises ning paratamatult mitte-homogeenne. Kui kuskil on gaas või tolm piisavalt tihenenud, siis hakkab toimima gravitatsioon ning see gaasipilv tõmbub järjest rohkem kokku. Samal ajal kasvab pidevalt ka gravitatsioon. Lõpuks on tekkinud tähe-eelne seisund, mida nimetatakse prototäheks. Gravitatsiooniline kokkutõmme jätkub, temperatuur ja rõhk tema sisemuses aina
Tarkvaratehnika on tiimide poolt rakendatav distsipliin tootmaks kõrgekvaliteedilist, suuremastaabilist ja hinnaefektiivset tarkvara, mis rahuldab kasutajate nõudmisi ja mida saab hooldada teatud ajaperioodi vältel. Mis on üldistatud protsessid tarkvaraarenduses? (Eksamiküs) spetsifitseerimine – mida süsteem peab tegema ja mis on piirangud arendamine – tarkvarasüsteemi tootmine valideerimine – kas toodetud süsteem on see, mida klient soovis? evolutsioon – tarkvarasüsteemi muutmine vastavalt kasutajate muutuvatele nõudmistele Tarkvaraprotsesside liigid: plaanipõhine – kõik tegevused on planeeritud ja edu tagab kriteeriumide järgminie agiilne – planeerimine toimub sammude kaupa töö käigus Kose (waterfall) mudel: requirements -> design -> implementation -> verification -> maintanance. Tuleneb ehitusest. Kose mudeli puudused: nõuded fikseeritud
· Molekulaargeneetika - uurib pärilikkuse molekulaarseid mehhanisme · Viroloogia viirusedki omavad teatud elu omadusi (sisaldavad nukleiinhappeid) · Biokeemia ja biofüüsika biokeemilised ja biofüüsikalised protsessid on samas ka molekulaarbioloogilised: (toimuvad muutused organismi molekulides või nende liikumises) · Mikrobioloogia molekulaarbioloogilised protsessid toimuvad rakus, lihtsaim rakk on bakterirakk Varajane keemiline evolutsioon ja abiogenees Millal meie koduplaneet tekkis? Milline ta alguses välja nägi? Millistest keemilistest elementidest ta koosnes? Millised klimaatilised tingimused seal valitsesid? Kuidas tekkis elu? Kõige õigem vastus on: me ei tea. Keegi pole mõõteriistade ja filmikaameraga kohal olnud. Jääb üle püstitada hüpoteese ja püüda neid katseliselt tõestada. Teadlased ongi siin suure töö ära teinud. On loodud pilt ürgsest Maast
................................................................................................................................. 3 ........................................................................................................................................................................................ 3 1 Tähed ja nende teke......................................................................................................................................................4 2 Tähe evolutsioon..........................................................................................................................................................5 2.1 Peajada..................................................................................................................................................................5 2.2 Peajada järgne aeg.............................................................................................................................................
