kirjeldada paljusid looduslikult kulgevaid protsesse. Kuid 1202 aastal hakkas Fibonacci uurima, kuidas paljunevad jänesed ideaaltingimustel. Sellest tulenevalt avastas ta ka fibonacci jada. FIBONACCI AJALOOST Fibonacc oli Itaalia matemaatik, kes sündis 1175.aastal. Tema täisnimi oli Pisa Leonardo, Fibonacciks kutsutakse teda lühendina nimest Filius Bonacci. Teda on nimetatud üheks keskaja suurimaks matemaatikuks. Ta oli üks esimesi, kes tutvustas Euroopale hindu-araabia numbrisüsteemi. Ta leidis numbrites omaduse, mida hakati 19. sajandil nimetama tema nime järgi Fibonacci jadaks. Tegemist on lihtsa ja loogilise jadaga, kus liige n on kahe eelneva arvu summa. KULDLÕIGE Kuldlõige tähendab lõigu sellist jaotamist kaheks osaks, et suurem osa oleks kogu lõigu ja selle väiksema osa keskmine võrdeline. Seda suhet saab väljendada matemaatilise konstandiga (fii).
Miks, kuidas ja millal õnnestus eestlastel saavutada autonoomia? saavutati 30.03.1917 valmistati eelnõu, mis esitati kinnitamiseks Ajutisele Valitsusele; korraldati eestlaste demonstratsioon (Ajutisele Valitsusele esitati kinnitamiseks autonoomiaseaduse projekt.;;Petrogradis toimus hiiglaslik eestlaste meeleavaldus, millega nõuti Eestile kohest autonoomiat.;;Ajutine Valitsus andis määruse Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta.) Loetle muutusi, mis toimusid Eestis pärast autonoomia väljakuulutamist. Kogu eesti ala liidesti üheks rahvuslikuks kubermanguks, Eesti saab I korda rahavesinduse Maapäev, Eesti keelne asjaajamine (õppekeel), Erakondade loomine, Miilitsa loomine, Rahvusväelaste loomine I eesti polk Selgita, kuidas mõjutasid I maailmasõja sündmused Eesti iseseisvumisprotsessi. Eesti iseseisvumine on otseselt seotud Esimese maailmasõjaga, mille käigus lagunesid Euroopa impeeriumid Venemaa ja Austria-Ungari. Sõja mõju...
ülesannetele, mida esitas kunstitäiuslikkus. Bütsantsi brokaatkangad levisid samuti kõikjale kogu maailmas. Kui türklased olid vallutanud Konstantinoopoli 1453a. jätkus bütsantsi kunsti viljelemine ainult mõningais kloostreis. Bütsantsi kunst on viljastanud Lääne-Euroopa ja eriti Venemaa kunsti arengut. Ainult oma tuhandeaastase olemasolu vältel mängis Bütsants maailma kultuuriajaloos tähtsat rolli. Bütsants säilitas Euroopale antiikkultuuri pärandi ning päästis ta araablaste pealetungi eest. Kasutatud kirjandus : 1. ENE nr 1 2. M.V. Alpatov ``Kunstiajalugu`` 3. Lühikokkuvõtted koolimaterjalist
ja 15. sajandi vahele. Keskajal seda sõna muidugi veel ei tuntud, termin tekkis alles siis, kui ajastut sai paigutada teiste ajajärkude keskele. 16. sajandil hakkasid humanistid nimetama keskajaks antiigi ja renessansi vahelist perioodi, mida nad pidasid pimedaks ja barbaarseks. Terve aastatuhande väldanud keskaeg oli eripalgeline. Euroopa oli poliitiliselt väga killustunud. Siiski kujunes keskajal välja ühiskonnamudelm is jättis sügava jälje Euroopale ja selle hilisemale ajaloole. Kokkuleppeliselt on keskaegse Euroopa piirid määratud ristiusu leviku põhjal, seepärast ei kestnud keskaeg igal pool sama kaua. Oma viimasel õitsenguajastul, 9. sajandi lõpust kuni 11. sajandi alguseni, oli Bütsants võimsaim riik Euroopas ja Lähis- Idas. Suurriik tugines Rooma impeeriumi pärandile ja õigeusule. Antiikajast pärinesid ka Bütsantsi arvukas ametnikkond ja maksusüsteem. Need lõid eeldused riigi tõhusaks toimimiseks
(Sõda algab 1914, viimati oli sada aastat varem viimane suurem sõda: Napoleoni sõda) Selle eesmärgid: Saksamaa vajas juurde kolooniaid, purustada Prantsusmaa. Austria-Ungari soovis tugevdada oma postsioone Balkanil. Itaalia soovis kaitset võimaliku Prantsusmaa rünnaku eest. Türgi lootis kaitset Venemaa ja Itaalia surve vastu. (Kõik soovivad Prantsusmaa ja Venemaa purustamist ja oma valdusi kaitsa ja tugevdada) 5. Mis kujutas sinu arvates suuremat ohtu Euroopale, kas vastuolud eri ühiskonnakihtide või rahvuste vahel? – Pigem rahvuste vahel, kuna erinevad riigid olid oma vahel liidus, mis näiteks tähendas seda, et konflikt Serbiaga tähendab ka konflikti Venemaaga. 6. Miks on nimetatud Balkani poolsaart 20. sajandi algul Euroopa püssirohutünniks? – Kuna riikide omavahelised liidud vallandasid väiksest konfliktist suure sõja. 7. Nimeta 1900. -1913. aastate olulisemad sõjalised konfliktid. – 1904-1905 Vene –
aastas, aga päris kõrbe ei ole. Samuti pole Brasiilias paiku, kus enamikul talvedel püsiv lumikate moodustuks. Brasiilias voolavad Lõuna-Ameerika suurimad jõed Amazonas ja Paraná jõgi. Brasiilia jõgedevõrk on tihe ja jõed on üldiselt hästi laevatatavad. Seetõttu on jõelaevandus seal väga oluline, eriti hõredalt asustatud piirkondades tähtsam kui maantee- või raudteevõrk. Brasiilia asub kolmes ajavöötmes. Aastaajad on vastupidised Euroopale ja USA-le. Kevad on 22 sept 21dets, suvi 22 dets 21 märts, sügis 22 märts 21 juuni ja talv 22 juuni 21 sept. On olemas viis piirkonda: Põhja-, Kirde-, Kesk-Lääne-, Kagu- ja Lõunapiirkond. Kirdeosa taimestik on suhteliselt "kesine", kuid ometi, tänu puude vähesusele leidub siin nii kõrgeid kõrrelisi kui ka torkivaid põõsaid. Muidugi on siin palju palme. Inimese poolt kasvatatakse Brasiilias maisi, kohvipuid ja ka puuvilju. Tegelikult on Amazonase vihmamets
Euroopas 17. saj. toimu maailmapildi avardumine: kauged maad, loodus, eksootika. Maad, kus kiriku huvid kõige tähtsamad on Itaalia, Hispaania, Austria, Lõuna-Saksamaa, Lõuna-Madalmaad(Belgia), Poola, Leedu. Ilmalikud mõjud ja õukonna tellimusel tekkiv kunst sünnib Prantsusmaal, Saksamaal (Inglismaal). Vastuseis katolismile oli Hollandis, Põhja-Saksamaal, Skandinaavias ja Eestis Rootsi koosseisus. 17. sajandi kunsti ühisnimetuseks sai barokk. Tekkekohas, Itaalias, taotleti toredust, kus rahu ja sümmeetria asendusid stiihilise tormlemisena millegi tundmatu poole soov hämmastada, liikumine kõiges ka ülepakutult ja rahvalik.Arhitektuur. Kirikud pikerguses hoones, määrav siseruum, mis moodustas ühe avara ruumi. Tähtsad olid kujud ja maalid, kus tõeline ja maalitu segunevad, eriti laemaalidel. Laest jätkus ruum optiliselt kas taevast kujutades või ruumi suuremana lastes paista. Kiriku juures on olulised kuppel ja läänefassaad, mille keskosa o...
