Minnesota Ajalugu Esimesed eurooplased, kelle saabumine Minnesotasse on dokumentaalselt tõestatud, olid prantslased Pierre Esprit Radisson ja tema õemees Medard Chouart, sieur de Grosseilliers, kes uurisid 1650. aastal maa põhjaosa. 1679. aastal kuulutas maadeuurija Daniel Greysolon, sieur Duluth, regiooni formaalselt Prantsuse kuningas Louis XIV valduseks. Indiaanlastest asutasid ala Minnesota siuud dakotad. Pärast 1700. aastat saabusid Minnesotasse odzibveid. 1763. aastal pidid prantslased maa loovutama Inglismaale
FEODAALKORD a)maasuhted 1)vasall kohustas senjööri ustavalt teenima,eelkõige tema kutsel sõjateenistusse ilmuma 2)vasallil oli õigus ja kohustus senjöörile nõu andma 3) vasall pidi lunaraha maksma,kui senjöör vangi sattus ja kingitusi tegema, kui senjööri vanim tütar abiellus 4)vasall andis end senjööri kaitse alla,senjöör aga andis vasallile kasutada maatüki koos seal elavate talupoegadega b)rüütliks saamine 1)alustas 7 aastaselt teenistust paazina mõnes aadliperekonnas,kus talle õpetati häid kombeid 2)15a. Sai paazist kannupoiss,kes õppis ka ise võitlus võtteid 3) 20a. Löödi noormees pidulikult rüütliks 4)rüütliks löömise traditsioonis kombineerusid kiriklikud ja sõjalised jooned c) relvastus 1)piik-püüti vastast sadulast piasata 2)mõõk -kasutati lühivõitluses 3)kiiver-kaitses nägu 4)kilp- kaitses,kandisperekonna vappi TALUPOEGADE ÕIGUSLIK JA ...
pKr. Nad harisid soiseid maasid ja rajasid niisutuskraave. Selline tegevus tagas Maiadele edukuse maaharimises ja tänu sellele suudeti ära toita suur osa elanikkonnast. Maiadel valitses klassisüsteem: ülikud, preestrid, valitsejad, ametnikud ja nende teenijad elasid linnades. Lihtinimesed töötasid maal, käies linnas vaid turul ja usupidustuste ajal. Nad olid geniaalsed matemaatikud ja astronoomid. Maiade kalender oli näiteks tükk maad täpsemalt välja arvutatud kui eurooplased seda selleks ajaks olid suutnud. Lisaks sellele, leiutasid Nad 800 hieroglüüfist koosneva tähestiku. Nagu Vana- Kreekas, olid ka maiadel iseseisvad linnriigid, mis omavahel vaenutsesid,
Mis on rikkus, milles näen selle suurendamise võimalusi Eestis ja enda osa rikkuse kasvus? Mis on rikkus? Millegi pärast kehtib kitsas arusaam, et rikas on see, kes on jõukas. Rikas võib inimene olla sajal erineval moel, kuid jõukas ainult ühel. Ühiskond on tegur, mis määrab kindlaks rikkuse nominaali ja skaala. Näiteks Aafrika kultuurides on suureks rikkuseks puhas joogivesi ja toit, kuid eurooplasele tähendab see bioloogilise vajaduse rahuldamist, mis peab olema ja ongi kättesaadav. Selle üle ei juurelda kaua, sest seda peetakse enesestmõistetavaks. Taoline rikkus saab küll alguse ressurssidest ja elatustasemest, kuid põhineb ikkagi väärtushinnangutel. Aafrika hõimud on kultuuri ja tavade poolest palju rikkamad, kui paljud eurooplased, kuid suur kultuursus ei päästa paratamatust näljahädast. Ütleksin alguseks ära, et üks eestlane nagu mina, on minu arvates siia ilma sündinud väga rikkana. Nii kultuur...
Ühes sellega kipume aga kaotama veel enam: kipume kaotama veendumuse üldse, et on olemas mingisugused tunnused või mõõdud, millede põhjal otsustada teoste väärtuse või kaalu üle. Et see tõesti nõnda on, näitab seegi asjaolu, et Euroopas on arvustus üldiselt muutunud ainult reklaamivahendiks. Meie ei taha seda olukorda veel õieti maksvaks tunnistada ja süüdistame teineteist reklaamarvustustes. Me ei ole veel õiged eurooplased. Aga me püüame selleks saada kõigest hingest, mis on üpris loogiline, arvestades eelöeldut. Ei saa olla vähegi erapooletut arvustust, kui pole mingit ühist arusaamist arvustuse ülesandeist või teoste väärtustest. Pealegi, kui teadusel lõid kõikuma absoluutsed alused, siis hakati toonitama tema kasulikkust. Loomulik, et kunsti ja kirjandusega peab sündima seesama, kui ka nemad, kaota vad oma
olevad talupojad. Palju arenenumad kui Lääne - Euroopa olid varakeskajal idapoolsed maad : Ida Rooma riik, mida nüüd hakati nimetama Bütsantsiks, ja araablaste võimu alla langenud maad Aasias ja Põhja- Aafrikas. Siin jätkus linnaelu, kaubanduse ja kultuuri õitseng endise hooga. Kõrgkeskajaks XI. XIII. Lääne- Euroopas kehtis endiselt feodaalkord. Samas toimusid ka suured muutused, kerkisid jõukad linnad, arenes käsitöö ja eurooplased hakkasid idamaade elanikega agaralt kauplema. Sellega kaasnesid aga ka nn. ristisõjad : Lääne- Euroopa sõjameeste katsed Kristuse hauda Jeruusalemmas ja seda ümbritsevaid maid oma võimule allutada. See oli ka paavstide võimu ja kogu Lääne Euroopat hõlmava katoliku kiriku kõrgaeg. Ristiusk levis nüüd juba kõikjal Euroopas. Ühena viimastest Euroopa maadest tõusis see võidule ka Eestis, saksa ja taani ristirüütlite vallutuse tagajärjel
Charpentier, Antonio Vivaldi, W.A. Mozart, Giuseppe Verdi, Giacomo Puccini ja Carl Orff. Veel esitati Eesti helilooja Cyrillus Kreegi reekviemi Domine Jesu. Kontserdi ülesehitus oli ebatavaline, kuid just see tegi selle suurejooneliseks, nimelt olid ametis isegi õhtujuhid, kes juhatasid iga teose mingisuguse tutvustava tekstiga sisse. Esimesena kõlas Charpentieri Te Deum D-duur, H 146: Prelüüd. See teost tunnevad vast kõik eurooplased just tänu sellele, et see on Euroopa Ringhäälingute Liidu hümniks ning ühtlasi Eurovisiooni tunnusmeloodiaks. Just nagu tuntud lauluvõistluselgi oli see heaks stardipauguks kogu kontserdile. Järgmisena oli kavas Antonia Vivaldi teos "Talv" tsüklist "Aastaajad". Jällegi väga tuntud teos, kui natukenegi muusikaajaloost tead või oled kuulanud, mis ümberringi toimub. Solistiks oli Tallinna Muusikakeskkooli õpilane Egert Leinsaar. Solist paistis
KARIIBI MERE PIIRKOND Kariibi meri on Atlandi ookeani osa. Piirneb lõunas Lõuna-Ameerika ja läänes Kesk-Ameerikaga, põhjas Suurte Antillide (Kuuba, Haiti ja Puerto Rico), idas Väikeste Antillidega. Loodes Yucatáni väina kaudu ühendatud Mehhiko lahega. Sügavus kuni 7110 meetrit. Meres on nõrgad looded. Kliima on troopiline, esineb orkaane. KARIIBI MERE SAARED Kariibi mere saared paiknevad Florida poolsaare ja Lõuna-Ameerika mandri vahelises vööndis. Kliima on siin pea aasta läbi troopiline, keskmine temperatuur on umbes 26º C. Suviti esineb siin sageli torme ja koguni vulkaane. Kriibi mere saartel võib kohata mitmeid erinevaid keskkondi. Üha suurenevast turistide voolust hoolimata elutseb siin endiselt hulgaliselt mitmesuguseid loomaliike. SAARTE TEKE Kariibi mere saared moodustavad alates Kuubast ning Jamaicast kuni Trinidadi ja Tobagoni kulgeva k...
