inimese tegevustesse. Teised aga väidavad, et kahjuprintsiip lubab liiga vähe sekkumist. Küsimus: Kas kahju on sekkumiseks piisav või üksnes tarvilik? Kriitika: ..Kuigi indiviidi üksikud teod eraldivõetuna ei tekita kahju, võivad nad paljude poolt tehtuna kaasa tuua ühiskonnale ja selle liikmetele märkimisväärset kahju. (saastamine, porno) ..Kui rakendaksime kahjuprintsiipi siis oleksid paljusid tänapäeva seadusi väga raske kaitsta. Printsiibist lähtuvalt eutanaasia, abordi, duelli, enesetapu puhul sekkuda ei tohi, sest kahjut teistele pole. Järeldus: Kahjuprintsiip on liiga nõrk. 11.-12. ÕIGLUS 1. Selgitage jaotava ja korraldava õigluse erinevust. Jaotav õiglus e distributiivne, sotsiaalne, majanduslik. J-õiglus eelneb K-õiglusele. Jaotava õigluse põhiküsimuste hulka kuuluvad küsimused on: .. õigluse objekt (mida tuleks jagada): vara, võim, respekt .
Schoolbook oleks müümisel igas raamatupoes. Õiguskantsler seisukoht (2011) · Samasooliste abielu riigi otsustada · Aga KAITSE TAGATUD Mangold (C-144/04) diskr 2000/78 Võrdse kohtlemise seadus 2000/43 Coleman (C-303/06) · DISKR PUUDE ALUSEL. Isik ise ei pea olema puudega · Ahistamine otsese diskr Kaudne diskr Pretty vs UK (2002) · Suitsid vs eutanaasia ART 6 Tsiviilõiguste kohustuste puhul Ringeisen v Austria. Ringeisen soovis müüa maad aga talle oli vaja KOV heakskiitu ehk loa andmine. Ja nüüd tekkis kõsimus kas see juhtum läheb haldusmenetluse alla või tsiviil. alla. Kohus alustas sellest et teda ei huvita kuidas riik konkreetsed õig ja koh klassifitseerib, tema vaatab nende õig ja koh sisu mis vaidluses on küsimuse all. Ehk siin Ringeiseni õigus küsida luba KOVsest
Sinna oleme ohuvältimisega läinud nii kaugele, et kriminaliseerisime selle. Kloonimise puhul me isegi ei tea, kas see on võimalik. Mitu sajandit tagasi oli keelatud lahkamine, sest ei taheti isikut teistpoolsuse jaoks ära rikku. Näiteks teine näide ka asendusemadus, mis on meil hetkel kriminaliseeritud. Vastutusele võetakse arst, kes midagi sellist teeb. Kui keegi seda teha tahab Eestis, siis minnakse teise riiki, kus selline võimalus antud on. Näiteks ka aktiivne eutanaasia. Positiivne isiku kannatuste vähendamine, ressursi kokkuhoid, valik oma elu üle. Kardetakse, et eutanaasiat hakatakse rohkem tegema, et ressurssi kokku hoida. Hirm ka sellepärast, et kas nõusolek on ikka vabatahtlikult antud. Meie ühiskond ei ole kindel, et otsus tuleks ilma mõjutamata. Eutanaasia peaks olema, kui soov on selge ja informeeritud, et ei ole võimalust ilma kannatusteta elu jätkata. 3
RIIGIÕIGUS I osa. Sissejuhatus. §1. Riigiõigus I Aine nimetus ja koht juriidiliste distsipliinide seas 1.Riigiõigus kui juriidiline distsipliin. Juriidiline distsipliin uurib, mis on hel kindlal juhul positiivse õigusega kästud, keelatud või lubatud. Mis on vahet juriidilisel distsipliinil ja õigusharul? Õigusharu on normi kogum, juriidilist distsipliini huvitab normi rakendus (kaasuse lahendamisel), kogu dogmaatika- milleks õigusteadus on, miks juristid olemas on. 2.Riigiõigus kui avaliku õiguse distsipliin a) Mida saab kvalifitseerida era- või avaliku õigusena: a.Õigussuhet kahe isikuvahelisi suhteid, õigusi, kohustusi b.Normi c.Toiminguid normaalaktid; tegevused, mida võivad teha eraisikud kui ka avalik-õiguslikud juriidilised isikud. d.Juriidilist distsipliini ERA- JA AVALIKU ÕIGUSE PIIRITLEMINE (eksamil oluline) TEOORIAD 1) Huviteooria - avalik õigus lähtub avalikust huvist (riigi huvist). Eraõigus lähtub erahuvist (üksiki...
