Seetõttu on kadunud peaaegu kõik varasemad jäljed Maa pinna geoloogilisest ajaloost. Maa on 4.5 kuni 4.6 miljardit aastat vana. Maa koor on jaotunud mitmeteks erinevateks tahketeks platoodeks, mis ujuvad allpool asuval kuumal vahevöö kihil. Teooriat, mis seda kirjeldab teatakse kui laamtektoonikat. 71 % Maa pinnast on kaetud veega. Maa on ainuke planeet millel vesi saab eksisteerida vedelas olekus Maa pinnal (kuigi Titaani pinnal võib olla vedelat etaani või metaani ja Europa pinna all vett ). Vedelas olekus vesi on eluks olulise tähtsusega. Ookeanide soojusmahtuvus on samuti väga tähtis hoidmaks Maa temperatuuri suhteliselt stabiilsena [2] Päikesetuul, Maa magnetväli ja Maa ülemine atmosfäär põhjustavad virmalisi. Maa sisemusest oleme me saanud uurides maavärinate võnkeid. Vahevöö ülaosast saame teavet uurides vulkaanidest pinnale kerkivat laavat, enamik maast on aga ligipääsmatu. Maakoor koosneb peamiselt kvartsist (ränidioksiid) ja teistest
Siia kirjutame töö ühest institutsioonist(poliitiline,riiklik, sotsiaalne). Töö pikkus on 2 A-4 lehekülg. Kirjelda selle institutsiooni tekkimist ja moodustamist. Tema ülesannet s.t. millega tegeleb (valdkond), Juhtimist ja struktuuri, Kes juhib. Vormistame nagu memot. Tähtaeg on 28.03.2008 kell 18.00 Euroopa Kohus Euroopa Ühenduste Kohus mida sageli nimetatakse lihtsalt kohtuks või Euroopa Kohtuks loodi 1952. aastal. Euroopa Kohtu asukohaks on Luksemburg. Selle ülesanne on tagada, et ELi õigusakte tõlgendatakse ja rakendatakse kõikides liikmesriikides samamoodi. See tähendab, et riiklikud kohtud ei saa sama teo eest määrata erinevat karistust. Samuti peab kohus tagama, et ELi liikmesriigid ja institutsioonid järgiksid õigusakte. Kohtul on õigus lahendada õigusvaidlusi liikmesriikide, ELi institutsioonide, ettevõtjate ja eraisikute vahel. Euroopa Kohtu koosseisu kuulub üks kohtunik igast liikmesriigist, nii et esindatud on kõigi 2...
Astronoomia. Kordamine 1. Millised on Maa mõõtmed ja kuju? Maa on pisut lapik, poolustevaheline kaugus on 43 km ehk umbes 1/300 võrra väiksem läbimõõdust ekvaatori kohal. 2. Mida on teada Maa siseehituse kohta? Maa tihedus 5520 kg/m3 Maa sisemusse on kogunenud raskemad mineraalid. Ristlained, mis tekivad maavärinate korral, levivad kindla kauguseni. Ristlained ei saa levida vedelikus, seega peab aine Maa sisemuses olema vedelik. 3. Kuidas ja miks muutub Maa välisilme (mandrite-merede paigutus)? Maa sisemus on aktiivne. Maa sisemus pole rahulik, vaid aeglases liikumises. Seda kinnitab mandrite triiv (nendevaheliste kauguste muutumine), maavärinad ja vulkaanipursked. 4. Kuidas mõjutab inimkond Maa kui planeedi arengut? Tõenäoliselt tuleb energiatootmist tulevikus kas piirata või viia see kosmosesse. 5. Miks oli vaja inimestel jälgida taevakehade liikumist? Milliseid taeva...
“Üksinduse poeetika prantsuse kirjanduses” Kuigi prantsuse luuletaja Francois Villon (u 1431 – u 1465) elas hiljem kui itaalia vararenessansi suurkujud Dante, Boccacio ja Petrarca, oli tema looming renessansi ideest veel puutumata. Hoolimata ümbruse keskaegsusest paistab luule ometi silma oma aja piire ületava individuaalsusega, mis teeb temast moodsa prantsuse luule eelkäija. Villoni poeetilise pärandi moodustavad kaks luuletsüklit:”Värsid” ehk “Väike testament” (1456) ja “Suur testament” (1461). Keskaegse kirjanduse jaoks ei olnud isikuväärtust ega idividuaalsust. Villoni kirjanduses see isiklikkus aga sünnib. Tema roll oma teostes mitte lihtsalt vaataja, vaid tegutseja, tema meenutab tihti iseenda oma teostes. Nimelt „Suures testamendis“ ballaadis, mis oli pöördunud tema sõprade poole, Villon räägib iseendast, oma individuaalsest elusaatusest, aga selle teose kaudu me saame näha tüüpilise inimese eluteed, kes on pärit...
10 Hygeia 450 3.136 12. aprill 1849 Gasparis 31 Euphrosyne 370 3.148 1. september 1854 Ferguson, J. 704 Interamnia 350 3.067 2. oktoober 1910 Cerulli, V. 511 Davida 323 3.170 30. mai 1903 Dugan, R. S. 65 Cybele 309 3.437 8. märts 1861 Tempel, E. W. 52 Europa 289 3.099 4. veebruar 1858 Goldschmidt, H. 451 Patienta 276 3.060 4. detsember 1899 Charlois, A. 15 Eunomia 272 2.644 29. juuli 1851 de Gasparis, A. 16 Psyche 250 2.919 17. märts 1851 de Gasparis, A. 19. september 48 Doris 250 3.109 Goldschmidt, H.
KREEKA referaat 2014 Geograafiline asend Kreeka paikneb Balkani poolsaare lõunaosas Euroopa ja Aasia ristteedel. Talle kuulub üle 2000 Egeuse ja Joonia mere saare, milledest vaid 170 on asustatud. Riigi kõrgeim punkt on Olümpose mägi. Kreeka mandrit uhub kolmest küljest meri ning seetõttu pole Kreeka kaldad igal pool ühesugused. Kreeka idarannik on maakera üks lõhestatumaid ja laherikkamaid. Meri on seal vaikne ja suure hulga sobivate ja ohutute sadamatega. Kreeklased võisid siit rannikult varakult teostada kaugeid merereise. Kreeka lääne- ja lõunarannik on vähe lõhestatud, kaljune ja rohkete leetseljakutega. Põhja- Kreeka just nagu lõigataks Pindose mäe seljandikuga kaheks suureks piirkonnaks: lääne pool asuvaks Epeiroseks ja idapoolseks Tessaaliaks. Põhja- Kreekast käis tee Kesk- Kreekasse läbi Thermopylai kitsuse. See oli kitsas rajakene kõrgete mägede ja jääraku merekalda vahel. Kesk...