politseiaparaat, rajati Prantsuse pank, 1804 ,,Tsiviilkoodeks," vabaturumajandus, jätkas vallutussõdu. Napoleoni sõjad Napoleoni edu saladus: Pr sõdurid arvasid end sõdivat SPRi eest, oskus juhtida vägesid, andekad abilised, vastaste nõrkused. Miks Napoleoni sõjakäik Venemaale ebaõnnestus: Vene armee vältis piirilahingut, rahvasõda Np vastu, nn põletatud maa taktika, külm talv, ei saanud nii kaugelt liitlasega ühendust pidada. Napoleoni sõdade tagajärjed Euroopale: rahvusluse kujunemine vallutatud rahvad astusid Nap vastu, SPRi väärtuste ja valgustuse levik inime ja kodanikuõigused, absolutismi ja vana korra lõplik lammutamine, üldine sõjaväekohustus. Viini kongress Kokkukutsumise põhjused: et jagada territooriumid, et mõelda välja süsteem, mis tagaks, et midagi sellist enam ei juhtuks. Peamised otsustajad: Venemaa, Austria, Preisimaa, GB. Enim otsuseid mõjutanud isikud: Aleksander I, Metternich, Hardenberg, Castlereagh, Talleyrand.
· Oli korralik teedevõrk ja kulleriteenus, et saaks kiiresti edastada teateid ja paigutada sõjaväge. 9. INDINAANIRIIKIDE HÄVIMISE PÕHJUSED (tv.100) · Eurooplaste relvastu ületas indiaanlaste oma, sest neil olid tulirelvad · Eurooplastel oli mõeldud konkreetne strateegiline kava indiaanlaste ala hõivamiseks · Indiaanlased ei olnud ühtsed, erinevate hõimude vahel olid vastuolud 10. SUURTE MAADE AVASTUSTE TAGAJÄRJED / TULEMUSED EUROOPALE JA AVASTATUD MAADELE (tv.96, 101) · Kaubanduse keskusteks said Atlandi ookeani äärsete riikide sadamalinnad · Leidis aset oluline hinnatõus nn. hindade revolutsioon · Tekkisid uued kaubandus- ja rahandustegevuse nähtused kauba- ja fondibörs · Avardusid hüppeliselt teadmised ümbritseva maailma kohta · Laevaehituse ja navigatsiooni tase tõusis märgatavalt · Avastatud piirkondade koloniseerimine · Vähenes Vahemeremaade kaubalinnade tähtsus
° Inimeste poosid ja asendid mõjuvad juhuslikuna ° Piltide tegelased ei esine vaataja suunas ° Selgete piirjoontega tegelased, mahulised ° Ruumilisuse saavutamiseks heletumedus ka dramaatiliseks muudab ° Keldriluugivalguse efekt ülevalt tulev valgusvihk ° Säilinud 50-60 maali ° Teosed polnud kuigi mahukad ° Tõi maalikunsti ka kriminaalsuse ° Bacchus Rooma veinijumal ° Peetruse ristilöömine ° Eeskujuks kogu Euroopale ° Protestantidele meeldis lihtinimeste kasutamine usuteemades ° Artemisia Gentileschi naine, jätkas Caravaggio laadi ° Maalis piibli naistegelasi Juudit ° Töötas ka Inglismaa lossides Carracid ja Bologna koolkond ° Caravaggio laad tundus paljudele liiga karm ja proosaline ° Taheti kunsti, mis erineks eluprobleemidest ja pakuks ebatavalist ilu ° Carracide suguvõsa rajas Bologna akadeemia, juhiks Annibale Carraci
Postindustriaalne tootmisviis tänapäeva moodsaim tootmisviis, mis alles kujuneb ja geograafiliselt laieneb ning mille peamised tunnused on vaimse töö ja teenuste osutamise muutumine kogu majanduse aluseks. Logistika tähendab kauba hankimise, veo, hoidmise ja tarbimisega seonduvaid toiminguid. Maailma poliitiline kaart jagunes kaheks. Põhi on koondnimetus kõrgelt arenenud Euroopale,Põhja Ameerikale ja mõnele muule peamiselt parasvöötmes asuvale riigile, kes on maailmamajanduse liidrid ja valitsejad. Lõuna on koondnimetus vaestele ja arengus mahajäänud, peamiselt parasvöötmes asuvatele riikidele, mise maailmamajanduses sõltuvad Põhjast. Dekoloniseerimine kolooniaalsüsteemi likvideerimine ja kolooniate rahvusliku sõltumatuse, esmajoones poliitilise iseseisvuse saavutamine.
6. RAHVUSVAHELISED MAJANDUSORGANISATSIOONID Riigid võivad koostööd teha järgmistes vormides: Vabakaubanduspiirkond Tolliliit Ühisturg Majandusliit Organisatsioonid võib jagada kolmeks: 1) Toorainekartell lepitakse kokku tootmismahus, mis mõjutab ka hinda 2) Piirkondlikud majandusühendused peamine eesmärk on kaubavahetuse lihtsustamine 3) Kogu maailmamajandust koordineerivad organisatsioonid 1) Toorainekartell OPEC Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon moodustati 1960 eesmärk kaitsta naftat tootvate maade sissetulekut ja huvisid rahvusvahelistel turgudel liikmed: Iraan, Iraak, Kuveit, Saudi-Araabia, Venezuela, Alzeeria, Indoneesa, Liibüa, Nigeeria, Katar, AÜE, Angola, Albaania miks nii edukas? - toodab vajalikku asja, mida tarbivad rikkad riigid + suured varud 2) Piirkondlikud majandusühendused EFTA Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon loodi 1960 en...
