Saksamaa, Hispaania, Portugal, Belgia Leopold II kolooniad). Berliini konverentsiga liideti Belgia kuningale Leopold II Kongo. Suurimas alad said Pr.maa(Lääne-Aafrika) ja UK(Ida-Aafrika). Ülejäänud riigid said vaid killukesi. Portugal- Angoola, Mosambiik, Belgia Leopold II kolooniad, Saksa- Transvaalia, Togo, Kamerun(mille kaotas I MS’is) Buuri sõjad (buurid, Suur Trek, buuride riigid Transvaal ja Oranje Vaba Riik). buurid- eurooplased, kes olid 18.sja asunud Kapi kolooniasse, põgenesid tagakiusamise eest(nt hugenotid). Neid oli ligi veerand miljonit. Nende asula langes britide kätte, kes surusid neile peale norme, olid seega sunnitud ümber asuma. Suur Trek- 1830ndatel buuride massiline ümberasumine sisealadele. Loodi Oranje Vaba Riik ja Transvaala- britid tunnistasid neid, kui surusid peale proteksionismi. 1880-81 Esimene Buuri sõda- ei toonud brittidele edu. Nende aladelt hakati leidma palju kulda ja teemante.
Templid olid värvikad, jumala- kujud sarnanesid nukkudega. Kõige tavalisem ja lühem jumaluse poole pöördumise rituaal oli kuju ees lõhnakepikeste süütamine, põlvitamine ja kolme või üheksa kummarduse tegemine ning oma palve esitamine. Laialdaselt olid levinud nõidade, ennustajate ja maagide teenused. 20 Esmajärgulised kultuurikujundavad faktorid Hiinas olid kahtlemata kolm õpetust- konfutsianism, taoism ja budism. Konfutsianismi kasutasid terminina eurooplased, hiinlaste jaoks tähendas see ,,raamatuinimeste kooli", mis pärines kaugest minevikust. Teine oluline usuvool Hiinas oli taoism. Tao on universiumi Tee. See on alati liikumises, alati sünnib uusi muutusi. Budism on hiinlastele lähedane oma hoole poolest hinge saatuse pärast. Lõpmatult liikuv ümbersündide ratas annab inimhingele üha uusi võimalusi. Seepärast pidi buda munk viibima nii matustel kui ka lapse sünni juures. Mõlemal juhul aitas ta kindlustada paremat seisu
1. Sissejuhatus: Ülevaade looduslikest oludest- Leedu pindala on 65 200 km² ja ta paikneb Ida- Euroopa lauskmaa lääneosas Läänemere ärees. Naabriteks on Läti, Valgevene, Poola ja Vene FV Kalingradi oblast. Leedu mererand on pea kogu pikkuses kaetud liivaluidetega. Zemaidi kõrgustik (120-180 m, 234 m). Kesk-Leedu on madalik. Ida- ja lõunaosa on metsane järvederohke. Leedu kõrgeim tipp on 294 m - Juozapinési mägi. Kliima: Ilmastik võrreldes Eesti omaga on pehmem ja suved on pikemad. Niiske kliima, talv on pehme ja suvi jahe. Aasta keskmine temperatuur on +6° C. Jaanuari keskmine temperatuur on -2,8° C, juuli oma +16,2° C. Sademeid on aastas 540-930 mm (Kirde- ja Lõuna Leedu viljaaed). Jõed ja järved: Leedus on 8000 jõge, millest vaid 20 on pikemad kui 100 km. Nemunas suurim veesoon (936 km), voolab üle Leedu 500 km, rahvuslik sümbol. Jõgi Neris (510 km), voolab läbi Vilniuse linna. Jõed on laevasõidukõlblikud. Leedus järvi, mille...
Robert Knox. Veel selgemini lõi Knox 1850 rassid hierarhiasse. The Races of Men. Ta argumenteeris, mis rassid kuuluvad hierarhiasse ja igal rassil on oma iseloom. Juudid oli tema meelest omaette rass. Arthur de Gobineau rassiteooria. Üheks olulisemaks Hitleri natsionalismi alusteoreetikuks sai Gobineua essee rasside ebavõrdsusest. Ta astub vastu rassilistele segunemistele, rassilise puhtuse taotlus. Rasside segunemine on degeneratsiooni akt. Tema teooria oli, et eurooplased pole Kaukaasiast pärit, vaid pärinen Iraanist ehk Aaria rassiks. Darwinism ja selle vastuvõtt. Rassism oli seotud ka jätkuvale darwinismi arengul. Olelusvõitlus haaras ka rasse. Darwiniga kulmineerus ühiskonna moderniseerumise protsess. Teaduslikud tõendid. Kuna tehti teaduslikke avastusi, mis ei läinud kokku Piibliga, tekkis probleem. Darwin üritas tõestada ,et liikide arend on tingitud olelusvõitlusest ja kõik loomad-taimed on pidanud ellujäämisvõitlus ja kohanenud ja nõnda on
aadlikud, linnakodanikud ja talupojad. See neljaseisuseline mudel ei saanud üldiseks. Linnakodanikud arvestati tavaliselt kolmandasse seisusesse. Kui tekkisid rahvaesindused ehk parlamendid (Inglismaal 1265. aastal, Prantsusmaal 1302. aastal generaalstaatide nime all), siis need seisused kinnistusid veelgi, sest parlamenti valiti inimesi seisuse järgi. Inimene esindas parlamendis oma seisust. 14. FEODAALEKSPANSIOON Kuni 11 sajandini tõrjusid Eurooplased väljast poolt tulevaid rünnakuid, kuid alates sellest ajast hakkasid nad ise peale tungima. See on tingitud rahvastiku- ja agresiivsusekasvust, aga agressiivsus tahetakse suunata Euroopast välja. Feodaaltsivilisatsiooni pealetundi kolm olulisemat suunda on: 1. Edela suund - ristisõjad Pürenee poolsaarele (rekonfista Pürenee poolsaare tagasivallutamine araablaste käest) 2. Ida suund Läänemere lõuna- ja idakalda vallutamine. Ristisõjad lääneslaavlaste, balti
