ALKOHOLI TARBIMINE EUROOPAS....................................................................1 1. ALKOHOLI TARBIMISEGA SEONDUVAD PROBLEEMID.....................................3 2. ALKOHOLI TARVITAMISE POLIITIKA JA UURINGUD.........................................4 3. ALKOHOLI TARBIMISE AJALUGU........................................................................... 4 4. ALKOHOLI TARVITAMISE HARJUMUSED ............................................................ 5 5. ALKOHOLI MÕJU EUROOPALE.................................................................................6 6. EUROOPA ALKOHOLIPOLIITIKA..............................................................................7 7. KOKKUVÕTE.................................................................................................................8 Lisa 1. Absoluutalkoholi tarbimise võrdlus aastatel 1997 ja 2003 ..................................9 Lisa 2. Täiskarsklaste protsent riigiti 2006. aasta andmetel.............
EESTI TEISE MAAILMASÕJA AJAL 35. Baaside aeg Teise maailmasõja puhkemise põhjuseks on peetud Esimese maailmasõja rahulepinguid. Mitmed riigid aga leidsid, et nende roll maailmas ei rahulda neid, ning olid huvitatud mõjusfääride ümberjagamisest. Nõukogude Liit seadis sihiks laiendada nõukogulikku sotsialismimudelit kogu Euroopale ning taastada endised Tsaari-Venemaa valdused. Kaudne süü maailmasõja vallandumises oli ka demokraatlikel lääneriikidel, kes ei söandanud rakendada agressorite suhtes resoluutseid vastumeetmeid. Suurbritannia ja Prantsusmaa seadsid sihiks Saksamaa-vastase sõjalis-poliitilise liidulepingu Venemaaga. Venemaa tahtis aga teatud alasid, milles oli ka Balti alad. 23.augustil 1939 kirjutati alla Molotovi-Ribbentropi pakt, kus Nõukogude Liit ja Saksamaa teostasid mittekallaletungi lepingu
10.NSV Liidu sõjaline doktriin Vastane tuleb purustada tema enda territooriumil. See oli vastu võetud enne sõja puhkemist. Nähti ette ründesõda mitte kaitsesõda.Varem oli ka kaitsesõja konseptsioon, olid välja töötatud sõjaplaanid, olid rajatud baasid laskemoona ja toiduvaruga. 1939.aastal see tühistati ja grupid saadeti laiali, ettevalmistatud sõjamehed represseeriti. Tulemuseks NSVL ränk lüüa saamine. 11.USA sõttaastumine Maailma tähelepanu oli koondunud Euroopale ning Jaapan kasutas seda ära, et kehtestada oma ülemvõim Ida-Aasias. Nende plaanide vastu oli aga USA ning 7. detsembril 1941 ründas Jaapan Hawaii saarestikus asuvat Pearl Harbori mereväebaasi, mis viis Ameerika Ühendriikide astumiseni Teise maailmasõtta. Rünnaku tulemusel muutsid jaapanlased minimaalsete kaotustega võitlusvõimetuks seitse Ameerika Ühendriikide Vaiksel ookeanil asunud kaheksast lahingulaevast. 8. detsembril 1941 kuulutasid Ameerika
rütme ja akordikat. Kuna IV põlvkonna heliloojate zanrid jäid samaks, ei kerki sealt ka märkimisväärseid teoseid esile. Samas aga V generatsiooni vaieldamatu suurkuju oli Orlando di Lasso (1532-1595) kes tõi zanritesse uuendusi ja kaotas muusikast rangete reeglite tähtsuse. Lassot võrreldakse Itaalia muusikameistri Giovanni Pierluigi de Palestrinaga, kes küll oma eluajal polnud nii kuulus, kuid oma loominguga avaldas mõju tervele Euroopale. Kui 16. sajandil tekkis protestantism, tekkis ka uus koraali liik Luteri koraal. Kuid koos uue usuvoolu ja reformidega tekkis sellele ka takistusi, nimelt vastureformatsioon. Katolik kirik tahtis taastada vanad komber kirikulaulus. Nagu enne öeldud, renessansi ajal oli suurem osa muusikast ilmalik. Prantsusmaal kutsuti ilmalikku laulu sansooniks. Selle silmapaistvaim viljeleja oli Clement Janequin. Sansooni saatis lauto ja see oli tavaliselt 4-häälne
juunist 1914. a kuni 11.novembrini 1918.a. Sõda toimus kahe suure vastaspoole vahel: Antant ja Keskriigid. Sõja tagajärjed olid kõigile sõjas osalenud riikidele rasked, sest olid suured inimkaotused ja majanduse allakäik. Kuid siiski oli kaotusi täis sõjas ka riike, kes sellest midagi võitsid. Võib arvata, et suurimaks võitjaks Esimeses maailmasõjas oli USA, kel tuli leppida küll inimkaotustega, kuid kelle territoorium puutumatuks jäi. Kui enne sõda oli USA Euroopale võlgu, siis peale sõda oli vastupidi ning Euroopa hakkas USA-st sõltuma, kes varustas raha, varustuse ja toiduga. USA olukorda muutis kergemaks ka see, et ta astus sõtta viimasena, seega olid ka inimkahjud väiksemad. Võitjate hulka võib arvata ka Inglismaa ja Prantsusmaa. Hoolimata oma sõjajärgsest nõrgast majandusest ja positsiooni kaotamisest maailmas, oli Inglismaa siiski poliitiliselt tugev ja jätkusuutlik ning suutis oma majanduse üles töötada
Essee Rooma impeerium, mis püsis pea poolteist tuhat aastat ning hõlmas oma hiilgeaegadel pea kogu Euroopat, on tugevalt mõjutanud ka tänast läänelikku ühiskonnakorraldust. Vastavaid ilminguid võib näha mitmes erinevas eluvaldkonnas. Kuigi demokraatia esines rahvahääletuste kujul juba Antiik-Kreekas, peetakse selle hälliks sageli justnimelt Vana-Roomat. Sarnaselt tänasele Euroopale olid vabariigiaegses Roomas pea kõik tähtsamad riiklikud ametikohad valitavad, kusjuures valimisõigus laienes ka vaesematele kodanikele. Siiski polnud tagatud kõigi riigi elanike esindatus ning talupojad olid sageli sunnitud hääletama oma maaomaniku soovi järgi rahva võim kehtis vaid teatud piirangutega, valitud pärinesid valdavalt aristokraatide seast. Tsiviilõiguse klassikaks peetav Rooma seadustik on aluseks kogu tänasele õiguskorraldusele.
