(proterosoikum) (2500) organismide teke, esimeste hulkraksete ilmumine Ürgaegkond Prokarüootsete (arhaikum) (4600) organismide teke Evolutsioon süsteemi pöördumatu ajalooline areng, tema järk-järguline mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine. 1. Füüsikaline evolutsioon ebapüsivate elementaarosakestest raksemate aatomite, tähtede, planeetide ja galaktikate teke ning edasine areng 2. Keeminile evolutsioon aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja polümeersete orgaaniliste ühendite teke 3
b) Keelikloomad selgroogsed c) katteseemnetaimed Riik a) Loomariik b) Loomariik c) Taimeriik Elusloodus jaotub viite suurde riiki: bakterid, protistid, seened, taimed, loomad. OLELUSVÕITLUS JA LOODUSLIK VALIK · Bioloogiline evolutsioon Maa elusa looduse ajalooline areng liikide üksteisest põlvnemise kaudu. · Evolutsioonilised muutused toimuvad pika aja jooksul, ka praegu! · Organismid annavad rohkem järglasi kui neid ellu jääb. Organismide vahel toimub konkurents olelusvõitlus. · Geneetiline muutlikkus kõigil organismidel, ka samasse liiki kuuluvatel on erinevad omadused. · Looduslik valik (LV) organismid, kellel on kasulikumad omadused (kohastumused) ümbritsevas keskkonnas
Akumuleeruvad aju rakkudesse gangliosiidid (närvirakkude membraani glükolipiidid) Ravi puudub, (paralüüs, reetina degeneratsioon jne, surm 34 aastaselt)) võimlik skriinida heterosügoote Enamus ensüüme on valgud, kuid mitte kõik valgud ei ole ensüümid Näited mitte ensümaatiliste valkude erinevustest ja haigustest ABO vererühmad tsüstiline fibroos (haigus) Sirprakuline aneemia (haigus) Hemoglobiinide paralleelne evolutsioon ja kohastumine ABO vererühmade geneetika ABO vererühmad avastas Karl Landsteiner 1900 aastatels. Neli fenotüüpi määratakse kolme alleeli poolt: IA, IB, ja i. ABO lookusest tulevad antigeenid erütrotsüütidele, mis tähendab et ensüümi glükosüültransferaasi mõjul lisatakse membraani glükolipiidile suhkur Enamustel on olemas glükolipiid ise ehk H antigeen Nüüd sõltuvalt alleelist tekib kas A või B antigeen
- CO2, CO, N2, NH3, NH4, H2 veeaur - veeaurust sai vesi, kui Maa jahtus = tekkisid ookeanid Elu tekkimise 3 etappi 1) Anorgaanilistest ainetest tekkisid lämmastikku sisaldavad orgaanilised ühendid (nukleiinhapete ja valkude koostisosad) 2) Orgaanilised ühendid liitusid = tekkisid suured makromolekulid (nukleiinhapped ja valgud) 3) Makromolekulid koondusid lipiidse membraani sisse = tekkisid esimesed rakud = algas evolutsioon Elu päritolu teooriad - anorgaanilistest ainetest tekkisid orgaanilised iseennast tootvad orgaanilised ühendid - biomolekulid või mikroobid sattusid Maale meteoriitidega kosmosest - ürgsupi hüpotees maakeral valitsenud tingimustes toimunud reaktsioonide käigus ühinesid lihtsad anorgaanilised molekulid = tekkisid orgaanilised molekulid (tänapäeval võimatu) Elu tekkekoht - madalad merelahed
teaduslikult. Teaduste hierarhia Selle alusel, kui kiiresti on jõutud positiivsesse staadiumisse, võib teadused järjestada järgnevalt: 1. Astronoomia 2. Füüsika 3. Keemia 4. Bioloogia 5. Sotsioloogia Herbert Spencer (1820 - 1903) Evolutsionism - 19. saj. teisel poolel sai väga populaarseks evolutsiooni idee. Spencer oli 19. saj. üks kõige tuntumaid evolutsiooniteoreetikuid. Evolutsioon on kogu maailmas toimuv universaalne protsess. Evolutsioon toimub kolmel peamisel tasandil: 1. Anorgaaniline evolutsioon 2. Orgaaniline evolutsioon 3. Sotsiaalne evolutsioon Evolutsiooni peamised seaduspärad on: 1. Kasv (laienemine, paljunemine) 2. Diferentseerumine (terviku osadeks jaotumine ja keerulisemaks muutumine) Militaarne ja industriaalne ühiskond Inimühiskonna arengus võib täheldada trendi, milles militaarne ühiskonnatüüp asendub industriaalsega.
Organismidevahelised suhted. Populatsioon. Ökosüsteemid: iseloomustus, energiavoog, aineringe ja ajalised muutused. Biosfääri iseloomustus ja selle muutused. Bioloogiline mitmekesisus. Keskkonnakaitse regionaal- ja globaalprobleemid. Looduskaitse ja keskkonnapoliitika. Säästev areng. Elu päritolu. Elu päritolu ja esialgne areng. Elu areng Maal. Evolutsiooni tõendid. . Evolutsiooni geneetilised alused. Looduslik valik ja selle vormid. Mikro- ja makroevolutsioonilised protsessid. Inimese evolutsioon. Eksaminand teab: · bioloogiateaduses kasutatavaid põhimõisteid; · elu tunnuseid ja eluslooduse organiseerituse tasemeid; · teadusliku meetodi põhietappe ja rakendusvõimalusi; · organismides esinevaid peamisi keemilisi ühendeid ja nende funktsioone; · rakkude ehitust ja talitlust erinevates organismides (loomad, taimed, seened, bakterid); · ainevahetuse põhiprotsesse, nendevahelisi seoseid ja nende osa organismide elutegevuses,
· ei reformidele · kirik tähtsal kohal · traditsioonid · kui töötab, pole vaja muuta Konservatismi areng: · 18.-19. sajand · 19. sajandil sotsiaalkonservatism (Bismarck, Disraeli) · tänapäeval segunenud, nt. kristlik demokraatia, uuskonservatism Sotsialism: · protest vaesuse vastu · protest kapitalismi vastu · usk võrdsusesse, vendlusesse ja koostöö ideaal · Marx: vägivald, Bernstein: evolutsioon · suund arenenumaile ühiseluvormidele · suur tähelepanu ühiskondlikule heaolule · NSVL, Pariisi Kommuun · kõik on kõigi oma · riik jagab ressursse Kommunism: · klassivõitlus · vägivald · kommunistlik unistusteühiskond · Lenin, Stalin, Mao · tänapäeval Hiina, Põhja-Korea, Kuuba · proletariaadi diktatuur · klassivaenlased hävitada Klassikaline sotsiaaldemokraatia: · 1950ndad, 1960ndad · riigi keskne osa ühiskonnaelus