töökohakeskne heaolumudel meenutab mõnevõrra Eestiski nõukogude ajast tuntud olukorda, kus kolhoos või sovhoos oli kogu ümbruskonna heaolu tagatiseks. Majand kandis hoolt kooli, lasteaia, arstiabi korralduse jm eest. Sisuliselt samasugune olukord valitses nn üheettevõtte- asulates (Püssi, Sillamäe, Võhma, Järvakandi, Sindi jne). “Euroopa sotsiaalharta” nõuab, et kõik Euroopa riigid kindlustaksid oma territooriumil elavatele inimestele väärika elatustaseme. Eurooplased räägivad sotsiaalsetest õigustest kui endastmõistetavast põhimõttest. Selline euroopalik mõtteviis on aga täiesti võõras USA-s, kus igaüks on kohustatud oma heaolu eest ise seisma ja need, kes saavad riigilt abi, on tunnistatud konkurentsivõitluses lootusetult kaotajateks. Liberalismi ameerikalik variant vastandab sisuliselt avaliku sektori teenuseid isikuvabadusele. Ameerikas puudub “riigialama” mõiste või arusaam kodanike ja riigi 23
Ehitati palju raudtee magistraale. Eriti kiire areng toimus lõuna-osariikides. Tekkisid monopolid: perekond Rockefellerid, nafta firma Standard Oil Compani; Perekond Morganid - terase tootmine ja pangandus; Van der Bildt - raudteed. 1915 - 60% USA rikkustest oli 2% elanike käes. Seda majanduse perioodi nimetati prosberity ehk õitsengu aeg. 1.1.2 SISEPOLIITKA Valitses kahe partei süsteem: vabariiklased versus demokraadid. 1823 - Monroe doktriin - USA kontrollib kogu ameerikat. Eurooplased ei tohi sekkuda ameerika asjadesse ja ameerika ei tohi sekkuda euroopa asjadesse. Vabariiklaste poolt loodud põhimõtte. 1900 - Presidendiks vabariilane McKINLEY. 1901 ta tapeti. Presidendiks sai koloneli auastmes asepresident Theodore "Teddy" Roosevelt. Tema kohta õeldi: "Ta tahab olla igas pulmas peig ja matusel kadunuke." Oma poliitlist karjääri alustas USA-Hispaania sõjast 1898. Alustas võitlust trustide ehk monopolide vastu
Piirkonnad kus domineerivad islami usulised, plahvatusohtlik. Türgi areneb väga kiirelt, ei ole enam vaene maa. Kuid türgil ida ja lääne erinevus. Ida-Euroopa Venemaal on olnud perioodid kus vaatab ida kord lääne poole. Riigi arengu peamised näitajad koolitase (kirjaoskus) ja imiku suremus(meditsiini tase). Põhja-Ameerika On suurregioon, veidi väiksem kui samanimeline manner, hõlmates kaks riiki-USA ja Kanada. Põhja-Ameerika asutasid 16-19saj eurooplased võib kutsuda uus Euroopaks Kaug-Lõuna Lääne tsivilisatsioon on levinud ka lõunapoolkeral, tüüpilisemal kujul Austraalias ja Uus- Meremaal. Seegi piirkond on asustatud väljarändajatega Euroopas, kes tõrjusid põlisrahvad välja. Erinevalt põhja-Ameerikas on Austraalia ühiskond palju noorem: euroopalik areng on seal kestnud 200 aasat ning pole seetõttu põhja-ameerikalikku küpsust saavutanud. Ladina-Ameerika
Sõjaväelaste puhul kasutatakse sõjaväelist auastet (nt lp härra kolonel Puu). Teadlaste puhul kasutatakse akadeemilisi tiitleid või teaduskraade. Koos kutsetega saadetakse ürituste kava või programm. Vastuvõtule minnes ärge unustage kutset koju ka siis, kui olete enda arvates tuntud isik. Uksehoidja ja turvamehed ei pruugi teid tunda ja teid ei lubatagi üritusele. Söögiajad Geograafilise asendi tõttu oleme eurooplased. Meie kombed erinevad aga nii mõnegi Euroopa kultuur- rahva tavadest. See on loomulik, nii peabki olema. Külalisi vastu võttes ja ise külas käies peame käituma olukorra kohaselt, jäädes võimalusel alati selle peremeheks. Näiteks oleme harjunud, et meie söögikorrad on: hommikusöök lõunasöök kella 12 ja 15 vahel õhtusöök pärast tööd, argipäeviti enamasti kodus. Päris tundmatud ei ole ka mõisted lunch, dinee, supee