4. Millest võis olla tingitud lääneriikide järeleandlik kõitumine?ei tahetud sõda alustada 5. millise hinnangu annad sina lääneriikide tegevusele münchenis?Lääneriigid oleksid pidanud tsehhit aitama 6. Millal sõlmiti MRP leping?23 august 1939 7. Miks oli sellest lepingust huvitatud Saksamaa, miks Venemaa?Saksa tahtis alustada sõda poolaga ja tahtis et NSVL ei läheks poolale appi. Nõukogude liit sai vallutada suuri alasi. 8. Millised olid selle tagajärjed Euroopale? Puhkeb teine maailmasõda 9. Millised olid tagajärjed Eestile?Eesti läheb nõukogude liidu mõju alla 10. Milline on sinu hinnang MRP lepingule?see oli halb,sest eesti riik ei jäänud pidama 11. Millal sõlmiti baasleping Eesti ja NSVL vahel?1939 12. Miks sõlmis Eesti NSVL'ga Baaside lepingu?Ei tahetud sõda alustada ja eestil ei olnud suurt sõjaelvastust(lennukeid jms) 13. Mis olid selle lepingu tagajärjed Eestile?Eestisse tulid NSVL baasid 14
Fernao de Magalhaes (tegi ümbermaailmareisi, oli Hispaania teeninduses portugallane) Amerigo Vespucci (avastas, et India asemel avastas Kolumbus Ameerika) James Cook (avastas Austraalia, eurooplastel tekkis selle mandri vastu pärast huvi) Maadeavastuste mõju Ameerikale Toimus indiaanlaste massiline hävitamine, ei peetud nende kultuurist lugu, hävitati kunsti, sulatati kulda, neegerorjasid toodi Ameerikasse, levis nakkushaigusi – rõuged. Maadeavastuste mõju Euroopale Avardas maailmapilti, uute kaubateede kujunemine üle Atlandi ookeani, kerkisid uued kaubanduskeskused (Lissabon), mais, kakao, kartul, kalkun, tubakas, nakkushaigus – süüfilis ehk AIDS, tomat, uba, maapähkel. Reformatsioon 1054 toimus ristiusukiriku lõhenemine - Rooma katalikukirik (kiriku pea on paavst, ladina keelne) ja Kreeka katolikukirik ehk õigeusukirik (kiriku pea on patriarh, kohalikus keeles). Tsölibaat – vaimulike keeld abielluda
Renessanss vs 21. Saj mõttemaailm Renessanssi mõistetakse kui antiikkultuuri ideaalide taassündi ja seda mõistet hakati kasutama 14.16.sajandil. Varasemalt loodi muusikat anonüümsena, ajaga muutus muusika tähendus. Laulikud lõid muusikat, kuid see ei olnud isikupärane. See tähendab seda, et teoseid võis esitada ja muuta teiste esitajate poolt. Sellist tegevust võiks tänapäeval võrrelda kui autorikaitseõigusega. Kui muusika autor ei ole oma teose kohta autorikaitseõigusi esitanud ja keegi kasutab seda enda teosena, siis ta ei saa kuhugi kaevata. Peale keskaegse rüütlikultuuri lõppu said uued jõukad PõhjaItaalia linnad järjest olulisemaks, kus kujunes Euroopale eeskuju andnud varakapitalistlik linnaühiskond. Nii sündis ideaal vabast haritud inimesest ning humanistlik m...
Kui 2003. aastal ulatus Eesti sisemajanduse koguprodukt 55%-ni Euroopa Liidu keskmisest, siis 2012. aastal oli vastav näitaja juba 71%. Nii eksport kui Eestisse tehtud otseinvesteeringud on tõusnud 2,5 korda. Suurt rolli meie kiires arengus on mänginud Euroopa Liidu erinevad toetused. Eesti osa järgmise seitsme aasta Euroliidu eelarves on ligi 5,9 miljardit eurot. Populaarsemad riiklikud arendused Üle-euroopaline digiallkiri, e-valimised või X-tee. Need on valdkonnad, kus me saame Euroopale eeskujuks olla. e-valimiste, e-maksuameti, e-tervise, e-panganduse ja e-kool. Algus pandi ID-kaartide loomisele 2001. aastal riigihankega Eesti ID-kaartidele sertifitseerimisteenuse pakkumiseks. 2006. aastal ületas Eestis väljastatud ID kaartide arv ühe miljoni piiri, nendest 231 985 Eestis elamisloa saanud välismaalastele. Rahastus 2000 aastal IT-alasele teadus- ja arendustegevusele umbes 11 miljonit krooni. See moodustas ligi 5% Eesti avaliku sektori poolt
poolkoloniaalseks maaks. 4. Millised suurriikide sõjalised blokid kujunesid19. saj lõpul ja 20. saj alguses. Atant ja Kolmikliit Too välja blokkide liikmesriigid ja nende ühised huvid. A – Pr, SB, Venemaa – keegi ei soovinud Saksamaa tugevnemist ning olid Saksamaa vastased. K – A.- U., Saksamaa, Itaalia – sooviti kas kaitset kellegi eest või taheti kedagi purustada või vallutuada. 5. Mis kujutas sinu arvates suuremat ohtu Euroopale, kas vastuolud eri ühiskonnakihtide või rahvuste vahel? 6. Miks on nimetatud Balkani poolsaart 20. Sajandi algul Euroopa püssirohutünniks? Ka väike konflikt riikide vahel vallandanuks suure sõja 7. Nimeta 1900. -1913. aastate olulisemad sõjalised konfliktid. Vene-Jaapani sõda, I Maroko kriis, Bosnia kriis, II Maroko kriis, Itaalia-Türgi sõda, I Balkani sõda, II Balkani sõda. 8. Kuidas avaldusid 20. sajandi algusele iseloomulikud jooned Eestis? Kiire
Descartes,Huygens,Newton,Galilei 29.Nimetada baroki tunnuseid. 1.dünaamiline 2.luksuslik 3.korrapäratu 4.kirglik 5.dekoratiivne 6.kergemeelne (nt.maalid) Ehituses: 1.voluudid 2.kolossaalorder (sambad läbi 2 korruse) 3.siseruumiks avar saal (vahel ovaalne) 4.kuplid 5.kolmnurkviiil 6.kaunistuseks maalid ja kujud 7.illusionistlik laemaal (võib olla) 30.Milline maa ja valitseja olid Euroopale eeskujuks? Prantsusmaa, Louis XIV 31.Milline loss oli Euroopa valitsejatele eeskujuks? Versailles 32.Nimetada tuntud paleesid ja losse baroki ajast. 33.Mis on illusionistlik laemaal? 34.Nimeta tuntud kirikud Euroopas. 35.Milline tuntud seiklusromaan räägib sellest ajast? Alexandre Dumas vanema - „Kolm musketäri“.(+„Kakskümmend aastat hiljem“) 36.Nimetage tuntud barokiheliloojaid. J.S.Bach, G.F.Händel, A.Vivaldi, A
Miks kujunes 19.sajand Eestlaste jaoks murranguks? 19. sajandit võib pidada murranguks Eesti ajaloos väga mitmetel põhjustel. Selle saja aastaga sai orjastatud ning mahasurutud Eesti talurahvast täieõiguslik, arenenud keele ning kultuuriga väikerahvas, kes oli lõpuks suuteline seisma oma poliitika, rahvuse ja õiguste püsimajäämise eest. Usun, et kõige suuremaks mõjutajaks oli hariduse areng, sest just see aitas tõestada nii rahvale kui ka arenenud Lääne-Euroopale, et eesti keel jääb püsima kui kõrgelt arenenud kirjakeel. Üheks märgiks võib lugeda 1802. aastal taasavatud Tartu Ülikooli, mille juurde kuuluvas Professorite Instituudis õpetati välja õppejõude Venemaa kõrgkoolidele. Hakati looma ning levitama eesitkeelset ilmalikku kirjandust nagu juba 1806. aastal ilmuma hakanud Tarto maa rahwa Näddali-Leht. Tänu sellele paranes kirja- ja lugemisoskus ka talupoegade hulgas. Ühtse kirj...
