paberitööstus jne. Tuumaelektri-jaamade avariidest pärit radioaktiivne aine. Tööstusest pärit jahutusvesi. Puhta vee kulu vähendamine Tööstuses vähendada otse puhtast loodusest ammutavat vett. Kasutada vett kokkuhoidlikult. Vee korduv- kasutamine. Kas läänemere seisund on halvem kui teiste merede seisund? Läänemeri: üks maailma saastatumaid; madal, halb veevahetus; valgalal elab üle 85 miljoni inimese. Mis on suurimad ohud? Eutrofeerumine toitainete üleküllus, mis põhjusatb vee kvaliteedi halvenemist. Õnnetused. Õlilekked. Naftareostus. Kuidas mõjutab Läänemere saastatus seal elavaid loomi? Mürkained DDT, PCB-ühendid, elavhõbe ja raske- metallid. Mürgid kogunevad isendite organismidesse. Millised on peamised kaitseabinõud? Reovee puhastus. põllumajanduse, transpordi ja tööstuse jäätmete vähendamine. 1974.a. Helsingi kokkulepe, laiendati 1992.a.
igapäevalselt sadu laevu, olgu need siis kas kruiisid, kauba või reisilaevad, kes ka oma sõitudega väljastavad hulganisti reovett, see on ka vägagi tähtis kuna Läänemere vesi vahetub alles iga 2530 aasta tagant täies ulatuses. Viimase paarikümne aastaga on just riikide koostöös õnnestunud Läänemere seisundi edasist halvenemist pidurdada, mõned näitajad viitavad isegi paranemisele. Üheks olulisemaks mureküsimuseks on aga jäänud eutrofeerumine ehk toitainete rohkus ja selle tagajärjel taimestiku vohamine. Eutrofeerumist tekitavad peamiselt põllumajandusest ja heitveest pärit lämmastik ja fosfor. Ehk siis talumeeste ja põllusaaduste tootjatele tuleks kehtestada rangemad nõuded, minuarust ei ole suuremaid probleeme sellega Eestis kuna vaid 2,6 % Läänemerest valglast kuulub meile, aga oma panuse anname ikkagi võrrelded suurriikide nagu Poola, Rootsi ja Soomega.
Ökoloogiline püramiid -Tootjad ehk produtsendid.Tootjateks on rohelised taimed. -Tarbjad ehk konsumendid *herbivoorid jänes,lehetäi,kits *karnivoorid merikotkas, meemäger *omrivoorid karu, metssiga -Lagundajad ehk destruendid. Nt bakterid, seened Globaalprobleemid Globaalprobleemid: ülerahvastumine, kiilma soojenemine, näljahädad/toidupuudus, happevihmad, osooniaugud, kasvuhooneefekt, kõrbestumine, taastumatud loodusvarad, veekogude eutrofeerumine, liigilise mitmekesisuse vähenemine. Ülerahvastumine on kaasaegse maailma suurim probleem. Sellega saavad alguse ka teised globaalsed probleemid nt: toidupuudus, nakkushaigused, keskkonnaprobleemid, linnastumine jms. Olemus - Maailmas on praegu umbes 7 miljardit inimest, inimeste arv kasvab aastas 76 miljoni võrra, iga 20 min tagant sünnib umbes 3500 last. Elanike arv kasvab eelkõige arengumaades. Nt: Aafrika, Lõuna-Ameerika, Aasia.
Põltsamaa Ühisgümnaasium Referaat Eesti metsade loomastik Gerda-Kadi Auli 6C klass Jaanuar 2015 1 Sisukord 1. Sissejuhatus........................................................................................................................3 2. Sisu.....................................................................................................................................4 3. Kokkuvõte..........................................................................................................................5 4.Lisad………………………………………………………………………………………6 4. Kasutatud kirjandus……………………………………………………………………....7 2 Sissejuhatus Loomade tähtsamad elupaigad on mets, avamaastik ja veekogud. Kõige rohkem loomi elab metsas, kuna seal on rohkem pesitsusvõimalusi, ka...
Keskkonnaprobleemid Happesademed Sadamed, mille pH on võreldes looduslike sademetega madalam. SO 2 ja NOx paisatakse õhku (tavaliselt autode, tööstuste, elektrijaamade poolt) ja need reageerivad veega, moodustades H2SO3 ja H2SO4. Happesademed on tõsine keskkonnprobleem, mis muudab keskkonna happeliseks ning mis põhjustab suurimaid probleeme kaladele ja taimestikule ning hävitab arhitektuurimälestisi. Eutrofeerumine – veekogude rikastumine toitainetega (peamiselt fosfori- ja lämmastikuühenditega) ning seejärel taimestiku äkiline vohamine ja kinnikasvamine, mis toob kaasa hapnikupuuduse veekogus ja veekvaliteedi halvanemise. Kasvuhooneefekt Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn. “kasvuhoonegaasid” (CO2, NO2, metaan, freoonid), mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Kasvuhooneefekt on tegelikult normaalne eluks hädavajalik näh...
Hüdrosfäär Maad ümbritsev veekiht Maa pinnast 71% kaetud veega Sellest Viibeaeg · Kui kaua läheb aega et kogu veevaru uueneks. · Ookeanid 4000 a · Põhjavesi 1400 a · Jõed, järved 16 a Magevee tarbimine · Põllumajandus (90%) · Tööstus (7%) · Olme (3%) · Ligi 60% maismaast asub veevaesel alal ja 25% inimkonnast kannatab veepuuduse käes · Vesi on Maal pidevas liikumises ja moodustab veeringe, mille liikumapanevaks jõuks on päikesekiirgus. Väike veeringe · Vesi aurustub merepinnalt ja langeb sinna ka tagasi. Suur veerige · Merest aurunud vesi kantakse pilvedena maismaa kohale, kus ta maha sajab. Infiltratsioon · Vee imbumine raskusjõu mõjul läbi pinnase · Sellisel kombel ta puhastub ning tekib põhjavesi · Vulkaanilistel aladel termaalvesi · Mineraalvesimineraalsooladega põhjavesi Veebilanss · Sademete ja auramise vahekord · P=E+Q Psademed Eauramine Qjõgede äravool Jõed Mõ...
Keskkonnaprobleemid Euroopa Liidus Keskkonnaprobleeme on Euroopa Liidus palju. Euroopa Liidu keskkonnapoliitika moodustub seitsmest valdkonnast: õhusaaste, jäätmekäitlus, maavarade kasutamine, pinnase kaitse, linnakeskkond, putukamürkide kasutamine ja merekeskkond. Tõsine mure keskonna pärast on tekkinud suhteliselt hiljuti. Endale tõmbavad suurt tähelepanu ootamatud katastroofid, kuid pidevad protsessid on palju ohtlikumad (nt. põhjavette kogunevad nitraadid, mis reostavad vett). Nii Eestis kui ka Euroopa Liidus on kõige tähtsamaks aspektiks inimese tervise tagamine. Keskonna mõju tervisele avaldub eelkõige saastatud õhu, mittekvaliteetse joogivee ja müra kaudu. Üheks probleemiks, mis mõjub inimese tervisele halvasti, on väisõhu saastamine ja õhu saastatus linnades. Mida rikkamaks muutub ühiskond, seda rohkem tekib ka jäätmeid. Euroopa Liidus visatakse ära 1,3 (1,8) miljardit tonni jäätmeid aastas, millest 40 miljon...
