Indo Eurooplased Elasid indiast Euroopani. Algkodu on Ida Euroopa stepid ja Kashastan. Liikvele läksi neli kui kaks aastatuhandet enne kristust. Olid rändkarjakasvatajad. Läksid: Kreeklased-balani ps, hetiidid- väike aasia, aarialased-india, pärsialased- pärsia, keldid- Lääne euroopasse, germaanlased- Reini jõest itta, slaavlased-dnepri ja doonao vahele, baltlased-läti ja leetu. Hetiidid Asula: väike aasia valitsemis korraldus- kuningriik(kuid kuningal polnud piiramatud võimu). Tegevusalad: karjaksvatus, metallide kaevandmamine , sõdimine, kaubandus. Leiutised: kodaratega, raua sulatamine, hobukaarik. 1200 eKr hävitati riik mererahvaste poolt. Kasutasid (leiutasid) kiilkirja, sekundaarne ühiskond (kasvas välja mesop). Foniiklased Asula: vahemere idaranniku põhja osaa. Olid erinevad linn riigid. Kasvatasid viinamarjuja oliivipuid. Käsitöö oli oluline tegevusala. Valmistati purupurit ja sarlapunast. Valmistati ka meresõidu laevi. Kauba...
Mesopotaamia 1. Mesopotaamia on pärsia lahte suubuva Eufrati ja Tigrise jõe kesk- ja alamjooksuala. Põhjast ja kirdest piiravad seda Iraani kiltmaa ääremäestikud, lõunast ja edelast Araabia kõrb. Vihma sajab arvestataval määral vaid mägedeni ulatuvates põhjapoolsetes piirkondades. Jõgede alamjooksul tasane maa jääb seevastu peaagu sademeteta. Põllumajanduses ei saa lootust panna ka niisutavatele üleujutustele, sest need on, eriti Tigrise puhul, ettearvamatud ja võivad tekitada katastroofilisi purustusi. Seetõttu on ulatuslikum põlluharimine Mesopotaamia lõunaosas olnud võimalik üksnes maa kunstlikul niisutamisel. Jõgede suudmealal Pärsia lahe ääres laiuvad aga sood ja pillirootihnikud, mis ei kõlba põlluharimiseks ilma kunstliku kuivenduseta. 2. Loodusvaradelt on Mesopotaamia vaene. Ainult savi ja pilliroogu leidub külluses. Nii kujuneski Mesopotaamias suurel määral savitsivilisat...
Eestlased kas pigem eurooplased või indiaanlased ? Eestlased on eestlased, meid peetkase eurooplasteks, meid võidakse pidada ka indiaanlasteks, hoolimata sellest jääme me alati eestlasteks. See, kas me oleme nüüd eurooplased või indiaanlased, see sõltub inimesest, kes meid vaatab ning millise nurga alt. Sõltub sellest, kuidas inimene seda küsimust mõistab ning, kuidas ta sellesse suhtub või kuidas ta selle teema üle arutlenud on. Oma käitumiselt meenutame me pooleldi eurooplasi, aga pooleldi ka indiaanlasi. Me oleme eurooplased, kes soovivadki olla eurooplased, kuid sageli võtame Ameerikat eeskujuks, vaatame nende filme, räägime, õpime nende keelt jne. Samas oleme me ka indiaanlased, kes on
saj liberalismi, kristlust, ilmalikkust ja (mõnikord) negatiivseid algeid nagu kolonialism ja maailmasõjad. Selles mõttes on antiikkultuur Euroopa tsivilisatsiooni lähtealus ja ühisosa. Siiski pole tänane Euroopa kultuur üksühene antiigi edasiarendus ning Kristuse sünni aegseid vahemeremaid võib pidada mitme tänase tsivilisatsiooni eelkäijaks. DEMOKRAATIA JA INIMÕIGUS Inimõiguste ja demokraatia arengut hakkasid Euroopas ja olid lõppenud Euroopas. Kindlalt võib väita et Eurooplased ühendab – mitte ainult kultuur, aga võrdsed õigused kõigele ja ühised väärtused mille peal asutati Euroopa Liidu. 4Väärtused, millele liit on rajatud, on inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste austamine, sealhulgas õiguste vähemuste hulka kuuluvate isikute. Need väärtused on ühised liikmesriikide koos, mis iseloomustab pluralism, mittediskrimineerimine, sallivus, õiglus, solidaarsus ja võrdsus meeste ja naiste
On November 9th, 1620, the `Mayflower' sighted what is now Cape Cod. Despite seeing land, the crew of the `Mayflower' searched for another month to find somewhere to land. Where they eventually landed was called New Plymouth. On December 25th, after finding a place where the `Mayflower' could be safely anchored, the Pilgrim Fathers began to build the first house for common use. By February 1621, 50% of the Pilgrim Fathers had died as a result of the cold weather and the inadequate housing that they had built for themselves. A Native American called Squanto helped those Pilgrim Fathers who survived the harsh winter. He showed them how to sow maize and how to cultivate the crop. Seeds brought from England were of little use in their new environment. By the summer of 1621, the Pilgrim Fathers had built houses for themselves and had gathered up a small harvest. They were well recovered in health and strength, and had all things in good plen...
Kõigepeale kirjutaksin miks oli üldse maadeavastusi vaja. Euroopas olid metallivarud otsakorral, vaja oli täiendada kulla- ja hõbedavarusid. Kuna keskajal vermiti münte puhtast kullast ja hõbedast, siis oli see loomulik, et kunagi pidid ikka need metallivarud otsa saama seega võeti suured merereisid uutele maadele ette eeldusega leida kulda ja hõbedat ning sellega Euroopa rahakassat täiendada. Väga suur osa rahast niiöelda lihtsalt voolas Euroopast välja: eurooplased olid keskajal väga varmad raha kulutama idamaiste kaupade peale. Palju osteti ja kasutati kalleid kangaid (sealhulgas ka siidi), portselani, lõhnaõlisid, vürtse ja klaasi. Suurel hulgal kulus raha ka sõjapidamise peale: vaja oli end varustada kõikvõimalike võimsate relvadega, sõjaväe ülalpidamine oli samuti kulukas. Kuna türklased olid vallutanud Bütsantsi riigi ja katkestanud Euroopa kaubateed India ja Hiinaga, siis hakati maismaa kaubatee asemel otsima teed Aasiasse mere kaudu.