Katariina II Referaat Annette Kirotar Gustav Adolfi Gümnaasium 8.c 2008/2009 Sisukord 1. sissejuhatus 2. elulugu 3. suhted 4. valitsemine 5. huvitavaid fakte 2 Sissejuhatus Katariina II oli võimas valitsejanna. Kuigi karm lihtrahvaga, oli ta väga edukas. Katariinal oli suhe paljude meestega. Ka järeltulijaid oli tal päris mitu. Elulugu Algselt Anhalt-Zerbsti printsess Sophie Friederike Auguste- Jekaterina II, lisanimega Suur sündis 2. mail 1729 Preisimaal ning suri 17. november 1796 Peterburis. Abielu teel Karl Peter Ulrichiga sai Katariina Romanovite dünastia liikmeks ja oli Venemaa keisrinna alates 1762. aastast kuni surmani. Suhted Oma teise põlve nõo, Vene troonipärija, Holstein-Gottorpi hertsogi Karl Peter Ulrichi pruudina võttis Sophie 1744 vastu õigeusu, millega sai nimeks Katariina. Abielu 21. augustil 1745 sai teoks nii poliitilis...
· Rahuläbirääkimised peeti kahes erinevas kohas Vestfaali rahu 1648: · Kõik osapooled tunnistasid Augsburgi usurahu põhimõttele · Lisaks luterlusele tunnistati kalvinismi · Kehtima jäi Saksamaa killustatus üle 300 riigikese · Tekkis ka iseseisves Brandenburgi vürstiriik, hilisem preisimaa · Mõjuvõimu kaotas Saksa-Rooma keiser · Rohkem hakati rääkima Austria keisrist · Rahu pani aluse kuni SPR-ini püsinud Euroopale · Järgmine ümbermängimine toimus alles 1815 Viini kongressil
Vanimad säilinud kunstiteosed loodi juba ürgajal, umbes 60 000 aastat tagasi. Et tollal ei tuntud veel metalle ja tööriistad tehti kivist, siis tuleb siit ka selle ajastu nimetus kiviaeg. Kiviaja inimesed andsid kunstipärase välimuse oma igapäevastele tarbeesemetele- savinõudele ja kivist tööriistadele, kuigi selleks mingit praktilist vajadust polnud. Miks nad seda tegid? Selles küsimuses valitsevad tänaseni vaid oletused. Üheks kunsti tekke põhjuseks peetakse inimese tarvet ilu ning loomisrõõmu järele, teiseks aga tolleaegset usundit. Viimasega seostatakse koopamaale, samuti kivisse kraabitud joonistusi, millega kaeti maa- aluste koobaste seinu ning lagesid. Põlluharijate usundid on väga mitmesugused, kuid neil on üldiselt omane uskumus, et peale nähtava maailma on olemas ka nähtamatu. Mõnedel hõimudel olid oma kaitsevaimud ehk tootemid, keda on mõnikord kujutatud äratuntava loomana või esivanematena. Kuna kiviaja inimesed ei osanud om...
Linnad esindasid Hansa Liidu kaubandushuve, hoidus agressiivsest välispoliitikast Aktiivseim saksa ordu Piiskopid otsivad liitlasi ordu vastu Saksa ordu eesmärk võidelda paganatega, kokkupõrked Pihkva ja Novgorodi linnvabariikidega Ordu rahvusvahline positsioon hakkab halvenema Kalmari unioon Taani, Rootsi, Norra, taani proovib sekkuda Liivimaa siseasjadesse Krevo unioon Leedu, Poola Nõuti ordu lahkumist läänemere piirkonnast, euroopale oht türklaste poolt Moskva hakkas ühendama vürstiriike, suleti Hansa liidu kaubakontor Novgorodis Olukord muutub pidevalt kriitilisemaks, sõlmitakse vaherahu venelastega 6 aastaks, pikendatakse pidevalt kuni Liivi sõjani Talupoegade jagunemine Adratalupojad arvukaim kiht, jõukus väga erinev, maa suurus 0.5-5 adramaad Üksjalgtalupojad koormised väiksemad kui adratalupoegadel, tavaliselt adratalupoegade pojad, kes asutasid oma väikese talu
Joogiveekriis Maailmas XX. sajandil Maailma rahvastik suureneb kolmekordselt. Samal ajal värske vee tarbimine on kasvanud seitsmekordselt, sealhulgas kohaliku omavalitsuse veevajadused kolmeteistkordselt. Selle tarbimiskasvusega ilmub veevarude pudujääk paljudes maailma piirkonnas. Vastavalt Maailma Terviseorgarisatsioonide andmetest rohkem kui kaks miljardit inimest maailmas täna kannatavad joogivee puudust (UNICEF/WHO 2012, 5). Järgmise 20 aasta jooksul, arvestades praeguse rahvastiku kasvu ja maailmamajanduse suundumised, on vaja oodata värske vee nõudluse vähemalt 100 kuupkilomeetrit aastas. Peamiselt magevee pudujääk on seotud rahvastiku kasvuga, kliimamuutusega ja teiste põhjustega. Vastavalt uuringutele, magevee süsteem maailmas on on nii halvenenud, kaotab võimalust tarnida inimeste, loomade ja taimede elu. Kui selline tendets jätkub, see võib kaasa tuua drastilisi rahvaarvu vähendamisele ...
RAKVERE GÜMNAASIUM Katariina II Referaat Koostaja: Erki Aaver Klass: 8.klass Juhendaja: Silva Taremaa Rakvere 2012 Sisukord Sissejuhatus Venemaa tulevane keisrinna sündis Saksa väikevürsti tütrema. Venemaale kutsuti Katariina juba 14-aastasena, kavatsusega panna ta mehele troonipärijale ja hilisemale keisrile Peeter III-le. Ta õppis kiiresti selgeks vene keele, astus õigeusku ning omandas vene kombed ja harjumused. Seetõttu saavutas ta õukonnas suure populaarsuse. Erinevalt oma eelkäijatest oli Katariina haritud ja laia silmaringiga. Ta luges meeleldi valgustusfilosoofide kirjutisi, mis ülistasid niisuguseid valitsejaid, kes kasutasid oma võimu ühiskonna parandamiseks. Selliseks valitsejaks tahtis saada ka Katariina. Katariina abikaasa Peeter III, kes suutis kõigiga tülli minna, kukutati peagi troonilt. Uueks valitsejaks sai Kata...
