ÖKOLOOGIA 1. Ökoloogia mõiste ja liigitamine. Ökoloogia on teadus organismide omavahelistest suhetest ning nende suhetest eluta keskkonnaga. Ökoloogiat tuleks eristada selle alaharudest, loodus- ja keskkonnakaitsest. LIIGITUS: Ökoloogia tegeleb kolme tasemega: 1) Üksikute indiviididega või organismidega autökoloogia; 2) Populatsioonidega (kogum ühe liigi isendeid) demökoloogia; 3) Kooslustega (kogum eri liikide populatsioone) sünökoloogia. 2. Ökoloogias kasutatavad uurimismeetodid · Eksperiment ehk katse - Eksperimendi kui praktilise tegevuse kavandamise aluseks on teoreetilised arusaamad; eksperimendi tulemused kas kinnitavad või kummutavad need. · Vaatlus jälgimine, on paljude uurimismeetodite aluseks. · Monitooring ehk seire plaanipärane ja pidev keskkonna seisundi uurimine ...
Esineb kõikides linnades, kuigi erineval määral. Peentolm sisaldab kontsentreeritult arvukalt saasteaineid kõige väiksemate osakeste kujul. Peentolmu osakesed sisaldavad arvukalt keemilisi aineid: liiv, tuhk, tolm, nõgi, ränisisaldusega ained, taimsed osakesed, metalliühendid, tekstiilkiud, soolad, süsinik, plii jt. Õhusaaste põhjustatud probleemid: 1. Kliima muutus (põhjustavad kasvuhoonegaasid). 2. Hapestumine ja eutrofeerumine (hapestumist ja eutrofeerumist põhjustavad ained). 3. Osoonikihi hõrenemine, - osooniaugud 4. Ohtlike/toksiliste ühendite kaugülekandest tingitud probleemid (põhjustajateks raskmetallid ja püsivad orgaanilised ühendid). 3. Õhu puhastamine aerosoolidest Heterogeensete gaasisegude lahutamine on keemilises tehnoloogias üks levinumaid põhiprotsesse. Eristatakse järgmisi tolmu ja piiskade eraldamise meetodeid: 1. Sadestamine raskusjõu mõjul (gravitatsioonpuhastus): Lihtsam seade on
Arseen (As) - kasutatakse enamasti pestitsiidide ja puidukaitsevahendite tootmisel ja kasutamisel, kuna arseen on väga mürgine putukatele, bakteritele ja seentele. Arseen jõuab organismi toidu ja joogi kaudu, ka sissehingatav arseen on ohtlik. Arseen põhjustab peamiselt seedetrakti ja kesknärvisüsteemi kahjustusi. (Õhusaaste põhjustatud probleemid: 1. Kliima muutus (põhjustavad kasvuhoonegaasid). 2. Hapestumine ja eutrofeerumine (hapestumist ja eutrofeerumist põhjustavad ained). 3. Osoonikihi hõrenemine, ―osooniaugud‖ 4. Ohtlike/toksiliste ühendite kaugülekandest tingitud probleemid (põhjustajateks raskmetallid ja püsivad orgaanilised ühendid). Ülevaate saamiseks õhukeskkonna olukorrast Eestis : 1. kohalikud õhusaaste emissioonide mõõtmised nii paiksetest kui liikuvatest objektidest 2. tuleb töötada välja vabariiki jälgiv seiresüsteem, mis annaks pidevalt ülevaadet õhusaaste (kriitiliste
Botnia lahes on soolsuskihilisus nõrgem, sest merepõhja künnised takistavad Läänemere keskosa põhjalähedase soolase vee pääsu sinna. Seega on seal ka põhjalähedane hapnikuseis parem kui Läänemere keskosas. Soome lahe ja Läänemere keskosa vahel ei ole künnist ja sõltub olukorrast kui tugev halokliin seal esineb. Toitainete sisaldus- Alates 1980ndatest on fosfori ja lämmastiku kontsentratsioon stabiliseerunud. Samas on kontsentratsioon ikka veel nii kõrge, et eutrofeerumine takistab hapniku ligipääsu süvaveele. Suurim põhjustaja on väetamine. Selle tulemusel ladestatakse 730 000 tonni lämmastiku ja 50 000 tonni fosforit aastas. Sajandi alguses on lämmastiku koormus umbes 4 korda ja fosfori koormus 8 korda suurenenud. Fosfaadi kontsentratsioon pole 1978. aastast muutund. 9.3. Elupaigad (asukohast, põhja iseloomust või valgusest lähtudes), iseloomulikud taimed, loomad.
Kui arenenud tööstusmaades on vee kasutamine juba ammu nii tehniliselt kui ka majanduslikult (vee hinna kaudu) korraldatud, siis paljudes arengumaades heitvett peaaegu ei puhastatagi. Koos heitveega satuvad veekogudesse mitmesugused saasteained, s.t. ained, mis pole veekogudele omased. Põllumajanduslikud kemikaalid, reovesi, tööstuslik ja kanalisatsiooni heitvesi võivad sisaldada orgaanilisi ühendeid, lämmastikku ja/või fosforit, mis kõik annavad oma panuse eutrofeerumisele. Eutrofeerumine on toitainete üleküllus veekogus, mis sageli põhjustab vee kvaliteedi halvenemist. [1] Veeprobleemide lahenduseks oleks vee säästmine, mis üheltpoolt tähendab selle kokkuhoidu ja korduvkasutust, teiselt aga abinõusid vee reostumise vastu. [1] Kasutatav magevesi saadakse peamiselt pinna- (järved, jõed) või põhjaveevarudest. Suur osa veevarudest asub jääna liustikes või polaarjääs, on kas tugevasti saastunud, sügaval maa sees või muul viisil kättesaamatu
Ökoloogia 1)Inimese mõju loodusele algas juba tema arenemisega, kuid alguses oli see mõju väike, praktiliselt märkamatu ning piirdus söödavate taimede ja nende juurte ning viljade söömisega. Seejärel hakkas inimene kasutama toiduks kala ja imetajaid. Eriti intentsiivseks muutus jaht tulirelvade leiutamisega. 8000 aastat tagasi hakkas inimene loomi kodustama, pannes aluse loomapidamisele. Kuid veistele oli vaja karjamaad ning algas ulatuslik metsade maharaie ja põllumaa rajamine. Metsade maharaie sai põhjuseks muldade erosioonile, veereziimi muutustele, paljudele kasulike taimede ja loomade hukule. Veelgi suurem kahju sai alguse tööstuse arenguga ning paljudel maadel tuleb tänapäeval juba metsa sisse vedada (Holland). Nafta, gaasi, vedelkütuse jt kasutamise tulkemusena hakkasid biosfääri kogunema nende ainete jääkproduktid ning loodus ise ei suutnud enam hakkama saada kogu selle reostusega, mille tagajärjks on vee, õhu, mulla jm. reostu...