Üldine usundilugu RELIGIOONI TÄHENDUS, OLEMUS Religioon ehk ka usund on üldnimetus, konstruktsioon. Islami maades on religioon din, India usundites dharma. Tänapäeval tähendab religioon uskumusi maailma üldise korraldatuse kohta. See on maailma mõistmise ja mõtestamise süsteem. Religioon viitab sageli inimeste käitumisele ja sotsiaalsetele institutsioonidele , sageli arutatakse järgmistel teemadel: universumi algus, lõpp ja tähendus; mis juhtub pärast surma; mõjuvõimsate mitteolendite (vaimude, esivanemate, inglite, deemonite ja jumalate) olemasolu ja soovid; kuidas see kõik kujundab inimkäitumist. Kõik religioonid viitavad nähtmatule ehk mitte-empiirilsele maailmale, mis asub harjumuspärasest maailmast väljas; seega midagi religioosseks nimetades mõistetakse tavapäraselt seda, mis asub nendest institutsioonidest väljaspool, mida me nimetame ,,poliitilisteks". Sellepärast lähtume arusaamast, et ...
· Teatud peredes dispositsioon sagedasemateks haigestumiseks: vaesus, haritus, suured pered. Pere kohanemine pereliikme haigusega · Probleemi eitamine · Abituse tunne · Depressioon, ärevus, süütunne · Ülemäärane sekkumine probleemi · Probleemiga leppimini, olukorraga normaliseerumine Surmahaiguse psühholoogilised probleemid · Pere tugi: kui palju peret haigusesse haarata · Jätkuravi küsimused: peab aitama normaalselt surra. · Eutanaasia seaduslikud ja moraalsed küljed? · Suremise psühholoogilised ja sotsiaalsed küsimused Kübler-Rossi leinastaatiumid Onloodud leinastaadiumeid kirjeldama. Selle peale on loonud Gfeller ja Assali kroonilise haiguse mudeli. 1. Eitamine: ootamatu ja vastuvõetamatu, see ei ole võimalik, see ei juhtu minuga. Kiiresti mööduv staadium, aga võib muutuda ka tõeliseks kaitsemehhanismiks. 2. Viha: Ollakse vihased kõige ja kõigi peale. Enda lähedaste, jumala, kõige peale
käesoleva seadustiku § 64 järgi. Isikud panid toime mitu kuritegu - § 114 ja § 148, kuid neid ei ole ühegi eest varem karistatud, seega tuleks mõista karistus iga teo eest ning liitkaristus § 64 alusel. B vastutab KarS § 114 lg 1ja lg 5 ja laibarüvetamine KarS § 148. KarS § 58 p 10 ja 22 lg 1. Mõelge kui süüdistaja ja kaitsja! Vaata ka kohtulahendeid ja maailmapraktikat. Kas saame muuhulgas rääkida õigusvastasust välistavas asjaolus. B ja C on ehk A eutanaasia otsuses kaasaaitamises süüdi. Tõlgendamisel tuleks aluseks võtta järgmine üldreegel: kõikides koosseisudes, milles toimepanija eesmärk on õigushüve kahjustamine, tuleb tunnust eesmärk tõlgendada laiendavalt ja lugeda koosseis täidetuks ka otsese või kaudse tahtluse korral. Seevastu kõikjal, kus tunnus eesmärk tähistab toimepanija motiivi ehk põhjust, miks ta üldse keelatud teo toime paneb, saab eesmärk esineda üksnes kavatsusena. Riigikohtulahendid, mida vaja lugeda: 1
1. Iseloomustage 12. saj. renessansi lähenemist antiikkirjandusele. 12.sajandi renessansi ajal hakati Vana-Kreeka töid ladina keelde tõlkima, et saada uusi teadmisi. Keskenduti teaduslikele, filosoofilistele ja matemaatilistele tekstidele, eriti Aristotelese töödele. 2. Iseloomustage antiikkultuuri kajastamise viise ja võimalikke funktsioone filmis. Tooge näiteid. Antiikkultuuri on kajastatud Kreeka mütoloogia tegelaste kaudu. Püüd jäädvustada müütilist, rõhutatakse atraktiivset. Eelkõige kujutatakse kangelasi ja nende vägitegusid. Herakles – vägiteod, uskumatu tugevus „Hercules: The Animated Series“ Disney multifilm „Hercules: The Legendary Journeys“ teleseriaal „Hercules“ Pietro Francisci väga üldiselt seotud Herklese müüdi ja vanakreeka eepilise poeemi „Argonautikaga“ Theseus – Ateena kangelane Odysseus – eksirännakud „L’Odissea“, 1969, Franco Rossi - Odysseuse ja Penelope äratundmine „The Odys...
