1. "Logos"see on arukas mõistus.Kreekakeelse sõna 'Logisticos'arvetamis oskus ja mõtlemine .Rooma riigis tähendas L.toodete jaotust.Parast saksa filosoof nimetas L.matemaatilist loogikat.Hiljem kohtas L.sõjanduses(varuste paigutamineõigel ajal õigesse kohta ja majutamine)Nüüdisaegse L.alguseks loetakse 1950ndaid.Ameerikas ja jaapanis võeti L. kasutusele peale Teist maailmasõda,kust see levis Skandinaavia maadesse ja teistesse Europa riikidesse.Praegu L.on arukalt korraldatud prot.elus globaliserivas maailmas. 2. L.areng võib jaotada 4 staadiumisse: 1. 5060 aastatel keskenduti tootmisele ja pöörati tähelepanu transpordile ja laomajandusele 2. 70.aastatel keskenduti jaotusele,E.pööras tähelepanu veondusele ja laondusele ning nende kulusid,firma majandamises kasvas kulude juhtimise tähtsus. 3.80.aastatel keskenduti firma majandustegevusele,tarbijale oluliselt ei orienteeritud 4
Meretransport Tallinna Transpordikool V2E Gertu Kinks Jennye Lillinurm Ranno Kirsi Eesti meretranspordi ja sadamate konkurentsieelised(1) Eestis asub Läänemere suurim sadam, kui arvestada nii kauba kui reisijatevedu Eestis asuvad Läänemere sügavaimad sadamad, mis saavad vastu võtta ka suuri ookeanilaevu Eesti sadamad on lihtsalt laevatatavad aastaringselt Eestis asub Euroopa kõige idapoolsem meresadam, 25 kilomeetrit Venemaa ja Euroopa liidu vahelisest piirist Muuga sadam Eesti meretranspordi ja sadamate konkurentsieelised(2) Eesti vetes on lihtne navigeerida Eesti sadamatesse on laevadel juurdepääs lihtne ja turvaline Eesti sadamates asuvad Euroopa efektiivseimaid terminalid, kaupade ümberlaadimine toimub ...
Klassitsism Klassitsism on klassitsismiajastul loodud muusika, ajavahemikus 17501820. · Valdavalt ilmalik muusika. · Muusika tarbijateks aadel ja kodanlus. · Vormid ja zanrid: sonaat, kontsert, sümfoonia, avamäng, keelpillikvartett. · Orkestri koosseis: keelpillid, puupuhkpillid, vaskpuhkpillid. · Luigi Rodolfo Boccherini (19. veebruar 1743 Lucca 28. mai 1805 Madrid) oli itaalia helilooja ja tsellist. Ta sai tuntuks kammermuusika heliloojana. · Boccherini sündis Itaalias muusiku peres. Tema isa oli tsellist ja kontrabassimängija. · Aastal 1785 nimetati ta Hispaania kuninga õukonna kapelli dirigendiks. Õukonnas oli tal hea elu seni, kuni kuningas avaldas rahulolematust ühe tema teose passaziga ja käskis selle ümber teha. · 1789 nimetati Boccherini Preisi kuninga Friedrich Wilhelm II õukonnadirigendiks. · Boccherini e...
OLUSTVERE TEENINDUS-JA MAAMAJANDUSKOOL Loodusmajandus. Kristjan Kapsi. Aeg ja Kell Referaat Olustvere 2009 Sisukord. Kellade ajalugu. Päikesekell ehk gnoomon on kell millega mõõdetakse aega Päikese järgi ja ta näitab päikeseaega, mis vastab selle koha, kus kell asub tõelisele päikeseajale. Päikesekell koosneb horisontaalsest vahel ka vertikaalsest numbrilauast ja sellele päikesevarju heitvast poolusele suunatud vardast või kiilust. Juba väga ammu taibati, et aega võib mõõta vee abil. Babülonis olid veekellad tarvitusel juba 2500 aastat tagasi. Vesi valati kõrgesse kitsasse anumasse, mille põhja lähedal oli avaus.Erilised inimesed, kes kella valvasid, täitsid selle päikesetõusul veega. Kui kõik vesi oli välja jooksnud, teatasid nad linnaelanikele sellest valju kisaga ja täitsid ...
liikumisele vastas suunas. Hõõrdejõud takistab pöörlemist. Hõõrdejõud on tiirlemise aeglaseks teinud planeetidel. 8.miks me näeme ainult ühte kuu poolt. Me näeme ainult ühte kuu poolt kuna maa külgetõmbejõu ja hõõrdejõu tõttu tiirleb kuu ümber maa täpselt sama kiiresti kui ta pöörleb ümber oma telje. 9.mille poolest on tuntud Jupiteri kaaslased ja Euroopa? Jupiteri kuude abil määras valguskiiruse taani astronoom Ole Rømer. Europa on kuulus kuna seal on võimalus, et eksisteerib elu, kuna seal on jää ja soe tuum. 10.selgita päikesesüsteemi ja planeetide tekkimist? Valdavalt arvatakse, et ka planeedid moodustuvad gravitatsiooniliselt kollapseeruvast gaasipilvest, millest tekkis planeedi täht. Kokkutõmbumise käigus muutub gaasipilv väiksemaks ning hakkab pöörlema, mis omakorda muudab pilve lapikuks. Tekkiva paksu prototähe gaasiketta
Vesi: Praegusel ajal leidub vett ainult jää või auruna. Jupiter Gravitatsioon: 24.79 m/s² 2.528 g Aastaajad: Puuduvad Päeva pikkus: ~10h Temp: -140 kuni -85 K Atmosfäär: Jupiteri 1000km paksune atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust (70%) ja heeliumist (27%), vähe leidub metaani, ammoniaaki, etaani, atsetüleeni, fosfiini ja veeauru. Magnetväli: Olemas, päikesesüsteemi planeetide tugevaim Pind: Gaasiline 90% vesinikku ja 10% heeliumit Kaaslased: 63 - suurimad on Io, Europa, Ganymede ja Callisto Vesi: Väikesed veehulgad atmosfääri ülemistes kihtides Saturn Gravitatsioon: 10.44 m/s² 1.065 g Aastaajad: Olemas Päeva pikkus: 10h 32min Temp: Kesk. temp on -180 C Atmosfäär: Vesinik 96%, heelium 3% Magnetväli: Olemas Pind: Gaasiline Kaaslased: Vähemalt 62 Vesi: Alumiste kihtide pilved võivad koosneda veest Uraan Gravitatsioon: 8.69 m/s² 0.886 g Aastaajad: Olemas Päeva pikkus: 17h 8min Temp: Keskmine pinnatemperatuur -220 ºC