Rahvastiku kasv ja negatiivsed mõjud Põhjus: hõrendavad freoonid · Kiire kasv Aafrikas, Ida- ja Kagu- külmutusseadmetes, aerosoolpakendites, Aasias, Ladina-Ameerikas kõrgel lendavad lennukid · Toidupuudus (v.a arenenud riikides) Tagajärg: suureneb Maale langev · Immigrandid soojuskirguse hulk- kliima soojenemine, suureneb haiguste hulk · Linnastumine Lahendus: 1. Elamispinna puudus Lõhkuvad ained: juukselakid, deodorandid, 2. Kuritegevus õhuvärskendajad, kloororgaanilised 3. Jäätmete probleem ühendid 4. Vee reostus Happesademed 5. Küt...
Põhja-Eesti karstiallikatest põhjaveest toituvates Preedi, Kunda jõe jt. Oktoober 17, 2015 13 Oktoober 17, 2015 14 Eesti järved olid tugevalt mõjutatud väetiste ja farmide reovee poolt, mis põhjustas kiiret eutrofeerumist. Järvede eutrofeerumine aeglustus,vähenes lämmastiku sisaldus järvevees. Endiselt on väga kõrge Eesti sügavaima järve, Rõuge Suurjärve, põhjalähedase vee lämmastikusisaldus. Lämmastiku ja fosfori suhe on enamasti üle 16, mis näitab, et fütoplanktoni ja suurtaimede arengut limiteerib fosfor. Oktoober 17, 2015 15 Oktoober 17, 2015
Eesti paikneb euraasia mandril, euroopa maailmajaos. Geoloogiline ehitus : Pealiskorra kivimid on tekkinud vanas aegkonnas : Kambriumi ( p-e pankrannik ) , ordoviitsiumi( põlevkivi ) , siluri ( kaarmatolomiid) ja devoniajastul ( liivakivi ) . Klint-püstloodne settekivimitest astanguline järsak. / nt paekallas . Eestipinna katte moodustub mandrijääst siia jäänd sete ( moreen ) .Paljandid avanevad jõe orgudes,äärtes. / nt taevaskoda. Eesti maavarad. 1. põlevkivi ehk kukersiit ( kirde eesti ) kas. Energiatööstustes ja keemiatööstustes . 2. turvas ( lavassaare, sangla ) kas . soojusenergia,väetis , loomade allapanuks. 3. Fosforiit (eestis ei kaevandata ) kas .väetis. 4. lubjakivi/paekivi ( rakke , väo ,vasalemma ) kas. Teede ehituseks, dolomiit kaarma ??? . kas. Ehituseks 5. savi (aseri,kunda ,kolga ) kas. Tsement ,keraamika ,ehitusmaterjalid ( punane tellis ) 6. liiv ( piusa) kas. Klaas , kruusliiv ( rakke ). ...
Destruendid ehk lagundajad Bakterid ja seened _ lagundavad organisme ja nende ekskrementide, eritiste orgaanilised aine lihtsamateks anorgaanilisteks ühenditeks _ need on taas kättesaadavad produtsentidele kui lagundamine on ebapiisava kiirusega, tekib orgaanilised aine ülejääk ja kumuleerimine _ sood hapnikuvaene, happeline keskkond,lagunemine aeglane. Soodesse kumuleerub süsinik, mida turba kütmisel vabaneb keskkonda _ okaspuumets poollagunenud orgaanilised aine kõdu _ eutrofeerumine veekogude mudastumine, kinnikasvamine Energia ja aineringe ökosüsteemis. energia: ökoloogiline efektiivsus, toiduahelate lühendamine, taimetoidu mitmekesistamine (praegu pool maakera viljasaagist loomasöödaks :S). Aine ringleb ökosüsteemis organismide, mulla ja atmosfääri vahel. Lagundajad vabastavad suurema osa taimede ja loomade jäänustes eritistes sisalduvatest ainetest ning need satuvad mulda lihtsate anorgaaniliste ühenditena. Taluvus ja optimum
Ainult viies veekogu(mi)s on seisund hinnatud väga heaks. Heitvete reostav mõju on viimastel aastatel aina vähenenud. Põllumajandus mõjutab endiselt veekogude seisundit suurel määral. JÄRVEDE ÖKOLOOGILINE SEISUND 2/3 Eestis seiratud järvedest on heas seisundis. Peipsi ja Pihkva järve kvaliteet on kesine. Peipsi järve seisundit mõjutab rohkem toitainete sisaldus kui inimtegevus. Pihkva järves on fosforisisaldus tõusnud (järv eutrofeerub). Kuumalained ja eutrofeerumine võivad nendele kahele järvele mõjuda laastavalt (2010. aasta massiline kalade hukkumine). Võrtsjärve seisundit mõjutab peamiselt järve veetase. VEE HIND Vee hinnatõus on suutnud inimesi panna vett kasutama säästlikult. Mõningates kohtades ei vasta põhjavee kvaliteet joogivee nõuetele ning selle töötlemine tõstab tarbija jaoks vee hinda. SAASTETASUMÄÄRAD SAASTEAINETE HEITMISEL VEEKESKKONDA Saastetasu määrad on aina tõusvas joones liikunud
Aeglane, raskendatud sigimine N… Kitsas ökoloogiline amplituut (toidu, vee soolsuse, happelisuse suhtes jne.) N… Kitsas levila N… Inimtegur N… Massiline väljasuremine (5+1?) – välja sureb kuni 75% liikidest Väljasuremise põhjused: Kliima muutused N… Elukeskkonna hävimine N… Inimene Elupaikade hävimine N… Elupaikade killustumine N… Pestitsiidid N… Erosioon N… Veereostus, eutrofeerumine N… Õhureostus (happevihmad, kliima soojenemine, õhu saaste) N… Jaht, kalapüük, kollektsioneerimine N … Kaubandus N… Rahvameditsiin N… Võõrliigid, haigused N… Inimese subjektiivne vaen, traditsioonid N … Euroopas ohustatud. 42% imetajatest, 15%lindudest, 52%mageveekaladest. Eestis – kolmandik liikidest Kaitse Liikide kaitse alla võtmine Punane raamat – Euroopa liidus – loodus ja linnudirektiiv Eestis – looduskaitseseadus