Liidu mõjusfääri liigitatud piirkondade hõivamist, kasutades selleks diplomaatilisi ja sõjalisi hirmutusvahendeid 1940. aasta juunis hõivati Eesti, Läti ja Leedu ning augustikuus 1940. annekteeris need riigid NSV Liidu koosseisu. NSV Liidu Punaarmee okupeeris 28. juunil 1940. aastal Rumeenia Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina piirkonna ning annekteeris alad NSV Liidu koosseisu. Jaapan · Maailma tähelepanu oli koondunud Euroopale ning Jaapan kasutas seda ära, et kehtestada oma ülemvõim Ida-Aasias. · Nende plaanide vastu oli aga USA ning 7. detsembril 1941 ründas Jaapan Hawaii saarestikus asuvat Pearl Harbori mereväebaasi. · Sellega oli ameeriklastele kuulutatud sõda ning ka Saksamaa ja Itaalia teatasid oma vastuseisust USA-le. · Poole aastaga hõivasid jaapanlased kõik liitlaste tähtsamad tugipunktid. Atlandi harta · Nõukogude Liit sattus Hitleri-vastasesse leeri, kui
rahvale.Merovingid on 5.-8. sajandil praeguse Prantsusmaa ja Saksamaa aladel asunud Frangi riiki valitsenud kuningate suguvõsaKarolingideks , nimetatakse dünastiat, mis sai oma nime Karl Suure järgi. Alates majordoomus Pippi Herstalist (687714) valitsesid Karolingid Frangi riiki.Karl Martell 714 741 , tema ajal tungisid Hispaaniast riiki araablased , kuid said 732. a Poitiers´ lahingus lüüa. Tugevdas ratsaväge, jagas maatükke. Feodalism on Euroopale omane olnud feoodidele (läänid) tuginev aadlist sõjameeste elukorraldus.Saratseenid olid muhameedlased ja vihkasid kristlasi ja neil oli suur ülekaal kreeklaste kaitseväe ees Karl Suur (oli Frangi riigikuningas alates 768 (kogu riigi valitseja alates 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates 800. Ta oli sõjaliselt äärmiselt edukas.Verduni leping (Verdun, august 843) oli leping Karl Suure poja ja järeltulija Ludwig Vaga kolme
4. juulil 1776 kirjutati alla Iseseisvusdeklaratsioonile, millega sai USA iseseisvaks. Sõja lõpetas 1783 sõlmitud Pariisi rahuleping, millega tunnustasid inglased ameerika kolooniate sõltumatust. Esialgu tegid kolooniad omavahel koostööd, kuid hiljem jätkasid igaüks eraldi. Kuna välisvaenlasest lähtuv oht oli väga suur, taheti luau ühtset riiki. 1787 valmis uus riigi põhiseadus(autoriks James Madison), mis pani aluse USA-le. Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade mõju Euroopale Revolutsiooni tagajärjed: 1) tehti lõpp seisustele 2) inim- ja kodanikuõiguste põhimõtete levik 3) lõppes absolutism 4) kehtestati üldine hääleõigus 5) uute isikute esiletõus nt N.Bonaparte 6) kaotati privileegid nt kehtestati võrdsus maksude tasumisel 7)likvideeriti tsunftid(käsitöö grupid) 8) üldine sõjaväe kohustus 9) rahvustunde võimas tõus 10) prantuse keele populaarsus Napoleoni sõdade tagajärjed: 1) tänu Napoleonile lopes revolutsioon
Positiivsest küljest vaadates ei saa kurta madala iibe üle. Esiteks on Euroopa üle rahvastatud ja inimesed on sunnitud elama üks-teise seljas. Teiseks väheneb nõnda töötute arv ja nõnda kasvab ka maksumaksjate hulk. Kõigele lisaks, vähendaks inimkond nõnda oma ökoloogilist jalajälge ja tulevastel põlvedel oleks võimalus elada "rohelisemas" maailmas. Pole inimest, pole probleemi. Usun, et pikemas perspektiivis on rahvastiku vananemine Euroopale vaid hea. Meie kõigi heaolu nimel on parem, kui elame maailmas, kus rahvastiku tihedus on väiksem ja loodusressursse jagub kõigile. Kõige enam saab kannatada küll väikerahvad, nagu eestlased, lätlased ja leedulased, kuid sajandeid tagasi, ulatus meie rahvaarv vaid mõnekümne tuhandeni ning suudsime ka siis ellu jääda. Nii nagu langeb Euroopa elanike arv, langeb see ka üle maailma. Näiteks Hiina või India, kus on iive kõrge seetõttu, kuna tarvis läheb hulganisti töökäsi.
Vana-Kreeka kultuuri tähtsus Euroopa kultuuri kujunemisel Kuivõrd oluline on Vana-Kreeka kultuuri tähtsus Euroopa kultuuri arenemisel? Seda oskame me kindlasti öelda, et Euroopa kultuur ei oleks praegu selline, kui poleks olnud mõjutusi mida avaldas Vana-Kreeka kultuur tol ajal Euroopale. Ühtlasi on ka kogu maailma kultuur väga tähtsal määral saanud alguse muistsest Kreekast. Tähtsaimad ajajärgud Euroopa kultuuri loomise ja edasiandmise seisukohalt paiknevad 6.-4. saj. ekr. ja nn. hellenistlik ajajärk. Hellenismiperioodil , kui Vahemere idaranniku linnad täitusid sisserändajatega Kreekast, levis linnades kreekapärane elulaad. Valitsejad nendes riikides soosisid kultuuri mille areng ja levik tänu sellele oli väga kiire.