PILDID MARSIST JUPITER Päikesesüsteemi kõige suurem planeet Jupiteril nagu kõigil hiidplaneetidel puudub tahke pind Jupiteril on ekvaatoriga paralleelselt tumedaid ja heledaid vööndeid, ning ovaalne ja muutliku suurusega Suur Punane Laik, mis pöörleb antitsüklonina. Jupiteri magnetväli on üle tuhande korra võimsam, kui Maal Et Jupiteril on tugev magnetväli, peab tal teoreetiliselt olema ka tahke tuum. 16 kaaslast (suurimad neist on Europa, Ganymedes, Io ja Kallisto) Kogu planeet on vedelas olekus Jupiteril on ähmaseid rõngaid nagu Saturnil, kuid palju väiksemad. Kiire pöörlemise tõttu on planeet üsna lapik. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
...5-6 IV. Hiljutised Arengud.......................7-8 V. Peamised Dirigendid...................9 VI. Pildid...........................................10-11 La Scala. La Scala ( Itaalia : Teatro alla Scala) on üle maailma tuntud ooperimaja Milanos , Itaalias. Teater avati 3. august 1778 ja algselt tuntud New Royal-Ducal Teater La Scala ( Itaalia : Nuovo Regio Ducale Teatro alla Scala). Esietenduse peanäitleja oli Antonio Salieri on Europa riconosciuta . Enamus Itaalia suurimad ooperi kunstnikud ja paljud parimad lauljad üle maailma, on ilmunud La Scalasse viimase 200 aasta jooksul. Täna, teater on endiselt tunnustatud kui üks juhtivaid ooperi ja balleti teater maailmas ja on koduks La Scala teatri Chorus, La Scala teater ballett ja La Scala teatri peadirigent.Teatris on ka keskastme kool, mida tuntakse La Scala Teatriakadeemia (itaalia keeles: Accademia Teatro alla
Kontsertanalüüs Käisin esimesel advendil, 29. novembril Tallinna Tehnikaülikooli Kammerkoori kontserdil Jaani kirikus. Rahvast ei olnud väga palju, sest õues sadas kohutavalt ja paar tundi enne seda oli just toimunud üks kontsert. Enamus linnarahvast oli seal käinud. Koor on asutatud 1996, peadirigent on Peeter Perens. Koori liikmeteks on Tallinna Tehnikaülikooli tudengid ja vilistlased. Koor on esinenud nii Eesti kui ka mujal maailmas ja osalenud erinevatel konkurssitel ja koorifestivalidel. Olulised saavutused koori jaoks on näiteks 1991. Aastal ,,Kuldne Diplom"Budapesti koorifestivalil ja I koht 2004. Aastal cam laude Veldhoveni rahvusvaheliselt noortekooride festivalilt Hollandis. Tallinna Tehnikaülikool kammerkoor kuuleb Eesti Kooriühingusse ja Eesti Kammerkooride Liitu. Sel suvel käis TTÜ Kammerkoor Hollandis, Utrechtis koorimuusikafestivalil "Europa Cantat" ning osales seal madalmaade-flaami polüfoonilise muusika ateljees. Samu...
keskmes võib olla ka mineraalne tuum · Kääbusplaneedid, mis koosnevad üldiselt jääst ja mineraalidest · Planeetidest üle jäävaid Päikesesüsteemi kehi (asteroidid, komeedid ja meteoorkehad) nimetatakse Päikesesüsteemi väikekehadeks Kääbusplaneetide sarnased on ka mõned planeetide kaaslased, mis koosnevad põhiliselt jääst. Näiteks võib tuua Päikesesüsteemi hiidplaneetide jäised kaaslased, näiteks Jupiteri suurimad kaaslased Ganymedes, Europa ja Callisto ning mitmed Saturni kaaslased. Nimetamine Kõik päikesesüsteemi planeedid peale Maa on nimetatud vanarooma jumalate järgi. Planeetide kaaslased on nimetatud vanakreeka või vanarooma mütoloogiast pärinevate tegelaste, jumalate või William Shakespeare'i näidendite tegelaste järgi. Asteroide võib nende avastajate äranägemise järgi nimetada ükskõik kelle või mille järgi aga nimed peab heaks kiitma Rahvusvahelise Astronoomiauniooni nomenklatuurikogu.
mina vana te olete? Der Computer arvuti Entschuldigen Vabanda Wie geht es dir? Kuidas Deutsch saksa keel Geht das? Kas on ok? sul läheb? Deutschland saksamaa Geht's dir gut? Läheb Wie geht es Ihnen? Der Dialog dialoog sul hästi? Kuidas teil läheb? Die Entschuldigung Geht's Ihnen gut? Läheb Wie geht's? Kuidas sul vabandus Europa teil hästi? läheb?(släng) euroopa Guten Abend! Tere Wie heit du? Mis on Der /die Fahrer,-in õhtust! sinu nimi? autojuht Guten Morgen! Tere Wie heien Sie? Mis on Die Familie perekond hommikust! teie nimi? Der Famillienname Guten Nacht! Head ööd! Wie ist Ihr name? Mis Perekonnanimi Guten Tag
Pinnavormiks on ootamatu avastus jõeorud,kaldaastangud, uhtorud jms.Marsi atmosfäär koosneb süsihappegaasist ja lämmastikust. Atmosfääri tihedus on 100 korda ja rõhk pinnal 160 korda väiksem kui Maal. Jupiter Päikesesüsteemi suurim planeet, olled 3 x massiivsem kui teised planeedid kokku. Ta on midagi tähe ja planeedi vahepealset. Jupiteril on 2006. aasta sügiseks teada 63 kuud. Neli suuremat Io, Europa, Ganymedese ja Callisto. Magnetväljad on 20 x tugevamad ja suuermad kui Maal. Saturn -Saturn on tuntud oma rõngaste poolest ning tal on vähemalt 60 kuud. Saturni ööpäev kestab 10 tundi 32 minutit 15 sekundit, täistiiruks ümber Päikese kulub 29,5 Maa aastat. Saturni atmosfääri peamisteks koostisosadeks on vesinik (~96%) ja väiksemal määral ka heelium (~3%) Uraan - atmosfääri temperatuur on Päikesesüsteemi planeetide hulgas kõige madalam,
Tallinna Nõmme Gümnaasium Andreas Randvere, Marko Saarepera, Andres Kostabi Kompaktvann Juhendaja: Mirjam Liiv Tallinn 2018 Sisukord Sisukord...........................................................................................................................................2 Toote ja ettevõtte kirjeldus...............................................................................................................3 Ülevaade Eesti makromajandusest..................................................................................................4 Alamsektor mööblitööstus............................................................................................................5 SWOT analüüs....................................................................................