10.a klass 2.2Viikingite usk Viikingid uskusid, et on olemas paradiis nimega Valhalla. Sinna tahtis saada iga viikingi sõjamees. See käis nii, et iga mees, kes suri lahingus, sai sinna. Neid mehi peeti kangelasteks ja neid, kes ei surnud nii, peeti hädavaresteks. Nad uskusid, et on olemas lahingu ja surma jumal Odin ja taevajumal Thor. Eurooplased aga kasutasid kirikutes erilisi palvesõnu viikingite eest pääsemiseks: "Jumal, päästa meid skandinaavlaste viha eest!" 7 Spikrivabrik Savi 10.a klass Kokkuvõte 8 Spikrivabrik Savi
Mis on eestluse tulevik? Akadeemi a nr 2, 2008Toomas Kukk 268-280 Riigitäis rahvast Kuhu me läheme? Ikka on olemas keegi, kes niiviisi küsib.Keegi, kes hoolib.Pärib sihi järele, kuhu suundutakse. Kui neid, kes hoolivalt küsivad ja päriselt vastuseid otsivad, on küllalt palju võime kõndida toekamalt. Ei saa väita, et eestlusest oleks vähe kirjutatud, olgu Internetis või paberikandjal: seda sõna kohtab ligi 400 veebilehel peaaegu 17 000 korda. Eesti rahvusluse kõiki külgi ei jõua lühikese aja jooksul ammendada. Piisab põgusastki tutvumisest eestluse käsitlusega, et näha läbiva teemana eesti rahva sünget eelaimust: meid on vaid kolm lauluväljakutäit muserdatud rahvast, eestlaste hulk väheneb pidevalt, vene ja inglise keel ahistavad meie emakeelt ja ähvardavad ta eestimaisest teadusest ja kultuurist välja tõrjuda,...
vabastada Jeesuse hauda Islami usuliste käest * Romma katolik kirik soovis saada ülemvõimu Bütsantsi õigeusu kiriku üle *Islamiusulised keelasid palveränduritel ristiusu pühapaikade külastamise *Bütsantsi riigi valitseja palus abi lääne seldzukkide vastu 1096-1099, vallutati Jeruusalemm. Kokku 8 ristisõda. 1202-1204, vallutati Konstantinoopol(1204). 1291 Püha maa langes moslemitte kätte, sõjad lõppesid. Aitas lõpetada feodaalsõjad, aitasid kaasa kaubanduse arengule idamaadega, eurooplased liikusid rohkem, rüütlid said seiklushimu välja elada, idamaadest levisisid uued tavad ja kombed. Kasvas usuline vaimustus ja sallimatus, hakati juute tagakiusama, kaupmehed nägid neis konkurente. d)võitlus ketseritega: Ketserite vastu toimusid ristisõjad. Loodi spetsiaalne kohus inkvisitsioon ketserluse vastu. Püüti ketserid välja selgitada ja nad õigele teele tagasi tuua. Ketsereid ootas kirikust väljaheitmine, eluaegne vangistus või surmanuhtlus. Bulla- paavsti ametlik sõnavõtt
Kordamisteemad 10.klassile § 7-12 1.Millega tegelesid Mesopotaamia elanikud? Kuidas oli see seotud Mesopotaamia geogrfaalise asendiga? Mesopotaamia oli nn savitsivilisatsioon. Kuna sademeid oli ainult mäestike juures ja Tigrise üleujutused olid vägaettearvamatud, siis ei saanud seal eriti tegeleda põllumajandusega. Pärsia lahe ääres on aga suured sood, seal sai põllukultuure kasvatada ainult kunstliku kuivendamise teel. 2.Mis oli tsikuraat? Milline oli tema funktsioon? Tsikuraat oli astmikpüramiid. See oli koht, kus kummardati jumalaid. 3.Mida sisaldasid Hammurapi seadused? Miks peetakse neid ajaloolises mõttes väga oluliseks? Hammurapi seadused sisaldasid karistusi iga kindla kuritöö eest. Sellega üritati kaitsta inimesi varguste jne eest. Need olid teadaolevalt esimesed seadused, mis sellisel kuhul kirja pandi. 4.Kuidas oli korraldatud Mesopotaamia sõjavägi? Sõjavägi kutsuti kokku ainult erijuhtudel. Oli olema kaks väeliiki. J...