Kuidas Prantsusmaa(1789-1815) mõjutas euroopat ja maailma Prantsuse revolutsioon, mis algas 18 sajandi lõpul ja lõppes 19 sajandi algul omas suurt mõju tervele euroopale ja ka maailmale. See tõi kaasa palju muutusi ühiskonnas, eluolus ja riikide suhetes. Revolutsiooni tõi kaasa suured muutused Prantsuse valitsemises ja seisuslike ebavõrdsuste küsimused. 1789. aastal võeti vastu revolutsiooni programmdokument, “Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon”. See koosnes seitsmeteistkümnest punktist ,see pani paika põhilised inimõigused: õiguse vabadusele, -omandile, -julgeolekule ja -vastupanule rõhumise puhul
põllumajandust kummitab ületoodangu oht. 1968. aasta mai sai kuulsaks seoses Pariisi üliõpilasrahutustega ning mitmeid muutusi ühiskonnas ja käitumises hakati seostama nn 68. aasta põlvkonnaga. 1970 1979 Liit kasvab esimene laienemine Taani, Iirimaa ja Ühendkuningriigi ühinemine Euroopa Liiduga 1. jaanuaril 1973 tõstis liikmesriikide arvu üheksale. Lühike, kuid jõhker AraabiaIisraeli sõda oktoobris 1973 tõi Euroopale kaasa energiakriisi ja majandusprobleemid. Viimased Euroopa parempoolsed diktaatorlikud reziimid leidsid oma lõpu ELi regionaalpoliitika raames asuti eraldama suuri summasid, et luua vaestes piirkondades töökohti ja arendada infrastruktuuri. Euroopa Parlament suurendas oma mõju liidu poliitikale ning 1979. aastal said kõik kodanikud selle liikmeid esmakordselt otse valida. 1980 1989 Euroopa nägu muutub Berliini müüri
Kujutas lihtrahvaesindajaid ning igapäevast elu. Tema maalikunst oli selle tõttu naturalistlik. Tema maalide kompositsioon oli täiesti uudne-inimeste poosid ja asendid on juhuslikud,piltide tegelased ei esine vaataja suunas, vaid elavad oma elu. Kõik pildil olid selgete piirjoontega ning rõhutatud. Meeleolu muudab dramaatiliseks ning saavutab ruumilisuse- heletumedus. Valgusvihk vastandub ülejäänud pildi tumedusele ,,keldriluugivalgus" . Tema kunstil oli suur mõju kogu Euroopale. 7.Lorenzo Bernini Barokkskulptuuri kuulsaim meister. Bernini kasutas liikuvaid,rahutuid masse vastupidiselt täiuslikule siluetile. Liikumine ning muutumine olid tema huviobjektid. Skulptuurid on määratud vaatlemiseks igast küljest, poosid on efektsed ja ilmekad. Nt. Taaveti figuur-kujutab teda otseselt võitluses. Veel tema teoseid: Apollon ja Daphne ; Püha Teresa ekstaas Arhitektina Peetriväljak, Navona väljak 8. Bologna koolkond
Feodaalühiskonna tugevused ja nõrkused. Feodalism ehk läänikord oli Euroopale omane elukorraldus, mis hakkas välja kujunema 8. sajandil Frangi riigis. Lõplikult kujunes feodaalkord välja kõrgkeskaja alguseks 11. sajandil. Feodaalkorda, mis levis laialdaselt Euroopas, võib pidada keskaja tunnuseks. Feodalismile on omaseks peetud selliseid tunnuseid: isiklike suhete tähtsus senjööride ja vasallide vahel, maa kui peamine sotsiaalmajandusliku kindluse alus ning sõjameestest aadelkonna juhtiv roll ühiskonnas. Mis olid
1939-1940.aastate Eesti - kas ainult hääletu alistumine? Samal ajal, kui Saksamaa lubas likvideerida rahulepingute ebaõigluse ja liita kõik Saksa alad Suur-Saksamaaks ja aidata aarja rassil võidule pääseda, seadis Nõgukogude Liit eesmärgiks laiendada nõukogudelikku sotsialismimudelit kogu Euroopale ja tagasi võita kaotatud valdused, sealhulgas ka Eesti.Kuigi otseselt Moskva sõjast ei rääkinud, valmistusid nad selleks ette.Sündmuste arenedes ja eriti pärast Molotov-Ribbentrop'i pakti sõlmist jäi Eestil kaks valikut: kas kaitsta ennast Nõukogude Liidu vastu relvaga või Vene soovidele vastu tulla. 1939. aastal esitas Nõukogude Liit Eestile nõudmise allkirjastada vastastikuse abistamise pakt, mis annaks Nõukogude Liidule õiguse luua Eesti territooriumil sõjalaevastiku baasid
Sarnasused Frangi ja Rooma riigi tekkel: Frangi riigi puhul tõrjusid frangid V saj lõpul kuningas Clodovechi juhtumisel läänegoodid Hispaaniasse, Rooma riigi puhul vallutasid 560.aastatel langobardid Itaalia. Võimu säilitamisel vallutatud aladel ja nõrgenemisel (2) Clodovech surus peale ristiusu, ühines katoliku kirikuga, Roomas langobardid olid ristiusu vastu võtnud, kuid muus osas olid Rooma tsivilisatsioonist vähe mõjutatud. Frangi riigis 6. Ja 7. Saj ühtsus kadus – vennatapusõjad, tegelik võim kuulus majordoomustele, Roomas langobardidel vaenulikud suhted Rooma põliselanikega, 7. Saj said paavstidest tegelikud valitsejad. Kes olid Frangi riigi välisvaenlased? Araablased Milliste riikide eelkäijaks on Frangi riik? Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, LääneEuroopa Germany(germaanlased), France(frangi riik), Saksamaa(saksid) Mis seos on Karl Suure ja sakside vahelisel s...