makroevolutsioonile. Liik on looduslike populatsioonide rühm, mille isendid kas tegelikult või potentsiaalselt ristuvad omavahel. See on nn. bioloogiline liigimääratlus, mille esitas USA evolutsionist E. Mayr. Sugutult sigivate organismide ja fossiilsete vormide puhul on kasutusel morfoloogiline liigimääratlus: liik on populatsioon või populatsioonide rühm, mis oluliste anatoomiliste tunnuste poolest erineb teistest populatsioonidest. Geograafiline evolutsioon - liikide levialad on ruumiliselt eraldatud kas suure vahemaaga või mingite ökoloogiliste tõketega(mäestik, kõrb). Liigi bioloogilisi iseärasusi(ökoloogilisi, käitumuslikke, biokeemilisi, geneetilisi), mis takistavad edukat ristumist teiste liikidega, nim. ristumisbarjääriks ehk bioloogiliseks isolatsiooniks. Liigid võivad olla ökoloogiliselt eraldatud(valge-toonekurg on asulate läheduses, must-toonekurg aga metsas). Ajaline isolatsioon - taimed õitsevad erineval ajal
Teisisõnu tekkisid alguses juhuslikud seosed ning aja jooksul on kood optimeerunud. Teiseks seisukohaks oleks see, et geneetiline kood on nn "külmunud õnnetus", ehk see on kunagi juhuslikult tekkinud ja kui see kord tekkis ei saanud see enam muutuda, kuna iga muutus koodis tooks kaasa muutuse kõigis valkudes, mis oleks aga organismile väljakannatamatu. Geneetilise koodi päritolu on lahtine aga tõenäolisem on siiski universaalse geneetilise koodi väga pikaajaline evolutsioon, sest mõnedes organismides esineb universaalsest koodist väikeseid kõrvalekaldeid. Selge on igatahes see, et geneetiline kood on tekkinud elu väga varajases arengujärgus ühel ajal RNA-põhise valgusünteesi tekkimisega.
Naistel on see ca. 10% väiksem. Paljudel "mitteeuropiididel", näiteks eskimotel, on aju maht keskmiselt suurem, samal ajal kui Austraalia aborigeenidel on see inimestest kõige väiksem, ligikaudu 1300 cm3. Aju mahu otseseid seoseid vaimsete võimetega ei ole vaatamata intensiivsetele uuringutele seni leitud. Värvus. · Silmad · Juuksed · Nahk Inimrassid. Rassi mõiste Bioloogilisest seisukohast on rassi defineerimine mõttetu. Evolutsioon toimub populatsioonides ja kui selle tulemusel tekib midagi sellist, mida on hakatud nimetama rassiks, siis on see üksnes kohastumislikku iseloomu kanduv tulemus. DNA analüüsid näitavad, et kogu maailm inimpopulatsioonid pärinevad inimrühmadest, kes rändasid Aafrikast välja suhteliselt hiljuti (100000 60000 aastat tagasi 4 Kokkuvõte Kõik nimesed on väga erinevad . 5
inimtegevus mõjutas loodust ja vastupidi. Olgugi, et toona oli tegu tänapäevase homo sapiensi eellastega inimesed olid nad sellegipoolest. Need ammused ajad on tänaseks unustuste hõlma vajunud. Igale kõige juhmimale siililegi on selge see, et ürgaja inimesed olid looduse meelevallas, sõltudes täielikult selle ilust ja valust võib lausa öelda, et inimene elas looduse valitsuskepi all. Kuidas on lood aga tänapäeval? Inimkonna areng, teadusliku nimega evolutsioon on siiani kestev protsess, mis on meid neandertali tasemelt muutnud selleks, millised oleme tänapäeval. Ehk peaks siinkohal aga hoopis püstitama küsimuse : kas pole meie, praeguse aja inimesed hullemad veel, kui olid äsjamainitud eelkäijad? Palju on elanud ilmas inimesi enne mind, mu perekonda ning enne kõiki teisi, kellega koos siin planeedil Maa arutult mööda päikesesüsteemi tiirlen. Teada on ka see, et varasematel aegadel pidas inimene loodust enese üle valitsejaks kuna paljudele
Mõisted Anatoomia- Organismi ehituse uurimine. Bioloogia- Teadus elusolendite ehitusest, talitlusest ja suhetest keskkonnaga. Biosfäär-Elu sisaldav kiht maal. U. 40 km.(hüdrosfäär,litosfäär,atmosfäär) Etoloogia-Teadusharu, mis uurib loomade käitumist. Füsioloogia-Bioloogiateadus, mis uurib organismide talitlusi ja nende regulatsiooni. Humoraalne regul-Toimub vere kaudu, mis kannab edasi hormoone ja teisi keemilisi ühendeid. Loodusseadus-Looduslike faktide üldistus, mis võimaldavad selgitada loodusnähtuseid. Kestivad eluta kui ka elusas looduses. Molekulaarbioloogia- Teadusharu, mis uurib biomolekule ja toimuvaid protsesse. Neutraalne regul-Närvisüsteemi kaudu. Populatsioon-Moodustavad üheloogi isendid, kes elavad samal alal ja ajal. Pärilikkus-Eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarn eliit talit poolest oma vanematele. Teaduslik fakt- Teadmised, mis on Teadusli...
tasakaalus, kui alleeli A sagedus on p = t/(s + t) ja alleeli a sagedus q = s/(s + t). 148. Mutatsiooni ja selektsioooni tasakaal. Geneetiline tasakaal saavutatakse, kui selektsiooni intensiivsus elimineerib kahjulike retsessiivsete mutatsioonide populatsiooni introduktsiooni sagedus. 149. Mutatsioooni ja geenitriivi tasakaal. Heterosügootide tasakaal saavutatakse tasemel, kus geenitriiviga elimineeritakse tekkivad mutatsioonid. 150. Molekulaarne evolutsioon. Rakuliste molekulide (nagu DNA; RNA; valgud pikkade ajavahemike jooksul) kompositsioonide järjestuse muutus. Jälgitakse kas valkude aminohappelise järjestuse varieeruvuse alusel, või veel parem - otseselt DNA järjestuse alusel. 151. Evolutsioonipuud. Nelja populatsiooni esindajate ühe ja sama geeni järjestuste määramise alusel saab koostada fülogeneesipuu. Juurtega ja juurteta fülogeneesipuud, hominoidide fülogeneesipuu,
Elu omadused: 1) Elu on pidev eluprotsessid võivad olla peatunud, kuid peatumine on väga täpne. Elu tekkis ca 4 miljardit aastat tagasi. DNA hoiab elu pidevana. MLB 6001 Üldbioloogia 2 2) Elul on palju organiseerumistasemeid kõrgem tasand sisaldab madalamaid, kuid igal tasandil on uus võimalus, mitte madalamate tasandite summa. 3) Elustruktuuride ülesanded on tihedalt seotud evolutsioon elu püsivuse tuum. Elu lõppeks ilma evolutsioonita, st ressursid lõpeksid. Evolutsioon geneetiline varieerumine, pärilikkus põlvkondade vahel, looduslik valik. 2. Elu organiseerumise tasemed 1) Aatom sellel tasemel elu tunnused puuduvad. 2) Molekulaarne tasand esmane organiseerituse tase. Molekulaarbioloogia - palju ühist füüsika ja keemiaga. 3) Makromolekul biomolekulid.