elusorganismide olemasoluga. Rõhk 1atm, koostis lämmastik 78%, hapnik 21%, CO2 0,03%, veeaur 4%, inertsgaasid 0,95% 11. Inimtegevus mõjutab Maa kui planeedi seisundit inimeste arvu, süsinikdioksiidi osakaalu ning keskmise temperatuuri kasvuga. Kui toodetav energiahulk hakkab lähenema Päikeselt saadvale, tõuseb Maa temperatuur. 12. Taevas leiavad aset meteoroloogilised, ööpäevased, sesoonsed ja astronoomilised muutused. Viimaste hulka kuulub ka evolutsioon ja omaliikumine. Öö ja päeva vaheldumine, pilved, lumi, vihm, virmalised, vikerkaar. 13. Tähistaeva muutumine on seotud aastaaegadega sellepoolest, et igal aastaajal on sellele iseloomulik ilm. Aastaaega saab määrata Päikese kõrguse järgi horisondil teatud kellaajal või koha järgi silmapiiril, kust ta tõuseb või kuhu loojub. 14. Tähtkujud on kindlate koordinaatidega määratud hulknurgad (kujuteldaval)
tume keha tähe ümber varjutab teda. Lähiskaksikud Kompaktseid süsteeme, milles komponentidevaheline kaugus on suhteliselt väike või puudub üldse nimetatakse lähiskaksikuteks. Lähiskaksikud ei saa rahulikult omaette evolutsioneeruda, vaid kummagi tähe arengukäik mõjutab suuremal või väiksemal määral tema lähedane naaber. Üks täht võib ka olulise osa oma massist anda partnerile, mille tagajärjel selle evolutsioon aeglustub, partneri oma aga kiireneb. Muutlikud tähed Muutlikud tähed on laiemas mõttes igasugused tegeliku või näiva heledusmuutlikkusega tähed. Näiv muutlikkus on iseloomulik kaksiktähtedele. Muutlikud tähed on tähed, millede heledus märgatavalt muutub aja jooksul, harilikult perioodiliselt - kindla ajavahemiku järele muutudes heledamaks, siis jälle nõrgemaks. Üldiselt eristatakse pulseerivaid ja eruptiivseid mitmikäthti
muldkehade abil, kuna nad muid seadmeid ei tundnud. Snofru lasi ehitada veel kaks püramiidi praeguse Dahsuri lähedale. Esimest neist, nn. murdpüramiidi, nimetatakse ka "valgeks" püramiidiks. Umbes poole kõrguseni tõusevad ehitise seinad 50º 41' nurga all, siis aga muudavad kallakut ja suunduvad tipuni 42º 59' kaldenurgaga. Ligi kaks kilomeetrit "valgest" põhja poole asub "roosa" püramiid, mis on esimene säilinud tõeline püramiid ja millega lõpeb ka püramiidi arhitektooniline evolutsioon. Siitpeale on kõigil püramiididel korrapärane geomeetriline kuju. Rohkem kui 100 meetri kõrgune Snofru "roosa" püramiid on kõigi püramiidide, sealhulgas ka Giza püramiidide esiisa. Esimesed üksikasjalikumad teated püramiididest pärinevad kreeka ajaloolaselt Herodotoselt, kes külastas Egiptust V sajandil eKr. Kõik preestritelt kuuldu pani ta kirja oma "Ajaloo" teises raamatus. Herodotose teateid on nüüd kinnitanud ka tänapäeva teadlased.
Ookeani asukad Ookeanis elab kümneid tuhandeid kalu. Suureimaks neist on haid, vaalad ja delfiinid Kalade süsteem ja evolutsioon Evolutsiooniliselt on see üks rühm organisme, mille peal loodus proovis erinevaid arenguvariante, osa neist katsetustest on välja surnud ja neid teame vaid kivististena (kilp- ja rüükalad), osa on tänapäevani säilinud kurioossete haruldaste vormidena (latimeeria). Kalu on üle 20 000 liigi, (võibolla isegi 25 000), neist valdav osa elab troopikas - Amasoonases jmt. Esineb palju väliselt sarnaseid liike (Cichlidae e kirevahvenlased Aafrika järvedes)
Se, Sn, As (sisaldus alla 0,0001%). Neid on %-lt vähe, aga organism vajab neid. Arstid jagavad kõik elemendid kahte rühma: Makroelemendid kõik need, mida organism saab ööpäevas üle 100 mg. Mikroelemendid kõik need, mida organism saab ööpäevas alla 100 mg. Üksikelementide bioloogiline roll C (süsinik) evolutsiooni keskne bioelement Elu on süsinikuühendite evolutsioon! 7 põhjust: C on võimeline moodustama 4 stabiilset kovalentset sidet a) teiste C aatomitega; b) teiste elementide aatomitega. Need sidemed on piisavalt tugevad, kuid ensümaatiliselt saab neid lõhustada ja sünteesida. C aatomite mõõtmed on väikesed ja ka aatommass on väike. C-aatomitest võivad moodustuda: 1