Kordamisküsimused ajaloos. Keskaeg 1. Seleta mõisted: Manufaktuur- käsitöö ettevõte, kus töötasid palgatöölised. Tekkisid Euroopas alates hiliskeskajast Monarhia- valitsusvorm, kus riigi eesotsas on eluaegse võimuga ainuvalitseja Pank- asutus, mis kogub, hoiustab ja laenab välja suuri rahasummasid Intress- rahasumma, mida tuleb võlgnikul võlausaldajale laenamise eest tasuda Renesanss- hiliskeskajal Itaaliast alguse saanud murrang Euroopa vaimuelus ja kultuuris Humanism- ellusuhtumine, milles väärtustati inimest koos tema vooruste ja puudustega. Sultanaat- sultaniriik Karavell- hiliskeskajal levinud enamasti kolme mastiga purjekas, mis sobis pikkadeks meresõitudeks Konkistadoor- hispaania ja portugali seiklejad, kes osalesid XVI sajandil Ameerika vallutamisel Koloonia- väljaspool emamaad paiknev asundus või väljarändajate asutatud piirkond Uus Maailm- Ameerika Maiad- kõige tuntum kõrge kultuuriga rahvas Yucatani poolsaa...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogiateaduskond Elektroonika ja bioonika Edgar Kruusmägi 121092 VAESED JA RIKKAD - KAS NII JÄÄBKI? Essee Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2012 Sisukord Tiitelleht................................................................................................................lk 1 Annotatsioon................................................................
sajandi algusele? Kolooniates lõhuti rahvaste harjumuspäraseid süsteeme ja ühiskonnakorraldust. Tekkis klassivõitlus ja sellega kaasnesid meeleavaldused, streigid ja sotsialistliku avaldusega töölisajalehed ning tahe asendada demokraatia sotsialismiga. 4. Mis määras 20. sajandi algul mandrite ja riikide arengu iseärasused? Euroopa oli maailmas juhtival positsioonil ja peale Euroopa olid maailmas veel 2 iseseisvat suurriiki- USA ja Jaapan. USAs elasid eurooplased ja Jaapan hakkas ruttu läänelikke valitsemisviise üle võtma. Aasia ja Aafrika olid jagatud kolooniateks. Euroopa tsivilisatsiooni, mille aluseks on isikuvabadus ja inimestevõrdsus, eraomand ja turumajandus ning demokraatia loeti ainuõigeks valitsemise viisiks. 5. Iseloomustage mõne riigi arengu iseärasusi 20. sajandi algul. Inglismaa- tüüpiline koloniaalsuurriik, turumajanduslikud põhimõtted olid juba väga ammu. Võimule
nagu Nazca, Moche ja Chimú. Mägedes olid Huari ja Tiahuanaco kõrgkultuurid. Ajavahemikul 1438. kuni 1534. võrsus nende kultuuride elementidest inkade impeerium. · PÕLLUHARIMINE JA MAJANDUS Põllumajandus oli Kolumbuseeelsel ajal hästi arenenud. Inkade kultuur oli üldse põlluharijate kultuur. Nad kasvatasid põldudel puuvilju, punast pipart, mitmesuguseid tomati ja kõrvitsaliike, oaliike, püha kookat, kartulit ja maisi. Peruus nägidki eurooplased esimest korda kartulit ja tõid selle endaga kaasa Euroopasse. Mais aga polnud seal maal loomasöödaks, vaid üheks kõige pühamaks toiduks inimestel. Maisi hariti lihtsate tööriistadega. Üheks selleks oli jalaader, mis oli valmistatud kõvast puust ning oli peaaegu kahe meetri pikkune. Seda võisid kasutada ainult mehed. Teiseks maisi harimise tööriistaks oli kõblas, mis koosnes tugevast ja lühikesest oksahargist ja selle otsa käivast pronksiteravikust. Seda võisid
Ajaloo kontrolltöö küsimused 1.Milised olid esimese maailmasõja tulemused? Rahulepingutega vähendati kaotanud riikide territooriumi ning pandi neile majanduslikke, poliitilisi ja sõjalisi kohustusi. Sõja tagajärjel AustriaUngari lagunes, tema alal tekkisid Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. Serbia, senised AustriaUngari lõunaslaavi piirkonnad ja Tsernogooria liitusid SerbiaHorvaatiaSloveenia (hiljem Jugoslaavia) kuningriigiks. Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome. Saksamaa kaotas osa territooriumi asumaad ja suurriigiseisundi. Briti impeerium saavutas oma suurima ulatuse. Itaaliast sai suurriik. Märgatavalt tugevdas oma seisundit USA: sõja tagajärjel hakkasid Euroopa riigid temast majanduslikult sõltuma. Esimeses maailmasõjas ei lahendatud seda põhjustanud vastuolusid. Versailles lepingute süsteemiga loodud poliitikas peitus uue maailmasõja alge. 2. Pariisi rahukonverents ja Versa...
Lähimad naabrid põhjas on UusKaledoonia, Fidzi ja Tonga. Ajalugu Polüneesia meresõitjad saabusid UusMeremaale 11. ja 13. sajandi vahel ning lõid maoori kultuuri. Enamus UusMeremaast jagati hõimude vahel territooriumiteks, mida nimetati "rohedeks" ning mida kontrollisid "hapd" (peasuguharud). Maoorid kohanesid UusMeremaa kliima, ning eluoludega kiiresti, süües mereande, ning suuri lennuvõimetuid linde. Esimesed teadaolevad eurooplased tõi UusMeremaale Abel Tasman, kes seilas mööda läänerannikut Lõuna ja Põhja saartel 1642. Aastal 1893 sai UusMeremaast esimene rahvus maailmas, kes andis naistele valimisõiguse, siiski said naised osaleda valimistel alles aastal 1919. UusMeremaa sai iseseisvaks valitsusalaks 26. septembril 1907. Geograafilised andmed Kogu maaala suurus on 268,680 ruutkilomeetrit. Kliima üle terve riigi on enamjaolt mõõdukas. Temperatuur langeb harva alla 0°C ega tõuse ka üle 30°C.
Geograafia üleminekueksami kordamine 1) Maailma poliitiline kaart ning riigi mõiste: riik organiseeritud avalik-õiguslik poliitiline ühendus ühiskonna vajaduste rahuldamiseks, mis õiguskorra loomisel ja rakendamisel on oma territooriumil sõltumatu ja rahvusvahelises suhtlemises suveräänne igast muust võimust. 2) Erinevad riigivormid: monarhia riigivalitsemisvorm, mille puhul riigipeal on harilikult eluaegne ja pärilik võim; vabariik riigivalitsemisvorm, mille puhul kõrgemad riigivõimuorganid valib rahvas või moodustab need parlament; unitaarriik lihtriik, millesse ei kuulu iseseisva riigi tunnustega üksusi; kohalik omavalitsus tähendab kohalike võimuorganite õigust ja võimet seaduse piires ja kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust; föderatsioon liitriik, koosneb autonoomsetest osariikidest, kes osa riigivõimu on and...