j). (Arold 2005, Linkrus 1998) Järvi on rannikumadalikul pigem vähe. Suuremad järved on Harku, Lohja ja Käsmu järv. Harku järv on pindalalt suurim (164 ha) ning asub mattunud ürgoru kohal. Lohja metsajärve elustikku on negatiivselt mõjutanud mürgitamine ja põlevkivituha lisamine. Käsmu järv on tekkinud endisest laguunist (Arold 2005). Järved on merest eraldunud hinnanguliselt 1000-2000 aastat tagasi. Järvedele on iseloomulik nõrk läbivool, tugev eutrofeerumine, üsna kiire kinnikasvamine ning muda settimine. Esineb ka riimveelisi rannajärvi (sh Pärispea poolsaarel asuvad Maalaht ja Ulglaht), inimtekkelisi järvi (Oruveski, Laviku ja Ojaääre paisjärv), veega täitunud karjääre ning väiksemaid tiike (Linkrus 1998). Põhjavett leidub pinnakattes, pealiskorras ning aluskorra kristalsetes kivimites. Astanguline reljeef loob tingimused põhjavee väljumiseks allikatena. Suurem osa allikatest ja
anorgaanilisteks ühenditeks · Need on taas kättesaadavad produtsentidele · Kui lagundamine on ebapiisava kiirusega, tekib orgaanilised aine ülejääk ja kumuleerimine o sood hapnikuvaene, happeline keskkond, lagunemine aeglane. Soodesse kumuleerub süsinik, mida turba kütmisel vabaneb keskkonda o okaspuumets poollagunenud orgaanilised aine kõdu o eutrofeerumine veekogude mudastumine, kinnikasvamine Ökoloogiline püramiid (Eltoni püramiid) ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis, mille astmed on troofilised tasemed. Energiasisaldus troofilistel tasemetel väheneb järsult tootjatest tipptarbijateni. · Toitumisahela iga lüli kasutab enamikku saadud toitainetes sisalduvast energiast elutegevuse jätkamiseks. · Vaid väike osa akumuleeritakse kasvavates kudedes ja rakkudes.
Jääolud on parimad Eesti läänerannikul, seetõttu on sealsed piirkonnad populaarsed jääpurjetajate seas. Eesti rannikumeri pakub häid võimalusi seni Eestis vähelevinud rekreatiivsetele aladele nagu näiteks meresüstadega sõitmine ja jalgsimatkad laidudel. 24.Läänemere keskkonnaseisund Suurim keskkonnaprobleem on vee toitainetesisalduse tõus e. Eutrofeerumine. Eutrofeerumist põhjustavad fosfori- ja lämmastiku sissekanne jõgedega ja merre suunatavad heitveed. Merre satub ka mitmeid muid ebasoovitavaid aineid. Näiteks laevavärvides sisalduvad kloororgaanilised ühendid ja raskemetallid ladestuvad kalades ja toitumisahela lõpus olevates hüljestes. Mitmete lahtede vesi põhjarannikul on ujumiseks ebasoovitatav. 25.Eesti vesikonnad ning nende erinevused veematkade korraldamises
kõige enam, sest need tungivad sügavale hingamiselunditesse esineb kõikides linnades, kuigi erineval määral Peentolm sisaldab kontsentreeritult arvukalt saasteaineid kõige väiksemate osakeste kujul. Peentolmu osakesed sisaldavad arvukalt keemilisi aineid: liiv, tuhk, tolm, nõgi, ränisisaldusega ained, taimsed osakesed, metalliühendid, tekstiilkiud, soolad, süsinik, plii jt. Õhusaaste põhjustatud probleemid: 1. Kliima muutus (põhjustavad kasvuhoonegaasid). 2. Hapestumine ja eutrofeerumine (hapestumist ja eutrofeerumist põhjustavad ained). 3. Osoonikihi hõrenemine, osooniaugud 4. Ohtlike/toksiliste ühendite kaugülekandest tingitud probleemid (põhjustajateks raskmetallid ja püsivad orgaanilised ühendid). Ülevaate saamiseks õhukeskkonna olukorrast Eestis : 1. kohalikud õhusaaste emissioonide mõõtmised nii paiksetest kui liikuvatest objektidest 2. tuleb töötada välja vabariiki jälgiv seiresüsteem, mis annaks pidevalt ülevaadet
kõige enam, sest need tungivad sügavale hingamiselunditesse esineb kõikides linnades, kuigi erineval määral Peentolm sisaldab kontsentreeritult arvukalt saasteaineid kõige väiksemate osakeste kujul. Peentolmu osakesed sisaldavad arvukalt keemilisi aineid: liiv, tuhk, tolm, nõgi, ränisisaldusega ained, taimsed osakesed, metalliühendid, tekstiilkiud, soolad, süsinik, plii jt. Õhusaaste põhjustatud probleemid: 1. Kliima muutus (põhjustavad kasvuhoonegaasid). 2. Hapestumine ja eutrofeerumine (hapestumist ja eutrofeerumist põhjustavad ained). 3. Osoonikihi hõrenemine, ―osooniaugud‖ 4. Ohtlike/toksiliste ühendite kaugülekandest tingitud probleemid (põhjustajateks raskmetallid ja püsivad orgaanilised ühendid). Ülevaate saamiseks õhukeskkonna olukorrast Eestis : 1. kohalikud õhusaaste emissioonide mõõtmised nii paiksetest kui liikuvatest objektidest 2. tuleb töötada välja vabariiki jälgiv seiresüsteem, mis annaks pidevalt ülevaadet
GEOGRAAFIA POOLE AASTA KT EESTI ASEND, PIIRID, SUURUS Asub: Euraasia mandri loodeosas Põhja-Euroopas Läänemere idarannikul, (parasvöötme põhjapoolsemas osas merelise ja mandrilise kliima üleminekualal.) Rannajoon: Merepiir 3800 km.(Mandriosa rannajoone pikkus on 1240km ning ülejäänud langeb saarte arvele.) Saared: Üle 1500(neist asustatud 20) Pindala: 45 227 ruutkm Rahvaarv: 2004. a seisuga 1 351 000, (ühel ruutkm-l 30 inimest) Asend ekvaatori suhtes: Põhjas (äärmuspunktid: N 59 40pl , S 57 30 pl) Asend nullmeridiaani suhtes: Idas (äärmuspunktid: E 28 13pl , W 21 46 ip) Asub(2): Euraasia mandril Euroopa maailmajaos Paikneb: Läänemere ääres Naabrid: Läti-Lõuna, Venemaa-Ida, Rootsi-Lääne, Soome-Põhja Kliimavööde: Parasvöötme põhjaosa / Lähisarktiline Loodusvöönd: segametsavöönd GEOLOOGILINE EHITUS Geoloogiliselt asub Eesti: Ida-Euroopa platvormi loodeosas. Platvorm-moodustub aluskorrast ja pealiskorrast. Pinnaka...
