Sest paljudes kohtades tegeletakse o Vaheldumisi Kuivendamine rikub ökosüsteeme alepõllundusega ja on istandused. Põllumajandus väga veekulukas Ülemäärane väetamine: Vihmametsade maha võtmine – suureneb o Araali meri – liigne tarbimine puuvilla o Järvede eutrofeerumine EROSIOON (nii tuule- kui ka vee-erosioon) kasvatamiseks Loomakasvatus – palju jäätmeid, toimub Mullakaitse o Vaja, kui looduslikust ülekarjatamine o Istutatakse Tuulekaitseribasid niisutussüsteemist ei piisa Ülepõllustamnie –
Triiase väljasuremine – 250 miljonit aastat tagasi suri välja 85-90 % taimeliikidest. Kriidi väljasuremine – kõige äkilisem ja kõige paremini dokumenteeritav dinosauruste lõpuaegadel, so 65 miljonit aastat tagasi. Kadus 70-85% Maal elanud liikidest. Väljasuremise põhjused/ohud: Elupaikade kadumine mõjutab 86% ohustatud linnu- ja imetajaliikidest ning 88% ohustatud kahepaiksetest; Võõrliigid; Loodusressursside ületarbimine; Saastatus, sh eutrofeerumine, ja haigused; Inimtekkelised kliimamuutused (kaovad nn külmade piirkondade liigid); keskkonna saastumine (mürgid, õhusaaste, eutrofeerumine, reostused); avamaade võsastumine, põllumaade kasutamise muutumine, põllumajandus; metsade ja märgalade kuivenda. Punane nimekiri (punane raamat) eri tasanditel ja ohukategooriad: 1963 alustas Maailma Looduskaitse Liit (IUCN) teabe kogumist ohustatud liikide
Üldist Veekogusid jaotatakse nende keemilise koostise alusel soolasteks ja magedateks. Ookeanid, mered ja soolajärved on soolaseveelised. Mageveekogud on jõed, mageveejärved ja enamik allikaid. Lisaks neile eristatakse ka riimveekogusid. Enamasti on need alla 18 promillise soolasisaldusega mered või lahed, kus merevesi seguneb jõgedest tuleva mageveega. Vee liikumise alusel eristatakse seisu- ja vooluveekogusid. Vooluveekogudele on iseloomulik vee pidev ühesuunaline liikumine, seisuveekogudes liigub vesi vastavalt tuule suunale või Kuu mõjule (tõus ja mõõn). Tekke järgi eristatakse looduslikke ja tehisveekogusid. Eestis leidub nii looduslikke (meri, järved, jõed, allikad) kui ka tehisveekogusid (veehoidlad, kanalid, kraavid, tiigid, karjäärid). Soolase veega on Läänemeri, mis tegelikult on riimveeline veekogu. Eestis on ligikaudu 1200 järve, millest umbes 1000 on looduslikud. Vooluveekogusid on Eesti territooriumil üle 7000, neist kümm...
Evelin Kaur Tep08 28.09.2010 Laanemetsad on tavaliselt liigivaesed kuusikud, kus kasvavad veel üksikud haavad, kased ja männid. Põõsarinne on hõre, koosnedes pihlakast, paakspuust ja magedast sõstrast. Ka rohurinne on üsna liigivaene. Laante kasvupaigaks on viljakad lubjavaesed liivased ja savised mullad. Eestis jaotatakse laanemetsad kaheks liigivaesteks männi- ja kuusemetsadeks ning liigirikkaiks kuusemetsadeks. Mõlemad on levinud enamasti Lõuna-Eestis. Liigivaesed laanemetsad on jäänukid varasematest taigametsadest, kus kasvavad taigametsadele iseloomulikud liigid: harilik mustikas, pohl, leseleht, laanelill, harakkuljus, kattekold ja ohtene sõnajalg. Liigirikkad kuuse- ja kuuse-segametsad on kujunenud kunagistest tamme-segametsadest. Neid iseloomustavad salumetsade vähenõudlikumad liigid: ussilakk, võsaülane, jänesesalat, sõrmtarn. Puurinne sisaldab kõige enam harilikku kuuske, kuid kasvab ka harilikku mändi, arukaske, hari...
keskkond selle elupaigas. (Biotsönoos e elukeskkond) 7. Biootiline kooslus – organismidest ja nende suhteist koosnev kooslus 8. Bioloogiline liik - moodustavad need, mille isendid on potentsiaalselt võimelised looduslikes oludes omavahel ristuma. 9. Biosfäär - Maa sfäär, mis sisaldab elusloodust 10. Bioota - ehk elustik on mingi ala organismide kogum. 11. Biotroof – e parasiit 12. Detriitahel – e laguahel, mis algab surnud orgaanilisest materjalist, mida söövad mikroorganismid. 13. Eutrofeerumine - on tavaliselt veekogude, harvem maa, rikastumine taimede toitainetega, peamiselt fosfori- ja lämmastikuühenditega. 14. Happevihmad – sademed, mille pH on alla 7 ehk happeline ( tänu lämmastik- ja vääveloksiidile) 15. Heterotroofne organism - kasutavad elutegevuseks teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet, nt seened, loomad - karu 16. Hüdrosfäär - biosfääri osa, mis hõlmab kogu maakera vee. 17. Kantserogeenne aine – vähkkasvaja teket soodustav aine 18
Suur Järvistu Referaat aines „Üldine okeanograafia ja limnoloogia” NSO8021 Üliõpilane: Alina Lerner Juhendaja: professor Urmas Lips Tallinn, 2016 Sisukord Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 3 1. Suure Järvistu üldiseloomustus................................................................................................. 4 1.1. Geograafiline asukoht ......................................................................................................... 4 1.2. Batümeetria .......................................................................................................................... 5 1.3. Päritolu ...............................................................................................................