haudelind. Sarvikpütt pesitseb eelkõige madalaveelistel taimestikurikastel sisevetel ja lahesoppides, enamasti mõnepaariliste kolooniatena. Mõnel pool on liiki leitud ka rabalaugastel. Pesa ehitatakse madalasse vette taimestiku varju (Renno, 1993). Sarvikpütte ohustab veekogude muutmine (õgvendamine, süvendamine, veetaseme muutmised), veekogude kinnikasvamine (taimistumine), veekogude eutrofeerumine ja häirimine (eElurikkus, 2014). Järves kasvab järv-lahnarohi (ISOETES LACUSTRIS), mis on Eestis haruldane lahnarohuliste sugukonda lahnarohu perekonda kuuluv koldtaim. Järv-lahnarohi on püstiste lehtedega veesisene taim, mis kasvab liivase põhjaga selgeveelistes järvedes (Kukk, 2004). 4. Olulised liigid kooslustes Keskkonnaregistri andmetel esineb Meenikunno looduskaitsealal karukold kahes kohas. Karukold kasvab valgusrikastes metsades ja metsaservadel (Kukk, 2004). Leiukohad
reostumine. Veevarud on jaot. ebaühtlaselt killustatud väikeste objektide vahel. Aastas joob Tallinn ära 3 ülemiste järve. Eesti siseveekogude iseärasused: Reostustundlikkus Killustatus Jõed on lühikesed, veevaesed, ebaühtlase äravoolu reziimiga. Ebaühtlane jaotus veevaene tööstuslik P-Eesti. Veed pruuni värvusega (sood, rabad) Pandivere võlvidel puudub üldse jõgede võrk. Põhiprobleemid: Orgaaniline reostus (olme- ja tööstusreoveed, põllumajandus) Eutrofeerumine (asulate olmeveed, põllumaj. atm reostus, põhjasetted) Ohtlikud ained (õlid, fenoolid, raskemetallid) Veekokku sattunud org. aine hakkab lagunema. BHT kui palju hapnikku on vaja org. aine lagundamiseks. Kõigepealt aeroobne lagunemine, võib tekkida olukord, kus kogu hapnik kasut. ära. Siis algab anaeroobne lagunemine. Fosforiühendid viiakse vormi PO4-3, mis on omastatav veetaimede poolt. Vohavad vetikad. Fosfori peamised allikad on olmereoveed. Tuleb lisaks org
Kergesti äratuntav kopsukudet meenutava roidelis-lohkliku talluse ülapoole järgi. Elupaik: lehtmetsad, segametsad Ohutegurid: metsamajanduslik tegevus, keskkonnamürgid, õhusaaste, hapestumine Ohustatuse kategooria: tähelepanu vajav Vetikas Cladophora aegagropila, järvepall Kirjeldus: Pallikujuline sametise pinnaga vetikas. Elupaik: eutroofsed e rohketoitelised järved Ohutegurid: veekogude ohustamine, veekogude muutmine (õgvendamine, süvendamine, veetaseme muutmised), veekogude eutrofeerumine Ohustatuse kategooria: haruldased Sammal Paludella squarrosa, soosammal Kirjeldus: Kõrgus oleneb alumise otsa lagunemise kiirusest, on 5...15 (20) cm. Värvus puhas- kuni kollakasroheline, alusel pruunikas. Väikesed varrest eemaldunud ja haakjalt tagasikäändunud lehed on teritunud tipuga ja munajassüstja kujuga. Leherood ei ulatu päris lehe tipuni. Leheserv on tipust keskpaigani ebakorrapäraselt peensaagjas, keskpaigast aluseni kokkurullunud
3) Ühendus ookeaniga läbi kitsaste Taani väinade on kehv. 2. Miks puhastub reoainetest aeglaselt? 1) Halb veevahetus, mistõttu ei saa reostunud vesi ära voolata ja ei saa tulla juurde ka rohkem puhast vett. 2) Vähe vett, mistõttu isegi kõige väiksem reostus hõlmab suure veehulga, mis omakorda võib põhjustada suure kaose. 3) Suured, mere ääres asuvad, tööstuslinnad reostavad järjepidevalt vett. 3. Mis on eutrofeerumine? Veekogu kinnikasvamine, mida põhjustavad N- ja P- ühendid, mis satuvad vette tänu tööstusele, inimtegevusele ja põllumajandusele. Jõed, järved. 1. Mis mõjutab jõgede veehulka? 1) Kliima. a) Sademed. b) Lumi(lumesulamisvesi). 2) Geograafiline asend. a) Põhi/lõuna. 3) Pinnaehitus. a) Kõrgustikud
Erosioonist põhjustatud üleujutused Metsade raiumisega kaasnev erosioon võib tekitada ka üleujutusi Puudub pinnas, mis suudaks sealset vett endasse imeda Näiteks banaaniistandustes Reostus Põllumajandus üks suurimaid reostusallikad Taimekaitsevahendid, väetised ja muude agrokeemiatooted Kemikaalid ei jää pidama põldudele, kus neid rakendati Kahjurid ja kasulikud putukad Ohustab otseselt erinevaid veeliike, kuid lisaks ka inimesi Eutrofeerumine Geeniliselt muundatud organism GMO on elusolend, kelle pärilikkuse ainet on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades kunstlikult muudetud Milleks? GM-kultuuride abil vähendatakse põllumajanduses kasutatavate mürkide kogust Kergema vaevaga saada rohkem saaki Leevendada vaestes riikides näljahäda ja vitamiinivaegust GM toit Eelised Puudused Suurem saagikus Kultuurtaimede suurem Eetikaprobleemid
Kalad Keda nimetataks kaladeks? Tavapärase sõna "kalad" ei tähista loomasüstemaatikas ühtegi kindlapiirilist üksust. Valdav enamik siin käsitletavatest kaladest kuulub hoopis klassi Kiiruimsed (Actinopterygii), mis varem kandis nimetust klass Luukalad. Kalad on kõige liigirikkamaks loomarühmaks selgroogsete seas. Kalalaadseid loomi on maailmas kokku umbes 20 tuhat liiki, neist Eestis 75 liiki Enamik kalu on voolujoonelise kehakujuga: see algab peaga, mis läheb sujuvalt üle kereks ning lõpeb sabauimega. Keha on enamasti külgedelt kokkusurutud ja varustatud liikumist võimaldavate uimedega. Kehakuju erinevused peegeldavad nende elupaika: merepõhjas elavad kalad on enamasti lamedad (lest), mudaelanikud usjad (angerjas), vabas vees elavad kalad aga tüüpiliselt "kalakujulised". Kalade nahk on kaitstud soomustega. N...