kaldajooksik ringi päeval. See mardikas kütib tillukesi putukaid 69 põllukraavide, jõgede ja järvede märjal kaldal või pisemate varjuliste metsaloikude ligiduses. Ei ole kaitsealune liik. 5 Meemesilane (Apis mellifera) Rahvakeeles ka mesilind Meemesilase algne levila oli Euroopa, Aafrika ja Ees-Aasia. Et ta annab mett, siis inimene kasutab teda (vt mesindus) ning ta on levinud üle maailma: teda on levitanud eurooplased teisi maailmajagusid koloniseerides. Põllumajandusele on oluline, et meemesilane tolmeldab õisi, mistõttu ta on üks tähtsamaid koduloomi. Meemesilasel on umbes 25 alamliiki, mida nimetatakse mesilastõugudeks. Need kujunesid praegusel kujul alles pärast viimast jääaega jääst vabanenud alade taasasustamise käigus. Euroopa parasvöötmes ja jahedates piirkondades (Alpidest põhja pool) levis euroopa meemesilane. Nagu mõned teisedki mesilaseliigid, on meemesilane ühiseluline
ning seda peetakse ka viisiks, kuidas arendada osalejate isiklikke pädevusi, aktiivset kodakondsust ja tööalast konkurentsivõimet. Õppealane liikuvus, mis tähendab riikidevahelist liikuvust uute teadmiste, oskuste ja pädevuste omandamiseks, on üks peamisi viise, kuidas noored saavad tulevikus oma tööalast konkurentsivõimet, samuti kultuuridevahelist teadlikkust, isiklikku arengut, loovust ja aktiivset kodakondsust tugevdada. Eurooplased, kes on liikuvad noorte õppijatena, on tõenäolisem, et nad on hilisemas eas liikuvad töötajatena. Noortele suunatud noorsootöö õpirände tegevus hõlmab mitmesuguseid tegevusi. Laias laastus võime eristada kolme kategooriat: 1) projektipõhised, noorte rühmade kahe- või mitmepoolsed kohtumised; 2) individuaalne pikaajaline kooliskäimine toimub formaalse gümnaasiumihariduse raames, mida korraldavad vahetusorganisatsioonid nagu AFS ja Noored Mõistmiseks
Roomlased levitasid tsivilisatsiooni läänemaailma. Nende riigikorraldus töötas väga hästi, see tõi kaasa arusaama inimkonna ühtsusest. Kuigi roomlased tegid väga suurt vahet roomlaste ja barbarite vahel, arvati inimkond siiski ühtne olevat. Kristluse rüpest kasvas välja modrene teadus. Õhtumaa on peamiselt valgenahaliste protestantide poolt loodud maa. Kuhu kuulume siis meie? Nõukogude ajal oli siin õigeusu tsivilisatsioon, kuid ka siis kandsis eestlased endas loosungit: olgem eurooplased, aga saagem ka eurooplasteks. Läänemaise tsivilisatsiooni ja õigeusu tsivilisatsioon piir on Narva jõel. Idamaade aladelt laenatakse arusaam, et riigi valitseja on jumalikustatud olend. Kui Lääne- Rooma riik laguneb, hakkab seda ideed kandma kirik. Paavst Nikolaus kuulutas end jumala asemikuks maa peal. Samal ajal tuleb meeles pidada, et Ida-Rooma riik püsis Lääne-Rooma riigi kõrval elus veel kuni 1000 aastat. Kas Venemaa on õhtumaa? Ilmselt mitte
kinkisid suure osa matemaatikat meile, araablased tundsid huvi antikkkultuuri vastu, antiikfilosoofia vastu. Tänu sellele, et nemad tõlkisid enda jaoks Aristotelest, sisi hiljem said teised rahvad Araabia keelest enda keelde seda tõlkida. Kuni 12-13saj Araablaste mõju, nende areng oli kõrge. Euroopa linnad olid kääbikud kui võrrelda kui suured olid Araabia linnad. Araabia akadeemiad olid võimsamad. Euroopal on aeg meelde tuletada, et Eurooplastel polnud mingit põhjust olla uhke. Eurooplased tõlkisid araablasi. Maailmas erinevad kultuurid ja rahvad on pidevalt sõdinud. On sõjalised konfliktid ja võimuvõitlus. On olemas lihtsad röövretked-röövitakse paljaks ja kultuurilist mõju pole. Teised on kannatusega seotud vallutused, mis jätavad väga sügava kultuurilise jälje. Berberid-viirald reisis ja joonistas neid kunagi. Usu maailm on nii keeruline, et inimene , kes sinna ei kuulu, saab asjadest raskesti aru.Kuna hispaania keel on niivõrd oluline, siis
matemaatikat meile, araablased tundsid huvi antikkkultuuri vastu, antiikfilosoofia vastu. Tänu sellele, et nemad tõlkisid enda jaoks Aristotelest, sisi hiljem said teised rahvad Araabia keelest enda keelde seda tõlkida. Kuni 12-13saj Araablaste mõju, nende areng oli kõrge. Euroopa linnad olid kääbikud kui võrrelda kui suured olid Araabia linnad. Araabia akadeemiad olid võimsamad. Euroopal on aeg meelde tuletada, et Eurooplastel polnud mingit põhjust olla uhke. Eurooplased tõlkisid araablasi. Maailmas erinevad kultuurid ja rahvad on pidevalt sõdinud. On sõjalised konfliktid ja võimuvõitlus. On olemas lihtsad röövretked-röövitakse paljaks ja kultuurilist mõju pole. Teised on kannatusega seotud vallutused, mis jätavad väga sügava kultuurilise jälje. Berberid-viirald reisis ja joonistas neid kunagi. Usu maailm on nii keeruline, et inimene , kes sinna ei kuulu, saab asjadest raskesti aru.Kuna hispaania keel on niivõrd oluline, siis