kaitsemeetmetelt jätkuvalt halvenenud, 2010-ndal aastal oli plaanis luua eraldi kaisekorralduskava. 1993. aastal küündis vaatluskohtades karpide arvukus pea 2500 isendini, 2010. Aastal loeti kokku ainult 787 karpi. 14, 15 Ebapärlikarpide elupaikade, populatsioonide ning isendite drastilise vähenemise peamised põhjused viimase 100 aasta jooksul on: 1) Tööstus- ja põllumajandusreostus ning sellest tingitud vooluveekogude eutrofeerumine. 6 2) Peremeeskalade arvukuse kiire vähenemine ja nende väljatõrjumine võõrliikide nt vikerforelli (Oncorhynchus mykiss) poolt. 3) Konkurents rändkarbi (Dreissena polymorpha) näol. 11 4) Vooluvete takistamine paisudega ja sellest tingitud peremeeskalade liikumise tõkestamine jõe piires. Nt. kopratammid. 1 5) Melioratsioonitööd valglal, mis mõjutavad vooluveekogu hüdroloogilist reziimi ja ökoloogilist seisundit. 6) Kallastelt vette kukkuvad lehed jm orgaaniline aine
Sissejuhatus Läänemeri ehk Baltimeri on maakera üks suuremaid sisemeresid kogupindalaga 373 tuhat km2. Samas on Läänemeri võrreldes teiste sisemeredega ka erakordselt madal, keskmise sügavusega 52 meetrit. Läänemeri on madala soolsusega, umbes 8...10 promilli (mere keskmine soolsus on 35). Vee pinnatemperatuur on talvel mere keskosas 23 C, lahtedes veidi alla 9 C, suvel lõunaosas 1618 C, Põhjalahes 1314 °C; põhjakihtide temperatuur on umbes 5 °C. Talvel jäätuvad Põhja-, Soome ja Liivi laht peaaegu üleni. Botnia lahe põhjasopis püsib jää üle poole aasta, Eesti lääneranniku lahtedes 45 kuud. Läänemere veereziimi kujundavad läbi Taani väinade toimuv veevahetus ja mageda vee juurdevool jõgedest (440 km3 aastas). Kuna Taani väinad on kitsad ja madalad, siis saab Läänemeri soolast ja seega raskemat ookeanivett vähe. Selle tulemusena toimub veevahetus väga aeglaselt. Vaid tugevate ja kestvate läänetormide ajal jõuab Läänemerre suurem kogus...
6. Biogeotsönoos - elukooslus ning selle ümbritsev eluta väliskeskkond 7. Biootiline kooslus - organismidest ja nende suhteist olenev kooslus. 8. Bioloogiline liik – Kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsioon. 9. Biosfäär - Suurim bioloogiline süsteem, sisaldab kõiki Maa elusorganisme. 10. Bioota - elustik 11. Biotroof - seened, kes on võimelised hankima orgaanilisi ühendeid teiste organismide elusatest rakkudest. 12. Detriitahel - laguahel 13. Eutrofeerumine - veekogu toitelisuse tõus 14. Happevihmad - mis tahes sademed (vihma puhul happevihm), mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam. 15. Heterotroofne organism - organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest. 16. Hüdrosfäär - vesikest 17. Kantserogeenne aine – vähkitekitav aine 18. Karjatusahel - algavad rohelistest taimetest, edasi taimtoiduliste loomadeni ning edasi kiskjateni. 19
PK.0967 LOODUSKAITSE ALUSED 2018 KORDAMISTEEMAD Õpik: Sissejuhatus looduskaitsebioloogiasse 31.01.2018 – Elurikkust ohustavad tegurid, õpikust lk. 106-153. Millised on peamised elurikkust ohustavad tegurid? Oska tuua näiteid Eesti kontekstis. Peamised elurikkust ohustavad tegurid on: ● elupaikade hävimine – maakasutuse muutus, metsaraie intensiivistumine, märgalade kuivendamine, kõrbestumine ● elupaikade fragmenteerumine – suured ja sidusad elupaigad eraldatud väiksemateks tükkideks teede, põldude, linnade jm poolt; allesjäänud elupaigalaigud on tihti üksteisest isoleeritud ja paiknevad muudetud maastikus; servaefekt, killustumine piirab liikide levikut ja uute alade koloniseerimist, toitumisvõimalused vähenevad; alampopulatsioonides lähiristumissurve, geenitriiv ● elupaikade kahjustamine ja reost...
Võrtsjärvel on rand. Kallasrada (VeeS) Laius: - laevatatavatel veekogudel 10 meetrit; - teistel veekogudel 4 meetrit; - suurvee ajal 2 m Vööndid: - veekaitsevöönd - ehituskeeluvöönd - piiranguvöönd Liigikaitse. Liigi määratlus, ülevaade teadaolevatest liikidest, väljasuremislained Väljasuremise põhjused: - Elupaikade kadumine - Võõrliigid - Loodusressursside ületarbimine - Saastatus, sh eutrofeerumine, ja haigused - Inimtekkelised kliimamuutused Mõisted: Bioloogilise mitmekesisuse tulipunkt - Maakera piirkond, kus esineb märkimisväärselt endeemilisi looma- ja taimeliike, ning mille elurikkust ohustab tugevasti inimtegevus. Vähemalt 1,500 endeemset soontaimeliiki ja vähemalt 70% elupaigast hävinud/kuni 30% alles. Endeem - liik või muu takson, mille levik piirdub mingi suhteliselt väikese maaalaga. Relikt - jäänuk. Takson, mille areaal on varasemaga võrreldes tugevasti kahanenud
*Eesti üks väheseid riike, kes võidab kliima soojenemisest. Ilm soojemaks, pikeneb põllumajanduseks sobiv periood, rekreatsioon saab igal ajal toimida (talispordialadele ei mõju hästi) 24. Läänemere rekreatiivsed võimalused – rMitmekesine rannajoon, 1500 saart (eestil), lainelauaga sõitmine, purjetamine, süstasõit, jääpurjetamine, jalgsimatkad laidudel. 25. Läänemere keskkonnaseisund – eostus tohutu, põhilised keskkonnaprobleemid eutrofeerumine (toitainete üleküllastamine, mida inimene mõjutab), uputatud keemiarelvad (pommide best before on läbi saanud, hakkavad lekkima, kalad kaovad). 26. Eesti vesikonnad ning nende erinevused veematkade korraldamises – neli vesikonda aga neljas saarlaste oma ja ei oma erilist tähtsust. Soome lahe vk, Liivi lahe Väinamere vk, Peipsi vk. Millist mõju avaldab keskkonnale. 27
organismidega paljunemisvõimelisi järglasi 9. Biosfäär sisaldab kõiki Maa elusorganisme, mis on vastastikuses seoses Maa füüsilise keskkonnaga. 10. Bioota ehk elustik on mingi ala organismide kogum 11. Biotroof Organism, kes elab ja toitub parasiidina teist liiki organismil. 12. Detriitahel toiduahel (laguahel) mis algab surnud orgaanilisest materjalist, mida söövad mikroorganismid. 13. Eutrofeerumine veekogu toitelisuse tõus 14. Happevihmad gaasiliste väävel- ja lämmastikoksiidide veepiisakestes lahustumisest tuleneva happelise reaktsiooniga sademed 15. Heterotroofne organism toitub valmis orgaanilistest ainetest 16. Hüdrosfäär maakera veestikust moodustunud sfäär 17. Kantserogeenne aine keemilise koostise ja päritoluga aine, mis organismi sattudes võib põhjustada või soodustada kasvajate teket 18
PK.0967 LOODUSKAITSE ALUSED 2018 KORDAMISTEEMAD Õpik: Sissejuhatus looduskaitsebioloogiasse 31.01.2018 Elurikkust ohustavad tegurid, õpikust lk. 106-153. Abi saab ka meie ühiselt koostatud konspektist (ÕISis). Millised on peamised elurikkust ohustavad tegurid? Oska tuua näiteid Eesti kontekstis. Peamised elurikkust ohustavad tegurid on: elupaikade hävimine maakasutuse muutus, metsaraie intensiivistumine, märgalade kuivendamine, kõrbestumine, elupaikade fragmenteerumine suured ja sidusad elupaigad eraldatud väiksemateks tükkideks teede, põldude, linnade jm poolt; allesjäänud elupaigalaigud on tihti üksteisest isoleeritud ja paiknevad muudetud maastikus; servaefekt, killustumine piirab liikide levikut ja uute alade koloniseerimist, toitumisvõimalused vähenevad; alampopulatsioonides lähiristumissurve, ge...