Kas massiimmigratsioon rikastab või ohustab Euroopat? Järjest rohkem tekib maailmariikides konflikte, mille tagajärjel on tsiviilisikud sunnitud immigreeruma enda kodumaalt ning otsima uue elupaiga. Praeguse aastaga on Euroopasse jõudnud immigrantide arv kahekordistunud ja usutakse, et tõuseb veelgi. Tänu massilisele inimestetulvale võitleb Euroopa pagulasteprobleemiga igapäevaselt ning üritab leida lahendust tekkinud ühiskondlikele vastuoludele. Arvatavasti enim murettekitavaks asjaoluks seoses immigratsiooniga on erinevate kultuuride segunemine. Immigrandid tulevad Euroopasse kardinaalselt erinevast kultuuriruumist ja üheltpoolt see rikastab Euroopat ja eurooplasi. Neil on võimalus tutvustada enda religiooni ja kombeid ning see võib olla väga kasulik Euroopa inimestele. Tänu sellele saavad eurooplased lähemalt teada tundma muid rahvuseid ja võibolla, et isegi neilt mõned tarkuseterad kõrva taha panna. Teise...
Euro kasutuselevõtu võlud ja valud Eesti liitus Euroopa Liiduga 2004. aasta kevadel. Aastast 2011 võeti Eestimaal kasutusele Euroopa Liidu ühisvaluuta euro. Eestlastele oli see nagu iga teine muutus, millega tuli kohaneda. See aga tõi kaasa omad plussid ja miinused, millega me eurooplased peame edaspidigi arvestama. Üheks olulisemaks positiivseks muutuseks pean seda, et ühinedes Euroopa Liiduga ja omades ühisvaluutat, saame me nüüd pea et igas liikmesriigis maksta sama rahaga. See teeb reisimise ja rahaga arveldamise nüüd palju lihtsamaks ning järjekorrad valuutavahetuspunktides tunduvalt lühemaks. Enam ei pea ma pead vaevama kus raha vahetada ja millises valuutavahetuspunktis on odavaim teenustasu.
1. Miks olid eurooplased edukad koloniseerijad? Neil olid igal pool juba vallutatud alad, kuhu sai ka kolooniaid rajada. 2. Kas Läänemere-äärsed rahvad võitsid ja mida nad kaotasid kristianiseerimise ja kolonisatsiooniga? Süvendas lõhet emamaaga, tehes kolooniatest tooraine tarnijad ja emamaa tööstustoodangu tarbijad. Levitas tsivilisatsiooni. Kolonistid koopeerisid asumaadel oma kodumaa elukorraldust. Läänemere idaosas oli Saksa ordu ja saksa kaupmeeste, vaimulike, aadlike ja talupoegade koostöös orduriik, mis kindlasti mõjutas Läänemere rahvaid kultuuriliselt ja keeleliselt. See ei olnud nii rahvarohke ja linnastunud kui Ida-Euroopa, samas osati mingil määral kirja, mis soodustas Lääne-Euroopa usu, ühiskonnakorraldust ja kultuuri ülevõtmist. 3. Miks vanapreisi ja vendi keel kolonistatsiooni tagajärjel välja surid, läti ja eesti keel aga püsima jäid? Eestlased võtsid enda keele hulka alamsaksakeelseid oskussõnu, mis puudutasid igapäeva...
Marx, Saksa ideoloogia, Teesid Feuerbachi kohta, 11. Loogikute üheks peamiseks uurimisaineks on traditsiooniliselt olnud n-ö loogilise tõesuse mitmesugused valdkonnad. Kõige iidsem ja kõige tuntum näide on Aristotelese süllogismiteooria. Räägime sellest mõne sõna. Süllogism Aristotelese mõttes on näiteks järgmine lause: ,,Kui kõik eurooplased on valgenahalised ja mõned eurooplased on muhameedlased, siis mõned valgenahalised on muhameedlased." Süllogism on kui-siis lause. Kui-lause koosneb omakorda kahest lausest, nimelt ,,kõik eurooplased on valgenahalised" ja ,,mõned eurooplased on muhameedlased", ning laused on omavahel ühendatud sõnaga ,,ja". Neid lauseid nimetatakse eeldusteks. Siis-lauset nimetatakse järelduseks. Süllogismis esinevad sõnad võib jaotada kaheks rühmaks. Esimene rühm koosneb sõnadest,
Rahvaarv 2009 seisuga oli.. 3089 inimest 100 000 inimest 2,698 miljonit inimest 3,551 miljonit inimest Kes on enamik Bali elanikudest? Budistud Moslemid Hindud Kristlased Enamik Bali elanikudest on.. Budistud Moslemid Hindud (93,1%) Kristlased Kes asustasid Bali? Austoneeslased Eurooplased Balilased Ameeriklased Bali asustasid.. Austoneeslased Eurooplased Balilased Ameeriklased Millal saabusid esimesed eurooplased Balile? 1585 1682 1458 1601 Esimesed eurooplased saabusid Balile.. 1585 1682 1458 1601 Millal iseseisvus Indoneesia? 1. veebruaril 2001 30. juulil 1888 29. detsember 1949 6. jaanuar 1960 Indoneesia iseseisvus.. 1. veebruaril 2001 30. juulil 1888 29. detsember 1949 6. jaanuar 1960 Mille poolest on Bali populaarne? Päevitamiskoht Shoppamiskoht Turismikoht Surfikoht Bali on populaarne.. Päevitamiskoht Shoppamiskoht
Pt 43 TROOPILINE AAFRIKA Troopiline Aafrika uusajal 1. Peamiselt just portugallaste meresõitudele olid Aafrika mandri piirjooned juba enam-vähem tuttavad 2. Eurooplased külastasid algul ainult rannikuäärseid alasid, sest sisealaga halb kliima, läbitungimatud dzunglid ja sõjakad hõimud tundusid neile hirmuäratavad. 3. Aafrika on tohutult rikas nii looduse- kui ka inimressursside poolest. 4. (NEG MÕJU AAFRIKALE)Orjakaubandus kogus järjest rohkem hoogu ja see tõi kaasa a. Elujõulisema rahvastiku kadu b. Kohalike tavade ja traditsioonide hävimine c. Sotsiaalse struktuuri lõhkumine d
kätte ning selle tõttu olid nende hinnad kõrgemad kui idamaades. Inimesed tahtsid otsida teisi mereteid, et saada vürtse odavamalt. Sellega kaasnesid ka muud avastused ning tehti ka esimene ümbermaailma reis. Minu arust olid maadeavastused lausa vajalikud. Miks maadeavastused olid head? Sellepärast, et need laiendasid oluliselt eurooplaste maailmapilti. Peale Euroopa, Aasia ja Aafrika avastati ka Ameerika. Saadi teada, et on olemas ka Vaikne ookean. Eurooplased hakkasid varemast rohkem purjetama ning merereise tegema. Levis ka kuuldus, et põhja pool Mehhikos, kus on asteekide riik, leidub väga palju kulda. Asteekide riik vallutati hispaanlaste poolt ja Mehhiko langes nende ülemvõimu alla. Nüüd suundusid ka teised eurooplased kulla otsingutele. See avardas veelgi nende maailmapilti. Maadeavastuse tulemusel said eurooplastele tuntuks ka kartul, tomat, mais, kakao jne. Kuid miinuseks võib lugeda seda, et vallutatu Ameerika kõrgkultuuride maad
ning esimene ümbermaailmareis näitasid kätte uued võimalused ülemaailmse kaubavahetuse arendamiseks. Aafrika rahavd olid saavutanud kõrge arengutaseme oma aja kohta. Aafrikas ei teatud enne eurooplastest midagi. Eurooplased võeti hiinasse vastu umbusklikult .Eurooplastel õnnestus rajada väike kaubapunkt Aomeni poolsaarel Lõuna-Hiinas . Sellest sai peagi Hiina merevärav kauplemisel eurooplastega. Jaapanisse võeti eurooplased vastu hoopis sõbralikumalt. Jaapanlasedõppisid portugallastelt muskettide valmistamise ja kasutamise oskust ning tutvusid katoliku kirikuga. Võimule tulnud Tokugawa väepealikute dünastia, algas eurooplaste väljatörjumine jaapanist. Eurooplastel oli raskusi ka Hiinas peale tokugawa. Hiinat häiris ka euroopa misjonäride tegevus, venelaste edasiliikumine Siberis Amuuri aladele ja üha laienev Euroopa kaupade sissetung Lõuna-Hiina sadamate kaudu.