mõistet Euroopa olukorda kirjeldava terminina kirikliku religiooni mõju ja tähtsuse vähenemise kohta ühiskonnas. Alates Thomas Luckmannist ja tema raamatust ,,The Invisible Religion", mis ilmus 1967. aastal, on hakatud vahet tegema religiooni ortodokssel, rituaalsel, institutsioonilisel tasandil ning tundeid, kogemusi ja religioosseid uskumusi hõlmaval tasandil. Kui esimene näitab selget vähenemist, siis teine märkimisväärset püsivust. Seega on eurooplased pigem mittekiriklikud kui sekulariseerunud, nende religioossed otsingud on järjest vähem suunatud kirikule, mis tähendab, et tegemist on institutsioonilise, mitte religioosse kriisiga. Sellest võib oma korda järeldada, et ühiskonna ilmlikustumine pole kaasa toonud usu hääbumist individuaalsel tasandil. Religioon ei ole minetanud oma tähendust, vaid muutnud kuju. Selle institutsionaalne pool on nõrgenenud või kadunud ning alles on jäänud subjektiivne pool
meresõjana kõikidel maailma ookeanidel. See mõjutas peaaegu kogu maailma. 19. sajandi lõpul ja 20.sajandi algus oli rahvusluse ja imperialismi ajastu. Sõja põhjusteks peetakse sageli imperialistlikke vastuolusid, mis tekkisid Euroopa suurriikide vahel kolooniate ja mõjusfääride ümberjagamise protsessis. Ent peaaegu kõik taolised konfliktid lõppesid 19.sajandi lõpul ja 20. sajandi algul kompromissidega. Kuid kahjuks need nelikümmend rahuaastat olid eurooplased n-ö ära tüüdanud. Rahuaeg näis paljudele, eriti just noortele, kui lõpmatult igav argipäev. Sõda ja revolutsioon tundusid väljapääsuna sellest üksluisusest võimalusena ennast teostada. Neid eurooplastele omaseid mõtete ja tunnete võib pidada üheks sõja põhjuseks. Esimene Maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Esimeses ilmasõjas kasutati esimest korda
Kitarri saab kasutada ka löökpillina. Fandango Fandango on Andaluusiast pärinev rahvatants ja laul. Seda esitatakse paaris, kitarri ja kastanjetiide saatel. Fandango on 19. sajandil Argentiinas tekkinud tango eelkäija. Ladina-Ameerika Ladina-Ameerika koondab palju erinevaid kultuuritraditsioone. Ladina-Ameerikas räägitakse hispaania, portugali ja prantsuse keelt ning sadu kohalikke keeli ja dialekte. Portugallased ja hispaanlased olid esimesed eurooplased, kes Ladina-Ameerikat koloniseerisid. Hiljem asustati sinna ka orje Aafrikast, kes tõid kaasa oma kombed. Sellega segunesid sealsete elanike ja orjade kultuurid, millest kujunesid välja ka erinevad muusikavormid. Ladina-Ameerikale on iseloomulikud sõnad temperament ja tants. Tänapäeval on paljudest Ladina-Ameerika tantsudest kujunenud seltskonna- ja võistlustantsud. Brasiilia Mitu sajandit Portugali kolooniana olnud Brasiilia on praegu Ladina-Ameerika suurim riik,
.............................................................................. 11 Mursi küla...................................................................................................... 11 Sissejuhatus Aafrika on üks maailma vanimaid tsivilisatsioonikoldeid. Vana-Egiptus kuulub nende keskuste hulka, mida tänane ajalugu tunneb kui riigi, teaduse, arhitektuuri ja palju muu sünnikohta. Ajal, mil Egiptuses õitses vanem riik ehk neljandal aastatuhandel enne Kristust, elasid eurooplased sarnaselt lõunapoolsele Aafrikale. Aafrika suuruselt teine terviklik maatükk maailmas ja rahva arvult ületab teda vaid Aasia. Aafrika on koduks arvukatele hõimudele ning erinevatele etnilistele ja sotsiaalsetele gruppidele. Mõnda kuulub vaid paar tuhat inimest, teised on väga rahvaarvukad. Aafrika peidab endas tohutul hulgal looduslikke maavarasid, hinnanguliselt isegi 50-90% kogu maailmas leiduvatest varudest (koobalt, kuld, teemandid, plaatina) ja ometi on ta
Skaldid (poeedid) kandsid ette värsse ja jutustasid lugusid vägilastest ja jumalatest. Hiljem pandi nende lood kirja ja tänapäeval tuntakse neid saagadena. Viikingite usk Viikingid uskusid, et on olemas paradiis nimega Valhalla. Sinna tahtis saada iga viikingi sõjamees. See käis nii, et iga mees, kes suri lahingus, sai sinna. Neid mehi peeti kangelasteks ja neid, kes ei surnud nii, peeti hädavaresteks. Nad uskusid, et on olemas lahingu ja surma jumal Odin ja taevajumal Thor. Eurooplased aga kasutasid kirikutes erilisi palvesõnu viikingite eest pääsemiseks: "Jumal, päästa meid skandinaavlaste viha eest!" Võitlus viikingite vastu Umbes aastal 1000 hakkasid Euroopa ülikud viikingite vastu tõsisemalt võitlema: linnadesse rajati kaitseehitised, ülikud kasutasid ratsaväge, mis võimaldas ruttu kohale jõuda, samuti hakati kasutama jaluseid ning siis saadi võidelda nii, et ei kukutud hobuse seljast maha. Umbes aastal 1100 viikingite retked lõppesid ning
sajandini. Sellel ajal käisid alla linnad, käsitöö ja kaubandus tänu Rooma aladele tekkinud germaanlaste riikidele. Seda nimetatakse Euroopa kõige süngemaks ajajärguks. Varakeskajal levis ristiusk järk-järgult ja orjus kaotas oma senise tähenduse. Selle aseme kujunes feodaalkord. Maa kuulus suursugustele sõjameestele aga maad harisid nende võimu all olevad talupojad. Kõrgkeskajal kehtis ikka veel feodaalkord, kuid taas kerkisid jõukad linnad, arenes käsitöö ja eurooplased hakkasid idamaade elanikega agaralt kauplema. Keskajaga kaasnesid ka nn ristisõjad. Nüüd oli ristiusk juba kõikjal Euroopas ja koos sellega langesid ka meie esivanemad pikaks ajaks võõra võimu alla. Hiliskeskajal hakkasid paljud keskajale iseloomulikud nähtused(feodaalkord, rüütlikultuud, paavstivõim) pikkamööda alla käima.Tekkisid suured nuhtlused nagu suur näljahäda, korduvad katkuepideemiad, talupoegade ülestõusud. Seevastu kasvasid üha suurema hooga