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K12KÕ Karina Tjusina TOIDUKAUBAD Õpimapp Õppejõud: Liina Maasik Mõdriku 05.06.13 SISUKORD SISSEJUHATUS Tooted ja nende sisu. Kirjeldab ettevalmistamiseks ja hoidmiseks. Tootjad ja uusi funktsioone tootmises. Huvitav artikkel umbes tootmist ja tootjaid. Ülaltoodud näited kuumtöödeldud tooted erinevates riikides. Ajalugu tooted, kuidas luua ja kus kasutada. Väljenda oma arvamust mõned faktid ja järeldused. 1 TOIDUKAUBAD 1.1 Sool Esimesed teadaolevad andmed soola tootmisest on umbes 4000 eKr Egiptuses, Roomas ja Kreekas Esimesena hakkasid soola merest korjama foiniiklased Teadlased selgitasid soola toime välja alles 19-ndal sajandil Sool on maakeral väga laialt levinud leidub kõikidel mandritel v.a Antarktikas Soola lei...
oleme Euroopas kui ka Ameerikas tunnistajaks taasärganud huvile keskaja vastu, mis kummalisel moel kõigub fantastilise uusmedievalismi ja korraliku filoloogilise uurimise 27 vahel. Olulisem on mõistagi selle nähtuse teine pool, ja jääb üle ainult imestada, miks ameeriklased (Ameerika sünniaasta 1776, neelab ahnelt Tõelist Minevikku) on enam või vähem sama vaimustuse kütkes mis eurooplased ja miks mõlemad neelavad ahnelt Georges Duby, Emmanuel Le Roy Ladurie ja Jaques Le Goffi rekonstruktsioone, nagu oleksid need mingi uus narratiivivorm. Kes oleks kümme aastat tagasi võinud ette kujutada, et inimesed neelavad Poitou keskaegseid kirikuraamatuid nagu oleksid need Agatha Christie kriminullid? Öeldakse, et unistame keskajast. Aga tegelikult on nii ameeriklased kui ka eurooplased Lääne tsivilisatsiooni pärijad
(VARA)UUSAJA EKSAMI PROGRAMM Sissejuhatus. Varauusaja mõiste, selle kronoloogilised raamid. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel peetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789. Teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. sajandi alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikult kolme sajandit hõlmavat ajavahemikku 1500–1800. Christoph Cellariuse periodiseering. eristas vana-, kesk- ja uusaja. Sattelzeit. “Sadulaaeg”; periood 18. sajandi lõpust 19. sajandi alguseni, mille jooksul justkui ratsutati vanast korrast uude korda. Suur roll Prantsuse revolutsioonil. Enamjaolt loetakse selleks aastaid 1789-1830. Põhja- ja Lõuna-Euroopa ning Lääne- ja Ida-Euroopa eristamine varauusajal. Euroopa sisemises jaotuses ei eristatud varauusaja alguses mitte niivõrd läänt ja ida kui just põhja ja lõunat. Kunagine Rooma impeeriumi põhjapiir, mis k...
On välja pakutud, et esimesed maaviljelejad olid sisserändajad (Türgist ja Lähis - Idast), neid on peetud indo - euroopa rahvasteks. Üleminek viljelusmajanduselt oli suureks revolutsiooniks ja mõjutas elu väga palju. Toimus väga suur rahvastiku kasv. Maaharijaid tuli järjest juurde. Taheti olla nende sarnased ja taheti kõnelda ka seda keelt, mida nemad rääkisid. 2010. a uurimus näitab, et maaharijatest mehed liikusid väga laialt ringi. Kui indo - eurooplased saabusid põhja sai nende keel prestiižemaks ja toimus keelevahetus. Põhja - Euroopas tekkis neli keelekoridori. Tänu eri rahvastele tekkisid ka erinevad indo - euroopa keeled. 10. LOENG 22 Pronksiaegsed kultuurid. Pronks ei pruukinud olla esimene metall, mida inimesed tundsid. On kasutatud ka vaske, kulda ja meteoriitset rauda. Kuldesemeid on isegi 6000 eKr, sest kulda leidub looduses ehedal kujul
naiselt nõuti monogaamsust Linnad: Mesopotaamia oli linnatsivilisatisoon Linna juhtis nõukogu Lameda katusega põletamata tellistest majad, sisehoov, mitu korrust, all töökoda ja pood, ülemisel korrusel eluruumid 2. Suured maadeavastused ja nende tagajärjed Kaubadeed Idamaadesse olid läinud araablaste ja türklaste kätte, arvati et läände purjetades võib ka jõuda Indiasse Ameerika esmaavastamine viikingite poolt aastal 1000 1471 jõudsid eurooplased ekvaatorini Astrolaab - kompass, võimaldas määrata laiuskraade Lõuna-Aafrika tippu jõuab Diaz 3. august 1942 algas golumbuse reis kolmel laeval (Santamaria, Pinta ja Nina) 12. oktoober Ameerika avastamis päev, Columbus Vaskoda kama - 20 mai 1498 - leidis meretee Indiasse Americo Ves Pucci on Itaalia geograaf, tõestas et Ameerika on uus manner Hispaania teenistuses olnud Portugallane 1519 - 1522 esimene ümbermaailma reis