Inglise riigivõimud saatsid kolooniatesse ka kriminaalkurjategijaid ja muid süüdi mõistetuid. Kolooniate eest vastutasid kuninga poolt määratud kubernerid. Põhja-Ameerikasse elama asunutel kehtisid samad seadused, mis Inglismaal. Omavalitsusi hakkasid looma kolooniates elavad täiskasvanud mehed. Järk-järgult moodustusid need kõigis 13 koloonias. Ameerika põlisasukad olid indiaanlased, kes jagunesid u 400 hõimu. Nemad võtsid valgeid inimesi väga sõbralikult vastu, aga enamus eurooplased ei vastanud samaga ega isegi pidanud indiaanlasi inimesteks. Indiaanlased ei mõistnud, kuidas saab maaga äri ajada. Pohatanide hõimupealik Opetšankanu asus 1618.aastal organiseerima valgete väljaajamist. Uus- Inglismaa indiaanlased ühendas pealik Metakomet, et üheskoos asuda sõtta valgete vastu. Sõjas vallutasid nad 12 linna, kuid sõjas langes ka nende pealik. Kolonistid hakkasid peale seda saavutama edu nt majanduses, farmipidamises, käsitöö ja
Ajaloo kontrolltöö 11, 20-22 õpikust 11. Indiaanlased saabusid Ameerikasse Aasiast. Naised kasvatasid seal maisi, aedvilju ja tubakat, mehed käisid jahil ja kalal. Euroopa kolonistid: · Talupojad · Käsitöölised · Kaupmehed · Vargad, röövlid ja kerjused(Euroopa soovis vabaneda) Sagedased olid haigused ja epideemiad, tuli kannatada nälga ja puudust. Umbes 2/3 Ameerikaisse surid. Punanahad-Ameerikasse jõudnud eurooplased kutsusid indiaanlasi nii, kuna neil oli komme kaunistada end pidulike sündmuste puhul nii keha kui ka nägu punase värviga. Kahvanäod-Indiaanlased kutsusid valgeid nii. Indiaanlased ja Eurooplased suhtusid heatahtlikult, vaenuta koos, indiaanlastelt õpiti maisikasvatust, aga ka tubakasuitsetamist, vahetati ka kaupe. Arusaamatused tekkisid maa ostmisel. 17.sajandil algasid indiaanisõjad, mis kestsid pea poolteist sajandit. Indiaanlaste kaotuste põhjused:
väärikam rahvas. Sõjalisest vaatenurgast pakkusid kolooniad riikidele uusi sadamaid ja tähtsaid tugipunkte. Uued koloniaalvaldused leevendasid ka ülerahvastatud Euroopa ühiskondlikke probleeme. Paljudel inimestel tekkis võimalus otsida uus elukoht ja lahedam elu. Sel juhul tulid kõige enam arvesse need piirkonnad, kus kliima oli eurooplastele soodsam: Lõuna-Aafrika, Austraalia, Alžeeria. 19. sajandil rändasid miljonid eurooplased oma maalt välja kolooniatesse elama. 1.2. Kuidas kolooniaid valitseti? Eurooplased valitsesid kolooniaid kahel eri viisil: otseselt ja kaudselt. Otsene valitsemine tähendas seda, et kõik kohalikud võimuesindajad valiti emamaalt ehk metropolist. Nii tegi näiteks Prantsusmaa. Kaudse valitsemise puhul kaasati koloonia juhtimisse kohalikke elanikke. Senised võimumehed (sultanid, hõimupealikud, emiirid) säilitasid oma ameti, kolonisaatorid piirdusid vaid nende tegevuse kontrollimisega
sajandi Aafrikas oli Rwanda genotsiid 1994, mille tagajärejed kandusid üle ka naaberriikidesse ja on põhjustanud konflikte siiamaani. Seetõttu olekski paslik arutleda, mis on Aafrika kriise põhjustanud ja millised on olnud tagajärjed. Samuti proovida heita pilk tulevikku ja leida lahendusi. Paremaks mõistmiseks ja illustreerimiseks on hea seda teha kindla kriisi taustal ja selleks ongi sobilik Rwanda genotsiid. Kõige levinumaks arvamuseks on tõdemine, et Aafrika kriisides on süüdi eurooplased. Veelgi enam, kõik halb, mis Aafrikas on tuleks kanda eurooplaste arvele. Samas on see üpris loogiline järeldus arvestades kuidas eurooplased Aafrikat kohelnud on. Heaks näiteks siinkohal 1884-1885 toimunud Berliinid konverents, kus põhimõtteliselt tõdeti, et Aafrika lihtsalt on Euroopa võtta ja lepiti kokku ka kindlad koloniseerimise põhimõtted.20.sajandi kriiside tagamaad peituvad vahest isegi kaugemas ajas.