It is not a time to lose hope and declare the end of the union. On the contrary, it is time to regroup and rethink the current situation. It has also started some new political movements. For example, Italy’s population was one of the least supportive of the European Union before the 2016 British referendum. Since then the percentage of non-supportive citizens has dropped about 22%. It is now a home for a new pan-European (involves most of the nations of Europe) political party called Volt Europa. It has parties all across Europe and is gaining more support each day. It was founded by Andre Venson, because of Brexit and he felt the fear that the European values are in danger. Their main idea is to reshape the EU as we know it and steer it in the right direction and create something European that would unite all the nations. Brexit will have a significant effect on Great Britain and the European Union. Judging by the numbers, it will have a significant negative effect on the UK
mis tal kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Maa, marss *2 kuud: Phobos ja Deimos, *Phobos on väiksem kui Deimos* Phobos ja Deimos avastati mõlemad aastal 1877, *Nad on kogu Päikesesüsteemi kaks planeedile kõige lähemal asuvat looduslikku kaaslast: nad asuvad Marsi keskmest vastavalt 9370 ja 23 520 km kaugusel. Phobos tõuseb läänest ja loojub itta kolm korda ööpäevas. Deimos tõuseb ja loojub ta 4 päeva jooksul 3 korda. jupiter *kõige rohkem kuusid: 63, *Neli suuremat – Io, Europa, Ganymedese ja Callisto – avastas Galileo Galilei 1610, *ülejäänud kuud on korrapäratu kujuga kaljurahnud. *Jupiteri kuud saab jagada neljaks grupiks. Esimesed kaks gruppi -- neli sisemist pisikuud ja Galilei kuud -- tiirlevad planeedi ekvaatori tasandil peaaegu ringikujulistel orbiitidel, *Kõige sisemisemad teadaolevad kaaslased Metis ja Adrasthea asuvad Jupiteri rõnga välispiiril. Järgmine kuu Jupiteri poolt lugedes --
neid lõbusaid veidrikke poleks kujutatud. Paan algselt oli ilmselt Arkaadia karjastejumal. Temal on inimese keha, soku pea ja jäsemetega - ta on liiderlik kui sokk. Samas on ta kardetav oma vihas, ta võib halvata inimese ja loomi paanilise hirmuga. Kükloobid - kreeka mütoloogias hiidkoletised, kel oli ainult üks tohutu suur silm, mis asetses keset laupa. Kuldlõige- jumalik proprtsioon Minos- Kreeta kuningas. Zeusi ja Europa poeg. Kassiopeia- oli Aethiopia kuninga Kepheuse naine. Aethiopiat ei tohi segi ajada tänapäeva Etioopiaga, mida antiikajal kutsuti Aksumiks. Tüliõun- sageli midagi kõrvalist ja juhuslikku, millest saab alguse mõnikord tohutuks paisuv asi. See kõnekäänd vihjab kuldsele õunale, mille abil tülijumalanna Eris muutis jumalate rahuliku söömingu ägedaks tüliks. Augeiase tallide puhastamine- Augeiase tallid on tänapäeval tuntud väljend ning
Sankt Leonhardskirche Die Leonhardskirche ist eine spätromanische Basilika, die ab 1219 mit Zwillingstürmen über halbrunden Apsiden und reich dekorierten Nordportalen errichtet wurde, überfangen von spätgotischer Hallenkirche ab ca. 1425. Oper Die Alte Oper wurde eröffnet im 1881, im Zweiten Weltkrieg war es zerstört und im 1981 als Konzerthaus wiedereröffnet. Die Alte Oper haben einen sehr schönen Konzertsaal und heute große Bedeutung als ein wichtiges Musikzentrum in Europa. Weitere bekannte Konzerthäuser sind die Jahrhunderthalle in Unterliederbach, die Festhalle in Bockenheim und der Sendesaal der Hessischen Rundfunks. Die Führung ist auf maximal 25 Personen beschränkt. Regelmäßige Veranstaltungen Das seit 1988 jährlich im August veranstaltete Museumsuferfest mit seiner Mischung aus Musik und Kultur ist das größte Volksfest im Rhein-Main-Gebiet. 2007 kamen an drei Tagen etwa 3,5 Millionen Besucher. Am Wäldchestag, dem Dienstag, ziehen viele
Kiirgusvööndi ja ionosfääri laetud osakeste liikumine tekitab raadiokiirgust. Jupiteri mass on 318 korda suurem Maa massist ning Jupiter on kolm korda massiivsem kui teised planeedid kokku. Jupiter asub Maast viis korda kaugemal ja tema tiirlemisperiood on ligi kaksteist aastat. Teised hiidplaneedid liiguvad veelgi aeglasemalt kui Jupiter. Jupiteri orbiit on peaaegu ringikujuline, kuid Veenuse ja Maa omadest siiski veidi piklikum. Jupiteril on kuusteist kaaslast. Neist neli tuntumat on Io, Europa, Ganymedes ja Callisto. Võrreldes Maa tihedusega on Jupiteri tihedus tunduvalt väiksem, see näitab seda, et ülekaalus on kergemad elemendid nagu näiteks heelium ja vesinik. Neid väiteid kinnitab ka spekteranalüüs. Üle planeedi liiguvad ka suure kiirusega tuuled, mis piiratakse avaratel pikkuskraadide vöötidel. Külgnevatel vöötidel puhuvad suure kiirusega tuuled vastupidises suunas. (Allikad 4, 5, 8, 10)
Ehitus, hooldus ja sõidutehnika. Tallinn. 7. Aleksius, K., Palu, A. 1980. Sõiduautod. Ehitus, hooldus ja sõidutehnika. 3., täiendatud trükk. Tallinn. 8. Plotnikov, J., V., 1972. Õpime autot juhtima. Tallinn. 9. Klennikov, V., Iljin, N., Buraljov, J., 1983. B-kategooria autod. Autojuhi õpik. Tallinn. 10. Kalisski, V., Manzon, A., Nagula, G., 1984. C-kategooria autod. Autojuhi õpik. Tallinn. 11. Naumov, B., Gorev, G., 1983. D-kategooria autod. Autojuhi õpik. Tallinn. 12. Europa Lehtmitel. 1992. Fachkunde Kraftfahrzeugtechnik. Verlag Europa- Lehrmittel, VollmerGmbH & Co. 13. Europa Lehtmitel. 1994. Formeln Kraftfahrzeugtechnik. Verlag Europa- Lehrmittel, VollmerGmbH & Co. 14. Europa Lehtmitel. 1994. Tabeiienbuch Kraftfahrzeugtechnik. Verlag Europa- Lehrmittel, VollmerGmbH & Co. 15. Tehnikaleksikon. 1981. Tallinn. 16. Scania 2009. Technical Training Seminar. Opticruise (OPC).Riga. 58