Ühe puudumisel kohaldatakse §117 – surma põhjustamine ettevaatamatusest. Otsene tahtlus – toimepanija teab, et tema tegu põhjustab surma. Kaudne tahtlus – toimepanija ei tea kindlalt, kuid peab võimalikuks, et tema tegu võib põhjustada kannatanu surma ( näiteks: kasutab kakluses nuga, lüües sellega kannatanut eluohtlikusse (nt. pea, rindkere, kõht) piirkonda. Kavatsetus – tapja peab kannatanu surma otseselt soovima (näiteks: eutanaasia, kättemaks, kuulsusjanu, seksuaalne rahuldatus, jne). Relva või muu vahendi sihipärane kasutamine (näiteks: sihtimine pähe, mürgi kasutamine, jne). Mõrv on tapmise raskem koosseis (enamohtlik e kvalifitseeritud), mille puhul peab esinema lisaks tahtlusele teise isiku surma põhjustamiseks veel mõni tunnus. Samuti peavad puuduma priviligeeritud koosseisude tunnused. Mõrvatunnused moodustavad koosesinemisel kogumi ja kvalifitseerimisel tuleb neile kõigile viidata.
Piiblis aga tõde liigub inimese suunas ja tuleb ilmutuse näol. Aja käsitlus: Ida käsitluses aeg on ühesuunaline e. lineaarne ja aeg tekkis koos loomisega (genesis) ja tal on ka ükskord lõpp. Väärtustamine: Mida väärtustatakse? (Lehelt) o Jumala kartlikus o Kristlik vagadus o Elu annab jumal ja jumal ka võtab elu tauniv suhtumine enesetappudesse (enesetapjad maeti surnuaiast välja). Eutanaasia küsimus tänapäeval ja suhtumine aborti. 13 Keskaja filosoofia põhijooned ja esindajad: Medium Aevium (Keskaeg ladina k.) ladina keel muutus maailma keeleks, sest see levis kui Rooma impeetiumi keel ja samas ka kristlusega koos levis väljaspoole Roomat. Tänapäeval on see Vatikani (44 ha suurune riik) riigikeel ja on jumalateenistus keel katoliiklaste jaoks,
TALLINNA ÜLIKOOLI HAAPSALU KOLLED Tänapäeva sotsiaalprobleemid konspekt Saskia Püümann 2016 Tänapäeva sotsiaalprobleemid konspekt 2016 Haapsalu Kolledz Tänapäeva sotsiaalprobleemid:...............................................................................................................5 Erinevad probleemid:.......................................................................................... 5 Eesti institutsioonide poolt kasutatavad definitsioonid:......................................6 SOTSIAALSED VAJADUSED (needs) (I)..................................................................6 SOTSIAALPROBLEEM........................................................................................... 7 DEFINITSIOONID:................................................................................................. 8 Norm, normaalsus ja väärtused.....................
1. MIS ON FILOSOOFIA? 1. Selgitage sõna „filosoofia“ etümoloogiat! Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Sõna “Filosoofia” esmakasutus ei ole selge. Arvatakse, et Filosoofia (kreeka sõnast, mille ligikaudne tähendus on 'tarkusearmastus' 5-4. saj e.m.a. kasutas Herodotos seda oma töödes. Ka Pythagoras ja Sokrates on nimetanud end tarkusearmastajateks). defineerimine on ise filosoofiline küsimus. Esialgse määratlusena võib öelda, et filosoofia uurib kõige üldisemaid küsimusi: reaalsust, põhjuslikkust ning olemise ja mõtlemise alusprintsiipe, aga ka inimolemise põhimõisteid nagu hüve, ilu ja teadmine./"Filosoofia" etümoloogia - eri arvamused ja eriarvamused./ “Abstraktselt formuleerituna on F. eesmärgiks mõista, kuidas asjad, selle sõna kõige laiemas mõttes, sobivad kokku, selle sõnapaari kõige laiemas mõttes. Sõna “F.” kasutatakse ka laiemas tähenduses, üldise maailmavaate, eluprintsiipide, põhimõtete või seisuko...