Kõik rahvused on võrded (19.saj lõpp) Sovinism e. marurahvuslus (19.saj II poolel)- suuremad rahvad hakkasid ennast teistest paremaks pidama. Imperialistliku riigi tunnused: huvid kõikjal maailmas, kolooniavallutused ja majandusliku mõjuvõimu laiendamine. Imperialismi ettekäänded: hoolitseda vähearenenud rahvaste eest, levitada euroopa tsivlisatsiooni saavutusi. Imperialismile aitasid kaasa tehnilised uuendused. Koloniaalimpeeriumid- Suur huvi pakkus euroopale Aafrika. 1900 a. oli peaaegu terve osa Prantsusmaa, Saksamaa, SBR, Belgia, Itaalia, Portugali ja Hispaania valduses. (v.a Etioopia). Inglise-Buuri sõda Aafrikas (1899-1902) Bokserite ülestõus (1900) - Hiinast oli saanud poolkoloniaalne maa, kus tugevamad riigid toimetasid omatahtsi, see kutsuski esile bokserite ülestõusu, mis suruti maha. 2. tehnika areng 20.saj alguses Õ lk 8 · Ttööpingid ja konveierid ( vähenes tootmisaeg ja kasvas toodangu hulk)
Hiline sõttaastumine tähendas väikseid kaotusi. Rinne paiknes mitmes tuhandes kilomeetrites eemal kodumaalt ning see ei mõjutanud suuresti riigi majandust väljaarvatud kaubanduse rikkumist Euroopaga. Otseselt territoriaalses suhtes midagi samuti ei muutunud, kuid tõepoolest saavutas USA kontrolli Ladina- ja Lõuna-Ameerika üle. USA´le maksvate sõjakahjude suurus oli samuti võrreldavalt väike, kuid riik väljastas ulatuslikult krediite ja muid abivahendeid Euroopale saades sellest suuri tulusid ning jõudis maailma poliitikas ja majanduses eesotsa. Kokkuvõtte. I maailmasõja tagajärjed olid katastroofilised: hukkus ligi 10 miljonit inimest, haavata sai 20 miljonit ning neist umbes 3,5 miljonit jäid vigaseks. Antandist tõepoolne võitja oli USA, teised riigid pidid leppima suurte kaotuste ja purustamisega, Venemaa oli aga võrreldav kaotajatega. Euroopas sõda neelas vaimselt terve põlvkonna, võitjarahvad vaevalt tundsid ennast võitjatena
Väikerahvas tuleviku Euroopas Eestlased on väikerahvas, kuid kindlasti mitte väike rahvas. Juba ärkamisaegsed eesti kultuuritegelased seadsid eesmärgiks meie rahvale "saada suureks vaimult". Senini on see meil üpris hästi õnnestunud meie kirjanikud, heliloojad ja teadlased ei ole meile veel maailmas häbi teinud. Vastupidi, Eestit teatakse-tuntakse kui suurt laulumaad, kui mitme revolutsioonilise avastuse ja leiutise sünnimaad. Nii mõnigi kord on aga meie sportlased tõestanud, et võime olla suured ka oma kehaliselt osavuselt. Kas meiesugune väikerahvas suudab samasugust joont hoida ka edaspidi? Mis saab meist tuleviku Euroopas? Euroskeptikute jaoks on eesti keele ja kultuuri püsimajäämise teema saanud üheks põhiliseks Euroopa Liiduga ühinemise vastaseks argumendiks. Väidetakse, et liitumine tooks kaasa inglise keele pealetungi, meie kultuuri jalge alla trampimise ning viiks lõppkokkuvõttes eestluse hääbumiseni. Ometi ei ole selline mõ...
Sotsialistliku maailmasüsteemi lagunemine Breznevi doktriini lõpp: Uus poliitika pidi andma suurema vabaduse Kesk- ja Ida- Euroopale. Moskva asus mõjutama kohalikke kommunistlikke parteisid, et need asendaksid vanameelsed parteijuhid noorema põlvkonnaga, kes pidanuks kommunistlike doktriinide mainet tõstma. Satelliitriikide parteijuhid polnud perestroikast aga sugugi vaimustatud. Gorbatsov ei lasknud ennast vastasseisust häirida. Gorbatsov soovis Kesk-ja Ida-Euroopasse samasuguseid muudatusi, nagu oli toimunud NSV Liidus. Gorbatsov mõistis hukka Praha kevade lämmatamise 1968a. ja 1987a loobus avalikult Breznevi doktriinist, teatades, et annab igale rahvale võimaluse ise oma tee valida. Kesk- ja Ida-Euroopas tugevneski opositsiooniliikumine. Baltimaade laulev revol. näitas, et NSV Liit on nõrgaks jäänud, kuna ei suuda isegi oma otsesel võimualal korda hoida. See andis Kesk- ja Ida-Euroopa rahvastele märku, et aeg on kommunistlik diktatuu...
*1809 blokeerisid Inglise sõjalaevad rootslastega Paldiski sadamas Vene laevastiku *1812 Napoleoni väed tungisid Kuramaale *Barclay de Tolly TALURAHVA OMAVALITSUS 19. sajandi talurahva seadused Eestis Põhjused: 1.Majanduslikud põhjused -mõisnike tarbimisvajaduste suurenemine -senine teoorjuslik mõisamajandus ei suutnud tagada suuremaid sissetulekuid 2.Poliitilised põhjused -tsaar Aleksander I soovis parandada oma mainet lääneeurooplaste silmis -Baltikum oli Euroopale avatum kui Venemaa 3.Kultuurilised põhjused -pärisorjus ei sobinud kokku 18.sajandi valgustusideedega -olukorda Baltikumis kritiseerisid paljud saksa haritlased Talurahva seadused: I "Igaüks" 1802.a -talupoeg sai õiguse vallasvarale -talupoeg sai pärandamisõiguse talule ja vallasvarale, kui koormised on täidetud II 1804.a talurahva seadus Eestimaa ja Liivimaa kubermangus -täpsustati teokoormised -vallakohus seati sisse -1805.a Kose-Uuemõisa talurahva vastuhakk III 1816.a Em. Kub ja 1819
asuvates riikides. Kuid mis hinnaga? Teadlased on täheldanud, et üha enam troopilistele regioonidele omaseid putukaid ning ka haiguseid on levinud jõudsalt põhja poole. Malaaria ning teised ohtlikud haigused levivad koos temperatuuriga endistele külmadele aladele ning hakkavad seal edukalt hävitustööd tegema. Alles teatati uudistes, et Itaalial on taas hakata malaaria pärast muret hakata tundma. Tegelikkuses tähendaks soojemad ilmad Euroopale lühiajalist soojalaines, mis asenduks Golfi hoovuse seiskumisel jääajaga. Sagedamini hakkab esinema ekstreemseid ilmastikunähtusi- orkaane, põudasid, laussadusid koos üleujutustega jne. Tagajärjed · Ülemaailmse temperatuuri tõus · Pooluste sulamine · Suuremad tormid · Üleujutused · igikeltsi sulamine Mida teha, et vähendada kliima soojenemist? · Taaskäidelda oma prügi. Niimoodi on võimalik ära hoida 1200 kg süsihappegaasi teket. · Istutada taimi
Ilmalik seltskonnalaul kompositsioon keeruline, põhinesid prantsuskeelsel luulel, sageli oli teksti autor ka muusika autor. 7. Guillaume de Machaut Ars nova tuntum helilooja, esimese autori poolt kirjutatud terviklik missa: "La messe de Nostre Dame." Tuntud on ta ka kui viimane truväär ja luuletaja. 8. Madalmaade muusikaajalooline taust 15. Saj. Uus harmoonia. Laulmine paralleelsetes tertsides ja sekstides. Burgundias kasvas välja kogu uusaegsele Euroopale iseloomulik harmooniakeel. 9. Uued zanrid 15.saj. (võrdlus 14. saj heliloojate loominguga: missa, reekviem, motett, ilmalik polüfooniline laul) Kujunes välja missa erivorm leinamissa ehk reekviem. Motett lihtsam muusika rütmiline külg, polüfooniline ladinakeelne vaimulik laul. Ilmalik polüfooniline laul lihvitud kompositsioon, selle levikule aitas kaasa nooditrüki leiutamine. 10
Eesti II maailmasõja ajal MRP *Revansistlikud ideed tõusid esile Saksamaal, kui seal tulid võimule natsionaalsotsialistid, keslubasid likvideerida rahulepingute ebaõigluse. Saksamaa käivitas üldise sõjaväekohustuse ja käivitas relvastusprogrammi, hõivas demilitariseeritud Reini tsooni, sõlmis teistega Kominterni-vastase pakti. NSVL tahtis viia kommunismi kogu Euroopasse. Lääneriigid ei suutnud rakendada agressorite suhtes resoluutseid meetmeid. Alles hiljem seadsid Prantsusmaa ja Inglismaa sihiks Saksamaa-vastase liidu Venemaaga. Kolmepoolsetel kõnelustel andis Moskva mõista, et on nõus lepinguga juhul, kui talle jäetakse vabad käed Balti riikides, ida-Poolas ja Bessaraabias. 23.08.1939 sõliti MRP, Venemaa ja Saksamaa mittekallaletungi leping, millega jagati omavahel Ida-Euroopa. Baaside leping *Kui uus maailmasõda puhkes, säilitas Eesti range neutraliteedi, et vältida riigi sattumist relvakonflikti. Moskva ootas oma plaanide käivitamis...