KOOLI NIMI Geograafia Belgia ja pealinn Brüssel Referaat Koostaja:NIMI KURSUSE nr Pärnu 2017 1 Sisukord Sissejuhatus ...................................................................................................................................2 1. Belgia ......................................................................................................................................3 1.1 Ajalugu...................................................................................................................................4 1.2 Kliima....................................................................................................................................5 1.3 Ma...
vastutavad värviliste vöötide eest, mis domineerivad planeedi välimuses. Heledavärvilisi vööte kutsutakse vöönditeks; tumedaid vöödeks. Jupiteri Suurt Punast Laiku (SPL) on nähtud maiste vaatlejate poolt rohkem kui 300 aastat. SPL on ovaalne 12,000 - 25,000 km suurune, küllalt suur, et sisaldada kahte Maad. Jupiter kiirgab kosmosesse rohkem energiat kui ta saab Päikeselt. Temperatuur tuumas on arvatavasti kusagil 20,000 K. Jupiteril on 16 teadaolevat kaaslast, neli tuntumat on Io, Europa, Ganymedes ja Callisto. Tema magnetväli on tugevam kui Maal. Esineb kiirgusvöönd.Üle planeedi liiguvad ka suure kiirusega tuuled, mis piiratakse avaratel pikkuskraadide vöötidel. Jupiteril on ähmaseid rõngaid nagu Saturnil, kuid palju väiksemad. Erinevalt Saturnist, on Jupiteri rõngad tumedad. Arvatavasti koosnevad nad väga väikestest kivise materjali teradest. Osakesed Jupiteri rõngastes ei püsi seal kaua (vastavalt atmosfäärilisele ja magnetilisele takistusele).
Laevastik[muuda | muuda lähteteksti] Praegune laevastik[muuda | muuda lähteteksti] Vaata ka Silja Line Silja Line'i praegune laevastik Laev Laeva tüüp EhitusaastaLaevastikus alates Liin Kogumahutavus Lipp Märkused Megastar kiire parvlaev 2017 2017 Tallinn-Helsingi (alates 29.01.2017, esimene väljumine Tallinnast 13.30) 49 000 Eesti Eesti gaasikütusega, tuleb liinile Tallinn-Helsingi 2017. aastal Silja Europa parvlaev 1993 1993 Tallinn-Helsingi 59 912 Eesti Eesti Kuni 11.12.2016 uuenduskuuril Muuga sadamas Baltic Queen parvlaev 2009 2009 Tallinn-Maarianhamina-Stockholm 48 915 Eesti Eesti Baltic Princess parvlaev 2008 2008 TuruMaarianhamina/Långnäs Stockholm 48 915 Soome Soome Silja Line'i kaubamärgi all Sea Wind ro-pax-laev 1972 2008 TallinnVuosaari 15 879 Eesti Eesti
Naistel 1920 aastal oli keskmine eluiga 40 aastat, aga juba 2000 aastal oli see 79,7 ja meestel 35,8 1920 aastal ja 72,6 2000 aastal. Kuigi keskiga on päris kõvasti kasvanud, jääb see ikka Euroopa Liidu riikidele alla. Peamised suremuse põhjused on vereringeelundite haigused 39% ja vähk 20%. Õnneststest olid surma põhjustanud 4,9% juhtumitest ja suurem osa olid mehed, mis muudustasid tervet 73%. Autoõnnetused moodustasid 29%. See näitaja on suurim Europa Liidu riikide vahel. Transport Suuremates linnades on laialt arenenud ühistransport. Lissabonis on see metroo, bussid, trammid ja mitu lifti. Taksod võib ära tunda must rohelise või beezi värvuse järgi. Seal on ka ekpressliin, mis ühendab Lissaboni ja Portut. Raudteed on olemas üle kogu riigi. Kommunaalteenused Riigis on olemas gaas, vesi ja elekter, kuid mis ei ole kõigile kättesaadav. Võrreldes EL riikidega on elektri- (24%) ja gaasi (38%) hind keskmisest kõrgem. 7
1610. aastal, kasutades oma uut teleskoopi. Avastamisele järgnenud ajal teati kuusid lihtsalt nimede Jupiter I, II, III ja IV järgi, alles 19.sajandi keskel anti neile praegused nimed. Ganymedes on meie Päikesesüsteemi suurim kuu see on suurem kui planeet Merkuur. Ganymedesel on ainukese kuuna oma magnetväli, tema jäine pind on kaetud kraatrite ja uuretega. Kallisto on kõige tumedam ja jäisem kuu, tema pinnal leidub sadu meteoriidikraatreid. Kõige sarnasem meie Kuuga. Europa jäise pinna all võib eeldatavasti peituda sügav ookean, tema pind on kõige siledam. Arvatakse, et seal võiksid elada algelised organismid. Io on kaetud vulkaanidega, mis on ümbritsetud punase väävliga, mille nad on välja paisanud. Erinevalt teistest, pole sellel kuul üldse vett. Sarnaselt Saturniga on Jupiteril oma rõngad, mis koosnevad tolmukübemetest. Jupiteri lähistele on saadetud mitu kosmoseraketti, esimene, Pioneer 10, lennutati välja 1972. aastal. 2.2. Saturn.
jupiteritüüpi ehk hiidplaneedid. Eelnevalt olid planeedid järjestatud Päikesest kauguse kasvamise järgi. Suuruse järgi alates suuremast on järjestus Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Maa, Veenus, Marss, Merkuur. Pluutot loetakse alates 2006 aastast väikeplaneediks. Kõigil hiidplaneetidel on olemas rõngad. planeetide kaaslased (tähtsamad) a)Merkuur puudub b)Veenus puudub c)Maa Kuu d)Marss Phobos ja Deimos e)Jupiter Io, Europa, Ganymedes, Callisto (Galileo kuud) f)Saturn Titan, Japetus, Rhea g)Uraan Titani, Ariel, Oberon h)Neptuun Triton asteroidid - väikeplaneedid tiirlevad enamuses Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel ning nende orbiidid on tihti välja venitatud. Nende läbimõõt ulatub mõnest kilomeetrist ligi tuhande kilomeetrini ning paljud neist on korrapäratu kujuga. Oletatakse, et tegemist on kunagi eksisteerinud planeetide kildudega.