ERIZOOLOOGIA LIIK AINURAKSED e protistid Liikumisorganellid: • Kulendid• Viburid• Ripsmed Toitumiselundid: • Kulendloomadel– kogu kehapind– toitevakuool ehk toitekublik • Vibur- ja ripsloomadel– rakusuu– rakuneel– toitevakuool ehk toitekublik • Võime entsüsteeruda HÕIMKOND: AINUTUUMSED Liikumisorganellid puuduvad või liiguvad kulendite või viburite abil KLASS VIBURLOOMAD 1-8 viburit toitumisviisilt auto-(nagu taim), hetero (organilistest ainetest) ja miksotroofselt. roheline silmviburlane enamasti kaetud tiheda elastse kestaga – pelliikulaga – Autotroofsed – Heterotroofsed – Miksotroofsed KLASS JUURJALGSED Võime moodustada ajutisi protoplasmaatilisi jätkeid – kulendeid ehk pseudopoode, rakusuu ja pärak puuduvad. N Amööb, kambrilised KLASS EOSLOOMAD sügoot kattub kestaga – eosed Siseparasiidid Levivad eoste ehk spooridega Malaaria plasmoodium HÕIMKOND RIPSMEKANDJAD e infusoorid Kaetud ripsmetega, makro- ja...
Eesmärgiks on tagada eesti kultuuriruumi säilimine, saavutada heaolu kasv, sidus ühiskond st. sotsiaalne kaasatus, regionaalne tasakaal ja tugev kodanikuühiskond ning ökoloogiline tasakaal. 98) Nimeta Läänemerd ümbritsevad riigid. Eesti, teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. 99) Millised on Läänemere viis kõige olulisemat keskkonnaprobleemi? Läänemere põhilised keskkonnaprobleemid on eutrofeerumine, merereostus ja ohtlike ainete akumuleerumine elusorganismides, võõrliikide sissetung ja bioloogilise mitmekesisuse häirimine. 100) Kuidas satuvad võõrliigid Läänemerre? Laevade ballastvee mahutites. Kinnistumine laeva kere külge. 21 Üks variant on, et spetsiaalselt tuuakse, kui 50ndatel toodi vääriskalasid sisse, aga nende probleemiks on, et soolsus on madal ja nad ei jää püsima
Tallinna Teeninduskool Leevika Vilja 021K Referaat Sissejuhatus Mis on kala? Kalad on üldnimetus vees elavatele kõigusoojastele keelikloomadele. Termin ei oma tänapäeval süstemaatilist tähendust, vaid on kasutusel kokkuvõtliku mõistena sarnase välimusega loomade klasside esindajate kohta. Ajalooliselt on ta siiski ka taksonoomilise ühikuna käibel olnud (klass Pisces). Kalade keha on kaetud soomustega ning arenenud on kaks paari paarisuimi ja mitu paaritut uime. Kalu on rikkalikult meredes jamageveekogudes, kalaliike elab alates ookeanisüvikutest kuni kõrgete mägijärvedeni. Kalad on tähtsad inimese püügiobjektid, paljusid liike kasutatakse tööstuslikult; levinud on ka nende kasvatus kalatiikides. Kaladel on karekreatsiooniline ja esteetiline väärtus: populaarne on nii üldine kalapüük kui ka sportkalapüük, esteetilist väärtust omavad kalad näiteksakvaariumites. Kalu on austatud ja kasutatud ka palju...
Kardetakse kõige enam, sest need tungivad sügavale hingamiselunditesse esineb kõikides linnades. Peentolm sisaldab kontsentreeritult arvukalt saasteaineid kõige väiksemate osakeste kujul. Peentolmu osakesed sisaldavad arvukalt keemilisi aineid: liiv, tuhk, tolm, nõgi, ränisisaldusega ained, taimsed osakesed, metalliühendid, tekstiilkiud, soolad, süsinik, plii jt. Õhusaaste põhjustatud probleemid: 1. Kliima muutus (põhjustavad kasvuhoonegaasid). 2. Hapestumine ja eutrofeerumine 3. Osoonikihi hõrenemine, ―osooniaugud‖ 4. Ohtlike/toksiliste ühendite kaugülekandest tingitud probleemid 3. Õhu puhastamine aerosoolidest Gravitatsioonitolmupüüdurid- Sadesti normaalseks tööks peab gaasivoolu viibimise aeg kambris olema võrdne osakeste sadestusajaga või sellest suurem. Tänapäeval kasutatakse neid eelpuhastuseks, sest need ei ole nii tõhusad
Huumustoitelised Segatoitelised Rohketoitelised Järvede tüpologiseerimisel on põhiliseks tunnuseks biogeensete ainete sisaldus vees. Geneetiliselt nooremateks peetakse vähetoidulisi järvi (Arktika, kõrgmäed), mis ei tohi olla mõjustatud inimtegevusest ja planktonivetikate arenguks peavad olema mittesobilikud. Seda seepärast, et vetikad paljunema ei hakkaks. Vetikate massilist paljunemist nim veeõitsenguks, mille kordumisel algab pöördumatu protsess vee eutrofeerumine. Nt Zürichi järv. Põldude väetiste, reovete sattumine vette võib põhjustada veekogu tüübi pöördumatu muutuse. Tekib ahelreaktsioon: vetikad arenevad massiliselt, nende jäänused lagunevad põhja, muda laguneb, sealt ujuvad välja biogeenid, nendest võivad jällegi toituda vetikad. Normaalsel järvede arengul on esimeseks etapiks vähetoiduline, mis võib muutuda huumusetoiteliseks või rohketoiduliseks. Madalaveelised rohketoidulised (eutroofsed)
Peentolmu osakesed sisaldavad arvukalt keemilisi aineid: liiv tuhk tolm nõgi ränisisaldusega ained taimsed osakesed metalliühendid tekstiilkiud soolad süsinik plii jt. Linnades ja piirkondades domineerivad teatud osakesed. (N: Lõuna-Euroopa piirkondades esineb linnades suures sisalduses ränitolmu see on tuulega üle Vahemere kanduv kõrbetolm.) Õhusaaste põhjustatud probleemid: 1. Kliima muutus (põhjustavad kasvuhoonegaasid). 2. Hapestumine ja eutrofeerumine (hapestumist ja eutrofeerumist põhjustavad ained). 3. Osoonikihi hõrenemine, "osooniaugud" 4. Ohtlike/toksiliste ühendite kaugülekandest tingitud probleemid (põhjustajateks raskmetallid ja püsivad orgaanilised ühendid). Ülevaate saamiseks õhukeskkonna olukorrast Eestis : 1. kohalikud õhusaaste emissioonide mõõtmised nii paiksetest kui liikuvatest objektidest 2. tuleb töötada välja vabariiki jälgiv seiresüsteem, mis annaks pidevalt