autoriteetidele ehk kirikule. Juhtmõtteks oli usk mõistusesse, mis oli maailma tunnetamise peamine allikas. Läheneti Jumalale teistmoodi, teda vaadeldi nüüd kui maailma loojat, kes selle edasisse korraldamisesse enam ei sekku. Prantsusmaal tõi see kaasa ratsionalismi, mis rõhutas mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust, Inglismaal oli empirism mis vaatles teadmiste allikana kogemust. Inglismaale sõideti tutvuma vabama ühiskonnakorralduse ja uute ideedega, et need kogu Euroopale tuttavaks teha. 2. Millistele ideedele ja õpetustele tugines valgustusliikumine? Iseloomulikud jooned: usk mõistusesse, ratsionalism, ideede jõud, ideid on vaja levitada, võitlus eelarvamustega, filosoofia, võrdlemine. 3. Millised olid Thomas Hobbesi ja John Locke'i vaated riigieelsele ühiskonnale, riigi eesmärgile ning parlamendi ja monarhi võimu vahekorrale? Mille poolest need sarnanesid ja mille poolest erinesid? Kuningavõim ei lähtu Jumalast vaid rahvast, monarhia käes peab olema
2015. aastal kõige rohkem tähelepanu saanud teema on pagulaste sisseränne Euroopasse. Euroopa Komisjon ennustab 2015. aasta sügise majandusprognoosis, et 2017 aasta lõpuks on jõudnud Euroopasse ligi kolm miljonit pagulast. Kui Euroopasse tuleb mitu miljonit inimest juurde, siis kindlasti mõjutab see ka majandust. Kui miski mõjutab majandust, siis see miski mõjutab ka meid kõiki. Järelikult on tegemist küsimusega, millele ei saa tähelepanu pööramata jätta, kas pagulaskriisil on Euroopale positiivne või negatiivne mõju? Saksamaa on nõustunud võtma ligi pool miljonit pagulast sisse iga aasta, mis on rohkem kui ükski teine riik, seega tuleks keskenduda palju sellele, mis Saksamaa majanduses toimub. Teades Saksamaa sünget minevikku Teisest Maailmasõjast, siis ei pane imestama, et nüüd nad tahavad võimalikult palju olla eeskujuks ülejäänud Euroopale. Saksamaa valitsus ennustab, et aastas kulub riigi raha ligi 12,000 eurot ühe pagulase kohta
klooster - kiriku, söögisaali, raamatukogu, elukambrite ja mõnikord ka muude hoonete kompleks, kus inimesed elavad rütmilises elutsüklis, harrastades Jumalale keskendumiseks sobivat eluviisi vaimulikud ordud - sõjaline vennaskond, mille liikmed andsid mungatõotuse ketserlus - kristluse ametlikust doktriinist hälbivad õpetused inkvisitsioon - kiriku kohtu vorm keskaegses Euroopas ristisõjad - ristiretked ristiusu levitamiseks või kaitseks läänikord - feodalism, Euroopale omane olnud feoodidele tuginev aadlist sõjameeste elukorraldus naturaalmajandus - elatusmajandus, majandussüsteem, mille puhul kaubalis-rahalised suhted on kas vähearenenud või puuduvad üldse raad - magistraat, keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, esindus- ja kohtuprgan tsunft - käsitööliste vennaskond gild - keskaegne või keskajast pärinev kutseorganisatsioon, harvem usuline või poliitiline organisatsioon
kir. alluvusest -->uus, anglikaani kirik, jäädakse truuks katoliikluse dogmadele säilitati senine jumalateenistuskord; anglikaani usutunnistus(peapiiskop Thomas Cranmer) Henry VIII tegevus: jätkas isa poliitikat kuningavõimu tugevdamisel, tahtis Roomast lahku lüüa(Ingl. kiriku pea), sulges kloostrid), konfiskeeris maad ja varad, kaotas tsölibaadi,keelas indulgentside müügi, kõigi teisitimõtlejate hukkamine, keelas talupoegadel käsitöölistel piibli lugemise. 5)Ref. mõju Euroopale *Eur. lõheneb protestantlikuks ja katoliiklikuks *protest. riikide majand. kiire areng(prot-töö ülistamine) *ment. muut-töö ülistamine, kat riikides haridustase madalam(prot. nõutakse piibli lugemist) *reformeeritud kirik toetab rahvuslikku liikumist ja iseseisvust *kat maades kutsub esile teisitimõtlejate hukkamise(inkv. läbi) 6)usulised: ilmalikud: *Pr. talupoegkond valdavalt katoliiklik *kun.võim ei olnud kindel *Pr
Hilisemates töödes jõudis ta pessimistliku ja traagilise maailmakäsitluseni. Traagika jõuab äärmuseni maalis ,,Pimedad" . Sellel kujutab kunstnik vaimset pimedust, inimese loomastumist. (teoseid : ,,Maastik Ikarose kukkumisega" , ,,Jahimehed lumes" , ,,Talupoja pulm") Skulptuur ja arhitektuur madalmaades 16.sajandil: · Skulptorite peamisteks ülesanneteks hauamonumendid ja ehitiste kaunistused · Madalmaade arhitektuuril oli suur mõju kogu Põhja Euroopale · Kujunes välja omapärane manerismi variant · Madalmaade maneristliku arhitektuuri ja dekoratiivkunsti suurmeister oli CORNELIS FLORIS ( 1514 1575) .Tema peateos oli Antverpeni raekoda , mille renessansliku fassaadi keskel gootipärane kõrge viil. Floris on ka mitme hauamonumendi autor. Ta lõi omapärase keeruka ornamendistiili , kuhu kuuluvad näiteks puuviljavanikud, kartusid, kõrvalesta meenutavad väänlevad vormid jne.
1933 emigreerub usasse. 3 väikest pala kammerorkestrile. Kogu elu oli autodidakt. Noorena alustas viiuli õpinguid. Viini pangas on ametnikuna tööl. Pärast seda hakkab pillimehena tööle kabarees. Pärast straussiga tutvumist saab stipendiumi ja hakkab õpetama komponeerimist sterni konservatooriumis. Tervele 20 sajandi muusikale on olnud talö otsustav mõju. Mõjutas eriti pärast 2. maailmasõda kirjutama hakkavaid heliloojaid. Eriti dodekafoonial on suur mõju pärast sõjalisele euroopale. Kõik mehed on iselaadsed. 7. mail on töö. Kaasaegne muusika. Samaks päevakls peab olema valmis klassikalise muusika ettekanne. Avargarnism Pole ühetähenduslik stiilimõiste. Selle mõiste alla mahuvad mitmesugused kompositsiooni tehnikad ja loomingu meetodid. Mõiste hõlmab 50 60 aastatel tekkinud otsinguid muusikas. Ühine on loobumine traditsioonilisest kompositsioonist. Eellooks peetakse pransusmaal ja usas tegutsenud heliloojaid.
oma geograafilise asukoha, tänu millele oli sõjaväge kergem varustada, teiselt poolt madalama sõjalise aktiivsuse tõttu. Inglismaa pani põhirõhu oma laevastikule, jalaväge saadeti lahingusse minimaalselt, seetõttu oli ka hukkunuid tunduvalt vähem kui näiteks Saksamaal. Sõja tulemusena ei muutunud riikide sise- ning välispoliitikas peaaegu mitte midagi. Kõige suuremat kasu lõikas Esimest maailmasõjast USA. Kui enne sõda oli Ameerika Euroopale võlgu, siis pärast oli olukord täiesti vastupidine, kuna USA toetas Antanti majanduslikult, saates neile toiduaineid, sõjavarustust ning muud eluks vajalikku. Sõjaväge saadeti aga minimaalselt. Kuigi loodi Rahvasteliit, mille põhifunktsiooniks oli agressorite taltsutamine ja konfliktide lahendamine ning millega oleksid pidanud liituma kõik maailmariigid, Ameerika sellega ei liitunud vaid jäi iseseisvaks. USA tõusis maailma majanduse ning demokraatia kohapealt tähtsamaiks riigiks.