Jupiteri tihedus on 1,3 g/m3. On kõige massiivsem planeet (318 Maa massi). Päikesest asub ta 5,2 astronoomilise ühiku kaugusel. Tema ekvaatorilähedased kihid pöörlevad kiiremini kui poolsuselähedased kihid. Tema magnetväli on tugevam kui Maal. Esineb kiirgusvöönd. Selle ja ionosfääri laetud osakeste liikumine tekitab raadiokiirgust. Jupiteri kaaslane Ganymedes on läbimõõdult Kuust 1,5 korda suurem. Jupiteril on 2006. aasta sügiseks teada 63 kuud. Neli suuremat Io, Europa, Ganymedese ja Callisto. Saturnile on iseloomul rõngaste olemasolu (paksus mõni kilomeeter, laius võrdne Maa läbimõõduga). Rõngas moodustab orbiidiga nurga 27o ja seetõttu muutub vaatenurk 30-aastase tiirlemisperioodi jooksul tunduvalt. Saturni rõngas ei ole pidev. Sisemised kihid pöörlevad kiiremini, mis on kooskõlas ka Kepleri III seadusega. Saturni suurimal kaaslasel Titanusel on atmosfäär, mis koosneb lämmastikust ja metaanist. Ta asub Päikesest 9,5 astronoomilise ühiku
kaaslast. Kiire pöörlemise tõttu on planeet üsna lapik. 3. Iseloomustage Jupiteri nelja suuremat kaaslast. Kust on andmed pärit? Kaaslastel (Jupiteri neli suurt kaaslast on mõõtmetelt võrreldavad Kuuga) on näha detailiderohke tahke pind, pinnastruktuurilt on kaaslased väga erinevad. Lähima kaaslase Io pind on aktiivne, sealsete vulkaanide purskeid seostatakse lähedalasuva suure Jupiteri poolt esile kutsutud deformatsioonidega. Järgmise, Europa pind on seevastu sile ja detailidevaene (oletatakse, et see kujutab endast külmunud ookeani). Sama arvatakse ka välimiste kaaslaste Ganymedese ja Callisto kohta, kuid nende ,,jääkoor`` on paksem ja seetõttu on temas näha ka meteoriidikraatreid. Kosmosejaamad ,,Voyage`` pildistasid möödalennul nii Jupiteri kui selle kaaslasi 4. Millest koosneb Jupiteri atmosfäär? Jupiteri atmosfäärist moodustab 86% vesinik. Ülejäänust on enamus heelium, keemilisi
juurde saadetavad kosmoseaparaadid. Esimest korda külastas Jupiteri 1973, aastal planeetidevaheline kosmoseaparaat Pioneer 10, millele järgnes Pioneer 11. Hiljem on Jupiteri külastanud Voyager 1 ja Voyager 2 ning Ulysses. Kosmoseaparaat Galileo tiirles 8 aastat ümber Jupiteri ning pakkus senini kõige täpsemat infot nii Jupiterist kui selle suurematest kaaslastest. Magnetväli on Jupiteril 20 korda tugevam kui Maal. Jupiteril on 2006. aasta sügiseks teada 63 kuud. Neli suuremat lo, Europa, Ganymedese ja Kallisto. Nad tiirlevad täpselt planeedi ekvaatori tasandis ringjoonelistel orbiitidel. Ülejäänud kuud on korrapäratu kujuga kaljurahnud, nende orbiidid on Jupiteri ekvaatori tasandis suhtes tugevasti kaldu ja erinevad ringjoonest. Saturn on Päikesesüsteemi kuues planeet. Saturni keskmine kaugus Päikesest on 9,5 astronoomilist ühikut (võrdub Maa keskmise kaugusega Päikesest). Saturnil on 2007 aasta seisuga 60 kuud lisaks 3 kinnitamata kuud
mAstronoomia konspekt Õpik lk 3-24 Kosmoloogia uurib universumit. Universumi all mõistame kõike olemasolevat. Ajalooline ülevaade 1. Primitiivne kosmoloogia Maa lame ja taevakehad seletamatud/jumalad. 2.Klassikaline maailmapilt Kerakujuline maa ja universum ümber ümmargune ja koosneb sfääridest. Maa universumi keskel.(Vana-Kreeka) 3.Koperniku vaatepilt- Päike keskel ja tähtede sfäärid ümber 4. Lõpmatu maailm- Oletuse lõpmatust maailmast tõi G. Bruno. Ta oletas et tähed on päikesesarnased. Hiljem avastas W. Herschel et tähed on kogunenud galaktikatesse ja galaktikast väljaspool neid ei esine. Lõpmatult palju täheparvi (galaktikaid) maailmas. 5. Relativistlik kosmoloogia- sai alguse A. Einsteini üldrelatiivsusteeriast ja hiljem leidis vene matemaatik A. Friedmann, et universum paisub või tõmbub kokku. E. Hubble avastas galaktikate laialipaisumise. Seda t...
die Frage,-n küsimus wissen, ich weiss teadma der Staat,-en riik die Anschrift,-en aadress die Nummer.-n number gern meeleldi, hea meelega der Ausländer,-; die Ausländerin,-nen välismaalane langsam aeglaselt verstehen aru saama seit wann? mis ajast? kui kaua? erst seit gestern alles alates eilsest nach Deutschland Saksamaale wohin? kuhu? in Deutschland Saksamaal wo? kus? aus Deutschland Saksamaalt woher? kust? analog: Estland, Russland, Köln, Österreich, Europa, England, Griechenland, Italien, Lettland, Litauen usw.(jne.) in die Schweiz Sveitsi in der Schweiz Sveitsis aus der Schweiz Sveitsist 1. Lektion; Anfänger 0 null 1 eins 11 elf 21 einundzwanzig 2 zwei 12 zwölf 22 zweiundzwanzig 20 zwanzig 3 drei 13 dreizehn 23 dreiundzwanzig 30 dreißig 4 vier 14 vierzehn 24 vierundzwanzig 40 vierzig
kui pooluste lähedal, vastavalt 9 tundi ja 50.5 minutit ning 9 tundi ja 55.7 minutit. · Jupiter kiirgab kosmosesse rohkem energiat, kui ta saab Päikeselt. Jupiteri sisemus on kuum: temperatuur Jupiteri keskmes ligikaudu 20 000 °C . Kuumus tekitatakse aeglase planeedi gravitatsiooniline surve poolt. Pilvedes on temperatuur -140 °C · Jupiteril on 16 teadaolevat kaaslast, neli suuremat Galileo kuud - Io, Europa, Ganymedese ja Callisto ja 12 väiksemat. Vikipeedia andmetel on Jupiteril 2006. aasta sügiseks teada 63 kuud, nende hulgas ka neli suuremat, mis tiirlevad täpselt planeedi ekvaatori tasandis ringjoonelistel orbiitidel. Ülejäänud kuud on korrapäratu kujuga kaljurahnud, nende orbiidid on Jupiteri ekvaatori tasandi suhtes tugevasti kaldu ja erinevad ringjoonest. 5. Saturn · Saturn on Päikesesüsteemi kuues planeet. Saturni keskmine kaugus Päikesest on
PÄIKESESÜSTEEM 1. Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem? · Päike · Kaheksa suurt planeeti · Mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi · Planeetide kaaslased · Sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte") · teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe." 2. Loetlege kaheksa suurt planeeti. Lähtudes Päikesest on planeetide asukoht selline: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuu. 3. Millised planeedid kuuluvad Maa rühma? Millised on selle rühma tunnused? Siseplaneedid ehk Maa- tüüpi planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Nende mõõtmed, massid ja tihedused on võrreldavad. Veel iseloomustab neid väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Maa rühma planeetidel on kindlaks tehtud kraatrite olemasolu. Vesi esineb ainult Maal ookeanidena. 4. Millised planeedid ...