Divergents- evolutsiooni protsessis toimuv eristumine. Ühtsest lähtetüübist erinevate vormide teke seoses kohastumusliku levikuga erinevatesse elukeskkondadesse. Näiteks: Galapagose vindid 7. Konvergents- evolutsiooniline sarnastumine e. eri süstemaatilistesse üksistesse kuuluvad isendid omandavad samas elukeskkonnas sarnased tunnused. Näiteks: sarnane silmade ja ninasõõrmete paigutus jõehobudel ja krokodillidel 8. Endeemsed liigid- liigid, kelle evolutsioon on toimunud pikka aega eralduses teistest sarnastest liikidest. Näiteks: kukkurloomad Austraalias, Saaremaa robirohi 9. Analoogia- elundid täidavad sama funktsiooni, kuid on erineva ehituse ja päritoluga. Näiteks: putuka/linnu tiivad, kala/vähi lõpused. 10. Homoloogia- sama päritolu ja ehitusplaan, kuid erinev funktsioon. Näiteks: imetajate jäsemed, taimedel varre homoloogid 11
teke, ulatuslike söeladestute teke, roomajate teke, imetajetaoliste roomajate teke). Mesosoikum. Aegkonna piirid, ajastute nimetused ja piirid, mandrite liikumine, kliima. Tähtsamad sündmused ajastute kaupa (imetajate ja pärisluukalade teke, lindude ja konnade teke, katteseemnetaimede teke). Sauruste jaotus ning tuntumad esindajad. Kainosoikum. Aegkonna piirid, ajastute nimetused ja piirid, mandrite liikumine, kliima. Muutused elustikus ajastute kaupa (imetajate ja lindude kiire evolutsioon, rohttaimede levik; ulatuslike kõrbete ja rohtlate teke, rohusööjate, kiskjate ja väikeimetajate kiire areng; inimese teke, megafauna õitseng ja kadumine). REGIOONID Iseseisva töö materjalides käsitletud piirkondade kohta (kas videod või Eesti Looduse artiklitest): Argentina, Costa Rica ja Kanaarid. Asend, kliima, topograafia, evolutsiooniline ajalugu, iseloomulikud taimkattetsoonid, kõrgusvööndilisus, karakteersed taime- ja loomaliigid, seos inimtegevusega, looduskaitseprobleemid
Veenuse kliima ja aurustas lõpuks ookeanid. Elu USA teadlased jõudsid ajakirjas "Astrobiology" avaldatud artiklis järeldusele, et Veenusel võib leiduda elu. Mikroobid võivad elada ja paljuneda Veenuse õhukeses pilvekihis, mida kaitsevad päikesekiirguse eest selles leiduvad väävliühendid. Mõni aasta tagasi avastati meie planeedil bakter, mis on võimeline elama ja paljunema pilvedes. Samasugune evolutsioon võis toimuda ka Veenusel ning kui pinnas muutus seal elamiseks liiga kuumaks, võis pilvedest saada sealse elu ainus pelgupaik. Kuud Veenusel ei ole looduslikke kaaslasi, vaid ainult tehiskaaslased. 8. Detsembril 2010 aastal avaldas Jaapani aeronautika- ja kosmoseuuringute agentuur JAXA, et nende kaua aega Veenuse poole triivinud karbikujuline kosmosesond sond ei suutnud pidurdada piisavalt et jääda Veenuse
Maa liikumine. Varjutused Millised muutused leiavad aset taevas? Taevas leiavad aset meteoroloogilised(pilved, lumi, vihm, vikerkaar), ööpäevased(öö ja päeva vaheldumine), sesoonsed(aastaajad) ja astronoomilised(siia kuuluvad näiteks taevakehade evolutsioon ja omaliikumine) muutused. Kuidas on tähistaeva muutumine seotud aastaaegadega? Aastaaega saab määrata Päikese kõrguse järgi horisondil teatud kellaajal või koha järgi silmapiiril, kust ta tõuseb või kuhu loojub. Samuti määrab aastaaegu tähtkuju, kus kuusirp nähtavale ilmub. Et aastasse mahub kuuloomisi umbes 12, jagati Kuu tee tähtede suhtes 12 võrdseks osaks – 12 soodiagi tähtkujuks. Mis on tähtkujud? Milleks neid vaja on?