Olulisemad keskkonnaprobleemid: - Välisõhu saastamine, negatiivne mõju inimese tervisele, ökosüsteemidele, ehitistele Tegu on globaalse probleemiga. Peamisteks saastajateks on kasvuhoonegaasid CO2 ja NOx. - Militaarne jääkreostus - Põhjaveevarude ebaratsionaalne kasutamine ja saastamine Probleemiks on militaarne jääkreostus (Tapa, Ämari, Haapsalu jt), põllumajanduslik reostus, kaevandusveed. - Veekogude ebaratsionaalne kasutamine, reostumine, eutrofeerumine Reostus on piiriületav. Edasise reostuse vältimiseks on vastu võetud HELCOM, EL asulate reovee direktiiv. Merevett reostavad lämmastik ja fosfor; olme- ja tööstusreoveed; õlireostus; toksilised ained; dioksiinid; naftasaaduste transiitvedu; fenoolne reostus põlevkivikaevandamise piirkonnas. - Jäätmed, jäätmekäitlus, ohtlikud jäätmed Pinnasereostusest ja jäätmetest on peamiseks probleemiks prügilad, ohtlikud jäätmed,
väikeste laikude erinevused. 1) Jäänuk laigud osad endistest suurematest loodusaladest piirkonnas 2) Inimeste kaasabil loodud uued laigud uued elurajoonid põllumajandusmaastikus, uued metsalagendikud, uued märgalapuhastid 3) Looduslikud segamised ehk häirimised tulekahju alad, tormikahjustuse alad, putukarüüste alad; 4) Keskkonna tingimuste pikaajaline muutumine uute märgalade tekkimine, avamaastike metsastumine, veekogude eutrofeerumine. Suure laigu eelised: Suur loodusuliku taimkattega laik on ainus, kus võib esineda looduslikke veestikuelupaiku, sest suur laik mahutab eri veestikuelemente terviklikumalt kui väike laik. Vaid suurtel laikudel suudavad sisealade liikide populatsioonid püsida ja leidub piisavalt toitu ja varju suurematele taimetoidulistele. Suurel laigul on elupaigatingimuste muudatused looduslikumad ja vähem antropogeensed. Väikese laigu eelised: Väikeste laikude kogum moodustab taga-plaanimaastikus nn
pihustamine, kontrollitud põletamine. Peamised kahjustused: rannad, linnud, käiade maitse. · Termaalne reostus: elektrijaamade läheduses (vetikad: rohevetikatele parim 3O-35°C, sinirohevetikatele 35-40°C: viimased toksilisemad; kalad: ohus järelkasv; keemiline tasakaal: lahustuvus). Orgaanika Looduslik, põllumajandus, tööstus, olme. Aeroobne ja anaeroobne lagunemine, gaaside teke. BHT, lahustunud hapniku sisaldus. Eutrofeerumine järvedes: nitraadid, fosfaadid. Vetikate vohamine (hea valgustusega tsoonis pinna lähedal [epilimnion]) - vetikate hukk (temperatuur, teised taimed) - surnud vetikad põhja - (kui termaalne kihistumine) veevahetust vertikaalses suunas pole, põhjakihtides [hüpolimnion] anoksia (fotosünteesi ja respiratsiooni vahekord). Põhjas kontsentreeruvad fosfaadid, Al, Mn, Fe. Vetikad toodavad toksiine. Meetodid: nitraatide, fosfaatide kontroll; kemikaalid vetikate tõrjeks; hapniku
Veekogudesse toodud lämmastiku ja fosforiühendud toovad kaasa vetikate ülemäärase kasvu. Vee reostamine Koos heitveega satuvad veekogudesse mitmesugused saasteained, s.t. ained, mis pole veekogudele omased. Põllumajanduslikud kemikaalid, reovesi, tööstuslik ja kanalisatsiooni heitvesi võivad sisaldada orgaanilisi ühendeid, lämmastikku ja/või fosforit, mis kõik annavad oma panuse eutrofeerumisele. Eutrofeerumine on toitainete üleküllus veekogus, mis sageli põhjustab vee kvaliteedi halvenemist. Veeprobleemide lahenduseks oleks vee säästmine, mis üheltpoolt tähendab selle kokkuhoidu ja korduvkasutust, teiselt aga abinõusid vee reostumise vastu. Mida võib veest leida? * Esiteks on seal kõige rohkem muidugi polaarseid vee molekule. Tänu vee polaarsusele toimuvad seal mitmed + -
BIOLOOGIA ALUSED KOKKUVÕTVALT GÜMNAASIUMI BIOLOOGIAST MIHKEL HEINMAA | 12B | RÜG | APRILL 2009 I ELU OLEMUS ELU TUNNUSED: Rakuline ehitus, keerukas organiseeritus, stabiilne sisekeskkond, kasv ja areng, paljunemine, kohastumine, reageerimine ärritusele. Rakk on lihtsaim ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik eluomadused. ELUSLOODUSE ORGANISEERITUSE TASEMED. molekul > organell > rakk > kude > organ > organsüsteem > organism (isend) > populatsioon > ökosüsteem > biosfäär MOODNE KLASSIFIKATSIOON: liik > perekond > sugukond > selts > klass > hõimkond > riik TEADUSLIKU UURIMISMEETODI PÕHIETAPID: probleemi püstitamine > taustinfo kogumine > hüpoteesi sõnastamine > hüpoteesi kontrollimine > tulemuste analüüs > järelduste tegemine > uute teaduslike faktide saamine > teadusliku teooria kujunemine. II ORGANISMIDE KOOSTIS KEEMILISTE ELEMENTIDE TÄHTSUS ORGANISMIS. Hapnik kuulub kõikide biomolekulide koostisesse, on tugev ...