ja tema arvates ei oleks üldse hea, kui see oleks võimalik. Fukuyama arvates on tsivilisatsioonide kokkupõrge võimalik, kui see toetub huvidele, mitte kirgedele ning institutsioonidele, mitte kultuurile. Samuti väidab ta, et see ei ole Lääne vaatenurk, vaid on Globaalne vaatenurk. Pippa Norris väidab oma artiklis, et korraga saab olla nii eestlane kui kosmopoliit ehk maailma osa. Tema arvates oleme me eestlased, kuid samas ka eurooplased kaotamata oma rahvuslust ega identiteeti eestlasena. Selgub, et enamik kosmopoliitseid ühiskondi pooldab rohkem sotsiaalset võrdust, näiteks ssooküsimuses, on avatud ühiskondliku usalduse ning sallivuse suhtes. Need on väga olulised mitte ainult demokraatia, vaid ka rahu ja riikidevahelise koostöö jaoks. Enim isoleeritud riikidel on rohkem piiratud ja traditsioonilised väärtused, mis puudutab sugudevahelist
Pindala 268 680 km² Rahvaarv 4 213 418 Rahaühik Dollar Looduslikud tingimused Valdavalt mägine maa Saared on seismilised, kuid vulkaanilist tegevust on praegu vaid Põhjasaarel Saarel on ka geisrid, mudavulkaanid ja kuumaveeallikad Kliima on mereline, ühtlane ja pehme Lõuna-Alpide kõrgeimaid mägesid katavad igijää ja lumi Ajalooline kujunemine · Polüneesia meresõitjad saabusid Uus- Meremaale 11. ja 13. sajandi · Esimesed eurooplased saabusid sinna 1642.a. · 1643. aastal tõestastati, et eeldatav Lõuna-Ameerika on hoopis saar · 1834. a. veendi Uus-Meremaa Ühinenud Hõimude Liitu valima endale lippu ja kuulutama välja iseseisvust, mis lõpuks viis Uus-Meremaa Iseseivusdeklaratsioonini SKT 1 el. Kohta USD Rahvastiku hõivatus $27,900 (2008 est.) Põllumajandus - $28,200 (2007 est.) 10% $27,600 (2006 est.) Tööstus 25% Maailma edetabelis
Hõimkond:Keelikloomad Chordata Klass:Imetajad Mammalia Selts:Kiskjalised Carnivora Sugukond:Karulased Ursidae Perekond:Ailuropoda Liik:Hiidpanda Levila Hiidpandasid esineb looduslikult vaid Hiina edelaosa metsades. Pikka aega arvati, et maailmas on vähem kui 1000 pandat, kuid väljaheidetest saadud DNA põhjal tehtud uuem uurimus 2006. aastal selgitas, et neid võib olla 20003000 [1]. Hiidpandad on looduskaitse all. Ajalugu Eurooplased avastasid punased pandad 48 aastat varem kui hiidpandad. Pandasid on esmakordselt mainitud Hiina raamatutes 2500 aastat tagasi, kuid eurooplased ei näinud neid enne aastat 1869. Aastal 1936 toodi Su Lin esimese elava pandana Hiinast välja. Toitumine Bambuskarud veedavad 1624 tundi päevas süües, ülejäänud aja nad puhkavad. Pandadel on karnivooride seedimine, kuid nad söövad taimset toitu, peamiselt bambust, kust nende seedesüsteem saab toitaineid
prmuga i mbermatmiseks Santo Domingo katedraali, kuhu silmed judsid 1541. aastaks. Sinna jid mlemad kuni 1795. aastani, mil Hispaania loovutas Haiti saare prantslastele ja Kolumbuse jnused kaevati taas les ja veeti seekord Havannasse, kuhu need jid kuni Hispaania-USA sjani. Siis toodi need 1898 uuesti Sevillasse. htekokku maeti Kolumbuse luid videtavalt mber heksal korral Arvatakse, et juba enne Kolumbust olid Kariibi mere saari ja Luna-Ameerika rannikut klastanud eurooplased. Kuid kigil neil oletustel puuduvad kllaldased tendid, seeprast kuulub Christoph Kolumbusele Ameerika esmaavastamise au. Kolumbus sndis Itaalia linnas Genovas ja temast sai juba noorukina meremees. 15. sajandi teisel poolel tundsid meresitjad suurt huvi idamaade vastu, kus mned eurooplased olid juba viibinud. Nagu mitmed teisedki tolle aja eesrindlikud inimesed, uskus ka Kolumbus, et Maa on kerakujuline. Kui see on aga nii, siis on vimalik juda Indiasse ka lnesuunas, otse le ookeani purjetades
Maadeavastuste eeldused, põhjused ja mõjud. Oma referaadi teemaks valisin ,,Maadeavastuste eeldused, põhjused ja mõjud" selle pärast, et see pakkus mulle huvi. Töös on kasutatud internetis leitud materjale ja ka meie ajaloo õpik (II osa). Töö põhjuseks on loetleda maadeavastusete eeldusi (mis aitas maade avastamisele?), põhjusi (milleks maid avastati?) ja ka retketega kaasnevaid mõjusid (mida see kõik tõi?). Üks oluliseim maadeavastuste eeldus oli uute leiutiste ilmumine. Kompass oli hiinlaste leiutis: magnetiseeritud nõel, mis ujus vee peal ja näitas pooluste suunda. Navigeerimisele ja orienteerumisele aitas ka astrolaab araablaste leiutis, mis koosnes taldrikust, millele oli kraabitud taevakaart, ringist, mis asus taldrikul, ja visiirist, mida suunati taevakehale. Tänu sellele leiutisele meremehed said üsna täpselt määrata geograafilisi laiusgraade. Liikuda merel aitas ka uus laevatüüp ...
Polnud ju mõeldav, et areneb kunst, kirjandus, muusika ja muu selline, kui inimesi talutati sunnitööle ning haridus, mis mõnedele osaks sai, oli võõrkeelne. 24. veebruar 1918 sündis Eesti Vabariik. Oluline oli leida võimalikult paljude riikide tunnustus. Selle saavutamiseks, tuleb aga ennast kuidagi määratleda. Valisime, et olla eurooplased. Valisime lihtsama tee, juba varem tallatud raja. Selles valguses ei saa midagi ette heita, et oma juurtelt pole me ju päris eurooplased ja miks nii määratlesime. Võib isegi väita, et eurooplaseks saamine oli sündmuste loomulik käik. Tähtis on see, et ise teame kuhu tahame jõuda ja oma teadmistes kindlat oleksime.