nuppu. Optiliste hiirte tähtsaimad tehnilised parameetrid 1. Pildi sensori suurus 16*16 kuni 30*30 pixelit 2. Resolutsioon cpi(count per inch) ja dpi(dots per inch) 3. Värskendus sagedus (Hz või võtet sekundis) 4. Pildi kvaliteet (läätse täpsus, valguse värv jne) 5. Pildi töötlus võimsus (Mpixels/sec) 6. Suurim liigutamiskiirus (inches/sec) 7. Suurim kiirendus (g) Hiirte evolutsioon Esimene hiire prototüüp valmis 1964. aastal. Laiem avalikkus nägi arvutihiirt esimest korda 1968. aastal, kui Douglas C. Engelbarti juhitud meeskond seda koos hüperteksti, dünaamiliste faililinkide ja muudegi leiutiste kõrval San Franciscos peetud konverentsil tutvustas. Tegu oli puitkorpuse, kahe metallrattaga ja ühe nupuga seadeldisega (X-Y-positsiooni indikaator graafilise süsteemi jaoks), mida hakati hiireks kutsuma otsast väljuva saba (juhtme) tõttu.
Viirused... LÜSOGEENNE TSÜKKEL Viirus kinnitub antiretseptoritega/fibrillidega rakumembraanile Viirus vabaneb ümbrisest ja lagundab rakumembraani (ja kesta) Viiruse nukleiinhape koos kapsiidiga siseneb rakku Viirus vabaneb kapsiidist Viiruse nukleiinhape seostub peremeesraku kromosoomi Viiruse nukleiinhape on mõni aeg inaktiivses olekus Järgneb lüütiline tsükkel Viirused... Viiruste teke ja evolutsioon Taandarenenud rakusisesed parasiidid Mingite rakkude RNA või DNA molekulid Rakud olid enne omandasid kapsiidvalkude geenid ja olemas võime liikude rakust rakku Isepaljunevast valke kodeerivast mRNA- Enne molekulist elusorganisme! Viirused... Viiruste kasutamine geenitehnoloogias Viiruse genoomis asendatakse mõni geen rakulise geeniga Viirus siseneb rakku koos lisatud geeniga
ta sisaldab seda informatsiooni, kuidas rakk või organism peab talitlema, kuidas mingitele signaalidele vastama ning järglasi saama - kõik need vastused sisalduvad DNA molekulis. Kuigi DNA on väga stabiilne molekul, juhtub aeg-ajalt, et tema kopeerimisel tehakse vigu. Enamus neist vigadest likvideeritakse ning on organismile kahjulikud. Kui kogemata mõni viga on kasulik, annab see valikut soodustava tunnuse ning tänu sellele toimub evolutsioon. Seda, et meil on olnud ühine eellane tõestab ka fakt, et inimese genoomis on umbes 200 geeni, mis on ilmselgelt bakteriaalse päritoluga. Samuti toetab seda teooriat geneetiline kood, mille abil RNA molekuli põhjal ühte valku kokku pannakse. Kui DNA kopeerimise mehhanism oleks täiesti veatu, siis oleksime need samad bakterid nagu vanasti. Kuna DNA näiteks inimesel koosneb kolmest miljardist nukleotiidist ning et seda infot oleks lihtne
Mikroevolutsioon. Populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi mittekodeerivate osade kogumit nimetatakse populatsiooni genofondiks. Erinevate alleelide ja genotüüpide arvulist suhet nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks . Mikroevolutsioon - liigi sisene evolutsioon, populatsioonide muutumine ja kohastumine. Väikseim evolutsioonivõimeline organismirühm on populatsioon . Populatsiooni iseloomustab: - Genofond - Geneetiline struktuur - Liigi levila ehk areaal Evolutsiooni tegurid: 1. Mutagenees (mutatsioonid) 2. Kombinatiivne muutlikus 3. Geenivool (geenisiire) rändamine 4. Geenitriiv juhuslik kõikumine 5. Looduslik valik 1. Geenmutatsioonid tekitavad uusi allele ja mõnikord ka uusi gene. Äädikkärbsetel
Taimeriigi evolutsioon Esimesed kõige algelisemad taimed olid ainuraksed vetikad. Nad kujunesid eeltuumsetest rakkudest vees. Kaasajal esindavad selliseid vetikaid: Klorella Koppvetikas Pleurokokk Umbes üks miljard aastat tagasi tekkisid esimesed hulkraksed taimed. Need olid ikka ainult vees ja tõenäoliselt olid nendeks punavetikad. Tekkisid ka hulkraksed pruun-vetikad, nagu tänapäevane põisadru: ja hulkraksed rohevetikad: Keermikvetikas Vesijuus Umbes 410…440 miljonit aastat tagasi kujunesid vetikatest esimesed maismaataimed veekogude lähedusse. Need olid algelised sammaltaimed, esialgu puudusid neil lehed ja varred, nagu kaasaja maksasammaldel: Hiljem kujunesid varre ja lehtedega samblad: Paljunemine toimus eoste abil. Tekkisid ka algelised sõnajalgtaimed ...