· Tarbida energiat säästlikult · Kasutada kvaliteetkütust · Vähendada autotranspordi mõju · Kasutada linnas ühistransporti, jalgratast · Eelistada tooteid, mis ei sisalda freoone · Käituda mõistlikult ja heaperemehelikult · Osaleda metsaistutustalgutel · Järgida seadusi Veekeskkonna põhilisi ohustajaid ja esinevaid probleeme: · Kohatine põhjavee defitsiit ja saastatus · Ebapiisavad veekaitsemeetmed · Happevihmad ja pinnaveekogude eutrofeerumine · Veekogude saastamine heitveega · Rannikumere eutrofeerumine jõgedest tuleneva puudulikult puhastatud ja puhastamata reoveega · Õlireostusriski suurenemine ja ohtlike ainete kuhjumine setetes ja vee-elustikus Vett on võimalik kaitsta ja saastumisest hoida: · Olme- ja tööstusreovee põhjalik puhastamine enne loodusesse juhtimist · Saastetasud ja trahvid loodus- ja veekeskkonna rikkumise eest · Amortiseerunud torustike ja puhastusseadmete vahetamine
[3, lk39] Osoonikihi hõrenemine Osoonikihi hõrenemine on tingitud paljude kemikaalide, freoonide ja aerosoonide kasutamisest. Hõredama osoonikihi tõttu jõuab maapinnale rohkem ultraviolettkiirgust, mis on inimesele kahjulik, maa- ja veeökosüsteemide talitlemist.[2, lk 14] Maailmamere reostus Mere saastumine on suurem rannikumeres. Siseveekogusid saastavad heiteveed. Mageveekogudes ökoloogilist olukorda mõjutab nende eutrofeerumine, vees lahustunud hapniku hulga vähenemine, mis on tingitud mineraalsete ja orgaaniliste ainete kogunemisest. Eutrofeerumise tulemusel vee kvaliteet halveneb, vee taimne ja loomne liigiline koosseis vaesestub, kuna hapnikulembsete organismide arv langeb. [3, lk 18] Jäätmeprobleemid Rahvastiku arvu suurenemine toob kaasa surve ümbritsevale ühiskonnale. Tarbimise ja tootmise suurenemisega tekivad jäätmeprobleemid.[5] Looduslike materjalide kõrval
Keemiatööstuse mõju keskkonnale Keemiatööstuse heitmed võivad sisaldada oodetavaid kemikaale tolmuosakesten. Väävelvesiniku ja süsinikdioksiidi näol on tegemist mürgiste ainetega, mille heitmete mõju on peamiselt lokaalne. Freoonid kuhjuvad stratosfääri kahjustades osoonikihti ja kujutades suurt ohtu globaalsele keskkonnaseisundile. Läänemere keskkonnaseisund Suurim keskkonnaprobleem on vee toitainetesisalduse tõus e. Eutrofeerumine Eutrofeerumist põhjustavad fosfori ja lämmastiku sissekanne jõgedega ja merre suunatavad heitveed. Merre satub ka mitmeid muid ebasoovitavait aineid. Keskkonnaseisund järvedes Kaitsealad Eestis on üle 390 kaitseala, mis moodustavad umbes 10% riigi territooriumist. Kaitseala on looduskaitse erinõuete kohaselt kasutatav või inimtegevusest puutumatuna hoitav kaitse alla võetud ala. Kaitseala jaguneb vöönditeks, mida arvestatakse
Mere vahetu mõju põhjustab sisemaaga võrreldes nii kevade kui ka sügise hilinemise. Suurem on kiirgushulk ja päikesepaiste kestus. Põhja-Eesti paekallas kaitseb rannikut sisemaiste õhumasside eest. 5 Veestik Soome lahe veiskonnas on liigestatud rannajoon ja rannikumeri. Enamasti kuuluvad jõgede alamjooksud Soome lahe vesikonda näiteks: Keila,Pirita,Vääna,Valgejõe,Loobu.Vesikonda kuuluvatel järvedell on nõrk läbivool,tugev eutrofeerumine,kiire kinnikasvamine ning muda settimine. Suuremad järved on Harju,Lohja ja Käsmu järv. Allikad esinevad peamiselt astangulis-astmelise reljeefiga aladel. 6 Muld Soome lahe rannikumadalikul on kiviste leetunud muldade piirkond, kus valitsevad gleimullad.Leede ja leetunud mullad.Lõimimiseks enamasti liiv. Põlluharimiseks need mullad enamasti ei sobi. 1-rähk muld;2,3-leetunud muld;4-leede muld;5,6-glei muld; 7- madalsoo;8-Siirdesoo ja raba.
Igal aastal veetakse Läänemerel mööda arvukaid ja aktiivselt kasutatavaid laevateid üle 500 miljoni tonni lasti (sh 120 miljonit tonni naftat). Läänemere sadamate vahelistel teedel kurseerib päevas ligi 2000 laeva (sh 200 naftatankerit). Iga kümne aasta jooksul toimub u 3-5 naftareostust. Varsti hakkab paistma, milline on Läänemerre rajatava Nord Streami gaasijuhtme mõju. Kõige suurem oht sellele merele on eutrofeerumine ja sellest tingitud hapnikupuudus merepõhjas. Selle peatamine nõuab rangeid kaitsemeetmeid ja toitainehulga vähendamist. Ka keskkonnamürgid on suureks ohuks, sest nad on väga püsivad ja bioakumuleeruvad. Et kaitsta seda ainulaadset merd, on loodud mitmesuguseid ühendusi ja projekte. Läänemere kaitse koostöö aluseks on Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon. Konventsioon võeti algselt vastu aastal 1974 ning täiendatuna aastal 1992, mil ka Eesti ühines sellega
Sissejuhatus Valisin artikkli ,,Veeõitsengud Eesti järvedes" kuna mind huvitab loodus ja selle kaitsmine. Artikkel on pärit 2009/ 07 ajakirjast. Sisu Artikli nimi Artikli köide Veeõitsengud Eesti järvedes 2009/07 Veeõitsengud keskkonnaprobleem Paljuski inimtegevuse tagajärjel kiirenenud veekogude eutrofeerumine loob selleks väga soodsa pinnase. Maailmas ulatuvad õitsengutega kaasnevad kahjud kalakasvandustele, puhkemajandusele jne. juba miljardi dollarini aastas. Eesti järvedes mikrovetikate vohamine küll nii suuri majanduslikke kahjusid kaasa ei too, kuid turismindust ja veekogu ökosüsteemi mõjutavad need kindlasti. Veeõitsenguid või teisisõnu mikrovetikate hulgivohamist tuleb ette peaaegu kõigis veeökosüsteemides: järvedes, jõgedes, meredes, ookeanides. Seda põhjustavad planktilised mikrovetikad, kelle rakkude mõõtmed jäävad vahemikku 1 100 m (1 mm = 1000 m). Kuigi veti...
elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka arvukuse kriitiline langus) Eestis küllaltki haruldane ning vajab kaitsmist et säiliks looduslik mitmekesisus. Kahepaiksed on vajalikud, sest nad on aine ja energia transformeerija, teostavad biotõrjet, on toiduobjektideks paljudele selgroogsetele, viitavad keskkonnaseisundile (bioindikatsioon) 9. veekogude eutrofeerumine, kuivendamine, mürkkemikaalide reostus, häirimisfaktor, lisatoiduallikate teke. 10. Mitmed kärnkonnaliigid (kõre, rohekärnkonn, mudakonn) on jäänud haruldaseks seetõttu, et muutunud on traditsiooniline maakasutus ja niidud ning väikesed madalad veekogud on kinni kasvanud. Kõre asustab vaid Eesti läänerannikut ning rohekärnkonna võib leida ainult Kagu-Eestis Peipsi ääres. Praegu on mõlemad liigid muutunud üliharuldaseks: eelkõige sobivate elupaikade kinnikasvamise ja
jõgedes I kat kaitsealuse ebapärlikarbi sobivaimaks vahepere-meheks on jõeforell, harva teiste lõheliste tähnikud, võimalikeks vaheperemeesteks ka lepamaim, ahven, rünt, luts ja võldas Praegu on üksikuid ebapärlikarbi kolooniaid leitud veel ainult Pudisoo jõest Paisutamine muudab elutingimusi veekogus voolulembestel vääriskaladel pole sigimistingimusi - madalaid kiirevoolulisi kruusapõhjaga alasid, tõuseb vee temperatuur ja süveneb veekogu eutrofeerumine, suureneb röövkalade hulk paisude taha kogunenud liiv ja muda matavad tehisjärve puhastamise või paisu purunemise korral pärivoolu asetsevad vääriskalade koelmud järve veega täitmisel väheneb paisust allpool vooluhulk kaladele ohtlikult raske on korraldada süsta- ja kanuumatkasid, kaob võimalus nautida ürgilmelist loodust väikesed paari hektari suurused vähe liigestatud kaldajoonega tehisjärved ei suuda samavõrra kaunistada maastikupilti ja luua
LÄÄNEMERI-ÜLLATUSTE MERI! *8-10 promilli, Lääne-Eesti juures ka 2,7 promilli* Millised keskkonnatingimused teevad elu Läänemeres raskeks? -Läänemeri on VÄGA tundlik reostustele. Toksilised ühendid, mis satuvad kalade organismidesse, M-74 haigus, kütuse vette laskmine, vetikate vohamine(valgust vähe). Nt. PCB ühendid Vene allveelaevade värvides (venkud ei hooli! ) ; kloororgaanilised ühendid ; naftareostus(pidevalt ja koguaeg!!! laevaõnnetuste arv suureneb!) Antropogeenne eutrofeerumine: *kui kasutad riiete pesemiseks oma pesumasinat ja lisad sinna koguaeg keemiat sisse, et neid puhtaks saada.. seesama vesi RINGLEB(ja hävitab)! *lehm (lehma)kook :D *traktor põriseb – mürgised gaasid torudest välja, väetised *jne ROOSTIK ei ole süüdi eutrofeerumises! Toitainete tõusuga suureneb see ala. Kuidas teada, kas püüdsid kasvanduses elu alguse näinud lõhe või LOODUSLIKULT sirgunud lõhetüdruku? --> Haudejaama lõhedel lõigatakse rasvauim ära statistika
Näiteks järjest rohkem populaarsust kogub veganlus ja ökonoomne elustiil. Eestiski on palju kuulsaid blogijaid, kes blogivad oma igapäevaelust, räägitakse palju taaskasutusest ja selle tähtsusest ning veganlusest. Eestis kahjuks ei ole liigne tarbimine ja vähene keskkonnateadlikkus ainuke probleem, probleemseid kohti on veel nagu näiteks: põhjaveevarude ebaratsionaalne kasutamine ning saastamine ja sellest tingitud põhjavee kvaliteedi ja kvantiteedi langus, veekogude reostus ning eutrofeerumine, pinnase erosioon, soode kuivamine, liigne metsaraie, põlevkivi kaevandamine ja põletamine. Eestis põhjustab keskkonnaprobleeme mitmed erinevad tegurid. Keskkonnaspetsialistid kui ka keskkonnaaktivistid tegelevad nende probleemide lahendamisega. Eestis on loodud ning kasutusele võetud ka keskkonnastrateegia. Kuna paraku me oleme tarbimisühiskond siis nagu ka mujal maailma on ka meil jäätmed üheks väga suureks probleemiallikaks. Tihti
Destruendid ehk lagundajad Bakterid ja seened _ lagundavad organisme ja nende ekskrementide, eritiste orgaanilised aine lihtsamateks anorgaanilisteks ühenditeks _ need on taas kättesaadavad produtsentidele kui lagundamine on ebapiisava kiirusega, tekib orgaanilised aine ülejääk ja kumuleerimine _ sood hapnikuvaene, happeline keskkond,lagunemine aeglane. Soodesse kumuleerub süsinik, mida turba kütmisel vabaneb keskkonda _ okaspuumets poollagunenud orgaanilised aine kõdu _ eutrofeerumine veekogude mudastumine, kinnikasvamine Energia ja aineringe ökosüsteemis. energia: ökoloogiline efektiivsus, toiduahelate lühendamine, taimetoidu mitmekesistumine (praegu pool maakera viljasaagist loomasöödaks). Aine ringleb ökosüsteemis organismide, mulla ja atmosfääri vahel. Lagundajad vabastavad suurema osa taimede ja loomade jäänustes eritistes sisalduvatest ainetest ning need satuvad mulda lihtsate anorgaaniliste ühenditena. Taluvus ja optimum
Suured praamid toovad maale kõik laeval tekkinud jäätmed. Varem visati need vette. On loodud uusi naftatõrjemeetodeid. Õnnetuse tagajärjel merre valgunud nafta ümbritsetakse pikkade ujuvtõketega. Seejärel lastakse naftal imenduda poorsesse ainesse või imetakse see otse veest teise laeva trümmi. Ainus tee randa sattunud nafta eemaldamiseks on kraapida see pooltahkena kokku ja seejärel rannakividel põlema panna. Kaitseabinõud on parandanud Läänemere seisundit. Eutrofeerumine on aeglustunud. Kalasaagid on rikkalikud ning üldiselt inimtoiduks kõlblikud. Soomes kasvab praegu merikotkastel igal aastal umbes 50-60 poega lennuvõimeliseks. Kotkaste taastumisele on kaasa aidanud ka nende talvine söötmine. Ka viigrite sigimises on märgata paranemist. Mere sihiteadlik kaitse võimaldab säilitada Läänemerd suhteliselt puhtana ja eluvõimelisena 5 Kasutatud kirjandus 1
1. Nimeta ja kirjelda peamisi ökoloogilisi tegureid (biootilised; abiootilised ja antropogeensed). Abiootilised tegurid eluta looduse tegurid, mis tulenevad organisme ümbritsevast anorgaanilisest maailmast. Nende hulka kuuluvad kliimategurid: valgus, temperatuur, niiskus, tuul, päikesevalgus, sademed, pH, aeratsioon(õhustatus), toitainete sisaldus, veereziim, rõhk, tuli Biootilised tegurid eluslooduse tegurid, mis tulenevad organismide kooseksisteerimisest. Võivad olla kõigile osapooltele kasulikud, ainult ühele osapoolele kasulikud või kõigile kahjulikud.Sümbioos, ommensalism, parasitism, kisklus, fütofaagia, konkurents. Antropogeenne tegur inimmõju, inimtegevusest tulenev tegur. Keskkonna saastatus, metsade hävitamine, soode kuivendamine, võõrliikide sissetootmine, loomsete ressursside kontrollimatu kasutamine. 2. Kirjelda erinevaid organismidevahelisi suhteid; too näiteid. 1. sümbioos- see on eri liiki organismide vastastiku kas...