2002 "Mistakes YforZ" (koos Lucy Harrisoni ja Pete Neviniga) Rotermanni soolalaos; "John Smith. Jumalate maailma" (koos Kaido Olega) EKA galerii; 2001 "Amentia" Platani galerii Budapest; 2000 Me Supernatural. Tallinna Kunstihoone galerii; 1999 The Chemistry of Being. Vaala Galerii; Eesti Saatkond Riias; Valitud grupinäitused ja projektid: 2004 EU-Positive. Akademie der Kunst, Berliin; 13. Tallinn garaafikatriennaal; MAK NITE special EUROPA JETZT, MAK, Viin; Salt of Life. Contemporary art from The Baltic States, Vartai galerii Vilniuses; 2003 maalibiennaal Väsby Kunstihhones; 2002 Graafika Euroopas: Trendid ja perspektiivid. Neapoli muniptsipaalgalerii Kreekas; Cinematheque Vivante. Pärnu Linnagalerii; About Belief. Lõuna-Londoni galerii; Closing the Distance. Lania Kaasaja Kunsti Keskus Gdanskis; 2001 "Ars 01" Kiasma Helsingis; 2000 "Grosse Kunst Ausstellung Düsseldorf NRW"; 10 PAAR. Kuressaare loss; Kuurne,
Nimisõna sugu Meessoost on: paljud nimisõnad, mille lõpus on -er (der Täter, der Lehrer, der Bäcker, der Hammer, der Kummer, der Finger), -el (der Nagel, der Giebel, der Hebel), -en (der Faden, der Wagen, der Tropfen), -ig (der Honig, der Essig), -ich (der Kranich, der Pfirsich), -ling (der Lehrling, der · Säugling), -m (der Kamm, der Schlamm); võõrapärased sõnad, mille lõpus on -or, -ist, -ismus, -ier, -ent, -eur, -är, -ant, -and (der Mentor, der Alpinist, der Sozialismus, der · Ingenieur, der Demonstrant); aastaajad, kuud ja nädalapäevad: der Sommer, der Herbst; der Januar, der März; der Montag, · der Mittwoch; ilmakaared ja ilmastikunähtused: der Osten, der Süden; der Regen, der Schnee, der Hagel, der Föhn, der · Passat, der Mistral; mineraalide ja kivimite nimetused: der Granit, der Basalt, der Schiefer, der Quarz, · der Gneis; automargid: der Mercedes, der · BMW; alkohoolsed joogid: der · Rum; mä...
mille keskmes võib olla ka mineraalne tuum Kääbusplaneedid, mis koosnevad üldiselt jääst ja mineraalidest Planeetidest üle jäävaid Päikesesüsteemi kehi (asteroidid, komeedid ja meteoorkehad) nimetatakse Päikesesüsteemi väikekehadeks Kääbusplaneetide sarnased on ka mõned planeetide kaaslased, mis koosnevad põhiliselt jääst. Näiteks võib tuua Päikesesüsteemi hiidplaneetide jäised kaaslased, näiteks Jupiteri suurimad kaaslased Ganymedes, Europa ja Callisto ning mitmed Saturni kaaslased. Nimetamine Kõik päikesesüsteemi planeedid peale Maa on nimetatud vanarooma jumalate järgi. Planeetide kaaslased on nimetatud vanakreeka või vanarooma mütoloogiast pärinevate tegelaste, jumalate või Willia Shakespeare'i näidendite tegelaste järgi. Asteroide võib nende avastajate äranägemise järgi nimetada ükskõik kelle või mille järgi aga nimed peab heaks kiitma Rahvusvahelise
Vanapaber ja papp moodustab olmejäätmetes ca 32% (taaskasutamine säästab energiat ja toorainet, kuid taaskasutuskordade arv on piiratud (4-8)). Plast moodustab olmejäätmetes ca 11% (korduvkasutamine, ümbersulatamine, lamineerimine, energiakasutus). Klaas moodustab olmejäätmetes ca 5-8%, see säästab loodusvarasid ja energiat, kasutatakse samalaadsetetoodete tootmiseks või muul viisil (riie, vill, optiline kaabel, ehitusmaterjalid jne). 2008 aastal Europa Liidu keskkonnanõukogu võttis vastu uue jäätmete raamdirektiivi, mille eesmärk on edendada jäätmete korduskasutust ja jäätmete ringlussevõttu, et vähendada prügilates jäätmeid ja neist tekkivaid kasvuhoonegaase. Jäätmedirektiivi 2008/98/EL ülevõtmine liikmesriikides toimub 2010 aastas. Direktiivi kohaselt tuleb aastaks 2020 võtta olmejäätmetest ringlusse 50%, ehitus- ja lammutusjäätmetest taaskasutada 70%. Uue direktiivi peamine eesmärk:
Kasutatud kirjandus 1. Briney, A. An Overview and Geography of Brazil. [WWW] http://geography.about.com/od/brazilmaps/a/brazilfacts.htm(27.04.2014) 2. CIA. The World Factbook. [WWW]https://www.cia.gov/library/publications/the-world- factbook/geos/br.html(27.04.2014) 3. Seta, J. 2003. Maailma Atlas. Eesti Entsüklopeedia kirjastus, Tallinn. 4. Infoplease. Brazil. [WWW]http://www.infoplease.com/country/brazil.html? pageno=11(27.04.2014) 5. West, J. The Europa Regional Surveys of the World set 2010: South America, Central America and the Caribbean 2010. Europa publications, London. 6. Crocitti, J.J., Vallance, M. 2012. Brazil today : an encyclopedia of life in the republic. ABC-CLIO, Santa Barbara. 7. IBGE. Brasiilia Geograafia ja Statistika Instituut.[WWW] http://www.ibge.gov.br/english/#sub_populacao(27.04.2014) 8. IBGE. Population count 2007. [WWW]http://www.ibge.gov