Uuskonservatism Majanduses pooldatakse riigi võimalikult vähest sekkumist, rigivõim peab olema tugev. Vahevormid: Põhjamaade tsentrism- sotsiaal-liberaal ideede põimumine Kristlik demokraatia Sotsialism - Protest olemasoleva vaesuse vastu - suurem tähelepanu ühiskondlikule heaolule, protest kappitalismi majandusliku ebatõhususe vastu. - usk inimeste võrdsusesse, vendluse ja koostöö ideaal - suund arenenumaile ühiseluvormidele - Marx: vägivald, Bernstein: evolutsioon Kommunism - klassivõitlus - proletariaadi diktatuur - Ajalooliste formatsioonide lõpp, kommunistlik unistusteühiskond Klassikaline sotsiaaldemokraatia - riigi keskne osa ühiskonnaelus - kollektivism, korporatiivsus - keyneism, nõudluse juhtimine - segamajandus, ühine tööhõive - tugev elitarism, kõikehõimav heaoluriik - traditsiooniline moderniseerimine - madal keskkonnateadvus - internatsionalism
t. mitte sõltuma teatava organismi omadustest, Lihtsad s.t. mitte sõltuma keerulistest ristamistest, geneetikast, vaatlemistehnikatest, Kokkuvõtvalt: NEED EI TOHI NÕUDA VAATLEJATELT KEERULISI OSKUSI. 4. Prokarüootsete genoomide omadused (suurused, G+C, funktsionaalsed grupid). Prokarüootsete genoomide uurimise põhjused: Rakuliste protsesside ja geenide funktsiooni uuringud: evolutsiooniliselt konserveerunud, Patogenees: haiguste molekulaarse tagapõhja ja ravivõimaluste leidmine, Evolutsioon: kuidas on organismid üksteisega seotud, millises suunas liigub evolutsioon, Kõige arvukam organismiderühm Maal (~6x1030 rakku, ~5x1017g, ~4x105-4x106 liiki). Prokarüootsete genoomide omadused: Genoomid valdavalt tsirkulaarsed, esineb ka lineaarseid sisaldades telomeere (B.burgdorferi), Tihti esineb ekstrakromosomaalseid geneetilisi elemente, Enamik baktereid haploidseid, mõned ka di- ja tetraploidsed (D.radiodurans). Teatavates situatsioonides ka 10 koopiat (M.jannaschi), Genoomide
Muutub vanemate sarnaseks läbides vahestaadiumid. Iseloomulik- selgrootutele, kaladele, kahepaiksetele. 1. väheneb konkurents elupaiga suhtes. 2. soodustab levikut. 3. ebasoodsate elutingimuste üleelamiseks juveniilne e suguküpsuseelne iga, ja siis generatiivne ehk suguküpsusjärk ja seniilne e raugaiga 3. Evolutsiooni mõiste, evolutsiooni vormid Evolutsioon süsteemi pöördumatu ajalooline areng, tema järk-järguline mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine. 1. Füüsikaline evolutsioon ebapüsivate elementaarosakestest raksemate aatomite, tähtede, planeetide ja galaktikate teke ning edasine areng 2. Keemiline evolutsioon aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja polümeersete orgaaniliste ühendite teke 3. Bioloogiline evolutsioon elu areng Maal esimestest kuni tänapäevaste eluvormideni, kohastumine, liigistumine, organiseerituse muutumine 4
8) Elektitsism- eklektiline seletamine, uuringute põhjal. 9) Närvisüsteemi evolutsioonist : Charles Darwin, kes vaatas arengut närvisüsteemini. Siis kui veel polnud närvisüst. Oli siiski reageerimine. Esmalt hakkaski tekkima närvisüsteem(ajus), teiseks tekkis keerdjas närvisüst, meritähtedel. Järgmiseks tekkis kahendik närvis Vihmaussidel. Reaktsioonid on nüüd juba tunduvalt arenenud ja tekivad refleksid ja instinktid. *Mida enam evolutsioon läks edasi, seda enam hakkas närvisüst koonduma peaossa. 10)Refleks: on kõigi närvisüsteemi omavate organismide kohanemisreaktsioon, mis järgneb seaduspärase vastusena mingile kindlale väliskeskkonnas või organismis endas toimuvale muutusele või mõjutusele. Reflekse võib vallandada väga erinevalt, näiteks teatud kohta kehal kergelt hõõrudes või koputades, või äkilise heli või valguse muutusega.
Bioindikaatoreid: aerjalalised, väikesed vähid, kopsusamblikud, narmas- ja habesamblikud. Pärandkultuurmaastikud: loopealsed, rannaniidud, puisniidud. I KATEGOORIA LOOMAD: Ebapärlikarp, rohe-kärnkonn, kõre, must-toonekurg, väike-laukhani, merikotkas, madukotkas, väike-konnakotkas, suur-konnakotkas, kaljukotkas, kalakotkas, väikepistrik, rabapistrik, rabapüü, tutkas, habekakk, siniraag, lendorav, euroopa naarits. X ELU PÄRITOLU EVOLUTSIOONI VORMID: füüsikaline evolutsioon ebapüsivatest elementaarosakestest aatomite ja molekulide teke. keemiline evolutsioon lihtsatest anorgaanilistest ainetest polümeersete orgaaniliste ainete teke. Bioloogiline evolutsioon elu areng Maal esimestest elusolenditest kuni inimeseni. Sotsiaalne evolutsioon inimühiskonna areng. Maa füüsikaliseks vanuseks loetakse 4,5-5 milj aastat. Elu vanuseks arvatakse ~3,5 milj aastat. TINGIMUSED KEEMILISE EVOLUTSIOONI AEGU:
Füüsikaline maailmapilt Rain Berezin TTG 12A Füüsika Loodusteadus, mis täpisteaduslike meetoditega uurib mateeria põhivormide liikumist ja vastastikmõjusid. Eesmärk: Välja selgitada loodusseadusi ja tõlkida need füüsika keele abil inimesele arusaadavasse keelde. Füüsika keel Spetsiifilinekeel, mida iseloomustab: terminite ühetähenduslikkus füüsikaliste lausete kirjutamine eriterminite abil objektide või mõistete vaheliste suhete kajastamine kasutatakse kindla tähendusega märkide süsteemi ja nende kombineerimise reeglistikku Füüsikaline suurus Füüsikalist suurust saab mõõta, tal on arvväärtus Füüsikalisel suurusel on mõõtühik Igal füüsikalisel suurusel on oma tähis Füüsikaline suurus on arvväärtuse ja mõõtühiku korrutis. S.t näitab mitu korda on mõõdetav (keha, objekt jm) väiksem või suurem mõõtühikust. Mõõtühikud on kontrollitavad spetsiaalsete eta...