Bioloogia 2. põllumajandus 10k aastat tagasi:niiluse, eufrati ja tigrise vahel kasvatati nisu, peagi ka lambaid, kitsi, sigu ja veiseid. 9k aastat tagasi mehhikos kõrvitsalised, mais 8k a. kaug-idas hirss, riis Metsade aletamine. Mida rohkem toitu, seda enam paljunevad inimesed. 10k aastaga on hävitatud Maal,1/3 metsadest. Kas inimkonna saatuse mudel: Kunagi oli Lihavõttesaar (400 ruutkilti) kaetud metsaga. 1600 aastat tagasi tulid esimesed polüneeslased, tegid põllud, ehitasid maju ja paate ning paljunesid 7000 elanikuni. 1722 avastati erodeerinud muldadega, ilma ühegi puuta saar, kus elasvaidligi 200 vaenutsevat koopaelanikku. Neil polnud isegi paati, et kala püüda... kannibalism. Kaasaja põllumajandus peab ära toitma ligi 7 miljardit inimest. Igal aastal toodetakse Maal 6 miljardit tonni toiduaineid. ¼ maismaast kasutatakse põllumajanduses. 80% inimkonnast sõltub vaid 3 põllukultuurist nisu, riis, mais. Uued tehnoloogiad.... G...
- Riik maksab toetusi - Eksporditoetused Põllumajanduse mõju keskkonnale: - Metsade, soode kuivendamine ja kuivade alade niisutamine uute põllumaade saamiseks hävitab looduslikku veereziimi. - Muldade erosioon (vee ja tuule poolt põhjustatud, kõige ulatuslikum troopilistes ja lähistroopilistes piirkondades. - Muldade sooldumine (niisutamine aladel, kus aurumine ületab sademete hulga. Väetiste ja taimekaitsevahendite liigne kasutamine) - Eutrofeerumine veekogude kinnikasvamine. - Joogivesi võib muutuda kõlbmatuks. - Mulla viljakus langeb. KALANDUS - Molluskid - Limused - Vähilised Kalapüük: - Valdav osa püütakse madalatest rannikumeredest (pinnakihid on kalarikkamad külmade hoovuste piirkonnas, kus on hapnikurikas vesi ning jõgede suudmetes, kus on hulgaliselt toitaineid. - Rannikupüük väikeste kalapaatidega ülekaalus Ida- ja Kagu-Aasias, arengumaades.
Mis on probleemi põhjusteks? * Magevett on kogu maakera veevarudest vaid 1% * Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus,tööstus ja kodune majapidamine * Antisanitaarsed olud ning veereostus arengumaades * Naftareostus * Maa üleväetamine, keemiliste tõrjevahendite kasutamine * Veekasutus tööstusriikides on 220l vett inimese kohta ööpäevas, arengumaades vastavalt 3 liitrit. Probleemi tagajärjed * Naftareostus põhjustab loomade hukkumist * Veekogude eutrofeerumine * Mürkained kogunevad organismidesse * Vee saastumine põhjustab nakkushaiguste levikut * Magevee puudus paljudes piirkondades. Probleemi lahenduseks on veetarbimise vähendamine, heitvete puhastamine, õigeaegne väetamine ja läbimõeldud niisutussüsteemid põllumajanduses, vältida olme- ja mürkkemikaalide sattumist veekogudesse, veehoidlate rajamine, vee transportimine. Osoonikihi hõrenemine Ilma osoonikihita ei oleks elu Maal võimalik. Osoonikiht neelab päikeselt tulevat
13)Põllumajandusliku tootmise mõju keskkonnale on: 1. Ekstensiivse põllumajandusega aladel: a)Loodusliku ökosüsteemi muutumine, hävinemine. b)Muldade ära kanne ehk erosioon. c)Ülekarjatamise ja tuule erosiooni koosmõjul laienevad kõrbealad- toimub kõrbestumine. d)Metsade raie, põletamine, soode kuivendamine rikub vee režiimi, alandab põhjavett. 2. Intensiivse põllumajandusega aladel lisandub veel: a)põhjavee reostus b)muldade saastumine või isegi hävimine c)veekogude eutrofeerumine d)niisutavatel aladel toimub muldade sooldumine, jõgede ja järvede kuivamine e)geneetiliselt aretatud sortide mõju on veel teadmata.