c. kureedid, d. kabeirid, e. korybandid. austasid Kybelet tantsimisega. Turvistes, trummidega mehed 11. Zeus. a. Mütoloogiline kuju ja olulisemad funktsioonid. Paiskas välgunooli kõige pihta, kes tema tahtele vastu astusid. Valitses torme, välku, müristamist ja rahet. b. Mütoloogia põhipunktid. c. Kreeta Zeus. Rhea varjas Zeusi Kreeta saarel. Zeus kehastus ka härjaks ning viis Europa Kreeta saarele; seal tekkis härjakultus vms d. Zeusi võimuletuleku loo seosed Lähis-Ida mütoloogiaga. e. Tähtsamad kultuspaigad, i. sealsed rituaalid ja nendega seonduv mütoloogia: Zeus Lykaios; Olümpia; Zeus Laphystios. 12. Poseidon. a. Kuju ja tähtsamad funktsioonid: merejumal ja maa sisejõudude käsutaja. i. Elab merepõhjas, tekitab oma kolmhargiga torme ning purustab kaljusid,
2000. aastast on Nikolai Aleksejev Peterburi Filharmoonia sümfooniaorkestri dirigent, 2001. aastast kordineerib ta Peterburi Filharmoonia kammerorkestri tööd ning hooajal 2002/2003 oli ta Moskva Suure Teatri esimene külalisdirigent. Tallinna linna lastekoor loodi 1951. aastal professor Heino Kaljuste (1925-1989) poolt, kes juhatas ja suunas koori kunstilist käekäiku oma elu lõpuni. Alates 2003. aastast on "Ellerhein" Euroopa Noortekooride Föderatsiooni Europa Cantat liige. 2004. aastal võitis koor Grammy auhinna, Virgin Classicsi poolt välja antud heliplaadi Jean Sibelius: Cantatas eest, kategoorias nr 96 parim koorimuusika ettekanne. Märkimisväärne on ka koori rahvus- vaheliste saavutuste rida. Eesti Rahvusmeeskoor - RAM on traditsioonidega ja kogu maailmas unikaalne profes- sionaalne kollektiiv, mille rajas 1944. aastal maestro Gustav Ernesaks. Enam kui poolesaja
peaaegu risti (nurk 86,9º), samas tasandis tiirlevad ka viis suuremat kaaslast. Kiire pöörlemise tõttu on planeet üsna lapik. 11. Iseloomustada Jupiteri 4 suuremat kaaslast: Kaaslastel (Jupiteri neli suurt kaaslast on mõõtmetelt võrreldavad Kuuga) on näha detailiderohke tahke pind, pinnastruktuurilt on kaaslased väga erinevad. Lähima kaaslase Io pind on aktiivne, sealsete vulkaanide purskeid seostatakse lähedalasuva suure Jupiteri poolt esile kutsutud deformatsioonidega. Järgmise, Europa pind on seevastu sile ja detailidevaene (oletatakse, et see kujutab endast külmunud ookeani). Sama arvatakse ka välimiste kaaslaste Ganymedese ja Callisto kohta, kuid nende ,,jääkoor`` on paksem ja seetõttu on temas näha ka meteoriidikraatreid. Kosmosejaamad ,,Voyage" pildistasid möödalennul nii Jupiteri kui selle kaaslasi. 12. Milline on Jupiteri atmosfäär? Jupiteri atmosfäärist moodustab 86% vesinik. Ülejäänust on enamus heelium, keemilisi
Füüsika konspekt (küsimused ja ülesanded lk 51-52) 12. klass 1.Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem? Päikesesüsteem koosneb ühest tähest Päikesest, kuudest, planeetidest, asteroididest, meteoriitidest, komeetidest ja meteooridest. 2.Loetlege 8 suurt planeeti. Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. 3.Millised planeedid kuuluvad Maa rühma? Millised on selle rühma tunnused? Maa rühma kuuluvad Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Selle rühma planeedid on mõõtmetelt väikesed, suure tihedusega, tahke pinnaga, kõrgema pinna temperatuuriga ja neil on vähe kaaslasi. 4.Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide (Jupiteri) rühma? Millised on selle rühma tunnused? Hiidplaneetide e Jupiteri rühma kuuluvad Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Selle rühma planeedid on mõõtmetelt suured, väikese tihedusega (e hõredad), gaasilised, madalama pinna temperatuuriga, neil on palju kaaslasi ja rõngaste süsteem. 5.Mille poolest er...
Sellist planeeti, mis Kuuga kaasas liigub, muidugi olemas ei ole. Kuusulase osas esinesid juhuslikult tema lähedusse sattunud planeedid või heledad kinnistähed. Nii alandati roomlaste peajumal eestlaste poolt aeg- ajalt Kuusulaseks. Heleduselt on Jupiter neljas objekt taevas (pärast Päikest, Kuud ja Veenust; mõnikord on Marss samuti heledam). Teda teatakse juba esiajaloolisest ajast peale. Galileo avastus 1610. aastal, Jupiteri nelja suure kuu Io, Europa, Ganymede ja Callisto (praegu tuntud kui Galileo kuud), oli esimene keskliikumise avastamine, mis silmnähtavalt ei koondunud Maale. See oli tähtis punkt Kopernikuse planeetide liikumise heliotsentrilise teooria kasuks; Galileo avameelse toetuse pärast Kopernikuse teooria kasuks arreteeriti ta Inkvisitsiooni poolt. Teda sunniti lahti ütlema oma veendumustest ja vangistati kogu tema ülejäänud eluks. Jupiter koosneb umbes 90% vesinikust ja 10% heeliumist metaani, vee, ammoniaagi ja
1. Kuidas avastati Neptuun? Avastaja J.Le Verrier, püüdis seletada Uraani liikumist ja arvutas, et selle läheduses peab olema veel üks planeet. 2. Mille poolest erineb Neptuuni kaaslane Triton teistest suurtest kaaslastest? Triton, üks massiivsemaid kaaslasi Päikesesüsteemis, liigub nimelt nii planeedi pöörlemisele kui tiirlemisele vastassuunas. 3. Mis on asteroid? Asteroid on planeedisarnane taevakeha, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Enamik asteroide jäävad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahele. 4. Kirjeldage asteroidide liikumist. Enamus asteroide liiguvad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel. Tiiru ümber Päikese teevad nad 3-9 aastaga. Orbiidid on valdavalt ringikujulised ja ekliptika tasandis, esineb aga ka piklikke ja tasandist väljuvaid orbiite. 5. Mis on komeet? Komeet on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist. Komeedi saba on tegelik...