Jupiteri atmosfääris äratab tähelepanu Suur Punane Laik, mida on vaadeldud kolm sajandit. Laik on suhteliselt püsiv keeriseline moodustis, mille läbimõõt on paar korda suurem Maa läbimõõdust. Esimest korda külastas Jupiteri 1973. aastal planeetidevaheline kosmoseaparaat Pioneer 10.Kosmoseaparaat Galileo tiirles 8 aastat ümber Jupiteri ning pakkus senini kõige täpsemat infot nii Jupiterist kui selle suurematest kaaslastesst Io, Europa, Ganymedese ja Kallisto. Tegelikult on Jupiteril 16 kuud, kuid ülejäänuid ei loeta päris kuudeks kuna nad on liiga väiksed oma mõõtmetelt. Jupiteril on 20 korda tugevam magnetväli kui Maal. Tugevatel magnetväljadel on oma roll kuudel, eriti Io - vulkanismi energia, keskkonna kujundamisel. Planeet Jupiter
Öises taevas on Jupiter tihti heledaim "täht" taevas (ta on tumedam ainult Veenusest, mis on harva nähtav tumedas taevas). Rõngad ja Suur Punane Laik on nähtavad väikeste astronoomiliste teleskoopidega. Jupiter koosneb umbes 90% vesinikust ja 10% heeliumist metaani, vee, ammoniaagi ja "kivimi" lisandiga. See on koostiselt väga lähedane algsele Päikese udukogule, millest moodustus terve Päikesesüsteem. Jupiteri kuud on: Metis, Adrastea, Amalthea, Thebe, Pasiphae, Europa, Ganymede, Callisto, Sinope, Himalia, Lysithea, Elara, Ananke, Carme, Io ja Leda. · SATURN Saturn on kuues planeet Päikesest ja suuruselt teine. Tema orbiit erineb vähe ringikujulisest. Tema tiirlemisperiood 29, 5 aastat. Automaatjaama "Voyager" andmetel on Saturni pöörlemisperiood 10 tundi ja 39 minutit. Oma koostiselt sarnaneb ta Jupiterile, kuid on sellest veelgi hõredam. Saturni silmapaistvaim detail on teda ümbritsev rõngas
der Stahl) · keemilised elemendid das Chlor,das Kalzium, das Radium (NB!der Schwefel,der Phosphor) · linnad ja enamik maid (NB! artiklit kasut. ainult koos ( das alte) Rom, (das sonnige) Spanien Täiendiga) (NB!die Schweiz, die Türkei, die Mongolei, der Irak) · maailmajaod,saared (das) Rügen),(das) Asien, (das) Europa · hotellide,kohvikute ja kinode das (Hotel)Palace , das Hilton nimed das Kosmos · värvid, keeled das Grün, das Deutsch · füüsika ühikud,murdarvud das Drittel,das Kilowatt (NB!die Hälfte) Rektsioonid AUF + akk. aufpassen järele vaatama freuen - rõõmustama warten ootama AN + akk denken mõtlema glauben uskuma ÜBER + akk.
Veelgi kaugemal olid kehad, millest pidid saama Uraan ja Neptuun. Need on tekkinud veest ja ammoniaagist, mis on sealse temperatuuri tõttu kamakateks külmunud. Kõigil hiidplaneetidel on rõngad. Neptuunist kaugemal oli põhiliseks aineks jää. Sellest kujunesid suhteliselt väikesed jäämaailmad, millest suurim on Pluuto. Jupiter Jupiter on meie planeedisüsteemis viies, seejuures esimene hiidplaneet nii järjekorras kui ka suuruse mõttes. Jupiteri neli suurimat kaaslast on: Y Europa, Y Ganymedes,on ainuke planeedikaaslane, millel on magentväli, Y Callisto Y Io-kutsutakse kirju välimuse tõttu pitsa-kuuks. Maa tüüpi planeetidega võrreldes on Jupiter neist sootuks erinev taevakeha. Tema atmosfäär on palju paksem. Sellest allapoole pole ei tahket pinda ega kivist maastikku. Jupiter on koostiselt väga lähedane algsele Päikese udukogule, millest moodustus terve Päikesesüsteem.
Kooli nimi MARIE UNDER Referaat Koostanud: Juhendaja: õp. Tallinn 2011 1 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS................................................................................................................. 8 Marie Under (kodanikunimi aastast 1904 Hacker, aastast 1924 Adson). Sündis 27. märts 1883 Tallinnas ja suri 25. september 1980 Stockholmis..................................................... 8 Marie Underil on mitmeid lisanimesid: "Siuru Printsess", "Eesti rahva südametunnistus", "Eesti luule ema", "Eesti luule hing". Tema mõju eesti luulele ja meelele kestis läbi kogu 20. sajandi ja kestab praegugi. Pärast Underi surma on antud välja 12 tõlkekogu eri keeltes ja ka Eestis korduvalt suuri köiteid......................