Euroopa Nõukogu põhitegevuseks on olnud inimõiguste propageerimine ja kaitsmine. Ka Euroopa Liit on välja arendanud oma nn põhiõiguste dimensiooni. Põhiõiguste mõistet seostatakse konstitutsiooniga, need on konstitutsioonilised õigused. Inimõigused on universaalsed ja ei ole otseselt sõltuvad mingist konstitutsioonist, vaid inimloomusest. Eestis on eriline reservatsioon seoses omandireformiga. Põhiõiguste harta sisaldab uuemaid põhiõigusi, nt eutanaasia, kloonimine jne kohta. See on Euroopa Põhiseaduse II osa, mis ise on toppama jäänud. Euroopa Sõltumatute Ekspertide Põhiõiguste võrgustik. Sotsiaalharta , Vähemuste kaitse raamkonventsioon. Inimõiguste osas on tähtsaks see, kuidas tagada nendest kinnipidamine ja rikkumiste tuvastamine. Ameerikas on olemas Ameerika Inimõiguste konventsioon. Aasias puudub regionaalne inimõiguste kaitse kohus. Aafrikas on see olemas, kuid ebaefektiivne. XII loeng
Tahab pääseda patust, sellest kiviviskamisest. Mari mõjutab Indrekut sellega,e t tema viskas talle selle kivi, aga Mari saab aru, et on ise ka patune Jussi pärast. Indrek nõuab, et ema halastaks talle. Mari ütleb,e t Vargamäel pole halastust, Vargamäel peab. Indrek otsustab teha meeletut kurja selel kiviviskamise pärast ( ta saab aru, et teebmeeletut kurja). Vargamäel on armastust rohkrm vaja, kui kurjast hoidumist. Mari võtab Indrekult rohu vastu eutanaasia teema, et kas võib nii ikka teha, et aitad kellelgi surra. IV osa on Indreku ja Karini vahel. Nad ei ole hingesugulased. Tüli käigus Indrek läheb ära ja võtab revolveri kaasa ja selle peale Karin ütles "Keda sa jälle tapma lähed?" Karin oli Indreku vastu julm, sest "Indrek tappis Mari". Indrek tulistab Karinit, sellel järgneb kohtuprotsess, aga sellega ei kaasne karistust. Nende sündmuste tõttu Indrek nõuab lunastust.
käiks matemaatiline mudeldamine üle jõu) Nõuded uurimisküsimustele II • Piisava konkreetsuse asemega (nt. koht, ajavahemik ära märgitud) – Nt. “Millised on olnud Eesti sotsiaalpoliitika kujunemise põhijooned Euroopa integratsiooni kontekstis 2004-2008”? – Uuritav ja konkreetne! – “Kuidas parandada Eesti riigi efektiivust?”, ei saa olla uurimisküsimus. • Vastatav – Moraalseid küsimusi ja ka esteetika-küsimusi ei saa uurida: • nt. Kas eutanaasia on eetiline? • Nt: Kas Keskerakonna käitumine Ida-raha skandaalis oli eetiline? • Nt: Kas Kaia Iva kleit oli Kadri Simsoni omast ilusam? • Hästi formuleeritud – arusaadavad, täpne, mitte liialt pikad ja teaduslikke kontsepte sisaldav? – Milline oli punaprofessorite mõju venelaste mässumeelsusele Pronksiöö ajal ja kuidas suutis Ansipi otsustav tegutsemine nende vastu päästa Eesti Kremli mõju alla sattumisest ning kas küberünnakuid oleks saanud Eestile ära hoida?
POLIITIKAFILOSOOFIA Loengukonspekt 2012 Filosoofia määratlemine. Poliitikafilosoofia, selle seosed teiste filosoofia harudega ja poliitikateadusega. Esmasel kokkupuutel ja tutvumisel filosoofiaga on just kõige raskem mõista seda, mis see filosoofia õigupoolest on. Aga sellest, kuidas filosoofiat mõistetakse ja käsitletakse, sõltuvad paljude teiste filosoofiliste küsimuste vastused. Enamgi veel, sellest sõltuvad ka probleemide nägemise ja seadmise viisid ning nende lahendamise teed. Poliitikafilosoofia on üks filosoofia haru. Mis on filosoofia? Sellele loomulikule küsimusele ei ole tänapäevani üldtunnustatud ja üldiselt omaksvõetud vastust. Filosoofia (e.k tarkuse armastus) on loomult pluralistlik, ta ,,elab" erinevate filosoofiavoolude mitmekesisusena, nende intellektuaalse konkurentsi ja vastastikuste täiendamistega. Erinevates vooludes võidakse samadele küsimustele täiesti korrektselt anda erinevaid vastuseid. Sisult s...