Niimoodi katseklaasis saadud uue taime võib peagi mulda istutada. Sel viisil pole võimalik paljundada ühtki loomorganismi. Me võime küll võtta kudedest rakke ning kasvatada neid mõnda aega kunstlikul söötmel, kuid need rakud jäävad sellisteks või ligilähedaselt sellisteks, nagu nad olid koes. Neist pole mingil juhul võimalik indutseerida embrüo teket, mida saaks viia emaslooma emakasse ning saada sel moel kloon. Ent väga paljud inimesed ei pooldagi kloonimist üldse. Evolutsioon põhineb sellel, et ükski järeltulija pole oma vanema perfektne koopia. Kui kõik oleksid koopiad, siis poleks evolutsiooni. Looduslik valik ei saa toimuda, kui kõik on sarnased. Kloonimine kaotaks loodusliku valiku. Selleks puudub ratsionaalne põhjus. Argument, et see oleks teadusele suur väljakutse, ei ole piisav. Kui rääkida, et see lahendaks inimeste viljatusprobleemi, siis ma arvan, et inimesi on Maal niigi liiga palju. Usutakse, et oleks piisav, kui meid oleks kaks miljardit.
see ka pole, on süsihappegaasi mõlemal planeedil umbkaudu samapalju. USA teadlased jõudsid ajakirjas "Astrobiology" avaldatud artiklis järeldusele, et Veenusel võib leiduda elu. Mikroobid võivad elada ja paljuneda Veenuse õhukeses pilvekihis, mida kaitsevad päikesekiirguse eest selles leiduvad väävliühendid. Mõni aasta tagasi avastati meie planeedil bakter, mis on võimeline elama ja paljunema pilvedes. Samasugune evolutsioon võis toimuda ka Veenusel ning kui pinnas muutus seal elamiseks liiga kuumaks, võis pilvedest saada sealse elu ainus pelgupaik. Veenuse pilved asuvad maapinnast kõrgel, kus tingimused meenutavad suuresti tingimusi Maa pilvedes. Sealt võib leida isegi veekomponente, ent need esinevad seal muidugi vaid kontsentreeritud väävelhappe näol. Samal ajal tunneme me ka mitmeid Maal elavaid organisme, mis saavad väävlilises keskkonnas väga hästi hakkama.
Skorpion Skorpionilised (Scorpiones) on lülijalgsete hõimkonda ämblikulaadsete klassi kuuluv selts. Skorpione on umbes 2000 liiki. Evolutsioon Skorpionid on maismaalülijalgsete kõige ürgsem selts. Nad põlvnevad vanaaegkonnas elanud erüpteriididest. Esialgu olid nad veeloomad, kuid kohastusid pikapeale eluga maismaal. Tänapäeval on nad üksnes maismaaloomad. Skorpionilised on kivististes suhteliselt hästi säilinud. Kivististe abil on täielikult jälgitav skorpioniliste üleminek vee-elult maismaaelule. Juba siluriston leitud skorpione, kes meenutasid tänapäeva liike, kuid hingasid tagakeha lõpusjalakestega. Viimased muutusid maismaaskorpionidel kopsudeks. Samuti muutus jalgade ehitus. Veevormidel lõppesid need terava otsaga lüliga ja need eraldatakse teravjalaliste rühma (Apoxipodes), aga maismaavormidel jalad pikenesid ja nende lõpuosadmuutusid käppadeks, mis kohastusid mais...
Charles Darwin Sissejuhatus Charles Robert Darwin sündis 12. veebruar 1809 ja suri 19. aprill 1882 Ta oli inglise loodusuurija, kes pani aluse mõjukale evolutsiooniteooriale, esitades loodusliku valiku mõiste. Ta avaldas selle kontseptsiooni 1859. aastal raamatus "Liikide tekkimine". Palju andmeid ja inspiratsiooni sai ta laevaga Beagle tehtud ümbermaailmareisilt, eriti vaatlustelt Galápagose saartel. Elulugu Darwin sündis linnas Shropshire'i krahvkonnas Suurbritannias, kus perekonna omanduses oli maja Mount House, mille oli ehitanud Isa Robert punastest tellistest 1800. aastal. Sündis samal päeval kui president Abraham Lincoln Mount House Shrewsburys 1860. aasta paiku Ta oli jõuka arsti ja ärimehe Robert Waring Darwini ning Susannah Darwini viies laps kuuest. Tal oli üks vend ja viis õet. 1...
Osa T- ja B-rakke jäävad lümfoid- mälurakud organitesse püsima mälurakkudena Kasutatud materjalid: · Tenson, T. 2003. Immuunsüsteem aitab nakkusest jagu saada. - Eesti Loodus 54 (9): 6-12. + samalt autorilt: · http://www.tlu.ee/files/arts/3217/Immuud8241fc5f3ef1e1fd9aebd25023bd84 d.pdf · Timmusk, S. 2003. Immuunsüsteemi evolutsioon loomariigis kestab lõputult. - Eesti Loodus 54 (9): 20-24. · Viikmaa, M., Tartes, U. 2008. Bioloogia gümnaasiumile II osa 3.kursus: 86- 89. · Kokassaar, U., Martin, M. 2003. BIOLOOGIA põhikoolile IV: 44-46. · Kahn, H., Loit H.-M. (koostajad) 2009. Tervise ABC: 172-175. · http://biomedicum.ut.ee/aran/aloeng/KKlymf.pdf · http://www.immunologyexplained.co.uk/HowItWorks.aspx · http://www.denniskunkel.com · http://www.hughston.com/hha/b_13_2_7a.jpg · http://4.bp.blogspot
Näojoonte erinevust põhjustavad 20 geeni. 3. Teema. Tunnuste pärandumine. Kromosoomid. 1. Elu teke maal. Kunstliku elu loomine Ürgpuljong; Tossavad veealused korstnad Evolutsioon: Bakterid; Arhed; Eukarüoodid; Seened; Taimed; Loomad (inimene) Kunstliku elu loomine Venter´i meeskond sünteesis bakteri Mycoplasma mycoides genoomi ja viisid selle genoomita rakku. Said looduslikust bakterist eristamatu bakteri M. mycoides. 2. Inimese põlvnemine ja evolutsioon DUAALNE PÄRILIKKUSTEOORIA Geeni-kultuuri evolutsioon Inimese käitumine tekib kultuurilise evolutsiooni koostoimes 3. Sugu ja sugukromosoomid sugukromosoomid e. gonosoomid (ingl. Sex chromosomes)- Soo määramises osalevad kromosoomid, vastandatud autosoomidele. Soo määramine inimesel X- ja Y- sugukromosoomid. XX- emane, XY- isane. Igas keharakus on 23 paari kromosoome, kusjuures ühe paari moodustavad sugukromosoomid
MEELED JA AISTING kognitiivsed protsessid-psüühikaga seotud protsessid erinevatest infojuppidest panen mälupildi kokku, tunnetuste kaudu Kuidas tekib? John locke- inimene tühi leht, alustab infokogumist, pole ikagi tühi leht sündimisel, nägemissüsteemis on viisid, kuidas ta väliselt tulevat informatsiooni reageerib, näeme 3d, tajume sügavust, kaasasündinud need, pole õppinud sügavust tajuma õpib rääkima, aga kaasasündinud eeldused. GEENID+KESKKOND 10 000h harjutamist-kujuneb välja talent (tglt keerulisem) meelekindlus-geenidega määratud MIS ON KÕIGL MEELTEL ÜHIST? Neuronite keel- füüsikaline omadus muutub psühholoogiliseks omaduseks, nt heli-õhu võnkumine, jõuab kõrva, väline allikas tekkitab õhu võnkumise, kuidas tajume muusikat? Kõne? Koosneb erinevatest aspektidest, heli kõrgus jne jne, peab liikuma edasi meie närvisüsteemis täitsa teises süsteemis, tuleb tõlkida sellissesse keelde mida aju oskab ...