erineda. Reoainete keskkonnamõju Hõljuvaine (heljuvaine) muudab vee sogaseks. Läbipaistvus väheneb ja fotosüntees aeglustub (vette lahustub vähem hapnikku!). Et heljuvaine on tavaliselt orgaanilist päritolu, on ta BHT- ga omavahel tihedalt seotud. Nii heitvee BHT kui heljuvainesisaldus on riiklikult normitud. Fosforist ja lämmastikust oleneb veetaimestiku kasv. Kui kriitiline sisaldus ületatakse, algab veekogude eutrofeerumine. Selle all mõistetakse veekogude rikastumist toitesooladega, mis põhjustab taimestiku väga intensiivset kasvu ning mille tagajärjel vee kvaliteet järsult langeb (biomass suureneb ja lõpuks kasvab veekogu kinni). Siseveekogude eutrofeerumise peamiseks põhjustajaks peetakse fosforit, lämmastik mõjutab samuti vee kvaliteeti. Naftasaadused satuvad kanalisatsioonivette sillutatud aladelt voolava vihmaveega. Osa naftasaadusi lahustub ja emulgeerub vette (mida kergemad ühendid, seda rohkem)
siis paljudes arengumaades heitvett peaaegu ei puhastatagi. Koos heitveega satuvad veekogudesse mitmesugused saasteained, s.t. ained, mis pole veekogudele omased. Põllumajanduslikud kemikaalid, reovesi, tööstuslik ja kanalisatsiooni heitvesi võivad sisaldada orgaanilisi ühendeid, lämmastikku ja/või fosforit, mis kõik annavad oma panuse 15 eutrofeerumisele. Eutrofeerumine on toitainete üleküllus veekogus, mis sageli põhjustab vee kvaliteedi halvenemist. Veeprobleemide lahenduseks oleks vee säästmine, mis üheltpoolt tähendab selle kokkuhoidu ja korduvkasutust, teiselt aga abinõusid vee reostumise vastu. (E-õpe. Veekriis. http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/248/Keskkonnaprobleemid.zip/veekriis.html (2012, 4 veebruar).) 2.7. Metsade hävimine Inimene on puitu läbi aegade kasutanud ehitusmaterjaliks, kütteks ning muuks tarvilikuks.
toimuda järeltulevate põlvede ja keskkonna arvelt. 11.) KESKKONNASEISUND Suurimad keskkonnaprobleemid maailmas: Globaalne soojenemine, Liigne nafta tarbimine, Märgalade kadumine, Hiigeltammide kasv, Korallriffide kadumine, Liigne kalastamine, Tuumajäätmed Suurimad keskkonnaprobleemid Eestis: Õhu saastatus, jääkreostus, põhjavee kvaliteedi ja kvantiteedi langus; Veekogude ebaratsionaalne kasutamine, reostamine ja eutrofeerumine. Vee- elustiku, sealhulgas kalavarude taastootmise ja kvaliteedi langus; Keskkonna saastamine jäätmetega; jäätmetega alade kasv, jäätmekäitluse, sealhulgas ohtlike jäätmete käitluse korrastamatus; Elustiku ja maastike mitmekesisuse , sealhulgas ökovõrgustiku, kaitsealade, liikide ja üksikobjektide ohustatus, mis tuleneb majandustegevusest ja maa omandireformist; Tehiskeskkonna ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele.
2. Avatud ja suletud aineringe- Kultuurökosüsteemide rajamisega suureneb tähtsate makroelementide P ja K ringe intensiivus, samal ajal kõigi elementide ringe maht väheneb. Ringe muutub avatuks, st. Rohkem elemente eemaldatakse ringest ja seda tuleb kompenseerida nende juurdeandmisega väljaspoolt(väetisena) . Vaja on korraldada suletum ringe loodusliku süsteemi näit. Metsa eeskujul. Ringet aitab suletuna hpida sisseküntava varise hulga suurendamine põllul. Süsiniku ringe- so.atmosfääri ja veekoude vaba süsinikdioksiidi(co2) ning mulla, kivimite ja veekogude karbonaatide ja vesinikkarbonaatide süsiniku tsükliline muutumine orgaaniliste ühendite redutseerunud(taandunud) süsinikuks ja tagasi.Atmosfääris ja hüdrosfääris olev süsinik on biosfääri olemasolu ajal palju kordi läbinud elusorganisme. Maismaataimestik omastab kogu atmosfääris oleva süsiniku 3-4 aasta jooksul.Tänapäeval on süsinikuringe tugevasti mõjutatud inimtegevse p...
LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE AJALUGU Looduskaitse arenguetapid: Looduskaitse eelduste e. sugemete kujunemine; ühiskondlikud meetmed; teaduslik loodushoid; riiklikud meetmed; rahvusvahelised meetmed. Looduskaitse ideede areng: Rahvausund; kitsalt suunitletud piirangud loodusressursside kaitseks; loodusmälestiste kaitse; üksikobjektide kaitse; kaitsealade loomine; biotoopide, elupaikade kaitse; looduskaitse väljaspool kaitselasid. Looduskaitse eelduste kujunemise aeg: Ashoka seadused ca 273-232 e.m.a. hindude loodussuhted, põhimotiiv - elu hoidmine. Eesti rahvausund (pühad loodusobjektid, keeldude süsteem). Albert Schweitzeri deviis: “aukartus elu ees.” Looduskaitse areng Eestis: Animism. 1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tallinna lähistel. 1642 Pühajõgi (Võhandu) reostamine (pais ja veski). 1644 Johann Gutslaff: "Lühike teade ja seletus vääralt pühaks nimetatud jõest Liivimaal Võhandus,” Piksepalve - esimene eestikeelne tekst suhtumise...
toimuda järeltulevate põlvede ja keskkonna arvelt. 11.) KESKKONNASEISUND Suurimad keskkonnaprobleemid maailmas: Globaalne soojenemine, Liigne nafta tarbimine, Märgalade kadumine, Hiigeltammide kasv, Korallriffide kadumine, Liigne kalastamine, Tuumajäätmed Suurimad keskkonnaprobleemid Eestis: Õhu saastatus, jääkreostus, põhjavee kvaliteedi ja kvantiteedi langus; Veekogude ebaratsionaalne kasutamine, reostamine ja eutrofeerumine. Vee- elustiku, sealhulgas kalavarude taastootmise ja kvaliteedi langus; Keskkonna saastamine jäätmetega; jäätmetega alade kasv, jäätmekäitluse, sealhulgas ohtlike jäätmete käitluse korrastamatus; Elustiku ja maastike mitmekesisuse , sealhulgas ökovõrgustiku, kaitsealade, liikide ja üksikobjektide ohustatus, mis tuleneb majandustegevusest ja maa omandireformist; Tehiskeskkonna ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele.