Serve a sentence karistust kandma Offence (crime); felony; süütegu, kuritegu 3 Misdemenour väärtegu, tavaliselt väike (nt trahviga karistatav) Public law avalik õigus Private law eraõigus Civil law eraõigus Implementation kohaldamine, rakendamine To administer justice õigust mõistma Public opinion avalik arvamus Majority - enasmus Fair trial õiglane kohtupidamine Define sb guilty of sth süüdi millestki Mercy-killing - eutanaasia Abuse kuritarvitamine Balance and Separation of powers võimude tasakaal ja lahusus Judicial power kohtu võim Legislative power seadusandlik võim Executive power täideviiv võim Property vara Immoveable or real estate kinnisvara Moveable property vallasvara Pressure group survegrupp Common sense terve mõistus Reckless; Dangerous driving hooletu sõitmine Loss kaotus, kahju Solely ainult Sole right, Exclusive right ainuõigus
Anscombe, A. Maclntyre, P. Foot, R. Taylor Metaeetika (kr meta – 'pärast') Uurib moraalimõisteid, moraalikeelt, seda, kas leidub moraaliomadusi... „Tapmine on halb” - Kas lause on tõene või väär? Kas see ütleb midagi faktilist ühe tegevuse kohta või üksnes väljendab ütleja emotsiooni. Praktiline eetika ehk rakenduseetika Kasutab filosoofia vahendeid praktiliste moraaliga seotud küsumuste lahendamisel, mis kerkivad üles erinevates elu- ja uurimisvaldkondades. Abort, eutanaasia, surmanuhtlus, keskkonnareostus, tüvirakkude uuringud... 5. LOENG: FAKT JA VÄÄRTUS: SISSEJUHATUS METAEETIKASSE Metaeetika on filosofeerimine eetika üle. Metaeetik on eetikaküsimuste suhtes neutraalne – ta ei ütle, mis on õige või väär, hea või halb. Metaeetika Hare, Moore faktualism-deskriptivism-kognitivism: moraaliotsused väljendavad uksumusi, võivad olla tõesed/väärad, tõesed juhul, kui olemas sobivad moraalifaktid. nonfaktualism-nondeskriptivism-nonkognitivism:
❏ Menetlus on suuline ja kirjalik (pole siinkohal oluline kõike detaile teada) ❏ Koda teeb otsuse enamushääletuse tulemusena (kui on 7-liikmeline koda, siis 4 kohtunikku peab olema otsuse poolt) ❏ Koda võib loobuda kaebuse arutamisest suurkoja kasuks, kui (nt kui tegemist on tõsise kaasusega): - kohtuasi tõstatab tõsiseid küsimusi seoses konventsiooni või selle protokollide tõlgendamisega (nt teed rajavad küsimused, eutanaasia teostamine - inimene tahab surra ja et arstid aitaksid teda elust lahkuda, see on nii põhjapanev küsimus, et otsus jääb mõjutama kohtu tegevust aastateks) - püstitatud probleemi lahendus ei ole kooskõlas kohtu varem langetatud otsusega ❏ Kolme kuu jooksul saab apelleerida ❏ Spetsiaalselt moodustatud viieliikmeline kolleegium otsustab, kas apellatsioon on vastuvõetav ❏ Suurkoja otsus on lõplik!!!