Ookeani piirkonnas. See piirkond võttis 2012. aasta seisuga enda alla 23% külastustest kogu külastuste arvust. 2.3. Prognoositavad turismitrendid lähitulevikus Kuna reisisihid ja turismitarbimine muutuvad ja arenevad, on turismitrende vaja ette prognoosida. Etteennustamine ei pruugi alati hiljemale tõelisusele vastata, aga on siiski võimalik, et tänapäeva reklaami abil suudetakse luua ka ise turismitrende ja tekitada muutusi. Tulevikus võib arvata, et eurooplased hakkavad reisima rohkem väljapoole Euroopat. Samuti prognoositakse, et rohkem hakkavad reisima ida- ja keskeurooplased endistest sotsmaadest. Nagu ka praegusel ajal, siis ka tulevikus reisivad pensionärid väga palju ning suureneb ka üksikvanemate ja lahus elavate lapsevanemate poolt tehtavate reiside arv. Peamisi sihtriike tulevikus (vt. tabel 2) ei ole kindlasti võimalik päris õigesti ette ennustada, kuid siiski on erinevaid prognoose. Tabel 2
teie silmad ja kõrvad, ja paneb teie suu neid samu küsimusi sõnastama, mida tänapäeval me peame ka täiskasvanult iseendale esitama. (Kõne algava kooliaasta puhul, 2001) Demokraatia oma nõudlikus terviklikkuses peab iga päev uuesti sündima. (Sõnavõtt Sofia 2001 tippkohtumisel, 2001) Demokraatia ei ole saar, mis suudab jääda jõukaks vaesuse ookeanis. Demokraatial on missioon. (Sõnavõtt Sofia 2001 tippkohtumisel, 2001) Meie hulgas on neid, kes tahaksid olla eurooplased, olemata eestlased. Ja on kahetsusväärselt ka neid, kes tahaksid olla eestlased, olemata eurooplased. Esimesed neavad meid silmitusse tulevikku; ja teised neavad meid oludesse, millel ei saagi olla tulevikku. (Kõne Riigikogus, 2001) Peame kõik endast oleneva tegema, et oleksime tugevasti juurdunud Euroopas. Euroopa ei ole karneval ega õllepidu, Euroopa on ennekõike Ateena, Rooma ja Jeruusalemma kiirgus, mille väärtusi tuleb kaitsta maailmas, mis on astunud kolmandasse aastatuhandesse
........................................................................................................................6 MAJANDUS...............................................................................................................................8 2 SISSEJUHATUS Põhja-Ameerika suurregioon on veidi väiksem kui samanimeline manner, hõlmates kaks riiki- USA ja Kanada. Põhja-Ameerika asustasid 16.-19. sajandil eurooplased, kes tõid kaasa lääne tsivilisatsiooni. Põliselanikud hävitati või tõrjuti elama äärealadele. Seega võib kultuuriliselt ja ajalooliselt Põhja-Ameerikat käsitleda Uus-Euroopana.. Usk jumalasse ja askeetlus on eriti just Põhja-Ameerikas ajapikku asendunud usuga majanduskasvu, rahasse ja tehnoloogiasse. Ameeriklasi iseloomustab rohke tarbimine. 3 LOODUS Põhja-Ameerika loodus on veelgi mitmekesisem ja rikkam kui Euroopas
" Jäänud on ka laste kodust lahkumise probleem, sest ka tänapäeva noored arvavad, et väike Eesti jääb neile piiratuks: "Miks just isa oma laste kanguse peab murdma, eks seda võib mõni teinegi teha." Ent nagu Vargamäelgi polnud ühest tõde ja õigust, pole tänapäevalgi enam üheselt võetav väide, et need "õiged eestlased" on just Tammsaare eestlaste nägu, kuna ehtast talupojakultuuri hindavast eestlasest on nüüdseks saanud osaliselt eurooplased ja seega hakkame ka meie muutuma ning klassikaline rahvuskultuur hakkab segunema läänest pärit väärtuste ja ideaalidega. Me oleme muutumas ja arenemas ning uue aja eestlasele pole kindlasti kõige olulisem jõe allalaskmine. Oleme jõudnud ka hariduses uuele tasemele: "Tarkuseks pole rammu tarvis, aga tarkusest on meil rohkem puudu kui rammust." Jõudu peeti tol ajal suuremaks väärtuseks, nüüdseks hindame aga enam pideva vaevaga saadud vaimutarkut.
2050. aastaks kasvab 65-aastaste ja vanemate inimeste arv ELis 70% ning üle 80-aastaste arv 170%. See toob endaga kaasa olulised väljakutsed 21. sajandiks: rahuldada suurem nõudlus tervishoiuteenuste järele; kohandada tervishoiusüsteemid vastavalt vananeva elanikkonna vajadustele, säilitades need jätkusuutlikena väiksema töötajate arvuga ühiskonnas. Tasakaalustatud toitumine ja regulaarne füüsiline tegevus on hea tervise aluseks. Eurooplased tarbivad tänapäeval siiski liiga palju kaloreid ja liiguvad liiga vähe. Ülekaalulisus ja rasvumine ohustavad Euroopa lapsi järjest rohkem. Paljud enneaegset surma põhjustavad olulised riskifaktorid, nagu kõrge vererõhk, kolesterool, kehamassiindeks ja diabeet on seotud sellega, kuidas me sööme, joome ja liigume. Seepärast on toitumine ja füüsiline tegevus Euroopa Liidu rahvatervisepoliitika prioriteedid
EL roll maailmapoliitikas - tegelikkus ja võimalused EL on juba praegu mõistlikkuse hääl maailmas. Me oleme oma südameasjaks võtnud jätkusuutliku arengu ja kasvuhoonegaaside vähendamise. Muredes keskkonna pärast on EL maailmas eestkõneleja. Ühendkuningriigis korraldatud valitsuse uuringu kohaselt on noorte suurimaks hirmuks hirm maailma tuleviku ees. Eurooplased vaatavad juba praegu maailma kui ühte tervikut ning oleks tore, kui meie võim maailmapoliitika kujundamisel oleks suurem. Euroopa Liit on oma olemuselt väga unikaalne, ta ei ole küll suveräänne riik, kuid ometigi peitub selle taga rohkem, kui pelgalt valitsuste vaheline organisatsioon. Majanduslik kaal maailmas on meil väga suur, globaalselt oleme omandanud juhtrolli kaubanduse liberaliseerimise läbirääkimistel. See kõik põhineb muidugi omakasul
ELi mõju Eesti majandusele Uurimistöö Õppeaines: Mikro- ja makroökonoomika Ehitusteaduskond Õpperühm: Juhendaja: lektor Inga Stelmark Esitamiskuupäev: 04.01.2016 Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2015 1 Sisukord Sisukord................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.................................................................................................................................3 1.EUROOPA LIIT.............................................................................................................................3 2.EUROOPA LIIDU KASU EESTI MAJANDUSELE.........