Kehtna PK Kolumbuse merereisid Christoph Kolumbus oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. Kolumbus sündis Itaalia linnas Genovas ja temast sai juba noorukina meremees. Arvatakse, et juba enne Kolumbust olid Kariibi mere saari ja Lõuna-Ameerika rannikut külastanud eurooplased. Kuid kõigil neil oletustel puuduvad küllaldased tõendid, seepärast kuulub Christoph Kolumbusele Ameerika esmaavastamise au. 15. sajandi teisel poolel tundsid meresõitjad suurt huvi idamaade vastu, kus mõned eurooplased olid juba viibinud. Nagu mitmed teisedki tolle aja eesrindlikud inimesed, uskus ka Kolumbus, et Maa on kerakujuline. Kui see on aga nii, siis on võimalik jõuda Indiasse ka läänesuunas, otse üle ookeani purjetades.
olid epideemiad, mille tõttu surid paljud inimesed) 8-12 poega oli sellel ajal täiesti normaalne nähtus. Osad neist läksid kloostritesse ja seepärast jäid kojujäänutele maad väikseks. Seepärast läksid suurema osa poegadest maailma õnne otsima. Koos nendega ühineti ja nii tekkisid suured salgad, nad seostasid endale maa-alasid kaugemal või pidasid end üleval röövimisega. Usklikud normannid olid esimesed, kes korraldasid moslemite käes olevale Pühale Maale retki. Nii said eurooplased aru, et suur sõjavägi suudaks Püha Maa vabastada. Euroopa tahtis vabaneda Bütsantsi vahetalitusest, sest euroopa kaupmehed tahavad luua Vahemere idarannikule toetuspunkte, mille kaudu oleks teostunud kaugete idamaade turgude vallutamine. Rüütlid tahtsid oma sõjakirge rahuldada, kaupmehed raha teenida ja paavst allutada endale idakirikut ja näidata üleolekut. Talupojud lootsid pääseda vägivallast ja hädadest. 2.kes ja miks ristisõtta läks?
Euroopasse alles tänu Gutenbergile. Tema trükkis esimese raamatu Euroopas, milleks on Piibel. Suurte maadeavastuste põhjused ja tulemused/tagajärjed Oli vajadus väärismetallide, vürtside järele, mis olid Euroopas väga hinnas. Idamaa kaupmeestelt ostes olid need luksuskaubad väga kallid, niisiis läksid Eurooplased retkedele, et tuua idamaadest ise Euroopasse neid samu kaupu. Tulemuseks oli see, et eurooplased vallutasid ja koloniseerisid need piirkonnad, mis nad olid avastanud. Orjastasid kohalikke ja hävitasid kõrgkultuure. Kulla ja hõbeda hind langes märgatavalt, mis soodustas feodaalsuhete lagunemist. Tõusis märgatavalt Eurooplaste maailmapilt. Laevandus arenes ning sel perioodil toodi palju uusi leiutisi euroopasse aladelt, mis eurooplased olid vallutanud. Kuulsamad maadeavastajad Cristoph Kolumbus mees, kes ületas esimesena Atlandi ookeani, avastas
Majanduskriisi süvenemine aitas kaasa sisepoliitiliste pingete kasvule paljudes riikides. Üheks kõige silmapaistvamaks suhete konfliktiks osutus Ameerika Ühendriikide ja Euroopa vaheline suhtlemine. Ameeriklased hakkasid süüdistama eurooplasi kriisi tekkimises. Kuna Ameerika oli üks suuremaid ja arenenumaid riike, siis hakkasid ameeriklased otsima vabandusi enda kaitsmiseks ning süüdistasid eurooplasi selles, et Euroopa majandus ei suuda piisavalt kiiresti areneda. Seetõttu ei suuda eurooplased aga Ameerika kaupu osta ning see oligi põhjuseks ületootmisele. Eurooplased aga oma kangekaelse olekuga süüdistasid omakorda ameeriklasi, kes olid seadnud kõrged tollimaksud välismaakaupadele ning leidsid, et selle tõttu ei saanudki nad oma kaupu müüa. Saksamaale mõjus majanduskriis üsnagi positiivselt. Versailles rahulepinguga paika pandud tingimused kaotasid nüüd kehtivuse ning Saksamaa vabastati reparatsioonide
Senisest enam asuti tegelama loodusteadusega . Varauusajal avardus tänu suurtele maadeavastustele oluliselt eurooplaste ettekujutus maailmast. Varauusaja alguseks oli eurooplastele tuntud umbes 1/5 maakera pindalast, varauusaja lõpuks juba neli viiendikku. Avastusretkede esirinnas olid Hispaania ja Portugal, neid motiveeris soov leida senisest lihtsam ja odavam ligipääs Aasia (India) rikkustele. Kulla ja vürtside jahil avastasid ning allutasid eurooplased XV-XVIII sajandil alasid Ameerikas , Aafrikas ja Aasias. On tähelepanuvärne ,et ajastu lõpuks tundsid eurooplased juba 90% maailmamerest, maismaast aga vaid 60%. Oluliselt suurenes väärismetallide sissevedu Euroopasse, õpiti tundma uusi taime-ja loomaliike. Alles XVIII sajandil jõudis kartul inimese toidulauale , pakkudes leevendust viljaikaldustest tingitud näljahädale. Tubakat peeti arstirohuks ja just kopshaiguste vastu .
suurelt muutus majanduskorraldus 6. euroopast ameerikasse toodi hobune, siga, lammas 7. väärismetallid 8. kapitali koondumine suurettevõtjate kätte · Teistele maadele: 1. algab Euroopa suurriikide koloonia poliitika 2. ristiusu levik 3. kõrgkultuuri hävimine 4. algab Euroopast väljaränne teistesse riikidesse 5. gripp, alkohol Maadeavastuste kasulikkus avastajatele ja avastatule. · Avastajatele: 1. euroopasse rikkuse sissevool teiste rahvaste alluste läbi 2. eurooplased kaubanduse-majanduse ettevõte 3. eurooplased pidasid oma tsivilisatsiooni paremaks · Avastatutele: 1.eurooplased viisid kaasa uue tehnoloogia ja kultuuri 2. erinevad maailmajaod kaasati kaubandusliku ja kultuuriliku suhtlemisse 3. kultuuri hävinemine 4. rikkuste väljavedamine 5. kodanike väljavedamine 5. Reformatsioon - oli 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ning