püsiväljapaneku ja vahetuvate näituste, kaasaegse kunsti galerii, auditooriumi ning hariduskeskusega. Varamu- püsiväljapaneku ruume kolmandal korrusel täidab eesti kunsti klassika 18.sajandist kuni Teise maailmasõja lõpuni. Kui liikuda ühelt teemalt teisele, võib algul näha tundmatu baltisaksa portreisti teoseid, tema juurest jõuame aga Johann Köleri, Kristjan Raua ja Konrad Mäeni, avanevad meile eesti kunsti loo taustal meile ka kogu Euroopale iseloomulikud kultuuriprotsessid. Kõik need maalid ja skulptuurid mis ruumis asuvad on lihtsalt fantastilised. Arvutist vaadates mingeid pilte maalidest, siis ei ole kunagi näha pisikesi detaile ja maal ei ole õigete varjunditega. Kuid kui olla kohapeal ja vaadata neid- see on uskumatu milliseid pisikesi detaile on võimeline üks kunstnik maalima. Neljandal korrusel oli ka püsiväljapanek selle nimeks oli: Rasked valikud. Seal on Teise maailmasõja järgse, Nõukoude perioodi eesti kunst
euroopaliste reiside reklaamimisel Valisime selle portaali just sellepärast, et sealt saab vaate kogu Euroopale. http://www.wttc.org/ Muu maailma Pealehekülg näeb väga Maailma Reisi ja Turismi turismiorganisatsioon organiseeritud välja. Nõukogu peakorter asub Kõik on paigutatud teema Inglismaal, Londonis. World Travel & Tourism Council järgi ning korrektselt.
kosmoselendude arengut. Üheks Külma Sõja sümboliks võib ka nimetada Raudset eesriiet. Kesk- ja Ida-Euroopa riikides kehtestati kommunistlik riigikord- katkestati inimeste võimalus suhelda läänemaailmaga Kõik, mis toimus NL jäigi Nõukogude Liitu ning mis väljaspool seda, ei pääsenud sisse. Elati täielikus teadmatuses. Kahtlemata oli Külmal Sõjal suur mõju kolmandatele riikidele, mis sattusid mõlema osapoole huviorbiiti. Oma mõjuvõimu lisaks Euroopale üritati laiendada ka kolmandas maailmas. Teise maailmasõja järel hakkasid lagunema senised koloniaalimpeeriumid ning kumbki osapooltest üritas kas säilitada oma mõju neis (näiteks Inglismaa ja Prantsusmaa) või laiendada sinna oma mõjusfääri (näiteks NSV Liit, Hiina RV või USA). Nii tõmmati külma sõtta ka arengumaad e.kolmanda maailma riigid. Seismaks vastu Nõukogude Liidu kasvavale agressiivsusele, asutasid 10
(kulges Ida-Saksa, Tsehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria. Välja jäävad Jugoslaavia ja Albaania!) 2) Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN) (1949) Nõukogude Venemaa ja Rahvademokraatlike maade loodud nõukogu, millega saavutati kontroll sotsialismileeri riikide majanduse üle. Nõukogu peakorter asus Moskvas, st kõik otsused arutati lõplikult läbi seal. Marshalli plaan (1948) Trumani doktriini esimene rakendus. USA pakkus laostunud Euroopale (17 riigile) abi. Plaaniga taheti Euroopa üles ehitada luues juurde töökohti, elamuid; sel juhul ei pooldaks rahvas enam ka kommunismi. Abi pakuti ka sotsialismileeri riikidele. Need aga ei võtnud abi vastu kuna sellega oleks kontrollitud abi kasutamist rahvusvaheliselt ning oleks tulnud loobuda ettevõtete riigistamisest. Hallsteini doktriin (1955) näitab Lääne-Saksamaa suhtumist Ida-Saksamaasse. Esindavaks Saksamaaks peetakse Lääne-Saksamaad (liitvabariiki)
sõttaastumine tähendas riigile väikeseid kaotusi. Pealegi oli sõjarinne neist tuhandede kilomeetrite kaugusel ning see ei mõjutanud suuresti riigi majandust (vähesel määral siiski kaubanduses Euroopaga). USA territooriumi suhtes midagi eriti ei muutunud, kui ainult, et USA saavutas kontrolli Ladina- ja Lõuna-Ameerika üle. Riigile ei makstud eriti hüvitist kahjustuste eest, sest kahjustusi põhimõtteliselt polnud. Küll aga väljastas USA ise krediite ning teisi abivahendeid Euroopale, millest aga USA suurt tulu sai ning aitas neil maailmapoliitikas ja majanduses eesotsa jõuda. Niiet igas sõjas on olemas võitjad ja kaotajad, nii oli see ka Esimeses Maailmasõjas. Võitjad saavad kasu, kaotajad kahju. Selles sõjas aga sai eriliselt kahju Saksamaa ning suuresti kasu USA, kes liitus sõjaga üsna lõpus. Esimeses maailmasõja jooksul mobiliseeriti 73 515 000 meest, neist Antandist 48 355 000 ja Kolmikliidus 25 160 000 meest
Kuna Ameerikast leiti ka maavarasid langes järsku ka kulla hind, kuid jäi seejärel püsima. Eurooplased said kasutusele võtta uued põllukultuurid eesotsas maisi ja kartuliga, mis lahendas suuri näljaküsimusi. Koloniseerimisega hakkasid leevenduma ka Euroopa rahvastikuülejäägi probleemid, sest aja jooksul asustasid Eurooplased end Ameerikasse indiaanlaste kõrvale ja kahjuks kohati ka nende asemele. 20. sajandiks oli Ameerika arenenud juba Euroopale väga tõsiseltvõetavaks vastaseks ja konkurendiks, millest kõige paremini annab aimu näiteks teine maailmasõda. 1517. aastal hakkasid Martin Lutheri eestvedamisel levima protestantliku reformatsiooni ideed, mis sai kindlasti võimalikuks tänu trükikunsti leiutamisele Johann Gutenbergi poolt 1440. aastal. Trükikunst võimaldas informatsiooni ja teadmiste leviku kirjasõna näol suuremate massideni.