Üliinimene (übermensch) on aga see, kel on kõige rohkem loomujõudu ja tahet ellu viia oma vaadet. Übermensch hakkab looma enda tegelikkust ning seda, mis on väärtuslik. Pärast Jumala surma kerkib esile tugevama õigus e olelusvõitlus. Inimeses hakkab tööle vajadus kuuletuda sellised inimesed on karjainimesed, keda valitseb karja- e orjamoraal. Nietzsche peab ennast väärtuste ümberkujundajaks ning ta sunnib inimesi küsima, kas väärtused ja küsimused, mida eurooplased järgivad (peamiselt kristlikud väärtused), on ka tõeliselt väärtuslikud. Leiab, et kristluse ja demokraatia pahe on see, et ta teeb nõrkustest voorused (nt alandlikkus, leplikkus). Karjamoraali asemel on vaja isandamoraali, mis on iseseisev, sõltumatu, uhke indiviidi jõud, mis allutab teised oma nägemusele. Nietzsche on 20. sajandi Euroopa mõtlemist oluliselt mõjutanud. Ta kritiseerib silmakirjalikkust,
Inglismaa kuningriik (alates 1066,mil selle vallutas Normandia hertsog William Vallutaja) Sitsiilia (1060 vallutasid viikingid Sitsiilia ja lõid seal oma kuningriigi). Ungarlased asusid 9. saj. lõpul elama Pannooniasse (tänapäeva Ungari). Vallutasid osa Suur-Määri riigist. Sooritasid rüüsteretki Lääne- ja Kesk-Euroopasse. Kaotasid 955 Lechi lahingu Saksamaa kuninga Otto I vastu ja jäid paikseks Saratseenid. Eurooplased kutsusid nii kõiki Vahemereäärseid moslemeid, kes rüüstasid Vahemere rannikut ja käitusid merel piraatidena. Vallutasid 9.-10 saj. Sitsiilia ja Lõuna-Itaalia. Saksamaa: Saksi dünastia. Valitsesid Saksamaad (alates 962 Saksa-Rooma) 919-1024 Tugevdati kuningavõimu ja pandi alus keskaegsele Saksa-Rooma suurriigile. Heinrich I (valitses 919-936)Saksi hertsog, kes valiti Saksamaa kuningaks. Tugevdas kuningavõimu. Vallutas hevelid ja daleminsid. Nende aladel loodi Nordmark
deoloogiat ja said inkvisitsiooni eestvedajateks. Nõuti rabget disipliini ja täielikku kuulekust ordule. Tlna jõudsid 1229a. Kuhu rajasid kloostri. Rekonokista 11saj oli jumala nimel sõdimine saanud heaks kiidu. Paljudele noortele feodaalidele euroopas oli sõdimine põhitegevus ja ainus sissetuleku allikas. Feodaal tsivilisatsiooni pidev edasitung tulenes vajadusest nende agresiivsusele rakendust leida. Suund võeti pürenee poolsaare tagasivallutmist moslemite käest. Eurooplased olid kaotanud selle ala araablastele 5aastaga. Tagasi vallutamiseks kulus üle 700a. Viimane linn vabastati moslemite käest 1492a granada. Edasi kandus võitlus uute maailma kus hakkas indeaanlaste hävitamine. Ristisõdade eesmärgid. Esiteks suurendada paavsti autoriteeti. Näidata lääne kiriku üleolekut idakirikust. Suunata rüütlid kirikuvaradest eemale. Saada enda kontorlli alla vahemere kaubandus. Saada juurde maid ja privileege
kodanikeühendustel suurem roll kohalikus poliitikas, andes seeläbi ka elanikele suurema motiivi aktiivseks osalemiseks. Kasvanud mobiilsuse ja teiste faktorite tõttu võivad ameeriklased minevikuga võrreldes kaasjal siiski olla vähem seotud kohalike kogukondadega ning on seetõttu ka vähem kaasatud nende tegevusse. Sellegipoolest töötavad ameeriklased erinevate kogukondlike murede puhul üheskoos kaks korda tõenäolisemalt kui eurooplased. (Patterson, 2013, p. 181). Täiesti uue tegevuskoha kodanike osaluse jaoks avas 1990ndatel ülemaailmne internet. Läbi e-mailide, jututubade ja sotsiaalvõrgustike lõi internet eelnevaga võrreldes lausa ettekujutamatud osalemise võimalused. Kuigi selline internetipõhine kaasalöömine on virtuaalne, mitte silmast-silma toimuv, sisaldab see kontakti nii sõprade, tuttavate kui aktivistidega. Internetiosalus jõuab tavaliselt haripunkti presidendikampaaniate ajal ja see
ookeanisse. Maadeavastuste mõjud ja tagajärjed: · Eelkõige avardasid maadeavastused inimeste silmaringi. · Avardunud maailmapilt tingis uute filosoofiliste, poliitiliste ja majandusalaste õpetuste sünni. · Maadeavastuste mõjul nihkus Euroopa kaubanduse raskuspunkt Vahemerelt ning Läänemerelt Atlandi ookeanile. 43 · Maadeavastuste käigus õppisid eurooplased tundma seninägematuid taimi ja loomi. · Ameerikast toodi Euroopasse kartul, kohv, tomat, mais ja tubakas, koduloomadest kalkun. · Madalmaad kujunesid tähtsaks meresõidu ja kaubanduskeskuseks. · Maailmaavastused olid eelduseks kolonialismile. · Rahvaste ümberpaiknemine ja rasside segunemine. · Orjandus kaevanduste ja istanduste jaoks hakati 16. sajandil Aafrikast orje sisse vedama: kolme sajandi jooksul ligi 12 miljonit, kellest 2 miljonit suri teel.