Evolutsiooni geneetilised alused* Populatsioon Väikseim evolutsioonivõimeline organismide rühm Populatsiooni moodustavad ühisel territooriumil elavad samaliigilised isendid Populatsiooni iseloomustab 1. Oma genofond (geenide ja alleelide kogum) 2. Populatsiooni isendite sarnasus võrreldes teiste sama liiki populatsioonidega. 3. Oma geneetiline struktuur – põlvkondade jooksul püsiv geenide ja alleelide esinemissagedus. Individuaalse muutlikkuse tekkepõhjused 1. Mutatsiooniline muutlikkus 2. Kombinatiivne muutlikkus Mutatsiooniline muutlikkus* On põhjustatud mutatsioonidest. Mutatsioonid on pärilukkusekandja (DNA, RNA) püsivad edasikanduvad muutused. Mutatsioonid võivad põhjustada teatud geenide avaldumist ja põhjustada ka uute geenide teket. Võib toimuda geenide kordsus ja see põhjustab kaasasündinud haruldasi haiguseid. Kombinatiivne muutlikkus* ...
03.2018 Estonian Nature Tours. (2014). Linnuralli Estonian Open uus rekord 167 liiki 14 tunniga. Kättesaadav: http://estoniannature.blogspot.com.ee/2014/08/linnuralli-estonian-open-uus- rekord-167.html Külastatud: 22.03.2018 EstBirding. (2018). Võistlused. Linnuvaatlejate ökoralli 2018. Kättesaadav: http://www.estbirding.ee/voistlused/linnuvaatlejate-okoralli-2018 Külastatud 22.03.2018 Hõrak, P. (s.a.). Kurna suuruse evolutsioon. Lõivsuhe järglaste hulga ja kvaliteedi vahel. Kättesaadav: http://kodu.ut.ee/~horak/loengud/loeng8.html Külastatud: 21.03.2018 Kotkaklubi. (s.a.). Tegevused. Lindude jälgimine saatjate abil. Kättesaadav: http://www.kotkas.ee/tegevused/lindude-jaelgimine-saatjate-abil Külastatud 22.03.2018 Pehlak, H. (2018). Eesti linnuteaduse ajalugu, ornitoloogiline kirjandus, linnuharrastus. Loengumaterjal. Sepp, T. (2012). Miks on linnud värvilised? Eesti Loodus
1. Louis Wirth «Urbanism as a Way of Life» Oma uurimistöös Louis Wirth kirjeldas Chicago linnaelu ja linnastumisprotsessi. Tema peamine saavutus selles töös on linna ja linnaelu sotsioloogiline defineerimine. Ta arvab, et tänapäeva inimese peamine elamise omadus tema keskendamine hiigelsuurtesse kogumitesse, mille ümber moodustuvad uued väiksemad rühmad ja millest lähtuvad uued ideed ja meetodid, seda me nimetame tsivilisatsiooniga. Linn on mitte ainult elu- ja töökoht nüüdisaegse inimese jaoks, vaid ka majandusliku, poliitilise ja kultuurilise elu juhitsenter. Wirth ütleb, et linna suurus ei ole tema tunnusmärk aga autor oma tekstis nimetab kolm linna iseloomulikku joont: suur elanikkonna arv, ühiskonna heterogeensus ja suur rahvastiku tihedus. Autor vaadeldab linna kui ekosüsteemi, kus on olemas segmenteerimine, liikmete segamine, evolutsioon ja areng, tekkivad uued liikmed ja võimalused iseenda realiseerimiseks aga kusjuures...