Leningradi blokaadis(sakslased piirasid linna) suri nälga ca 600 000 inimest. Siis liiguti jälle Moskva suunas aga kõik oli mega raske sest meestel oli külm(polnud talvevarustust) ja üleüldse olid kõik väga väsinud. Stalin haaras võimalusest ning tõi Siberist ära mingid mehed kes Hitleri mehi nahutama hakkasid. 6 dets 1941 alustas punaarmee moskva all vastupealetungi. Hitleri välksõjaplaan kukkuski lõplikult läbi. Jaapan ründab USA-d Maailma tähelepanu oli koondunud Euroopale ning Jaapan kasutas seda ära, et kehtestada oma ülemvõim Ida-Aasias. Nende plaanide vastu oli USA ning 7. detsembril 1941 ründas Jaapan Hawaiil asuvat Pearl Harbori mereväebaasi. ameeriklastele kuulutati sõja ning ka Saksamaa ja Itaalia teatasid oma vastuseisust USA-le. Poole aastaga hõivasid jaapanlased kõik liitlaste tähtsamad tugipunktid ,kuid 1942. aasta juunis toimunud Midway lahing oli jaapanlastele hävituslik. Kursk ja Aafrika + itaalia väljalangemine sõjast 1942
ning solidaarsuse põhimõtteid. Ühtlasi seati sihiks tagada suurriikidevaheline tasakaal Euroopas. Tasakaalupõhimõtte ellurakendamine 1815. aasta juunis allkirjastati Viini kongressi lõppakt, millega pandi paika suurriikidevaheline tasakaal Euroopas. Tasakaalupõhimõte pidi tagama, et ükski võitjariik ei muutuks teisest tugevamaks. Tasakaalu saavutamine suurriikide vahel oli küllalt lihtne, kuna võitjariigid ei vaidlustanud väljapakutud põhimõtet. Pärast Viini kongressi saabus Euroopale ajaloo pikim rahuaeg: 40 aasta jooksul ei osalenud suurriigid üheski sõjas. Viini kongressil loodud rahvusvaheliste suhete süsteem jäi kauaks püsima, mis oli tingitud sellest, et riigid olid omavahel hästi tasakaalus nii sõjaliselt kui ka moraalselt. Saksamaa ümberkorraldamine Euroopa stabiilsus 19. sajandi esimesel poolel taandus sellele, kuidas saavad omavahel läbi Austria ja Preisimaa, sest nende suhted olid otseselt seotud kogu Saksamaa territooriumi sisemise
piire, vaja läbirääkimisi, kokkuleppeid probleemide lahendamiseks, tekkinud on kommunikatsioonivahendite uus roll, üldine õkoloogiline oht, esile on kerkinud inimkonna ellujäämise oht M.G. - väga populaarne kogu maailmas - 1987 visiit Eestisse, Lätti Mida M.G.saavutas: - pingelõdvenduse ühiskonnas, maailmas - kesk-ja lühimaarakettide hävitamise Euroopas - läbirääkimised teiste relvaliikide osas, armee elavjõu vähendamise osas - suhted paljude maailma riikidega - Ida- Euroopale vabaduse - MRP salajase lisaprotokolli tunnustamine - Afganistanist NSVL vägede väljatoomine 1989 - Breznevi doktriinist loobumine 1989 - 1990 Külma sõja lõpp - M.G. ei soovinud tegelikult NSVL lagunemist. 1990 valiti NSVL presidendiks. - Reaalselt aitas M.G. Tegevus kaasa NSVL lagunemisele. 1991 eraldus ka Venemaa, presidendiks valiti Boriss Jeltsin, kes oli võimul 2000.aasta lõpuni. - 1991, dets. - M.Gorbatsov saadab NSVL laiali, astus ametist ise tagasi. Luuakse SRÜ
Ameerika Ühendriikide majandus I ja II maailmasõja vahel USA astus Esimesse maailmasõtta 6. aprillil 1917, tema panus sõtta oli suhteliselt väike. 1. I maailmasõja mõjud USA-le: a) soodne turg sõja ajal. Varustas sõdivaid Entente`i riike b) soodne mõju USA rahandusele · enne sõda oli USA Euroopale võlgu · sõja ajal tasus USA senised võlad toodanguga · Euroopa riigid jäid talle võlgu c) kujunes pärast sõda majanduses juhtivaks riigiks (USA-s elas 6 % maailma rahvastikust, kuid tootis 60 % naftast ja 40 % terasest). Majanduslik võimsus tõstis ka USA poliitilist autoriteeti maailmas. See ilmnes selgelt sõjajärgse Euroopa ümberkujundamises:
# Serbias sõjaväeline riigipööre, võimule tuli venemeelne valitsus. # Venemaa tahtis tagasi vallutada Türgi poolt vallutatud Konstantinoopolit ja Dardanelle. Selleks oli vaja vallutada Austria-Ungari ja kehtestada oma võim Balkanil. # 1908 Austria-Ungari oma võimu kindlustamiseks Balkanil, liitis endaga Bosnia ja Hertsogoviina. Tekkis konflikt Austria-Ungari ja Serbia-Venemaa vahel. # 1912 Serbia, Bulgaaria ja Makedoonia kuulutasid Türgile sõja. Türgi kaotas ja loovutas valdused Euroopale, peale Konstantinoopoli. *Bulgaaria pidi loovutama sõjas võidetud alad oma liitlastele. Protestiks hakkas toetama Kolmikliitu.