sõjaga, halvimal juhul mõne tsivilisatsiooni hävinguga Viimasel ajal on väga aktuaalne teema olnud islamiusust inimeste massiline sisseränne Euroopasse. Kardetakse, et islam pääseb Euroopa Liidu peamiseks usundiks. Islami usu levimist soodustab euroopa riikides olev madal sündimus ja fakt, et eurooplased on muutumas üha enam ilmalikumaks. See on põhjustanud paljudele inimestele meelehärmi. Eurooplased on koguni selle vastu võitlema hakanud. Kõige värskem ning verisem näide võitlusest islami vastu on Norras, Utøya saarel toimunud veretöö, kus julmalt tapeti vähemalt 76 inimest. Tapatöö toimepanija toetas anti- islamiseerimist ja oma manifestis õigustas islami vägivaldset väljajuurimist Euroopas. Nagu S. R. Huntington oma raamatus väitis, on tsivilisatsioonide vahel tekkimas poliitilised ja sõjalised konfliktid. Ta väidab, et konfliktide peamised põhjused on
Minu arvates ongi tänapäeva suurim teoloogia probleem see, kellel on õigus, kui kellegi sõnavabadus satub vastuollu kellegi teise arusaamaga pühast; kuhu tõmbab pühadus sõnavabaduse piirid? Hirm on paarikümne aastaga sisestatud nii, et keegi ei julgeks nüüd enam «Saatanlike värsside» taolist raamatut avaldada. Seega hakkab sõnavabadust piirav usuvabadus segama ka kirjanduslikku ja kunstilist väljendust. Nüüdseks on eurooplased muutunud juba nii tundlikuks, et raamatud jäävadki avaldamata, teatrietendused esitamata ja näitused avamata, kui keegi ainuüksi vihjab, et need võiksid kellegi usulisi tundeid solvata. Islamistide nõudmised, et nende tõlgendust pühadusest austataks kogu maailmas, on saanud hiljem selgelt poliitilise iseloomu. Viimastel aastatel on islamiriikide ühendus OIC nõudnud ÜRO inimõiguste nõukogu kaudu «religiooni teotamise» keelustamist kogu maailmas. Sealjuures on
Tolleaegses ühiskonnas olid inimesed rohkem pühendunud oma kodusele elule ja said sellistest suurtest uudistest ilmselt alles hiljem teada. Küll aga on Kolumbuse avastus, millest räägitakse tänapäeval juba väikestele lastele, muutnud sajandite jooksul inimeste mõtlemist. Saades aru, et peale Euroopa on maailmas veel teisigi suuri mandreid avardus inimeste maailmapilt väga suurel määral. Kuna Ameerikast leiti ka maavarasid langes järsku ka kulla hind, kuid jäi seejärel püsima. Eurooplased said kasutusele võtta uued põllukultuurid eesotsas maisi ja kartuliga, mis lahendas suuri näljaküsimusi. Koloniseerimisega hakkasid leevenduma ka Euroopa rahvastikuülejäägi probleemid, sest aja jooksul asustasid Eurooplased end Ameerikasse indiaanlaste kõrvale ja kahjuks kohati ka nende asemele. 20. sajandiks oli Ameerika arenenud juba Euroopale väga tõsiseltvõetavaks vastaseks ja konkurendiks, millest kõige paremini annab aimu näiteks teine maailmasõda. 1517
eesmärgiks oli õnneotsimine, täpsemalt rikastumine. Selleks võtsid nad ette retki samuti rüüsta, mis ulatusid Põhjamerest Kaspiani.Rännates pikki maid, avastasid põhjala inimesed 9.sajandil Islandi. See oli positiivne saavutus, sest leiti uus maa, laiendati Euroopa ala ning kuna see kuulus algul viikingitele, siis oli neil võimalik asutada see enda normide ja tahtmiste järgi. Samuti olid normannid arvatavasti esimesed eurooplased, kes avastasid Põhja-Ameerika ning rajasid sinna oma asunduse Vinlandi ja jäid paigale umbes 150 aastaks. Tänu sellele viidi euroopalikku kultuuri edasi ka teisele poole ookeani. Viikingitel oli kasutusel oma ruunikiri, mille algus ulatub 3.-4. saj. Selle abil kajastati omamoodi ka rahvaste mütoloogiat, mis aitas säilitada nende ning rikastada teiste kultuuri. Jutud käsitlesid ajaloosündmusi kirjanduslikus vormis, neist mõnest on saanud isegi ka rahvuseepos
Ameerika kolonistid Tiina Illi 8.b Põliselanikud Indiaanid 400 hõimu 25 000 a. Sisserännanud eurooplased maata talupojad käsitöölised kerjused vargad kaupmehed Probleemid, mis tekkisid haigused katk nälg Elatis allesjäänutel põllundus kalapüük Koloonia ... e. asumaa.Territoorium sõltub mingi riigi(emamaa)poliitilisusest ja majandusest .Pole riigiga ühendatud.Tavaliselt emamaast kaugel. Ameerikas palju kolooniaid Asumaade võitlejad Prantsusmaa Inglismaa Inglismaa võidab AITÄH KUULAMAST! :)
F12 LUGEMISKONTROLL EMIL TODE „PIIRIRIIK“ Iga vastuse oodatav pikkus on 50 – 100 sõna. 1. Iseloomustage minategelast ( eluloolised andmed, haridus, perekond, suhted lähedastega, hobid) 2. Iseloomustage suhteid vanaemaga. Kuidas need suhted aja jooksul muutuvad? 3. Mida tähendavad minategelase jaoks Ida- ja Lääne-Euroopa? Kelleks ta end ise peab? 4. Kes on Angelo? 5. Miks tapab minategelane Franzi? 6. Selgitage teose pealkirja. 7. Andke omapoolne hinnang raamatule. Seda raamatut lugedes ei saanud ma päris täpselt aru, kes on peategelane. Minu jaoks oli see raamat pisut keeruline aga sellest, et peategelasele ei meeldinud ida-eurooplased, oli kohe aru saada. Peategelane oli siiski vist mees, kuigi kohati käitus, kui naine. Näitek...