· Vähesed liigid suutnud kohastuda Läänemeres esinevate tingimustega · Kooslused on liigivaesed ja üksikute liikide osakaal suur · Läänemere kooslused on omapärane segu mere-, järve- ja riimvee organismidest · Läänemeres on vähe ehtsaid riimveelisi liike võrreldes geoloogiliselt vanade riimveeliste Musta ja Kaspiamerega · Madala bioloogilise mitmekesisuse tõttu on Läänemere ökosüsteem kergesti haavatav · Eutrofeerumine · Soolsuse mõju: o liikide arv väheneb soolsuse vähenemisega;mageveeliikide arvu suurenemine soolsuse vähenemisega ei suuda kompenseerida mereliikide arvu vähenemist o isendite mõõtmed vähenevad soolsuse vähenemisega (söödav rannakarp, söödav südakarp, kilu, lest, meririst) Aineringe iseärasused · Läänemere produktsioonisüsteem koosneb kahest trofogeensest "kihist": fütoplankton
6. Teadlikkuse tõus, üldsuse osalemine ja surve 7. Muutused elulaadis ja tarbimisharjumustes Vahendid: 1. Seadusega kehtestatud keskkonnastandardid 2. Teadus, innovatsioon 3. Majanduslikud vahendid (keskkonnamaksud, toetused, subsiidiumid) 4. Keskkonnakorralduslikud vahendid (keskkonnapoliitika, keskkonnajuhtimissüsteemid) 5. Valitsusvälised survegrupid 6. Keskkonnaorganisatsioonid 2) Mis on vee eutrofeerumine? Mis on selle põhjused ja kuidas seda ära hoida? Eutrofikatsioon on veekogude rikastumine toitainega. Põhjused: 1. Toitaineelementide lisandumine ja akumuleerimine 2. Muldade erosioon (inimene võib selle kiirenemisele kaasa aidata) Protsessi kiirendab: 1. Reovee juhtimine veekogudesse 2. Liigne põldude väetamine Ära saab hoida ka kui: 1. Vett keemiliselt töödelda 2. Reguleerida veekogu sisse- ja väljavoolu 3
Loodusliku taimekatte vähenemine on üks probleemidest Vooremaal, mida on põhjustanud inimene. Taimkatet on säilinud vaid põllustamiseks vähe sobivatel aladel – järvede ümbruses ja voorte kõrgematel ja järsunõlvalistel osadel (Koppel 1982). Reostus on tulnud tööstustest, ettevõtetest, farmidest, väetistest, jäätmetest ja need on mõjutanud järve elustikku siiani. Toimub intensiivne järvede eutrofeerumine (Koppel 1982). 6. VOOREMAA MAASTIKUKAITSEALA Vooremaa territooriumist, mis ulatub Saadjärve lõunaotsast Prossa ja Kaarepere järve põhjaotsani, on võetud kaitse alla. Veidi üle 100 km²-se pindalaga on see Eesti üks suuremaid maastikukaitsealasid. Vooremaa maastikukaitseala moodustati Eesti NSV Ministrite Nõukogu 4. veebruari 1964. aastal. Kaitse alla võtmise põhjus oli see, et Vooremaa on eriline oma voorestiku ja järverohkuse poolest
varustamise mineraalse süsinikuga. Mürgid karedas vees toimivad halvemini mitmete keerukate funktsionaalsete mehhanismide kaudu, mis vaid osaliselt on käsitletav antud kursuses. · biogeenid Biogeenide vaeguse korral on ökosüsteemi seisund hea, kuid enamasti ebastabiilne. Biogeenide lisandumisel stabiilsus suureneb kuni teatava piirini. Biogeenide üleküllus on üks selgemaid halva ökosüsteemi seisundi väljendusi. Põhjuseks on rida veekeskkonna muutusi, mis on kirjeldatud termini all eutrofeerumine ja antropogeenne eutrofeerumine. See on käsitletud üldkursustes. · orgaanilise aine iseloom ja suurus Orgaaniline aine veekogudes võib olla väga erineva koostise ja päritoluga. Esimeses lähenduses võime jagada selle kaheks: keemiliselt kergesti ja bioloogiliselt kergesti lagunev orgaaniline aine. Esimese hulka kuuluvad peamiselt huumusained, teise aga punktreostusallikaist pärinev orgaaniline aine. Huumusained töötavad nagu
Veeõitseng on veemassiivis elavate planktonvetikate vohamine, mille tagajärjel vesi omandab ebaloomuliku roheka, pruuni või punaka värvuse. (2) Need on muutumas üha suuremaks keskkonnaprobleemiks. (3) See põhjustab vee läbipaistvuse vähenemise, hapnikupuuduse, pikema ajaperioodi jooksul veekogu eutrofeerumise ja veekogu põhja mudastumise. Teatud juhtudel võib põhjustada kalade hukkumise ja olla toksiline inimesele. (2) Nende teket oluliselt soodustavaks teguriks on veekogude eutrofeerumine inimtegevuse tagajärjel. Veeõitsengute sagedus kasvab, kui veekogusse satub rohkelt fütoplankterite kasvuks vajalikke mineraaltoitaineid, mille madal kontsentratsioon oli varem vohavat kasvu limiteerivaks teguriks. (3) Veeõitseng esineb eelkõige rohketoitelistes järvedes, tiikides ja rannikumeres. (2) 3.Zooplankton Zooplankton ehk loomne hõljum on veemassiivi asustavate planktilise eluviisiga loomade kogum. (2) Meredes koosneb zooplankton valdavalt
Portselan – savi, keraamika, ehted Asbest – eterniit Kvarts – SiO2, klaasi tootmine 10.Keskkonnaprobleeemid mittemetallide seisukohalt, mis põhjustab, tagajärjed Osoonikihi hõrenemine – freoonid hävitavad osooni, tagajärjeks osooniaugud – maakeral rohkem UV-kiirgust - nahavähk Happevihmad – ühku paisatud vääveldioksiid oksüdeerub teiste õhus olevate ainetega väävelhappeks, happevimad hävitavad taimestikku Veekogude eutrofeerumine – üleväetamine, järved kasvavad kinni (lämmastikväetised, SO3, kasvuhooneefekt – põhjustatud erinevatest gaasidest, tagajärjeks kliima soojenemine 11.Ammoniaagi omadused ja kindlakstegemine NH3 – lõhnav, värviline gaas, õhust 2x kergem, väikeses koguses turgutav – NH 3 * H2O – nuuskpiiritus, polaarne – lahustub hästi vees, nõrk alus, koguda saab ammooniumkloriidi (NH4Cl) kuumutamisel 12.Võrdle Konts. H2SO4 Lahj. H2SO4
Keskonna probleemide tekitajaks on üha suurenev inimeste hulk maal, millega kaasneb loodusvarade kasutamise kasv ja saastamine. Globaalsed keskkonnaprobleemid on põhjustanud: õhu saastumise ja vee reostumise, loodusvarade liigse tarbimise ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemise. Õhu saastumisega kaasnenud globaalsed keskkonnaprobleemid on osoonikihi kahanemine ja kliima soojenemine. Vee saastumisega on kaasnenud maailma puhta joogivee varude vähenemine. Veekogude eutrofeerumine ja happevihmad on põhjustanud veekogude ökosüsteemi muutusi. Bioloogiline mitmekesisuse vähenemisega muutub ökosüsteemide tasakaal, hävinevad elupaigad ja liigid vähendades lõppkokkuvõttes inimese kui liigi püsimajäämise võimalusi. 3. Probleemid majanduse globaliseerumisega Kuigi globaliseerumine vähendab riigi olulisust, kipuvad poliitikud propageerima globaliseerumist kui protsessi, mis on nii möödapääsmatu kui ka kasutoov "uus üleilmne
Vesi: Globaalsed veeprobleemid: Maakera veeressursid jaotuvad väga ebaühtlaselt. Elutaseme tõusuga suureneb ka veekasutus kiiremini kui rahvastik. Tööstusmaades kasutatakse 220 liitrit vett ööpäevas, arengumaades 3 liitrit. Maakera veeressursid jaotuvad: 71% maailmameri, 2,6% magevesi. Magevesi on pinnavesi ja põhjavesi, mis on tugevasti saastunud, liiga sügaval või muul viisil inimestele kättesaamatu, näiteks 75% on seotud jääliustikega. Pinnavee kasutamisel tuleb arvestada ka reostust ja vesi vajab enne kasutamist eelnevat töötlmist. Aast jooksul tarvitatav veehulk moodustab vaid 0,003% maakera magevee koguhulgast. Põhjavee kvaliteet on enamasti hea. Põhjavee varude puhul on suurim probleem varude ammendumine , kuna varud uuenevad aeglaselt ja liigne veetarbimine võib tuua kaasa maapinna vajumise ja soolase vee tungimist põhjavette. Vesi on küll taastuv kuid samal ajal siiki piiratud loodusvara. Suurimad veekasutajad: Põllumajandus 70...