Hiline sõtta astumine tähendas väikseid kaotusi. Rinne paiknes mitu tuhat kilomeetrit kodumaast eemal ning see ei mõjutanud suuresti riigi majandust, väljaarvatud kaubanduse rikkumist Euroopaga. Otseselt territoriaalselt midagi ei muutunud, kuid tõepoolest saavutas USA kontrolli Ladina- ja Lõuna- Ameerika üle. USA´le maksvate sõjakahjude suurus oli samuti uskumatult väike, kuid riik väljastas ulatuslikult krediite ja muid abivahendeid Euroopale,saades sellest suuri tulusid ning jõudes maailma poliitikas ja majanduses eesotsa. I maailmasõja tagajärjed olid katastroofilised, kuna hukkus ligi 10 miljonit inimest, haavata sai 20 miljonit ning neist umbes 3,5 miljonit jäid vigaseks. Antandist tõepoolne võitja oli USA, teised riigid pidid leppima suurte kaotuste ja purustamisega. Euroopas sõda neelas vaimselt terve põlvkonna, võitja rahvad tundsid ennast vaevu võitjatena. Kaotajatest ei tasugi
Kontrolltöö nüüdisühiskonnast. Kordamisküsimused. 1. Nüüdisühiskonna tunnused, näited iga tunnuse kohta. 1)ühiskonna sektorite eristatavus: I sektor ehk avalik (sinna kuuluvad kõik riigiasutused) II sektor ehk turumajandus III sektor ehk kodanikuühiskond (kuhu kuuluvad MTÜ-d, seltsid). 2)Tööstuslik kaubatootmine 3)Rahva osalemine ühiskonna elu korraldamises. 4)Inimõigused on tagatud, see tähendab näiteks õigus vabadusele, haridusele. Vabameelsus vaimuelus ja inimsuhetes. 5)Vähemustega arvestamine. 2. Iseloomustada ja võrrelda üksteisega agraarühiskonda, tööstusühiskonda, postindustriaalset, info- ja teadmusühiskonda. Agraarühiskond: tsivilisatsiooni tekkimisest tööstuspöördeni, ca 90% töötab põllumajanduses, ühiskonna kihistumine (sotsiaalne stratifikatsi...
Linnad 9 Kasutatud allikad 10 2 Riigi kontuur Peast riigi kontuuri joonistamine: Me eksisime igasuguste väikeste saarte ja poolsaarte joonistamisega, mis kuuluvad Kreekale. 3 Üldandmed Kreeka on riik Kagu-Euroopas, mis paikneb Joonia mere, Vahemere ja Egeuse mere ääres. Maismaapiir on Kreekal Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ja Türgiga. Kreeka asub Eestiga samas ajavööndis (GMT+2). Sarnaselt muule Euroopale toimub samuti igal aastal üleminek suve- ja talveajale. Geograafilised koordinaadid: 38° N, 24° E Pindala: 131 940 km² Rahvaarv: 10 775 557 (2014) Riigikeel: kreeka keel Pealinn: Ateena Pealinna rahvaarv: 664 046 (2011) Pealinna koordinaadid: 37° 59′ N, 23° 44′ E Rahaühik: euro; 1 EUR = 15,6466 EEK 4 Arengutase Kreeka on liige olulisemates rahvusvahelistes organisatsioonides ja ühendustes nagu Euroopa
omast. Samas tahame ka praegust Euroopat, kus erinevad rahvused ei satuks riigisiseselt omavahel konflikti, säilitada. Siin tuleb mängu arenguabi vaesematele riikidele, nende elukeskkonna paremaks muutmine, et puudus ei vaataks vastu igast nurgast. Põgenike arv väheneks, sest kui tagatud on turvalisus ja võimalus toimetulekuks, siis muutuks väiksemaks ka massiline väljaränne. Sisserändajaid oleks, aga väiksema hulgaga on kergem toime tulla ja see on ka Euroopale kasulik. Ainult abi puhul tuleb jälgida ühte tähtsat kriteeriumit. Ühekordselt häda leevendavatest toidupakkidest pole kasu. Sellel võib olla pigem vastupidine toime: nälgivad inimesed hakkavad uskuma, et parem on olukorral lasta jätkuda samamoodi, kui tasuta abi tuleb niikuinii. Raha andes peab investeerima kindlatesse, pikajalistesse projektidesse, mis parandaksid inimeste elukeskkonda ehk siis tegelema pideva arengukoostööga, võideldes ühiselt vaesuse vastu
EESTI MAJANDUSGEOGRAAFIA Majandusgeograafia kujunemine Eestis: - Kodu-uurimuslikud traditsioonid Maakondade kogudused (Tartumaa, Saaremaa) - Edgar Kant ja tema pärand ,,Tartu linnasüda" alus Eesti linnageograafiale Doktoritöö ,,Eesti rahvastik ja eluruum" E. Kant paguluses: Prof. Rootsis Teened TÜ ees Majandusgeograafia areng Eesti NSV-s - Eesti wabariigis tehtu eitamine, kasutamise keelamine. Poliitilised süüdistused E. Kanti vastu. - Osaliselt ja täielikult salastatud ja moonutatud andmed ja kaardid. - Orienteeritus N. Liidu teadusele - Marksistlik/strukturalistlik paradigma (ruum kui tootmissuhete objekt) - Põhilsed teemad: sotsiaal-majanduslikud ruumsüsteemid, tootmise paiknemine ja inimtegevuse senise territoriaalse paiknemise ümberkujundamine. - Olulis praktilisi töid: Maa-asulate reform, perspektiivse maa-asustuse süsteemi väljatöötam...
Umbes 80 % Ungari mootorsõiduki- ja tubakatööstusest kuulub välismaalastele; väliskapitali osa on suur ka farmaatsiatööstuses. Tuleviku perspektiivikamateks valdkondadeks võib pidada logistikat, keskkonnakaitsega seonduvat tööstust ja turismi. Transport Üldiselt on Ungari infrastruktuur on suhteliselt arenenud ja sarnane Lääne- Euroopale. Transpordi infrastruktuur on praegu suuresti rekonstrueerimisel. Autotransport , sest see on mugav, kiire ja siis jõuab täpsesse asukohta. Raudteetransport kuna siis saab suuri koguseid transportida. Meretransport, kuna saab ka suuremaid koguseid transportida. Õhutransport , kuna see on kiire ja mugav. Valitsus subsideerib uute kiirteede ehitamist, samuti parandatakse raudteevõrgustikku
Punaarmee sundis sakslased pealinna alt taganema. Sakslastele sai kindlast saatuslikuks ka talvel, suures külmas sõdimine, kui Venelastele oli see tavaline kliima. Umbes samal ajal algasid USA ja Suurbritannia regulaarsed suuremahulised abisaadetised Nõukogude Liidule, mis aitasid suurest kaasa Nõukogude Liidu vastupanule Saksamaale, kuna eriti USA ei tahtnud oma mehi võitlusse kaasata, vaid varustas endale sobivat sõdivat poolt. Kui maailma tähelepanu oli koondunud Euroopale, kasutas Jaapan seda ära, et kehtestada ülemvõimu Ida-Aasias. Kuid selle vallutusplaani vastu oli aga USA. 7. detsembril 1941 ründas Jaapan ootamatult Pearl Harbori mereväebaasi, mis oli Ameerika laevastikule valus löök, mis muutis nad pikaks ajaks võimetuks Jaapani laevastiku vastu, kuigi asuti kiirelt uut leavastikku looma. Poole aastaga hõivasid jaapanlased kõik liitlaste tähtsamad tugipunktid, kuid 1942 juunis toiunud Midway lahing oli neile hävituslik.