umbes 1400.a. m.a.j. Teise versiooni kohaselt aga 8. sajandil moslemi vägede järel. Siit tulenevalt ka Pôhja ja Lôuna Hispaania mustlaste keele, kommete ja temperamendi erinevus 1.2 Hispaania loodus Pürenee ehk Ibeeria poolsaarel on kolm suurt kliimavööndit: niiske atlantiline (pehmed talved ja jahedad suved), vahemereline (pehmed talved ja kuumad suved) ning sisemaakliima (vähe sademeid, külmad talved ja väga kuumad suved). Paljud eurooplased naudivad seda oma talvepuhkusel Kuigi Hispaaniast on loodud tõeliselt sooja päikesemaa kuvand, kehtib see tõde aasta ringi ehk vaid Kanaari saartel, mida mõjutavad nii Golfi hoovus kui ka Shara kõrbest Atlandile kanduvad tuuled. Loode - Hispaania Galicia ilm sarnaneb pigem lähedal asuvale Inglismaale sajab palju, talved on mahedad ja niiskedning suvised temperatuurid põhjamaa kliimaga harjunule vastuvõetavad. Ülejäänud Põhja - Hispaania maakonnad on kuivemad,
· kohviuba hakati kultiveerima umbes 1000 aastat tagasi praeguse Etioopia alal ning ube söödi ergutava toime pärast. · Maailma esimene kohvik avati aastal 1475 Konstantinoopolis ,sest türklased olid omandanud kohvijoomise kombe. Nad leiutasid kõnekäänu "kohv peab olema nii must kui põrgu , nii kange kui surm ja nii magus kui armastus". · kohvile iseloomuliku maitse ei anna kofeiin ,vaid ubade röstimisel tekkiv õli kaffeoon. · eurooplased tutvusid kohviga ristisõdade ajajärgul, kuid jõid seda vähe enne kuueteistkümne sajandi teist poolt. · Bach kirjutas kohvile kantaadi (saatega/saateta mitmeosaline teos koorile) · voltaire ja victor hugo olevat joonud kohvi ja kakaod kokku nelikümmend tassi. · Teobromiin , mis on kakaos närviergutiks, kuulub nõrgimate psühhoaktiivsete ainete hulka. · suu kaudu manustamisel imendub kogu kofeiin poole kuni kolmveerand tunniga.
pole. Enamasti on indiaanlased keskmist kasvu, vahel ka väiksemad. RAVITSEMINE JA VAIMUDE MAAILM Põhja-Ameerika indiaanlaste jaoks oli maailm täis üleloomulikke jõude. Nähtamatute, kuid kõikjal peituvate vaimude üleloomulik vägi mõjutas nii inimesi, loomi kui taimi. Samaanid olid erilised mehed või naised, kes suutsid osa sellest väest vangistada, et selle abil maise elu probleeme lahendada, näiteks haigeid ravida. Kuna samaanid kasutasid ravimtaimi, kutsusid eurooplased neid "nõid-arstideks". Samaanid esitasid erutavaid tseremooniaid, et aidata haigel tõbe oma meelest tõrjuda. Nad tundsid ka uimastavaid aineid, näiteks olid Kagu Viiele Suguharule teada stimulaator kofeiin ja salitsüülhape (aspiriin). Suurtasandiku suguharud kasutasid astma vastu skungikapsa juurt ja kergemate haavade raviks raudrohtu, mis mõlemad on tõhusa ravitoimega. Samaanid (nagu valgete arstidki) olid siiski võimetud suurte Euroopa epideemiate
enesekaitset, akrobaatikat, tantsulist liikumist, muusikat, rütmi ja laulmist ning kõigele lisaks tutvuda kauge maa kultuuri ja elufilosoofiaga. TSIILI Lõuna-Ameerika läänerannikul. Kuuluvad ka Lihavõttesaar ja Juan Fernandeze saarestik Vaikses ookeanis. 756 950 km². Riigi ulatus põhja-lõuna suunas on umbes 4630 km, kuid ida-lääne suunas on suurim ulatus vaid 430 km. 16 970 000 (2009). 0,7 miljonit ehk 64% rahvastikust moodustavad valged eurooplased. Enim hispaanlased, baskid, prantslased, itaallased ja iirlased, sakslased, horvaadid jne. Maavärin ja kaevandusõnnetus Cueca tants. 1824. Jalgpall. Filmitegemine, 20 suurfilmi aastas. MEHHIKO Riigi pindala on 1 964 375 km². Läänes piirneb riik Vaikse ookeani ja California lahega, idas Atlandi ookeanist välja sopistunud Mehhiko lahe ja Kariibi merega. Rannajoone pikkus on 11 122 km. Mehhiko on kõige laiem oma põhjapiiril.
· Antant tundus suurem ja paremini valmistunud sõjaks kui kolmikliit · Antantil oli parem ja suurem sõjaline varustus (laevastik) 4) Milline oli ühiskonna suhtumine sõtta? · Oldi arvamusel, et sõda on kiire, romantiline, ülev ja hiilgav. Oldi isegi sõdade poolt 5) Milline oli propaganda roll sõja puhkemisel? · Kõik riigid pidasid ennast juba võitjatena · Saksamaa pidas ennast juba võitjaks. Plakatil kujutas ta juba, kuidas Eurooplased on pikali ja saavad lüüa · Oma rahvale taheti juurde anda lootust ja julgust, vastaste jaoks aga taheti selgeks teha, et on tugevamad ja võidavad Igapäevaelu suuresõja ajal (1914-1918) · Maailmasõda tõi ühiskonnas kaasa suured muudatused · 1916. Oli sõtta mobiliseeritud üle 50.milj mehe · Elatustase langes, toidupuudus ja epideemia · Paljud väikeriigid hakkasid moodustama rahvusväeüksuseid
ei ütle ma midagi ühegi tegeliku asja omaduste kohta; kuid ma ei räägi mõttetust. Ma väljendan analüütilist propositsiooni, mis registreerib meie otsust nimetada värvilaotust, mis kvaliteedilt eri- neb kõrval asetsevast värvilaotusest, antud asja teiseks osaks. Tei- sisõnu, ma juhin lihtsalt tähelepanu teatava keelekasutuse impli- katsioonidele. Niisamuti ei kirjelda ma ühtegi fakti öeldes, et kui kõik bretoonid on prantslased ja kõik prantslased eurooplased, siis on kõik bretoonid eurooplased. Kuid ma näitan, et väide, et kõik bretoonid on prantslased ja kõik prantslased eurooplased, sisaldab implitsiitselt edasist väidet, et kõik bretoonid on eurooplased. Ja seega viitan ma konventsioonile, mis valitseb sõnade `kui' ning `kõik' kasutamist meie poolt. Seega näeme, et mõnes mõttes annavad analüütilised proposit- sioonid meile siiski uut teadmist. Nad juhivad tähelepanu keeleka-