elanikkonnaga oli asiaatidel tunduvalt rohkem aega toidu süsivesikute rohkusega kohastumiseks. Järelikult peaksid just Põhja-Euroopa elanikud vägagi hoolikalt kontrollima süsivesikute tarbimist ning hoiduma liialdustest, näiteks ülemäärasest sahharoosi kasutamisest. Võib olla peitub just selles loogikas üks võti tüüpiliste tsivilisatsioonihaiguste (rasvumine, suhkurtõbi, hüpertoonia, jne) profülaktikaks? Suhkru tootmine ja tarbimine algas Indias ligikaudu 3000 aastat e.m.a.. Eurooplased tutvusid suhkruga Aleksander Suure India retke ajal, mis toimus 327. aastal e.m.a.. Esmamulje oli vapustav - Indias kasvab taim (roog), mis ilma mesilasteta annab mett! Hiinas nimetati suhkrut algselt kivimeeks, Egiptuses tunti seda India soola nime all. Esimene roosuhkru rafineerimise koda rajati Euroopasse alles kas VIII või IX sajandil araablaste poolt. Suhkru võidukäigu aeglust tõestab seegi, et Londonis jõuti suhkrutootmiseni alles 1544. aastal, Venemaal aga veelgi hiljem - alles 1718
1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates nt Tacitus „Germaanlaste päritolust ja paiknemises”; Henriku „Liivimaa kroonika” jt) Tacituse “Germanias” (98 pKr) esineb nimetus Aestii, mille kohta on arvatud, et see ei tähista eestlasi, vaid Ida-Preisi rahvaid või baltlasi. Hiljem nime tähendus kitseneb ning sellest on tuletatud Estland ja Estonia, mis 13.saj tähistab kindlasti Eestimaad. Sama tüve leidub ka hilisemates allikates, nt frangi ajaloolasel Einhardil 830 Aisti, kroonik Bremeni Adam kasutab 1076 kuju Haisti, Aestland. Leedu prof Karaliūnas arvab tüve aist kohta, et see germaani allikais esinev rahvanimetus on vastavate Ida-Baltikumi etnonüümide tõlge. Henriku “Liivimaa kroonika” on eesti ajalooteadlased hinnanud subjektiivseks: tuntavalt ordu huvide kaitsja, mistõttu on tekst kallutatud, sündmusi näidatakse ühest vaatevinklist. Tekstis toimib korraga 2 lugu: Liivimaa ristimise lugu ja piiblilugu. Tekstis on tsi...
Arendusele suurt rõhku pööravad ettevõtted rõhutavad kontseptsiooni kui fenomeni, mida nad müüvad ja arendavad. (Sundbo, Hagedorn-Rasmussen 2008: 94) Kontseptsioon on laiahaardelisem kui toode või elamus. Üks kontseptsioon hõlmab mitmeid tooteid. See on väga oluline, et elamuse pakkuja looks kontseptsiooni ümber loo, mis oleks tarbijatele teada. Näiteks Roskilde festivali lugu on noored veidi mässumeelsed inimesed, kes saavad kokku, lõbutsevad ja kuulavad rokkmuusikat. Paljud Eurooplased teavad festivali selle imidzi järgi ja on seal käinud, aga vähesed mäletavad, kes seal esinenud on. (Sundbo, Hagedorn-Rasmussen 2008: 95) Teemapargi loomisprotsessis on oluline luua tugev kontseptsioon imidz ja lugu, mida see teemapark räägib. Lugu peab olema piisavalt lihtne, atraktiivne ja sihtgrupile omane, et inimesed oskaksid ja tahaksid ennast sellega seostada. Loodud kontseptsioon on nagu katus, mille all toimub toodete arendamine. Iga toode toetab üldist
Saksamaal 1871. 1880ndateks jäi Euroopas ainult juudi eristaatused Vene impeeriumis ja Rumeenias. Eriseisuste kaotamine tähendas ajalooliste getode kaotamist(Prahas, Roomas juutide getod). Ka juudi kultuur hakkas 19.sajandil arenema. Ka rassism on 19.sajandi nähtus. 19.sajandil jakkas välja kujunema rassiteooria, mis on otseselt seotud teadusega. Teaduslikult hakati tuvastama rasse (Blumenbach eristas kolju mõõtmisega erinevaid rasse 5 tk:kaukaaslased ehk eurooplased, pruun Malaisa rahk ehk indoneeslased, must neegri rass, punane ameerika rass, kollane rass). Gobineau täiendas neid 1855a. Rassid seati selgesse hierarhiasse ja ülimuslik oli valge euroopa rass. Gobineau hakkas esimesena pidama eurooplasi aaria rassiks, mitte kaukaasia rassiks(nagu seni). Hakkas rõhutama rassipuhtust.