sõjalistest konfliktidest ja poliitilisest vägivallast. Ei või olla täpset vastust selle kohta, kuidas põgenikud mõjutavad Euroopat, kas nad lõhestavad teda või teevad paremaks. On vaid arvamused. Mina oma korda püüan argumenteerida ja kinnitada faktidega oma seisukohta. Minu seisukoht on selles, et suur põgenike arv Euroopas viib selle või teise riigi kultuuri kaoseni. Häda ei ole ainult selles, et moslemid täidavad Euroopat, vaid asi on nende nõudmistes, et eurooplased adapteeriksid nendele. Kõik rahvusvahelised seadused trakteerivad nad enda kasuks. Et nad võtaksid omaks Euroopa kultuuri, neid tuleb “kiskuda” nende keskkonnast ja soetada soetada eurooplaste keskkonda, elada laagrites oma kommetes, reeglites ja suhelda oma keeles, mingist Euroopa kultuurist nad aru ei saa. Euroopa riikides põgenike probleem viib tõsisteks ekonoomseteks, poliitilisteks ja ühiskondliksteks probleemideks. Paljud riigid ei ole
Kõikjal kus valisteb orjade moraal, võib märgata Nietzsche puhul hea ja rumala lähenemist. Euroopas valitseb Nietzsche meelest aga karilooma moraal. Ta väidab, et Euroopa liigub sellise elulaadi poole, et pole vaja enam kedagi ega midagi karta ja seda teekonda nimetavad Eurooplased progressiks. Ta väidab, et Euroopa on omandanud sellise ilme, nagu oleksime ainus lubatud inimtõug. Kari ei saa aga läbi ilma juhtideta, siinkohal üritab ta luua ülemustes paralleele karjastega. Väitega, et Eurooplased peavad ennast ainsaks lubatud inimtõuks võib ajaloole toetudes temaga täiesti nõustuda, sest läbi aegade on Eurooplased vallutanud ja orjastanud teisi maid, alati on püütud saavutada dominandi rolli. Kui vaadata kasvõi esimesele Maailmasõja eelset poliitilist kaarti, on selgesti näha Eurooplaste soov. Tänapäeval on Eurooplased muutunud kindlasti sallivamaks ja tolereerivamaks, kuid ka aeg on ligi 120 aastat Nietzsche ütelusest
avastusteks ette veneetslase Marco Polo kirjutatud reisikirjeldused Mongooliast ja Hiinast tekitasid suurt uudishimu kaugete maade vastu taasavastati Maa kerakujulisus Tagajärjed: Nii Euroopas kui mujal maailmas levisid uued kultuurinähtused Avardusid hüppeliselt teadmised ümbritseva maailma kohta Põllumajanduse areng Lääne-Euroopas kiirendas feodaalsuhete lagunemist Töönduse areng, mis pani aluse industrialiseerimisele Eurooplased õppisid tundma seninägematuid taimi: kartul, tomat, mais ja tubakas Varauusaja alguseks oli eurooplastele tuntud umbes 1/5 maakera pindalast, varauusaja lõpuks juba neli viiendikku. Ajastu lõpuks tundsid eurooplased juba 90% maailmamerest, maismaast 60%. Feodaalsuhete lagunemine Lääne-Euroopas tõstis saagikust ning rahvaarvu Industrialiseerimisele ja varajasele kapitalismile omaste nähtuste arengule
Mesopotaamia-maa-ala Aasia lääneosas,Eufradi ja Figrise kesk-ja alamjooksu piirkonnas. Loodusvaradelt on maa vaene. Leidus vaid savi ja pilliroogu. Mesopotaamia oli välismaailmale avatud.Sumeri tsivilisatsiooni tunnused-:savitahvlite kohane kiilkiri,suurte templite ümber rajatud linnas,eripärane religioon,kõrgtasemeline kirjandus ja kunst. Hammurapi seadused-". Nimelt jagasid Hammurapi seadused Mesopotaamia elanikkonna kolme õiguslikku seisusesse: Vabad kodanikud, sõltlased ja orjad.Mesopotaamia perekonnas oli piiramatu võim. Pruudi kaasvara jäi tema omadusse. Mees võis abielluda ka mitme naisega. Mehel võisid olla ka abieluväliseid vahekordi.Mesopotaamia linnad-on linnatsivilisatsioon.paiknesid suuremad templid ja valitsejate lossid,elasid paljud ülikud ja enamik käsitöölisi ning kaupmehi.Linnad oli kitsadja tänavad kõverad,mille kõrval seisid külg külje kõrval lameda katusega tellistest majad.tänavatel oli häälekas kauplemine.Mesopota...
4 1739 ilmus välja esimest korda eesti keeles piibli täielik tõlge. Tõlkijaks oli Anton-Thor Helle. 4 Vennastekoguduste liikumise positiivne külg: Seal, kus tekkisid Vennastekogudused vähenesid vargused, käidi vähem kõrtsis ja inimesed töötasid usinamalt. Negatiivse külg oli aga et: Vennastekoguduste liikumine tõi kaasa usulise fantismi, loobuti ehetest ja riietuti musta, ning igasugused pidustused ja maised lõbustused kuulutati patuks. 5 Eurooplased kutsusid Indiaanlasi punanahkadeks ja indiaanlased kutsusid vastu Eurooplasi kavhanägudeks. 5 Iseseisvuse väljakuulutamine toimus läbi iseseisvusdeklaratsiooni 1776, mis kuulutas 13 kolooniat iseseisvateks riikideks. 5 Legendi järgi tekkis Ameerika lipp sedasi, et üks kolonist riputas teiba otsa oma triibulise voodikoti. 5 - Iseseisvussõjas kasutasid Ameeriklased lahkrivi taktikat, ehk nad ei olnud pikkades tihedates viirgudes vaid hajusalt, üritades tulistada puu või kivi tagant
rahvusvahelisel areenil. Teatavasti teenivad Venemaa energeetikakorporatsioonid lõviosa tulust tooraine müügiga läände. Just seepärast on Venemaa suhted Euroopa Liidu ja USAga suurest hulgast majanduslikest, humanitaarsetest ja sõjalis-poliitilistest probleemidest hoolimata viimasel ajal arenenud eesmärgiga luua energeetikavallas uusi ärikontakte. Kas sellest ka midagi välja tuleb, ei oska ma arvata, sest eurooplased kardavad ju jääda sõltuvusse vene gaasist, kuna siis oleme venelaste mõju all ja neil on iga hetk võimalus gaas kinni keerata ja sellega manipuleerida. Tundub, et kokkuvõttes tahavad mõlemad riigid liikuda neutraalsuse suunas, on tõsiasi, et need kaks suur riiki ei saa kunagi päris ilma konfliktideta hakkama, aga vähemalt nad üritavad keskenduda majanduse edukusele. USA lisaks veel rahva heaolule, inimõigustele, rahule Afganistanis ning Iraagis ja ka globaalsetele probleemidele.