5 tugisammast e moslemi.... : usu tunnistamine, 5* peab näoga Meka poole palvetama, 1kuu paastu, peab vaestele annetusi jagama, teeb elu jooksul palverännaku Mekasse. Peale Muhamedi? Surma jaguneb islam 2ks, kuna tekkisid erimeelsused järglase valimisel. Sunniidid( ei tunnista, nende meelest oli selleks väimees) ja suiidid ( tunnistavad järglaseks Abubakri). VIIKINGITE RETKED 9. 11.sajandil Skandinaavia sõdalased (Rootsi, Norra, Taani), kes ise nimetasid ennast viikingiteks, lääne eurooplased nimetasid neid aga normannideks. Viikingite retkede põhjusteks olid suur iive ja maa puudus Retkede peasuunad/viikingite rajatud riigid väljaspool Skandinaaviat. Läänetee (taanlased, norralased) Inglismaale, Lääne Euroopa rannikule ja sealt Vahemerre; Idatee (rootslased) läbi Venemaa Bütsantsi, avastasid IX saj. Islandi, X saj. Avastas Erik Punane Gröönimaa ja Leif Eriksson jõudis Põhja Ameerikasse Vinlandia Vana-Vene riik riigi teke:
· laevad, ärijuhtimine, ajakirjandus · info levis kiiresti · maailm oli kättesaadavam · kiire linnastumine · autode massiline tootmine(USA ford) Globaliseerumine: · konkurentsi tugevnemine · riikide sõltumine teineteisest · tööstus muutus rahvusvaheliseks(rahandus, kaubandus) · ebavõrdsus tekitas pingeid Linnastumise kiirkasv: · massikultuur · kihistumine(rikkad ja vaesed) · rassismi puhang( eurooplased peavad end kõige paremaks, euroopakultuur). · antisemitism e. juudivastasus (venemaal oli neil keelatud osades kohtades elada ning töötada) 2) Imperialism ja selle tunnused. Imperialism- suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Tunnused: · Monopolide teke(suur ettevõted kes annavad enamuse ja määravad hinna) · Kapitali väljavedu ületab kaupade väljaveo · Maailm on jaotatud suurriikide vahel mõjusfäärideks.
India Referaat 2009 Sissejuhatus Tegin referaadi India Vabariigi kohta. Selle riigi valisin ma sellepärast, et mind huvitas selle riigiga seonduv ning leian, et India pole tüüpiline riik. Selles riigis on palju hädasid ning ka majandsolukord pole Indas kiita. India Vabariiki valides teadsin ma, et ei pruugi palju materjali leida, kuid see ei hirmutanud mind eriliselt. Töös käsitlesin mitmeid teemasid nagu näiteks loodus, pinnamood, taimestik-loomastik, rahvastik ning palju muud. Üldinfo: India lipp India vapp Riigikord: vabariik Pealinn: New Delhi ( 301300 elanikku ) Pindala: 3287365 km2 Rahvaarv: 935,7 mln. Rahvastiku tihedus: 305 inimest/km2 Riigikeeled: hindi ja inglise keel Rahaühik: India ruupia Rahvastik: indialased enam kui 100 rahvusrühma (99 %). Hiinlased, tiibetlased, eurooplased (1 %) Usk: hinduistid (80, 3 %), muhamedlased (11 % , neist ...
Maadeavastused Christoph Kolumbus ja Marco Polo Koostaja: Marit Kadopa G2L Tallinn 2009 Sissejuhatus Sajandeid oli Euroopasse toodud idamaiseid kaupu: vürtse, pipart, kaneeli, luksuskaupu ja palju teisi kaupu. Idamaade kaubad veeti laevadega araabiamaadesse, sealt mööda maismaad Vahemere idarannikule ja siis üle mere Euroopasse. Vahemerelt toimetasid edasi kaupu jõukate Itaalia linnade kaupmehed. Ida pool tegelesid kauplemisega araabia kaupmehed. Nii käisid hinnalised kaubad enne Euroopasse jõudmist mitme kaupmehe käest läbi. Iga edasi müüja võttis vaheltkasu ja seetõttu muutusid idamaised kaubad Euroopasse jõudes väga kalliks. Neid inimesi, kes jõudsid idamaiseid kaupu osta nimetati piprakottideks. Keskaja lõpul vallutasid türklased kogu Vahemere idaranniku ja tegid kristlastele kauplemise raskemaks. See sundis ettevõtlike mehi otsima t...
organismi sattudes võib see osutude eluohtlikuks. Kuna ei saa kuidagi tagada, et DDT ei sattu elusorganismidesse (on mullas ja vees väga püsiv, mistõttu tema kahjulik toime võib ilmneda alles aastaid pärast kasutamist), on selle ja teiste kloroorgaaniliste pestitsiidide kasutamine kõigis arenenud maades keelatud. Ometigi leidub riike, kus need endiselt lubatud on, näiteks Hiinas, Indias ja mõnedes teistes Aasia ja Aafrika riikides. Kautsuk - on pärit Lõuna-Ameerikast, kust eurooplased selle 15. sajandil kaasa tõid. Kautsuk tuleneb indiaani keelest ja tähendab pisaraid. Lähteaineks on loodusliku kautsuki saamiseks on kautsukipuu hevea piimjas mahl, nn. Lateks. Asuv hevea koore all kanalikestes, kogumiseks tehakse puukoorde sisselõikeid. Algul ei osatud seda piimjat puutüvest välja imbuvat materjali kuidagi kasutada. Alles 17. sajandil leiti, et selle veniva materjaliga saab vooderdada vihmamantleid ning valmistada vettpidavaid jalanõusid
Rahvaarv: 1 000 848 000 (1999) Rahvastiku tihedus: 305 inimest/km2 Riigikeeled: kaks põhikeelt on hindi ning inglise keel, lisaks nendele on veel 17 riigikeelt: telugu, bengali, marathi, tamili, urdu, gudzarati, kannada, malajalami, oria, pandzabi, assami, kasmiiri, konkani, manipuri, nepali, sanskriti, sindhi Rahaühik: India ruupia (INR) Rahvuspüha: 26. jaanuar (vabariigi päev) Rahvastik: indialased enam kui 100 rahvusrühma (99 %). Hiinlased, tiibetlased , eurooplased (1 %) Usk: hinduistid (80,3 %), muhamedlased (11 %, neist sunniite 8,2 % ja siite 2,8%), katoliiklased (2,4 %), sikhid (11 %), budistid (0,7 %), dzainistid (0,5 %), muud (4%) Riigihümniks: on Jana-Gana-Mana Maakoodiks: 91 Linnaelanikke: 26,8 % Keskmine eluiga: 62 aastat Imikute suremus: 108 % Kirjaoskamatus: 47,9 % 4 Tööpuudus: 10,4 % Rahvuslik kogutoodang: 440 $ inimese kohta India Vabariik on riik Lõuna-Aasias, rahvaarvu poolest Hiina järel teine riik maailmas