paiknevat heledat tähte Kuusulaseks. Kui viimane kõndis peremehe (Kuu) ees, olid head ajad- peremees otsis sulast; otsis aga sulane peremeest, olid teadagi halvad ajad. Sellist planeeti, mis Kuuga kaasas liigub, muidugi olemas ei ole. Kuusulase osas esinesid juhuslikult tema lähedusse sattunud planeedid või heledad kinnistähed. Nii alandati roomlaste peajumal eestlaste poolt aeg- ajalt Kuusulaseks. Jupiteri kuud on: Metis,Adrastea, Amalthea, Thebe, Pasiphae, Europa, Ganymede, Callisto, Sinope, Himalia, Lysithea, Elara, Ananke, Carme, Io ja Leda. Heleduselt on Jupiter neljas objekt taevas (pärast Päikest, Kuud ja Veenust; mõnikord on Marss samuti heledam). Jupiter koosneb umbes 90% vesinikust ja 10% heeliumist metaani, vee, ammoniaagi ja "kivimi" lisandiga. See on koostiselt väga lähedane algsele Päikese udukogule, millest moodustus terve Päikesesüsteem. Tuuma peal asub põhiline osa planeedist vedela metallilise vesiniku kujul
136 12. aprill 1849 Gasparis 31 Euphrosyne 370 3.148 1. september 1854 Ferguson, J. 704 Interamnia 350 3.067 2. oktoober 1910 Cerulli, V. 511 Davida 323 3.170 30. mai 1903 Dugan, R. S. 65 Cybele 309 3.437 8. märts 1861 Tempel, E. W. 52 Europa 289 3.099 4. veebruar 1858 Goldschmidt, H. 451 Patienta 276 3.060 4. detsember 1899 Charlois, A. 15 Eunomia 272 2.644 29. juuli 1851 de Gasparis, A. 16 Psyche 250 2.919 17. märts 1851 de Gasparis, A. 48 Doris 250 3.109 19. september 1857 Goldschmidt, H. 92 Undina 250 3.189 7
raadiokiirgust. Jupiteri mass on 318 korda suurem Maa massist ning Jupiter ning ta on kolm korda massiivsem kui teised planeedid kokku. Jupiter asub Maast viis korda kaugemal ja tema tiirlemisperiood on ligi kaksteist aastat. Teised hiidplaneedid liiguvad veelgi aeglasemalt kui Jupiter. Jupiteri orbiit on peaaegu ringikujuline kuid Veenuse ja Maa omadest siiski veidi piklikum. Jupiteril on kuusteist kaaslast. Neist neli tuntumat on Io, Europa, Ganymedes ja Callisto. Võrreldes Maa tihedusega on Jupiteri tihedus tunduvalt väiksem, see näitab seda, et ülekaalus on kergemad elemendid nagu näiteks heelium ja vesinik. Neid väiteid kinnitab ka spekteranalüüs. Üle planeedi liiguvad ka suure kiirusega tuuled, mis piiratakse avaratel pikkuskraadide vöötidel. Külgnevatel vöötidel puhuvad suure kiirusega tuuled vastupidises suunas. "Jupiteri pilvedes nähtavad eredad värvid on arvatavasti Jupiteri atmosfääris olevate
Heidenstam i en polemisk dikt från tidigt 1890-tal. Åttiotalsförfattarna själva talade om Det unga Sverige. I ett nordiskt perspektiv talar man om det moderna genombrottet. Dess värdeord var vetenskap, framsteg, förnuft. Åttiotalisterna tog itu med verkligheten efter ett skede av romantisk efterklang. Den viktigaste förutsättningen för åttiotalet var utländska influenser. Den danske kritikern och essäisten Georg Brandes idéer, som han utvecklat under en resa ner i Europa, och Ibsens samhällskritiska dramer var viktiga för åttiotalet liksom de franska naturalisterna. Litteraturen skulle under åttiotalet bli mycket debattintiktad och det blev vanligt att författare skrev svar och fortsättningar på varandras verk. Åttiotalet var ett litterärt spretigt decennium. Första hälften präglas främst av kritiska realistiska dramer av kvinnliga dramatiker. Dessa diskuterade könsroller och äktenskapsfrågor ur ett kvinnoperspektiv. Mot slutet av decenniets
24 km üle Marsi pinna, olles kolm korda kõrgem Mount Everestist. 2.5. Jupiter Jupiter on Päikesesüsteemi suurim planeet, ületades Maa läbimõõdu üksteist korda, olles seega tõeline hiiglane. Jupiter on alates Päikesest järjekorras viies planeet. Keskmine kaugus Päikesest on 778 412 000 km ja tema üks aasta on 11,9 Maa aastat. Efektiivne temperatuur on -148 kraadi ja tema satellliitide hulgas on Galileo kuud ( ümber Jupiteri tiirlevad kuud). Need on Kallisto, Ganymedas, Europa ja Io. Veel on Jupiteril 59 väiksemat kuud. Põhimõtteliselt on Jupiter gaasiline hiidplaneet. Teadlased pole veel kindlad, kas gaas asendub planeedi keskmes kivisüdamikuga või mitte. Juhul, kui tahke kivisüdamik on olemas, võiks see olla ümbes 10 korda massiivsem, kui Maa. Jupiteril on väga võimas gravitatsioonijõud, tõmmates enda poole kõike, mis tema lähedusse satub. Lähemad asteroidid ( Päikesesüsteemi väikekehad) ja meteoorkehad (
– see näitab kergemate elementide, eelkõige H ja He suurt osakaalu, mida kinnitab ka spektraalanalüüs. 18. Kuidas Jupiter pöörleb? Pöörleb kiiresti, selletõttu on ta üsna lapik. Pöörlemisperiood sõltub geograafilisest laiusest. Pöörlemistelg on orbiidi tasandiga peaaegu risti. 19. Iseloomustage Jupiteri nelja suurimat kaaslast. Kust on andmed pärit? Mõõtmed võrreldavad Kuuga – detailiderohke tahke pind. 20. Lähima kaaslase Io pind on aktiivne, vulkaanipursked. 21. Europa – pind sile, detailivaene (külmunud ookean). 22. Ganymedes ja Callisto – „jääkoor“ on paksem, näha ka meteoriidikraatreid. Pärit kosmosejaamalt Voyager. 23. Millest koosneb Jupiteri atmosfäär? 86 % vesinikku. Ülejäänud on He, keemilisi elemente nagu ammoniaak ja metaan on alla protsendi. Sama koostisega ka ülejäänud osa planeedist. 24. Kirjeldage Saturni välisilmet. Eripäraks on heleda, kolmest osast koosneva rõnga olemasolu.