äriliiki. On väga populaarne ka tänapäeval. Üle kogu riigi märgid ja info, et tuleb ennast kaitsta AIDSI eest. Hinna- ja palgavõrdlus Võrdlusalune Eesti Tai Piim (1 liiter) 0,63€ 1,3€ Munad (12 tk) 1,32€ 1,49€ Riis (1 kg) 1,3€ 1,08€ Apelsinid (1 kg) 1€ 1,76€ Keskmine palk (neto) 830€ 465€ Eurooplased Tais Lisaks puhkamisele tehakse palju iluoperatsioone. Nende hind Tais on 2-3 korda soodsam kui USA-s või Euroopas. Väga head erahaiglad, varustatud uue tehnikaga. Saab teha ka soovahetusoperatsioone. Naised ühiskonnas Palju rohkem õigusi võrreldes lähiriikidega. Kõrgemates ühiskonnakihtides on naistel palju võimu. Tihti on suurte ettevõtete juhid just naised. Soovitused
MHG Tartu, 2014 Üldine • Lõuna-Ameerikas suurim riik • 8 511 965 km² • 5. riik maailmas • Portugali keel • 192 mln elanikku • Pealinn Brasiilia Loodus • Savann ja vihmamets • Ekvatoriaalne, lähisekvatoriaalne, troopiline ja lähistroopiline kliima • Jõestik • ¼ vihmametsadest • Tasane maa • Amazonase madalik • Pico de Neblina (2994m) 1964a Inimesed • 192 mln – 54% eurooplased – 6% aafriklased – 39% euroaafriklased – 1% muud • Rannikul (kliima parem) • Hõimud • Asustus hõre Taimed • Liigirohkus • Brasiilia puu (Brazilwood) • Lihasööjad taimed • orhideed Loomad • Liigirohkus • Suurimetajad (nt jaaguar, puuma) • Anaconda (suurim madu) • Armadillo Kultuur • Jalgpall • Kohv • Rio de Janeiro’s asub 1 seitsmest maailmaimest • Turistid • Olümpia 2016 Kasutatud materjal
prantslaste vahel. Prantsuse asumaad osutusid siiski vähem elujõulisemaks. Prantsusmaa asumaadesse voolas palju sellist rahvast, kes polnud harjunud püsiva tööga. Seetõttu kannatasid Prantsuse kolooniad elanike vähesuse all. Kolooniate valitsemisel lokkas korruptsioon. Kõik see kergendas asumaade vallutamist inglaste poolt. Lõplikult kaotasid prantslased oma asumaad 1763. aastal Seitsmeaastase sõja tagajärjel. Esimesed Ameerikasse jõudnud eurooplased hakkasid indiaanlasi kutsuma punanahkadeks- põhjuseks oli indiaanlaste seas laialt levinud komme kaunistada pidulike sündmuste puhul nii keha kui ka nägu punase värviga. Indiaanlased nimetasid valgeid omakorda kahvanägudeks. Indiaanlased suhtusid eurooplastesse esialgu heatahtlikult. Vaen algas siis, kui kaupmeeste asemel hakkasid saabuma ümberasujad, kelle voolul ei näinud lõppu tulevat. Arusaamatused
ühe Euroopasse elusalt kohale jõudnud linnu arv... 7. MOOD Kasukad, jääkarunahksed kotid, gorilla labakäest valmistatud tuhatoosid, elevandi jäsemetest vihmavarjuhoidjad jpt. on olnud väga moekaubad. Krokodillinahast kingad, kotid, kilpkonna kilbist meened on endiselt väga sagedased ostud. 8. BIOINVASIOON Algas maadeavastajate uurimisretkedega 15. sajandist, mil tehti juba tõelisi ookeanilaevu. Kitsed viidi kõigile ookeani saartele, kuhu eurooplased seilasid, et oleks tagasi tulles liha võtta. Paljunesid hästi, sest puudusid vaenlased ja parasiidid. Hävitasid hulgaliselt kohalikke taimeliike, sest söövad kõike nii põõsaid kui rohttaimi. Galapagos muutus 10 aastaga rohumaaks, põõsad söödi ära. Kassid (Austraalias on 21 miljonit) võeti pardale hiirte, rottide hävitamiseks, kuid levisid saartele ja hävitasid linnuliike jt. Rotid (sigivad 6 korda aastas) liikusid samuti laevadega saartele ja tegid omakorda puhta töö.
Andre Aafrika a Nigol VÕITLUS ORJAKAUBANDUSEGA Eurooplased alustasid Aafrikas massilist orjakaubandust 16. sajandil Orjade püüdmisega kaasnes linnade ja külade purustamine, majanduse allakäik ja kultuuriväärtuste hävitamine 18. sajandil muutus orjade väljavedu takistavaks teguriks Orja kaubandust hakati keelustama: Taani tegi seda 1804. a., Inglismaa 1807. a. ja USA 1808. a EUROOPLASTE UURIMISREISID AAFRIKAS 19. sajandi algul olid eurooplastele tuntud vaid Aafrika rannikualad
Kasvatatakse kohvi Noorim kuid suurim saarestikus Tekkis 5 kilpvulkaani liitumisel Kilauea on tegevusel Vihmamets Wao Kele ‘O Puna Maui 1883 ruutkilomeetrit 144 444 elanikku Kõrgeim tipp Haleakala vulkaan (3055 m) Tegeletakse põllumajanduse ja turismiga O’ahu 1557 ruutkilomeetrit Hawaii saarestiku pealinn Honolulu 976 372 elanikku Laevastikubaas Pearl Harbor Kailua, Waipahu, Pearl City, Kane’ohe James Cook suri seal 2 nädala pärast eurooplased HMS Resolutionist. Turistimagnet Võeti üles seiklussari „Teadmata kadunud“ Laterna festival Igal aastal 25. mai Floating Lantern Festival Osaleb 40 000 inimest Festivali point on austada ja armastada inimesi, kes on elanud enne meid. O’ahu lõunakaldal Küsimused. Mis on Hawaii saarestiku pealinn? Mis on saarestiku suurim saar? Millega tegelevad Hawaii elanikud? Kus toimub iga-aastane laterna festival? Kus asub Hawaii saarestik? Aitäh kuulamast
lõunaosariikidele, kes lõid Ameerika Ühendriikidest lahku ning kuulutasid välja Konföderatsiooni. � Aastal 1861 puhkes Konföderatsiooni ja Uniooni (Ühendriigid, mis ei kuulunud Konföderatsiooni koosseisu) vahel Kodusõda, mis lõppes 1865. aastal Uniooni võiduga. � Kodusõja tagajärel said orjad vabaduse ning oli vaja alustada mustanahaliste ühiskonda sulandamisega. 19. saj lõpp: üleilmne maailm � 15.-16. sajandil hakkasid eurooplased dikteerima maailma erinevate tsivilisatsioonide suhtlust. � 19. sajandi lõpuks koosnes maailm valdavalt Euroopas asuvatest iseseisvatest suurvõimudest ja nende kolooniatest. � Eurooplased ei suutnud Hiinat koloniseerida, kuid oopiumisõdade tulemusel omandasid britid, prantslased ja ameeriklased Hiinas rea eesõigusi. � Jaapan oli 17. sajandi alguses kehtestanud isolatsioonipoliitika, kuid 19. sajandi keskel sundisid Ameerika Ühendriigid Jaapanit oma sadamaid avama ning 19
Portugal 27.10.13 Rahvaarv Väikeriik ● Rahvaarv - 10,799,270 (juuli 2013) ● Rahvaarvu poolest 81. riik ● Rahvaarvu poolest sarnased riigid: Kreeka, Boliivia, Belgia ● Rahvuslik koosseis Ülekaalus kohalikud rahvused ● ● Dekoloniseerimise ajal emigreerus riiki Aafrika päritolu inimesi (arv alla 100 000) ● 1990. aastast on peamiselt ida- eurooplased läinud portugali Keeled Ametlik – portugali ja miranda keel ● Portugali keel 98%, miranda keel 0,1%, teised keeled 1,9% ● 9 ● Portugali keel Miranda keel Teised keeled Sündimus, suremus, ränne Sündimus – 9,6 / 1000 (200.) ● Suremus – 10,91 / 1000 (40.) ● Loomulik iive on -1,31 ● Rändesaldo - 2.82 / 1,000 (32.) ●
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