Barokiajastu lõppu on muusikaloos hoopis raskem määratleda. Ajastu kaks viimast suurmeistrit-J.S.Bach ja G.F.Händel lõpetasid oma tegevuse 1750 aasta paiku. Nende stiil polnud tollele ajale aga enam sugugi iseloomulik, sest uus, klassitsistlik stiil hakkas kujunema juba 1730. aasta paiku. Muusikaline barokkstiil on pärit Itaaliast. Itaalias kujunes ka enamik ajastu zanridest ning itaallased olid kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks. Barokk-ajastu maalid koosnesid paljudest detailidest ja olid seetõttu raskesti mõistetavad. Kunstiteoste kujutati ajaloosündmusi ja kangelasi. Prantsuse maalikunst Maalikunstis valitses klassitsistlik suund, mida vahel nimetatakse ka vana klassitsismiks. Selle aluseks oli ratsionalism. Vana klassitsism on rangem ja rahulikum ja otsest eeskuju võeti Kreeka ja Rooma kunstist ning renessansist. Prantsuse maalikunsti mõjukaim maalija oli Nicolas Poussin
Meie hinnad on jõukohased ainult meie poliiikutele, aga mitte meie rahvale. Selliste poliitikutega pole siin mingit võimalust jätkusuutlikule arengule, toimub ainult taandareng meie rahva seas. Rahvas vaesub ja lõpuks sureb nälga, healjuhul istuvad osa õnnelikke võlavanglas riigi leival. Aga mis elu see on?! Meie rahvas on nii väike ja meie keelest ei saa keegi aru ja sellisena on väga raske maailmas, rahvusvahelises majanduses läbi lüüa. Mida on meil pakkuda ülejäänud euroopale? Praegusel hetkel ainult `ajud`, kellel keelebarjäär ületatud, lahkuvad kiirustades nagu rotid hukkuvalt laevalt välismaale. Ja see näitab meie paremat jätkusuutlikkust mujal kultuuriruumis. Vot see on jätkusuutlik areng!
Pärast seda algas Moskvas innukas ehitustegevus. Eeskuju pakkusid Vladimiri ehitised. Otsesidemed Bütsantsiga olid aga katkenud, sest see riik oli mõnikümmend aastat varem lakanud olemast. Siiski ei maksa arvata, nagu oleks vene kunst nüüd jäänu täielikult äralõigatuks teiste maade kunstist. Ivan III kutsus arhitekte Itaaliast maalt, mis elas parajasti üle võimsat kunsti tõusu ja avaldas mõju kogu Euroopale. Moskva Kremlis töötanud itaallased käitusid aga vene oma kunstipärandiga niivõrd lugupidavavalt, et sulatasid itaalialiku ja venepärase kunsti kokku ühtseks tervikuks. Moskva Punasele väljakule annab ilme samuti puukirikute eeskujul loodud Vassili Blazennõi peakirik oma kirjumustriliste kuplitega. Legendi järgi torgati selle loojal pärast ehitise valmimist silmad välja, et ta ei saaks enam kunagi midagi nii kaunist luua. Valitsejaks oli siis Ivan IV lisanimega Julm.
Eesti iseseisvumine Eesti iseseisvumise väljakuulutamine oli väga keeruline. Ette tuli palju takistusi. Eestimaal võimutsesid nii venelased kui sakslased ja kohati ka baltisakslased, kes kõik olid selle vastu. Eesti iseseisvumine on otseselt seotud Esimese maailmasõjaga, mille käigus lagunesid Euroopa impeeriumid Venemaa ja Austria-Ungari. Maailmasõja järel tekkisid Euroopa kaardile uued riigid, nt Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia. Venemaal läks sõjas halvasti, see tõi kaasa protestiliikumisi ja 1917.a. veebruarirevolutsiooni, millega kukutati tsaar Nikolai Teise võim ja see läks üle Ajutisele Valitsusele. Sellele järgnenud segadus, enamlaste võimuhaaramine ja kodusõda lõid soodsa pinnase Eesti eraldumiseks Vene riigist. Iseseisvumisel oli ka teisi eeldusi: tekkinud oli rahvuslik haritlaskond, eestlaste majanduslik jõukus oli kasvanud, esile tõusis rahvuslikke liidreid, nt K....
sõlmimist. 1935 kehtestati Saksamaal üldsõjaväekohustus ning juba aasta hiljem viidi väed Reini jõe tsooni. Rahulepingu rikkumiseks võib lugeda ka seda, et 1. septembril 1939. ründas Saksamaa Poolat, muutes sellega Versailles' rahulepingu kehtetuks ning alustas II maailmasõja. Juba umbes 1929.a tabas kõiki ülemaailmne majandusriis, mille alguseks on Wall Streeti suur börsikrahh. Selle tulemusena varises kokku usaldus pankade vastu, ameeriklased hakkasid tagasi nõudma Euroopale antud laene, mis tekitas massilise tööpuuduse nii Ameerikas, kui ka Euroopas, samuti teistes tööstuslikult arenenumates riikides. Kriis mõjus kohati kuni II maailmasõja alguseni. 1930- datel aastatel hakati üha enam rõhutama, et avalikud suhted toimivad tuginedes vastutustundlikul tegevusel ja veenval propagandal. 1930-date aastate alguses asusid tööle ka esimesed poliitilise kampaania spetsialistid. Kahe maailmasõja vahel hakkasid võimust võtma
Soomel õnnestus küll säilitada iseseisvus, kuid ta pidi vastavalt 12. märtsil allkirjastatud rahulepingule loobuma maa-aladest Karjala kannasel, Laadoga Karjalas ja Viena Karjalas, kokku umbes 10% kogu Soome territooriumist. 1940 okupeeris Punaarmee Balt riigid ning võttis Rumeenialt ära Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina. Jaapani rünnak USA-le ja USA rünnak Jaapanile · Jaapan ründab USA-d. Miks? Maailma tähelepanu oli koondunud Euroopale ning Jaapan kasutas seda ära, et kehtestada oma ülemvõim Ida-Aasias. Nende plaanide vastu oli aga USA ning 7. detsembril 1941 ründas Jaapan ootamatult Hawaii saarestikus asuvat Pearl Harbori mereväebaasi. Sellega oli ameeriklastele kuulutatud sõda ning ka Saksamaa ja Itaalia teatasid oma vastuseisust USA-le. Poole aastaga hõivasid jaapanlased kõik liitlasre tähtsamad tugipunktid, kuid 1942 juunis toimunud Midway lahind oli jaapanlastele hävituslik.