soodsas seisundis (LC) puuduliku andmestikuga (DD) hindamata (NE) bioloogilise mitmekesisuse tulipunktid: o vähemalt 1500 endeemset soontaimeliiki o vähemalt 70% elupaigast hävinud väljasuremise põhjused: o elupaikade kadumine ja fragmenteerumine o võõrliigid o loodusressursside ületarbimine o saastatus, sh eutrofeerumine ja haigused o inimtekkelised kliimamuutused liigikaitse ajalugu Eestis: o mõisate loomapargid (18.-19. sajand) o Peipsi ja Läänemere kalavarud (1850. aastad) o koduloomakaitse ja kalatrepid (19. sajandi teine pool) o botaanilised kaitsealad: 1924 – Harilaiu poolsaar, Järvselja reservaat 1925 – Jugapuude reservaat Hiiumaal
Eesti looduskeskkond Eesti floora: · Vetikad · Sammaltaimed · Sõnajalgtaimed · Paljasseemnetaimed · Õistaimed ja nende morfoloogia, enamlevinud liigid · Samblike ja seente morfoloogia ja enamlevinud liigid Fauna: · Lülijalgsete, kalade, roomajate, kahepaiksete, lindude ja imetajate morfoloogia, elupaigad, eluviisid, tegutsemisjäljed ning enamlevinud liigid · Jahilinnud, ulukid ja jahikorraldus · Kalastus ja vähipüük Maastikuvaldkonnad: · Põhja-Eesti · Lääne-Eesti · Vahe-Eesti · Ida-Eesti · Lõuna-Eesti · Nende maastikukomponendid ja rekreatsiooni ressursid. Mis on ökoloogia? · Loodus on vastastikuste sõltuvuste keerukas võrk · Inimene on selle võrgu üks osa · Ökoloogia tugineb aastatuhandete jooksul talletatud teadmistele selle võrgustiku erinevate osade ( taimede, loomade, seente) eluviisist. · Esimene definitsioon 1866.a. sakslaselt Hans...
· välisõhu saastamine ja õhu saastatus linnades, mis negatiivselt mõjutab inimeste tervist, ökosüsteeme ja ehitisi; · tööstus-, põllumajandus- ja militaarobjektide jääkreostus, mis ohustab põhja- ja pinnavett, ning rikutud maastikud; · põhjaveevarude ebaratsionaalsest kasutamisest ja saastamisest tingitud põhjavee kvaliteedi ja kvantiteedi langus; · veekogude ebaratsionaalne kasutamine, reostamine ja eutrofeerumine, vee-elustiku, sealhulgas kalavarude taastootmiseja kvaliteedi langus; · keskkonna saastamine jäätmetega; jäätmetega kaetud alade kasv, jäätmekäitluse, sealhulgas ohtlike jäätmete käitluse korrastamatus; · elustiku ja maastike mitmekesisuse, sealhulgas ökovõrgustiku, kaitsealade, liikide ja üksikobjektide ohustatus, mis tuleneb majandustegevusest ja maa omandireformist;
Rasvad e. Lipiidid. Keemiliselt nim. rasvadeks glütserooli triestrit karboksüülhapetega (just rasvhapetega). Rasvhapped on karboksüülhapped, mis on hargnemata ahelaga ja paarisarvulise süsinikuaatomite arvuga. Süsinikuarv 16-18. Propaan 1-2-3 triool glütserool, glütseriin. Oh tähistab hüdroksüülrühma. Karboksüülhappe lipiid + glütserool = eraldub vesi ja tekib ester. Glütserooli iga OH rühmaga saab liituda üks karboksüülhappega rasvhape. On tugeva ja iseloomuliku lõhnaga. Ester moodustub glütseroolist ja rasvhappest need reageerivad omavahel. Ester määrab ära looduslike ainete lõhna. Rasvad ei lahustu vees, nad on hüdrofoobsed. Nad on mittepolaarsed ja lahustuvadka mittepolaarsetes (orgaanilistes) lahustes ntx. bensiinis, vedelates rasvades, õlis. Loomsed rasvad on tahked, taimsed rasvad on vedelad. Iga looma rasv koosneb erinevate rasvade segust. Taimsetel rasvadel esineb kaksiksidemeid, loomsetel rasvadel on ainult üksiks...