võimalus see abivajajatele toimetada, kuid puudub selleks teoreetiline võimalus, sest toit rikneks kiiresti ning ka transport on kallis. Toidu tootmise suurendamiseks oleks vaja suurt põllumajandust, aga see tähendaks omakorda, et maad läheksid väiketootjate käest ära. Eesti seisukohalt ei mõjuta rahva suur juurdekasv meid eriti. Meie peaksime pigem oma sündivust tõstma. Kuigi meie elustandard on üle keskmise, on Eesti rahvas väljasuremisohus. Samuti teeb kogu Euroopale, seejuures ka Eestile muret kontrollimatu immigratsioon. Immigrandid on meile koormaks, nad arvavad, et Euroopasse tulles antakse neile palju toetusi ning nende elu muutuks lihtsamaks. Selleks et pidurdada sisserändamist on vaja mujal maailmas luua arenduskeskused, kus immigrandid suudaksid iseseisvalt jalule tõusta. Mina isiklikult olen oma isa arvamusega nõus, et mida rohkem inimesi, seda rohkem probleeme
Suur rahvasterändamine ja selle tagajärjed Euroopa ühiskondlik-poliitiliste suhete kujunemisele varakeskajal Varakeskajal 9.-11. sajand toimusid suured rahvasterändamised ning oli ka suur kriisi aeg. Eelkõige oli see Euroopale invansioonide ajastu, mil sissetungijaid tuli igast ilmakaarest. Tuldi nii meritsi kui ka mööda maismaad. Iga eri rahvuse invansioon ei jätnud Euroopa kujunemist külmaks, vaid mõjutas selle rahvaid ja arengut tugevalt. Euroopa meredele ja jõgedele ilmusid Skandinaaviast pärit normannid ehk viikingid, kelle eesmärgiks oli õnneotsimine, täpsemalt rikastumine. Selleks võtsid nad ette retki samuti rüüsta, mis ulatusid Põhjamerest Kaspiani
Ajaloo kontrolltöö Sündmused õiges järjekorras: 1. II MS lõpp 2. Churchilli kõne Fultoni ülikoolis 3. Trumani doktriin 4. Berliini blokaad 5. NATO loomine 6. Hiina RV väljakuulutamine NLKP sekretärid: 1. Suur terror, kollektiviseerimine, industrialiseerimine, II MS lõpp – Stalin 2. Sulaaeg, erinevad kampaaniad, Berliini müüri ehitamine, Kuuba kriis – Hruštšov 3. Praha kevad, neostalinism – Brežnev Kaks Saksamaad: 1. Demokraatlik, föderatsioon, orientatsioon Läände – Saksa LV 2. Unitaarriik, kommunistlik diktatuur, sõltuvus NSVL – Saksa DV Mõisted: 1. forsseeritud (raske)tööstuse eelisarendamine – industrialiseerimine 2. Nõukogude Liit, tema satelliitriigid ja teised sotsialistlikud maad külma sõja ajal – sotsialismileer 3. põllumajanduslike ühisettevõtete – kolhooside ja sovhooside – sundloomine – kollektiviseerimine 4. maj...
Eesti aastatel 1917-1920. Sündmused, mis viisid iseseisvumiseni Eesti iseseisvumist on mõjutanud erinevad sündmused. Esiteks puhkes 1917.aastal veebruarirevolutsioon Petrogradis , mille tulemusena tsaar loobus troonist ja võim läks Ajutise Valitsuse kätte. Eestis sai revolutsiooni sõlmpunktiks Tallinn , kuna siin elas kõige rohkem vene töölisi. Venemaa reageeris rahutusele kiiresti ja see suruti maha ning Eestis määrati kubermangukomissaariks Poska. Venemaa pidi lahendama nüüd oma siseriiklikke probleeme. Revolutsioon ja Venemaa osalemine I maailmsõjas, mille tulemusena Venemaa ei võitnud sellest sõjast midagi, vaid kurnas teda, nõrgestas Venemaad ja eestalsed kasutasid seda olukorda ära ning taotlesid autonoomiat. Nad ootasid õiget hetke, et läbi viia reforme ja uusi seadusi , kasutades selleks isiklikke sidemeid kõrgemal tasandil. Eestlased korraldasid demonstratsiooni Petrogradis, kus punalipu kõrval kanti Eesti lipp...
Aafrika rahvaste kombeid. Tema teos on tänapäeva teadlastele hindamatu allikamaterjal. Kuid Herodotose eesmärk polnud üksnes minevikus asetleidnud kirjapanek, vaid ka sellest kuulajatele õpetliku iva väljatoomine (Herodotos luges oma teost avalikkusele ette). Paljugi mis on tänases Euroopas on saanud alguse Kreekast. Kõik need filosoofid, matemaatikud, arstid ja teadlased kes on loonud/algatanud need valdkonnad on andnud Euroopale hindamatus väärtuses tarkust. Kreeka suurim saavutus DEMOKRAATIA, kus anti rahvale võim oli inimkonna arengus suur samm edasi. Ühtlasi kõik need teadmised ja teadused mis on täna, on saanud alguse Vana- Kreekast.
Eneoliitilised kultuurid. Pronksi kasutuselevõtuga kaasnenud muutused. Minose ja Mükeene kultuurid. Vanema pronksiaja kultuurid Kesk- ja Põhja-Euroopas. Noorema pronksiaja muutused majanduses ja kultuuris. Pronksiaeg Läänemeremaades. 4. Raua kasutuselevõtt ja sellega kaasnenud murranguline areng. Kreeka-Rooma antiikkultuuride väljakujunemine. Hallstatti ja La Tene´i kultuurid. Eelrooma rauaaeg Läänemeremaades. Rooma impeeriumi kultuuriline mõju põhjapoolsele Euroopale. Rooma rauaaeg Eestis. Keskmise rauaaja muistised Läänemeremaades. Viikingite kultuur ja selle mõju väljaspool Skandinaaviat. Hilisrauaaegne kultuur Eestis ja naaberaladel. Eksamil 20 küsimust Esimesena kasutas algelisi tööriistu: a. australopithecus; b. homo erectus c. homo habilis; d. homo sapiens Eesti kõige vanemas Pulli asulas elati: a. 91 000 aastat eKr; b. 19 000 aastat eKr; c. 9000 aastat eKr; d.....................
Barokkmuusika Renessansiga lõppes üks ajastu (keskaeg) ja ennustas järgmise ajastu sündi, mis sai nimetuseks uusaeg. Nii nagu varakristlik muusika juhatas sisse keskaja muusika, nii juhatas uusaaja sisse barokkmuusika. Barokk kunsti- ja muusikastiilina sündis 16. sajandi Itaalias, kus kujunes enamik ajastu muusikazanritest (kunstis arenes barokk enim Prantsusmaal) ning Itaalia oli kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks. Muusikastiilina võeti barokk kasutusele alles 18/19. saj. vahetusel. Uusaja muusika oli mitmeti keskaja muusika vastand. Barokkmuusika on barokiajastul (17. sajand kuni 18. sajandi I pool) loodud muusika. 17. sajandi alguses toimus Euroopa muusikas suur pööre. Tüüpiline renessanssmuusika ei olnud mõeldud lihtsalt kuulamiseks, vaid oli liturgilise eesmärgiga, tantsumuusika või kooslaulmiseks mõeldud seltskonnalaul.