................................ ........................... Kontrolltöö vastused 1) Selgita, mis on mikro- ning mis on makroevolutsioon: Mikroevolutsioon evolutsioonilised muutused liigi sees; viib uute liikide tekkele; kohastumine suurenemise suunas (enamasti) Makroevolutsioon liigit kõrgemate organismirühmade (perekond, selts, klass) teke ja evolutsioon Millest koosneb makrorevolutsioon? (3) M A K R O E V O L U T S IO O N PRO G RESS D IV E R G E N T S KO NVERG EN TS ( t ä iu s t u m in e ) ( m it m e k e s is t u m in e ) ( s a r n a s t u m in e ) 2) Too välja mikro- ja makroevolutsiooni sarnasusi ning erinevusi: a. Sarnasused: toimuvad samad protsessid: olelusvõitlus, looduslik valik, kohastumine
enne eksperimendi püstitamist tuleb objekti tundma õppida nn. pilootuuringute käigus. Käitumise vaatlemise ja kirjeldamise tulemusena luuakse looma etogramm käitumisaktide mustrite üleskirjutus. Ogaliku sigimisaegse käitumise etogramm: siksak-tants, pea alaspidi ähvarduspoos, pesa ehitamine, pesa õhutamine, pesast läbi pugemine, marja viljastamine jne. 5. Neli küsimust käitumise kohta. Väljakujunemine, vallandumine, funktsioon, evolutsioon 6. Näited küsimustest käitumise väljakujunemise, vallandumise, funktsiooni ja evolutsiooni kohta. Väljakujunemine kas isaogaliku pesaehitamisfunktsioon on täielikult kaasasündinud või paraneb aja vältel. Vallandumine millised stiimulid vallandavad isaogaliku sigimiskäitumise. Funktsioon miks esitab isaogalik emasele siksak-tantsu. Evolutsioon kas siksak-tants oli ka ogaliku eellastel. 7. Pilk käitumise väljakujunemise uurimisse.
Koostage 2 toiduahelat. 4. Selgitage mõisteid populatsioon, populatsioonilained ning kasvav, kahanev ja stabiilne populatsioon. 5. Selgitage mõisteid tootjad, tarbijad ja lagundajad, tooge näiteid. 6. Selgitage, millega tegeleb keskkonnakaitse ja millega looduskaitse? 7. Selgitage, mida tähendab säästev areng. 8. Selgitage, mida tähendab bioloogiline mitmekesisus. 9. Nimetage olulisemad keskkonnaprobleemid ja selgitage. 10. EVOLUTSIOON Ø Elu päritolu ja esialgne areng Esimesed elusorganismid ilmusid Maale arvatavasti 3,7-4 miljardit aastat tagasi. Evolutsioonilised muutused on toimunud ka eluta looduses ning inimühiskonnas. Siit tulenevalt eristatakse 4 evolutsioonivormi: Füüsikaline evolutsioon-elementaarosakestest tekkisid aatomid ja edasi molekulid. Keemiline evolutsioon- anorgaanilistest ainetest moodustusid lihtsamad orgaanilised ühendid ja
· Biosfäroloogia Ökoloogiline faktor(tegur) aine, energia või informatsiooni voog keskkonnast, mis oluliselt mõjutab organismi elutegevust Loob sideme organismi ja keskkonna vahel. · Tingimisfaktor loovad tingimusi ressursside tarbimiseks. Temp, soolsus, päevapikkus · Ressursifaktor neid tarbitakse. on Ökoloogiline niss faktorite paljusust ja organismida vastasmõjusid selgitav mõiste. Bioloogilise liigi roll ökosüsteemis. Evolutsioon on näidend, mida mängitakse ökoloogilises teatris ja etenduse rollid on jagatud bioloogiliste liikide vahel. Seda rolli nimetatigi siis nisiks. Hutchinsoni niss - bioloogilise liigi kohastumuseks ehk bioloogilise liigi ökoloogiliste nõudluste kompleks. Kohastumine genotüübi muutumine evolutsioonis vastavalt keskkonnatingimustele. Tulemusena saavutatakse suurem kohastuvus. Kohanemine ontogeneetiline muutumine. Ontogenees sünnist surmani org areng. Elu jooksul genotüüp ei muutu
kõrvaltegurid on mõjutanud teaduse kulgu. Kroonikad on ainsad tõestusmaterjalid muinasajal toimunust. Kõik tehtud teod on salvestatud ajalooarhiivides, kus uuritakse inimkonna uskumatuid tegusid ja imestatakse nende toimumise võimalikkuse üle. Kõige rohkem on kirjeldatud sõdasid, mis oma veriselt olemuselt on meeldejäävad ning tähelepanuväärsed. Tänu võimuahnusele ning edumeelsusele on pidevas arengus olnud teadus ja tehnika. Evolutsioon kivikirvest elektroonikani on äärmiselt pikk ja paljunõudev, ent ometigi leidub ka tänapäeval dzunglites suguhõime, kelle elupaigaks on koopad ja sõjavahenditeks odad. ,,Meister ja Margarita" teatritseenis mainib Woland, et inimesed ei ole kahe tuhande aasta jooksul üldse muutunud. Üldine mass on ikka sama rumal ja ahne kui vanasti. Areneb vaid miljöö ja välimus, kuid pilt pildis, milleks inimene on, jääb ikka mustvalgeks.