9. Biosfäär- (suurim bioloogiline süsteem, mis sisaldab kõiki Maa elusorganisme, mis on vastastikus seoses Maa füüsilise keskkonnaga.) see osa Maast ja teda ümbritsevast, kus on levinud elu. 10. Bioota- elustik; mingi ala organismide kogum. 11. Biotroof- lagundajate alaliik, kes toitub elusast orgaanilisest ainest; parasiit. 12. Detriitahel ehk laguahel, mis algab surnud orgaanilisest materjalist, mida söövad mikroorganismid. 13. Eutrofeerumine ehk eutrifikatsioon on tavaliselt veekogude, harvem maa, rikastumine taimede toitainetega, peamiselt fosfori- ja lämmastikuühenditega, millega kaasneb vee läbipaistvuse vähenemine, hapnikuvaegus, elustiku muutumine ning põhjasetete mudastumine. 14. Happevihmad- happeid sisaldvad sademed, tekivad väävel- ja lämmastikühendite reageerimisel vihmaveega. 15. Heterotroofne organism- organism, mis toitub valmis orgaanilistest ainetest. Siia kuuluvad
-) Düstroofsed ehk huumustoitelised järved vesi on pehme, mineraal ja biogeenseid aineid on vähe. Vesi on pruunikas. Elu on vaene happelisuse pärast. -) Eutroofsed ehk rohketoitelised järved- rikka elustikuga, vähese läbipaistvusega, rohekas-kollakas vesi. -) Hüpertroofsed ehk liigtoitelised järved vetikaid on väga palju. Muu elustik on vaesunud. -) Düseutroofsed ehk segatoitelised madal, mudane, rikas elustik. Viimane eluetapp järvel. Siis kasvab kinni sooks. -) Eutrofeerumine veekogude muutumine rohketoiduliseks. Tänapäeval on see tõsine keskkonnakaitse probleem vette sattuvate väetiste, lämmastiku ja fosforirikaste reovete tõttu. * Vee-elustik koosneb kolmest ökoloogilisest rühmast. -) Plankton fütoplankton, zooplankton. Järvedes rohkem. -) Bentos põhjaelustik. Järvedes rohkem. -) Nekton ujum ehk vees liikuvad aktiivsed loomad. Jões rohkem. * Meri on kõige liigirikkam. Evolutsioon on põhjuseks.
http://lin2.tlu.ee/~kertm/G%FCmnaasiumi%20%F5ppematerjalid/Keemia%20p %F5hiteadmised.pdf Detergendid on sünteetilised keemilised ühendid (pindaktiivsed ained), mida kasutatakse pesemis- ja puhastustoime parandajana. Detergendi ja seebi erinevus seisneb selles, et detergendis puuduvad leeliselised aktiivsed ained. Detergente jagatakse anioon- ja katioonaktiivseteks ning mitteioonaktiivseteks detergentideks. Polüfosfaatsed detergendid on veekogusse jõudes taimede üheks peamiseks fosfori allikaks ja seetõttu võivad nad liia korral kutsuda esile "veeõitsenguid" ja eutrofeerumist. DETERGENDID ehk PESEMISVAHENDID Detergendid on pindaktiivsed ained, mis lahustuvad teataval määral vees. Ladina keeles tähendab detergente - ära või puhtaks pühkima. Pindaktiivsed ained kogunevad gaas-vedelik, vedelik-vedelik, või vedelik-tahke aine piirpinnale ja orienteeruvad seal nii, et polaarne (hüdrofiilne) ots on pööratud polaarse keskkonna (vee) poo...
Saksamaa ja Rootsi on pesuvahenditest fosfaadid juba kaotanud. Rootsi Keemiainspektoraadi hiljutise uuringu järgi on fosfaatidele mitmeid töötavaid alternatiive ja soovitab seetõttu keelustamist. HELCOM-i hiljutise aruande järgi võiks potentsiaalne fosfaatide keelustamine pesuvahenditest vähendada fosfori koormust Läänemerele 9 kuni 24 protsenti. Üleliigne fosfaatide ja teiste toitainete koormus Läänemerre põhjustab eutrofeerumisena tuntud keskkonnaprobleemi Läänemeres. Eutrofeerumine on veeökosüsteemi seisund, kus 10 kõrged toitainete kontsentratsioonid põhjustavad vetikate kasvu, viies süsteemi tasakaalust välja. Eutrofeerumisega kaasnevad: * intensiivsed vetikate ja sinivetikate õitsengud, kusjuures mõned liigid eritavad inimestele ja loomadele ohtlikke toksiine; * üleliigse orgaanilise aine teke, mis vähendab vee läbipaistvust;
välisõhu saastamine ja õhu saastatus linnades, mis negatiivselt mõjutab inimeste tervist, ökosüsteeme ja ehitisi; tööstus-, põllumajandus- ja militaarobjektide jääkreostus, mis ohustab põhja- ja pinnavett, ning rikutud maastikud; põhjaveevarude ebaratsionaalsest kasutamisest ja saastamisest tingitud põhjavee kvaliteedi ja kvantiteedi langus; veekogude ebaratsionaalne kasutamine, reostamine ja eutrofeerumine, vee-elustiku, sealhulgas kalavarude taastootmise ja kvaliteedi langus; keskkonna saastamine jäätmetega; jäätmetega kaetud alade kasv, jäätmekäitluse, sealhulgas ohtlike jäätmete käitluse korrastamatus; chryssy 13 elustiku ja maastike mitmekesisuse, sealhulgas ökovõrgustiku, kaitsealade, liikide ja
Eesti Merekool Kalapüügi alused referaat Koostaja: Juhendaja: Lembit Liimand TALLINN 2014 SISUKORD Sissejuhatus .........................................................................................................................................2 PÜÜGIOBJEKTID LÄÄNEMERES,NENDE LIIGUTUS JA LEVIK.......................................... 3-4 LÄÄNEMERE ISELOOMUSTUSE JA SELLE TÄHTSUS KALA PÜÜGIL.................................. 5 VÄLISKESKONNA TEGURID , MIS MÕJUTAVAD KALADE KÄITUMIST...............................6 KALAVARUDE PROGNOOSIMINE JA SELLE TÄHTSUS KALAPÜÜGIL.................................7 KALANDUSE ADMINISTREERIMINE EESTI VABARIIGIS........................................................8 KALAPÜÜGI ALANE KONTROLL KALAPÜÜGILAEVASTIKUS...............................................9 KALAPÜÜGISEADUS JA SELLEST TULENEVAD NÕUDED KALAPÜÜGIL....................
Inimtekkelised: fossiilkütuste põletamine elektri tootmisel, transpordis, tööstuses ja kodumajapidamistes; tööstusprotsessid ja lahustite kasutamine, näiteks keemia- ja mäetööstuses; põllumajandus; jäätmekäitlus. Looduslikud saasteallikad on näiteks vulkaanipursked, tuulega leviv tolm, merevee pihustumine ning taimedelt pärit lenduvate orgaaniliste ühendite heide. Eutrofeerumine on keskkonnaprobleem ning selle põhjus on liigsete toitainete sattumine ökosüsteemidesse. Eutrofeerumise lahendamine on olnud siiani vähem edukas. Maapinnalähedane osoon kahjustab põllukultuure. Nähtus mõjutab olulist osa põllumajanduspiirkondadest, peamiselt Lõuna-, Kesk- ja Ida-Euroopas. Õhusaaste probleemide lahendamiseks on sõlmitud mitmeid rahvusvahelisi kokkuleppeid. 18. Mis on lihavõttesaare mudel?