Keskaja Kaubandus Linnade kujunedes Euroopas naturaalmajandus taandus ning üha enam hakkas edenema kaubandus. Käsitöölised müüsid linnades oma tooteid. Ümbruskonna talupojad tulid aga linna turule, et müüa põllumajandussaadusi ja osta vajalikke tarbeesemeid. Kaubandussidemed tekkisid ka kaugemate piirkondadega. Kaubitsemine andis suurt tulu ja nii võis kiiresti rikastuda, kuid samal ajal oli see tegevus ka ohtlik - teedel varistsesid röövlid, merel ähvardasid kaubalaevu piraadid ja tormid. Seega võisid paljud kaupmehed jääda ilma nii varandusest kui ka elust. Kaupmees pidi olema julge ja ettevõtlik. Kaubandus Vahemerel Lääne-Euroopale oli kõige tähtsamaks kauplemine Idamaadega. Kaubatee sinna kulges mööda Vahemerd. Araabiamaadest tulid täislastis laevad Itaaliasse, sealt edasi viidi kaup mööda maismaad üöe Alpide Lääne- Euroopasse. Erilise õitsengu saavutasid tänu Vahemerel peetavale kaubavahendusele...
1. Nimeta eestlaste Muistse Vabadusvõitluse põhjused? · Sakslaste tung itta. u.1100-u.1400 (DRANG NACH OSTEN) Toimus järk-järguline Saksa kolooniate asutamine ida-aladel. · UUE LAEVATÜÜBI KOGE (kaubalaev Põhjameredel 12-15.saj.) leiutamine. · Uue kasumliku kaubatee kujunemine Saksamaalt Novgorodi feodaalvabariiki, mis läbis Eesti ala. · Läänemere idakalda ristimise vajadus (viimane ala Euroopast mis oli ristimata - Tänased Soome, Eesti, Läti ja Leedu alad) Oli peamiseks sõja ettekäändeks · Saarlaste jm. rüüsteretked (mereröövlitegevus) Rootsi, Taani ja Saksamaa rannikutele 2. Nimeta esimesi piiskoppe kes Maarjamaale tulid? Meinhard, Berthold, Albert. 3. Nimeta tähtsamaid lahinguid ja tulemus Muistsest Vabadusvõitlusest? (vähemalt 2 lahingut ja aasta) 1208.a. algas Sakslaste ristisõda eestlaste vastu, pärast liivlaste alistamist ja ristimist. Sõja algperioodil tehti vastastikku sõjaretki Lõuna Eestisse ja eestlased omakorda Latgaless...
Puhja Gümnaasium KATARIINA II VALITSEMISAEG VENEMAAL Referaat Koostas: Eesnimi Perekonnanimi 11. klass Puhja 2014 Sissejuhatus - elukäik Katariina II sünninimega Sophie Friederike Auguste, sündis 2. mail 1729 Stettinis, Preisimaa kuningriigis, Anhalt-Zerbsti vürsti, endise Preisi kuninga sõjaväelase, polkovnik Christian Augusti ja Holstein-Gottorpi printsessi Johanna Elisabeth tütrena. Saksamaa väikevürstiriigi printsessi valis Venemaa keisrinna Jelizaveta Petrovna, oma õepojale abikaasaks. 1744. aastal kevadel, saabus Sophie Friederike Auguste, kes ei osanud üldse vene keelt, koos emaga, keisrinna Jelizaveta Petrovna kutsel Venemaale. Venemaa keisririigi troonipärija, Holstein-Gottorpi hertsogi Pjotr Fjodorovitsi pruudina võttis Sophie 28. juunil 1744 vastu õigeusu, millega sai ta nimeks Katariina ( ) ning 29. juunil toimus Jekaterina Aleksej...
Kõige olulisemad Frangi riigi valitsejad ja nende teod Clodovech *Tema valitsemise ajal haarasid kogu Gallia endale frangid. 496. aastal võtab ta kastu katoliikliku ristiusu. Karl Martell *Reformib sõjaväekorraldust (sadulajalused, pikk ja raske mõõk, raskeratsavägi) *Tõrjub tagasi araablaste rünnakud *Karolingide dünastia esindaja *Esimene Frangi riigi hertsog Pippin Lühike *kukutab merovingid, pani aluse karolingide dünastiale *rajab kirikuriigi Karl Suur *Vallutas juurde uusi alasid *Alistas ja ristis saksid *Aastal 800 kroonis paavst Karli keisriks *Riigis oli rahu ja kord *Polnud kindalt pealinna *Karl sõitis mööda riik iirng ija korraldas riigi asju *Lemmiklinn Aachen *Pidas lugu kultuurist ja haridusest *Õukond oli kultuurikeksus *Kool Aachenis *Kloostrite rajamine, munkade töö väärtustamine Majordoomus- kunigakoja ülem Feodaalsuhted Feaodaalsuhete kujunemise põhjused *Uut laadi sõjaväeorganisatsiooni teke- tekkis rüütlite kiht (...
Noorema pronksiaja muutused majanduses ja kultuuris. Pronksiaeg Läänemeremaades. 4. Hetiidid – õppisid esimesena rauda tootma. (1500 eKr) Raua kasutuselevõtt ja sellega kaasnenud murranguline areng. Kreeka-Rooma antiikkultuuride väljakujunemine. Hallstatti ja La Tene´i kultuurid. Hallstatti kultuur (kalmistu-uurija: Johann Georg Ramsauer); (pealuu ja kelder) Austria La-Tene kultuur – 500 eKr; Eelrooma rauaaeg Läänemeremaades. Rooma impeeriumi kultuuriline mõju põhjapoolsele Euroopale. Rooma rauaaeg Eestis. Eelrooma rauaaeg 50 – 450 pKr kivikirstkalmed (P-Eesti, Saaremaa), lohukivid (P-Eesti), tarandkalmed (P-EE, Saaremaa), ringvallid, Eelrooma rauaaegsed asulad: Avaasulad Mäepealsed asulad Varased ringvallid: a) ringvallid või pühapaigad? (Kaali, Võhma, Pidula) b) ringvallid kui linnused? (Massu, Päälda, Lipa) c) poolringvallid – neemiklinnused? (Keava Võnnumägi, Jägala, Muuksi) Keskmise rauaaja muistised Läänemeremaades.
Külm sõda. Pt 1-4, 16. 1. Millised olid külma sõja põhjused, millistes valdkondades see toimus, kui kaua kestis? Külma sõja põhjusteks olid: a) Uus olukord maailmapoliitikas - Euroopa suurriikide (Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa) roll maailmapoliitikas vähenes. Riigid olid sõjas kanntada saanud. b) USA roll maailmapoliitikas tõusis. USAst sai läänemaailma juhtriik, ta oli majanduslikult ja sõjaliselt kindlustatud ning hakkas Euroopale laene andma. c) NSV Liidu mõju suurenes oma territooriumi suurendamise ning kommunistide võimuletuleku aitamise näol. d) USA valitsuse tegevus Külm sõda toimus sõja, poliitika, majanduse, ideoloogia ja kultuuri valdkonnas ning kestis 1947-1991. 2. Millal tekkisid NATO ja VLO ning millised olid nende eesmärgid, millised riigid sinna kuulusid? NATO VLO Loodi aastal 1949. Loodi aastal 1955.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