Itaalia peamised ekspordipartnerid ja osakaal, 2005. aasta andmed: Saksamaa 14.1%, Prantsusmaa 12.5%, USA 8.3%, Hispaania 7.2%, Suurbritannia 7.1%, Sveits 4.2%. 4. Veini ekspordilt on Itaalia maailmas esimeste riikide seas. 5. Põllumajanduslikud kemikaalid, reovesi, tööstuslik ja kanalisatsiooni heitvesi võivad sisaldada orgaanilisi ühendeid, lämmastikku ja/või fosforit, mis kõik annavad oma panuse eutrofeerumisele. Eutrofeerumine on toitainete üleküllus veekogus, mis sageli põhjustab vee kvaliteedi halvenemist. Väga ohtlik on ka põldude pidev niisutamine, mis võib esile kutsuda maa sooldumise ja kasutamiskõlbmatuks muutumise. Keegi ei tea veel täpselt, millist mõju avaldab inimkonna saatusele kõrbete niisutamine. See võib tuua kaasa kliima jahenemise parasvöötmes ja troopikas, sest just kõrbest saavad need paigad oma soojuse.
Eesti Loomastik Albert Pehk Tartu Kunstigümnaasium 9.A klass 2012.a Eestis on kokku üle 15 000 loomaliigi, põhiline osa neist putukad. Imetajaid on kokku 64. Neist 3 ondatra, kährikkoer ja ameerika naarits on Eestisse sisse toodud ja kaks kobras ning euroopa hirv on reintrodutseeritud (taas tutvustatud, sisse juhatatud). Linde on Eestis registreeritud 329, kellest pesitseb siin 222 liiki, läbi rändab või talvitub 38 liiki, ülejaanud on eksikülalised. Eesti vetest on leitud 65 liiki kalu. Kahepaikseid on kokku 11 liiki. Roomajaid on 5 liiki. Eesti aladel on teada ligi 15 000 liiki putukaid ning üle 3500 liigi muid selgrootuid Imetajad ...elavad kõigis elukeskkondades: metsades, niitudel ja veekogudes, aga ka maaall ning inimasulates. Tuntumad on karu, ilves, metssiga, põder, karihiired jne. Avamaad eelistavad elupaigana hal...
jäätmed. Suured praamid toovad maale kõik laeval tekkinud jäätmed. Varem visati need vette. On loodud uusi naftatõrjemeetodeid. Õnnetuse tagajärjel merre valgunud nafta ümbritsetakse pikkade ujuvtõketega. Seejärel lastakse naftal imenduda poorsesse ainesse või imetakse see otse veest teise laeva trümmi. Ainus tee randa sattunud nafta eemaldamiseks on kraapida see pooltahkena kokku ja seejärel rannakividel põlema panna. Kaitseabinõud on parandanud Läänemere seisundit. Eutrofeerumine on aeglustunud. Kalasaagid on rikkalikud ning üldiselt inimtoiduks kõlblikud. Soomes kasvab praegu merikotkastel igal aastal umbes 50- 60 poega lennuvõimeliseks. Kotkaste taastumisele on kaasa aidanud ka nende talvine söötmine. Ka viigrite sigimises on märgata paranemist. Mere sihiteadlik kaitse võimaldab säilitada Läänemerd suhteliselt puhtana ja eluvõimelisena 7 Kasutatud Kirjandus 1
kadu 2) veereostus 3)üleujutused 4)kasvuhoonegaasid 5) kultuuri ja elukoha kadumine 6)taime- ja loomaliikide kadu 7) ei kasva tagasi. Vihmametsi raiudes suureneb ka kasvuhoonefekt. Vihmametsade vähenemine ning puidu põletamine viib süsihappeg hulga tõusule. 5. Veega seotud probleemid 5.1 Saasteallikad: naftaühendid, tööstuse heitveed, olmeveed, põllumajandusveed 5.2 Veega seotud probleemid Kirde, Kagu - ja Lõuna-Eestis: põhjaveetaseme langus, sulfaatiderikas põhjavesi 5.3 Eutrofeerumine: toitainete üleküllus (lämmastik ja fosfor) -> veekogude kinnikasvamine, vee elukeskkonna halvenemine. Võiks rohkem vett puhastada, kuivendada ja siis puhastada. 5.4 Millega seletub viimastel aastatel Eesti veeseisundi paranemine? 1) Veemõõdikud 2) Tänu EL-i rahadele on paremad veepuhastusseadmed 3) Põllumajandustegevuse langus 5.5 Vee puhastamine 1) Mehaaniline (setitamine, filtrimine) 2) Keemiline (osoonitakse vett, desinfitseeriv) 3) Bioloogiline (bakterite abil) 6
Eesti veekasutuse dünaamika, heitvetest pärinev reokoormus ja sellega kaasnevad probleemid Koostas: 2012 Peamised vee kasutusalad: Taime ja loomakasvatus Hüdroelektrijaamades Toiduainete tootmine Kõlbliku joogivee tootmine Tööstustes Jäätmekogumine, jäätmekäitlus, materjalide taaskasutuselevõtt Haridus,tervishoid, majutus Kaevandamine Hoonete ehitus, haljastuse hooldamine jne Olme Puidu-,naha-, jäätme-, tekstiili töötlemine jne 2008-2011 kasutatud veehulk Eestis ( tuhande kuupmeetri kohta) 2000000 1877836,01 1842048,98 1800000 1608414,77 1600000 1400000 1378028,77 1200000 1000000 Vesi kuupmeetites 800000 600000 400000 200000 0 2008 2009 2010 2011 Kust...
Kui arenenud tööstusmaades on vee kasutamine juba ammu nii tehniliselt kui ka majanduslikult (vee hinna kaudu) korraldatud, siis paljudes arengumaades heitvett peaaegu ei puhastatagi. Koos heitveega satuvad veekogudesse mitmesugused saasteained, s.t. ained, mis pole veekogudele omased. Põllumajanduslikud kemikaalid, reovesi, tööstuslik ja kanalisatsiooni heitvesi võivad sisaldada orgaanilisi ühendeid, lämmastikku ja/või fosforit, mis kõik annavad oma panuse eutrofeerumisele. Eutrofeerumine on toitainete üleküllus veekogus, mis sageli põhjustab vee kvaliteedi halvenemist. Veeprobleemide lahenduseks oleks vee säästmine, mis üheltpoolt tähendab selle kokkuhoidu ja korduvkasutust, teiselt aga abinõusid vee reostumise vastu. Rahvastikuprobleemid Peamiste probleemiks võiks lugeda demograafilist plahvatust ehk inimkonna kiiret juurdekasvu ja inimeste majanduslikku ebavõrdsust. Demograafilise plahvatusega kaasneb Maa ressursside pidev vähenemine ja looduse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