vähenemine; keskkonna saastumine keemiliste taimekaitsevahendite ning väetistega; liigilise koosseisu muutumine, liikide hävimine ning ökoloogilise tasakaalu rikkumine; toiduainete saastumine kantserogeensete ainetega; haiguste levik. 17. Keskkonnaprobleemid Eestis. põlevkivi kaevandamine ning põletamine; liigne metsade raie; õhusaastumine saasteallikatest (transport); veereostus; läänemere reostumine; jäätmete teke ning ebaseaduslik ladustamine; jõgede ja järvede eutrofeerumine. 18. Vee omadused. Läbipaistev, värvusetu vedelik, parim lahusti, polaarne molekul, moodustab vesiniksidemeid, Sulamistemp 0 0C. Keemistemp 100 0C. Kapillaarsus, Juhib elektrit, Kõrge soojusmahtuvus. Esineb sisehõõre, 19. Kuidas saab hinnata hüdrofoobsust? aine jaotumine kahefaasilises süsteemis oktanool- vesi, K väärtus sõltub solvendist. Kow=Coktanoolis/Cvees. 20. Puhta aine ja segu erinevus. PUHAS AINE- homogeenne, SEGU- heterogeenne. 21. Vee peamised kvaliteedi näitajad
Taimed lahustavad fosfaadi ioniseeritud vorme. Taimesööjad omastavad fosforit taimedest toitudes ja lihasööjad omastavad fosforit, toitudes taimesööjatest. Taimesööjad ja lihasööjad eritavad fosforit jäätmena uriinis ja roojas. Fosfor vabaneb tagasi mulda taimse või loomse päritoluga ainena, mis laguneb, ja ringe kordub uuesti. Inimtegevuse mõju: Liigne toitainete hulk on, eriti fosfori ja lämmastiku liiasus, kahjulik veeökosüsteemidele. Inimtekkeline eutrofeerumine on vee saastumine, mis on põhjustatud liigsest toitainete hulgast ja mille tulemuseks on ülemäärane vetikate kasv. Pinna- ja põhjavee äravool ja fosforirikaste muldade erosioon võivad olla magevee eutrofeerumise peamisteks põhjusteks. Inimtegevuse mõju fosforiringele on tingitud liigsest või hoolimatust fosforit sisaldavate väetiste kasutamisest, mis põhjustab veekogudes fosfori akumulatsiooni ja eutrofeerumist. Eutrofeerumine lõhub veeökosüsteeme.
Keskkonnakeemia konspekt Redoksprotsessid keskkonnas · Keemiline reaktsioon- aine muutus, millega kaasneb aatomitevaheliste keemiliste sidemete teke või katkemine. Näiteks: Vihmavee happesuse tekkimine: CO2 + H2O H2CO3 · Keemiline termodünaamika- käsitleb erinevate energiavormide vastastikust üleminekut keemilises protsessis. (uurib soojuse, töö, kahe energialiigi seost). Keemilne termodünaamika vaatleb protsesse nende võimalikkuse, kulgemise suuna ja lõpptulemuste seisukohalt. Reaktsioonikeskkond kui süsteem on kas avatud, suletud või isoleeritud vastavalt energia või massi vahetyuse olemasolule ümbritsevas keskkonnad. (võib muutuda rõhk, ruumala, temperatuur). · Olekuparameetrid- tavaliselt mõõdetavad suurused: temperatuur (T), rõhk (P), ruumala (V), ainehulk(n). · Olekufunktsioon- funktsioon, mis sõltub ainult süsteemi olekust, olekuparameetritest, mit...
· Toiduainete saastumine kantserogeensete ainetega · Tsivilisatsioonihaiguste levik · Inimpopulatsiooni suurenemine · Inimkonna soovide suurenemine · Tehnoloogiline areng · Looduslikud protsessid 8. Globaalprobleemid Eestis: · Põlevkivi kaevandamine ning põletamine · Liigne metsade raie · Õhusaastumine saasteallikatest · Veereostus · Jäätmete teke ning ebaseaduslik ladestumine · Läänemere reostumine · Jõgede ja järvede eutrofeerumine · Pinnase erosioon 9. Vee omadused: · Polaarne molekul · Moodustab vesiniksidemeid 10. Kuidas saab hinnata hüdrofoobsust? Aine jaotumine kahefaasilises süsteemis oktanool- vesi; K väärtus sõltub solvendist. 11. Puhta aine ja segu erinevus Puhas aine Segu- homogeenne, heterogeenne 12. Vee peamised kvaliteedi näitajad: · Hägusus · Lõhn · Maitse · Värvus · Elektrijuhtivus 13. Mis on pH ja kuidas seda määratakse
Ökoloogilised tegurid: *biootilised-seotud elusorganismidega(liigikaaslased,vaenlased,parasiidid,toiduobjektid) *abiootilised-temperatuur,valgus,niiskus,kekkond,õhuliikumine(kõik eluta tegurid) *antropogeensed-seotud inimesega(saastus,soode kuivatamine,metsaraie,liikide häirimine,võõrliikide sissetoomine) *valguse mõju: *kõige rohkem rohelisi taimi,sest valguse toimel toimub fotosüntees. *loomad oriendeeruvad valguse abil. *fotoperiodism-organismide elurütmid vastavalt valgustingimuste muutumisele(öö ja päeva pikkus) Nt:lindude ränne,talvepuhkuse valmistamine loomadel,lühipäevataim alla12h ja pikapäevataim üle 12h. *temperatuuri mõju: Kõigusoojastele rohkem mõju(temp. Sõltub keha keskkonnast) *eluaktiivsuse sõltumine(kohastumine erinevatele temp.) *ränded või talvine puhkuseperiood *optimum-kõige sobivama teguri väärtus ,kus on organismil hea elada.Mõlemale poole jääb taluvuspiir,sellest väljaspool enam elamiseks ei sobi. *Ökoloogiline ...