Altamira kasutamine inimese poolt) oli meri umbes 120 m praegusest tasemest allpool, jättes katmata 5-6 km laiuse maariba. Altamira koopa elanikud said seega kontrollida territooriumi, mis peale maismaa ökosüsteemide hõlmas randa, jõge ja jõesuuet. Altamira muuseumist põhja pool on rohelised aasad laugjate nõlvade ja oruga, kus asub Santillana del Mari linn. Lõuna pool paistavad selge ilmaga mäetipp Picos de Europa ja Kantaabria Kordiljeerid. Muuseumi juures on taastatud 15 000 aasta tagune taimestik. "Uue koopa" lähedal on kase- ja sarapuusalu. Teistes kohtades kasvavad männid, tammed ja saared ning kanarbik, kõrrelised ja teised rohttaimed, moodustades tolleaegset tüüpi avamaastiku. 2. Altamira koopamaalide avastamislugu Altamira koopa avastas 1868. aastal eraõpetlase Marcelino Sanz de Sautuola rentnik Modesto Cubillas
"Zusammen erzogen, von Kindheit an von den trennenden Vorurteilen unbelastet, vertraut mit allem, was groß und gut in den verschiedenen Kulturen ist, wird ihnen, während sie heranwachsen, in die Seele geschrieben, dass sie zusammengehören. Ohne aufzuhören, ihr eigenes Land mit Liebe und Stolz zu betrachten, werden sie Europäer, geschult und bereit, die Arbeit ihrer Väter vor ihnen zu vollenden und zu verfestigen, um ein vereintes und blühendes Europa entstehen zu lassen." Jean Monnet Das Schulprojekt der Europäischen Schule Straßburg stützt sich auf drei Texte. Sie bilden den Rahmen für den Aufbau der Schule. 1. Das ,,Projet d'Académie 20072011 de l'Académie de Strasbourg", insbesondere die Ziele 4 und 5 Ziel 4: Von der ererbten zur frei gewählten Zweisprachigkeit: Fremdsprachen lernen und sich im Herzen Europas dem Internationalen öffnen
Kosmoseaparaat Galileo tiirles 8 aastat ümber Jupiteri ning pakkus senini kõige täpsemat infot nii Jupiterist kui selle suurematest kaaslastesst.Magnetväli on Jupiteril 20 korda tugevam kui Maal. Planeedi võimsad kiirgusvööndid küünivad pinnast 8 miljoni km kauguseni. Tugevatel magnetväljadel on oma roll Galileo kuude, eriti Io - vulkanismi energia, keskkonna kujundamisel.Jupiteril on 2006. aasta sügiseks teada 63 kuud. Neli suuremat Io, Europa, Ganymedese ja Callisto avastas Galileo Galilei 1610, neid võib näha tavalise prismabinokliga. Nad tiirlevad täpselt planeedi ekvaatori tasandis ringjoonelistel orbiitidel. Ülejäänud kuud on korrapäratu kujuga kaljurahnud, nende orbiidid on Jupiteri ekvaatori tasandi suhtes tugevasti kaldu ja erinevad ringjoonest. Need on juhuslikult Jupiteri külgetõmbejõu mõjupiirkonda sattunud asteroidid, mida leitakse tulevikus suure tõenäosusega veelgi
liikumine tekitab raadiokiirgust. Jupiteri mass on 318 korda suurem Maa massist ning Jupiter ning ta on kolm korda massiivsem kui teised planeedid kokku. Jupiter asub Maast viis korda kaugemal ja tema tiirlemisperiood on ligi kaksteist aastat. Teised hiidplaneedid liiguvad veelgi aeglasemalt kui Jupiter. Jupiteri orbiit on peaaegu ringikujuline kuid Veenuse ja Maa omadest siiski veidi piklikum. Jupiteril on kuusteist kaaslast. Neist neli tuntumat on Io, Europa, Ganymedes ja Callisto(Pildil: Galilei poolt avastatud Jupiteri kaaslased Hubble'i Kosmoseteleskoobiga vaadelduina.). Võrreldes Maa tihedusega on Jupiteri tihedus tunduvalt väiksem, see näitab seda, et ülekaalus on kergemad elemendid nagu näiteks heelium ja vesinik. Neid väiteid kinnitab ka spekteranalüüs. Üle planeedi liiguvad ka suure kiirusega tuuled, mis piiratakse avaratel pikkuskraadide vöötidel. Külgnevatel vöötidel puhuvad suure kiirusega tuuled vastupidises suunas.
1996 Balti Maali Triennaal Vilniuses, Leedu 1996 POKALBIAI grupinäitus Kaunase Zilinskase muuseumis, Leedu 1996 Tiese Pjüvis´96 Alytus, Leedu 1996 OPEN HE. Art Café Grafica est europea Lissone, Itaalia 1997 Eesti Graafika 1970-95 Sidney Penrith Gallery, Austraalia 1997 du XVIIIe Salon International Artistique de la Haute-Loire, Prantsusmaa 1997 "Arte y Sida" Palacio de Congressos Europa, Vitoria Hispaania 1997 Krakovi Rahvusvaheline Graafikatriennaal, Main Exhibition, Poola 1997 Katowice World Award Winners Gallery Intergrafia´97, Poola; Slovakia Rahvusgalerii, Bratislava, Slovakia; Sofia City Gallery, Bulgaaria; Varna Archeological Museum, Bulgaaria; Mini Triennal - Continents, Jelenia Góra Art Gallery BWA, Poola;
Kool Pluuto Referaat füüsikas Juhendaja: Koostaja: Klass: Tallinn aasta Sisukord Tiitelleht............................................................................................................................................1 Sisukord........................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus..................................................................................................................................... 3 Teema Pluuto.................................... .......................................................................................... 4-8 Pildid..............................................................................................................................
Neptuun on diameetrilt väiksem, kuid massilt suurem kui Uraan. Oma nime on ta saanud Vana- Rooma merejumala Neptuuni (Kreekas: Poseidoni) järgi. Mõõtmetelt on Neptuun väga lähedane Uraanile: läbimõõt 0,96, mass 1,2, tihedus 1,3 Uraani omast. Neptuuni sinine värvus on punase valguse neelamise tulemus metaani poolt atmosfääris. 9. Pluuto Pluuto on kaugeim planeet Päikesest (tavaliselt) ja kaugelt väikseim. Pluuto on väikseim seitsmest päikesesüsteemi kuust (Kuu, Io, Europa, Ganymede, Callisto, Titan ja Triton). Oma nime on Pluuto saanud Vana- Rooma allmaailmajumala Pluuto (Kreekas- Hades) järgi. Varsti pärast Neptuuni avastamist ilmnes, et ainult tema poolt tekitatud häiritustest ei piisa Uraani liikumise ebakorrapärasuste seletamiseks. Kõige tõsisemalt tegelesid selle probleemiga ameerika astronoomid Percival Lowell (1855-1916) ja William Pickering (1858- 1938), kes kumbki püüdsid häirituste põhjal arvutada tundmatu planeedi orbiiti ja seega ka
Jupiteri mass ületab Maa massi 318 korda. Jupiteri läbimõõt on umbes 143 000 km. Jupiteril nagu kõigil hiidplaneetidel puudub tahke pind. Jupiteri 1000 km paksune atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust (70%) ja heeliumist (27%), vähe leidub metaani, ammoniaaki, etaani, atsetüleeni, fosfiini ja veeauru. Kõrge rõhu tõttu on temperatuur Jupiteri keskmes ligikaudu 20 000 °C ning pilvedes on temperatuur -140 °C. Jupiteril on 2006. aasta sügiseks teada 63 kuud. Neli suuremat on Io, Europa, Ganymedes ja Callisto. Saturni läbimõõt on 120 600 km. Ta mass 5.6846×10x26 kg.Nagu Jupiter, koosneb Saturngi umbes 75% vesinikust ja 25% heeliumist ning väikese lisandina veest, metaanist, ammoniaagist ja "kivimist". Saturni kuud järjestatuna kaugemast lähemale: Phoebe, Iabetus, Hyperion, Titan, Rhea, Helena, Dione, Kalypso, Telesto, Tethys, Enceladus, Mimas, Janus, Epimetheus, Pandora, Prometheus, Atlas, Pan. Uraan on Maaga võrreldes ruumalalt ja massilt 15 korda suurem. Ta raadius