sest in on looduse osa. Elu nautimine on loodusega kooskõlas elamine. Nii vaimu arendamine kui ka keha arendamine. Keha naudingute alla läheb ka roojamine ja sigitamine. (Siit võtab üle Rabelais). Looduse meeldivaid nähtusi ei ole vaja tagasi tõrjuda. Askeesi vastu. Loodust saab ka aidata ja parandada kunsti ja tarkuse abil. Ökoloogilised ideed, elukeskkonna kaitse, õpetus meie kodust loodusest. More on sellega kaugel ees oma ajast. Eutanaasia on võimalik, aga ainult preestrite ja nõukogude loal. Kes seda ise teevad, need visatakse soomülkasse. Abielu eel näidatakse noormeest ja neidu teineteisele alasti. Kehaline vastavus. Et vältida hilisemaid pettumisi. Abielurikkujaid karistatakse orjusega. Lahutus on seaduslik. Kui kahetsevad oma tegu, võivad orjusest vabaks saada. (seadusi on Utoopias vähe, ainult hädavajalikud, bürokraatia vastasus.) Õiglastes sõdades naised saadavad sõjakäigul mehi
9. Kõrvaldas ametiühingud. Natsionaalsotsialism ja fasism pole üks ja sama ideoloogia. Fasismil on palju eri voole, tema sunniaparaadid olid suhteliselt leebed ja tähtsustati pigem territoriaalset laienemist (Mussolini sõjalised vallutused tahtis taastada Rooma impeeriumi), ka antisemitism sugenes fasismi hiljem. Natsismi põhieesmärk oli rassipuhtus (aaria rass) ja sellest tingitud puhastuse läbiviimine (nn tõuaretus, selleks "väärtusetute" inimeste likvideerimine, eutanaasia, steriliseerimine, hävitamine, nt poolakaid ja venelasi 28 peeti sobilikuks ainult sunnitööde jaoks, kõigis maailma hädades olid süüdi juudid). Kui võrrelda fasistlikku/natsionaalsotsialistlikku ja kommunistlikku diktatuuri, siis võib öelda, et nad on sarnased, kuigi mitte kokkulangevad. · ametlik ideoloogia; · üks, eliidi juhitav massipartei; · terroristlik politseikontrollisüsteem; · täielik monopol massikommunikatsiooni vahendite üle;
See ei tohi olla liiga madal, vaid peab tagama inimese äraelamise. · Õiguslik võrdsus §12 lg1 tagab võrdsuse põhimõtte ja eelkõige on inimväärikuse argument, kui küsimuse all on orjastamine, klassiühiskond, inimkaubandus, diskrimineerimine rassi või muude tunnuste tõttu. · Identiteedi säilitamine - §26 eraelu tagatus · Õigus vabalt otsustada kõik vabadusõigused tulenevalt on seotus inimväärikusega §19 lg1. Probleem on eutanaasia kust läheb see piir, kas meil on õigus elust lahkuda? Kas enda otsus on võimalik kellegi teise kaudu täide viia või pole see lubatud? On haigusi, mille puhul suitsiid võib olla selline lahendus, mis on humaansem. · Menetlus inimene tuleb alati ära kuulata riigi poolt, enne kui tema suhtes piiranguid kohaldatakse. Inimene on eesmärk. DEMOKRAATIA - § · Sätestus · Mõiste
1. Kriminaalpoliitika mõiste, definitsioon, vahekord kriminoloogiaga. Kriminaalpoliitika on ühiskondlike tegevuskavade väljatöötamine ja elluviimine eesmärgiga takistada süütegude levikut, vähendada nende raskust ja toimepanemise võimalusi ning nendega tekitatavat kahju, samuti ka mõjutada inimesi süütegudest hoiduma, kaitsta õiguskorda ning suurendada ühiskonnas turvalisust. Iga ühiskond tegeleb kuritegevuse kontrolliga. Kontrollides kuritegevust, luuakse kindlat keskkonda. Kaitstakse ühiskonna põhiväärtust. Iga riik peab looma väga kiiresti endale lojaalse ühiskonna ja kuritegevuse kontrolli institutsiooni. Eesti kriminaalpoliitika on sisuliselt mõjutatud tänases Euroopas kehtivatest põhimõtetest ja tavadest. Näiteks, surmanuhtlust asendati eluaegse vangistusega. Küsimus oli, kas on see sobiv viis? Tänasel päeval küsimuseks on vangla karistus. Näiteks palju inimest panna vanglatesse? Vangla karistust kasutatakse suhteliselt vähe j...