Keskkonnakaitse kordamisküsimused 1. Keskkonnakaitse olemus ja ülesanded: Mõiste – meetmete kogum elusorganismide ja nende elueskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Olemus – teaduslike, praktiliste, tehniliste tegevuste kompleks, mille ülesanne on tõhusamalt ja säästlkumalt kasutada loodusressursse ning vältida reostust. Eesmärk – kasutada selliseid tehnoloogiaid, mis on suunatud loodusressursside taaskasutamisele ja korduvkasutamisele. Ülesanded: 1. Reostuse ennetamine ja vältimine, 2. Tehnoloogiliste ja majanduslike tegevuste kasutamine, mis minimaliseerib tootmise jääkprodukte ja kasutab säästlikult olemasolevaid ressursse, 3. Keskkonnapoliitika teostamine, 4. Ökosüsteemide lagunemise vältimine ja erinevate ökkosüsteemide säilitamine. Looduskaitse- tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt ...
põlvkondade huve. 97) Arengustrateegia Säästev Eesti 21 eesmärgid. Eesmärgiks on tagada eesti kultuuriruumi säilimine, saavutada heaolu kasv, sidus ühiskond sotsiaalne kaasatus, regionaalne tasakaal ja tugev kodanikuühiskond ning ökoloogiline tasakaal. 98) Nimeta Läänemerd ümbritsevad riigid Eesti, Leedu, Läti, Poola, Rootsi, Saksamaa, Soome, Taani, Venemaa. 99) Millised on Läänemere viis kõige olulisemat keskkonnaprobleemi? Eutrofeerumine, merereostus, ohtlike ainete akumuleerumine eluorganismides, võõrliikide sissetung, bioloogilise mitmekesisuse häirimine. 100) Kuidas satuvad võõrliigid Läänemerre? Mageveetrantspordiga, baftatankerite ja kaubalaevade ballastveega.
6 7 24. Happesus (pH) ja soolsus kui ökoloogilised faktorid. 8 25. Päikesekiirgus, temperatuur, sademed, niiskus kui ökoloogilised faktorid. 1 26. Biootiliste ja abiootiliste faktorite koostoime. Ökoloogiliste faktorite mõju organismile. 2 27. Liebigi miinimumseadus. Tolerantsuse seadus (Shelfordi seadus). Mitscherlichi, Walteri-Aljohini seadused. 3 28. Eurütoop, stenotoop. 4 29. Bioindikatsioon. Bioindikaator, atsidofiil, kaltsifiil, oligotroofid, eutroofid, mesotroofid. Eutrofeerumine. 5 30. Õhu seisundi, keskkonna happesuse, niiskuse ja mulla mehhaanilise koostise monitooring bioindikaatorite abiga. Ja nyyd ss vastused 27) Liebigi miinimumseadus seaduspärasus, mille kohaselt taime kasvu piirab eelkõige see toitumiseks vajalik element, mille kontsentratsioon keskkonnas on vajadusega võrreldes väikseim. Schelfordi reegel- seaduspärasus mille kohaselt liigi võimalusi piirab tema ökoamplituud mitmesuguste limiteerivate faktorite suhtes
TARTU ÜLIKOOL ÖKOLOOGIA JA MAATEADUSTE INSTITUUT ZOOLOOGIA OSAKOND HÜDROBIOLOOGIA ÕPPETOOL Taavi Porkveli MEREKAITSEALADE VÕRGUSTIKU LOOMISE ALUSED JA RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ LÄÄNEMERE TINGIMUSTES Bakalaureusetöö Juhendaja: Tiia Möller TARTU 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1 Merekaitsealad ........................................................................................................................ 4 1.1. Ajalugu ja merekaitsealade vajadus ................................................................................ 4 1.2. Mõiste ja aspektid merekaitsealade loomisel .................................
peakraavid ja kanalid. Vee-elustiku vajadusi tuleks edaspidi arvestada veemajanduskavade koostamisel, neile tuleb mõelda nii veekogude renoveerimisel kui ka maaparandusprojektide koostamisel. Maaparanduse kahjulik mõju veekogudele on paljudes Eesti piirkondades viimastel kümnenditel vähenenud ja vee-elustik ning vee kvaliteet taastumas. Niisiis on õige aeg taastada ka jõevähi asurkond elamiseks sobivates veekogudes[2]. 7.2 Reostus Veereostusest tulenev eutrofeerumine ja orgaaniliste setete kuhjumine loob vähile sobimatud elutingimused. Paljud taimekaitsemürgid on vähile eriti mürgised, sest nad on välja töötatud putukate st. lülijalgsete hävitamiseks. Põldudelt vooluvetesse sattuvad taimekaitsemürkide jäägid põhjustavad seepärast vähi suremisi[2, 3]. 7.3 Haigused ja parasiidid 7.3.1 Vähikatk Ohtlikem infektsiooniline vähihaigus, levib väga kiiresti, nakatab peaaegu kõik vähid ja
oligo- ja mesotroofsetele vete iseloomulike liikide ning koorikloomade osatähtsuse vähenemine ja eutroofsete liikide ning keriloomade osatähtsuse tõus. 2 Eesti järved olid 1970-ndatel ja 1980-ndatel aastatel tugevalt mõjutatud väetistest ja farmireovetest, mis põhjustas kiiret eutrofeerumist. Kolhoosikorra lagunemisega soikus põllumajanduslik tootmine ja 1990-ndate aastate algul hakkas järvede, eriti väikejärvede, seisund paranema. Eutrofeerumine aeglustus, lämmastikusisaldus järvevees vähenes. Majandusolukorra paranemisega on lähitulevikus oodata eutrofeerumise taastõusu. 3 Eesti järvede tüübid (1995 a) · 8% vähetoitelisi ehk oligotroofseid järvi. Mineraal-, toit- ja humiinainete poolest vaesed. Selgeveelised unikaalse elustikuga järved. · 5,8% uuritud järvedest on poolhuumustoidulised ehk semidüstroofsed ehk mineraal- ja toitainete vaesed, keskmise humiinainetesisaldusega.
BIOLOOGIA ÖKOLOOGILISED TEGURID: · Abiootilised (Eluta looduse tegurid): Toitained. Tuul-torm. Kliima. pH. Niiskus. Valgus. Hapnik. Temperatuur. · Antropogeensed: Keskkonna saastamine: · Eutrofeerumine. · Happesademed. · osoonikihi hõrenemine. · Kasvuhooneefekt. Metsade raie: · Erosioon. · Biootilised: Konkurents. Kisklus. Sümbioos. Parasitism. Taimtoidulisus. Kommensalism. ÖKOSÜSTEEM: · Ökosüsteem- Isereguleeruv süsteem, milles aine- ja energiavahetuse kaudu on seostunud organismid ning eluta keskkond. · Elukooslus: Taimed. Loomad.
parandamise nimel. Komisjoni liikmed võtavad vastu otsuseid ja soovitusi, mis on koostanud 5 töörühma poolt. Töörühmade tegevusvaldkonnad: seire ja keskkonnaseisundi hindamine, maismaa saaste, looduskaitse ja biodiversiteet, meretransport ning merereostusega võitlemine. 105)Mida tähendab riimvesi? Riimvesi looduslike veekogude vesi, mille soolasus on 0,5-18%o. 106)Millised on Läänemere viis kõige olulisemat keskkonnaprobleemi? Eutrofeerumine, merereostus, ohtlike ainete akumuleerumine elusorganismides, võõrliikide sissetung, bioloogilise mitmekesisuse häirimine. 107)Miks on lipofiilsed saasteained ohtlikud elusorganismidele? Lipotroofilised ained akumuleeruvad organismides, kuna on võimelised tungima läbi rakumembraani (Pb, DDT, Hg). 108)Kuidas satuvad võõrliigid Läänemerre? Mageveetranspordiga, naftatankerite ja kaubalaevade ballastveega.