Laigu pikem külg võrdub 50 000 kilomeetriga, lühema külje pikkus on 30 000 kilomeetrit. Punase värvi annab laigule fosfiin (PH3). Jupiteri rõngad paiknevad planeedi ekvatoriaaltasandil umbes 55 000 km kaugusel pilvepiirist. Kuigi rõngaste laius on 6000 km ning paksus umbes üks kilomeeter, selgus, et need koosnevad väga tumedatest osakestest. /2, lk 245-247/ Jupiteril on avastatud 16 kuud. Nelja suuremat nimetatakse Galilei kuudeks (Ganymedes, Europa, Callisto, Io). Need kuu avastas itaalia õpetlane Galileo Galilei 1610. aastal. /1, lk 28/ Saturn Saturn on suuruselt teine planeet Päikesesüsteemis. Saturni nimetatakse ka rõngaga planeediks, kuna teda ümbritsevad tolmust ja kivikestest moodustunud, vaid talle iseloomulikud rõngad. Saturni kaugus Päikesest on 1,425 miljardit kilomeetrit ja tiiruks ümber Päikese kulub tal 29 Maa aastat. Tema läbimõõt on 120 600 km. Saturn
I asend, piirid (looduslikud, teiste riikidega), ajavöönd Saksamaa Liitvabariik on Euroopas rahvaarvult ja pindalalt üks suurimaid riike. Ta on ka üks suurimaid majandusriike maailmas. Saksamaa pindala on 357 023 km². Ta asub Kesk- Euroopas 47°1615 ja 55°0333 põhjalaiuse ning 5°5201 ja 15°0237 idapikkuse vahel. Põhjas piirneb Saksamaa Taaniga (piiri pikkus 67 km), kirdes Poolaga (442 km), idas Tsehhiga (811 km), kagus Austriaga (815 km, ilma piirita üle Bodensee), lõunas Sveitsiga (316 km, koos Büsingeni eksklaaviga, kuid ilma piirita üle Bodensee), edelas Prantsusmaaga (448 km), läänes Luksemburgi (135 km) ja Belgiaga (156 km) ning loodes Hollandiga (567 km). Riigipiiri kogupikkus on 3757 km. Kui loodes ja kirdes moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri, kuulub Saksamaale ka osa Alpidest. Saksamaa koosneb 16 liidumaast, mis on Saksamaa ja Austria kui liitriikide liikmesriikide nimetus. See nimetus on aga e...
(nurga 86,9º all), samas tasandis tiirlevad ka viis suuremat kaaslast. Kiire pöörlemise tõttu on planeet üsna lapik. 11.Iseloomustada Jupiteri 4 suuremat kaaslast Jupiteril on neli suurt kaaslast, mõõtmetelt võrreldavad Kuuga. Näha on detailiderohke tahke pind, pinnastruktuurilt on kaaslased väga erinevad. Lähima kaaslase Io pind on aktiivne, sealsete vulkaanide purskeid seostatakse lähedalasuva suure Jupiteri poolt esile kutsutud deformatsioonidega. Järgmise kaaslase, Europa pind on seevastu sile ja detailidevaene (oletatakse, et see kujutab endast külmunud ookeani). Sama arvatakse ka välimiste kaaslaste Ganymedese ja Callisto kohta, kuid nende jääkiht on paksem ja seetõttu on temas näha ka meteoriidikraatreid. Kosmosejaamad pildistasid möödalennul nii Jupiteri kui ka kaaslasi. 12.Milline on Jupiteri atmosfäär Keemilise koostise järgi sarnaneb Jupiter rohkem tähtedega: tema atmosfäär ja
· Die Anhänglichkeit von der Tradition. Käthe Wohlfahrt denkt dass die Traditionen sind das wichtigste zu Weihnachten. Es spielt keine Rolle wo oder wenn, das Wichtigste ist das alle Traditionen der Familie sind erfolgt. Ein geschmiückter Baum, ein bedeckter Tisch und die ganze Familie. Alles ist fertig für ein großes Weihnachtsfest! Die Zukunft Heute ist Käthe Wohlfahrt eine der größten Kompanien Welt. Es hat Läden in Europa, ingesamt 41, und sogar in Amerika, ingesamt 6. In jedem Laden arbeiten ca 230 Menschen. Das ist eine große Verantwortung und eine Inspiration für Käthe Wohlfahrt sich zu entwickeln. Vielleicht in 10 Jahren gibt es schon einen Weihnachtsladen in jedem Staat der Welt. Wir können nur hoffen. Hotels und Info In Rothenburg gibt es viele Hotels der Kompanie "Käthe Wohlfahrt". Mit Komfort und allen Sachen die man braucht um schöne Weihnachten zu verbringen. Jeden Tag kommen in die Hotels
Päikesest ja väiksem kõigist päikesesüsteemi kuudest. Meile on tema suhtes paljud asjad teadmata ja me ei tea ka seda, kas me saame neid asju kunagi teadma. Kuid midagi me temast siiski teame... 3 Pluuto Pluuto on kaugeim kääbusplaneet Päikesest ja kaugelt väikseim. Ta on kõige väiksem kuu teiste päikesesüsteemi kuude seas ehk Kuu, Io, Europa, Ganyede, Callisto, Titan ja Triton-i seas. Kuu orbiit Päikesest on 5,913,520,000 km, tema diameeter on 2274 km ja mass 1,27e22 kg. Pluuto avastati 1930. aastal ja tal on kolm kaaslast Päikesesüsteemis. Kuni 2006. aastani nimetati teda planeediks ning loeti Päikesesüsteemi üheksandaks planeedis. Vikipeedia andmetel on alates 24. augustist 2006 Rahvusvahelise Astronoomiauniooni otsuse põhjal Pluuto kääbusplaneet. Pluuto on saanud oma nime vanarooma jumala Pluto järgi
Kiire pöörlemise tõttu on planeet üsna lapik. 3. Iseloomustage Jupiteri nelja suuremat kaaslast. Kust on andmed pärit? Kaaslastel (Jupiteri neli suurt kaaslast on mõõtmetelt võrreldavad Kuuga) on näha detailiderohke tahke pind, pinnastruktuurilt on kaaslased väga erinevad. Lähima kaaslase Io pind on aktiivne, sealsete vulkaanide purskeid seostatakse lähedalasuva suure Jupiteri poolt esile kutsutud deformatsioonidega. Järgmise, Europa pind on seevastu sile ja detailidevaene (oletatakse, et see kujutab endast külmunud ookeani). Sama arvatakse ka välimiste kaaslaste Ganymedese ja Callisto kohta, kuid nende ,,jääkoor`` on paksem ja seetõttu on temas näha ka meteoriidikraatreid. Kosmosejaamad ,,Voyage`` pildistasid möödalennul nii Jupiteri kui selle kaaslasi 4. Millest koosneb Jupiteri atmosfäär? Jupiteri atmosfäärist moodustab 86% vesinik. Ülejäänust on enamus heelium, keemilisi
1. Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem? Päikesesüsteem moodustub Päiksest ja tema ümber tiirlevatest taevakehadest: üheksa suurt planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto), väikeplaneedid (asteroidid, komeedid), planeetide kaaslased, teadmata koguses meteoorset ainet, Neptuuni- tagusest objektidest, Kuiperi vöö objektidest. 2. Loetleda planeedid alates Päikesest. Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Kunagi planeediks peetud Pluuto on tegelikult kääbusplaneet. 3. Maa-rühma planeedid ja nende tunnused. Maa rühma planeedid on Merkuuri, Veenust, Maad ja Marssi. Nad on suure tihedusega ning koosnevad peamiselt silikaatkivimitest. Nad sarnanevad ehituselt Maale: koosnevad täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest ning neil on enamasti kihiline ehitus (keskmeks rauast tuum, selle peal silikaatidest ja oksiididest koosnev paks kiht ning k...