14.9. Vahimadruse ohutusring 101 15. Laeva süsteemid 102 15.1. Tankid 104 15.2. Tankide jaotusplaan 105 16. Roolikäsklused ja infovahetuse korraldus laevas 106 16.1. Ametiside 108 16.2. Silja Europa side jaguneb 109 17. Laeva seadmed ja vahendi 110 18. Magnet ja gürokompass 111 19. Laevas olevad navigeerimisvahendid 114 19.1. Chartpilot 1100 114 19.2. Multipilot 1100 115 19.3. Weather fax ja SAM 4682 dual axis doppler speed log 116 19
sideeriline pöörlemisperiood võrdub sideerilise tiirlemisperioodiga, siis näeb maapealne vaatleja kogu aeg ainult üht Kuu poolkera (Kuu 1990: 244, 245). 5.4. Jupiteri kaaslased Jupiteril on 16 teadaolevat kaaslast, neli suuremat Galileo kuud ja 12 väiksemat. Jupiter aeglustab vähehaaval kiirust vastavalt loodete takistusele, mida tekitavad Galilei kuud. Samuti muudab sama loodete jõud kuude orbiite, väga aeglaselt sundides neid eemalduma Jupiterist. Io, Europa ja Ganymedes on lukustunud kokku loodete jõu poolt 1:2:4 orbitaalse resonantsiga ja nende orbiidid arenevad koos. Jupiteri kaaslased (Joonis 10.) on nimetatud teiste kujude järgi Zeusi elus (Jupiter.www). Joonis 9. Kuu faasid (Kuu faasid.www). Joonis10. Jupiteri kaaslased (Jupiteri kaaslased.www). 5.5. Taevased udulaigud Taevased udulaigud (Joonis 11.) sattusid teravama tähelepanu alla alles pärast teleskoobi leiutamist, kui Galileil õnnestus lahutada tähtedeks Sõime täheparv
1.Feodaalkord ja rüütliseisus Senjööri ja vasalli suhted-Feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhtel. Vasall andis end senjööri kaitse alla, senjöör aga andis vasallile kasutada e läänistas talle maatüki koos seal elavate talupoegadega. Vastutasuks kohustus vasall senjööri sutavalt teenima, eelkõige tema kutsel sõjaväeteenistusse ilmuma. Kuna läänistatud maatükki nim feoodiks e lääniks, siis nim kogu süsteemi feodalismiks e läänikorraks. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusvandega. Vasall kohustus 40 päeva aastas omal kulul senjööri sõjaväes teenima. Kui senjöör vajas vasalli teeneid kauemaks, tuli sellest eest tasuda. Vasallidel oli kohustus senjöörile nõu anda. Vasallidelt oodati ka toetust lunaraha maksmise senjööri vangilangemise korral ja kingitusi senjööri vanema tütre abiellumise puhul. Tegelikkuses olid feodaalsuhted keerulised ja senjöörid ei saanud vasallide ustavu...
Der Komplex gliedert sich in fünf Bereiche nach Pflanzengruppen und Lebensräumen und steht wie auch die angrenzenden Mittelmeerterrassen unter Denkmalschutz. Für heilkundlich Interessierte: Im Apothekergarten finden von Mai bis September einmal im Monat jeweils am 2. Sonntag Führungen vom Hamburger Apothekerverein statt. Der Japanische Garten wurde 1988 von Gartenarchitekt Yoshikuni Araki streng nach Richtlinie gestaltet und ist der gröte seiner Art in Europa. Im Mittelpunkt liegt ein See, an dessen Ufer seit 1990 ein rustikales, original japanisches Teehaus steht. Hier werden in den Monaten Mai bis September klassische Teezeremonien zelebriert. Ebenso kann man sich an Workshops zur japanischen Kalligrafie beteiligen, an Taiko-Trommelworkshops teilnehmen oder sich über japanische Duftzeremonien informieren. Die Anlage des Rosengartens erfolgte im so genannten "klassischen Stil"
belonged to the Huecks, a family that gave the city two burgomasters and six town councillors. Also some famous guests have stayed in the house, such as the 15th century artist Bernt Notke from Lübeck and later the Russian Czar Peter I. Legend has it that the czar planted the two lime trees growing in front of the house. 8 Numerous Baroque features of interior design have been later added to to the originally Gothic house, including a mythological painted ceiling to the Rape of Europa theme. The main stairs with a balustrade and a small portrait gallery of the Hueck family (actually copies) enhance the cosy diele. Tallinn City Museum has a model reconstructing the original appearance of the building. With reference to Hueck House, there were a number of spirit and ghost stories and also legends in the Middle Ages. Most of the stories are about the
Jupiteri mass on 318 korda suurem Maa massist ning Jupiter ning ta on kolm korda massiivsem kui teised planeedid kokku. Jupiter asub Maast viis korda kaugemal ja tema tiirlemisperiood on ligi kaksteist aastat. Teised hiidplaneedid liiguvad veelgi aeglasemalt kui Jupiter. Jupiteri orbiit on peaaegu ringikujuline kuid Veenuse ja Maa omadest siiski veidi piklikum. Jupiteril on kuusteist kaaslast. Neist neli tuntumat on Io, Europa, Ganymedes ja Callisto. Võrreldes Maa tihedusega on Jupiteri tihedus tunduvalt väiksem, see näitab seda, et ülekaalus on kergemad elemendid nagu näiteks heelium ja vesinik. Neid väiteid kinnitab ka spekteranalüüs. Üle planeedi liiguvad ka suure kiirusega tuuled, mis piiratakse avaratel pikkuskraadide vöötidel. Külgnevatel vöötidel puhuvad suure kiirusega tuuled vastupidises suunas. "Jupiteri pilvedes nähtavad eredad värvid on arvatavasti Jupiteri atmosfääris olevate
Ta on nii võimas, et tema gravitatsioonijõud tõmbab enda poole kõik, mis tema lähedusse satub.Jupter paistab mittevilkuva tähena ja on palja silmaga nähtav.Teleskoobis on näha Jupitei pilvevööte ja kuulsat Punast Laiku, mis on tohutu pööristorm.Tuule kiirus pöörises on 500km/h.Pööristorm on püsv ja arvatakse, et olemas olnud juba 300 aastat.Jupiteri tuum on Maast pisut suurem ning koosneb kivist ja rauast nagu Maagi.Jupiteril on avastatud 16 kuud ja neli suurimat on : Europa, Callisto , Lo ja Ganymedes. Saturn läbimõõt 120 000 km, kaugus Päikesest 1,4 miljardit km, tiirlemisperiood 29 aastat ja 6 kuud.Saturn on hiiglaslik gaasikera ja atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust, kuid sisaldab ka teist kerget gaasi heeliumi, seetõttu on Saturn oma suuruse kohta kerge, s.t. väikese tihedusega, hõre.Saturn on lapik, sest pooluselt, kus kesktõrjejõud puudub, surutakse ta kokku ja planeet muutub lapikuks
promotes industrial prosperity for all parties and helps building sustainable energy systems in Europe. Acknowledgement The Swedish District Heating Association and The Swedish Energy Agency are gratefully acknowledged for financing this study through the Fjärrsyn programme. We would also like to thank everybody who has contributed to the study with facts and viewpoints. References [1] D. Henning and O. Mårdsjö, Fjärrvärme i Europa: Hinder att övervinna för svensk export, Rapport 2009:3, Fjärrsyn, Svensk Fjärrvärme, Stockholm (2009) http://www.svenskfjarrvarme.se/index.php3?use=biblo&cmd=detailed&id=1440 [2] S. Werner, Ecoheatcool work package 4: Possibilities with more district heating in Europe, Euroheat, Brussels (2006) www.euroheat.org/ecoheatcool [3] WS Atkins Consultants Ltd, Assessment of the Barriers and Opportunities Facing the