keskkonnaga. 10. Bioota ehk elustik, taimede, loomade ja mikroorganismide kogum, mingi suure ala floora ja fauna. 11. Biotroof ehk parasiit, kes toitub elusast orgaanilisest ainest. 12. Detriitahel - e. laguahel, on ökosüsteemis funktsioneeriv toiduahel, mis algab eluta orgaanilise aine (taime- loomajäänuste) tarbijaist ja lagundajaist ning lõpeb mikroobidega, kes lagundavad orgaanilise aine lihtsateks anorgaanilisteks aineteks. 13. Eutrofeerumine liigforsfori poolt põhjustatud veekogu troofilisuse muutumine. 14. Happevihmad happeid, mis tekivad atmosfääris mitmesuguste saasteainete (lämmastiku ja väävliühendite) lahustumisel veepiisakestes, sisaldavad sademed. 15. Heterotroofne organism organism, kes toitub teiste organismide poolt valmistatud orgaanilistest ainetest ning nende lagundamisel saab elutegevuseks vajaliku energia. (kõik loomad, seened, suurem osa baktereid) 16
GEOGRAAFIA POOLE AASTA KT EESTI ASEND, PIIRID, SUURUS Asub: Euraasia mandri loodeosas Põhja-Euroopas Läänemere idarannikul, (parasvöötme põhjapoolsemas osas merelise ja mandrilise kliima üleminekualal.) Rannajoon: Merepiir 3800 km.(Mandriosa rannajoone pikkus on 1240km ning ülejäänud langeb saarte arvele.) Saared: Üle 1500(neist asustatud 20) Pindala: 45 227 ruutkm Rahvaarv: 2004. a seisuga 1 351 000, (ühel ruutkm-l 30 inimest) Asend ekvaatori suhtes: Põhjas (äärmuspunktid: N 59 40pl , S 57 30 pl) Asend nullmeridiaani suhtes: Idas (äärmuspunktid: E 28 13pl , W 21 46 ip) Asub(2): Euraasia mandril Euroopa maailmajaos Paikneb: Läänemere ääres Naabrid: Läti-Lõuna, Venemaa-Ida, Rootsi-Lääne, Soome-Põhja Kliimavööde: Parasvöötme põhjaosa / Lähisarktiline Loodusvöönd: segametsavöönd GEOLOOGILINE EHITUS Geoloogiliselt asub Eesti: Ida-Euroopa platvormi loodeosas. Platvorm-moodustub aluskorrast ja pealiskorrast. Pinnaka...
Läänemeres ja järvedes. Kaugseiret rakendatakse põhjataimestiku katvuse ja selle liigilise koosseisu kaardistamiseks madalates rannavetes, potentsiaalselt toksiliste tsüanobakterite õitsengute tuvastamiseks ja seiramiseks. Rannikumere seire tulemuste põhjal analüüsitakse lühi- ja pikaajalisi muutusi rannikumeres. 2.1. Klorofülli, heljumi ja kollase aine kaugseire Läänemeres on aastakümneid olnud probleemiks eutrofeerumine ehk toitainetega rikastumine ja vetikate liigvohamine. Veepinnalt tagasipeegeldunud elektromagnetkiirguse värvus on aga tihedalt seotud vetikate klorofülli sisaldusega. Hüperspektraalse sensori HYPERION mõõteandmete põhjal ilmneb tõsiasi, et sinivetikate vohamise ajal varieerub klorofülli konsentratsioon sensorite 1 x 1 km piksli sees märgatavalt. Laevadele lähedal paiknev pinnavesi on läbi segatud ning veeproovidesse sattuv vetikate konsentratsioon on
Põhjakihis on anaeroobne keskkond. Märgalad, tehismärgalad maakera suurimad veereostajad? Punktreostusallikatest (tööstusettevõtted, linna sademetevesi, munitsipaalreovesi, soe vesi elektrijaamadest, loomafarmid, laevad jne); konkreetne asukoht on teada. Hajureostusest (põllumajandus, metsamajandus, kaevandus, asulate vihmavesi, prügimäed jne); täpset asukohta ei ole võimalik määrata. Mis on veeökoloogiline jalajälg? kogu magevee hulka, mis kulub selle toote valmistamiseks Mis on eutrofeerumine? tavaliselt veekogude, harvem maa, rikastumine taimede toitainetega, peamiselt fosfori- ja lämmastikuühenditega. Terminit kasutatakse tavaliselt iseloomustamaks ökosüsteemi esmatootjate (enamasti fütoplanktoni ja kõrgema veetaimestiku) suurenenud produktsiooni ehk teisisõnu taimede ülemäärast kasvu ja sellega kaasnevat lagunemisprotsessi, mis toob sageli kaasa hapnikupuuduse ja veekvaliteedi halvenemise, mõjutades negatiivselt kalade ja teiste veeloomade elukeskkonda.
PÄRNU HANSAGÜMNAASIUM ETTEVÕTLUS 10B Kelli Sepp ETTEVÕTLUS-TURUMAJANDUS Õpimapp Juhendaja:Priit Tannik Pärnu 2010 1. Millised põhitegevused ettevõttes tehakse ? Põhitegevusest tulenev rahasumma on põhinäitaja, mis osutab, kas ettevõtte on teeninud piisavalt raha, et maksta tagasi laene, säilitada ettevõtte toimimisvõimsust, maksta dividende ja teha uusi investeeringuid, kasutamata väliseid investeerimisallikaid. Põhitegevuse varasemate rahavoogude komponente käsitlev informatsioon on koos muu informatsiooniga kasulik ka põhitegevuse tulevaste rahavoogude prognoosimisel. 2. Milliseid tegevusi eristatakse turunduses ? · Turunduskotseptsioon · Ühiskondlik turunduskontseptsioon · Müügikontseptsioon · Tootmiskontseptsioon · Tootekontseptsioon · Ründestrateegia ja taktika · Otserünnak ...