Soitsialistliku majandusmudel Enamik riikides oli valdav osa majandusest riigistatud ja põllumajandus kollektiviseeritud. Osas riikides oli siiski eraomand tagasihoidlikes vormides lubatud. Plaanimajandus- majanduse plaanipärane suunamine ja arendamine riigipoolt. Olulisemaks majanduslikuks organisatsiooniks oli Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. See tekkis vastukaaluks Lääne majandusabile, mida Ameerika Ühendriigid pakkusid sõjajärgsetel aastatel Euroopale Marshalli plaaniga. Ida-Euroopa riigid loobusid Moskva survel sellest majandusabist ning moodustasid VMN-i. Pidi aitama Moskvameelsetel riikidel majandusraskustest üle saada. Hiljem liitusid ka Mongoolia, Kuuba, Vietnam. Sotsialistlik majandusmudel osutus kapitulismiga konkureerudes elujõuetuks ning varises kokku 1980. Varssavi pakt 1955.a moodustasid Ida-Euroopa soitsialistlikud riigid vastukaaluks lääneriikide sõjalisele organisatsioonile ( NATO ) oma sõjalise ja
I ja II MS ajal Euroopasse toodetud sõjatehnika pealt kogunenud rikkustest. Kasutades Euroopa turge elas USA selle üle. Samas Nõukogude Liidul nii edukalt ei läinud, kõigi toetuste ning sõjatehnika peale kulunud summade tõttu vajus majandus kokku. Endised Ida-Bloki riigid Ida-Euroopas on siiani majanduslikult palju raskemas seisus kui Lääne-Euroopa riigid, mis jäid Lääne -Bloki alla ning kelle majandus ehitati Marshalli plaani rahadega üles. Külm sõda jättis kogu Euroopale suure märgi külge, mingil määral on sõja tagajärgi siiani tunda. Külmas sõjas polnud täielikke võitjaid, sest sõda on alati väga kulukas ja riike ning nende vahelisi suhteid lõhestav. Suurim võidukäik oli sõjas demokraatia levikul ja tehnika arengul ning enim kaotas Nõukogude Liit, mis lagunes täielikult.
1.Mis on esinduskogu (nt generaalstaadid)? (konsp) Generaalstaadid ehk prantsuse seisuste esinduskogu. 1614 saatis Louis XIII nad laiali kaheks aastaks. 2.Seisused ja nende roll Prantsusmaal (lk 38-40) Kõik seisused on võrdsed. 3.Absolutism Prantsusmaal, näited kuningatest ja kardinalidest (lk 38-45) Kogu võim oli ühel inimesel kuningal. Seni oli valitseja võimu piiranud seisuste esinduskogu, kuid see kaotas absolutismi ajal tähtsuse. Kuningas polnud kohustatud kellelegi aru andma. Louis XIII, Louis XIV, kardinal Richelieu(Louis XIII usaldusisik ja Prantsusmaa tegelik vaitseja) 4.Absolutismi kolm sammast - sõjavägi, ametnikud, majandus (konsp.) 1)Kuningale alluv sõjavägi tekkis palgaarmee, kes ainutl sõjaväega tegelesid, kaitsesid kuningat(musketärid) 2)Kuningale alluv ametnikkond ametnikud valiti oma ala proffide hulgast 3)Kuninga kontrolli all olev majandus merkandilism(majanduslik mõtlemine absolutismi ajal) - või...
põgenevad inimesed tuleb avasüli vastu võtta. Pagulasvastased aga leiavad, et neid ei tohiks siin aktsepteerida ega kuidagigi toetada, vaid hoopis tagasi saatma sinna, kust nad tulid. Selles, kas immigrandid siis ohustavad meid või on nad hoopis vajalikud Euroopa rikastamiseks, pole ühisele selgusele veel jõutud. Suur miinus, mille massiimmigratsiooni pooldajad arvatavasti kahe silma vahele jätavad, on pagulaste mõju Euroopale pikemas perspektiivis. Alguses võime ju muidugi mõelda endeist kui maailmaparandajaist – pakume ulualust pagulastele, kes tulevad riskides oma eluga meie juurde ainult selleks, et ometigi kriisikoldest pääseda. Me oleme nõus hoidma kokku oma enda inimeste pealt ning kulutama ühele pagulasperele keskmiselt 25000 eurot aastas, kui ometigi pole kõik nii roosiline. Pagulased tulevad Euroopasse täiesti teisest kultuuriruumist, kus kombed ja tavad erinevad nendest, mis meile omased on
Eesti haridusolude mõjutajad 18.-19. Sajandil Marta Karu Eesti on olnud mitmeid sajandeid võõrvõimu all- nii sakslaste, taanlaste, rootslaste, venelaste. Põhjasõjas kaotas Rootsi oma siinsed valdused ning juba 1710. aastaks oli kogu Eesti venelaste käes kuni 1917. aastani. Rootsi ajal elavnes kultuur ja tugevnes haridus, kuid pärast seda haridus kord paranes, kord halvenes. Mis olid suurimad 18.-19. sajandi haridusolude mõjutajad? Üheks oluliseks hariduse mõjutajaks 18.-19. sajandil on minu arvates Põhjasõda. Selle ajal hävis suur osa Eesti kirikutest ja koolimajadest, mis olid tähtsateks hariduskeskusteks, seega pärast sõda paranesid olud aeglaselt ja rahva haridus peatus pikaks ajaks. Samuti suleti Tartu Ülikool, mis taasavati alles 1802. aastal, seega pidid siinsed baltisaksa aadlikud oma hariduse saama Saksamaa prestiizsetest ülikoolidest. Need üksikud eest...
Eesti Rahvastiku Areng Eesti maa ja rahva arengus on esimene suur probleemirühm seotud Eesti ja eestluse taastearengu kindlustamisega XXI sajandi geopoliitilises keskkonnas, teine niisuguste rahvastikutrendidega, mis Eestit käesoleval ajal Euroopast eemale kannavad. Mõlema probleemirühma lahendus sõltub sellest, kuivõrd ja kui kiiresti ning kas üldse hakkavad riigikorralduses seas tooni andma riigimehelikult mõtlevad juhid. Eesti rahvastikutaaste hälbed Eesti maa ja rahva taastearengu kindlustamisküsimuse kõrval nõuab rahvastikuteaduslik lähenemine veel nende demograafiliste arengutrendide väljatoomist, mis kuidagi ei soodusta Eesti liikumist Euroopa integratsiooni suunas, pigem vastupidi, väljaöeldud soovide ja mõneti ka vastava toimetamise kiuste nihutavad meid koguni Euroopast eemale. Eesti rahvastikuprotsesse on vaadeldud nende rahvaste ja riikide kontekstis, kellega oleme demograafilise arengu ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