·Korallriffide kadumine ·Liigne kalastamine ·Tuumajäätmed Eestis: · Välisõhu saastamine ja õhu saastatus linnades, mis negatiivselt mõjutab inimese tervist, ökosüsteeme ja ehitisi; · Tööstus-, põllumajandus- ja militaarobjektide jääkreostus, mis ohustab põhja- ja pinnavett ning rikutud maastikud; · Põhjaveevarude ebaratsionaalsest käsutamisest ja saastamisest tingitud põhjavee kvaliteedi ja kvantiteedi langus; · Veekogude ebaratsionaalne kasutamine, reostamine ja eutrofeerumine. Vee- elustiku, sealhulgas kalavarude taastootmise ja kvaliteedi langus; · Keskkonna saastamine jäätmetega; jäätmetega alade kasv, jäätmekäitluse, sealhulgas ohtlike jäätmete käitluse korrastamatus; · Elustiku ja maastike mitmekesisuse , sealhulgas ökovõrgustiku, kaitsealade, liikide ja üksikobjektide ohustatus, mis tuleneb majandustegevusest ja maa omandireformist; · Tehiskeskkonna ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele.
asustustiheduse kasvu ja tööstuse arenguga, kogu maailmas viimase paari sajandi jooksul globaalseteks muutunud. Globaalsed keskkonnaprobleemid on põhjustanud õhu saastumise ja vee reostumise, loodusvarade liigse tarbimise ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemise. Õhu saastumisega kaasnenud globaalsed keskkonnaprobleemid on osoonikihi kahanemine ja kliima soojenemine. Vee saastumisega on kaasnenud maailma puhta joogivee varude vähenemine. Veekogude eutrofeerumine ja happevihmad on põhjustanud veekogude ökosüsteemi muutusi. Bioloogiline mitmekesisuse vähenemisega muutub ökosüsteemide tasakaal, hävinevad elupaigad ja liigid vähenevad. 3.ülesanne suguliitelisest pärandumisest.daltonsmi põdev mees abiellus terve naisega.naine on vastava alleeli suhtes heterosügootne.kui suur on TS ,et peresse sünnib daltonismi põdev laps?-daltonismi põdeva lapse sünni TS on 50%.25% poegadest ja 25% tütardest.(25% poegadest on terved
Andres Tõnisson Euroopa ja loodusgeograafia 9. klassi geograafia õpik, osa 1 Kirjastus Koolibri, 2014 e-formaat Toimetatud Tartu Emajõe Koolis Toimetaja Emili Kilg Tartus, 2015 Elektroonilisse vormingusse kohandatud õpikus kasutatud märgised, mis aitavad otsingukäsu kasutamisel navigeerida * Tavakirjas leheküljenumbri ees on kolm järjestikust sidekriipsu, tühik ja vastava lehekülje number, näiteks, --- 5; * peatüki ette on kirjutatud kolm x-i, tühik ja vastava peatüki number, näiteks xxx 5; * visuaalne info on pandud kahekordsete ümarsulgude vahele. Kirjastus Koolibri kinnitab: õpik vastab põhikooli riiklikule õppekavale. Retsenseerinud Liisa-Kai Pihlak, Ulvi Urgard Kujundaja Tiit Tõnurist Illustratsioonid: Lea Armväärt, lk 67 Joonised: Kaire Vakar, Olger Tali Fotod: Koolibri Foto Imre Peenema: lk 85 Maa-amet: lk 66 NASA: lk 11, 72, 77 GNU Free Documentation Licence'i alusel: lk 9, 16-17, 20, 31, 32, 33, 43, ...
Eristatakse joonerosiooni ja lauserosiooni. Esinevus liigi olemasolu mingil maa-alal (koosluses). Etoloogia bioloogia haru, mis käsitleb loomade ja inimeste käitumist. Põhitähelepanu pööratakse liigiomase käitumise, selle kohastumuslikkuse ja evolutsiooni uurimisele. Eurütoopne elupaika vähevaliv (organism). Vastand on stenotoopne. Eurütopism elupaiga vähevalivus (nt. rändrott). Eutrofikatsioon eutrofeerumine, veekogu rikastumine toitainetega. See toimub taimede toiteelementide (eriti P ja N), detriidi ja lahustunud orgaaniliste ainete lisandumise ja akumuleerumise tagajärjel. Kaasnevad vee läbipaistvuse vähenemine, hapnikuvaegus ja täielik hapnikukadu sügavais kihtides, planktoni ja bentose rohkenemine, elustiku liigilise koosseisu muutumine, põhjasetete mudastumine. Omane kõigili looduslikele veekogudele ja ilmneb nende vananemisel. Eutroofne rohketoiteline (veekogu)
Maailmamerede reostumise põhjused: · Linnade ja tehaste heitvesi- rannikul asuvad linnad ja tehased juhivad sageli oma reovee merre. · Põllumajandusreostus jõuab jõgede kaudu merre. · Intensiivne laevaliiklus(õnnetused tankeritega). · Meresügavustesse maetud mürkained. · Kliima soojenemine Mõju: Vee-elustikule- Setetesse, taimedesse ja loomadesse koguneb mürgiseid aineid, mis kahjustavad loomade ja taimede elu. Veekogu eutrofeerumine, mis toob kaasa endaga: · planktoni (eriti taimhõljumi) ja bentose (põhjaloomastiku) hulga suurenemine · vee-elustiku, sealhulgas kalastiku liigilise koosseisu muutumine · lahustunud hapniku hulga järjekindel vähenemine või täielik kadumine sügavamates veekihtides Naftareostus on vägagi ohtlik, kuna takistab hapniku juurdepääsu veele, ning on ka mürgine.
kliimamuutused, happevihmad, keskkonna hapestumine. 6) Jäätmed. LOKAALSED PROBLEEMID Välisõhu saastamine ja õhu saastatus linnades. Tööstus-, põllumajandus- ja militaarobjektide jääkreostus, mis ohustab põhja- ja pinnavett, ning rikutud maastikud. Põhjaveevarude ebaratsionaalsest kasutamisest ja saastamisest tingitud põhjavee kvaliteedi ja kvantiteedi langus. Veekogude ebaratsionaalne kasutamine, reostamine ja eutrofeerumine, vee- elustiku, sealhulgas kalavarude taastootmise ja kvaliteedi langus. Keskkonna saastamine jäätmetega; jäätmetega kaetud alade kasv, jäätmekäitluse, sealhulgas ohtlike jäätmete käitluse korrastamatus. Elustiku ja maastike mitmekesisuse, sealhulgas ökovõrgustiku, kaitsealade, liikide ja üksikobjektide ohustatus, mis tuleneb majandustegevusest ja maa omandireformist. Tehiskeskkonna ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele.