fosforiühendid), toovad kaasa vetikate ülemäärase · Üheks ohtlikumaks komponendiks on pestitsiidid. kasvu. 69 70 Vee reostamine Mida võib veest leida? vee molekulid · Eutrofeerumine - veekogude rikastumine taimede toitainetega, peamiselt fosfori- H3O+ ja lämmastikuühenditega (toob sageli kaasa hapnikupuuduse ja veekvaliteedi halvenemise) gaasid metalliioonid: Fe2+, Fe3+, Ca2+, Mg2+ jne. saasteelementid: Co2+, Ni2+, Sr2+, Cd2+, Ba2+.
nimekirjas? Kalad on kaitse alla võetud, sest kaitsealuste liikude arvukus on ohtlikule tasandile langenud. Kalasid ohustav veekogu reostumine ja kinnikasvamine, liigne setete kuhjumine kudemisaladele, toidu puudus ja võõrliigid. Nimekirjas on säga, tõugjas, atlandi tuur, harjus, hink, võldas, vingerjas. 77. Millised on kalade arvukust kahjustavad tegurid? (8) · Elupaikade hävimine maaparanduse või kuivendustööde käigus · Veekogude eutrofeerumine - kinnikavamine liigsete toitainete tõttu · Setete tekitamine ja liigne ladestumine veekogusse · Koelmute rikkumine ja hävitamine · Rännete takistamine koelmutele · Veekogude kontrollimatu asustamine võõrliikidega · Röövpüük · Keelatud püügivahendite kasutamine ( elekter, TNT) 78. Millised on kalade arvukust soodustavad tegurid? (10) · jõgede looduslikkuse taastamine · reostuse vältimine, puhastusjaamade rajamine
nimekirjas? Kalad on kaitse alla võetud, sest kaitsealuste liikude arvukus on ohtlikule tasandile langenud. Kalasid ohustav veekogu reostumine ja kinnikasvamine, liigne setete kuhjumine kudemisaladele, toidu puudus ja võõrliigid. Nimekirjas on säga, tõugjas, atlandi tuur, harjus, hink, võldas, vingerjas. 76. Millised on kalade arvukust kahjustavad tegurid? (8) · Elupaikade hävimine maaparanduse või kuivendustööde käigus · Veekogude eutrofeerumine - kinnikavamine liigsete toitainete tõttu · Setete tekitamine ja liigne ladestumine veekogusse · Koelmute rikkumine ja hävitamine · Rännete takistamine koelmutele · Veekogude kontrollimatu asustamine võõrliikidega · Röövpüük · Keelatud püügivahendite kasutamine ( elekter, TNT) 77. Millised on kalade arvukust soodustavad tegurid? (10) · jõgede looduslikkuse taastamine
Kalad on kaitse alla võetud, sest kaitsealuste liikude arvukus on ohtlikule tasandile langenud. Kalasid ohustav veekogu reostumine ja kinnikasvamine, liigne setete kuhjumine kudemisaladele, toidu puudus ja võõrliigid. Nimekirjas on säga, tõugjas, atlandi tuur, harjus, hink, võldas, vingerjas. 77. Millised on kalade arvukust kahjustavad tegurid? (8) · Elupaikade hävimine maaparanduse või kuivendustööde käigus · Veekogude eutrofeerumine - kinnikavamine liigsete toitainete tõttu · Setete tekitamine ja liigne ladestumine veekogusse · Koelmute rikkumine ja hävitamine · Rännete takistamine koelmutele · Veekogude kontrollimatu asustamine võõrliikidega · Röövpüük · Keelatud püügivahendite kasutamine ( elekter, TNT) 78. Millised on kalade arvukust soodustavad tegurid? (10) · jõgede looduslikkuse taastamine
jääpurjetajate seas. · Põhjarannikul on mere avatuse tõttu hulgaliselt rüsijääd, mistõttu jääolud on kehvemad · Eesti rannikumeri pakub häid võimalusi seni Eestis vähelevinud rekreatiivsetele aladele nagu näiteks meresüstadega sõitmine ja jalgsimatkad laidude l24. Läänemere keskkonnaseisund · Suurim keskkonnaprobleem on vee toitainetesisalduse tõus e. Eutrofeerumine · Eutrofeerumist põhjustavad fosfori- ja lämmastiku sissekanne jõgedega ja merre suunatavad heitveed. · Sügavamad kohad Läänemeres on hapnikuvaesed ja elutud, sest põhja- ja pinnakihtide vesi ei segune. · Selline vöönd Läänemere keskosas laieneb pidevalt eutrofeerumise tõttu. · Merre satub ka mitmeid muid ebasoovitavaid aineid. Näiteks laevavärvides sisalduvad
Esineb kõikides linnades, kuigi erineval määral. Peentolm sisaldab kontsentreeritult arvukalt saasteaineid kõige väiksemate osakeste kujul. Peentolmu osakesed sisaldavad arvukalt keemilisi aineid: liiv, tuhk, tolm, nõgi, ränisisaldusega ained, taimsed osakesed, metalliühendid, tekstiilkiud, soolad, süsinik, plii jt. Õhusaaste põhjustatud probleemid: 1. Kliima muutus (põhjustavad kasvuhoonegaasid). 2. Hapestumine ja eutrofeerumine (hapestumist ja eutrofeerumist põhjustavad ained). 3. Osoonikihi hõrenemine, - osooniaugud 4. Ohtlike/toksiliste ühendite kaugülekandest tingitud probleemid (põhjustajateks raskmetallid ja püsivad orgaanilised ühendid). 3. Õhu puhastamine aerosoolidest Heterogeensete gaasisegude lahutamine on keemilises tehnoloogias üks levinumaid põhiprotsesse. Eristatakse järgmisi tolmu ja piiskade eraldamise meetodeid: 1. Sadestamine raskusjõu mõjul (gravitatsioonpuhastus): Lihtsam seade on
täheldatakse väikestes jõgedes suurtaimede makrofuutide massilist levikut. Veekogude eutrofeerumist iseloomustavad järgmised tunnused: -biomassi kvantitatiivne suurenemine (põhjaloomastik jm, biomass võib hoopis väheneda), -kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed muutused veekogu ökosüsteemis, -veekogu fuusikalis-keemiliste omaduste halvenemine (toitainete taseme tõus, põhjasetete kuhjumine, hapniku defitsiit jne.). Veekogu antropogeenne eutrofeerumine muudab suhteliselt kiiresti tema troofsusseisundit. Troofsus ehk toitelisus on veekogu aine- ja energiaringe tüüpi ja intensiivsust määravate mineraalsete ja orgaaniliste (eriti fosfori- ja lämmastiku-)ühendite sisaldus vees ja põhjasetetes ning nende akkumuleerumise intensiivsus. 20. Kirjeldage ja joonistage väävli ringet. Väävliringe olulisimad etapid on järgmised:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