- Identiteedi säilitamine (§26 Riik ei tohi eraellu sekkuda, v.a. juhul kui see toimub tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks.) - Õigus ise vabalt otsustada (Pico; §19 (1) Igaühel on õigus vabale eneseteostusele.) Probleem: eutanaasia Kas ette teada kohutava haiguse puhul peab ootama nt lämbumissurma või sul on õigus ise otsustada? - Menetluse valdkond inimene peab olema subjekt (ei tohi muuta objektiks, instrumentaliseerida) Õigusriik (võimude lahusus ja tasakaalustatus, õiguskindlus, seaduslikkus, õiguskaitse) Mainitud §10 - ...kooskõlas õigusriigi põhimõtetega. §6 Õigusriik Termin ,,õigusriik" võeti kasutusele 19.saj. alusest (saksa k. sõnast Reichstaat)
moraalipõhimõtted on suhtelised, olenedes kultuurist või isiku valikust. Eetilise realitivismi järgi oleneb tegude moraalne õigsus või väärus ühiskonniti, pole olemas absoluutseid universaalseid moraalistandardeid, mis oleksid siduvad kõigi inimeste jaoks kõikidel aegadel. Relativismi argument · Hollandlased peavad eutanaasiat moraalselt õigeks, sakslased valeks. · Seepärast pole eutanaasia õige ega vale. See on lihtsalt arvamus, mis erineb kultuuriti. · Eri kultuuridel on erinevad moraalinormid. · Seepärast ei ole moraali puhul olemas objektiivset tõde. Tõde ja vale on vaid arvamus, mis erineb kultuuriti. NB! Relativism erineb skeptitsismist. Moraalne skeptitsism on vaatekoht, mille järgi pole üldse olemas kehtivaid moraaliprintsiipe. Relativismi teesid I
Analüütiline biheiviorism Metodoloogiline biheiviorism 127. EETIKA:ÕIGE JA VÄÄR kr thos - komme, tava, harjumus, iseloom Eetikasse puutuvaid küsimusi: Mille alusel väidetakse, et varastada või valetada ei tohi? Miks ei tohi? Mille alusel väidetakse, et täiskasvanud inimene peab arvestama oma tegude tagajärgedega ja nende eest vastutama? Kas teise inimese tapmine on alati halb ja õigustamatu? Enesetapp, abort, eutanaasia, surmanuhtlus. Kuidas ratsionaalselt põhjendada, et need tegevused on moraalselt lubamatud või vastupidi -lubatud? Kas krokodillinahast saabaste kandmine on moraalselt väär? Mis mõttes üldse on kellegi tegu õige või väär(halb või hea)? Mis ja miks on lubatud ja mis ei ole? Mida see tähendab, kui me ütleme, et nii ja nii peab käituma või ei tohi käituda? Kas moraalsus on ainult eelarvamuse asi või saame anda oma
Missugustele tingimustele peab vastama kannatanu nõusolek kahju tekitamiseks kui õigusvas- tasust välistav asjaolu? VÕS 1045 lg 2 p 2 Kannatanu nõusolek ei ole tehing => ei ole ilmtingitamta vaja ka kannatanu täielikku teovõimet või otsu- sevõimet. Siiski tuleb arvestada kannatanu vaimset seisundit - kas ta on sisuliselt pädev sellise nõusoleku andmiseks. Nõusolek peab olema kooskõlas seaduse ja heade kommetega. Nt. eutanaasia - selle tõttu oleks ikkagi õigusvastane. Nõusolek ei tohi olla saadud kas pettuse või ähvarduse teel. Situatsioone, kus nõusolek võiks välistada õigusvastasuse: 52 arsti vastutus võitluslikud spordialad Tuleks eristada juhtumeid, kus tegemist on vabatahtliku riski aktsepteerimisega. Kui kogenematu noormees
9. Kõrvaldas ametiühingud. Natsionaalsotsialism ja fasism pole üks ja sama ideoloogia. Fasismil on palju eri voole, tema sunniaparaadid olid suhteliselt leebed ja tähtsustati pigem territoriaalset laienemist (Mussolini sõjalised vallutused tahtis taastada Rooma impeeriumi), ka antisemitism sugenes fasismi hiljem. Natsismi põhieesmärk oli rassipuhtus (aaria rass) ja sellest tingitud puhastuse läbiviimine (nn tõuaretus, selleks "väärtusetute" inimeste likvideerimine, eutanaasia, steriliseerimine, hävitamine, nt poolakaid ja venelasi peeti sobilikuks ainult sunnitööde jaoks, kõigis maailma hädades olid süüdi juudid). Kui võrrelda fasistlikku/natsionaalsotsialistlikku ja kommunistlikku diktatuuri, siis võib öelda, et nad on sarnased, kuigi mitte kokkulangevad. 20 · ametlik ideoloogia; · üks, eliidi juhitav massipartei;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