Mida see tähendab? Köögiladina (latinum culinarium) tsitseroniaan Guarino Guarini koka hinnang antitsisteroniaan Poggio Bracciolini ladina keele kohta: ta kasutab köögliadina sõnu ja tema uuendused lõhhuvad ladina keele reegleid samamoodi nagu kokk lõhub köögis nõusid. 25.Kuidas on ladina keel mõjutanud praegust Euroopa isiku-ja kohanimevaramut? Too näiteid. Isikunimed (vähemalt 2 nime;praenomen ja nomen): tänapäeva Europa isikunimevaramus on alles üksikud roomlaste eesnimed (Cornelius,Lucius-Lucia,Marcus,Titus) Palju efektiivsemaks nimeallikaks on osutunud aga vanade roomlaste pere ja lisanimed: Augustus- August, Augusta,Gustav. Ameilius-Emil,Emilie, Constantinus-Konstantin,Antonius- Anton,Nina,Claudius-Claudius,Claudia. Kõige rohkem on tuletatud uusi isikunimesid ladina keele nimi-ja omadussõnadest. Kohanimevaramu-eelkõige seoses roomlaste poliitilise ekspansiooniga (4.saj eKr-1.saj pKr)
Hertig Fredrik av Normandie, saknar direkt förlaga, men antas vara baserad på en medelhögtysk efterbildning av franska roman bretons. Inslag av magi, trolldom. Herr Ivan lejonriddaren går tillbaka på motiv från Chrétien de Troyes, och samma motiv återfinns även i norska medeltida sagor. Höviska ideal (jungfru och riddare) Ivan är ett populärt gestalt, avviker från ideal. Flores och Blanzeflor är en ursprungligen sengrekisk kärlekshistoria som återfinns i varianter över hela Europa. Prints ja vanemateta tüdruk kasvavad koos üles, isa ei taha, et nad abielluks ja tüdruk saadetakse Babüloni, mees aga võitleb kõigiga ja päästab ta sealt. Erikskrönikan är den äldsta i den svit av medeltida rimkrönikor som utförligt skildrar medeltidens politiska historia i Sverige. Krönikans hjälte och huvudperson är, som redan namnet antyder, hertig Erik Magnusson. Hnadlar om folkungaätten. Erikskrönikan är skriven
rüüstatud. Igal hetkel suri Napoleoni meestest u 100 meest korraga. 500 000-st jõudis tagasi 20 000 meest. Öeldakse et venemaa päästis ''Kindral talv''. Seda võib nim ka Venemaa esimeskes Isamaasõjaks.Kui Napoleon tagasi jõudis suutis ta aga imekombel oma armeed suurendada 100 000 meheni. 1813 suur lahing Napoleoni vastu ja kõik riigid, kes Napoleoni vastu olid ühinesid. 1813 Austria aladel suur Leipzigi ehk Rahvaste lahing. Sellega tõusti üles Napoleoni võimu vastu ja europa riigid vabanesid sellega prantsusmaa võimu alt. Napoleon kaotas ja ta taganes Prantsusmaale ja talle järgensid venemaa ja inlismaa väed ning seega oli natuke aega okupatsiooni all sisuliselt. Aprill 1814 oli ta sunnitud tagasi astuma võimult.Tekkis küsimus, mis temaga teha. Kõige pealt taheti ta saata Saint Helena saarele, aga Desiree tuli mängu ja talle halastat ja ta saadeti Elva saarele, mis oli Itaalia juures. Tema ärasaatmise järel Bourbonide restauratsioon
kasutusvõimalustest. Kuna töö on siiski ülevaatliku iseloomuga, puuduvad tehnilisemad seletused ja täpsemad kirjeldused. 12 Kasutatud kirjandus 1. Rüdja, A. GPS Geodeet, 1993, nr. 5, lk. 18-27. 2. 2.1 GPS, http://www.hot.ee/maits00/sisukord/1sisu.htm, 12/10/2003 3. Before GPS GPS: A New Constellation, http://www.nasm.si.edu/galleries/gps/before.html, 07/10/2003 4. EUROPA Energy and Transport GALILEO, http://europa.eu.int/comm/dgs/energy_transport/galileo/index_en.htm, 20/10/2003 5. Global Positioning System Primer, http://www.aero.org/publications/GPSPRIMER/index.html, 08/10/2003 6. GPS GSM positsioneerimise seade, http://www.infors.ee/gps.html, 20/10/2003 7. GPS info "Mis asi on GPS", http://www.zone.ee/gps/info/gps.htm, 12/10/2003 8. GPS Tutor, http://www.mercat.com/QUEST/gpstutor.htm, 12/10/2003 9. Howstuffworks "How GPS Receivers work", http://www
ka viis suuremat kaaslast. Kiire pöörlemise tõttu on planeet üsna lapik. 40. Iseloomustage Jupiteri nelja suuremat kaaslast. Kust on andmed pärit? Kaaslastel (Jupiteri neli suurt kaaslast on mõõtmetelt võrreldavad Kuuga) on näha detailiderohket tahket pinda, pinnastruktuurilt on kaaslased väga erinevad. Lähima kaaslase Io pind on aktiivne, sealsete vulkaanide purskeid seostatakse lähedalasuva suure Jupiteri poolt esile kutsutud deformatsioonidega. Järgmise, Europa pind on seevastu sile ja detailide vaene (oletatakse, et see kujutab endast külmunud ookeani). Sama arvatakse ka välimiste kaaslaste Ganymedese ja Callisto kohta, kuid nende ,,jääkoor`` on paksem ja seetõttu on temas näha ka meteoriidikraatreid. Kosmosejaamad ,,Voyage`` pildistasid möödalennul nii Jupiteri kui selle kaaslasi. 41. Millest koosneb Jupiteri atmosfäär? Jupiteri atmosfäärist moodustab 86% vesinik. Ülejäänust on enamus heelium,
Wir durften auch ziemlich laut Musik hören, ... Wir sollten nur die Nachbarn informieren. ... konnten wir zum Glück lange schlafen. ... mussten wir natürlich auch alles aufräumen. b individuelle Lösung 18 ei/ai: 2 5 au: 3 eu/äu: 1 4 19a Verreist du heute? Ja, wir machen eine Reise ins Ausland. Toll. Mit dem Auto? Ja, mit dem Auto durch Europa. Ich freue mich schon! Wir bleiben leider zu Hause. Modul Jonas, Training: Lesen, Hören, Schreiben 1a 1B2C3A4E5D6F b Lösungsvorschlag: 1 Man lernt einen Beruf kennen und sammelt viele neue Erfahrungen. 2 Es dauert eine oder zwei Wochen. 3 Man kann in der Schule nach Informationen fragen. Oder man kann im Internet nach passenden Firmen suchen. Wenn man eine Firma gefunden hat, muss man dort anrufen und dann eine Bewerbungen schicken. 4 Sie hat im
Käsitletavad teemad aines Tööohutus metsanduses 1. Aine mõiste, sisu. Tööohutuse aine on selleks, et anda teadmisi ja õpetada tundma töökeskkonna suhtes esitatavate töötervishoiu ja tööohutuse nõuete kohta, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse riigi ja ettevõtte või asutuse tasandi kohta; tule- ja elektriohutuse nõuete ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmata jätmise osas. 2. Maailma TTO organisatsioonid ja nende funktsioone. WHO - Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on loodud 7. aprillil 1948. aastal. Tänaseni tähistatakse igal aastal 7. aprillil maailma tervisepäeva. Hetkel on WHOs 193 liikmesriiki. Eesti on WHO liige alates 1993. aastast ning kuulub Euroopa piirkonna koosseisu, kus on kokku 53 riiki. WHO toetus liikmesriikidele on eelkõige sisuline kui otsene rahaline abi. ILO rahvusvaheline tööorganisatsioon. ILOl on 183 konventsiooni ja 180 soovi...