jäätunud mandrijää liustikeks). Seda maismaasilda mööda liikusid Ameerikasse Aasias elavad imetajad, nende kannul arvatavasti inimesed, kes neid jahtisid. Jääliustikud katsid suuremat osa Põhja-Ameerikast. Beringi väin oli kuiv mitmel perioodil, näiteks 50 00035 000 ja 23 00012 000 eKr. Lõplikult kadus see u 8000 eKr ning pärast seda said inimesed Ameerikasse ainult mööda vett algupärased rahvad arenesid täielikus isolatsioonis, kuni tulid eurooplased. Beringi väina kohal olnud maariba nimetatakse Beringia´ks. See oli arvatavasti tundra, nagu ülejäänud osa Siberist. Elas seal palju suuri loomi. Tundra ulatus poolsaarena Aasiast Põhja-Ameerikat katvate jääliustikeni. Poolsaar ise oli kuiv lagendik, kus suved olid lühikesed, talved pikad; tuuline ala. Ent seal oli lisaks tundrale ka soiseid alasid ja rohumaid; lopsakad niidud olid suvel sobivad suurtele rohusööjatele (mammutid, metshobused, muskushärjad jt arktilised liigid)
hääletamine (eelhääletusel 19% võrrelduna 14% 2003!!!), 2011 63%, 2015 64%. Nüüd on iseseisvus kindlustatud ning inimesi huvitab rohkem enese heaolu. Küll aga on suurenenud huvi igasuguste organisatsioonide, ühenduste, parteide vastu, mille läbi siis ennast identifitseeritakse ja rahuldatakse oma ühiskondliku tegevuse vajadust. Nt Läänemeri puhtaks – ei vali mingit kindlat poliitikat, vaid liitun rohelistega. JEF-Eesti, Noored Eurooplased, Vabad Demokraadid, vabakonnad jne. Politoloogia nõrkuseks on, et peamiselt tegeletakse minevikuga ning märksa vähem prognoositakse tulevikku (valimiskäitumine, samuti poliitikute võimalik tegutsemine). Danzingeri järgi on 155 mln inimest surnud poliitiliste põhjuste tõttu XX sajandil. I MS – 14-16 mln, II MS – 50 mln, Gulagis – 30-35 mln (R. Medvedev), 20 mln (R. Conquest). See tähendab aga, et iga 38 inimene on surnud poliitilistel põhjustel. See on Danzingeri
Tema tähtsaimaks tõlkeks on Aleksandr Puskini ,,Jevgeni Onegin,,.Aastast 1934 oli ta Eesti Kirjanikkude Liidu liige. Ta oli luuleühingu Arbujad liige. 11)Ameerika Ühendriikide kirjandus- E.A.Poe, W Whitman Vana Maailma inimeste arvates olid ameeriklased toorevõitu käitumisega ning vähe haritud. M. Twain oli valmis esinema talle pakutud rollis ja uudistama Euroopa pelainnade muistseid kive. Põhjaameeriklased on endised eurooplased, kes 16. ja 17. sajandi vahetusel lahkusid kodumaalt, et proovida õnne uues kohas. Inglismaalt seilasid Ameerikasse 17. sajandil eeskätt protestandid, sest neid kiusati taga. Uues kohas lootsid nad leida maa, kus valitseb uus usutunnistus. 1620 randus Ameerika idakaldale laev mille pardal olid palverändurid, Uus-Inglismaa rajajad. Paljud tänapäeva ameeriklased peavadki neid oma esiisadeks. Esimesed asukad olid karmid ja töödrügavad inimesed. 18saj
Tõsised uurimused muidugi pole eestlaste nii "kõrget" päritolu kunagi kinnitanud. Pikka aega kehtis eestlaste kohta üks ja ainuõige õpetus. Eestlaste soomeugrikeelsed ja natuke mongoliidsed esivanemad olevat asunud sellele maalapile elama 7000 aasta eest kusagilt kaugelt idast, Uuralist või Lääne-Siberist. Nüüd on seegi tõde kahtluse alla seatud. Soome keeleteadlase Kalevi Wiiki järgi on eestlased koos soomlastega igipõlised eurooplased, kes, seejärel kui mannerjäälaam hakkas sulama ja taganema, saabusid Eestisse umbes 12 000 aastat tagasi ja Soome umbes 10 000 aastat tagasi. Geneetikaandmed osutavad,et tulijad olid europiidid, mingi mongoliidse seguta. Tulekusuund oli usutavasti eelkõige lõunast seal, Lõuna- Ukrainas, Musta mere põhjakaldal oli jääaja maksimumi ajal Euroopa idapoolne refuugium ehk pelgupaik, kus säilis tollastes karmides tingimustes taimestik,loomastik ja inimasustus. Geneetika
Siis sai kloroformi kasutamine sünnitustel moodsaks ja kõik mis on moodne, on varsti ka moraalne ja vastuvõetav. 1881. a alustati kokaiini kasutamist. Heroiin (Üks segu, mida anesteesias kasutatud, on kuraare. Algselt Amazonase jõgikonna indiaanlaste alkaloididel põhinev noolemürk, sai meedikute hulgas populaarseks, kuna toimis närvilõpmete paralüsaatorina, lõdvestades lihaseid. Kuigi kuraaret uuriti juba 37 ammu 1516. a said eurooplased tast aimu, Tartus 19. sajandil aga nt Dragendorff kasutati teda kirurgias alles 1942. a.) Lokaalanesteesia oli esialgu peamiselt külmutamine, kuid sel meetodil oli palju halbi külgi (gangreen). Sajandivahetusel kombineeris Braun lokaalanesteetikumi adrenaliiniga, aluse sai veretustamise kasutamine lokaalanesteesias.1895. a võttis Corning kasutusele spinaalanesteesia. 1898. a hakkas Bier kasutama seda operatsioonidel. 1937. aastal asutatakse Euroopas esimene anestesioloogia õppetool.