sellist. Liidus on Parlament, Kohus, komiteed ja isegi president, kes küll erinevalt parlamentaarse riigi presidendist valitseb vaid kuus kuud. Seejärel astub tema ametikohale uue liikmesriigi esindaja, andes sel viisil oma riigile eesistumismaa nimetuse. Niisamuti kui igale riigile kohane on EL-il oma pealinn, mis seni paika panemat aja jaguneb 3 linna Brüssel, Luksemburg, Strasbourg. Kindlat pealinna nimetust ei saa neist ükski kanda kuna omavad tähtsat rolli. Brüsselis on Europa Liidus täitevvõimu rollis oleva komisjoni ja liikemsriikide valitsuste esindajatest koosneva nõukogu peakorterid ning lühemateks istungiteks kogunevad sinna Euroopa Parlament. Luksemburgis on Euroopa Liidu Kohus, Kontrollikoda, Euroopa Investeerimispank ning Euroopa Parlamendi sekretariaat. Strasbourgis toimuvad Euroopa Parlamendi põhiistungid ja seal asub 150 liikmesriigiga Euroopa Nõukogu peakorter. Järgnevalt uurime lähemalt EL-i ülesehitust, et mõista täpsemalt, mida oodata ja
3. Welche Produkte aus deutschsprachigen Ländern können wir in Estland kaufen? Welche findest du besonders gut? 4. Welche Feiertage werden in Deutschland gefeiert? Welche Traditionen haben wir mit den Deutschen gemeinsam? 5. Zum Thema ,,Deutschsprachige Länder" musst du im Unterricht über eine berühmte Persönlichkeit erzählen. Über wen würdest du sprechen? Warum? 6. Wie kannst du deine Deutschkenntnisse hier in Estland verbessern? 7. Die Schweiz ist ein beliebtes Reiseland in Europa. Warum? Wofür ist das Land berühmt? 8. Was weit du über das deutsche Schulsystem? Würdest du als Austauschschüler(in) in Deutschland zur Schule gehen? Warum? 9. Lernst du gern Fremdsprachen? Was hilft dir dabei? 10. In welchen Ländern wird Deutsch als Landessprache gesprochen? Wofür sind diese Länder berühmt? 11. Bitte erzähle kurz etwas über Deutschland. Bringe Beispiele für einige berühmte Deutsche? 12. Du sprichst schon gut Deutsch
Marsil ei ole elu, kuna seal ei ole hapniku ega vett. Marsil on kaks kaaslast: suurem, Phobos tiirleb umbes 6000 km kõrgusel planeedi pinnast ja liigub taevas läänest itta, vastupidiselt Päikesele. Teine, umbes poole väiksem Deimos, on 20 000 kilomeetri "kõrgusel", tema tiirlemisperiood on vaid pisut pikem Marsi-ööpäevast. Jupiter pöörleb päris kiiresti. Jupiteri neli peamist kuud on IO, EUROPA, GANYMEDES, CALLISTO, neid iseloomustab kosmiline külm, kosmiline vaakum, Jupiteri lähedus ja jää. Avastas Galilei 1610. aastal. Jupiteri atmosfääri moodustab vesinik 86%. Ülejäänust on enamus heeliumit ja teisi keemilisi ühendeid (ammoniaak, metaan ). Saturnil on läbipaistmatu pilvkate, ta on lapikum kui Jupiter ning teda ümbritsevad rõngad. Saturni rõngas koosneb sadadest võikestest rõngadest, mille koostisesse kuulub jääd, metaani ja ammoniaaki.
Varstu Keskkool Referaat Makedoonia Vabariik Koostaja: Airi Parv Varstu 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Asend 3. Rahvastik 4. Pinnamood 5. Kliima 6. Veestik 7. Mullastik 8. Inimtegevus 9. Kokkuvõte 10. Kasutatud kirjandus Ma tõmbasin endale loosiga referaadi teema, milleks oli Makedooni Vabariik. Algul kui nägin, et sain Makedoonia, siis mõtlesin, et ohh vinge. Sain endale ägeda riigi. Tegelikult ei teadnud ma sellest riigist ise midagi, ainult aimasin, et ta balkani poolsaarel asub ja mingi väike riik on. Tahaksin sellest riigist põhimõtteliselt kõike teada, mida referaadis vaja läheb ja kindlasti ka seda, mida referaadis vaja ei lähe, aga seda tehes selgub see ikkagi. Tahan teada saada, milline on selle riigi kliima, kas seal on pidevalt soe. Rahvastiku kohta tahaks ka võimalikult palju teada saada, millist keelt nad räägivad, mis maalased seal on ja elav...
Jupiter asub Päikesest 5 korda kaugemal kui Maa ja tema tiirelmisperiood on ligi 12 aastat. Nagu teisedki selle rühma planeedid, pöörleb Jupiter kiiresti , kusjuures pöörlemisperiood sõltub "geograafilisest laiusest": ekvaatoril kestab ööpäev 9 tundi 50 minutit, poolusel aga viis minutit kauem. Pöörlemistelg on orbiidi tasandiga peaaegu risti (nurk 86,9°), samas tasandis tiirlevad ka viis suuremat kaaslast (vt joonis 11). (2:35) Jupiteril on 17 kuud. Neist neli Kallisto, Ganymedese, Europa ja Io avastas Galilei. Kallisto on sama suur kui planeet Merkuur, Ganymedes on Päikesesüsteemi suurim kuu, Iol on tegutsevad vulkaanid, Europa jäise pinna all võib olla peidus ookean. (1:21) Kiire pöörlemise tõttu on planeet üsna lapik (polaarne läbimõõt on ekvatoriaalsest 9000 km võrra väiksem). Võrreldes Maa rühma planeetidega on Jupiteri tihedus tunduvalt väiksem- see näitab kergemate elementide, eelkõige vesiniku ja heeliumi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