on 4.5 kuni 4.6 miljardit aastat vana. Vanimad teadaolevad kivimid on umbes 4 miljardit aastat vanad. Vanimad elavate organismide kivistised on vähem kui 3.9 miljardit aastat vanad. Selle otsustava perioodi kohta, kui elu hakkas alguses arenema ülestähendused puuduvad. 71 % Maa pinnast on kaetud veega. Maa on ainuke planeet millel vesi saab eksisteerida vedelas olekus Maa pinnal (kuigi Titaani pinnal võib olla vedelat etaani või metaani ja Europa pinna all vett ). Vedelas olekus vesi on eluks olulise tähtsusega. Ookeanide soojusmahtuvus on samuti väga tähtis hoidmaks Maa temperatuuri suhteliselt stabiilsena. Vesi on vastutav samuti suurema osa Maa kontinentide erosiooni ja murenemise eest, unikaalne protsess tänapäeva Päikesesüsteemis (kuigi see võis toimuda minevikus ka Marsil). 16
Fotodelt võib näha, et Jupiteri pilvekiht on pidevas liikumises, kuigivõrd muutub isegi punane laik. Kaaslastel -- Jupiteri neli suurt kaaslast on mõõtmetelt võrreldavad Kuuga -- on näha detailiderohke tahke pind, pinnastruktuurilt on kaaslased väga erinevad. Lähima kaaslase -- Io -- pind on aktiivne, sealsete vulkaanide purskeid seostatakse lähedalasuva suure Jupiteri poolt esile kutsutud deformatsioonidega. Järgmise -- Europa -- pind on seevastu sile ja detailivaene (oletatakse, et see kujutab endast külmunud ookeani). Sama arvatakse ka välimiste kaaslaste Ganymedese ja Callisto kohta, kuid nende "jääkoor" on paksem ja seetõttu on temas näha ka meteoriidikraatreid. Spektraalanalüüsi ja kosmosejaama "Galileo" poolt Jupiteri atmosfääri heidetud sondi andmetel moodustab vesinik 86% Jupiteri atmosfäärist. Ülejäänust on enamus heelium, keemilisi ühendeid nagu ammoniaak ja metaan on alla protsendi
Üheatmosfäärilisel rõhul sulab ammoniaak temperatuuril -78°C ja aurustub temperatuuril -33°C ja umbes selline rõhk Jupiteri pilvepiiril ongi. Allapoole minnes kasvab nii rõhk kui temperatuur ja kuskil 12-15 kilomeetri sügavusel, kus õhurõhk ulatub 2-3 atmosfäärini, algavad jääkristallidest koosnevad pilved. [3;6] 6.3 Jupiteri kuud. Jupiteri rõngad. Jupiteril on 2006. aasta sügiseks teada 63 kuud. Neli suuremat Io, Europa, Ganymedese ja Callisto avastas Galileo Galilei 1610, neid võib näha tavalise prismabinokliga. Nad tiirlevad täpselt planeedi ekvaatori tasandis ringjoonelistel orbiitidel. Ülejäänud kuud on korrapäratu kujuga kaljurahnud, nende orbiidid on Jupiteri ekvaatori tasandi suhtes tugevasti kaldu ja erinevad ringjoonest. Need on juhuslikult Jupiteri külgetõmbejõu mõjupiirkonda sattunud asteroidid, mida leitakse tulevikus suure tõenäosusega veelgi. Planeetide kuude seas on
Hast du eine Mutter? Da gibt's Telefonzellen. Ich habe einen Vater. 2 Artiklit ei tarvitata: Kui osutatakse elukutsele, rahvusele või kuuluvusele kuhugi. Er ist Arzt. Sie ist Französin. Sie sind Studenten. Ilma artiklita kasutatakse ka kontinentide, enamus maade (kui need pole riikide nimed), ja linnade nimetusi. Wir leben in Europa. Sie leben in Süd-Deutschland. Er fährt nach Prag. Artiklit ei tarvitata ka üldises mõttes kasutatavate ainenimetuste ees. Ich kaufe Butter. Ich möchte Kaffee. Das ist Gold. Määrav artikel on tekkinud näitavast asesõnast "dieser" (see), umbmäärane artikkel aga umbmäärasest asesõnast "ein" (üks). Algsõnade tähendust on artikleis tunda tänapäevani. See asjaolu aitab meil kahtluse korral õige artikli valida. Kui lause mõtte järgi
Kreeka religioon ja mütoloogia Eksam: · Essee. Essee kirjutamisel peab olema kasutatud lisaks mütoloogiaülevaadetele vähemalt ühte muu soovitusliku kirjanduse loetelus olevat teost. Kui olen alltulevas loetelus nimetanud teema järel sulgudes konkreetse autori ja teose, on seegi ainult soovituslik. Müüdi analüüsimine, selle mõistmine jne. Mingi süzeega seoses üldine seaduspärasus, kultus, loogika, ülevaade. Essee pikkus olgu 10000 15000 tähemärki. · Eksam ise. Vb suuline, aga kindlasti kirjalik. Kirjandus. · Puhvel, J., Võrdlev mütoloogia. Ilmamaa 1996. (8. peatükk: Vana-Kreeka). · Vegetti, M., Inimene ja jumalad. - Vana-Kreeka inimene (koostanud J.-P. Vernant), lk. 258 - 289. Avita 2001. · Vidal-Naquet, P., Must kütt ja Ateena efeebia. - Akadeemia 7, 1995 nr. 2, 355 - 381. · 'Burkert "Greek Religion" 1984- 2ptk. Rituaal ja pühamus ning jumalad. · Igast müüdisüzeed, nt Hjortso "Kreek...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