Abiootilised tegurid - organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) ning kliimaga seotud tegureid. Adaptatsioon - organismide ehituse ja talitluse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. Adaptiivne radiatsioon - evolutsioonilise mitmekesistumise erivorm, mille puhul ühest liigist (või perekonnast) lahkneb suhteliselt lühikese aja jooksul mitmeid erinevalt kohastunud liike. Adenosiintrifosfaat (ATP) - kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine ja energiavahetuses, energia universaalse talletajana ja ülekandjana. Aegkond - geokronoloogilise skaala suurjaotustest keskmine, eooni ja ajastu vahel; eoon jaotub aegkondadeks ja aegkond ajastuteks. Aeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püroviinamarihappe molekuli...
PILET nr. 1 1. TEHNOÖKOLOOGIA KUI TEADUSALA MÕISTE TÄHENDUS 2. MIS ON SADAMA EESKIRI? 3. JÄÄTMEKÄITLUSE ARENGUD 1) Tehnoökoloogia on teadusala, mis uurib ja kavandab meetodeid ja meetmeid inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning inimühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia on õppeaine, mis tutvustab meetodeid ja meetmeid, mis on vajalikud inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning ühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia nimetus on tuletatud selle sisust: tehno (kr. techne tehis, kunst, meisterlikkus) + öko (oikos - kodu, kodukoht) + loogia (logos - õpetus). 2) Sadama eeskiiri on dokument,mis peab olema iga sadamal ja kus on peavad olema kirjeldatud vähemalt: 1) sadama üldandmed; 2) veesõidukite sadamasse sisenemise korraldus; 3) laevaliikluse korraldus sadama akvatooriumil; 4) veesõidukite sadamas seismise korraldus; 5) veesõidukite sadamast lahkumise korraldus; 6) o...
Äriplaani koostamise juhend Äriplaan koosneb kahest osast - sõnad ja numbrid. Äriplaani sõnalises osas kirjeldatakse oma äriideed, toodet, tootmist, klienti ja teid, kuidas kaup kliendini jõuab. Äriplaani numbriline osa koosneb tavaliselt kolmest tabelist: - planeeritud kassavoogude aruanne - planeeritud kasumiaruanne - planeeritud bilanss Numbrilise osa koostamise kohta saab täpsemalt lugeda artiklist "Äriplaan - finantsprognoosid". Äriplaani sõnaline osa Äriplaani sõnaline osa peaks olema 10-20 lehekülge pikk. Tähtis on jälgida, et kirjas oleks ainult oluline. Näiteks toote detailsed spetsifikatsioonid, täismahus turuuuringud, hinnapakkumised, lepingute näidised, võtmetöötajate täismahus CV-d, plaanid, kaardid lisatakse äriplaani lõppu lisadena. Kõike seda äriplaani lisades teete te oma plaani raskestiloetavaks. 1. Kokkuvõte Kuigi kokkuvõte on äriplaani esimene osa, soovitan selle kirjutada viimasena. Kokkuvõtte koostamisele tasub pal...
Ookeanide punased savid on tekkinud ookeani põhjas väga aeglase protsessi tulemusena. Esineb ka piirkondi, kus on suurenenud raua ja mangaani sisaldus põhjas. Maateaduste alused I (13.okt) Järved. Mittesoolasus pole niivõrd oluline, esineb ariidses kliimas ka soolajärvi (või riimveelisi). Järved on mageda, riimi või soolaseveelised siseveekogud, milledel puudub väinaline ühendus maailmamerega. Üldiselt suhteliselt madalad, väikese pindalaga, valdav terrigeenne sedimentatsioon, eutrofeerumine (soostumine), väga erinev teke ja arengulugu. Järvenõgude teke. Tektoonilised nt alangulised struktuurid. Surnumeri ~300m a.m.p Kontinentaalsed riftid Baikal, Ida-Aafrika järved. Väga vanad ja sügavad. Ookeanilised reliktid Kaspia meri Erosioonilised mandriliustike või vooluvete nõod. Peipsi, Võrtsjärv. Akumulatiivsed paisjärved, sulglohud. Tihti ajutised. Karstijärved karstinõod, langatuslehtrid Teised meteoriidikraatrid, tehisjärved, vulkaanide kraatrid jne.