romaani rahvaste kehakeelega. Reaktiivsetes kultuurides kasutatakse nimesid harvem kui mujal. Umbisikuline suhtlemisstiil, ebamäärasus, silmside puudumine. Väga levinud on enesehalvustamine. Seda tehakse selleks, et välistada kellegi solvamine sellega, et rõhutatakse kõrget enesehinnangut. Nt. Rootslased - vaikimine on kuld. Head last kujutataks ealati vaikivana last on õpetatud mitte vahele segama. Mõnes mõttes on rootslased seetõttu kehvemas situatsioonis kui nn. "lärmakamad" eurooplased (itaallased jne) Võõraste kultuuridega suhtlemisel peab arvestama ääretult olulist aspekti - mitteverbaalset suhtlemist: 55 · mitteverbaalne käitumine zestid, kehakeel, vaikuse kasutamine, · ruumi kasutamine, · aja kasutamine. Mitteverbaalne käitumine kehakeel, vaikus jmt. Mitteverbaalne suhtlemine on peen, mitmetahuline ja tavaliselt spontaanne ning alateadvusest tulenev. Kuna me
toiduaineid. 80% lagundatakse maksas erinevate võimaluste kasutamisel, millest põhiline on dehüdrogenaasne lagundamine, etanool (esimene ensüüm, alkoholi dehüdrogenaas) atseetaldehüüd (II ensüüm, aldehüüdi dehüdrogenaas) äädikhape (mis lülitub energeetilisse ainevahetusse). Tabel 10. Rassilised erinevused alkoholi lagundamisel Eurooplased Mõõdukas kiirus, tekib Teine ensüüm on (Kuna ensüümide aktiivsus järk-järgult kiiretoimega, ensüümil on on geneetiliselt atseetaldehüüdi. 2 varianti, atseetaldehüüd eelsoodumusega on ka koristatakse suhtelsielt 62 alkoholism gen
Eesti varauusaeg Algus kokkuleppeliselt 1558. Muudatused, toimuvad kiirelt, sündmused toovad kaasa muutused pol ja kult elus. Lõpp kas 1700 ( veeb, Saks väed Riia all, sept Vene väed Riia all) või 1710 , de jure 1721, kui ala on lõplikult Vene võimu all. 1710 pedagoogiliselt sobib. Erinevatel rahvastel erinevad arusaamad rahvusriigist( nt Rootsi , Kalmari unioon 1523; Saksamaa 1517). 1558 algavad suured muutused. 61 aetakse ordu lõplikult laiali. Mõiste Eesti ala. 17 saj Eesti jaot 4 alaks. Nt Saaremaa, osa Ingverimaast. Kalendriga suuri probleeme. Eesti alal nii Juliuse kui ka Gregoriuse kalender ( 1582). 17.saj kalendri vahe 10 päeva, ( 18 saj 11 päeva, 19 saj 12p jne). Tuleb arvestada lugedes erinevate kaasaegsete autorite teoseid. Nt 1629 Altmargi relvarahu Rootsi käsitluses dateeritakse 16.sept, Poola käsitlustes 26.sept. Põhjasõjaga tekib samuti probleeme, 3 erinevar daatumit tekitava...
Kuigi pärast Nõukogude Liidu lagunemist on mõnel pool taastatud mansi pühapaiku, usund siiski taandub ning vähe on mansisid, kes täidavad usulisi kombetalitusi. Saamid Marju Peterson NIMETUSED Juba vanadest ajalooallikatest võib leida saamide tänapäevase enesenimetuse, mis leidub enam-vähem ühesugusel kujul kõigis saami keele murretes: näiteks põhjamurdes sábme, sábmela´s, pl. sámit, idamurretes saam, samlan´c, pl. saml'a. Antiikajast alates on muud eurooplased saame nimetanud ka fennideks või finnideks. Esmakordselt mainitakse saame fennide nime all Tacituse 98. aastal ilmunud teoses ,,Germania", vastandades nende kehva, kuid rikkumatut loodusrahva elu rikutud lääne tsivilisatsioonile. 555. aastal mainib kreeklane Prokopius Thule elanikke skritifinne. 53 Skridfinne mainib ka Paulus Diaconus umbes 750. aastal kui jahimehi ja suusatajaid. Finnide või fennidena olid
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend..............................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