püsiva väärtusena eesti teadusse ja kultuurilukku. 26. juulil 1998 lahkus meie keskelt kauaaegne Tartu Observatooriumi teadlane füüsika- matemaatikakandidaat Heino Eelsalu. Ene Ergma 29. veebruar 1944 Rakvere UURIMISTÖÖ PEASUUNAD Füüsikalised protsessid tähtede konvektiivsetes ümbristes; supernoovaeelne evolutsioon; termotuumaprotsessid akreteerivates neutrontähtedes ja valgete kääbuste pinnal; väikese massiga röntgenkaksiktähtede evolutsioon tunnustus: 2002 Eesti Vabariigi teaduspreemia täppisteaduste alal TAAVET ROOTSMÄE Taavet Rootsmäe sündis 27.juunil 1885.a Võnnu vallas Rookses Roosa talus. Taavet Rootsmäe teaduslik töö käsitleb tähtede liikumist ja arengut Linnutee tähesüsteemis. Neid töid alustas ta 1924.a ja jätkas kuni surmani. Tema tööde põhiidee seisnes selles, et tähed tekivad Linnutee hajusainest tolmust ja gaasist. Hajusaine
Mõisted Looduskaitse - inimtegevuse kahjuliku mõju vähendamine ning selle tagajärgede likvideerimine, looduse iseregulatsioonivõime säilitamine ja loodusvarade säästliku kasutamise korraldamine. Looduskaitse põhiülesanne - tagada Maa kui tervikliku biogeosüsteemi toimimise jätkumine. Selleks on vajalik säilitada elus- ja eluta looduse mitmekesisus, keskkonna iseregulatsioonivõime ning ökosüsteemsed protsessid - evolutsioon, aineringe, geneetilise info vahetamine jmt. ja edendada loodusharidust. Looduskaitseteadus - ohustatud liikide majandamine, kaitsealade kujundamine, keskkonnaökonoomika, keskkonnaõigus, taastamisökoloogia, ökosüsteemide kaitse, keskkonnaeetika jms Elurikkus - meid ümbritsev loodus kõigis oma eluvormides hõlmates nii geneetilist, liigilist, samuti elupaikade ja ökosüsteemide mitmekesisust.
vesiniktähtedena. II 10x Päikesest väiksema massiga tähed ei süttigi ja ei saavuta vajalikku 10milj°C ja neid nim. Pruunideks kääbusteks. (nt. Jupiter- tähte temast ei teki) III Päikesest 5-10x suurema massiga tähed, plahvatavad novade või supernovadena väga kiiresti, mis paisuvad ja nendest tekivad udukogud (krabiudukogu) 3 PÄIKESE ARENG (Päikese evolutsioon õp. lk.71 joonis) Päike on jõudnud peajadale Kui vesinik saab tuumas otsa, siis Päike hakkab liikuma ja 12milj. aasta pärast tekib temast Punane Hiid, kus vesinik põleb tuuma ümbritsevas kihis. 12.2 miljardi aasta pärast süttib tuumas heelium, milles hakkab tekkima süsinik- Kollane Hiid Punane Hiid Planetaarne
Robootika Robootika on teaduse ja tehnika haru, mis käsitleb robotite disaini, ehitust, tootmist ja töötamist. Robootika on tihedalt seotud mehaanika, informaatika, elektroonika ja muude teadusharudega. Robootika kolm põhiseadust: 1.Robot ei tohi oma tegevuse ega tegevusetusega inimesele kahju teha; 2.Robot peab täitma inimese antud korraldusi, kui need pole vastuolus esimese seadusega; 3.Robot peab kaitsma oma olemasolu, kuni see ei lähe vastuollu esimese ega teise seadusega. Evolutsioon on miljonite aastate käigus arendanud välja täiuslikkuseni viimistletud mobiilseid ning autonoomseid lahendusi. Angerjas, kes ujub endast kiiluvett jätmata või nahkhiir, kes ultrahelisignaaliga putukaid jahivad on näited arengutasemest, milleni inimese poolt loodud tehissüsteemid veel jõudnud ei ole. Paljusid tehnilised uuendused on otseselt inspireeritud loodusest. Bioonika on tehnika haru, mis rakendab loodusest ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