seda enam ei tekita. CO2 ja CH4 mudelid sarnased. Samad asjad on toimunud ka 150000 a tagasi. Suved lähevad soojemaks, talved külmemaks. 4000-6000 a tagasi oli keskmine temperatuur oli 1 kraadi võrra kõrgem kui praegu. Metsatulekahjud tugevamad tuuled järved segatakse põhjani ja kantakse juurde toitaineid. Vetikate kasv intensiivistub, vee 1 sissekanne langeb, eutrofeerumine ülikiire kahjulik mõju, happevihmad. Happevihmad Mageveesüsteemide hapumaks muutumine. Seal, kus aluspõhi lubjakividest, probleeme pole veel – puhverdusvõime! Suur osa maakerast on kristallilise aluspõhjaga (Põ-Am ja Skandinaavia). Fossiilsete kütuste põletamisel ja väävlit sisaldavate maakide sulatamisel tekivad väävliühendid. Kui väävel ja lämmastik jõuavad atmosfääri HNO3 ja H2SO4 need võivad kanduda ulatuslikule territooriumile
2. ordinaatide vahe integraalkõvera kahe punkti A ja B vahel võrdub antud punktidele vastava ajavahemiku Δ t äravoolu mahuga (lõik BC) 3. kui äravool on konstantne, siis integraalkõver on sirge W=Q*t 4. Sirgjoone tõusunurga tan α vastab keskmisele äravoolule ajavahemikul Δ t tanα = BC/AC= Δ W/ Δ t=Qkesk. 29. Veehoidla omaduste muutumine (mudastumine, eutrofeerumine, veekvaliteedi mõjutavad tegurid jt). Ülemine bjef: H >, h sügavused >, V kiirus <, Veepeegli pindala >; aurumine >, soolsuse suurenemine, maaala üleujutamine, kallaste uhtumine ... Alumine bjef: Q max <, Q min>, jõesängi erosioon hüdrosõlmest allpool Kui paisu kevadise ja sügisese suurvee ajal regulaarselt ei avata, koguneb aastate jooksul paisjärve hulgaliselt peensetet. Suur osa liivast, savist, mudast ja orgaanilisest heljumist, mida jõgi vooluga kaasa kannab, setib
Meil on küll palju II kaitsekategooria liikide seast leiame erisuguste konnakotkas, väike-konnakotkas, kalakotkas, metsis, veekogusid, aga kalu ohustab nende reostumine, eutrofeerumine, elupaikade linde, nagu laululuik, sarvikpütt, euroopa naarits, rohunepp, sookurg, must-toonekurg, rohunepp, metsis ja jäälind. Siia on arvatud ka 10
27. Maailmamerede reostumise põhjused: · Linnade ja tehaste heitvesi- rannikul asuvad linnad ja tehased juhivad sageli oma reovee merre. · Põllumajandusreostus jõuab jõgede kaudu merre. · Intensiivne laevaliiklus(õnnetused tankeritega). · Meresügavustesse maetud mürkained. · Kliima soojenemine Mõju: Vee-elustikule- Setetesse, taimedesse ja loomadesse koguneb mürgiseid aineid, mis kahjustavad loomade ja taimede elu. Veekogu eutrofeerumine, mis toob kaasa endaga: · planktoni (eriti taimhõljumi) ja bentose (põhjaloomastiku) hulga suurenemine · vee-elustiku, sealhulgas kalastiku liigilise koosseisu muutumine · lahustunud hapniku hulga järjekindel vähenemine või täielik kadumine sügavamates veekihtides Naftareostus on vägagi ohtlik, kuna takistab hapniku juurdepääsu veele, ning on ka mürgine. Inimesele- vee reostuse tagajärel koguneb vee-elustikku mürgiseid aineid, mis ajapikku
Autode hulk on kasvanud, samas kütuse kvaliteedi paranemine, autode ökonoomsem kütusetarbimine on aidanud kaasa heitgaaside ja raskemetallide vähenemisele. Mahepõllumajandus kogub hoogu. Viimasel kümnendil kasvanud metsauuendustööde maht (istutamine). Üks suuremaid probleeme on vee reostumine, kuid selle ohtu on vähendanud saastemaksude kõrge hind ja kanalisatsioonitorustike ning reoveepuhastite rekonstrueerimine. Vee seisundit halvendavad peamiselt eutrofeerumine ja maaparandus, paisude ehitamine ja veevoolu tõkestamine. Sisevete kalapüük on enamasti stabiilne. Maavarade kaevandamisega kaasnevad keskkonnale müra, tolm, veerežiimi muutused. Suurenenud jäätmete taaskasutus. Suurimad välisõhu saasteallikad on põlevkivi, järgmine on transport. Looduslikele ökosüsteemide elupaikade vähenemine. Rohealade suurendamine linnades. Joogivee kvaliteet ja suplusvee kvaliteet hea ja väga hea
kogu ökosüsteemi struktuuris ja toimimises asendamatu roll. Üheainsa tähtsa liigi kadumine või võõrliigi lisandumine võib muuta kogu süsteemi. Elupaikade eristumine Läänemeres sõltub keskkonnatingimuste kombinatsioonidest: · merepõhja substraat (kivimilised omadused, setete sügavus ja koostis jne), · vee soolsus, · vee sügavus (valguse ligipääs), · vee liikuvus (segunemine, soojenemine) Ohud mere-elupaikadele ja elustikule: · Eutrofeerumine ja raskemetallid põhjustavad muutusi aineringes kooslused teisenevad, vaesuvad; · Nafta- ja õlireostus tapab linde, planktonit, mõjutab nii kaudselt kui otseselt ka teisi merekoosluste komponente; · Veetransport lisaks reostusele muudab lainetusreziimi, toob kaasa võõrliike; · Ehitustegevus (tuulepargid meres, kaablid, kaevandamine, sadamad); tööstuslik kalapüük Fütoplankton ja zooplankton · Sinivetikad · Viburvetikad · Rohevetikad · Mändvetikad · Ripsloomad
· Põllumajandusreostus jõuab jõgede kaudu merre. · Intensiivne laevaliiklus(õnnetused tankeritega). · Meresügavustesse maetud mürkained. · Kliima soojenemine Mõju: 32 Vee-elustikule- Setetesse, taimedesse ja loomadesse koguneb mürgiseid aineid, mis kahjustavad loomade ja taimede elu. Veekogu eutrofeerumine, mis toob kaasa endaga: · planktoni (eriti taimhõljumi) ja bentose (põhjaloomastiku) hulga suurenemine · vee-elustiku, sealhulgas kalastiku liigilise koosseisu muutumine · lahustunud hapniku hulga järjekindel vähenemine või täielik kadumine sügavamates veekihtides Naftareostus on vägagi ohtlik, kuna takistab hapniku juurdepääsu veele, ning on ka mürgine.
E-sed järved on harilikult elustikult rikkalikud ja mitmekesised ning väga produktiivsed. Kalastikus ei ole hapnikunõudlikke liike. Endla Reintam, 2008/2009 24 Mesotroofne kesktoiteline, on taimedele omastatavaid toitaineid mõõdukal hulgal sisaldav veekogu või muld. Oligotroofne vähetoiteline, toitevaene (veekogu või soo). Kalastikus on hapnikunõudlikud liigid. Eutrofikatsioon eutrofeerumine, veekogu rikastumine toitainetega. See toimub taimede toiteelementide (eriti P ja N), detriidi ja lahustunud orgaaniliste ainete lisandumise ja akumuleerumise tagajärjel. Kaasnevad vee läbipaistvuse vähenemine, hapnikuvaegus ja täielik hapnikukadu sügavais kihtides, planktoni ja bentose rohkenemine, elustiku liigilise koosseisu muutumine, põhjasetete mudastumine. Omane kõigile looduslikele veekogudele ja ilmneb nende vananemisel. Eesti järvedest ligi 40% on rohketoitelised.
minna. Läänemere (õli) reostus Veelindude hukkumine Arendada päästevõimekust (antud hetkel puudub) Rasked kütteõlid vajuvad Tugevam kontroll reostustekitajate põhja ja jõuavad toiduahelasseüle Veekogude eutrofeerumine Veekogude kinnikasvamine, Reovete puhastamine enne nende hapniku bilansi muutus veekogusse jõudmist Liigilise koosseisu vaesustumine Tabel 13. Globaalprobleemid Probleem Kahju Leevendus ülerahvastatus toidunappus Sündivuse piiramine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