Elu ja looming on pärit Põhja-Makedooniast. Kolis Ateenasse, kus õppis Platoni all. Pärast Platoni riigist väljasaatmist põgenes tagasi Makedooniasse, kus temast sai Alexander suure õpetaja. Läks tagasi Ateenasse ja lõi oma õppeasutuse. Pripateetika õppematerjal kantakse edasi looduses ringi käies. Elu lõpus läks ta tagasi Makedooniasse, kus temast sai Alexander Suure nõuandja. Ta on loonud üle 400 teksti: "Polüteia" riigiteooria; "Organon" loogikateadus. Loogikaõpetus - A. loodud formaalloogika. Jaotas kõik teadused 3 suurde gruppi: 1)teoreetilised teadused matemaatika, füüsika 2)praktilised teadused eetika, poliitika 3)poeetilised teadused muusika, kirjandus Loogika oli teaduste teadus. Tema loogikaõp. jagunes: järeldus õp. matemaatilisi termineid kasutades saab järeldada (a=b, ja b=c, siis a=c); otsustus õp. - ühiskonnas on 3 liiki otsuseid: otsused kvaliteedi järgi eitavad ja jaatavad vastused, otsused kvantiteedi ...
omandatud bakteritest. Mitokonder pärineb -proteobakterist ning algselt ilma mitokondrita eukarüoote pole suure tõenäosusega olemas. Kõikidel amitokondriaalsetel (mitokondrita) eukarüootidel on kindlaks tehtud, et neil kas on kunagi olnud mitokonder (tõenduseks on tüüpiliste mitokondri geenide esinemine rakutuumas) või on see tugevalt redutseerunud e. taandarenenud (näiteks hüdrogenosoomideks, mitosoomideks). Kloroplastide evolutsioon on pisut keerulisem. Primaarne endosümbioos (eukarüoot neelab tsüanobakteri, kellest kujuneb sümbiont) leidis aset liitvetikate, punavetikate ja rohevetikate (kellest pärinevad kõik maismaataimed) ühisel eellasel. Sekundaarse endosümbioosi (eukarüoot neelab juba kloroplastiga varustatud eukarüoodi) juhtumeid on olnud rohkem. On kahte tüüpi sekundaarsete plastiididega vetikaid ühtede plastiidid on pärit punavetikast ja teiste omad rohevetikast
Kuidas jääda ellu ja olla kõige edukam? On loodusseadus, et ellu jäävad need liigi isendid, kes on kõige tugevamad. Evolutsioon on kujundanud tänapäeva loomade eellastest, need kes elavad praegu maapeal, täiustanud neid ja kohandanud elukeskkonnaga, keskkonna mõjudega, igati loogiline, et kui kõik meie ümber areneb, ei saa jääda ka meie arenemata. Esmapilgul võiks öelda, et kel jõud sel õigus tugevamaõigus. Kuid kas ikkagi on alati nii? Kuidas saab mõõta, kas edukam on lõvi või hamster? Öeldakse küll, et lõvi on loomade kuningas, võib-olla tõesti
Franco. Francisco Paulino Hermenegildo Teódulo Franco y Bahamonde Salgado Pardo ehk Francisco Franco Bahamonde oli Hispaania riigijuht alates 1939. aastast kuni oma elu lõpuni.Franco suri 1975.aastal. Franco on sündinud Ibeeria ranniku linna El Ferrolis.Tal oli kaks venda ja üks õde.Franco tahtis jägida perekonnatava ja liituda mereväega,aga riigi ressursid ei lubanud seda ja ta elu kaldus teises suunas.14 aastaselt läks ta militaarsesse akadeemiasse Toledos.Järgmised kolm aastat tegeles ta ratsutamise,vehklemise,relvakäsitlemise ja sõjateooriate omandamisega.17 aastaselt sai ta juba teiseks leitnandiks. Franco suguvõsas on ka Portugali kuningaid mis tegid tema perekonnast tõsiseltvõetava grupi.1926.aastal sai temast Hispaania üks kõige noorematest kindralitest. 1936-1939 juhtis ta Hispaania kodusõjas falangistide, katoliiklaste ja monarhistide koalitsiooni vabariiklaste vastu.Hispaania kodusõda oli 1936 ...
häiringute roll mitmekesisuse säilimisel Pisaster jne.), liigifondi teooria; 40. Peamised hüpoteesid ökosüsteemide funktsioneerimise ja diversiteedi seoste kohta päiskivi-liikide (keystone species) kontseptsioon, needi hüpotees; 41. Looduslik valik, kohasus, elukäigutunnused; 42. Elukäigutunnuste kujunemine, paljunemise hind, pesakonna suuruse ja paljunemiskordade arvu determinatsioon kui optimumiülesande lahendus; levimiskauguse evolutsioon kui optimumiülesanne; 43. Lõivsuhtete ja allomeetriliste seoste kujunemine elukäigutunnuste vahel; 44. Soolise determinatsiooniga seotud elukäigutunnused (hermafrodism, protandria, protogüünia), Fisheri 50:50 sugudevahelise suhte reegel, kõrvalekalded sellest (haplodiploidia); 45. Suguline valik, sellega seotud tunnused ja käitumuslikud kohastumused, händikäp-tunnused ja käitumine; 46. Primaarproduktsiooni globaalne jaotus maismaal ja meres; 47. Energiavoog ökosüsteemides
Artikuleeritud kõne häälikuliselt liigendunud kõne, mõistelise keele kasutamine Neoteenia individuaalse arengu aeglustumine ja pidurdumine nii, et täiseas säilivad fülogeneetiliste eellaste noorjärkude tunnused Sotsiaalne evolutsioon inimühiskonna ajalooline areng; kultuuride, tsivilisatsioonide, riikluse ja tehnoloogiate areng. Sotsiaalne pärilikkus sotsiaalse evolutsiooni eeldus: eellaspõlvkondades omandatud kogemuste, teadmiste ja tehnoloogiate edasiandmine järglaspõlvkondadele ühiskondliku kommunikatsiooni vahenditega. 1. Australopiteek ehk lõunaahv grupina elavad inimeste ellassed Aafrikast. Elasid u 4-2 mln a tagasi
Gustave Le Bon Le Bon sündis 1841a. Nogent-le-Rotrous Prantsusmaal. Ta lõpetas lütseumi Toursis ja meditsiinikooli Pariisis positivismi tipphetkel 1860-ndal aastal. (Ginneken 1992) Aastatel 1860-1880 rändas ta noore mehena ringi Euroopas, Aasias ja Põhja-Ameerikas. Oma reiside ajal tegi ta märkmeid ja kirjutas raamatuid arheoloogiast ja antropoloogiast. Kogutud mõtete põhjal formuleerusid tema teooriad, mida hiljem saatis suur edu.(Vikipeedia) Le Bon kuulus koos selliste autoritega nagu G: Tarde ja W: Wundt psühhologismi Koolkonda Euroopa sotsioloogias. Psühhologism on subjektiividealistlik lähenemisviis, mis püüab ühiskonda, eriti vaimse elu nähtusi tuletada psüühika seaduspärasustest (ENE). Üks tema esimestest teostest ,,La Vie" (,,Elu") 1872a oli raamat inimpsühholoogiast, mis näitas, et Le Bon oli hästi tuttav viimaste avastustega psühholoogiast. Ta jälgis ja tõstatas tihti uusi lähenemisvii...