Kautsuk on elastomeer, mis tehislikult saaduna kuulub omakorda termoplastide, termoreaktiivide kõrval ka plastide alla. Elastsus on kautsukil kõige suurem. Päritolu: Lateksi kogumine Sri Lanka naine kummi kogumis hoos Looduslikku kautsukit saadakse kautsukipuu (hevea) piimmahlast e. lateksist. (Ajaloost: 1600 e.kr maialased keetsid lateksit, et sellest sportimiseks pall teha. Kautsuk on pärit LõunaAmeerikast, kust eurooplased selle 15. sajandil kaasa tõid. Algul ei osatud seda piimjat puutüvest välja imbuvat materjali kuidagi kasutada. Alles 17. sajandil leiti, et selle veniva materjaliga saab vooderdada vihmamantleid ning valmistada vettpidavaid jalanõusid. Kautsukipuude kasvatamine oli aga kulukas ning kautsuki kogumiseks kulus samuti palju aega.) See tekitas vajaduse toota kautsukit ka sünteetiliselt. Kautsuki tootmine laboratooriumites sai alguse aga alles 1940. aastatel
Riiklik korraldus ja linnriigid. Kreeka. Sissejuhatus: Kreeka on vanim kõrgkultuur Euroopas. Kujunes Vana-Ida kultuurriikide äärealal ja seetõttu haaras endasse sealsete rahvaste kultuuri, traditsioone, jäädes sealjuures siiski originaalseks Kreeka kultuuriks. Kreeklaste esivanemad olid Indo-Eurooplased, kelle vanim asuala oli palkanipoolsaare põhjaosas. Tumeda ajajärgu lõpul hakkas Kreeka ühiskonna areng kiirenema ja 8.sajandist eKr ilmnesid taas kõik tsivilisatsiooni põhilised tunnused. Uuteks keskusteks olid saanud linnad. 8.sajandil hakkasid Kreeklastel kujunema linnriigid. Mitmes linnriigis vaikselt hakati käsile võtma seaduste üleskirjutamisi sellega oldi antud ühiskonna sisemisele ehitusele ja õigukorraldusele kindlamad ja selgemad piirjooned. Olid tekkinud tihedad välissidemed, eriti Idamaadega. Kreeklastel tuli suhelda Vahemerel kaupmeeste ja meresõitjatena domineerinud foiniiklastega. Sa...
toitu. Ühendus Norra ja Islandiga muutus halvaks. Inimesed põdesid rahhiiti ja skorbuuti. Arvatakse, et viimased Gröönimaa asukad lahkusid pärast kariloomade kaotust Ameerikasse. Neid võis olla 1500 inimest.Ameerikas segunesid nad põliselanikega. Kui Ameerika uuesti avastati, leiti Põhja-Ameerikast ka heledanahkseid ja blonde indiaanlasi. Viimastel aastatel on leitud tõestusmaterjali viikingite viibimisest Ameerikas. Nii võibki öelda, et viikingid olid esimesed eurooplased, kes jõudsid Ameerikasse. 4. Kontuurkaart.
RAHVASTIKUPROBLEEM ID 1.Sissejuhatus 2.Euroopa rahvastiku probleemid ja selle reguleerimismeetodid 3. Rahvastikuprobleemid Eestis 4. Aasia ja Aafrika rahvastikuprobleemid 5.Kokkuvõte ehk mis saab aastaks 2100? 6. Kasutatud allikad Sissejuhatus Maal rahvastikuarv kasvab pidevalt. Tänaseks on see tõusnud tasemele, kus rahvahulk mõjutab otseselt looduskeskkonda, elukeskkonda ning tekitab sotsiaalseid ja poliitilisi probleeme ka neis piirkondades, mis ei ole ülerahvastumisega otseselt seotud. Maailm on jagunenud rahvastikuprobleemide seisukohalt vaadatuna kaheks. Ühes maailmaosas, kus rahvahulk ületab igasuguse kandevõime ja taluvuspiiri, töötatakse välja ja rakendatakse meetodeid, kuidas rahvaarvu kasvu pidurdada. Teises maailmaosas, kus valitsevad arenenud riigid ning rahvastikuarv väheneb, luuakse võimalusi, mis soodustaksid ja julgustaksid naisi rohkem sünnitama. Kui vaadata asja globaalselt tasandilt, siis on rahvastiku v...
KUIDAS HIIDPANDAD TUNTUKS SAID Kõnekeeles pandana tuntud ja maailma looduskaitse sümboliks saanud loom on tegelikult hiidpanda ehk bambuskaru. Eurooplased avastasid punased pandad 48 aastat varem kui hiidpandad. Pandasid on esmakordselt mainitud Hiina raamatutes 2500 aastat tagasi, kuid Euroopale sai hiidpanda tuntuks alles 1869. aastal, mil Prantsuse misjonär Pere Armand David teda esimesena kirjeldas. 1936. aastal viis rõivakunstnik Ruth Harkness esimese elusa hiidpanda Sun-Lini Hiinast välja Chicagosse. LEVILA 500 aasta tagust Hiina kirjandust lugedes selgub, et panda elutses toona kogu Kesk- ja Lõuna-Hiinas.
1. KEELTE LEVIK Romaani keel (Lingua Romana) oli üks kahest kõnekeelsest keelest Rooma impeeriumi ajal (teiseks oli kreeka keel). Põhiliselt räägiti seda impeeriumi läänepoolsetes regioonides (Itaalia, Hispaania, Gallia, Põhja-Aafrika, Sardiinia, Korsika), aga ka Balkani poolsaare põjaosas (Dacia, Moesia, Illyria, Põhja-Makedoonia). Rooma impeeriumi rahvastik I-II sajandil pKr oli hinnanguliselt 50 miljonit või 1/6 kogu maailma elanikkonnast. On tõenäoline oletada, et kaks kolmandikku Rooma elanikkonnast rääkis romaani keeli emakeelena või teisese keelena avalikes tegevustes. 2. TEKE JA AJALUGU 1. sajandi eKr lõid Rooma kirjanikud ja grammatikud kõrgelt arenenud kirjakeele- klassikalise ladina keele. See oli standartne kuju, mida õpetati koolides kaks aastatuhandet ja kõik valitsuse dokumendid ja seadused olid selles kirjutatud niisama hästi kui proosa. Ametlikult selle edsaspidine areng tarretus, samal ajal kui suulin...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