Sotsiaalsed muutused Mis on sotsiaalne muutus? Muutus- seisundite vahetus Areng- keerukustumine Evolutsioon- keerukustumine suuremal skaalal Progress- täiustumine (regress-allakäik) Evolutsionism Evolutsionism- teooria mille järgi kõik ühiskonnad..... A) Läbivad ajloo jooksul samad arenguetapid B) Muutuvad aja jooksul keerulistemateks ja täiuslikemateks Erinevad ühiskonnad viibivad erinevates arengu faasides Lewis H Morgan: kultuuri areng 1. Metslus- inimese teke, jahipidamine, tule kasutamine, keele teke 2. Barbaarsus-aiaviljelus, loomade kodustamine, eraomand 3. Tsivilisatsioon-põlluharimine, võimsad riigid Edward B Tylor Religiooni arenguastmed Animism - kõige primitiivsem Polüteism Monoteism - kõige keerulisem/täiuslikum Ray Kurzweil- singulaarsuse tulek. Singulaarsus- Pidevalt toim...
Soojusnähtused. 1. Siseenergia olemus ja selle muutmise viisid: Siseenergia – keha molekulide kineetilise ja nende vahelise vastastikmõju potentsiaalse energia summa a. Soojusülekande teel – Q=∆U (∆U – siseenergia muut) (Q – soojushulk – iseloomustab soojusvahetuse teel ülekantud energia hulka) Soojendamine – Q>0 ∆U>0 Jahutamine – Q<0 ∆U<0 Soojusjuhtivus – soojusenergia kandumine kuumemalt kehalt külmemale kehale aineosakeste vastasmõju tagajärjel (metallid) Konvektsioon – aine liikumisega kaasnev soojuse levimine vedelikus või gaasis Soojuskiirgus – soojuse levimine kehade poolt kiiratava, temperatuurist sõltuva elektromagnetkiirguse mõjul b. Mehaanilise töö tegemisel ∆U= –A (Q=0) (A – mehaaniline töö) Välisjõudude töö tegemisel – A<0 U>0 Süsteemisisesed jõudude töö tegemisel – A>0 ∆U<0 2. Ideaalne gaas: a. Ideaalne gaas on gaasi lihtsaim mudel - molekulidel on lõpmata väikeste kerakest...
kohastumused- popul ja liigi isendite ühine pärilik omadus tunnus või tunnustesõsteem, mis soodustab nende eluvõimet ja edukat paljunemist olemsolevates elutingimustes ja sellega liigi säilimist liik- popul või poplde rühm, mille isendid on üksteisega sarnasemad kui teiste liikide isenditega ja ristuvad omavahel, andes viljakaid järglasi hübriid- ristumise tagajärjel geneetiliselt suht erinevatest vanemorganismiest järglane makroevolutsioon- evolutsioon pikas ajaskaalas, liigist kõrgemate taksonite teke ja areng divergents- liigiline mitmekesistumine konvergents- eri päritolu organismide sarnastumine kohastumisel ühesuguste elutingimustega 2. Nimeta geneetilise muutlikkuse peamised allikad. Mutatsioonid- geenmutatsioonid, genoommutatsioonid, kromosoom Kombinatiivne muutlikus. Geenivool. 3. Kirjelda kombinatiivset muutlikkust ja mutatsioonilist muutlikkust. Kombinatiivne-
Me tahame olla ju alati paremad kui teised ja seetõttu on ka eestlased palju läänelikku omastanud. Artiklis ,,Ideology, Identity, and Intercultural Communication: An Analysis of Differing Academic Conceptions of Cultural Identity" (2007) on samuti räägitud murest algupärase kultuuri identiteedi püsimise pärast. Young Yun Kim rõhutab, et kultuuridevahelise identiteedi arenemisega kaasnevad ka kaotused ning, et pikaaegne identiteedi evolutsioon assimilatsiooni suunas viib lõpuks oma algupärase identiteedi hülgamisele või sellest mööda vaatamisele. Assimilatsionism väärtustab identiteeti, kuid näeb ette, et uue kultuuriga tuleb sulanduda. Kindlasti võivad uues kultuuris ,,ära ununeda" inimesed vanad kombed ja tavad ning see on täiesti normaalne. See ei olekski võimalik, et näiteks Indiasse kolides vaadata mööda nende traditsioonidest ja igapäevaelust ning üritada oma vanu kombeid neile peale suruda või
Devoni ajastul asusid maismaale elama esimesed neljajalgsed e. kahepaiksed. Karboni ajastul arenesid välja puukujlised osjad, kollad ja sõnajalad. Ilmusid esimesed roomajad, sauruste esivanemad.Permi ajastul arenesid esimesed okaspuud. Triiase ajastul levisid paljasseemnetaimed Keskaegkonnal valitsesid maad dinosaurused. Juura ajastul arenesid ühest dinosauruste liigist linnud. Kriidi ajastul surid dinosaurused välja, arenesid õistaimed. Uusaegkonnas hakkas imetajate evolutsioon, ilmusid kiskjalised, londilised ja ahvilised. Selle aegkonna lõpus hakkasid levima konnad, hiired, maod, rotid, laululinnud ja rohttaimed. Kvaternaaris arnesid esimesed inimese eelkäijad u. 500 000a. tagasi. Tänapäeva inimene Homo Sapiens kujunes välja u. 200 000 a. tagasi. Suure Paugu projekti käigus sain ma palju targemaks kogudes uusi teadmisi universumi ja maailma tekkest füüsika ja keemia vallas. Geoloogilist ja biloogilst evolutsiooni oleme me osaliselt juba varasemalt õppinud
koguenergai jäävuse seadus kehtib. * Entrioopia on süsteemisiseste loomulike protsesside karakteristik. Selle tulemusena läheb süsteem soojusliku tasakaaluolekusse, millele vastab entrioopia maksimum. * Termodünaamilise süsteemi omaduseks on evolutsioneerida entrioopia suurenemise suunas. * Termodünaamilse süsteemi pöördumatu muutumine on muutumine suurema tõenäosusega olekute suunas. Suurima tõenäosusega oleku saabumisel makroskoopiline evolutsioon lakkab. Eelnevaga seonud väide: Termodünaamika II printsiip soojusülekanne ei saa iseenesest toimuda külmemalt kehalt soojemale. Elektrodünaamiline maailmapilt *Mateeria esineb kahes vormis: ainena ja väljana. *Aine ja välja vahel on ületamatu barjäär aine ei saa muutuda väljaks ja vastupidi * Tuntud on kaks vastastikmõju: gravitatsiooniline ja elektromagnetiline vastastikmõju. *Maxwelli ja Lorentzi loodud teooriate aluses täienes arusaam
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
